Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Urmi Kuningas RAAMATUPIDAMISE BÜROO Arvuti perifeerseadmed ja bürootehnika Juhendaja: Raul Metsaäär Kehtna 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Ruumide tehniline sisustus.........................................................................................................4 Tuba 1 5 Tuba 2 6 Monitorid................................................................................................................................... 7 Büroo seadmed...........................................................................................................................8 1.1 Printer..................................................................................
IT büroo renoveerimine ja sisustuse projekt Koostaja: Osakond: Juhendaja: Tallinna 2009 PROJEKTIÜLESANNE Ülesande andja: NR:2 Kuupäev:08.05.09 MÄRKSÕNA: IT büroo renoveerimise ja sisustuse projekt ÜLESANDE VÕTJA: MIS: Eduka projekti tunnused: · Asjakohasus · Teostavus · Küpsus · Jätkusuutlikkus Projekti eesmärk: Lõpetada etteantud plaani IT büroo väljaehitus ning samuti ka sisustada IT büroo. Seisundi analüüs: Ehitaja poolt antakse üle lõplikult välja ehitamata (puuduvad vaheseinad, uksed, aknad, ja teised avad) ja viimistlemata büroo ,,karp". Projekti kirjeldus: · Muretseda ja paigaldada välisturvauks. · Muretseda ja paigaldada vastavalt etteantud plaanile pakettaknad · Kavandada plaanil ruumide asetus · Paiga...
SISSEJUHATUS Praktikakohaks valis praktikant taaskord Tartus asuva reisibüroo Minimatkad. Praktikakoha valikul lähtus praktikant tulevase praktikakoha asukohast ning suhtumisest, mis tuli reisibüroo poolt. Reisibürooga ühendust võttes enam CV-d näha ei soovitud, kuna ka eelmine praktika oli positiivselt sooritatud samas kohas. Minimatakad OÜ on Tartus asuv reisibüroo, mis alustas tegutsemist juba 1992. aastal. Büroo algusaegadel tegutseti Tallinnas, Valgas ning Tartus. Reisibuumi ajab tegutses Tallinnas lausa 2 bürood, kuid tänapäeval nii palju tööd enam ei jätku ning Minimatakad OÜ on tegutsema jäänud vaid Tartus. Hetkel tegutseb büroos 3 inimest- tegevdirektor, raamatupidaja ning reklaamija. Praktikat alustades oli büroo aadressiks Küütri16/Kompanii 4, kuid praktikaperioodi viimasel nädalal vahetas büroo asukohta ning uueks asukohaks sai Rüütli 4. Uus praktikaperiood sai kokku lepitud elektronposti teel. Praktikajuhendaks oli taaskor...
Raamatupidamisbüroo ÄRIPLAAN Catherine Cordelia Kurem, Kertu Nurmberg, Janeli Põder Tallinn 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Äriplaani kokkuvõte........................................................................................... 3 2. Ettevõtte üldandmed......................................................................................... 4 3. Äriidee kirjeldus................................................................................................. 4 4. Visioon, missioon ja eesmärgid..........................................................................5 5. Ärikeskkonna analüüs........................................................................................ 5 9. Turu analüüs............................................................................
Suhkru tootmine 1. Kirjeldada roosuhkru tootmise tehnoloogiat, selgitada, mille poolest erineb see tehnoloogia suhkru tootmisest suhkrupeedist. 1) Suhkruroo eraldamine 2) Suhkruroo ettevalmistamine pesemine ja tükeldamine 3) Mahla pressimine tükeldatatud viilud suunatakse valtspressi o Esimesel pressimisel saadud mahl suunatakse edasi töötlemisele o Teisel pressimisel saadav mahl esimese osa niisutamiseks o Kolmanda pressimise vedelik suunatakse teise osa niisutamiseks o Viimast osa niisutatakse veega o Saadakse kätte 9395% suhkrut 4) Mahla puhastamine lubja abil o Külm puhastamine lisatakse lubjapiim, segatakse, soojendatakse 100 kraadini ja suunatakse tankidesse seisma. Tekib sade ja puhas mahl, puhastatakse kaks korda. o Kuum puhastamine mahl kuumutatakse ja segatakse lubjapiimaga. Sade ...
ERGONOOMILINE BÜROO. RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED. TAIMESEADED. Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ERGONOOMILINE BÜROO.................................................................................................4 1.1. Milline töölaud on hea?....................................................................................................4 1.2. Kontoritool.......................................................................................................................4 1.3.Kuvar.................................................................................................................................5 1.4.Klaviatuur, hiir................
Fifth level tekstiiltapeedid GIARDINI CALCUTTA Tekstiiltapeetgiardini Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Roo ja korktapeedid ROOTAPEEDID KORKTAPEEDID Roo ja korktapeet Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level spetsiaaltapeedid VELVET Flock Siidtapeedid ECO FEELING Flock Spetsiaaltapeet Click to edit Master text styles Second level Third level veluurta
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Jaanus K. JUHTUMIANALÜÜS Iseseisev töö Õppegrupp: G-1 (Geoökoloogia) Juhendaja: Kärolin Sults Õppeaine: Juhtimise alused Tallinn 2008 SISUKORD JUHTUMI ÜLEVAADE............................................................................................................ 3 PROBLEEMIDE MÄÄRATLUS JA ANALÜÜS..................................................................... 4 Kommunikatsiooni probleemid...............................................................................................4 Tööde tulemused alla ootuste..................................................................................................4 Liiga kõrgelt spetsialiseeritud töö?...........................................................................................
8. klass: 4. TÖÖLEHT KUULUTUS KÜSIMUSTE ESITAMINE: VASTAJA KÜSIJA Küsija: Reisibüröö Reisibüröö Kõigepealt küsiksin .... (millest?): ............ Ümbermaailmareis Ümbermaailmareis Ma sooviksin teada, kas …. korraldab 18. Olge nii hea ja vastake, millal …. novembril Kuupäev? Ma tahaksin täpsustada, kellele on see reis korraldatud/ Kellele? mõeldud? Sõiduvahend? Ega te ei ütleks, kui palju ............. ÕPPEEKSKURSIOONI TARTU ...
ÕIGUSABILEPING NR ______________ ______________ 2017. a Tallinn 1. LEPINGU POOLED Käesoleva lepingu on sõlminud _______ Õigusbüroo OÜ (edaspidi õigusbüroo), registrikood ________________, asukoht: ______________, keda esindab seaduslik esindaja juhatuse liige, _________________, ja _________, isikukood ________, elukoht: ___________________ (edaspidi klient). 2. ÕIGUSBÜROO VOLITUS JA KOHUSTUSED 2.1 Käesoleva lepinguga teeb klient õigusbüroole ülesandeks ja õigusbüroo võtab endale ülesandeks ___________________________. Käesolev punkt on juristivolikirja väljaandmise aluseks, kui ülesande täitmine eeldab volikirja alusel esindusõiguse tõendamist. 2.2 Õigusbüroo peab olema kliendi suhtes lojaalne, juhinduma kutse-eetika n...
Turundus reisibüroos Estravel AS Grete Jakobson Katriin Mats TH2 1. Reisibüroo Estravel AS on Eesti ja Baltikumi suurim reisibüroo. 20. tegevusaasta jooksul on Estravelis loodud 11 esindust Eestis, filiaal Lätis ja tütarettevõte Vilniuses. Estraveli omanik on Soome suurim reisibüroo Suomen Matkatoimisto (SMT), mis kuulub Finnairi kontserni. Estraveli reisibüroos on turunduse roll suur ja ettevõtte tegeleb igapäevaselt turundustegevustega. Selleks on ettevõttes eraldi loodud turundusosakond, mis koosneb seitsmest meeskonnaliikmest. Turundustiimis on peale turundus-ja kommunikatsioonijuhi veel turundusspetsialist, kelle ülesandeks on peamiselt kampaaniad läbi viia ja assisteerida nende ettevalmistamist, lojaalsusprogrammide juht, kes tegeleb püsiklientuuriga ning v...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Kristina Sirkovskaja JU14 Büroomaailma külastus Raport Juhendaja: Anneli Ilp Tallinn 2015 Külastasin Kadaka teel asuva büroomaailma. Peamiseks plussiks on see, et nendel on lai valik tooteid. Kõige suurem nõudlus on bürootarvetel ja bürootehnikal. Tutvusin seal erinevate büroo toodetega, seal oli ka muud tooteid, mis ei olnud otseselt seotud bürootarvetega nagu näiteks kommid, saunalinad ja erinevad riided. Kaubavalikus on palju kuulsaid firma tooteid: IT valdkond: HP, Samsung, Brother, Canon, Philips Kontoritarvete valdkond: Navigator, 3M, Esselte, Stabilo, APLI Poes on väga palju erinevaid võimalusi, nad pakuvad klientidele: tasside valmistamist( oma valikul pilt tassi peale) mööbli sisustust IT tugi klientidele visiitkaartide valmistamist printimist koopiate teg...
Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Büroojuht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötaja ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt töötamiseks, klaviatuurilaud 0 Toed kätele, jalgadele ...
1 EUR toob tulu 2,2 EUR Rahvusvahelise Tööbüroo 2011. aasta uuringu kohaselt toob iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR kaasa 2,2 EUR-ilise tulu. See tähendab, et kui firma iga töölise kohta korra aastas investeerib 1 EUR tööheaolusse, siis saab firma selle eest tulu 2,2 EUR. Tundub alguses uskumatu, et kuidas saab nii olla, et sa kulutad raha ning selle eest saad hoopis üle poole rahast tagasi, kuid nii see on. Eks me kõik ju teame, et mõnusam on töötada seal, kus kõik tööohutusnõuded on täidetud, kus töötingimused on inimlikud ning töötamine võimalikult ergonoomseks tehtud. Head töötingimused meelitavad kohale rohkem töölisi. Inimesed on kiired lahkuma töökohalt, kus pole tööheaolusse piisavalt investeeritud, kui heade töötingimustega töökohast ei taha keegi naljalt ära minna. See aga omakorda tähendab firmale seda, et kui tööline on pikaajaline, siis ta teab, kuidas oma tööd teha ning teeb seda efekt...
Põhimõisted reisikorralduses City break lühike linnapuhkus FIT -individuaalturist Komisjonitasu teenuse vahendamise eest saadav tasu Pakettreis reiskorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav vähemalt kaht reisiteenust sisaldav ning vähemalt 24 h jooksul osutatav reisiteenuste kogum Rahvuslik turism (national tourism), hõlmab sise- ja väljaminevat turismi Rahvusvaheline turism - (international tourism), hõlmab sissetulevat - ja väljaminevat turismi Reisibüroo - on seaduse järgi äriregistris registreeritud ettevõtja, kes müüb resikorraldaja koostatud pakette, samuti vahendab mitmeid reisiteenuseid Reisikorraldaja on seaduse järgi äriregistris registreeritud ettevõtja, kes koostab, müüb ise või pakub reisbüroole müügiks pakettreise Reisiteenuste pakett (reisipakett) - reisibüroos kliendi individuaalsetest soovidest kokku pandud reisilahendus. Vt taylor made reisipakett Siseturism - (domestic tourism), riigi residentide reisimine o...
Kristina Piilik Juhtimine Eesti notaribüroodes Pea kõik inimesed puutuvad ametikohast hoolimata vähemal või rohkemal määral kokku kohustustega, mis on seotud juhtimisega. Ka siis, kui see ei ole nende peamine tööülesanne. See kehtib ka erialaspetsialistide puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi nii suurt tähelepanu, kui tegelikult vaja oleks. Seega kõrgharitud spetsialistid, nagu näiteks arst, kes peab erakliinikut, või kohtutäitur ja notar, kellel on oma büroo, peavad põhikohustuste kõrvalt tegelema ka üles- annetega, mis on seotud büroo majandamise ning töötajate juhendamisega. See kõik eeldab aga häid tead- misi juhtimisest ja eestvedamisest. Spetsialistide keskendumine ametiga seotud teadmistele ni...
Kristina Piilik Juhtimine Eesti notaribüroodes Pea kõik inimesed puutuvad ametikohast hoolimata vähemal või rohkemal määral kokku kohustustega, mis on seotud juhtimisega. Ka siis, kui see ei ole nende peamine tööülesanne. See kehtib ka erialaspetsialistide puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi nii suurt tähelepanu, kui tegelikult vaja oleks. Seega kõrgharitud spetsialistid, nagu näiteks arst, kes peab erakliinikut, või kohtutäitur ja notar, kellel on oma büroo, peavad põhikohustuste kõrvalt tegelema ka üles- annetega, mis on seotud büroo majandamise ning töötajate juhendamisega. See kõik eeldab aga häid tead- misi juhtimisest ja eestvedamisest. Spetsialistide keskendumine ametiga seotud teadmistele ni...
Referaat Artikkel on valitud ajakirjast „Zeitschrift für Soziologie“, Jg. 27, mis ilmus aastal 1998 ja leidub lehekülgedel 53 - 66. Artikli autori nimi on Axel Franzen ning pealkiri on „Zug oder Flug?“, „Eine empirische Studie zur Verkehrsmittelwahl für innereuropäische Reisen“. Eesti keelde tõlgituna on artikli pealkiri „Rong või lennuk“, „Empiiriline uurimustöö uurimaks transpordi vahendi valikut Euroopasisestel reisidel“. Küsitlus on läbi viidud 1995.a. Artikli põhiline problemaatika seisneb inimeste keskkonna tunnetuses ja teadlikkuses. Kuivõrd mõjutab keskkonnatunnetus nende transpordi valikut Euroopasisestel reisidel ning millised faktorid on määravad. Alates aastast 1800 on Šveitsis ja teistes suuremates arenenud riikides CO2 väljaheidete arv keskkonnas kasvanud 30%. Enamus CO2 väljaheitest on põhjustatud vabaaja sõitudest st. inimesed kasutavad transpordi vahendeid reisimiseks jne. ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Eneken Viks TH3 REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS Kodutöö Juhendaja: Margus Kõomägi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE...............................................5 2. REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSANALÜÜS...........................................7 2.1. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs.............................................................................7 2.2. Suhtarvude analüüs......
I – Voolutugevus (1A) u – pinge (1V) R – takistus (1 oom) Roo – eritakistus (1 oom mm2/m) l – juhi pikkus (1m) S – juhi ristlõike pindala (1m2) I = u/R => R= roo*l/s R= V/I R= roo*l/s => roo=R*S R=roo*l/s => l=R*S/roo I = u/R => u=R*I I= u/R => R= u/I Roo= e*s/l => l= R*s/roo R= roo*l/S => S= roo*l/R
Vana-Rooma Vanaroo ma ajalugu on seotud apenniini poolsaarega. Roo mlaste esivane mad olid itaalikud, kes teiseaastatuhande algul põhjapoolt poolsaarele rändasid. Nad asustasid ps. keskosa, ning jagunesid mitmeks hõi murüh maks (latiinid), nende asuala hakati ni m etama laatsiumiks.
Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). Ka välgusähvatused pole muud kui elektrivool ning inimese ja loomade närvirakkudes kulgeb samuti vool. Voolust saame rääkida siis, kui on olemas kehad, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma (vesi voolab raskusjõu tõttu). Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks, nad hakkavad liikuma elektrijõu mõjul (tekib, kui on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma ning kui vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud). Et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Et saada kestvat elektrivoolu tuleb kasutada vooluallikat (patarei, aku). Vooluallikal on + ja poolus, mille vahel on elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade lae...
KEHAD VEDELIKUS JA GAASIS *Vedelikus vi gaasis kandub rhk edasi igas suunas hte viisi. Seda seadust nimetatakse Pascali seaduseks. *Maa klgetmbeju tttu avaldab vedelik anuma phjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rhku. *Rhk vedelikus on vrdeline vedelikusamba krgusega ja vedeliku tihedusega. *Raskusjust phjustatud vedelikurhku saab arvutada jrgmiselt: p=roo x g x h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2. *Raskusju tttu avaldab hk rhku maapinnale ning atmosfris olevatele kehadele. *hurhku mdetakse baromeetriga; aeromeetriga; manomeetriga. *Normaalrhuks loetakse 101 325 Pascali see on ligikaudu 100kPa. *hurhku saab mta ka 1mmHg (1mmH20) 1mmHg-1mm elavhbeda sambarhku. 1mmH20-1mm veesamba rhku. *Normaalrhk on 760 mmHg. *Hdraulilise masina tphimte: Hdraulilise masinaga videtak...
See väljendub nt mägedes ronimisel (verejooksud jne). Üleslükkejõud sõltub põhiliselt keha vedelikus oleva osa ruumaalast. Mida suurem on see seda suurem on üleslükke jõud. Kui keha on täielikult vedelikus siis üleslükke jõud rohkem ei muutu. Lisaks sõltub üleslükke jõudvedeliku tihedusest, mida tihedam on vedelik seda suurem on üleslükke jõud (nt surnumeres) üleslükke jõu valem: Fü: roo korda g korda V ( roo on vedeliku tihedus, g on 10N/kg). Keha ujub siis kui tema üleslükke jõud on suurem kui raskusjõud, Fü on suurem kui F. (Fü- üleslükkejõud ja F- raskusjõud. Keha ujub ka siis kui tema tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus (roo k on väiksem kui roo v) roo k - kehatihedus ja roo v - vedeliku tihedus. (nt puit, vedelik brusiin) Keha hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega ( Fü=F). Tiheduste kaudu ta hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega
Roopill Roopilli nimetus hõlmab roost, puust, viljakõrrest või hanesulest tehtud klarneti tüüpi puhpilli. Sarnased roo- ja kõrrepillid on tuntud pea kõikjal Euroopas. Pill koosneb roolülist, mille ülemisse, puhumisotsa on on sõlm alles jäetud. Paari sentimeetri kaugusele ülaotsast on torukesse lõigatud piklik kitsas keeleke ehk piuk, mis puhumisel vibreerides häält teeb. Pilli allotsa on tehtud 4-6 sõrmeava. Sõrmeavade olemasolu järgi nimetati niisugust pilli mõnikord ka sõrmiline. Samamoodi on rukkikõrrest valmistatud kõrrepill. Puust roopillil, mida on nimetatud ka pöörpilliks, on heli tekitava keelekesega pilliosa lõigatud eraldi roo- või sulejupist. See on asetatud eemaldatud südamikuga männi- või lepapuust torusse, mille peal on sõrmeavad. Saavutamaks paremat heli, on puhumisotsa tihendatud vaha või vaiguga. Teise võimalusena hoiab mängija oma keelt õhukindlalt pilliotsal ees. ...
Selleks on vaja ka molaarmassi. 5. Kirjuta AgNO3 moolid AgNO3 alla ja leia risttehtega NaCl moolide arv. 6. Leia NaCl mass. Selleks on sul vaja ka molaarmassi. 7. Leia NaCl ruumala. (Kasutan seda valemit, kuna antud on ka roo) roo=1.19 g/cm3 Vml? P=14% 4.8g 1. NaCl + AgNO3 = NaNO3 + AgCl 1 mol 1 mol n=0.03 mol 0.03 mol 4. n(AgNO3)= m/M=4.8 / 170 = 0.03 mol M(AgNO3)= 108+14+16 x 3= 170 g/mol 6. m(Nacl)= n x M = 0.03 x 58.5 = 1.7g M(NaCl)=23 + 35.5= 58.5 g/mol 7. m= roo x P x V --> V=m/roo x P= 1.7 / 0.14 x 1.19 = 9.9 ml Näide 3: Mitu kuupdetsimeetrit SO3 reageerib 28 grammi 40% Kaaliumhüdroksiidiga? 1. Kirjutad välja võrrandi. 2. Kirjuta valemite peale teadaolevad andmed. 3. Kirjuta alla teadaolev moolide arv. 4. Leiad KOH uue massi, sest on antud nii mass kui ka protsent. 5. Leiad KOH uue moolide arvu, selleks on vaja ka molaarmassi. 6. Leiad SO3 ruumala. Vdm3? 28g P=40% 1. SO3 + 2KOH = K2SO4 + H2O 1 mol 2 mol n=0.1mol 0.2 mol 4
Elektritakistus on f.s. tähis 1 | valem 1 = 1U / 1A | ühik (oom) Juhi elektritakistus on f.s, mis iseloomustab juhi mõju suunatud liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. Ohmi seadus: voolutugevuse juhis võrdub otstele rakendatud pinge ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Metalli elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Takistus on f.s - tähis R | valem R = U / I , R= roo x (l / S), ühik 1oom. Mida suurem on juhi pikkus, seda suurem on juhi takistus. Mida suurem on traadi ristlõike pindala, seda väiksem on traadi takistus. Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega. Juhi takistus sõltub juhi ainest. Valemis R = roo x (l / S) Kus, R on juhitakistus, l juhi pikkus, S ristlõike pindala ja roo aine eritakistus. Takistuse sõltuvust ainest väljendatakse mõistega eri takistus. Eritakistus on f
maa” Seriaali vaatamine tuli mulle justkui üllatusena, kui ETV telekanalilt jooksis taaskordselt, nagu iga aasta, seriaali teine osa “Tuulepealne maa: Koolipingist rindele”. Kogu ülejäänud seriaali osad vaatasin läbi ERR Digihoidla internetilehelt. Alustasin seriaaliga 13.september ning viimase osa vaatasin läbi 23.septembril . Seriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Peategelaseks võib lugeda Toomas Roo, keda mängib Rasmus Kaljujärv. Seriaali saame jagada viieks üldiseks osaks: Eesti Vabadussõda – (1.-3.osa) Toomas Roo läheb linna õppima. Sealsed koolipoisid on väga patriootrikult meelestatud ja nähes Toomase erapooletust, tõukavad ta koheselt grupist välja. Mõni nädal hiljem hakkab Eesti Vabadussõda, mille peale kooli kehaliseõpetaja Karl Ploompuu loob poistest väerühma ja viib nad armeesse. Peagi leiavad poisid endid veriselt ja jõhkralt
Gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem keha m. seda suurem gravitatsioonijõud, mida suurem kehade kaugus, seda väiksem gravitatsioonijõud. Raskusjõud. Nim. maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=mg. Hõõrdejõud. Nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Deformatsioon- keha kuju muutumine. On elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne keha taastub. Plastiline kui ei taastu. Elastsusjõud- elastsusjõuks nim. kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Rõhk- nim füüsilist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p=F/S. resultantjõud- nim jõudu, mille mõju kehale on samasug...
F Ü Ü S I K A P Õ H I K O O L I L E Valemite kasutamise valdkond Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Tiheduse ja aine seos Tihedus [roo] Kg/m3 Mass m Kg [roo]=m/V Ruumala V m3 Keha ühtlane liikumine Nihe s m Aeg t s V=s/t Kiirus V m/s Maa külgetõmbejõud kehale ...
ELEKTRIVOOL, MÕISTED, NENDE SELETUSED JA VALEMID Vooluallikas Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks e. Elektrienergiaks. Vooluring Kestev elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Elektri tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Pinge Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakest...
1. Voolutugevus näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhtme ristlõiget ajaühikus, sõltub kogulaengust(q), konsetratioosnist(n), kiirusest(v) ja pindalast(S). I = q/t ; I = S*v*q*n 2. Alalisvool on muutumatu suunaga kestev elektrivool. 3. Vahelduv vool on perioodiliselt muutuva suuna ja tugevusega elektrivool. 4. Elektrivoolu tugevuse määrab elektrivälja poolt tekitatud aeglane triivkiirus. 5. Ohmi seadus määrab kindlaks pinge(U), voolutugevuse(I) ja takistuse(R) vahelise seose. I = U/R 6. Takistus oleneb eritakistusest(roo), juhtme pikkusest(l), ja pindalast(S). R = (roo*l)/S. 7. Tarbija suhtes tuleks vooluringi ühendada amper- ja voltmeeter rööbiti. 8. Vooluallika elektromotoorjõud on võrdne kõrvaliste jõudude tööga ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. VALEMID: I = U/R R = (roo*l)/S I = q/t I = q*n*v*S I = q*n*l*U I = E/(R+r) ...
Temperatuur t Celsiuse kraad ´C - Elektrivoolu tugevus l amper A - Fookuskaugus f meeter m - Optiline tugevus D diopria dptr D=1/f Pindala S ruutmeeter m2 S=l ruudus(2) Ruumala Suur V kuupmeeter m3 V=l kuubis(3) Tihedus roo kilogramm kuup- kg / m 3 Roo=m/v meetri kohta Jõud F njuuton N F=A/t Rõhk p paskal Pa p=F/S Kiirus v meeter sekundis m/s v=s/t Töö A dzaul J A=Fs Võimsus N vatt W N=A/t
Keema uurib erinevate ainete molekulide vahelisi vastastikmõjusid. Füüsika uurib osakeste paiknemise seaduspärasusi aines üldiselt, sõltumata konkreetsetest ainetest. Faasideks nimetatakse füüsikas aine erinevate omadustega olekuid. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist vedelasse. Aurumiseks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse. Tahkumiseks/Kristallisatsiooniks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Sublimatsiooniks nimetatakse tahkise aurumist. Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse f...
m m1 m2 roo 5060 7110 2050 2,05 5060 7165 2105 2,105 5060 7190 2130 2,13 5060 7155 2095 2,095 m3 m4 m5 w roo d 23,42 52,6 50,95 6,0 6 1,93 22,59 53,64 51,88 6,0 7,8 1,95 22,83 52,31 50,18 7,8 8,7 1,96 22,76 63,99 61 7,8 10,1 1,90 24,16 56,7 54,13 8,6 22,99 57,66 54,87 8,8 22,96 60,2 56,78 10,1 23,35 61,05 57,6 10,1
ühtlane(mõõdetakse manomeetriga?) dünaamiline rõhk – on rõhk vedelikus, mille liikumis kiirus on bernoulli printsiip : voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem. Archimedese seadus: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Fü=g*V*roo V-välatõrjutud aine ruumala, roo – väljatörjutud aine tihedus 1.Heljub 2. upub 3, upub Rõhk sõltub vedelikusaba kõrgusest keha kohal. p=g*h*roo Tambovi konstant – arv , mida sa taha liita, lahutada jne, et saada vajalik tulemus
TÄHIS PÕHIÜHIK VALEM SELETUS 1. KIIRUS v m/s v= s/t s-teepikkus (m) , t-aeg (s) 2. JÕUD F N F=m x g m- mass (kg), g - 9,8 N/kg) 3.TIHEDUS (roo) kg/m³ = m/V V - ruumala (m³) 4.TÖÖ A J(dzaul) 1. A=F x s 2. A=F x s x cos cos - nurk, mille all jõudu rakendatakse F- jõud (N) 6. VÕIMSUS N W(vatt) 1. N=A/t 2. N= Fxv A- töö (J) v- kiirus(m/s) 8. OPTILINE TUGEVUS D dpt (dioptria) D=1/f ...
Füüsikaline suurus Tähis Valem Ühik tihedus =m/V kg/m3 mass m kg ruumala V V = Sp*h m3 raskusjõud F F = m*g N üleslükkejõud F=g*V (r - roo) raskuskirendus g N/kg , m/s2 rõhk P, p P=F/S Pa p = *g*h (r - roo) pindala S m2 kõrgus h, l, s m kiirus v v=s/t m/s aeg t s teepikkus s, l ...
Lahus-ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.Lahusti- enamasti vedelik ja on aine , milles lahutsunud aine on ühtlaselt jaoutunud.Lahustunud aine-on aine, mis on lahustis jaotunud üliväikesteks osadeks.Küllastunud lahus- kui lahustunud aine sisaldus lahuses on(antud tingimustel)maksimaalne.Küllastumata lahus-kui ainet saab lahuses veel lahustada. Pihus- segud, milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaoutunud aineosakesed on palju suuremad kui lahuses. Tõeline lahus- ühtlane segu. Kolloidlahus- näiliselt ühtalne segu. Lahustuvus- aine sisaldus tem aküllastunud lahuses. Aine lahustuvust väljendatakse enamasti grammides 100g lahuse kohta. Emulsioon- on üks vedelik tilgakestena pihusunud teises vedelikus. Aerosool-pihusüsteem, milles pihustus keskkond on õhk. Vaht- vedelikus pihustunud gaas. Suspensioon- tahke aine pihustunud vedelikus.Tarded-suuri polümeerseid molekule sisaldav kolloidlahus...
Nq/t= nSlq/t, kus t-aeg, mille jooksul N laengut läbib lõigu l ning läbivad S. Et l/t= v- laengukandjate suunatud liikumise kiirus, siis I= nSvq Ohmis seadus-voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhitakistusega vooluringi igas osas. I=U/R Sellest takistus R=q/I ning R ühik 1oom=1V/1A, s.t. juhi takistus on 1oom kui 1V pinge tekitab selles 1A voolu. Juhi takistus-on seda suurem, mida 1)suurem on juhi pikku l 2)väiksem ristlõikepindala S 3)suurem on materjali eritakistus roo 4)kõrgem on metalljuhi temperatuur t ja mida madalam elektrolüüdi lahuse temp. Valemid R=roo x l/S..... R 2=R1(1+ alfa delta T) kus R 1 takistus on madalamal temp t1 R1-kõrgemal temp.l t2 deltaT=t2-t1. Alfa takistus temp. Tegur leitakse tabelist. Eritakistus- nim. ühikuliste mõõtmetega juhitakistust. Nt.vase roo SJ süsteem on 1,7x10 -8 oom/m s.t.1m pikkuse 1m2-se ristlõikepindalaga vaskjuhi takistus on 1,7x10-8oom mm2/m Tarvikute ühendusviisid 1) jadaühndus a) kogutakistus R=R1+R2..
pgaasi poolt tekitatud rõhk m0ühe molekuli mass nkonsentratsioon(aatomite v molekulide arv) v2ruutkeskmine kiirus 5) p=2/3*n*E pgaasi poolt tekitatud rõhk nkonsentratsioon Eenergia 6) p=n*k*T prõhk kBoltzmanni konstant 1,38*1023 J/K Ttemperatuur Kelvinites, T=t+273 2. Milline on antud füüsikalise suuruse mõõtühik? 1) Ainehulktähis (nüü) ; ühik mol 2) Temperatuurtähis T ; ühik K 3) Rõhk tähis p ; 1Pa=1N/m2 4) Ruumalatähis V ; ühik 1l = 1 dm3 ja 12l=0,012 m3 5) Tihedustähis roo ; ühik kg/m3 Molaarmasstähis M ; ühik g/mol Masstähis m ; ühik kg 3. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: m/M*R=p1*V1/T1, sellest: M=m*R*T/p*V p*V=m/M*R*T m=M*P*V/R*T V=m*R*T/p*M T=M*p*V/m*R prõhk (Pa) Vruumala (m3) Ttemp (K) mmass(kg) Mmolaarmass(kg/mol) Runiversaalne gaasi konstant. R=8,31 J/mol*K . R=N A/K p=1/3*m0*n*v2=1/3*roo*v2=2/3*n*Ek Ek=2/3*k*T k=1,38*1023 p1*V1/T=p2*v2/T 3. Iseloomusta üht isoprotsessi: 1) Isotermiline protsess T=const. p1*V1 = p1*V2 Boyle'i Mariotte'i seadus
Kristel Voltenberg Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja Tunnustatud põhimõtted uute arengusuundade valguses Ladinakeelne advocatus, millest tuleb eestikeelne sõna „advokaat“, tähendab tõlkes abiks kutsutut, koh- tusse kaasa kutsutud sõpra, nõuandjat, protsessiva poole esindajat kohtus.*1 Rahvusvaheline advokatuure ühendav organisatsioon International Bar Association (ametlik lühend IBA) on advokaadikutset kirjelda- nud järgmiselt: advokaadi rolliks, sõltumata sellest, kas tema kliendiks on üksikisik, organisatsioon või riik, on olla klientide usaldusväärne nõustaja ja esindaja, kolmandate osapoolte poolt respekteeritud professio- naal ning asendamatu osaline ausas ja õiglases õigusemõistmises. Kehastades kõiki neid elemente, täidab advokaat, kes teenib ustavalt kliendi huve ja kaitseb tema õigusi...
a) rahutus b) dünaamilisus c ) kirglik tunneteväljendus d) e m otsionaalsus e ) elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barok kkunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist. Itaalia Arhitektuur Barokkarhitektuuri iseloo mustavad: k õverad, lainelised vor mid, voluudid, ke erdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldil me, ar mastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. Santa Susanna kirik Roo mas Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist ke erdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur Püha Theresa ekstaas. Mar morist skulptuurigrupp ühes kabelis Roo mas. Skulptor Lorenzo Bernini. Maalikunst Caravaggio. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab zanrimaali. Maalidele iseloo mulik nn keldriluugivalgus ülevalt viltu langev ere valgusvihk
2) Elektrijuhi pikkus võrdeliselt . Mida pikem elektrijuht seda pikem takistus. 3)Aine eritakustus näitab juhi takistuse sõltuvust antud aines. . R= roo*l/S , l-juhtmepikkus, S- ristlõikepindala. 17.Elektrijuhi takistuse sõltuvust tema ainest väljendab selle aine eritakistus. Aine eritakistuseks nimetakase ühe meetri pikkuse ja 1 mm2 ristlõikepindalaga sellest ainest valmistatud eritakistust. Erinevate ainete eritakistused on katseliselt määratud enne meid.Eritakistuse tähis on roo. 18. Näiteks alumiiniumi eritakistus roo= 0.028**mm2/m. see tähendab, et 1 meetri pikkuse ja ühe mm2 ristlõikega alumiiniumi eritakistus on 0.028. 19.Parimateks juhtideks on metallid, milles aineosakesed paiknevad kindla korrajärgi - kristallvõre järgi. 1) Temperatuuri langedes metalli aatomite ja ioonide võnkliikumine väheneb ning vabade elektroonide läbipääs nende vahel puutub kergemaks. 2) Temperatuuri tõustes on olukord vastupidine. Temperatuuri
q - laeng (c) t - aeg (s) I - voolutugevus 1A=1 l/s mA (jaga 1000ga!) elektronid - n 2. Mis on ohmi seadus? Mis on selle valem? Ohmi seadus seob omavahel 3 põhilist elektrilist suurust - voolutugevust, pinget ja takistust. • Voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R U=I x R R=U/I I - voolutugevus (A) U - pinge (V) R - takistus (oom) • Takistus sõltub materjalist, juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Seda väljendab valem: R= roo x l/s l - juhi pikkus (m) roo - eritakistus (oom x mm2/m) s - pindala (mm2) r - takistus (oom) • Takistus sõltub l’, t’ tõustes metallidel kasvab 100 kordi. R= Ro(1+alfa t) t - temperatuur alfa - temp. tegur (tabel 16. 1/c) Ro - takistus 0 kraadi juures (oom) 3. Mis on jadaühendus? • Jadaühenduse korral on tarbijad ühendatud järjestikku e. jadamisi. • Tarbijad on takistid (R). R=R1+R2+R3 • Jadaühenduse korral läbib kõiki takistajaid sama vool. 1) I = I1+I2+I3
Mis on orgaaniline keemia? Süsinikühendite ja kovalentsete sidemete keemia. Sinna alla ei kuulu CO, CO2, H2CO3 ja CaCO3. Millised elemnedid kuuluvad org. elementide koostisesse? Põhilised elemendid on hapnik, lämmastik, vesinik, väävel, halogeenid, fosfor, räni jt. Orgaanilistes ühendites on enamasti C-H side, lisaks süsiniku ja vesiniku aatomitele võivad orgaanilised ühendid sisaldada ka hapniku, lämmastiku, halogeenide ja teiste elementide aatomeid (fosfor, väävel, raud...). Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o.a väärtused ulatuvad -4 kuni +4. iga vesinik annab -1 juurde, iga süsinik annab 0 juurde ja hapnik ja kõik muu annab +1 juurde Keskmise arvutamine.NT: C5H12 H12=12 , et saad...
Õhuniiskus 1. Absoluutne niiskus a) tiheduse kaudu Valem: Q= m:V Def. absoluutne õhuniiskus on füüsikaline suurus, mis mõõdetakse 1 m õhus sisalduva veeauru massiga grammides. b) rõhu kaudu ( 1 mm/Hg; 1Pa) Def: absoluutne õhuniiskus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse õhus sisalduva veeauru osarõhuga. 2. Seda väljendab relatiivne ehk suhteline niiskus. Valemid: roo jagatud roo indeksiga 0 korrutatud 100% Tihedus ja rõhk on absoluutsel niiskusel antud kas tiheduse või rõhu kaudu.p0 , roo 0 on küllastunud auru rõhk/tihedus teatud temperatuuril. Absoluutne niiskus ei sõltu temperatuurist. Suletud ruumis absoluutne niiskus on jääv, ometi tunneme , et temperatuuri langemisel läheb õhk niiskemaks. Põhjus seisneb selles, et igale temperatuurile vastab teatud kindla massiga küllastunud aur
liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedustest ja faasidest: Kui võnkumine on sama sagedusega ja samas faasis, siis summaarne liikumine toimub mööda sirget. Kui võnkumine on sama sagedusega, kuid faasid nihutatud, siis toimub summaarne liikumine mööda ellipsit. Kui võnkumiste sagedused on erinevad, siis täisarvkordsete sageduste suhte puhul, kirjeldavad liitvõnkumisi nn Lissajous` kujundid. Lained elastses keskkonnas: v=ruutjuur E/roo E = elastsusmoodul, roo on keskkonnatihedus. Akustika: Akustika käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemikus infraheli - 20Hz – 20kHz – ultraheli. Füüsika osa, mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. Lihthelid, liithelid, mürad. Heli minimaalne intensiivsus e tugevust nimetatakse kuuldeläviks. Kuuldelävi (I0) sõltub subjektist ja sagedusest. I0(1000Hz)=10astmes-12W/m2 Valulävi I=10W/m2. Heli valjus (L)
Elektrivool osakeste suunatud liikumine El.voolu tigimused: 1)peab olema vabu laegukandjaid 2)neile peab mõjuma jõud(elektriväli) Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. El välja mõjul liikuvaid laengu kadjaid iseloomustab keskmine kiirus v , al voolu korral v=const Alalisvoolu võib käsitleda, kui laegu ühtlast liikumist Samal ajal osaleb osake ka kaootilises soojuliikuvuses. Valents elektron aatomi väliskihi elektronid Juhtivuselektron valents elektron mis võib aines vabalt liikuda. Voolutugevus sõltub: 1)vabade osakeste arv ruumala ühikus 2)ühe osakese laengust 3)ristlõike pindala Suurust, mis näitab laengu kandjate arvu aine ruumala ühikus nim laengu kandjate kontsentratsiooniks I=q*n*s*v n=N/v 1/m3 Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Juhtivus ja takistus iseloomustavad kehaosakeste vastastikmõju va...
' Kolmikpunkt see on rõhu ja temperatuuri väärtus, mille korral 3 faasi on tasakaalus 7. Millal on gaasiline faas aur, millal gaas? Aur:TväiksemTk, õhus olev vesi on aur Gaas: TsuuremTk, õhus olev lämmastik on gaas 8. Millal on aur küllastunud ja kuidas see sõltub küllastunud auru rõhust? Küllastunud aur on, kui aurustunud ja kondenseerunud molekulide arv ajaühikus on võrdne. Seda veeauru rõhku nimetatakse küllastunud veeauru rõhuks Tähis roo, g/cm3 9. Mis on keemine, millest sõltub keemistemperatuur ? Too näide . Keemine on nähtus, kus aurumine toimub kogu vedeliku ulatuses; välisrõhust.. Mäe näide 10. Mida näitab absoluutne niiskus, miks tekib välja hingamisel mõnikord " hingeaur "? Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. 11. Mida näitab relatiivne niiskus, miks tekib udu sauna välisukse juures? ' Relatiivne niiskus näitab, kui kaugel õhus olev veeaur on küllastunud olekust. 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
