ilma et hauakambrile sammugi lähenetaks. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllaltki kõrged, kuid ka neis on raske hingata, sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle kolmekümne kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Nendesse koridoridesse tänapäeva külasaja ei satu, talle jätkub täiesti sellest, kui ronib mööda neoonlampidega valgustatud niinimetatud "turistikoridore". Cheopsi püramiidist on kõige rohkem kirjutatud, kuna tema ümber tekkis mingi numbrite maagia, mille huvides andmeid isegi võltsiti: osa mõõtusid kohandati, osa mõeldi hoopis välja. Seejuures lisasid veel paljud saladuste tõlgendajad püramiidile olematuid ruume ja koridore. Cheopsi püramiidi ehitamise kohta on kaks peamist teooriat. Esimese järgi, mis pärineb
Läheduses paiknesid sugulaste ja ülikute mastabad. Tekkisid omapärased nn "surnute linnad," mille juurde kuulusid templid ja sillutatud teed. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju sfinks, mis nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Esimeseks püramiidiks oli astmikpüramiid, mille ehitas vaarao Dzoseri käsul arhitekt Imhotep. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidi tippu ja ühineb seal päikesejumalaga. Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Need püramiidid on hiigelsuured ja ainsad antiikaja seitsmest maailmaimest, mis on tänapäevani säilinud. Kõige suurem neist on vaarao Cheopsile püstitatud püramiid. Teine külg arhitektuurist tuleb esile templiehituses. Templid olid tugevamini liigendatud kui püramiidid
Ilves ärkab tavaliselt üks tund enne pimedaks minemist ja läheb jahile. Kui jaht õnnestub kohe, puhkab ilves hommikuni ja läheb taas jahile või jalutuskäigule mööda oma valdusi, mõned aga heidavad magama alles tund enne päikesetõusu. Saaki leida aitab tal hea nägemine ja eelkõige suurepärane kuulmine: oksa närivat jänest kuuleb ilves rohkem kui poolesaja meetri kauguselt. Küllap aitab söödava leidmisele kaasa ka ilvese komme käia mööda teiste loomade radasid. Kuigi ilves ronib hästi mööda puid, ei varitse ta okste vahel kunagi saaki. Kütib ta ainult maapinnal. Ohvriks valitud loomale hiilib ilves nii ligidale kui võimalik ja sööstab siis saagile kallale võimsate, kuni nelja meetri pikkuste hüpetega. Kui kütitavat ei õnnestu mõne hüppega tabada, ei hakka ilves looma jälitama, vaid otsib endale eine, kes nii 7 kiiresti ei jookse
põnevamaks. Räägu Liina ostab Luiselt endale vana parunessi musta surikleidi ja annab tüdrukule vastutasuks hõbeprossi. Räägu Rein hakkab hõbeprossi kadumises kahtlustama Kiltrit ja neil tekib sõda. Kasutatakse võlukunsti ja lõpuks suudab Rein Kiltri surmata. Paraku, aga prossi Kiltri käes ei ole ja Rein ei suuda seda uskuda. Koera Kaarel leiab metsast halltõve. Kuigi ta teab, et tõbede hüüetele ei tohi vastata, suudab halltõbi mehe üle kavaldada. Mees ronib puu otsa ja jääb ootama hetke, mil tõbi ära läheb. Haigus teeb puu all olles Sandri häält ja Kaarel tuleb maapinnale. Sedasi saab haigus Kaarli kergesti kätte. Tänu rehepapi tarkusele saab Koera Kaarel tõvest lahti, kuid muutub suureks joodikuks. Nimelt peab halltõve eemale ajamiseks kogu aeg viina hõng küljes olema. Vahepeal tuleb külaelanikke kimbutama katk. Kõik teavad, et piisab katkule otsa vaatamisest ja oledki surnud
grupis suurt vastutust ja teadmisi, kindlasti peab olema õpetaja kursis haiguse ja tema ilmingutega, kuidas selliste lastega tegeleda ning millised tegevused neile oleks sobilikumad. Hüperaktiivsel või selle tunnustega lapse sümptomid võivad olla: Lastel võib avalduda motoorne ja käitumuslik hüperaktiivsus laps ei suuda paigal istuda, lahkub sageli oma kohalt, jookseb ja ronib palju, ei oska vaikselt mängida, on alati tegevuses ning räägib palju. Halb tähelepanu maht, piiratud jälgimisvõime. Tähelepanu kergesti kõrvalejuhitavus, hajutatavus , mis tähendab, et laps on lohakas, hooletu, ei lõpeta alustatud tegevust, näib, et ei kuule sageli, ei jälgi temale antavaid juhiseid, raskused organiseerimisel, esineb vastumeelsus
harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblika toitumine Kus on taimi, seal on ka liblikaid (välja arvatud kõige külmemad alad). Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka loomadest ollustest- näiteks koiröövik villast ja karvast. Köögis võib lendamas näha ja kapiseinal istumas leedikuid
Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. 5 Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblikate toitumine Kus on taimi, seal on ka liblikaid (välja arvatud kõige külmemad alad). Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka loomadest ollustest- näiteks koiröövik villast ja karvast. Köögis võib
käitumishäirega. Käesoleval ajal võimaldavad uurimisandmed siiski eristada grupi lapsi, kelle kliinilises pildis on põhiprobleemiks hüperkineesia. Käitumishäire sümptomid ei välista ega kinnita põhidiagnoosi kriteeriume, kuid nende olemasolu või puudumine võimaldab eristada põhidiagnoosi raames alajaotusi. Iseloomulikud tunnused 1. Motoorne ja käitumuslik hüperaktiivsus -s.t. laps ei suuda paigal istuda, lahkub sageli oma kohalt, jookseb ja ronib palju, ei oska vaikselt mängida, on alati tegevuses, räägib palju. 2. Halb tähelepanu maht, piiratud kontsentratsioonivõime 3. Tähelepanu kergesti kõrvalejuhitatavus, hajutatavus - s.t. on lohakas, hooletu, ei lõpeta alustatud tegevust, näib, et ei kuule sageli, ei jälgi instruktsioone, on raskusi organiseerimisega, esineb vastumeelsus tegelda asjadega, mis vajavad püsivust, unustab, on hajameelne. 4. Õppimisraskused
Kuid kahjuks olen täna õhtul juba kinni!" Seletuskirjast liikluspolitseile. Sõidan mina ilusasti mööda teed. Iga asi ona omal kohal kui äkki hakkasid kõiksugu loomad üle tee tormama. Algul oli kolm põtra, siis viis kitse, siis jänesed, sead, siilid, konnad, telefonipostid ja vaat see viimane, sindrinahk, jäi äkki keset teed seisma. Sõiduauto kaotas juhitavuse, libises kõnniteele ja plätrs vastu trolliposti. Samaaegselt kohalesaabunud politseinikule ronib avarii tekitanud autost välja naisterahvas. Politseinik tervitab naist käe mütsinoka juurde tõstmisega ja alustab: "Proua, te ole...!" Kaugemale ta ei saa, sest teda katkestab kriiskav hääl: "Selgitage palun mulle, mida teeb see post siin keset tööpäeva?" "Teie olite süüdi!" karjub juht jalakäijale, kelle peaaegu alla oleks ajanud. "Ma sõidan autoga juba 15 aastat ning pole iial avariisse sattunud!" "Häh!" on põlastav vastus
Ootamatu pööre minu elus. Kohver oli nagu ikka. Pruun. Veidi kulunud nurkadega ja lahmakas, nii et seda paigalt nihutada oleks olnud suhteliselt piinarikas. Seal ta siis nüüd seisis. See kohver noh. Leivavärvi ja suur. Mõtetult suur kusjuures. Alati saaks läbi ajada palju väiksemate ja praktiliste sumadanidega.Kuid see monstrum sin ei kuulunud kohe kindlasti mitte nende hulka. Nii ma siis selle avasin. Seest oli see palju jubedam kui väljast poolt. Siseriie oli täiesti niru ja see sahtel seal nurgas oli põhjatu. Õnneks see õudus kestab vaid kaks nädalat ja laagris ei pea ma seda kasutamaka. Ma mõtlen kohvrit. Ainuke probleem on selles, et kuidas mu riided selle jubeda eluka sees lebada suudavad. Loodan, et see jube vanainimeste hais minu riietele külge ei jää. Kuulsin elutoa seinakella krigisevat kilinat ja pugesin ruttu teki alla. Mõne aja pärast ilmus minu tuppa ema. Ei tea isegi kas ta on mu päris ema...
Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2 Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Halduslikult jaguneb Egiptus 26 kubernerkonnaks: · Aswn · Al-Gharbyah · Kairo · Asy ...
Ta teab väga hästi milline on õige käitumisviis ja oskab seda ka selgitada küll aga on võimetu end kontrollima, mis viib ettearvamatu käitumiseni. (Nõmme, 2009) 2.2.Käitumishäire Vähemalt kuus järgmistest hüperaktiivsuse/ impulsiivsuse sümptomitest on kestnud minimaalselt kuue kuu jooksul ning ei sobi lapse eakohase arengutasemega: - liigutab sageli närviliselt käsi või jalgu ning niheleb - lahkub sageli oma kohalt kui eeldatakse oma kohal püsimist - tihti ronib ja jookseb sobimatutes olukordades ja kohtades - raskused rahulikul mängimisel või millegagi tegelemisel - on pideval "kuskile minemas" 5 - seletab ja räägib üleliia. (Nõmme, 2009) 2.3 Kombineeritud tüüp Mainitud kriteeriumid peaksid avalduma enne kuuendat eluaastat ja ilmnema mitmel elualal (teater, kino, kodu, kool, kollektiiv). (Nõmme, 2009) Esindatud on rahvusvahelises klassifikatsioonis:
Tõstejõud tekib kahe värgi mõjul : rõhkude erinevus ja õhuosakeste põrkumisel tekkivast lükkejõust. Kui kumerust tiival tösta siis takistus suureneb kuid reeglina ka tõstejõud. Tavaliselt on terava profiilil väiksem takistus , kuid see on jäätumisele ja muudele kõrvalmõjudele rohkem tundlikul. Nurka , mille juures toimub tõstejõu järsk vähenemine nimetatakse kriitiline kohtumisnurk . Teatud nurga juures ( 15-25 kraadi) tekib õhu rebenemine ja alt liikuv tuul ronib üle tagumise serva üles ja tõstejõud väheneb. Nulltõstejõu kohtumisnurk on nurk mille puhul on tõstejõud null. Kriitilisest kohtumisnurgast tuleb igaks juhuks kaugelt eemale hoida. Rindtakistus on takistus mis tekib tiiva kohtumisnurga suurenedes. (koosneb profiilitakistusest ja induktiivtakistusest). Tiiva aerodünaamiline väärtus on tõstejõud ja takistusjõu suhe K=Y/X Teatud kohtumisnurkade juures hakkab takistus suurenema tõstejõud juurdekasvust. Tegijapoiss
Paljud hüperaktiivsed lapsed on olnud sündides alakaalulised. Nende emad on keskmiselt nooremad kui hüperaktiivsuseta laste emad. HÜPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE Eakaaslastest eristab hüperaktiivset last 3 põhilist joont: · ülemäärane aktiivsus tegutsemisel · vähene tähelepanuhäire · impulsiivne käitumine Ülemäärane aktiivsus: · Ei suuda rahulikult paigal püsida · Pidev liikumine: jookseb, ronib, hüppab Impulsiivne käitumine: · Käitub mõtlematult- asub tegutsema enne kui korraldus lõpuni kuulatud · Räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele · Sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult · Ei suuda oma järjekorda oodata mängudes ega grupitöös Tähelepanu puudulikkus: · Suudab ühele tegevusele keskenduda vaid lühiaegselt, enamasti 15-25min · Suunab oma tähelepanu pidevalt uutele inimestele, tegevustele, esemetele
eksperimendi. Näljane ahv lastakse ruumi, kus ripub laes kimp banaane, mida ahv otse kätte ei saa. Ahv üritab küll algul neid niisama kätte saada, kuid loobub peagi. Seejärel jalutab ta sihitult ringi, tehes rahulolematuid häälitsusi.Üks hetk märkab ahv banaanide rippumiskoha lähedal keppi ja puukasti. Ta üritab kepiga banaane alla saada, kuid ei ulata. Seejärel kõnnib ta pahaselt ringi, kuni järsku jookseb ta kasti juurde, veab selle banaanide alla, ronib kasti peale ja saabki pisikese hüppega banaanid kätte.Mõne päeva möödudes tehakse katse uuesti, Kognitiivsed õppimisteooriad 11 erinevus on vaid selles, et banaanid on kõrgemal ja keppi pole, see-eest on kaks kasti. Ahv teab täpselt, mis teha tuleb, ta tirib suurema kasti banaanide alla, hüppab, kuid banaane kätte ei saa. Vihast hüppab ta alla, võtab väiksema kasti ja veab seda enda järel, hammustab seinu ja kisab
poega, neist noorim on Ekke Moor, kes tööd teha ei armasta, kuid talle meeldib lugeda ja vahest ka ise kirjutada. Neenu on teadlikult noorimast pojast logardi kasvatanud, sest siis ei lahku ta kodust ja on keda kallistada ja vihast peksta. Neenu kaks vanemat poega on korralikud, teevad tööd ja vahest saadavad ka emale raha, mille ema ära peidab, kuid Ekke leiab selle vahel üles. Enge on Toomas Üüve naine ja Enekeni ema. Ekkele meeldib kastani otsas ronida. Ühel päeval, kui ema magab ronib Ekke taaskord oma lemmikpuu otsa. Kui ema ärkab ja selle avastab, siis ei taha ta Ekket laadale kaasa võtta, kuhu ta ise plaanib minna, kuid mõtleb siiski ringi. Ema võtab ta laadale kaasa, kuid ei taha talle raha anda. Ekke kõnnib laadal ringi ja näeb,et ema magab ning tahab talle õpetust anda, kuid mõtleb ringi ja võtab ainult 10 krooni. Ta suundub lettide juurde, kus ta kohtab Enekeni, kes ei saa endale midagi osta, sest isa ei ole talle raha andnud. Ekke tahab Enekenile midagi osta
Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Paul (peategelane) lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi süüa saada. Kui peategelane saab ühe hane kätte märkab ta ka teist. Ta haarab ka selle kaasa. Järsku kuuleb peategelane koera haukumist. Ta teab et peab kähku minema pääsema kuid koer juba jõudis tema juurde. Koer hüppab ta peale kuid peategelane saab õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Peategelane viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katcinskyga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Peategelane saadeti koos Kati ja teiste oma klassikaaslestega rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks. Mürsud vihisevad ja kuulipildujad tärisevad, peaaegu on võimatu midagi muud kuulda. Peategelane märkab, et kaeviku nurgas kükitab üks nekrut ning väriseb üleni. Peategelane märkab, et nekrut oli ennast täis lasknud
Kas üks kuritegu oleks võrdne tuhande heateoga? Väitlus lõpeb, kui üks küsib teiselt: ,,Kas sina tapaksid ta oma kätega?" Mõlemad nõustuvad, et nad seda ei teeks. Vestluse meenutamine viib Raskolnikovi silmuse õmblemiseni oma mantlile ja pakkides oma panti. Ta läheb varastama kirvest, aga Natasja istub uksel. Need ettevalmistused viivitavad ta kella 19:30-ni. Saabudes märkab ta, et pandimajapidaja all on tühi korter ja töölised värvivad seda. Ta ronib Aljona Ivanovna korteri ette ja helistab mitu korda kella enne, kui naine vastab. Peatükk 7 Kohe, kui uks avanes tormas Raskolnikov korterisse. Naine on hirmunud, mees annab talle pandi öeldes talle, et see on hõbedane suitsukarp. Akna juurde seda lahtipakkima minnes hiilib Raskolnikov naisele ligi ja lööb talle kirvepeaga pähe. Siis lööb ta uuesti ja uuesti tömbi otsaga. Väga ettevaatlikult asetab ta kirve surnukeha juurde ja hakkab ta taskust võtmeid otsima.
vastne(röövik), nukk ja valmik. Emane liblikas muneb taimedele, millest toituvad nende röövikud või maapinnale. Munadest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kasvavad kiiresti ning seetõttu kestuvad nad mitu korda. Nende keha on silindrilise kujuga. Lõpuks nad nukkuvad. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Vahetult peale nukukestest väljaronimist meenutavad nende tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik väljasirutamine ja kõvenemine võtab aga aega. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. 1.2. Toitumine Kus taimi, seal on ka liblikaid(v.a. kõige külmemad alad). Sageli kohtame värvikirevaid päevaliblikaid lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised
Klass: väheharjasussid Oligochaeta Sugukond: vihmauslased Lumbricidae · Kehalülisid on väheharjasussidel mõnest paarisajani. · Vihmauslaste sugukonnas on umbes kakssada liiki. · Väheharjasusse on Eestis leitud üle saja liigi, oletatakse, et neid peaks olema poole rohkem. · Vöö asukoht on liigitunnus. · Soodsates tingimustes võib ühel ruutmeetril olla tuhatkond vihmaussi. · Puurmanis on ühel hetktaril elavate vihmausside kogukaaluks arvutatud 0,8 tonni. · Suvel suure kuivaga ronib harilik mullauss umbes poole meetri sügavusele, keerab ennast puntraks, mille ümbritseb limakapsliga, ja elab sedasi ebasoodsa aja üle.
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse siis ta saab teada et ta vana klassi kaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, et ta pääseb veel koju ja temaga saab kõik korda, kuigi ta teab et nii see ei ole. Teine klassi kaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Need sobisid talle hästi. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Paul (peategelane) lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi süüa saada. Kui peategelane saab ühe hane kätte märkab ta ka teist. Ta haarab ka selle kaasa. Järsku kuuleb peategelane koer...
koju. Nad kõnnivad mööda randa. Neile tulevad vastu Dr.T ja Lesli. Nad proovivad ära joosta aga Dr. T on elektrirelv ning peatab nad. Priit saad löögiga pihta ja kukub. Maria jookseb tema juurde ning küsib kas tal on kõik korras. Priit on teadvusel ja suhtleb Mariaga. Linda ütleb Tanelile, et too tahab surfata ning nad hakkavad sellest rääkima. Nad saavad aru, et nad on üksteise jaoks loodud. Tuleb lühike osa laulust „Meant to be” ( Linda ronib kivi otsa aga kukub sealt ja Tanel püüab ta kinni.) Laul lõppeb ning nad mõtlevad mida öelda Mariale ja Priidule. Nad leiavad lillepärja mis oli Marial peas ja said aru, et midagi on juhtunud. Nad hakkasid mõtlema ja said aru, et nüüd peab surfarid ja mootorratturid ühte tiimi saama, et päästa Maria ja Priit kurjade teadlaste käest. Maria ja Priit on röövitud teadlaste poolt. Nad on kinniseotud majakas. Linda ja Tanel suunduvad kohvikusse, kus rääkida teistele mis juhtus Maria
tekitavad. Talviku luuletuses ,,Uni": ,,Öötaevas sätendab kuu hõberoos,/ lööb sädelema vete jahe viru/ kui lilleväli sinimustas voos.". Just see luuletus on minu jaoks väga ekspressionistlik ning pooleldi kõlab nukralt: ,,Pilv hõberoosi kurku neeland ju.../ Ööpime endine vee ahnes keerus."(,,Uni"). Rohkelt on looduseteemalisi luuletusi, ning neis väljendatakse tundeid väga suurejooneliselt. ,,Ääretusest meri sonib unenäguden./ Uduaurust öö ju ronib välja haiguten". Luuletused tekitavad tunde nagu oleksin ma ise selle sees. Lugedes luuleridu, tekivad silme ette kujutluspildid ja on kerge nendesse sisse elada. ,,Viiul nuuksub, viiul vingub,/ süda on nii roid...". Luuletuse ,,Ärkamine" mõte algab rahulikult, kõik tõesti alles ärkab ja on värske: ,,Hommikudust aurav libises mult loor ärkasin kui raskest unenäost.". Edaspidi on palju romantilisuse hõngu ja tekib ärkava kevade tunne. Heiti Talvik on suutnud
Võimetus pikemat aega millegi kallal töötada viib sageli tegevuse katkemiseni. 4. Üliärrituvus. Enamik tähelepanu puudulikkusega lastest on väga emotsionaalsed ja üliaktiivsed. Nad ei suuda kontrollida oma keha liigutusi. Eriti märgatav on see olukorras, kus on vaja teatud aega rahulikult istuda. -liigutab sageli närviliselt käsi või jalgu või niheleb istudes -olukordades, kus eeldatakse ühel kohal püsimist, lahkub sageli oma kohalt -sageli ronib kuhugi või jookseb sobimatutes kohtades liigselt ringi -sageli korduvad raskused rahulikult mängimisel või millegagi tegelemisel -on pidevalt ,,kuskile minemas" -räägib sageli üleliia. HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. Hüperaktiivsuse põhjusi on otsinud paljud erinevate maade teadlased. Praeguseks on kinnitust leidnud mitmesugused hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid. Lapsi võib võrrelda lumehelvestega- nad kõik on tehtud ühest materjalist, olles samas täiesti erinevad
ekselda tundide kaupa, ilma et hauakambrile sammugi lähenetaks. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllaltki kõrged, kuid ka neis on raske hingata, sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle kolmekümne kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Nendesse koridoridesse tänapäeva külasaja ei satu, talle jätkub täiesti sellest, kui ronib mööda neoonlampidega valgustatud niinimetatud "turistikoridore". Cheopsi püramiidist on kõige rohkem kirjutatud, kuna tema ümber tekkis mingi numbrite maagia, mille huvides andmeid isegi võltsiti: osa mõõtusid kohandati, osa mõeldi hoopis välja. Seejuures lisasid veel paljud saladuste tõlgendajad püramiidile olematuid ruume ja koridore. Herodotos kirjutab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kümme aastat
3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav Orav ehk harilik orav ehk punaorav on oravlaste sugukonda kuuluv näriline. Orava põliskoduks on laanemetsad ja aktiivsed on nad päeval. Tänu oma teravatele küünistele, millega saab puukoorest kinni hoida, ja pikale kohevale sabale, mis aitab tasakaalu hoida, on orav hästi kohastunud puu otsas elamiseks. Oravad on suurepärased akrobaadid, kes on võimelised raskusteta puudel ringi hüppama. See loom ronib parema meelega puude otsas, kui liigub maapinnal. Siit leiab ta toitu ja varju. Puu otsa ehitab ta ka pesa. Orava eelistatuim talvine toit on kuuse- ja männiseemned. Suvel ja sügisel on oraval toiduks peale puuseemnete veel marjad, seened, putukad, vahel ka linnumunad ja pojad. Talveks varub ta puuõõnsustesse ja oksaharude vahele pähkleid, tõrusid, seeni. Nendel aastatel, kui kuuskedel on hea käbisaak, võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe
ühtlaselt. Kõige vähem on ilveseid Saaremaal, kõige rohkem aga Pärnu-, Lääne-Viru ja Valgamaal. -4- Eluviis Ilves on hämarikuloom ja kiskja. Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku. Ohu korral ronib ilves küll puu otsa, kuid mitte eriti kõrgele. Toitumine: Tema peamised saakloomad on metskits, jänesed ja rebane. Kui õnnestub, ründab ta ka metsseapõrsaid, närilisi ja hirvlaste tallesid ning maapinnal tegutsevaid linde. Saagi lohistab tabamiskohast alati eemale, kuni mitu sada meetrit, enne kui selle ära sööb või peidab näiteks lume alla. Eestis murrab ilves toiduks peamiselt valgejäneseid ja metskitsi. Ilvesed võivad
Bob: (Hakkab nutma, ent endiselt ikka veel karjudes.) JAH ON KÜLL. Ema: Hakkab nüüd kinni pisaratest ja keskendub uuele esilekerkivale tundele.) Ja nüüd näed sa tõeliselt kurb välja. Bob: (Reageerib ema pehmele häälekõlale.) Olen tõesti kurb, sest ei saa jäätist. (Poiss aktsepteerib fakti, et ta ei saa, mida tahab ja et tal on õigus end seepärast ärritatuna tunda.) Ema: Kui mina olen kurb, siis meeldib mulle kalli-kalli teha. Kas sina tahaksid kalli teha? (Poiss noogutab pead ja ronib emme sülle kallistama.) Alla kolmeaastase puhul ei tuleks distsipliinist isegi mitte juttu teha. Meie oskas on neid õpetada , sest kõik, mida nad teevad, on harjutamine elu põhiasjade õppimise eesmärgil ja vanematelt vajanad lapsed mükse ja keelitusi, mis neid õiges suunas minemas hoiaks. Ideaalis valitses igas peres kodurahu ja elu kulgeks oma vaikset rada pidi, kuid reaalsus on hoopis midagi muud. Pahatihti valitseb perekonnas vägivaldne isa või esinevad erinevad teistsugused
või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblika toitumine Kus on taimi, seal on ka liblikaid (välja arvatud kõige külmemad alad). Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka loomadest ollustest- näiteks koiröövik villast ja karvast
surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Bäumer lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi rohkem süüa saada. Järsku kuuleb Paul koera haukumist. Ta teab, et peab ruttu minema saama, kuid koer juba jõudis tema juurde. Koer hüppab ta peale kuid poiss leiab taskust õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Bäumer viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katiga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Terve salk koos Katiga saadeti rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks.Nad kuulevad ainult mürske ja kuulipildujaid, peaaegu võimatu on midagi muud kuulda. Paul märkab, et kaeviku nurgas kükitab üks nekrut ning väriseb üleni. Peategelane märkab, et nekrut oli ennast täis lasknud. Ta soovitab nekrutil aluspüksid ära võrra ja need ära
löömine", aga Helena ei saanud selle vastu midagi teha,sest ta oli nii ilus, et iga mees kes temaga kohtus, langes tema jalge ette, paludes armastust. Helena pääseb julmast surmast Fausti abil, kes toimetab ta justkui võluväel lossist eemale kõrgele kaljumäestikku. Seal alustavad nad kooselu, mille viljaks saab nende ühine poeg Euphitrion. Nende õnnetuseks ei soovi poeg muud kui kuulsusrikast elu ja mitte n.ö. rahulikku olesklemist. Selle tulemusena ronib poiss kõrgele mäetippu ja viskab ennast alla, proovides lennata. See muidugi ei õnnestunud ja ta saab surma. Pärast surma kutsub poeg Helenat surnuteriiki kaas, et ema kaitseks teda seal ja nii lähebki. Helena sureb ja liitub pojaga surnuteriigis. Faust on selle peale loomulikult nördinud. Nüüd suundub sündmustik tagasi keisririiki, kus on alanud sõda keisririigi vastu vasallriikide vahel. Mefistofeles ja Faust lähevad keisrile appi, kusjuures kasutades
Romeo kõnetab Juliat, võtab neiu käe ja suudleb teda huultele. Amm saadab Julia ära, kuna teda kutsutakse. Romeo saab ammelt kuulda, et Julia on Capuletti tütar. Maskid lahkuvad. Julia saab ammelt kuulda, et noormees oli Romeo Montecchi.Julia mõistab, et on armunud vaenlasesse. Teine vaatus Proloog: koor tõdeb, et Romeo endised armutundes on lämmatanud armumine Juliasse. Juliagi mõtleb ainult Romeost. I stseen: Romeo ei suuda Julia maja juurest lahkuda, ronib üle müüri ja hüppab aeda. Sõbrad muretsevad Romeo pärast, kuid teda leidmata lahkuvad. II stseen - kuulus rõdustseen /armuavalduste stseen: Romeo märkab kuuvalguses aknale ilmunud Juliat. Romeo väljenda oma ihalust ja imetlust. Romeo kuuleb Juliat temale mõeldes armusõnu sosistamas. Julia arutleb, et Montecchi nimi ei tähenda midagi, Romeo oleks sama täiuslik, kui tal oleks muu nimi. Romeo paneb Juliale ette hüüda end armsaks. Julia kohkub, kui näeb, et tema
Kärbeste Jumal Lennuk koos Briti kooli õpilastega kukkus troopilise saarele, eeldatavasti lastud maha Teises Maailmasõjas. Ralph üks ellujääjatest ronib Põssaga läbi lennuki varemete ja metsaaluse randa. Pärast lühi tutvustust alustasid nad kahekesi arutelu mida edasi tuleks teha. Ralph oli esimese mulje järgi sõbralik Põssa suhtes,kes on ülekaalus ja kannab suuri prille oma näol. Põssa isiksus tundub olevat paranoiline. Ta kasvas ülesse oma tädi (kelle nimele ta regulaarselt tugineb ,,Minu tädi ütleb, et ...." jne.) ja regulaarselt räägib, kuidas ta oli koolis naeruvääristatud ja kus ta sai endale hüüdnimeks Põssa
Vertikaaltelg. 103. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine. Meil on vaja subineerida kätt ja proneerida(sisse-välja). Ratasliiges on üleval ja all otsas. Kaks toruluud on omavahel ühendatud luudevahe kilega, mis on elastne ja hoiab luid kenasti koos. 2 ratast on omavahel luudevahekilega ühendatud. Liikumine peopesa üleval subineeritud käitumine, luud kenasti üksteise kõrval, luud paralleelselt. peopesa sisse pööramine kodarluu ronib küünarluu peale diagonaalselt, luud risti. Küünarluu ei liigu. 104. Nimeta käe piirkonnad. Luudevahelised liigesed, liikumine. ,,Parema käe andmine on, et me tuleme heade kavatsustega(ilma relvata)." Kolm piirkonda randme luud, kämbla luud, sõrmelülid. (ranne on vaid see osa, kuhu paned sõrme peale). Luudevahelised liigesed proksimaalne(lähim) ja distaalne käeliiges: Ellipsoidliiges kodarluu ja randmeluu vahel. Proksimaalne. Frontaal ja sagitaal.
Ta kaaslased väidavad, et ei tea, kus T on. Hiljem tulev HI nende juurde ja mehed vastavad ta küsimustele ikka irooniliselt, eriti Kropp. Loenduse ajal küsitakse ka T kohta. Tema rühmakaaslased aga räägivad HI tegudest ja ka voodimärgamisega seotud juhtumist. Siiski viiakse T ja A kartsa, kuid nad saavad siiski loodetust kergema karistuse. K ja P lähevad hanesid varastama, et praadi teha. Paari sigareti eest viiakse nad enne märgatud maja juurde, kus kostus hanede häält. P ronib üle aia, kuid teda ründab valvekoer. P laseb koera maha ja põgeneb koos hanega. Nad küpsetavad hane ja söövad seda. Pool hanest viiakse kartsa T-le ja A-le. VI Minnakse jälle rindele. Nähakse suurt kuhja uusi puusärke, mis on mõeldud neile. Suureks probleemiks on rotid, kes söövad nende toitu. Meestele antakse korralikult süüa. See on märk sellest, et olukord on halb. Algab suur lahing. Peitutakse varjendisse ja üritatakse ellu jääda. Toit saab otsa ja
Vesikiillased aga näiteks kasutavad munemissubstraadina veekogude kaldapinnast. Munast väljub eelvastne, kes on ümbritsetud kitiinkestaga. Eelvastse staadium kestab mõne minuti, seejärel kest puruneb ja sealt väljub vastne, keda nimetatakse ka nümfiks või neidiseks. Kiililiste vastsed elavad vees ja on samuti röövtoidulised. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Vastne kasvab suuremaks, kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil. 7 6.Kiililiste sugukonnad Eestis Eestis elavad järgnevad kiililised : vesineitsiklased , kõrsiklased ,liidriklased , vesihobulased , tondihobulased , vöötkiillased , hiilgekiillased , vesikiillased .
kiriku torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid.
Euryops Õis kollane. Õitseb juuni-september. Päikeseline kasvukoht. Meie kliiamas kasvatatakse harfiõit suvelillena. Sobib hästi peenrasse, rõdukasti või terrassile suuremasse potti. Aeda võib istutada öökülmade ohu möödumisel. Harilik maajalg e kassiratas Glechoma hederacea Harilik maajalg e kassiratas Glechoma hederacea Õied lillad. Õitseb juuni-juuli. Poolvarjuline kasvukoht Kiiresti kasvav taim ronib vartel olevate lisajuurte abil mööda pinnast edasi. Sobiva pinnase puudumisel ripub allapoole. Seetõttu sobib sort `Variegata` valge-rohekashallide lehtedega taim hästi rõdukasti, amplisse või katma maapinda. Harilik täpplehik Hypoestes phyllostachya Harilik täpplehik Hypoestes phyllostachya Madalakasvuline Õied valget värvi. Kirju lehestik. Õitseb juuni-august. Mulla suhtes vähenõudlik. Parasniiske ja viljakas muld. Pinnakattetaim
Jalutab täitsa harjumatut teed pidi, ka ise teadmata, miks ja avastab Svidrigailovi ühest kõrtsist. Raskolnikov tahab välja uurida, ega tollel Dunjaga mingeid plaane pole (loomulikult on, aga ega ta siis tunnista) ja ajavad pikalt juttu. Svidrigailov seletab oma noorest pruudist jne. Tegelikult oli juba varem Dunjale kirja saatnud, öeldes et tal on hästi hea saladus ja et ta tahab kokku saada. Svidrigailov tõmbab Raskolnikovi haneks, öeldes et läheb oma pruudi juurde; aga ronib nurga taga troskast maha ja viipab Dunja peaegu Raskolnikovi kõrvalt enda juurde, Raskolnikov ei pane midagi tähele. Svidrigailovist oli tark liigutus lubada midagi rääkida tema venna kohta, muidu poleks Dunja mingil juhul tema täiesti isoleeritud korterisse läinud. Lukustab ukse ja otsustab Dunja vägistada, väites et too on ikka veel ja alati olnud ainuke keda ta tõeliselt armastanud on jne. Dunjal on aga revolver kaasas (Marfa Petrovnalt saadud)
Gérontet raiska leida võiks. Tegelikult Scapin lihtsalt näitleb, räägib kordamööda üht inimest ss teist ning lõpuks kolmandat jne. Peksab kotis istuvad Gérontet. Kui ,,mongolid" on ära läinud pistab Géronte pea kotisuudmest välja. Hädaldab kui valus oli. Scapin lükkab mehe kotti tagasi, öeldes, et uus salk tuleb. Kordab sama rituaali kaks korda. Kolmanda korr aaeg pistab Géronte pea kotist välja ning märkab Scapini kelmust. Parajasti, kui Scapin kotti lööma hakkab, ronib Géronte kotist välja ning Scapin põgeneb. KOLMAS STSEEN Zerbinette satub vihase Géronte peale. Tal on hea tuju, naerab. Géronte arvab, et neiu naerab tema peale aga neiu räägib, et ta ei naera mitte tema, vaid ühe teise vanamehe peale, keda nina pidi veeti. Tegelikult naerab ta jh Géronte üle, kuid tal pole õrna aimugi, et see tema on. Räägib, kui vastik mees see Géronte on ning Scapinit ei jõua ära kiita. Räägib ära täpselt Scapini kelmuse
hommikul saab Tessa oma nimekirjast esimese asja maha tõmmata. Aga ta ütles zoeyle et see ei olnud see mida ta lootis ja ta läheb nuttes koju. Peale seda ööd otsustas Tessa et ta siiski ei taha oma nimekirja täitmist jätkata aga Zoey julgustab teda et ta siiski jätkaks. Ühel päeval läheb Tessa järjekordselt arsti juurde, seal tehakse teste. järgmisel päeval on Tessa tujust ära. Tessa ei ole nõus voodist lahkuma. Ta isa on lootust kaotamas ja et Tessat voodist välja ajada ronib ta Tessa kõrvale ja võtab ta kaissu. Tessale see ei meeldinud ja ta roniski voodist välja. Tessa vaatab aknast välja ja näeb naaberaias lõket, ta võtab kõik vanad kirjad, pildid ja saa terveks kaardid kätte, kõnnib naabri aeda, tutvustab end seal aias tööd tegevale poisile Adamile ja küsib kas ta võib oma asjad tema lõkkes ära põletada ja seejärel viskab ta oma asjad tulle. Tessa läheb tagasi arsti juurde ja arst ütleb talle proovide tulemused, vähk on levinud seljaaju
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Triin Kevade Mäng ja lapse areng Referaat Tallinn 2010 Mäng ja lapse areng Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on mäng?..............................................................................................................................4 Mängulise käitumise tunnused....................................................................................................4 Mäng ja lapse areng.................................................................................................................... 5 Mänguteooriad......................
Nende põhimõtete alusel saab liikumist jagada treenivaks, tervistavaks, virgutavaks, harrastuslikuks, kasulikuks. Liikumine võib olla ja sageli ongi tervistav või tervisele kasulik, kuigi selle eesmärgiks ei ole tervise tugevdamine( I. Vuori, 1998). Inimesel on kaasasündinud vajadus liikuda. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine imiku- ja väikelapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust lapseeas peetakse alati normist kõrvalekaldeks. Väikelaps jookseb, hüppab, ronib ilma erilise välise stimulatsioonita. Liikumisvajadus on indiviiditi väga erinev. Kaasasündinud motoorset aktiivsust mõjutavad nii soodsalt, kui ka ebasoodsalt rohkearvulised välisfaktorid, kujundades elustiili. Poistel on liikumistarve realiseerimine tunduvalt suurem, kui tüdrukutel, ületades 10-12 aastaselt tüdrukute oma peaaegu 50% võrra. Puberteedieas liikumisvajadus väheneb, 16-17 aastaselt ei erine noorukite liikumisvajadus täiskasvanu omast. Kooli aja kestel laste kehaline
On ka päris musti või valgeid puumasid. Valged puumad on kõige haruldasemad. Tüvepikkus kuni 197 cm, saba kuni 82 cm, mass kuni 105 kg. Tema kuulumisele väikeste kaslaste hulka viitab kehaehitus. Puuma on enam-vähem leopardi pikkune ja suurune. Ta elutseb ainult Ameerikas. Alustades Kanadast Lõuna-Ameerikani. Tal on suur leviala. Põhja-Ameerikas kutsutakse teda mägilõviks. Talle meeldivad soostunud dzunglid, troopilised metsad või isegi lagendikud. Ta on osav loom: ta ronib ja isegi ujub. Tema toiduks on kõik imetajad kellest jõud üle käib. Poegi on tal 3-5. Kuigi pojad kasvavad kiiresti saavad nad eluküpseks alles kolmandal eluaastal. Puumad oskavad nurru lüüa nagu kodukassidki. 1.5 SERVAL See liik on kõrgejalgne ning sale. Tüvepikkus on umbes 100 cm, sabapikkus 30-40 cm. Pea on miniatuurne, ümarad ja suured kõrvad ning suhteliselt lühikese sabaga. Karvastik oranzikas pruun, tumedate laikudega.
Pole kohatud ka ühtegi viidet, et välklamp võiks neile ebamugavust tekitada. Erksavärvilised putukad, nagu seda on lepatriinud, lausa kutsuvad pildistama. Eriti efektsed on nad ühetoonilisel tumedamal taustal. Paraku on nad enamasti pidevas liikumises, nende tabamine sobival taustal ja meeldiva valgusega võib olla raskem, kui alguses tundub. Seepärast tasub kogu aeg silmad lahti hoida. Kui pilk jääb pidama mõnel eredamal värvilaigul taimestikus, siis võib-olla just seal ronib ilusal taustal erksavärviline mutukas. Taimed: Taimi tuleb pildistada nende looduslikus kasvukohas. Taimede noppimine või välja kaevamine ei ole lubatav, haruldaste liikide puhul võib selline tegevus olla isegi karistatav. Hoidu ümbritseva taimestiku kahjustamisest. Kui pildistamise hõlbustamiseks on vaja eemaldada varjavaid taimi või oksi, siis tuleb need eemale painutada, mitte ära lõigata. Pärast pildistamist tuleb koha algne seisukord taastada.
Tartuffe ütleb, et kui patt jääb varjule siis ei ole mingit pattu. Naine palub tal minna hetkeks kontrollima tube, et ega tema abikaasa kuskil läheduses ole. Tartuffe paljastab oma tõelist loomust, öeldes, et ta on kõik see aeg tema abikaasat nina pidi vedanud nagu tillukest last, et teda küll karta ei maksa. Ükstapuha, mida mida ta teeb, on Orgon kõike valmis heaks kiitma, isegi kui mees milleski reaalselt ka süüdi on, peab Orgon seda valeks. KUUES STSEEN Orgon ronib laua alt välja, püha viha täis. Elmire arust on veel liiga vara ning peidab mehe oma selja taha. SEITSMES STSEEN Tartuffe siseneb Orgonit märkamata, tahab Emiret kaissu haarata, ent kui see kõrvale astub, seisab tema ees Orgon. Orgon käsib tal võimalikult ruttu ära minna tema majast. Tartuffe vastab aga, et maja ei kuulu enam talle ning hoopis tema ise peab majast viivitamatult lahkuma. Et ta ei luba lasta ennast oma majas solavata. KAHEKAS STSEEN
tegelikult sellist tunnet ei tunne ega usu, ent teab, et lugeja on harjunud seda tekstidest leidma ja lugeja usub, et see on päriselt olemas, sest ta ostab sellise obsessiivse ,,armastuse" teoseid tihti, siis mis puutub suhteliinidesse, oli minu meelest meisterlikult edasi antud Ingli ja Hansu kirg teineteise vastu, tugev erootika ühes väikeses pahases Aliide mõttes: kuidas tekk kahiseb teises toas, kui noorpaar sinna alla ronib, kuidas õlgmadrats kõhiseb ja voodiraam kääksub ning üks naise vaikne ohe, mille mees summutab oma käega naise suul. Nii lihtne. Ei mingeid kehasid, rindu ja riista, pigistamist ja nühkimist, ähkimist ja oigamist. Elegantne sooritus, mis asetab lugeja justkui piiluja olukorda: Aliide kõrvale pimedasse voodisse pikali, teadmisega, et kõrval toas... ning kujutlusvõime teeb ülejäänu nii Aliide kui ka lugeja jaoks. Tegelikult ei tulnud selles raamatus ju midagi üllatusena
Osvalt vastab, et viskas jõlle, 5 kuni 6 meetri sügavusele, kindel hauakoht. Laura tuleb tagatoast, pisut longates. Osvald uurib,et kas oleks vaja kiirabi tellida. Laura ütleb, et ta parem pitsa telliks. Kõht on väga tühi. Laura uurib, et kus nuga on. Osvald ütleb ,et viskas silma alt ära, jõkke. Võtab mobiili ning otsib ka numbri. Laura ja Osvald võtavad mõlemad seene-singiga. Roland kanaliha ja paprikaga. Levi ei ole. Osvald lohistab laua õigesse kohta ja Roland ronib laua peale. Vastatakse. Tellib ära. Lubab 1000 krooni jootraha. Annab toru Osvaldile, kes annab neile teejuhised. Laura uurib, et kes oli see kõva mees, kes talle noa kannikasse torkas. Roland. Aga kogemata! Vähemalt keegi näe seda, vähemasti enam mitte Roland. Laura peab Osvaldit oma elupäästjaks. Suudleb teda põsele. Osvald peab end Rolandi elupäästjaks ka, et ta teda ära ei tapnud. Osvald tuletab Rolandile nende diili meelde. Roland karjub, et ta ei tahagi tema raha
maksimaalselt on neil teada aga kuni 13 erinevat "sugu". Plasmoodium on hulgatuumne, rakuvaheseinteta, võib kasvada isegi rohkem kui meetrisele alale, liigub. Liikumiskiirus kuni 1,35 mm/s, aga see on lühiajaliselt ühes suunas. Noor plasmoodium liigub valgusest eemale (pimedas on eeldatavalt niiskem rohkem toitu ja ka ise ei kuiva ära), "täiskasvanuks" saades hakkab valguse poole liikuma (seal ilmselt õhk liigub, kannab edasi eoseid), sageli ronib taimede või asjade peale, viimaseid kahjustamata. Et limaseened pole "õiged organismid" (s.t. pole õiged taimed, loomad ega seened), panid tähele juba muistsed inimesed. Nende salapärasevõitu elu tingis nende seostamise salapäraste jõududega. Nii kutsuti rahva hulgas neid kratisitaks (=puugipask) (see on ametlikuks nimeks ühele suurema viljakehaga liigile Fuligo septica) kes muu, kui selline salapärane müütiline
Jalutab täitsa harjumatut teed pidi, ka ise teadmata, miks ja avastab Svidrigailovi ühest kõrtsist. Raskolnikov tahab välja uurida, ega tollel Dunjaga mingeid plaane pole (loomulikult on, aga ega ta siis tunnista) ja ajavad pikalt juttu. Svidrigailov seletab oma noorest pruudist jne. Tegelikult oli juba varem Dunjale kirja saatnud, öeldes et tal on hästi hea saladus ja et ta tahab kokku saada. Svidrigailov tõmbab Raskolnikovi haneks, öeldes et läheb oma pruudi juurde; aga ronib nurga taga troskast maha ja viipab Dunja peaegu Raskolnikovi kõrvalt enda juurde, Raskolnikov ei pane midagi tähele. Svidrigailovist oli tark liigutus lubada midagi rääkida tema venna kohta, muidu poleks Dunja mingil juhul tema täiesti isoleeritud korterisse läinud. Lukustab ukse ja otsustab Dunja vägistada, väites et too on ikka veel ja alati olnud ainuke keda ta tõeliselt armastanud on jne. Dunjal on aga revolver kaasas (Marfa Petrovnalt saadud). Esimesel korral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
