Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine Kreeka helisüsteem:Oktaav-jaguneb 7-ks astmeks, Diatooniline helirida koosneb kahest neljatooniliselt lõigust Helilaadid:Dooria-mehelik,julgust ja meelekindlust sisendav,Früügia-metsik,kirglik ja ekstaatiline,Lüüdia-kaeblik,õrn ja insetiivne Pythagoras-Fikseeris esimesena helisüsteemi matemaatilised suhted Platon-Kaitses muusikas ran...
Vana-Kreeka ajajärk kestis 2000 eKr-30eKr. Alates II sajandist hakkas Rooma riik Itaalias oma võimu järk-järgult ida poole laiendama, 146 eKr. langes Kreeka Rooma võimu alla. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomapärasteks. Näiteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka tähtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas. Ni...
Bütsants Bütsants Ülevaade ajaloost · Lääne-Rooma alad langesid 6. saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks. * Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraali ehitus. · Keiser Basileios II (976-1025) Bütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt. Vallutas Bulgaaria riigi, Bütsants võimsaim. Turvalisus, käs...
Kultuuriloo kokkuvõtted Vanakreeka maalikunst - Paremini on säilinud keraamika ja sellele tehtud maalingud. Tuntumad 1) 3 käepidemega veenõu 2) saugaga anfora veini hoidmiseks 3) lai krateer milles segati vett ja veini - Kreeka kunstiajalugu algab keraamiliste nõudega; 8 saj. Ekr on leitud geomeetriliste kujunditega keraamikat. - 7 saj. eKr mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamine teema kreeklaste võitlus koletistega. - 6 saj. lõpp punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva. - 5 saj. eKr paremal tasapinnal kolmemõõtmeline ruumi illusioon. Inimest hakati kujutama poolpöördes. - 4saj. eKr järjest looduselähedasem ja illusionistlikum. Kuulsaim : Apelles Hellenistlik kunst - Pärast Aleksander Suure surma jagasid väepealikud hiigelriigi omavahel ära tekkisid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega ...
MAAL 2013 MESOPOTAAMIA MAALIKUNST 4000 - 539 e.Kr. Sissejuhatus • 4000-539 e.Kr. • Sumerid • Kiilkiri • Jumalaid kujutati inimestena Iseloomulikud jooned • Kujutav kunst seotud arhitektuuriga (maali/reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel) • Paleede seinad kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu • Valitsejad kujutatud suurematena ja külgvaates • Detailidest hoolimata tunduvad inimesed reljeefidel kohmakad • Elutruult on kujutatud loomi jahitseenides Ištari värav EGIPTUSE MAALIKUNST 4000 - 332 e.Kr. Iseloomulikud jooned • 4000-332 e.Kr. • Kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid (tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid) • Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel on nn egiptuse poos • Värvikirevad ja realistlikud • Ei tundnud perspektiivi – kaugemad asjad asetati esimeste kohtadele • Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all Egiptuse poos • Inimesi on kujutatud...
Muinaseestlaste eluolu iseloomustus läbi muinasaja perioodide (tööriistade ja tegevusalade areng) Muinasaja perioodid Muinasaeg algas 2 miljonit aastat tagasi, meie teadmised tuginevad arheoloogial, vanadel saagadel, pärimustel ja kroonikatel. Kõik, mida me arvame teadvat on oletused, mida me ei saa iialgi kontrollida. Arheoloogid on jaotanud muinasaja perioodideks vastavalt peamistele materjalidele, mida kasutati töö- ja tarberiistade valmistamiseks. Vastavalt materjalidele on muinasaja perioodid: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Eestis loetakse muinasaja lõpuks 13.sajandi algust, mil lõppes Eestis muistne vabadusvõitlus (1227). Kiviaeg Eestis esines keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhendeni e.m.a) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (III aastatuhandest kuni II aastatuhande keskpaigani e.m.a). Mesoliitikumi aja inimesed said ülalpidamise kalastami...
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus...
KENYA Janek Nõu 12a Sisukord Sissejuhatus Kenya rahvussümbolid Riigilipp ja riigivapp Kultuur Traditsioonid Geograafiline informatsioon Huvitavaid fakte Kenyast Suuremate linnade rahvastus Kenya riigivõim Religioon Kasutatud materjal Sissejuhatus Kenya on riik IdaAafrikas Pealinn on Nairobi Riigi kogupindala on 580,000km2 Riigi populatsioon on 39 miljonit Kenya rahvussümbolid Aafrika lõvi Acacia vihmavarjupuu (21m kõrgune) Orhidee Lillakõhuline keerutaja (elab sahara lähistel) Jamhuri päev (riiklik püha) Riigilipp ja riigivapp Kultuur Riigis räägitakse Inglise ja Swahili keelt Kunst on suureks osaks riigi kultuurist ja samuti ka tootmisest. Massitootluses on palju Benga stiilis maale Traditsioonid Traditsioonilist pulma nimetatakse Polygamy Samuti on seal kombeks oma lastele pärandus jätta, kuid seda ainult kriteeriumi juhul, et see pärandatakse isalt pojale Geograafi...
Millised muutused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismiajastul Hellenismiajastu kestis 4-1 saj eKr. See periood algas Kreekas Aleksander Suure vallutusretkedega 330 aastal eKr. Sellel ajal toimusid suured vallutused. Kreeka kultuur levis laialdaselt mujale linnadesse. Aleksander Suure sõjaretke ajal vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi. Ning ka maad Egiptusest, Iraani ja Kesk-Aasiani. Pärast Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega ümberasutati kreeklased ja makedoonlased massiliselt Euroopast Lähis- Ida maadesse. Algul küll palgasõduritena, kuid hiljem ka muu ametite esindajatena. Nõnda täitusid Vahemere idarannikud linnad peagi Kreeka sisserändajatest. Kõnelema hakati rohkem kreeka keelt ja kreekapärane elulaad hakkas paljudes kohtades kohalike traditsioone kõrvale tõrjuma. Põhilised tekkinud kreekapärased linnad olid Mesopotaamias, Iraanis, Kesk- Aasias kui ka In...
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
Ajaloo KT kordamisküsimused 1-4 pt. (lk 7-29) 1. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega? Millised on peamised muististe dateerimismeetodid? Muinasaega uuritakse toetudes põhiliselt leidudele ning inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal(nt. Linnused, omaaegsed asulakohad, kalmistud jne). Mõningat infromatsiooni saab ka eesti keelest ning naabrite kirjalikest allikatest. Peamiseks dateerimismeetodiks on arheoloogilised kaevamised. 2. Nimeta ajalises järjekorras Läänemere peamised arengustaadiumid. Balti jääpaisjärv (u 12000-9600 ekr) Joldiameri (u 9600-9000 ekr) Antsülusjärv (u 9000-8200 ekr) Litoriiniameri (u 8200-5000 ekr). 3. Selgita mõiste arheoloogiline kultuur. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. 4. Millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale? Dateeri. Kunda kultuur(9000-5000 ekr) Narva kultuur(5000-4000 ekr) Kammkeraamika...
Etruskide kunst Etruskide ajalugu Etruskid olid muistne, roomlaste-eelne rahvas, kelle päritolu on täpselt teadmata. Etruskid kõnelesid etruski keelt, millest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja; vanimad neist pärinevad 7. sajandist eKr. Nad elasid Tiberi jõe ja Apenniinide vahel, keda vanad Roomlase kutsusid Etruskid või Tuskid. Tuntuma teooria kohaselt arvatakse, et Etruskid olevat Itaaliasse meritsi rännanud Väike-Aasiast, Lüüdiast 10.-8.saj eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast mööda merd tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Nende õitseng sai alguse 8. sajandil eKr. Lääne-Itaalias ja Kesk-Itaalias Etruurias. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kandsi...
LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumali...
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
IV. KREETA MÜKEENE KULTUUR: 1. KREEKA AJALOO PERIODISEERIMINE: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengutasemele jagatakse Kreeka ajalugu vanaajal alljärgnevalt: Perioodi Aeg Perioodile iseloomulikud tunnused nimetus Kreeta- u 2000 1100 · Minoilise kultuuri kujunemine Kreeta Mükeene eKr saarel u 2000 eKr. kultuur · Kreeklaste loodud Mükeene kultuuri kujunemine Mandri-Kreekas u 1600 eKr. · Kreeklased allutasid u 1500 eKr Kreeta saare. · Arvatavasti kreeklaste dooria hõimu sissetungi tulemusena u 1200 eKr ...
Varakeskaeg Mõiste ``keskaeg`` võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469 aastal. Pandi alus ilmaliku ajaloo periodiseerimisele, mille tinglikkuse kohta on hea näide just nimelt keskaja alguse probleem. Ei teata kindlalt, millal keskaeg hakkas. Enamasti arvatakse,et hakkas 476 a. ,mil hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Kuid võib-olla tekkis hoopis aastal 1492, mil avastati uus manner ning inimeste maailmapilt muutus avaramaks. Varakeskaeg jaguneb kaheks perioodiks: 1. periood- 5 sajand kuni 9 saj. Algus.Ülekasvamis-ja muutuseajastu algus.Tekib uus feodaalkord,millel tugineb Frangi riik. 2. periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus. Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist. Karolingide impeerium laguneb ning tekkinud on katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Perioodi lõpuks on tekkinud ka germaani ja romaani kultuur. Rooma rahu lagunemine aastal 180 juhat...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
KONTROLLTÖÖ NR. 1 ,,Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus Eesti alal" Kordamisküsimused 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! (3p.) Kiviaeg, Pronksiaeg, Rauaaeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad.(4p.) Pulli asula ja Kunda Lammasmägi. Tegevusalad: Korilus, kalastamine, küttimine. Tööriistad valmistasid luust, puust, kivist. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! (6p.) Elasid rohkem sisemaale, suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks, tööriistad arenenumad. tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised ...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
KESKAEG Kerkisid esile: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik mjandus on keskaegse ühiskonna leiutised. Sündisid uusaegsed armeed, rahvusriigi mõiste, rahvusülese föderatsiooni idee. Kiriku ja riigi vaheline vastasseis. Vana kreekast ja roomast oleme saanud teatava arusaamaga tragöödiast ja iluideaali, samuti filosoofia põhimõisted. Keskajal õppisime aga kuidas neid kasutada. Termin ,,keskaeg" võtsid tarvutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Seda mõistet on kasutatud ka vahepealse ,,unustuse ajajärgu", vaimupimeduse, vägivalla ning vaesuse ajastu metafoori. Keskaja piiride määramisel puudub üksmeel. Keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi langemisest 5saj renessansi alguseni 15saj. Suurem osa rahvaid olid veel antiikajal barbarid; kristlust ja sellega koos kreeka-rooma kultuuri hakkasid nad tasapisi üle võtma jä...
Vana aja muusika rollid. Suhtlemisvahend (informatsiooni vahendaja) Kultuslik roll Kultus on ülimalt austav suhtus kellesegi / millesegi. Inimesed ei osanud seletada loodusnähtuseid ja maailma olemust. Seetõttu tekkis neil arvamus, et maailma asju korraldavad ning määravad mingisugused üleloomulikud jõud/jumalikud tegelased. Tunnete väljendaja. Meelelahutuslik roll On teada, et üsnagi kõrgel tasemel harrastati muusikat paljudes iidsetes tsivilisatsioonides. (näiteks Hiina; India;süüria jne). Meie muusika programm vaatleb euroopa muusika ajaloo järgmisi perioode: Antiik, ehk Vana-Kreeka Keskaeg(Varakristlik periood ja gooti) Renessanss Barokk Klassitsism Romantsim Vana-Kreeka kultuur ja muusika 8. saj. 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka. Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning pal...
1.tund MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood vana-...
1.tund – MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne – parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel – loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood – vana-...
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Refereraat: Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Karel Tõnson 11c Klass 2009 aasta RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli rooma-katoliku kirik, mille eesotsas oli Rooma paavst. Paavst tahtis riigi piire suurendada ...
Varakeskaeg Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino k...
Ajaloo kontrolltöö kordamine §25, §26, §27 §25 ühiskond ja eluolu ühiskonna üldilme · Linnriigist hakati arenema linnadeks · Rikastest inimestest enamik elasid linnades kaasa arvatud suurmaaomanikud · Roomlaste arvates oli linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. · hindasid väga oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit · vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla. o õpiti kreeka keelt o loeti kreeka kirjandust o võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi · teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu. · kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Seisused · Roomas oli seisuslik ühiskond · kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia o vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast)...
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13....
Rooma. 22. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus . 22.1 Itaalia geograafilised olud ja rahvastik . Itaaliaks on jube vanast ajast nimetatud Apenniini poolsaart. Kuigi Apenniini poolsaart läbib keskelt Apenniini mäestik , on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandike leidub seal rohkem . Itaalias tegeleti põhiliselt põlluharimisega ja ühendust peeti omavahel rohkem maismaad pidi ja merd sõideti Kreeklastest vähem. Itaalia geograafiline asend lõi eeldused ühtse riigi tekkeks, kuid etniliselt polnud Itaalia ühtne. Esimesel aastatuhandel eKr elasid Itaalias s päritolult , keelelt ja kultuurilt erinevad rahvad . Kesk- ja lõuna Itaalias elasid itaalikud sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid keelelt lähedasteks rühmadeks. Kesk-Itaalias elasid latiinid . Nendest pärinevad hilisemad roomlased ja ...
Ida-Rooma riik ehk Bütsants Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kui Rooma impeerium lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks jagunes. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele, kuid riigis oli ka senat, riiginõukogu ja linnakodanike organisatsioonid ehk deemosed. 11. saj hakkas riigis kinnistuma võimupärimine läbi seadusliku abielu ehk kõrgema võimu legitiimsuse printsiip. Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid, vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja vaimulik võim oli riigis allutatud keisrile, mitte nagu Lääne-Euroopas, kus need võimud on omavahel vastuolus. Keiser käsutas riigis ka kirikuvarasid, kujundas ka kiriku olemust ning samas määras ametisse kõrgemaid vaimulikke. Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantsi esim...
LADINA KEELE ARENGUST JA ISEÄRASUSTEST Ladina keelt võib tinglikult nimetada Lääne-Euroopa kultuuri ühiseks emakeeleks, mis on mõjutanud kõige suuremate Euroopa keelte kujunemist. Päris emakeel on ta itaalia ja teistele romaani keeltele. Inglise ja saksa keelele on ta rohkem võõrasema moodi, aga sellele vaatamata on ta mõju ka nende keelte kujunemisele olnud väga suur. Ladina keel kuulub indo-euroopa keelte hulka ja ta sai oma nime latiinide hõimu järgi, kes elasid Latiumis, mis on maa-ala Apenniini poolsaare keskosas. Ladina keele kujunemist mõjutasid naabruses elavad teised itali hõimud, samuti latiinidest põhja pool asuvad etruskid. Kuigi etruski keelt ei peeta indo-euroopa leelte hulka kuuluvaks, oli just selle keele mõju ladina keelesüsteemi ja sõnavara kujunemisele suur. Itali hõimude ja etruskide kõrval kolmandaks tähtsaks mõjutajaks oli kreeka keel, millelt võeti üle tähestik (7.saj eKr) ja keelesüsteemi kirjeldamise põhimõtte...
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNN...
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj ...
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältid...
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine...
Vanaaja muusika Muusika sai alguse , väga ammu juba sellest ajast , kui maal on elanud mõtlev ja suhtlev inimene. Inimesed on juba kaugetest aegadest püüdnud ennast erinevatel viisidel väljendada ja üks neist on kindlasti muusika. Muusika on vanem kui verbaalne ehk sõnaline keel. Inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast on pärit erinevatelt allikatelt nt arheoloogilistelt väljakaevamistelt, kalju- ning muude jooniste põhjal, mis on kujutanud muusika ja tantsuga seotud rituaale. Muusikale on tihti omistatud võlujõudu ja jumalikku algupära jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Tollal püüdsid inimesed jäljendada erinevaid loodushääli , imiteerides lindude ja loomade poolt tekitatud helisid. Muusika oli loodusrahvaste jaoks tihedalt seotud igapäevase eluga , nimelt kasutati seda erinevatel eesmärkidel , loodusrahvad pidasid väga oluliseks ohverdamist ning jumalatega suhtlemist, selleks aga et sed...
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota...
ROOMA · Pigem põlluharija rahvas I aastatuhandel palju rahvaid, peamiselt Itaalikud II aastatuhandel indoeuroopa hõimud, mis jagunesid mitmeks osaks, nt: Kesk-Itaalias latiinid (hilisemad roomlased) · Austasid vaprust, distsipliini (sõjalisi omadusi) · Puutusid kokku foiniiklaste ja kreeklastega (kes mõjutasid roomalasi kõige enam) · Kolonisatsiooni käigus (8.-6.saj eKr) rajasid linnu Itaalia lõunarannikule ja Sintsiiliasse. Kreeklased moodustasid seal (merepiiridel) põhielanikkonna ja tõid sinna viinamarja- ja oliivikasvatuse, linnariikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes · Käisid läbi foiniiklaste & kreeklastega · võtsid üle kreeka tähestiku kujundasid selle omamoodi, tänapäeval pole teiste keeltega seoseid · tuntud ahreoloogiliste mälestiste ja autorite teos...
Feodaaltsivilisatsioon Mis on feodaaltsivilisatsioon ning mida see endast kujutab? Seda terminit kasutatakse kui keskaja Euroopa ajaloo perioodi, mis jääb 5. ja 15. sajandi vahele. Keskajal seda sõna muidugi veel ei tuntud, termin tekkis alles siis, kui ajastut sai paigutada teiste ajajärkude keskele. 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Terve aastatuhande väldanud keskaeg oli eripalgeline. Euroopa oli poliitiliselt väga killustunud. Siiski kujunes keskajal välja ühiskonnamudelm is jättis sügava jälje Euroopale ja selle hilisemale ajaloole. Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, seepärast ei kestnud keskaeg igal pool sama kaua. Oma viimasel õitsenguajastul, 9. sajandi lõpust kuni 11. sajandi alguseni, oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja ...
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama ...
Kordamisküsimused Antiikkirjandus FLLC.02.001 (Maailmakirjandus I. Antiik), kevadsemester 2018 Eksamil tuleb vastata lühidalt (12 lauset) 10 küsimusele (à 1 punkt) ja pisut pikemalt (0,250,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajaloopr...
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM KEIDI VAIKMA 10 c klass VANA-ROOMA Uurimustöö Juhendaja: Õp. Piret Tänav Põlva 2008 Sissejuhatus Oma uurimustöös hakkan uurima täpsemalt Vana-Rooma keisrite panust kultuuri, poliitikasse ning ühiskonnaellu. Uurin nende iseloomu ning samuti isiksusi. Põhiline tegevus toimub ajal eKr. Töö on ülesehitatud interneti ja raamatute materjalil, mis olid üsna kättesaadavad kuid mitte väga kergelt. Uurimustöö on jaotatud kolme ossa: Vana-Rooma tutvustus, Varase keisririigi ajajärk ning Hiline keisririik, mis omakorda jagunevad veel teemadesse. Uuritud on ka natuke seda, kui palju teavad noored Vana-Rooma keisritest. Samuti on minu eesmärk rohkem laiendada enda teadmisi Vana-Rooma suhtes. 2 1. Vana-Rooma tutvustus Vana-Rooma ajalugu moodustab ...
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
