Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjutuse alal oli roomlastele suuremal või vähemal määral toeks kreeka pärand. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Roomas sai populaarseimaks stoitsism, mis õpetas, et igal inimesel on maailmas saatusest määratud roll. Ent kui kreeklased tuletasid sellest saatusega leppimise tarviduse, siis roomlased rõhutasid peamiselt inimese kohustust täita endale osakslangevaid ülesandeid. Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Samal ajal polnud teater roomlaste silmis kaugeltki nii tähtis kui Kreekas. Näitekirjanikud püüetest hoolimata piirdusid näitemängud peamiselt rahvanaerutamise ja lõbustamisega ega käsitlenud kreeka drama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Kreekast erinevalt puudus rooma teatris koor etendus seisnes maske kandvate näitlejate dialoogides,
Sõjaväekorraldus Vanaaja Roomas Alates aastast 510 e.Kr, kui kukutati viimane etruski kuningas Tarquinius Superbus, kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast valiti ka 2 konsulit, kelle ülesandeks oli juhtida ka sõjaväge. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 e.Kr, mil Octavianus vallutas Egipuse ja sai kogu Rooma riigi valitsejaks. Peale enda iseseisvaks kuulutamist teiste Latiumi maakonna linnriikide seast, võttis Rooma üle nende sõjaväe ja kehtestas nende suhtes hegemoonia. 5. saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma. Rooma oli sunnitud nendest vabanemiseks maksma suurt lunaraha ja hiljem, peale tagasilöögist toibumist, alustati sõdu samniitidega. Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid proletaaride seast
KESKAEG(alguseks): *395.a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vasta...
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku
ajendiks. Rännu põhjuseks oli kliima jahenemine ja elanikkonna suurenemine. Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused ) Ida-Rooma - 1) Soodsamad geograafilised tingimused 2) Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid Tänu neile oli Konstatinoopolil võimalik oma riigi oiire kindlustada ja ründajatel vastu lööki anda, mida Lääne-Rooma ei saanud tänu nende puudustele. Ida-Rooma välis- ja sisepoliitika iseloomulikud jooned ) Välispoliitika: 1) Eesmärk taastada Rooma keisririik endistes piirides 2) Tugev tsentraliseeritus Sisepoliitika: 1) Vabad kogukondlased 2) Kasutati orjatööjõudu 13. sajandini 3) Mindi kaitsestrateegias üle uuele süsteemile Frangi riigi kujunemine Frangi riik oli esimene suurim riiklik moodustis, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma alale. Frangi riigis eristatakse 4 etappi 1) Iseseisev keltide gallia riik ( 1 saj eKr - Caesari vallutusteni) 2) Gallia Rooma provintsina ( 1 saj II pool eKr - 3 saj pKr)
Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. (Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.) 3 ZEUSI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Jupiter oli iidses Rooma religioonis ja mütoloogias peajumal. Talle vastab kreeka mütoloogias Zeus. Arvatekse, et Jupiter on tulnud taevast. Tema kindlaks võitlemisriistaks on piksenool ja tema esmane püha loom on kotkas. Tema püha puu oli tamm. Roomlased pidasid Jupiteri Kreeks jumala Zeusile samaväärseks. Hera 1 ÜLESANDED Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja
Kas areng või langus? Varakeskaeg kestis 5.-10.saj.Euroopa oli juba suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodi kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuse maavaldajatest(feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll L.Euroopas. Varakeskaegses L.Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Samas aga Hispaania ja P.Aafrika piirkondade uhked linnad olid tihedates kaubandussidemetes idamaadega.Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks ja asendus peagi taas elavnemisega. Kuid L.Euroopa areng jäi pikaks ajaks madlalseisu ja teistest maha.Linnaelu soikus järk.järgult. Paljudes Gallia ja Itaalia linnades kasutati Rooma-aegseid teid, saunu ja veevärki.Vahemere maades lagunesid teed, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud
Mujal mõjutas tsiv-i mõni arenenum naaberpiirkond sekundaarsed tsiv-d. Esiaeg (muinasaeg) kirjalike tekstide ilmumine esiaja lõpp Ajalooline aeg kirjalike tekstide ilmumine ajaloolise aja algus (vanaaeg, keskaeg, uusaeg) Vanaaeg ajastu, mis algas tsiv-de ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 eKr 476 pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser; siia perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka, Rooma tsiv. teke Antiikaeg ajastu, mis hõlmab muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja languseaega, 8. saj eKr 476 pKr 3.Muistne Egiptus: riik ja ühiskond Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus Delta on soine; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel.
KRISTLUS Kirik ja Rooma riik Rooma keisririigi oli tekkinud arusaam keisri jumalikkusest juba Augustuse ajal. Ametlikul kummardati küll keisri kaitsevaimu, ent selline vahetegemine kadus kiiresti. Nii samastus keiser jumalaga. Keisri kultus oli ka patriootiline kohustus, mida kristlased keeldusid täitmast. Seetõttu oli ristiusk poliitiliselt kahtlane ega seisnud seaduse kaitse all. Keiser Traianus andis aastal 112 korralduse, et enda tunnistamine kristlaseks on karistatav surmanuhtlusega
Referaat Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed Rooma mütoloogias Eliise Vilepill 10.a Pärnu Hansagümnaasium Kaheteistkümneks olüplaseks nimetati kõige tähtsamaid titaanidele järgnenud jumalaid. Neid kutsuti olümplasteks selle tõttu, et nendeelukohaks oli Olümpos. Selle asukohta ei teata veel
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus(Marthin Luther)
AJ2: keskaeg ja varauusaeg c 10 klassi ajalootund arvutiklassis NB!Tunni lõpus peaksite teadma iseloomustada (ajalised piirid, märksõnad) a) keltide aega Inglismaal b) Rooma mõju Inglismaa ajaloole c) anglosakside vallutusi d) viikingite vallutusretki e) normandlaste vallutusi f) Inglismaa kõrgkeskajal Rõhutaksin mõningaid teadmisi, mis antud teema puhul on oluline meelde tuletada. · Keskaeg Keskaeg on periood Euroopa ajaloos vahemikus 5.-15. sajand. Kõik need ligi tuhat aastat pole ühtlane periood. Väga selgelt eristuvad keskaja esimesed sajandid (5.-10. sajand), seda perioodi nimetatakse varakeskajaks.
Kuidas aniikaeg on mõjutanud tänapäeva? Antiikajaks loetakse Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ajastut. Kuidas antiikaeg on mõjutanud tänapäeva maailma? Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli väidetavalt esimene, kus hakati tähelepanu pöörama mõistupärastele seletustele. Algselt oli filosoofia arutlus looduse ja maailma üle, aga nende kohta tekkinud küsimused, panid aluse eraldi teadusharude tekkimisele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning
Kas tänapäeva Euroopa kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Arvan, et tänapäeva Euroopa kultuuri on mõjutanud mõlemad riigid, nii Kreeka kui Rooma, kuid arvan, et rohkem on mõjutanud siiski Vana-Kreeka kultuur. Ühtlasi on saanud ka kogu maailma kultuur minu arvates alguse Kreeka kultuurist. Tähtsaimad ajajärgud Euroopa kultuuri loomise ja edasiandmise seisukohalt paiknevad 6.-4. sajandil eKr ja nn hellenistlik ajajärk. Sel perioodil, kui Vahemere idapoolsed linnad täitusid immigrantidega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri, mille areng ja levik oli tänu sellele vägagi kiire
Pinakoteek - algselt Ateena akropoli propüleede tiibhoones paiknenud maalikogu; kunstiteosteruum rikaste kreeklaste ja roomlaste majades; votiiv maalide kogu; maaligalerii Mnesikles - arhitekt, Propüleed - Akropoli väravaehitis. 437-432 e.m.a. Arvutirekonstruktsioon. 5.saj templite kulminatsiooni aeg TEATER Keskel Dionysuse altar Ajutiselt algselt puidust istmed Hiljem kujuneb välja, et raiutakse mäeküljesse Rooma teater on autonoomne ehitis U 14 000 - 17 000 inimest mahutasid istmed Ees paremini töödeldus seljatugedega VIP-ide tsoon, ülevalpool pööbel Publiku vastas reeglina ühekorruseline hoone - skenee - garderoob, rekvisiidiladu, esinetakse selle ees, selle ette tekib proskeenion (poodium) solistidele Rooma teater ja amfiteater arenevad sellest edasi 4.saj tekib arhitektuuri all üks halikarnassos - linn Väike-Aasias, mille
näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) X Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda · Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all · Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult · Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor · Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Mari Maasikas BA I. Aasta ROOMA ÕIGUS JA EUROOPA ÕIGUSE AJALUGU Referaat Juhendajad: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 1. Rooma riigi tekkimine.................................................................................4 2. Rooma õiguse ajalugu................................................................................5 3. Euroopa õiguse ajalugu...............................................................................6 3.1 Bologna Ülikool......................................................................................8 4. Rooma juristid ja nende tööd................................................
kuningavõim muutus pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe alamjooksul küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi.
pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe alamjooksul küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi.
veejuhtmeid.Ühiskondlikest ruumidest olid kõige tähtsamad saunad ja amfiteatrid. . 2.Rooma Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3. Rooma Maalikunst: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Põrandamosaiigid ja seinamaalid- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. Suur illusionism ja looduse jäljendamise meisterlikkus, ruumilisus. Mitmekesine temaatika. Majad on saanud hüüdnimed. Tahvelmaalikunst- maalitud portreed, neid koguti, säilinud ainult Egiptusest toodud, enkaustikatehnikas, lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade.
See on teine Sophoklese kolmest Teeba-ainelisest tragöödiast, kuid on ajalises järgnevuses esimene; sellele järgnevad "Oidipus Kolonoses" ja "Antigone". Sajandite jooksul on seda hakatud pidama üheks parimaist Kreeka tragöödiaist. 8. Nimeta ja kirjelda klassikalise proosa arengusuundi. Ajalooproosa - tekkis vajadus jäädvustada andmeid teistest rahvastest ja oma rahva elust. Retooriline proosa- tekkis seoses kõnekunsti arenguga. 9. Kuidas mõjutas kreeka kultuur rooma kultuuri ja kirjandust? Rooma kultuur lähtus kreeka eeskujudest.
kes budismist midagi ei tea. · Chani koolkond (zen) sõnast Dyhana; väga paindlik õpetus; veendumus, et absoluutse tõe tagaajamine on mõttetu; kes ei näe Buddhat endas, ei näe teda ka kusagil mujal; kirgastumiseks ei tohi pidada midagi jumalikuks, ei tohi klammerduda · 4-6 saj. kõik kolm usundit muutusid, hakkas toimima San jiao, kõiki 3 usundit võib korraga uskuda. Antiikreligioon Kreeka-Rooma usund/religioon Kreeka ja Rooma religioon vaadeldakse enamasti koos. Kreeka religiooni levik kogu Vahemere maade ala, levib ida poole muistse Pärsia riigi alale u 4. sajandil eKr. Rooma religiooni levik - kogu Itaalia alal, u 3. sajandil eKr. Sõdadega vallutati maad juurde ning lõpuks valitses usund kogu Rooma Keisririigi alal. Etniline religioon kuni hääbumiseni 4. saj. pKr, kui kristlus sai riigiusuks. Ei ole tegelenud misjoni ehk usu levitamisega
enim ,,Aheldatud Prometheus". Sophoklese näidenditest "Kuningas Oidipus". Vana-Kreeka teatriga võrreldes Vana-Rooma teater oma arengult palju kehvem ja kasutas kreeklaste eeskujusid ja traditsioone. Roomas hakkas teater kujunema (millal?) 3.saj eKr. Tekkis mitu uut zanri nagu näiteks atellaan, mis tähendab ühevaatuselist jämedakoelist rahvatükki; miim- naljakas akrobaatiline lühijant; pantomiim-miimika kasutamine. Kreekaga võrreldes erines Rooma teater maskide traditsiooni poolest Rooma näitlejad ei kandnud maske. Erinevalt Kreekast ehitati Rooma teatrid (kuhu?) lauskmaale. Vana- Rooma kaks tuntud näidendite autorit olid Plautus ja Terentius. Keskaeg hõlmab ajavahemikku 5 kuni 15 sajand. Keskajal käis teater alla. Sellele aitas kaasa ühe tugevnema (mille?) kiriku vaenulikkus ja vastuseis. Etendusi mängiti kahes kohas: kirikus ja hiljem kirikuesisel väljakul. Lisaks näitlejatele tegid tükkides kaasa ka
§19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed.
Linnriigist Vahemere isandaks-Rooma vallutused vabariigi ajal Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi alul oli Rooma üks paljudest Latiumi linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta ülemvõimu teiste Latiumi linnade üle. Rooma paitsis kohe alguses silma huvitavate taktika poolest näiteks võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. Arvan, et ülevõimu kehtestamist soodustaski just Rooma soodne geograafiline asukoht ning jõuline ja üsnagi sõjakas iseloom rahvusliku poole pealt.
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.
Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli rooma-katoliku kirik, mille eesotsas oli Rooma paavst. Paavst tahtis riigi piire suurendada ja panna tervet maailma kiriku sõna kuulama. Nii said 11. sajandil alguse rooma-katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste vastu toimunud sõjaretked - ristisõjad. Ristimärgi all toimus halastamatu röövimine, riisumine ja elanike massiline tapmine. Sakslased olid juba mõnda aega laiendanud oma alasid ida poole, allutades maid ja pöörates inimesi ristiusku. 12. sajandi lõpupoolel jõudsid nad ka Läänemere idakaldale.
Siit referaadist saab ka teada, miks inimesed Jumalasse usuvad, ning kuidas ta taevasse läks ja mida ta nendele lubas, kes teda usuvad. Minu jaoks tundub see natuke ebareaalne, kuid sellegipoolest, head lugemist! Kokkuvõte Kristlik usk ehk ristiusk sa alguse Vana-Rooma impeeriumist. Selle aluseks oli Jeesus, kes hakkas seda levitama mööda Juudamaad. Talle tulid appi ka 12 jüngrit, kes aitasid tal usku levitada. Lõpuks ei meeldinud Jeesuse tegutsemine Rooma valitsusele, sest arvati, et ta õhutab juutide ülestõusu. Ta mõisteti surma läbi risti löömise ja ta sõbrad matsid ta maha. Seejärel ärkas ta ellu, ning läks jüngrite silme all taevasse. Ta lubas, et need, kes Jumalasse usuvad, saavad vabaks oma pattudest. Mina mõistan seda kui üht põhilist põhjust, miks inimesed Jeesust usuvad. Kokkuvõtteks ütlen, et seda referaati tehes sain päris palju targemaks ristiusu koha pealt.
(-) Vahepeal oli Vana-Rooma nii vabariik kui ka keisririik.(+) Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. (-) Senaatoritest ja ratsnikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud.(-) . Tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile ära elamiseks juba vabariigi lõpuperioodil riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai rooma proletaaride viljaga varustamisest riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid. (+)Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonil peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. (+) 2) Mõlemas riigis oli perepeaks meesoost isik. Naistel oli väga vähe õiguseid nad pidid enamasti koguaeg koduseid töid tegema ja kodus passima.(-) Kreeka ühiskonnas otsustati
11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus........................................................................ lk 15 2 Ristiusu teke
kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. AMFORA - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. AMFITEATER - Juba muistetel aegadel etendasid hellenid veinijumal Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need vabas õhus või
materjaalsed- ja inimressursid. 9 sajandil alguse saanud kirikulõhe eraldas Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult,jagades maailma kahte vaenulikku leeri. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil 1261. aastal oma riik taastada, kuid tervikuna kujutas Bütsants siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. 29. mail 1453 aastal Bütsant hävis, Konstantinoopol langes türklaste kätte. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga olulisel kohal Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine. Väga väärtuslikuks ajaloo allikateks osutusid hagiograafiad ehk pühakute elulood. Ja kronograafiad. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku. Esimene suurem riiklik moodustis,mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis,oli Frangi riik.Tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias. Iseseisva keltide Gallia aeg kestis 1 saj. Keskpaigani eKr. Gallia oli killustatud ning piirkonda asustas neli hõimu :
tempel kreeka akropolis. K¢ige paremini iseloomustavad Vana-Kreeka arhitektuuri sambad-joonia, dooria, korintose stiil. Skulptuure valmistati marmorist v¢i pronksist, riietatud naisfiguurid, alasti meesfiguurid(sportlased), kujud olid elusuuruses v¢i suuremad, t¢siste ilmetega Etruski kunst sai alguse 8 saj ekr Itaalia keskosas. Templid olid vèiksed ning ehitatud puidust. Hauakambrite seinad olid tèis maale, kujutati inimesi ja loomi. Etruskide kunst hakkas segunema rooma omaga ja sellest ei jèènudki varsti midagi jèrele. Vana-Rooma kunst on m¢jutatud Vana-Kreeka kunstist. Arhitektuuris hakati rajama hooneid, mis olid m¢eldud hiskasutamiseks:saunad, raamatukogud ja amfiteatrid.V ¢eti kasutusele mitmed uuendused:v¢lvid, kaared. Ehitati ka templeid, tèhtsaim oli poolkera kujuline Panteon. Portreeskulptuuris kasutati pronki ja savi, kujutati Rooma keisreid ja nad pidid olema riietatud.
Kunstiajalugu Antiikkultuur 1. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskondlik korraldus. Antiikkultuuri olulisus ja mõju edaspidi kunstile ja kultuurile. Vana-Rooma Vana-Kreeka · Orjanduslik ühiksond · Orjanduslik demokraatia(orjadeks mittekreeklased e. barbarid) · Rooma kultuur: otsene mõju seetõttu oli vabadel kreeklastel Vana-Kreekal ja Etruksidel palju aega tegeleda vaimse kultuuriga. · Roomlased ise ennekõike poliitikud ja sõjamehed, kunsti ja · Polüteistlik religioon(palju kultuuri tegid vangistatud orjad jumalaid) jumalad
kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. - Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad. - näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. - Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena).
ülemvõimu. Faalanks-Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused: Pärsia, Kesk-Aasia, Ees-Aasia, Kreeka, Kreeta ehk läänest itta Kreekast Indiani. Aleksandri impeerium lagunes tema surmaga: Makedooniaks, Seleukiidide maaks ja Ptolemaioste maaks. Hellenism-polnud enam poliseid, suurriigid, mida valitsesid monarhia, ajajärk, mil kreeklased valitsesid idamaade üle kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Alexandria-Tähtsaim ja suurim uus linn, sellest sai vahemeremaade suurim keskus. VANA-ROOMA Geograafilised olud: Seotud Apenniini poolsaarega. Etruskid: Esimese aastatuhandel enne Kristust valitsesid nad Apenniini ps, nende keele ja päritolu kohta puudub täpsem teave. Itaalikud: rändasid teisel aastatuhandel eKr Apenniini ps-le, nemad on roomlaste esivanemad, nad jagunesid hõimudeks(tuntuimad latiinid)
Kuidas on Vana-Rooma mõjutanud Euroopa kultuuri? Vana-Rooma, mida on palju mõjutanud Kreeka kultuur, on väga palju mõjutanud Euroopa kultuuri. Peamiselt on Vana-Rooma Euroopa kultuuri mõjutanud teatri, religiooni,õigusteaduse, kõnekunsti ja ajalookirjutuste aladel. Kindlasti üheks suuremaks religiooni mõjutajaks on kristluse teke. Ka pärast Jeesuse surma levisid edasi tema õpetussõnad kus ta ütles, et rikkus ja prestiiz ei aita kedagi jumalariiki pääsemisel vaid võib hoopis takistada seda. See õpetus viist aga juudid ja ülemkihi üksteise vastu. Kristlus võitsis ka poolehoidu igalpool mujal ja ka Euroopas on ta siiamaani üheks peamiseks religiooniks. Vana-Roomas võeti ka kasutusele Juliose kalender mis on kasutusel Euroopas siiamaani. Algselt oli Vana-Roomas kasutusel kuukalender mis Ceasari käsul 1.sajandi eKr keskel vahetati egiptlaste päikesekalendri vastu. Päikesekalendri järgi on aasta...
Rooma impeeriumi allakäik, hukkumine ja õppetund Ajaloolises perspektiivis varisevad kõik tsivilisatsioonid kokku. Rooma tõusis üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres, olles vallutanud kogu Itaalia. Rooma impeeriumi varisemise põhjuseid arvatakse olevaid mitmeid. Sisemised põhjused- sisetülid rikaste ja vaeste vahel. Kuna riigiasjades kaasa rääkimine eeldas täielikku pühendumist, siis oli rikastel vaba aega rohkem. Vaesemad pidid tööd tegema, et peret ära toita. Ning see tähendas, et rikkam rahvakiht määras rohkem. Orjade sagedased ülestõusud mõjutasid ebastabiilsust. Orjad soovisid saada peremeestest sõltumatuteks ja vabadeks Rooma kodanikeks
Etruskide kunst- 8-3 sa ekr elasid hilisema Rooma keskosas etruskid. Templid ehitati puust, kõrgel alusel asusid. Oskasid laduda kaart või võlvi, hauakambrite kaudu omasid kuppelhaudasid, kaetus maalidega. Maalid olid elurõõmsad. Ainulaadsed on Etruskide sarkofaagid, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Säilinud on kuulus ,,PRONKSSKULPTUUR", kapitooliumi ,,Emahunt", mis sümboli. Rooma linna teket, 753 ekr. Rooma kujunemine algas kogu Itaalia alistamisega 3saj ekr. Edasi jätkas Rooma vallutusi L- ja Lääne- Euroopas, P-Aafrikas ja Lähis-Idas. Rooma Linnades oli foorum poliitilise ja kultuurielu keskus. ,,FORUM ROMANUM" Võidukate sõjakäikude auks püstitati väljakule võidu ehk triumfikaar. BASIILIKA oli roomlastel turu- või kohtuhoone. Rooma skulptuur Esialgu kasutatakse Kreeka meistrite töid ning nende koopiaid
6. Mis otstarvet täitis Colosseum? Kirjelda selle Ringikujuline, neljakorruseline, mahutas 50 tuhat välimust, mahutavust, korruseid! pealtvaatajat, tõusvad pingiread .Lõbustusasutus, amfiteater, kasutati algul gladiaatorite võtlusteks, hiljem võitlusteks loomadega.. 7. Mis on Panteon? Milleks ehitatud? Kõigile rooma jumalatele pühendatud tempel. See ehitati, et rahvas saaks seal kõiki rooma jumalaid kummardamas käia. 8. Kirjelda selle sisekujundust ehk interjööri! Kupli keskel on suur 8,9m läbimõõduga ringikujuline auk, kust tuleb sisse valgus. Kassettlagi. Seesmine alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis
Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta. Omavahel võistles 3 autorit, kes pidid esitama 3 tragöödiat ja 1 koomilise saaturi draama. Igale autorile loositi välja esinäitleja ja patroon, kelle ülesandeks oli etendust rahastada. KREEKA TEATER Koosnes 1. Orkestrast ringikujuline tantsuväljak, näiteplats( hiljem muutus Rooma teatri poolringiks, kus paiknesid senaatorite istekohad). 2. Skeneest lava tagune ehitis, kus hoiustati kostüüme ja dekoratsioone. 3. Theatrumist pealtvaatajate pinkide osa. o. Kasutati koturne(paksu tallaga jalats), maske ja eredavärvilisi kostüüme. NÄITEKIRJANIKUD Aristophanes komöödiakirjanik Nt: ,, Ratsanikud" Aichylos tragöödiakirjanik Nt: ,,Oresteia" Euripides tragöödiakirjanik Nt: ,, Kükloop" Sophokles tragöödiakirjanik Nt: ,,Kuningas Oidipus"
RIIK, ÕIGUS, ARMEE Riigikord Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid
Rooma kultuur- kas kreeka kultuur ladina keeles? Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama alles 3. sajandil eKr. Kõik varasem on teada hilisemate autorite teoste kaudu. Need aga kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajunud. Seetõttu võib üldjoontes väita, et Rooma kultuur on suuresti välja arenenud Kreeka kultuurist. Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Teatrietendused kuulusid avalike mängude kavasse lisaks hobuste võidusõitudele ja gladiaatorite võitlustele, kuid need polnud nii populaarsed kui Kreekas. Kreeka eeskujusid sulandati rahvapärastesse naljamängudesse. Rooma teatrietendused jäidki rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks, ega käsitlenud tõsiseid probleeme, nagu seda leidus Kreeka draamas
Vana-Rooma Täida tööleht arvutis ning saada [email protected] või prindi välja ning esita paberkandjal! 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia,Britannia,Hispaania,Põhja- Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus Aafrika Keel Ladina keel Kreeka keel
3. 3. Puunia sõda 146. Kartaago. 4. 149. eKr - Makedoonia 5. 133 eKr testamendiga Väike Aasias asunud riik. Valitsemispoliiika: Vabariigi langus ja keisririik: Hakati palkama södureid, kes said peale erruminekut maatüki. Kodusõjad, vabariigi lõpp: 82. eKr kehtestas Sulla mõneks aastaks ainuvõimu. Mariuse ja Sulla vahel võitlus, samal ajal ülestõusud Itaalia linnades. Suruti maha kuid kõik said rooma kodakondsuse. Ceasar, Pompeius ja Crassus sõlmisid kolmemeheliidu ehk Trumviraadi senati vastu. Ceasar kuulutas ennast diktaatoriks. Tapeti 44 eKr. 30 eKr vallutas Augustus egiptuse ja sai alguse... Keisririik: Rooma riigi parim olukord(30 eKr - 13 pKr.) Arenes majandus ja täiustus riigi sisekorraldus. 1. Sajandi keskel vallutati suur osa Britanniast. 98 117 Traianuse valitsusaeg, Rooma impeeriumi välise võimu tippaeg. Vallutati
Võistelda ja pealtvaatajatena võivad olla peale meeste ja poiste ka naised ja tüdrukud. Tänapäeval on lisandunud ka palju spordialasid,kui vanasti Kreekas. Paljud spordialad,mida tehti Kreekas,tänapäeval aga siiski enam ei eksisteeri. Olümpiavõit on samuti põhimõtteliselt samaks jäänud,võit toob ka tänapäeval palju kuulsust nii võitjale,tema perekonnale kui ka kodulinnale, ainult tänapäeval ei püstitata minu meelest mälestusmärke võitjate auks kuhugile üles. 8.Kreeka ja Rooma ehitus -ja vaimne pärand,mis neist maha jäi.Kreeka vanaaja pärand(vaimne alfabeet),olümpiamängud,kirjandus,teater,museion,Aleksandria raamatukogu;materiaalne ehitiste väljanägemise hindamine (7 maailmaimet),templid. Antiik-Rooma mälestusmärgid,kuidas need iseloomustavad Rooma impeeriumi (Triumfikaared,Colosseum,akveduktid(Pont Du Gard),sillutatud teed-Via Appia,termid). Vaimne pärand-Rooma õigus,riiklik korraldus.
Kas Vana-Rooma keskendus ideedele või inimestele? Antiik Rooma oli võimas riik, mis kestis 753. aastast eKr kuni 5.sajandini pKr. Selle väga pika ajavahemiku käigus mõjutasid Vana-Rooma eluolu ja riiki mitmed erinevad ideed, mis realiseerusid inimeste tegevuse kaudu. Üks vana-roomlaste idee seisnes selles, et nad rõhutasid inimese kohutust täita osakslangevaid ülesandeid. Roomlaste kohustused olid isamaa ja riigi ees. See idee väljendus selles,et noormehed
SISUKORD 1CONTRACTUS – LEPING......................................................................................................3 1.1Contractus Rooma eraõiguses............................................................................................3 1.2Contractus Eesti õiguses....................................................................................................4 2HEREDITAS - PÄRIMINE......................................................................................................5 2.1Hereditas Rooma eraõiguses..............................................................................................5
Rooma kultuur- kas kreeka kultuur ladina keeles? 3.sajandil eKr. hakkasid Itaalias elavad roomlased oma pärimusi üles kirjutama, kreeklaste mõjul. Roomlased olid tugevalt mõjutatud Kreeka kultuurist. Kirjanduses ja paljuski muuski mugandati kreekapärane roomapäraseks. Kreekast alguse saanud teater levis kiiresti ka Rooma. Need kuulusid Roomas avalike mängude kavasse nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Rahvapärastesse vaatemängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Teater oli ka välisilmelt sarnane. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas said ka naised näidelda. Roomas teatris oli rahva lõbustamine olulisel kohal ja näidendid ei olnud nii tõsised kui Kreekas
EESTI MAAÜLIKOOL Ppõllumajandus- ja keskkonnainstituut nimi Antiik Rooma maastikukäsitlus, arhitektuur, aia kompositsioon Juhendaja: nimi Tartu 2015 Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal, asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Roomlased tundsid ehitusmaterjale nagu marmor, kivi, savi, terrakota, tellised, puit. Esimestena hakati ka valmistama betooni. Suure materjalivaliku ja oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
