ja kilpkalad. Maismaal kahepaiksed. Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond – suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) – sama mis Juura ja Kriidi ajastu Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed linnud. Kriidi ajastu (142-65,5 milj. aastat tagasi) lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused. Uusaegkond – imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised.
Esimesed maismaa selgrootud olid ämblikud, putukad. Esimesed Maismaale asunud selgroogsed olid kahepaiksed Sõnajalgtaimede hiilgeajal kujunesid kahepaiksetest roomajad. Roomajad said elada maismaal, sest neil oli kuiv nahk, hingavad kopsude kaudu ja sigimiseks ei vaja vett. Munarakku ümbritseb nahkjas kest. Roomajatest arenesid nii linnud kui imetajad Ürglinnul-arheopterüksil oli nii roomaja kui linnu tunnused Imetajad muutusid valitsevateks uusaeg konnas. Neil oli roomajate ees mitmeid eeliseid: püsisoojasus, karvkate, poegade imetamine piimaga Tänapäeval on loomadest putukad kõige mitmekesisem ja liigirikkam organismirühm, taimedest aga õistaimede htmk Inimese kahel jala liikumise eelised: käed vabad tööks, suurem vaateväli Tunnus Taim loom seene algloo vetika Bakter d m s id Ainu- või H H A/H A A/H A hulkraksed
ja käia Keiser Wilhelmi Mälestuskirikus. Imetleme kuninganna Sophie Charlotte suvelossi Charlottenburgi - Berliini kõige ilusamat barokklossi. 4.päev Jätkame eelmisel päeval poolelijäänud linnaekskursiooni. Soovi korral on võimalus külastada pika ajaloo ja traditsioonidega Berliini loomaaeda, kus võib näha kuni 2000 isendit 1500 liigist, nende seas ka looduses ohustatud ja haruldasi loomi. Vaatamisväärne on ka kohe kõrval asuv akvaarium ning roomajate ja putukate osakond jne. Õhtupoole suundume ühte maailma suurimasse kinnisesse troopilisse vabaajaparki. Seal on võimalus nautida hoogsate liutorude ja sooja vee laguuniga veekeskust. Tunda ennast ehtsas vihmametsas troopiliste taimede rüpes ja mõnuleda Lõunamere valgel liivarannal. Öömaja. 5.päev Hommikul jätkub sõit Poola suunas. Saabume hilisõhtul Poolasse öömajale. 6.päev Varahommikul jätkub sõit Leedu suunas
KILPKONN Kilpkonnad on kõva luise kilprüüga roomajad. Kilpkonni on umbes 250 liiki. Kilprüü on passiivne kaitsevahend. Enamikul kilpkonnadest pole hambaid. Selle asemel on neil lõugadel teravad servad, millega saab toidupalasid lahti rebida. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on maismaaliigid. Kõik kilpkonnad sigivad munedes. Munad paigutavad nad tavaliselt liiva sisse, vahest ka lehekõdusse. Kilpkonnade eluiga on liigist olenevalt 80-150 aastat. Kilpkonnaliste kilprüü koosneb seljakilbist ja kõhukilbist. Rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtselt tugeva pantseri. Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega. Sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmblused ei ühti - see annab kilpkonnale erilise tugevuse. Kilbistel on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kilpkonna kilbi kuju oleneb tava...
väljasuremine 251 Triias mereselgrootutest korallid, karbid, selgroogsetest luukalad ja roomajad, paljasseemnetaimed, selgroogsetest roomajad (osadel lennuvõime), esimesed putuktoidulised öise eluviisiga algelised imetajad, dinosaurused, lõpus väiksem väljasuremine 199 Juura veeselgrootute ammoniitide eksisteerimise kõrgaeg, esines karpe, tigusid, merisiilikuid, koralle, luukalad, kõhrkalad (hai, rai), paljasseemnetaimed, roomajate hiigelaeg, esimesed linnud 145 Kriit meres selgrootute seas ülekaalus peajalgsed, merisiilikud, karbid, luukalad, maismaal dinorauruste kõrgaeg, lihtsamad imetajad, ürglindudest arenenud linnud, II poolel õistaimede kiire putukad (liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased), dinosaurused surid välja 65,5 Paleogeen - mereelustikus valitsevaks selgrootute rühmadeks karbid, teod, korallid, käsnad,
KILPKONNALISED C A R O L TAM M TAKSONOOMIA Kilpkonnalised on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts. Kilpkonnad põlvnevad Permi ajastu kotülosaurustest ja saavutasid õitsengu keskaegkonnas. Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigid munevad maale. SÜSTEMAATIKA Kilpkonni eristatakse 26 sugukonda, kellest tänapäevani on elanud üksnes 12. Kilpkonnaliike on tänapäeval umbes 210. Teadaolevatest fossiilsetest kilpkonnaperekondadest suurim on umbes 5 meetri pikkune Miolania.
a tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud. a eest Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe. Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib kestis algas 195 vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda juura 54 milj. milj. a. eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu a eest hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid
· Taimedest olid esimesed samblad ja sõnajalad · Loomadest lülijalgsed (~400 miljonit a.t.) · Esimesteks selgroogseteks olid kalad. Kõhrkalad à luukalad à kopskalad Esimesed selgroogsed maal · Kahepaiksete eelasteks loetakse kalu (kopskalu) · Kes oma olemuselt meenutasid suuresti kalu · Kahepaiksete sugulus kaladega ilmneb ka kahepaiksete arengu alg etapil Roomajad · 300 miljonit aastat tagasi (keskaegkonnas) kujunes sõnajalg taimede ja roomajate valitsemisajaks · Neid iseloomustab: · Suur vormirikkus · Eluviiside mitmekesisus · Kehamõõtmed ulatusid 30 m · Toituti taimsest kui ka loomsest toidust · Asutasid kõik võimalike biotoope: õhku, maismaad ja vett · Ühisest esivanemast on tänapäeval välja arenenud: · Sisalikud · Kilpkonnad · Krokodillid · Kärsspealised (Tuataaria) · Siiani täpselt teada olevatel põhjustel surid 65 miljonit aastat tagasi hiidsisalikud välja.
Millal saurused elasid? Arvukate maismaaselgroogsete seas said keskaegkonnas valitsejaks dinosaurused ja roomajad. Dinosauruste aeg algas 200 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. Teadlased võivad ainult oletada, millised saurused välja nägid, mida nad sõid, kuidas nad täpselt elasid ja miks nad Maa pealt kadusid. Maismaal elanud loomadest olid dinosaurused kõige suuremad. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesi roomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Saurused: TRITSEERATOPS Tritseeratopsi nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest treis - kolm, keras - sarv, opsis - välimus ehk lühidalt kolmsarv. Ja sarved olid tal tõepoolest võimsad: kaks suuremat
küpresside tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud. Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe. Juura ajastu (algas 195 miljonit aastat tagasi, ja kestis 54 miljonit aastat) : Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid tiivad, mille tipus olid küünistega sõrmed ja pikk saba ja ta oli kaetud tõeliste sulgedega.Ta oli kehv lendaja, kes toitus puude latvades leiduvatest
areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Devon-meres rüükalad ja kilpkalad.vihtuimsetest kaladest põlvnesid esimesed neljajalgsed-kahepaiksed. Karbon-arenes välja taimestik-puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Kasvas lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus, ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad, osal putukatest tekkis lennuvõime. Keskaegkond- suurenesid roomajate mõõtmed, oli hiidsisalike, dinosauruste ja tiib-ja kalasisalike valitsemisaeg. Kriit-lõpus suur väljasuremine, hävisid dinosaurused.
Genesis 1.Alguses lõi jumal taeva ja maa. 2. Maa oli tühi ja paljas, pimedus oli sügaviku kohal ja Jumala hing kandus üle vete 3. Jumal ütles: Saagu valgus ja valgus sai 4. Ja jumal nägi valgust, mis oli hea ja eraldas valguse ja pimeduse 5. Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. 26. Ja jumal ütles: Tehkem inimesed oma näo järgi ja meie sarnaseks; Ja et valitsegu kalade üle meres ja lindude üle taevas, metsloomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal liiguvad. 27. Ja lõi Jumal inimese oma näo järgi; Jumala näo järgi lõi ta tema; meheks ja naiseks lõi ta neid. Vivamus, mea Lesbia Me elagem ja armastagem Lesbiat. Kõik tõsiste vanameeste kuulujutud pidagem tühiseks. Päike võib tõusta ja loojuda Kui üks kord kustub kiire valgus On üks lõputu öö magamiseks. Anna mulle suurusi tuhat, seejärel sada, seejärel järgmised tuhat, siis teised sada. Seejärel üha järgmised tuhat, seejärel sada.
Merikilpkonnad Referaat Tartu 2012 SISSEJUHATUS TEEMASSE Merikilpkonnad on roomajate klassi, kilpkonnaliste alamseltsi kuuluvad veelise eluviisiga pika-ealised roomajad, keda leidub kõikides ookeanides, välja arvatud polaarsetel aladel. Merikilpkonni on kaks perekonda - Cheloniidae, Dermochelyidae. Liike neis kokku seitse, kes pole väljasurnud. Peaaegu kõik säilinud liigid on väljasuremis ohus. Varemalt on teada veel kolme perekonda merikilpkonni, kuid nende esindajad on tänaseks päevaks välja surnud. Merikilpkonnade vanus võib olla ka terve sajand. http://en.wikipedia
HARRY POTTER See lugu sai alguse ühel täiesti tavalisel päeval. Kui järsku hakkasid lendama öökullid ja tänavatele ilmusid imelikud inimesed, kellel olid seljas mingid rüüd. Aga öösel juhtus midagi maagilist. Professor Dumbledore korjas tänavatelt kõik tuled. Seal oli ka professor McGonagall, kes oli muutunud kassiks. Hagrid tõi Harry oma õhus lendava mootorrattaga maja Privet Driver'i 4 juurde. See maja kuulus Harry ema õele. Dumbledore pani Harry koos kirjaga Dursleyde ukse taha. Harry ema ja isa tappis Voldemort. Selle pärast oli Harryl otsa ees välgu sarnane arm. Dursleydel oli poeg nimega Dudley. Ta oli väga paks ja ära hellitatud. Sellest oli möödas peaaegu kümme aastat. Harry tädi majas oli Dudleyst palju pilte, samas mitte midagi sellele viitavat, et Harry elaks seal. Harry elas trepi all. See päev oli, aga eriti jube, sest oli Dudley sünnipäev. Harry pidi tavaliselt vara ärkama ja süüa tegema. Dudley sai...
See muudab naha pigmentatsiooni ja soodustab meie nahas D vitamiini sünteesi. Milline on temperatuuri mõju organismile? Kui temperatuur on madal, siis on taimedel enamasti puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi elab talve üle nii, et lähevad soojematesse kohtadesse või magavad talveund. Magada võivad ka mõned imetajad (nt: karu, mäger). Püsisoojaste kohastumused talve temperatuuriga on aga seotud toidupuudusega. Samuti mõjutab temperatuur soos kujunemist roomajate munade arengul. Kuidas iseloomustada ökoloogilise teguri toimet organismile? Ökoloogiline tegur sõltub teguri intensiivsusest ja organimsi omadustest. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda. 1) lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas; nt karu) 2) kitsas ökoloogiline amplituud ( kindel toit; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin)
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL AUSTRAALIA TURISMIPIIRKONNANA Referat 2012 1.Kaart , asukoht 2. Üldandmed Riik: Austraalia Pealinn: Canberra Pindala: 7,692 024 km2 Riigikeel: Inglise keel Rahvaarv: 22 811 612 ( 2011) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Vapp Kuninganna: Elizabeth II Kindralkuberner: Quentin Bryce Peaminister: Julia Gillard Iseseisvus: 1.jaanuar 1901 Rahaühik: dollar (AUD) Usund: katoliiklased, anglikaanid, muud kristlased Lipp Ajavöönd: maailmaaeg +8 kuni +11 ...
65 mat levik. LOOMARIIGI EVOLUTSIOON Aegkond Muutused loomariigis Ürgaegkond Aguaegkond 2,6 miljrd at Vanaaegkond 1. Esimesed hulkraksed loomad tekkisid vees! 700 mln at Käsnad, ainuõõssed. 600 mln at 2. Pea- ja lülijalgsete areng. 500 mln at 3. Esimeste selgroogsete ilmumine (kilprüükalad) 400 mln at 4. Esimesed maismaaselgrootud (hulkjalgsed, ämblikud, putukad) 5. Kahepaiksete ilmumine ja levik 350-300 mln 6. Roomajate ilmumine ja levik at Keskaegkond ROOMAJATE AJASTU! 230 mln at Hiidroomajate (sauruste) levik. 200 mln at Esimeste imetajate ilmumine (hiiretaolised) Esimeste lindude ilmumine. 65 MAT Hiidroomajate väljasuremine Uusaegkond IMETAJATE AJASTU! 65 mln at Imetajate, lindude, kalade ja putukate levimine 2 mln at ja mitmekesistumine. Esimeste inimeste ilmumine Maale.
Selgrootute väiksema liikuvuse ja suurema liigirikkuse tõttu on varasemad arengujärgud jätnud Eesti selgrootute faunasse rohkem jälgi kui selgroogsete faunasse. Selgroogsete fauna areng on olnud dünaamilisem, asustus lindudega tekkis tõenäoliselt juba osaliselt jää all olnud territooriumil. Arktilised liigid on tänapäeval enamikus kadunud, nende jäänukiteks võib veel pidada näitekskaurilisi. Järgnenud laialeheliste metsadega soojem periood tõi Eestisse arvukalt mitmesuguseid roomajate, lindude ja imetajate liike, kellest osa kadus kliima uuesti jahenedes üsna kiiresti (metshobune), osa suhteliselt hiljuti (näiteks euroopa piison, euroopa kobras (nüüd reintrodutseeritud), tarvas, sookilpkonn). Eriti 20. sajandil on faunat oluliselt mõjutanud ka inimtegevus (paljude sünantroopsete liikide tulek, mitmete loomade introdutseerimine ja keskkonnareostusest tingitud liikide väljasuremine, elupaikade muutumine inimtegevuse mõjul). Eesti ala zoogeograafiline liigendus
ja koralle. Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees. Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja -kilpkonnad. Kriit (142- 65,5 miljonit aastat tagasi) Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid), merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg. Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti arenevad õistaimed need tahaplaanile. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja belemniidid. Vanaaegkond ehk Paleosoikum 1) Kambrium (540- 495 miljonit aastat tagasi) Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad.
Seejäral peaksid lapsed viima kokku õige pildi vastava nimetusega. 3. Kunsti saaks loodusega integreerida näiteks nii, kui laps voolib savist, plasteliinist või muust materjalist puu või metsa. Võimalik joonistada ka paberile. Sinna saaks laps juurde teha ka loomi või linde. 4. Matemaatika puhul saab uurida lindude või loomade või kalade pilte. Õpetaja saab omakorda suunata lapsi neid loendama näiteks. 5. Samuti saaks matemaatikas anda lastele ülesandeks roomajate, putukate, imetajate erinevatesse gruppidesse paigutamise. 6. Matemaatika puhul saab kasutada lepatriinu mängu. Lepatriinule meeldib arvutamine. Vali üks kolmest lepatriinust kellega sa tahad arvutamisemängu mängida. Mina panen lauale kolm lepatriinu täppi (mustad kettad), loenda mitu täppi on nüüd lepatriinul kokku. Nii saab mängida erinevate arvude täppidega ja erinevate lepatriinudega. Sellisel moel saab samuti harjutada lahutamist. 7
tema arvukus pidevalt elukeskkonna kaotuse ja koduloomade ohvriks langemise tõttu. Tähelepanu väärivad ka Kariibi saartel elavad nahkhiired. Trinidadi kutsuti kunagi õigustatult ,,nahkhiirte saareks", kuna nende arvukust hinnatakse siin mitmele miljonile. Suur-jänesemokk toitub peaaegu eranditult kalast, laikõrv-kurdmokk elutseb Tamani mägede koobastes. MUUD LOOMAD Kariibi mere saartel elutseb väga kirev ning mitmekesine sisalike ja roomajate ,,esindus". Mõned neist, näiteks perekonda Cyclura kuuluvad leeguanid, muuhulgas ninasarvik-leeguan, ei esine kusagil mujal maailmas. Ka konni võib siin hulgaliselt kohata. Kõige levinumateks maismaaloomadeks on Kariibi saartel ikkagi limused ja vähilaadsed. Suurel hulgal elab saartel ka mitmeid putukaid. Näiteks esineb kõikidel saartel, eriti Trinidadil ja Jamaical, palju värvikirevaid liblikaid. Kõiki arvukalt
Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem 15. sajandi lõpul töötas Madalmaadel väga meeldejääv ja omapärane maalija Hieronymus Bosch (u. 1450-1516). Tema piltidel näeme fantastilisi stseene ja igasuguseid kohutavaid nägemusi. Neis moodustuvad looduses tõepoolest esinevate loomade, lindude ja roomajate kehaosadest uued, seninägematud värdjad ja peletised. Bosch. Ristikandmine Arvatakse, et siin on leidnud väljendust tol Madalmaade jaoks segasel ja vägivaldsel ajal levinud põrgukujutelmad. 16. sajandil töötanud Madalmaade maalijaid võib pidada juba puht renessansikunstnikeks. Suurim nimi nende seas on Pieter Brueghel vanem (u. 1525-1569). P. Brueghel vanem. Pimedad
Triias Postosuchus kirkpatricki Coelophysis Plateosaurus Triias Väljasuremine 23,4% sugukondadest meres 21,7% maismaal Juura 199 145 mln a.t. Merevee tase tõusis, ujutas maad Juura Kõrgaeg Paljasseemnetaimedel Dinosaurustel Roomajate harust arenesid linnud Juura Ürglind Archaeopteryx lithographica Hambad Suled, tiivad Pikk luuline saba Lame rinnak Küünised tiiva otsas Vähenenud sõrmelülid Pigem roomaja kui lind Juura Kriit 145 65,5 mln a.t. Jätkub ookeanide areng Kriit Ajastu II poolel õistaimed Koos nendega: liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased Koevolutsioon Kriit Kolju 1
Natura 2000 ja Life Natura Natura 2000 eesmärk ja põhimõtted Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks ohustatud pooled; 520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning 150 kalaliigist on ohustatud kolmandik. 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Naturavõrgustik põhineb kahel direktiivil: nn linnudirektiivil mille eesmärk on kaitsta linde, nn loodusdirektiivil mille ülesanne on kaitsta looma ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura 2000 alad, on kirjas loodus ja linnudirektiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe:
Põllumjanadus- ja keskkonnainstituut Bioloogiline mitmekesisus Avaliku keskkonnahüvise ja sellega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine Referaat õppeaines ,,Keskonnapoliitika ja korraldus" Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Bioloogilisel mitmekesisusel on suur roll inimeste heaolu kujundamisel, 40% maailma majandusest sõltub bioloogilisetest toodetest ning protsessidest. Bioloogiline mitmekesisus pakub meile elatist, aitab meil toime tulla, rikastab meie kultuuri ning sellest sõltub ka meie ellujäämine liigina (EEA 2007). Kahjuks on aga inimene ainus liik, kes on suuteline ohustama ja isegi hävitama ökosüsteeme, millest sõltub tema eksistents. Inimene on hõivanud kõik maismaa ükosüsteemid ja tehnoloogiat appi võttes neis valitsevale koha tõusnud ning leidnud ka võ...
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb botulismi,kuidas ja millest ta tekib, sümptome ning kuidas vältida. Valisin referaadi teemaks botulismi, kuna sellest haigusest on vähe räägitud, samas on tegu väga ohtliku haigusega. Selle raske toidumürgituse kutsub esile mikroorganismi Clostridium botulinum toksiin- botuliin. Botulismi nimetatakse ka vorstimürgistuseks, kuna esimesed botulismipuhangud 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul olid seotud just vorsti tarvitamisega. Botulismi põhjustajaks on botulismikepikese poolt toiduainesse eritatud väga tugeva toimega mürk - looduses esinevatest mürkidest kõige kangem. Botulismibatsill areneb ainult hapniku puudumisel (anaeroobne mikroob). Botulism on sagedamini seotud suitsutatud toodete, soolakala ja eriti konservidega, kõige enam omavalmistatutega: seene- ja juurviljakonservidega. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on ,,kummis" konservikaaned. Mikroobi ...
Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvedes on vett harva. Näiteks Eyre`i järv oli enne 1950. aastat terve sajandi täiesti kuiv. Looma: Austraalia loomastik on väga omapärane, kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid v.a. inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi nt. nokkloom ja sipelgasiil. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo närilisi ja käsitiivalisi. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt.
hõlmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid. Enne Juura ajastu lõppu asus Gondwana juba põhjapoolsetest kontinentidest eraldi. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad). Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega. Mesosoikumi oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam
igihaljad, osaliselt heitlehelised. Lehed tihti asendunud okastega. Taimedel suur, haruline ja sügavale ulatuv juurestik ja lühike eluiga. Põhilised taimed: kaktused, aaloed. 5. Mullastik vähe huumust, helehall. Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli. 6. Loomastik öine eluviis. Enamasti heledavärvilised, väikese kehaga, pika sabaga. Paljud loomad jäävad suveunne. Puuduvad higinäärmed, kuid on soolanäärmed. Roomajate nahk on veekindel, saba pikk, sest seal saab vett hoida. Peamised loomad: närilised, iguaan, karakal, skorpion, kilpkonnad, maod, kaamelid. 7. Inimesed Kõrbeelanikud (beduiinid, hotentotid, busmanid, aborigeenid) on hästi kohastunud kuivuse ja kuumusega. Hangivad vett taimedest, loomadest ja pinnasest. Tegeletakse rändkarjakasvatusega, kui võimalik, siis ka põlluharimisega. Riietus hele ja terve keha on kaetud. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA
nn. "Portinari altar" - itaalia kunstnikud õlivärvide "Genti altar" vennad Hubert ja Jan van Eyck. kasutamise juurde juhtis. Hugo van der Goes -"Portinari altar" (hetkel asub Saksamaal Uffizi galeriis) 15. sajandi lõpul töötas Madalmaadel väga meeldejääv ja omapärane maalija Hieronymus Bosch (u. 1450-1516). Tema piltidel näeme fantastilisi stseene ja igasuguseid kohutavaid nägemusi. Neis moodustuvad looduses tõepoolest esinevate loomade, lindude ja roomajate kehaosadest uued, seninägematud värdjad ja peletised. Arvatakse, et siin on leidnud väljendust tol Madalmaade jaoks segasel ja vägivaldsel ajal levinud põrgukujutelmad. Hieronymus Bosch - "Kristus põrguväravas" Hieronymus Bosch - "Maiste rõõmude aed" Mida tehti renessansi ajal Eestis? Pikaajalised sõjad, mis laastasid Eestit terve 16. sajandi jooksul, takistasid renessansi levimist meie kodumaale
Putukad on kõigusoojased, mis paneb nad kuumaga tegutsema. Erinevalt inimesest, talub putukas kuuma väga hästi. Emased parmud vajavad järglaste saamiseks verd. Neile paslik temperatuur on 20’- 30’C, sellise ilmaga tegutsevad nad agaralt. 35-kraadine kuumus rahustab putukad maha, kuid juba 40 kraadi on neilegi liiast. (Luik 2014) Parmud imevad reeglina küll imetajate verd, kuid on teada, et toituvad ka lindude, kahepaiksete ja roomajate verest. Parmud leiavad oma ohvrid peamiselt liikumise järgi, eriti hästi panevad nad tähele tumedamaid objekte. Kui parmud on lähedal siis mängib rolli ka saaklooma lõhn nin suurem süsihappegaasi kontsentratsioon. Kui suvel, sooja ilmaga liikuda niiskes koha, võib ümber koguda sadu parme, kuid enamik peaks kaduma kui jääda ühte kohta rahulikult seisma. Mõned üksikud liigid näiteks pimeparmud ründavad Eestis jahedama ilmaga ning õhtu poole
Soosib äärmuslikke isendeid. Elavad fossiilid on väga pikka aega muutumatuna püsinud organismid. Nt latimeeria, hõlmikpuu Tööstuslik melanism on tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkonnas. Tahmunud ouutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. Kohastumine on loodusliku valiku tagajärjel tekkinud muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuurid. Nt mesilaste mürgiastel oma peamiste vaenlaste, roomajate (konnade) ründamiseks; ujupõis kaladel; varje- ja hoiatusvärvused; mimikri ehk organismi tunnuste sarnanemine teise liigiga (kameeleon, kaheksajalg, lehe välimusega rohutirts). Liik on sarnaste tunnustega organismirühm, kelle isendid annavad viljakaid järglasi ja kellel on oma levila. Selleks, et uus liik jääks püsima peab tekkima bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär ehk võimetus saada teist liigi isendiga järglasi
Marrasnahk, derma e. Pärisnahk, nahaaluskude. Enne töötlemist marrasnahk eemaldatakse koos karvadega. Pärisnahk on jalatsi materjaliks ja sisaldab kollageeni ja teisi valke. Kui nahalt eemaldatakse karvkate siis sellest jääb iga looma nagale iseloomulik muster ja see on maare. Naha koostises on vesi, valgud, rasvad, mineraalid. Vett on nahas kuni 70%, noorloomade nahas rohkem, vanade loomade nahas vähem. Mida rohkem on nahas rasva seda vähem on vett. Väga vähe vett on roomajate nahas, rohkem vett veeloomade nahas. Naha omadused. ·Paksus: see määrab naha otstarbe, pealsed nahad on õhemad, tallanahad paksemad. ·Poorsus: see määrab naha hügieenilised omadused, nahk on õhku läbilaskev ja samalajal vett pidav. Õhu läbilaskus oleneb ka naha töötlusest. ·Niiskusimavus ja märgus ·Venivus: pealsenahad venivad rohkem, tallanahad vähem. ·Hõõrdepindlus: see iseloomustab naha kulumiskindlust. Nahkade töötlemine. Pärast nahkade nülgimist saame toornaha
Ulatuslik väljasuremine) · Karbon 354-292 mln. (paljasseemnetaimede ilmumine) osjad, kollad, sõnajalad tänapäevased kivisöelademed. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. · Perm 292-250 mln. Ajastu lõpul leidis aset suurim väljasuremine 96% mereliste liikide selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond e. mesosoikum. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide, luukalade mitmekesisus, planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid; suurenesid roomajate mõõtmed) · Triias 250-205 mln . · Juura 205-142 mln. (ühest dinosauruste harust evolutsioneerusid esimesed linnud; aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed; putukate mitmekesisus) · Kriit 142-65,5 mln. ( lõpus toimus suur väljasuremine, hävisid dinosaurused meteoriit) Uusaegkond e. Kainosoikum. Imetajate kiire evolutsioon: Ilmusid kiskjalised, kabalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. · Paleogeen 65,5-23,8 mln.
Pikka aega niitudena kasutusel olnud maadel on kujunenud välja ilusad keerukad ja meie kliimale omased niidukooslused. Erinevalt heinapõllust on niidukooslus liigirikas. Niidukooslused võivad püsima jääda ka puude kasvuks kõige ebasoodsamates kuivades tingimustes. Niidukooslus jaguneb kaheks: taime- ja loomakooslus. Taimekooslusesse kuuluvad õistaimede kooslus, sõnajalgtaimede kooslus ja sammaltaimede koolsus. Loomakooslus jaguneb imetajate koosluseks, putukate koosluseks ja roomajate koosluseks. Need kooslused jagunevad eraldi erinevateks populatsioonideks. Metsakooslus Metsakooslusesse kuuluvad kõik puud, mis kasvavad koos metsas. Mida vanem on mets, seda liigirikkam on metsa eluskooslus. Nende liikide leviala võib olla väga piiratud. Leviala on territoorium, millel liigi isendid elavad. (Pedaste, 08.05.10) 5 Populatsiooni põhiomadused ja parameetrid
Rühmatöö töö ELU TEKE JA ARENG MAAL 1. Elu tekke algusest on enamlevinud kolm erinevat nö. ,,Elu hälli teooriat", mille poolest need ,,hällid" üksteisest erinevad? (nt. võrdlev tabel) Soe lomp Kuum katlake Jääkamber Alusepanija Charles Darwin Saksa tedlane Günter Miller koos Matthew Levy Wächtershäuser ´ga Temperatuur, millel 80-110 kraadi C 150-250 kraadi C 0-27 kraadi C tekkis elu Põhimõte Molekulid tekkisid Vees lahustunud Elu tekkis madalal väiksemates rannavööndi anorgaaniliste CO2 temperatuuril, sest DNA, veekogudes, toimus sidumine orgaanilisteks RNA nukleotiidid ei ole orgaaniliste molek...
mille tuletas ta kreekakeelsetest sõnadest deinos (kohutav, võimas, imeline) ja sauros (sisalik). Alates sellest, kui esimesed dinosauruste fossiilid 19. Sajandi algul avastati, on dinosauruste skeletid suurtes maailma muuseumites põhiatraktsioonid olnud. Samuti on saurustest kirjutatud palju raamatuid ja vändatud palju populaarseid filme. 2. Päritolu ja väljakujunemine Esimesed dinosaurused arenesid välja kõikide roomajate ja lindude ühistest esivanematest. Kõige varasemast ajast avastatud dinosaurused olid kahejalgsed 1-2 meetrit pikad kiskjad. Juba esimeste avastuste põhjal hakati dinosauruseid jaotama linnupuusalisteks ja sisalikupuusalisteks dinosaurusteks. Sisalikupuusalised arenesid edasi Prosaurupoodideks ja Teropoodideks. Prosaurupoodid võisid olla nii kahejalgsed, kui neljajalgsed, neil olid pikad kaelad ja sabad ja üsnagi väikesed pead. Nad olid 2.5-10 meetrit pikad ja enamasti taimetoidulised
Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia). Paleosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine. Kambriumi "plahvatus". Tähtsamad sündmused ajastute kaupa (keelikloomade teke (Kambrium), selgroogsete teke (Ordoviitsium), maismaa asustamine taimedega (Ordoviitsium), seemnetaimede ja metsade teke (Devon), putukate ja kahepaiksete teke (Devon), ulatuslike söeladestute teke (Karbon), roomajate teke (Karbon), imetajetaoliste roomajate teke (Perm)). · Paleosoikumi aegkond: 542-251 milj.a.t · Ajastud: o Kambrium 542-488,8 m.a.t. o Ordoviitsium 488,3-443,7 m.a.t. o Silur 443,7-416 m.a.t. o Devon 416-359,2 m.a.t. o Karbon 359,2-299 m.a.t. o Perm 299-251 m.a.t. Kambrium: kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode.
Veekonnade kudu võib olla toiduks sinikael-pardile, täiskasvanutest võivad toituda nastikud, hüübid, viud, rebased, saarmad, kaladest säga ja koha. · Ohustatus ja kaitse Veelise eluviisi tõttu ohustab veekonni veekogude reostumine, väetiste ja putukamürkide kasutamine. Veekonnad on teistest rohelistest konnadest enam võimelised hõivama uusi ja inimtekkelisi veekogusid. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Eesti loomastik Roomajad Eesti roomajate liigiline koosseis ja selle kujunemine · Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 5 liiki roomajaid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: silenastik (Coronella austriaca) ja euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). Euroopa sookilpkonn Silenastik Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik Selts: SOOMUSELISED, SQUAMATA I Alamselts sisalikulised 1
Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Suurimad dinosaurused olid üle 30 meetri pikad ja üle 15 meetri kõrged. Väikseimad dinosaurused olid umbes tibu suurused. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna- Aafrika rannikult. Dinosaurused on paigutatud roomajate hulka kui kõigusoojased loomad. Selle üle on vaieldud ning leitud, et tegelikult võisid nad olla püsisoojased. Nad olid väga aktiivsed ning olid Keskaegkonnas edukamad kui esimesed imetajad või imetajataolised roomajad. Dinosaurused poleks saanud võistelda nende loomadega, kui nad poleks olnud võimelised ülal hoidma kõrget aktiivsust, et jahtida või põgeneda kiskjate eest. Kõigusoojastel on väiksem talumisvõime. Neid eristab ka püsisoojastest luude ehitus
referaat TALLINN 2008 1 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Sugukond lk 3 Boalaste anatoomia lk 3 Boade liigid lk 4 Elupaigad lk 4 Püütonite paljunemine lk 5 Püütonite liigid lk 5 Anakonda lk 7 Kokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Boad ja püütonid kuuluvad roomajate hulka. Nad on ajast aega inimestele suure tähtsusega. Neid on kardetud ja austatud. Teatud inimestega on nad ka usuliselt seotud. Tihtipeale äratavad nad inimestes aukartust. Neid on seostatud ka ebausuga. Näiteks on räägitud, et neid ei tohtivat tappa. Boalaste ja püütonite hulka kuuluvad ka anakonda ja võrkpüüton. Neid iseloomustab tugev ja sihvakas kehaehitus. Nad toituvad enamasti närilistest, näiteks hiirtest, rottidest. Samuti ka kanadest jne
Millal asustasid organismid maismaa? Millised oli Umbes 3 miljardit aastat tagasi lülijalgsed. esimesed maismaa-asukad? Millised looma- ja taimerühmad olid iseloomulikud Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka Keskaegkonnale? luukalade mitmekesisus. Planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid. Keskaegkonna jooksul suurenesid roomajate mõõtmed; see oli hiidsisalike, sealhulgas dinosauruste, tiib- ja kalasisalike valitsemisaeg. Imetajad, kes põlvnesid Permi ajastu primitiivsetest roomajatest, eksisteerisid väikeste ööloomadena. Aegkonna lõpul hakkasid levima
c)arenevad täismoondega: liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad Miks on moondega arengu tähtsus? a) Selleks, et väheneks konkurents toidu suhtes b) Selleks, et väheneks konkurents elupaiga suhtes Millal eelistab loodus loomade puhul liitsugulisust? Et saaks energiat säästa. 7) Sest munas on lind üksi ja ta ei saa mukalt toitaineid, vaid ainult seda, mis talle alguses kaasa pannakse. Imetaja munarakus saab aina oma emalt tpitaineid juurde. 8) Sest roomajate munarakku ümbritsev õhuke kilejas vett mitte läbilaskev nahkkest, see kiatseb muna väljapsoolt emaslooma kuivamise ja vigastuste eest. 9) Lõimetishoole on käitumine, mis on suunatud järglaste eest hoolitsemisele alates munaraku viljastamise hetkest kuni poegade iseseisvumiseni. Kõigepealt ehitab pesa ja isa valvab seda pesa. Emakala sünnitab 10) rästik ja vaskuss 11) Pillid Ei toimu viljastumist, munarakk on viljatu Väga tõhus praktiline , kestab kaua(+)
Struktuurne: valgud on biomembraanide, tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte, küünte, karvade, juuste, sulgede ja nukleosoomide ehituskomponendid. Viiruste struktuurikomponent on valguline kate (Zilmer jt 2001). Keratiin on struktuurse funktsiooni ere näide, olles nahast välja kasvavate struktuuride koostisosaks. Keratiini on kahte tüüpi: -keratiin ja -keratiin. -keratiini leidub näiteks imetajate karvades( ka juustes), küüntes, sarvedes ja sõrgades. -keratiini leidub näiteks roomajate küüntes, soomustes ja kilpides (nt kilpkonn). Joonisel 4.4 on näha keratiini mikroskoopilisi kiude raku sees. Joonis 4.4. 12 4.5. Puhvrifunktsioon: tänu polüelektrolüütsusele võivad valgud funktsioneeruda puhvritena. See funktsioon tagab vere ph stabiilse väärtuse Hb ja vereplasma mõjul (Zilmer jt 2001). 4.6. Kaitsefunktsioon: a) aktiivkaitse (nt. valgulised verehüübimisfaktorid nagu fibrinogeen ja trombiin)
Malaisiast) esimesed eukalüptid. Mingil seletamatul põhjusel suutis vaid see taimeperekond mitte ainult ellu jääda veepuuduses, vaid ka levida üle kogu mandri. Maailmas ei ole teist mandrit, mille taimkattest 90% moodustab üksainus puude perekond. Austraalia loomastik on väga omapärane, see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid välja arvatud inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi näiteks nokkloom ja sipelgasiil, kes on ainsad munevad imetajad maailmas. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo veel närilisi ja käsitiivalisi. Kirdeosa palavad ja niisked igihaljad troopilised vihmametsad ning sood on
6 Ohus olevad liigid ja nende kaitse Euroopa Liidu liikmesriigid hõlmavad valdava osa Lääne-Euroopast. Nende kogupindala on üle kolme miljoni ruutkilomeetri. Sellel maa-alal leidub mitu tuhat erinevat loodustüüpi, mis on koduks 150 imetaja liigile, 520 linnuliigile, 180 roomaja ja kahepaikse liigile, 150 kalaliigile, 10 000 taimeliigile ning vähemalt 100 000 selgrootute liigile. Tänaseks on pooled nendest imetajate ning kolmandik roomajate, kalade ja lindude liikidest inimtegevusest ohustatud. Paljud Euroopas ohustatud looma- ja taimeliigid on Eestis veel heas olukorras ja suhteliselt arvukad, kuid majandustegevuse intensiivistudes võivad nad meilgi haruldaseks muutuda. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) Üks Eestis elavatest ohustatud liikidest on viigerhüljes ehk viiger. Viigerhüljest võib Läänemerest leida valdavalt mere põhjaosast kolme eraldi alamasurkonnana Põhjalahes,
see taimeperekond mitte ainult ellu jääda veepuuduses, vaid ka levida üle kogu mandri. Maailmas ei ole teist mandrit, mille taimkattest 90% moodustab üksainus puude perekond. Austraalia loomastik on väga omapärane, see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva 6 riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid välja arvatud inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi näiteks nokkloom ja sipelgasiil, kes on ainsad munevad imetajad maailmas. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo veel närilisi ja käsitiivalisi. Kirdeosa palavad ja niisked igihaljad troopilised
Aastatel 1994-2004 on kalastajate võrgupüükide saagis kaaluliselt domineerinud ahven, koha, haug, särg ja latikas. Kalastajate andmetes esines veel siig, karpkala, säinas, hõbekoger, jõeforell ja koger. (Eesti väikejärvede seire 2008). Jõevähk esineb Vagula järves hõredalt ning paiguti. 2003. a katsepüügil on tabatud 1 vähk põhjakalda piirkonnas (Hurt, 2004). Vähile sobivaid alasid on järves palju, arvesse võttes veekogu suurt pindala. Kahepaiksete ja roomajate uuringuid Vagula järve piirkonnas Keskkonnaameti Põlva- Valga- Võru regiooni andmetel pole tehtud. Nahkhiirteliikidest on Vagula järve kaldal registreeritud kolm liiki, kelleks on veelendlane (Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja parginahkhiir (Pipistrellus nathusii). (Masing, 2004). Vagula järv on neile liikidele tähtsaks toitumisalaks. Poolveelistest imetajatest on Vagula järv toitumisalaks ja elupaigaks saarmale, mingile, ja koprale
1. Alguses lõi jumal taeva ja maa. 2. Maa aga oli tühi ja paljas ning pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vee pinnal. 3. Jumal ütles: ,,Saagu valgus" ja valgus sai. 4. Ja Jumal nägi, et valgus on hea ja Jumal lahutas valguse pimedast. 5. Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. 26. Ja Jumal ütles: ,,Tehkem inimene meie näo sarnaseks ja valitsegu nad kalade üle meres, tiivuliste üle taevas, metsloomade üle kogu maa peal, kõigi roomajate peale, kes liiguvad maa peal. 27. Ja Jumal lõi inimese enda näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, Ta lõi tema meheks ja naiseks. 5) Catullus Carmina: Vivamus, mea Lesbia lk 214 LUULETUS Elagem ja armastagem mu Lesbia, Kõiki vanade rangete meeste kuulujuttud pidagem tühiseks Päike loojub ja tõuseb jälle Kui ükskord kustub meie lühike valgus Algab öö milles igavesti magame. Anna mulle tuhat suudlust, seejärel sada, Siis järgmised tuhat, siis järgmised sada,
tikutajat. Haruldastest linniliikidest võib meil vaid rannaniitudel pesitseda veetallaja. Rannaniidud on oluline elupaik paljudele ohustatud ja kaitsealustele liikidele. sellest biotoobist olenevad pesitsusajal suurel määral või täielikult niidurüdi, tutkas ja veetallaja, vähem naaskelnokk, kivirullija, väiketiir, soopart, sooräts ja randkiur. Valdavalt või ainult rannaniitudega on rändeajal seotud väike-laukhani ja valgepõsk-lagle (Kukk, 2004). Rannaniitude roomajate fauna kohta on informatsooni vähe. Ajuti toiduotsingutel võib leiduda nastikut. Niitude servaaladel võib kohata arusisalikku. Rannaniitude kraavides ja lompides koeb harilik kärnkonn, kohati rohukonn ja rabakonn. Rannaniitude veekogudes elavad tähnikvesilikud (Kukk, 2004). Rannaniitude imetajate kohta on vähe teada. Suurulukeid kohtab küllaltki harva ja juhuslikult. Suurematest ulukitest võib rannaniite püsivamalt asustada vaid halljänes, teised kasutavad neid peamiselt toitumiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
