KÕRVAHARK TEGI: MAARJA-LIIS REILJAN KLASS: 6.C KÕRVAHARK • KÕRVAHARK ON 1,5 CM PIKKUSE ROOSTE VÕI PIGIPRUUNI KEHAGA PUTUKAS. • PIKK TAGAKEHA • KOLLASED JALAD • KATTETIIVAD • NIITJAD LÜLILISED TUNDLAD • TAGAKEHA LÕPUS ASUB HARK KÕRVAHARGI PALJUNEMNE JA SIGINEMINE • PAARITUMINE TOIMUB SUVE LÕPUL VÕI SÜGISE ALGUL • EMANE JÄÄB KOOS MUNADEGA TALVITUMA • TA KAITSEB MUNE NIIKAUA, KUNI NEIST KOORUVAD VASTSED • EMANE MUNEB UMBES 30 MUNA MULLA SISSE. • EMANE HOOLITSEB MUNADE JA POEGADE EEST KUNI NAD ON VÕIMELISED ISESEISVUMA. • ÜKS PESAKOND AASTAS. TOITUMINE KÕRVAHARK TOITUB : SURNUD VÕI ELAVATE ROHELISTE TAIMEDE OSADEST PUUDE KORBA ALL ARENEVATEST SEENTEST JA VETIKATEST VÄIKESTEST PUTUKATEST ELUVIIS JA LIIKUMINE • PÄEVAL PEIDUS KIVIDE,MAHALANGENUD PUUTÜVEDE JA KÄNDUDE KORBA ALL . ÖÖSITI MUUTVAD NAD AGA AKTIIVSEKS ,JOOKSEVAD KIIRESTI TOIDUOTSINGUL RINGI . •...
sattunud niiskus välja kuivada. o Värvi 1 mm ka klaasi peale, et veel ei oleks mingit võimalust klaasi ja kiti vahele tungida. NB! Värvid kriidistuvad. Uue värvikihi õli ei imbu vanasse. Alumised värvikihid kriidistuvad ja lasevad puidu küljest lahti. OHUD ja TÄIENDAVAD NÄPUNÄITED Loksuvad tapid tuleb parandada. Nurkadest kergelt loksuv aken vajub peagi ja aken ei hakka enam korralikult sulguma. Loksuvate nurkade tappidesse ronib niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. o Üks aken olgu alati tehtud samast puidust siis mängib puit ühtemoodi. Kasuta puiduparanduste tegemisel vana puitu. See ei mängi enam ja puiduparandused jäävad kvaliteetsed. Kasutades parandusel uut puitu märkame me peagi liimühenduste kohti. Uus ja vana puit mängivad erinevalt (puit on elav materjal ning paisub ja tõmbab kokku) ja nii tulevadki liimühenduse kohad nähtavale. Kvaliteetne on puidu südamepoolne lülipuidu osa
Koja laius 1825 mm (enamasti 2223 mm) ja kõrgus 1222 mm (enamasti 1718 mm). Koda on 5,5 keermega, harilikult särav või helekollane, vahel roosakas, läikiv, 05 pruuni vöödiga keermetel. Väga varieeruva värvusega liik. Suue on pisut välja venitatud, ovaalne. Suudmeserv on pruun, huul punakaspruun. Naba on suletud. Teo keha värvus on hele, kahvatukollane või kreemjasvalge. See tigu elab enamasti lopsaka taimestikuga parkides, aedades, metsades, ronib sageli puudel. Eestis on ta üsna haruldane. 4. VÕSAVÖÖTTIGU sarnaneb eelmise liigiga. 5 kuni 5,5 keermega koja laius on 1422 mm (enamasti 1921 mm) ja kõrgus 1017 mm (enamasti 1516 mm). Läikiv kollane koda on kuni viie pruunika vöödiga. Vöödid võivad ka täiesti puududa. Kodade värvus ja muster on väga varieeruv nagu eelmiselgi liigil. Suue on suhteliselt kitsas ja välja venitatud. Suudmeserv ja huul on valged, naba suletud
Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust
Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust
· oskab muusika saatel sooritada matkivaid liigutusi (kass, koer jne) Neljaaastased lapsed · käsitseb voolimismaterjali, veeretab kuule, vorstikesi, pätse, · sõrmemängu ajal liigutab iga sõrme eraldi, · kleebib detaile, kujundeid; · lõikab läbi pabeririba; · kõnnib ja jookseb kooskõlastatud käte ja jalgade liikumisega, · kõnnib tasakaalupingil, · tuleb toime sulghüplemisega paigal ja edasi liikumisel, hüppab paigalt kaugust, · ronib varbseinal vahelduva sammuga, · viskab palli ja püüab paaris, · kükitab ilma toeta, · laps oskab kasutada löökpille: kõristei, kõlapulkasid, maracat, tamburiini Viieaastased lapsed · kasutab töövahendeid: pintselit, pliiatsit, käärie; · lõikab, voldib lihtsaid kujundeid, voolib kujukesi . · paneb kokku ja võtab lahti keeratavaid esemeid; · valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvate harjutuste tätmisel,
Aivar Siska 22.02.2012 Eduard Bornhöhe 150 Lavale astub ,,maailmakuulus luuletaja ja kirjanik" Salomon Vesipruul Eduard Bornhöhe teosest ,,Kuulsuse narrid". Ta ronib puu otsa, et uut maailmakuulsat luuletust kirjutada. Peagi liitub temaga Jaan Tatikas suur ,,leiutaja" kes asub leiutama. Salomon ronib puu otsast alla ja märkab Jaani. Nad satuvad sõnasõtta. Siinkohal olgu öeldud, et rahvas jälgib pingsalt näitemängu. Jaan seletab Salomonile oma ,,leiutistest" ja Salomon Jaanile oma ,,maailmakuulsatest lugudest ja luuletustest". Pealtvaatajad puhkevad naerma, sest mõlemad mehed on väga totrad. Näitemäng lõppeb, publik plaksutab
otsa , et seal rahulikult süüa,kuna hüäänid või lõvid võivad kambaga püüda leopardilt saaki ära varastada.Poegi kasvatab emaleopard üksi ja väga kaua.Ta õpetab neid saakloomi kättesaama, ning see on põhjalik koolitus , kaks või kolm aastat. Leopard elab Aafrikas ja Ida - Aasias. Teda võib kohata ka Kaug - Idas, Turkmeenias ja Kaukaasia mägedes. Leopard on suur, tugev ja väle. Ta käib maapinnal pehmelt ja kuulmatult, ronib puu otsa ning võib osavalt puult puule hüpates kiiresti edasi liikuda. Vett ei karda: ta on meisterlik ujuja. Leopard on hädaohtlik kiskja. Tungib kallale teistele metsloomadele, hiilib salaja küladesse ja murrab maha koduloomi, kütib linde. Kohates inimest, püüab leopard peitu jääda. Kui aga leopard märkab, et inimene teda nägi, kargab tingimata kallale. Eluviis Enamik leoparde on erakliku eluviisiga, kuigi neid on õnnestunud jälgida ka paaride ning isegi väikestes rühmadena
torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks (pildil). Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid.
Piiblist olen veerinud, Jeesuslapsest pühast. Oh, oleks, oleks minu ajal olnud jõulutaat, Kelle põlvel istunud, nii mina kui ka teisedki. Salme lugend, tantsind, laulnud Oleksime terve öö- Kõige tähtsam et me taat Rõõmus oleks jõuluööl! Piparkoogid kerkivad, Lõhn ninna imbub. Täna on see püha öö, Pole täna keegi tööl. Öösel sisse ronib habemega vanake. Kes ta on, kust ta tulnud, Seda ei tea keegi meist. Kingid poetab kuuse alla, Sussi sisse kommi pistab, See on täitsa müstiline, Kes see mees võiks ometigi olla?!
PUUMA Puuma peamiseks elupaigaks on Ameerika mandri mägimetsad. Seetõttu kutsutakse teda ka mägilõviks. Puuma ronib osavalt puudel, vajaduse korral ujub hästi. Seljapoolel on ta ühetooniliselt kollakaspruun, alapoolel hele, peaaegu valge. Kaal võib ulatuda pisut üle saja kilo. JAAGUAR Jaaguar elutseb Ameerika mandril, Lõuna- ja Kesk- Ameerikas. Tema lemmikpaigaks on troopilised põlismetsad. Jaaguarid on hulkuva eluviisiga, rännakutel ujuvad meelsasti. Kogult on jaaguar pisut suurem puumast. Nagu kõigil pantrite perekonda kuuluvatel loomadel on jaaguari karvastik lapiline. TIIGER
püramiide. Kõrgeim püramiid asub Gizas, kannab nime Cheopsi ning on 147 meetri kõrgune. Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70 võib-olla ka 80. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Püramiide rööviti sageli, kuna hauakambrites oli rikkusi. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.flickr.com
Alates Koidula ,,Säärase mulgi" dialoogist toimub selge positsioonide vahetus. Flavio etleb raamaturiiuli peal, Isabella seisab all või koguni istub seinaääres toolil. Flavio kutsub Isabellat nagu koera. (Kuigi kus see koht tekstis on???). Välgatusena tuleb kohe meelde, kuidas Indrek Marit kutsus. Teine positsioonide vahetus toimub pärast ,,Säärast mulki". Siis on Isabella kord võimupositsioon haarata, enda arvamus välja öelda - nii ronib temagi üles raamaturiiuli peale. Flavio peab Isabellaga küll monoloogi edasi, kuid kehakeel on tal nüüd Isabella suhtes pigem kinnine. Ta pöörab Isabellale selja ja pooleldi ignoreerib tüdrukut. Analüüsides varje, mis seinale tekivad mõned märkimisväärsed tähelepanekud. Kui Flavio on raamaturiiuli peal, tekib temast seinale vari. Vari on tunduvalt suurem kui ta ise. Niisiis Flavio Kadri Oviir
novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste keskkonnatingimustega On kõigesööja: marjad, limused, hiired, linnud Suurema osa aastast veedab üksinda On ettevaatlik Ilves · Elab risurohkes metsas · Eelistab erakuelu · Päeval puhkab, liigub öösel · Toit: hiired, jänesed, linnud, metskitsed · Ronib kõrgele, et näha · Ei hüppa saagile puu otsast kaela. · On ettevaatlik Metsa klassid Loometsad ja kadastikud Nõmmemetsad Palumetsad Laanemetsad Salumetsad Lammimetsad Soometsad Äitäh
Surju 2014 Minu kilpkonn Kipsi Anne-Belle Ilves Andmed Isane Täisnimi: Kipsi-Paksu-Jonni-Miisu Punakõrv kilpkonn Vanus 16 a. Värvus roheline Pikade küüntega Elab vees Saamislugu Kui mu vend väike oli tahtis ta väga endale kilpkonna. Seega otsustas mu venna isa ,et kingib talle kilpkonna Selle kilpkonna saime me 16 aastat tagasi ,õigemini sai selle mu vend endale sünnipäevaks kui ta oli väike. Sellest ajast peale on see kilpkonn meiega elanud. Kuuluvus Liik: Kilpkonn Sugukond: Kilpkonn Selts: Kilplane Riik: Loomariik Eluviis Ta elab akvaariumis ,talle meelidib leige vesi. Ta sööb kassikrõbinaid ja elus kalu. Kui päike paistab akvaaruimisse ,ronib ta kivi peale ja võtab päikest seal. Suvel käib ta päevas kaks tundi väljas jalutamas. Ta neelab toidu tervelt alla. Kui ta magab ,on tal silmad lahti. ...
Kahjuks ei saanud prints Ophelia südant võita, kuna neiu isa Polonius ja vend Laertes ei lubanud Hamletiga suhelda. Hamlet muutus selle peale vihaseks ning siinkohal kehtib Hiina vanasõna: „Armastus ise on rahulik, tormi tekitavad inimesed“. Pärast seda, kui Hamlet kogemata Poloniuse privaatkohtumisel Gertrudiga tapab, puruneb Ophelia ja printsi vahel viimanegi armastus- sõprussuhe Pärast seda intsidenti muutub Ophelia kurjaks ning läheb veidi peast segaseks. Ühel õhtul ronib neiu puu otsa. Seal olles murdus tema all oks ning neiu kukub ojja, kus ta kahjuks upub. Hamlet ning Gertrud olid šokeeritud. Kas kõike seda oleks võinud ära hoida? Jah, kui Hamlet oleks olukorraga leppinud, Opheliast lahti lasnud ning otsinud endale uue armastuse. Vahepeal peab leppima sellega, et kõike sulle ei anta.
Pyrrhos alguses ei uskunud ja arvas et Lydia ainult paneb ta proovile. Pyrrhos mõtles et kui Lydia teda päriselt armastab siis tehku ta kolm teenet minu poolt ära. Esiteks tapku Nikostratose juuresolekul ta jahikulli ära, teiseks saatma talle Nikostratose habemest ühe tutikese ja kolmandaks tema ühe tervema hamba. Lydia täidab kõik need kolm soovi. Siis ükskord Lydia teeskleb et on haige ja tahab et teda viidaks õue pirnipuu alla. Soovib pirni, Pyrrhos ronib üles ja hakkab seal hüüdma mida ta omaaruset näeb. Nikostratos läheb üles ja näeb et Pyrrhos ja Lydia amelevad, ronib alla kuid midagi ei toimu enam. Lydia siis solvub et mees kahtlustab teda selliste tegudega ja lubab et enam ei kahtlusta teda kunagi. 10. novell Kuningas jutustas ühte lugu kahest noormehest kes olid armunud ühte naise. Meuccio ja Tingoccio olid head sõbrad. Meuccio oli lapse saanud ja lapse emaks oli Mita. Mita hiljem armus Tingocciosse ja vastupidi. Tingoccios teeb
kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid.
värvitud pind värnitsase lapiga üle. Erilist tähelepanu vajavad lõunaküljes olevad aknad, mis saavad rohkem päikest (UV kiirgust). Vajadusel matistada värvipind lihvpaberiga ja värvida aken üle. Õlitada hingi! 7. OHUD JA TÄIENDAVAD NÄPUNÄITED Loksuvad tapid tuleb parandada. Nurkadest kergelt loksuv aken vajub peagi ja aken ei hakka enam korralikult sulguma. Loksuvate nurkade tappidesse ronib niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. Üks aken olgu alati tehtud samast puidust siis mängib puit ühtemoodi. Kasuta dapuiduparanduste tegemisel vana puitu. See ei mängi enam ja puiduparandused jäävad kvaliteetsed. Kasutades parandusel uut puitu märkame me peagi liimühenduste kohti. Uus ja vana puit mängivad erinevalt (puit on elav materjal ning paisub ja tõmbab kokku) ja nii tulevadki liimühenduse kohad nähtavale. Kvaliteetne on puidu südamepoolne lülipuidu osa.
all. Sabasuled on tumesinised. Aretatud viirpapagoid on veidi suuremad, kui looduses elutsevad linnud. TOITUMINE Viirpapagoide parved rndavad Austraalia phja- ja lunaosa vahet, jrgnedes vihmaperioodidele. varahommikul ja htuti kogunevad lagedate rohtalade kohale hiigelsuured papagoide parved, kes lendavad toitu otsima. Kige enam armastavad nad rohu- ja taimeseemneid. Viirpapagoi koorib osavalt tera kestast vlja ning sb selle tervelt vi tkkidena ra. Sageli ronib ta krgeid rohukrsi mda les, et juda ladvas leiduvate seemneteni. Viirpapagoi on vga hsti kohastunud eluks kuivades piirkondades ja on suuteline imekspandavalt pikka aega ilma veeta lbi ajama. Pua ajal oskab ta naha ja uriini kaudu toimuvat veekadu piirata. Seemned, millest ta toitub, sisaldavad nii palju vett, et papagoi on suuteline ellu jma koguni viis kuud veeta olles. Sellele thusale strateegiale vaatamata hukkub puaajal hulgaliselt papagoisid. PALJUNEMINE Sugukpsus: 5. elukuul.
ILVES Välimus Suvel hallikas, oranz Kõrvade otsas on musta otsaga karvatutid Karvastikul mustad täpid Käppadel on sisse- tõmmatavad küünised Kõrgete jalgadega ja ümara peaga Autor: Klausf Keha pikkus 80-130 cm Tehtud 26.11.2005 Kehamass 12-25 kg Eluviis Eelistab elada segametsades. On kohastunud elamaks seal, kus maad katab talvel paks lumi. Ronib hästi puudel ja kividel. On suuteline küllaltki pikki vahemaid ujudes läbima. Üksikeluviisiga Suure territooriumiga. Aktiivne hämaras ja öösiti. Elupaik ja levik Looduslik levila on põhjapoolkera. Elab peamiselt lumistel aladel. Elab segametsades. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja surnud Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari. Eestis elab ca 700-1000 isendit. Toitumine
Tema karvad võivad põhjustada surma,kui talle peaks keegi selga kargama,sest okkad tulevad kergesti lahti.Elupaigana eelistab kivised künkavõlvid,kuid võib elada ka troopilistes ja parasvöötme metsades,võsastikes ja rohumaadel.On öise eluviisiga.Päeva veedab koobastes või urgudes,see pärast polnud teda näha ka loomaias.Taimtoiduline.Oma okkaid kasvatad süües luid ja mahasaetud hirvesarvi.Oskab hästi ujuda,vajadusel ronib. Tiinus kestab 110–115 päeva ning harilikult sünnib kaks poega. Pojad on ilmale tuules avatud silmadega ning nende okkad on pehmed,mis kõvenevad 10 päevaga. Tallinna loomaia isendi nimeks on Ralf. Siinai ogahiir(Acomys cahirinus dimidiatus) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Sugukond:Hiirlased (Muridae) Nimetus viitab looma karmidele seljakarvadele, mille seas leidub suhteliselt jämedaid ja jäiku okkaid
Näiteks kaks korda jalgadega vastu maad lüüa ja üks kord käsi plaksutada, kaks korda plaksutada ja siis reisi patsutada jne. Lauludele kaasa plaksutamiseks valige laulud, mida laps hästi tunneb. Nelja-aastaselt suudab laps juba "lugeda" rütme, mis tema jaoks on üles kirjutatud. Pika hääliku märkimiseks kasutage pikka ja lühikese noodi märkimiseks lühikest joont. ÄMBI-KÄMBI ÄMBLIK Seda laulumängu saab mängida autos või kõrvuti diivanil istudes. Ämbi-kämbi ämblik ronib mööda puud, TEGEVUS: pange vasaku käe pöial vasaku käe nimetissõrmele, seejärel laske see näpupaar lahti ja ühendage parema käe pöial vasaku käe nimetissõrmega: selliseid liigutusi korrates imiteerite ämbliku ülesronimist mööda puud Kuid vihmahoog teel peatab väikse ämbliku. TEGEVUS: tõstke käed üles ja imiteerige näppe liigutades vihmasadu Siis aga päike kõik ära kuivatab TEGEVUS: tehke ühe või mõlema käega suur ring. ja ämbi-kämbi ämblik puu peal ronib taas
Liigutuste suund vasakult paremale valmistab last ette lugemiseks ja kirjutamiseks. Peenmotoorika arendamine toetab kõne- ja lugemisoskust, sest peenmotoorika- ja kõnekeskus asuvad ajus kõrvuti. (Karvonen, 2007) 5-aastaselt on välja arenenud täielikult küps kõnnimuster. Sammu pikkus suureneb lineaarselt 1.–5. eluaastani. Sammu sagedus tavalisel kõnnil aga väheneb. Viieaastaselt on laps suuteline kõndima mööda joont. Omandatud on aktiivne ja oskuslik ronimine. Laps ronib meelsasti mööda redelit ja puu otsa, liigub rütmikalt muusika saatel, hüppab vahelduvalt mõlemal jalal, seisab ühel jalal juba kindlalt 10 sek. Seistes saab ta põlvi kõverdamata ette painutada, et katsuda varbaid (see näitab reie tagakülje lihaste head elastsust). Välja on arenenud vaagnavöötme stabiilsus. Viieaastane laps: kasutab töövahendeid: pintsel, pliiats, käärid; lõikab, voldib lihtsaid kujundeid, voolib kujukesi .
Karvastik on põhi toonilt kollane ning sellel on üle kogu keha selgepiirilisi musti laike ja rosette. Samas pesakonnas võib koos olla nii musti kui normaalselt värvunud pogi. Troopikas elavate isendite karvkate on ere ja tihe, aga mitte kohev. KaugIdas on nenede talvekarv paks, kohev ja tuhmim. Elupaik Leopard elab tihedas segametsas nii mäenõlvadel kui tasandikel. Ta võib elada ka savannis* või jõe kaldatihnikus. Ta elab erakuna ja peab jahti öösel. Ta ronib puu otsa väga osavalt, jäädes tihti sinna päevaks puhkama või ööseks saaki varitsema. Ta hiilib saaklooma lähedusse ja tabab selle mõne võimsa hüppega. *savannpuisrohtla Toitumine Tema põhitoidu moodustavad väikesed antiloobid*, hirved, metskitsed ja teised sõralised. Nenede nappusel sööb ta närilisi, ahve ja linde, isegi roomajaid ja putukaid. Saagi, mida ta korraga ära ei suuda süüa, tassib ta puu otsa, et
Tybalt lahkub. · Romeo võtab Julia käe, aga Julia käsib käe lahti lasta. · Romeo suudleb Juliat kaks korda. · Amm teatab Juliale, et ta ema soovib rääkida. · Romeo saab teada, et on armunud oma vaenlasesse. · Romeo lahkub koos sõpradega ja kõik teisedki peale Julia ja amme. · Julia uurib amme käest, kes lahkusid. · Julia tunnistab ammele, et armus Romeosse. Teine vaatus 1.tseen toimub Capuletti aias. · Romeo ilmub tänavale ja ronib üle müüri ja hüppab aeda. · Tänavale ilmuvad Benvolio ja Mercutio ja nad üritavad teisel pool müüri oleva Romeoga suhelda, kuid Romeo ei kuule neid. 2.tseen toimub Capuletti aias. · Julia ja Romeo kõnelevad omavahel.Nad räägivad üksteise tunnetest. · Amm kutsub Julia tuppa.Hetk hiljem ilmub Julia aknale tagasi. · Romeo ja Julia lepivad kokku kohtingu. 3.tseen toimub vend Lorenzo kongis. · Romeo tõuseb varakult ja suhtleb isa Lorenzoga.
valmikujärk). Tiibu on neil 2 paari. Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). NT: koerliblikas, admiral Ühepäevikulised Ühepäevikulised on putukad keda võib Eestis leida suve õhtupoolikutel veekogude läheduses. Pärast paaritumist surevad isased kohe, peale munemist emased. Viimane vastsejärk eelvalmik ehk neidis ronib veest välja ning tõuseb lendu, et mõne minuti pärast uuesti kestuda, nüüd juba päris suguküpseks valmikuks. Mitte üheski teises putukaseltsis ei esine tiivuliste isendite kestumist. Kasutatud materjal http://images.google.ee http://et.wikipedia.org
head päevituspaigad, jahialad ja paaritumiskohad. Kaldataimed, mille juured on veealuses pinnases ning maapealsed osad kasvavad veest välja on samuti paljude selgrootute jaoks elutähtsad. Mitmed kuivamaaputukad, kelle vastsed elavad vees (kiilid, ühepäevikud, loidtiiblased), vajavad valmiku koorumiseks veest väljakasvavaid taimevarsi, mida mööda vastne enne moonet veest välja ronib. Sellisel koorumisel mahajäävaid tühje läbipaistvaid vastsekestasid võib veekogude kaldataimestiku küljest sageli leida. Mitmetele loomadele on ülioluline ka tiiki ümbritsev taimestik. Äsjakoorunud kiilivalmikute jaoks on aga tähtis, et tiigi ümber kasvaks tihe taimestik, kus esimesi elupäevi mööda saata ning lennuvõimeliseks saamiseni varjuda. Paljud putukad toituvad tiigiäärsete lillede nektarist.
Nora sai Vee käest teate, et kui ta kohe kooli juurde ei tule, siis Elliot tappab Vee ära. Nora läheb koos Patchiga öösel kooli ja leiab sealt pool-surnud Ellioti. Koolimajas edasi kõndides saab Nora teada, et kõigi nende lolluste taga on hoopis Jules süüdi, mitte Elliot. Tänu Norale pääseb Vee koolist minema abi kutsuma ning Nora jääb Julesi kätte pantvangi. Nad on koos Julesiga võimlas ning äkki ilmub ka Patch sinna. Nora jookseb Julesi eest ära ja ronib võimlas lae alla tala peale, mis sellest et ta kardab kõrgust. Kuid Nora näeb enda ees tala peal Julesi. Ta hüppab ise alla ning Jules teeb tema järel sama ning sureb. Nora, aga jääb ellu. Tänu Nora käitumisele saab Patchist nüüd ta kaitseingel.
tase Hüppab Joonistab Jäljendab Jagab Vestlevad Kõnnib kujundeid igapäeva elu esemeid omavahel ja kikivarvukil mudelite Tervitamine, rühmadesse teistega Sõidab järgi viisakus Ootab oma Täidab kolmerattalisega Lõikab järjekorda täiskasvanu Liigub kääridega Näitab pikka korraldusi Ronib ja sõidab Suudab lühikest; Hakkavad liumäest alla klotsidest suurt ja aru saama , Käib mööda LEGO-dest väikest; et nende treppe torni ehitada nimetab tegudel on Püüab palli kolme tagajärjed ja kahe käega värvust õpivad ise piire seadma Esineb palju kõrvumängu Ühismängu
Kõigepealt liigutanud ei Malle ajus ennast midagi, ta oli hämmeldusest niivõrd halvatud, et ei suutnud midagi ette võtta. Siis aga vajus peale talle terve kohisev voog mõtteid, oletusi ja küsimusi. Ta otse värises pinevusest ja heameelest. Lõpuks, lõpuks ometi leidus üks inimene, kes oli tõeliselt salapärane, ja seda ainult mitte esimese mulje järgi, vaid ka pärast põhjalikumat uurimist. Sest see oli tõesti salapärane lugu: üks täiskasvanud inimene, kes ronib keset ööd aknast välja. Kui tal poleks teoksil midagi kahtlast, siis oleks ta kindlasti võinud kasutada päris harilikku majatreppi. ,,Järeldus number üks,"mõtles Malle endamisi." Ta ei taha, et keegi majas kuuleks, kuidas ta väljas käib. Järeldus number kaks: tal on käsil mingi kole ettevõte. Oi-oi, ja mina seisan siin lammas nagu ega oska midagi teha!"
Roosiliike on maailmas vaid üle viiesaja, mõnedel andmetel isegi veel kaks korda vähem. Aga kultuursorte võib leida mitukümmend tuhat. Roosid on vanad kultuurtaimed ja roosiaiad on maailmas levinud juba väga pikka aega. Alguse said need Aasiast, Euroopas levisid laiemalt alles möödunud sajandi algul. Tänapäevalgi on suurte kaunite täidisõieliste rooside ilusate värvidega õied ühed enimhinnatud aia- ja lõikelilled. Enamik neist kasvavad põõsakujulistena, osa roose aga ronib mööda tarasid või meenutavad isegi väikest puukest. Eesti looduslikud liigid kasvavad kuni kolme meetri kõrguste põõsastena. Neid võib kasvatada ka iluaedades, kuid nad võivad kergesti metsistuda. Erinevatel kibuvitsaliikidel pole vanarahvas vahet teinud ja nii on ka nende rahvapärased nimed ühised. Kokku on neid väga palju. Orjaroos, orjavits, orjapuhm ja teised sellised näitavad tema kasutamist varasematel aegadel
Analüüs Kehaline aktiivsus Kuna liikumisvõime on peaaegu täielikult välja arenenud, kõnnib laps vabalt ringi ning jookseb ja ronib. Käku kehaline aktiivsus vastab minu arvates eelnevale kirjeldusele, ehk siis 20 kuu vanuse lapse omale. Ta kõndis vabalt toas ringi ega pidanud selleks kusagilt kinni võtma. Vahel ta küll kukkus, kui keerutades või hüpates tasakaalu kaotas, kuid joostes ning kõndides seda ei juhtunud. Samuti oskas ta ise omal jõul tooli peale ning teistele sülle ronida. · Miimika ja zestid Sellises vanuses lapsed väljendavad oma tundeid miimika,
armastuse poolt, aga ta isa Peeter seevastu vihkab mulke, kuna need olid kunagi petnud nende talu. Noored mõtlevad kuidas Peetrit veenda nende armastuses. Siis aga hüüab rehe alt ema Maiet ja Märt lahkub. 4. Maie mõtleb veel hetk Märdist ja oma teistest kosilastest ja suunub siis Ema juurde. 5. Enn oli kõike pealt kuulnud ja tuleb nüüd parsilt alla. Noormees on veel vihasem ja haub kättemaksu. Jälle tuleb keegi sisse ja Enn ronib tagasi parsile. 6. Jüts ja Aadu tulevad sisse. Aadu arutleb Peetri mulgivihast ja et mulk just tema tütrele tahab minna. Jüts mõtleb uutest pastlatest. Suunduvad rehe alla. 7. Jüts jääb uksel seisma ja mõtleb Kure Aadu tulekust. Valla asju arutada pole, seega on Maiel uus kosilane. Jüts loodab et see Enn pole ja mõtleb kellele tema kosja võiks minna 8. Maie tuleb sisse ja pärib Märdi kohta. Jüts saab aru et Märt ongi Maie kosilane ja lubab neid aidata
peretütar Maret (Aire Johanson) tuleb õuele, korv käes, Jaak, Jüri Maret ja Jaak lähevad tuppa, Jüri jääb aidatrepile istuma, Aadam Seeliohw tuleb tagasi, tahab peremehe jutule saada Emsi tuleb õuele, räägib Seeliohwile poolelijäänud õpingutest Jaak tuleb välja, Emsi jookseb minema, Jaak vestleb Aadamaga Jaagu lastest, poliitikast, Jüri püüab vahele rääkida õuele tuleb sulane Ants (Margus Oopkaup), Jaak ajab sulase tööle, Jüri ajab Juhani üles, kes ronib lakast välja redelile istuma, paneb riidesse. Seeliohw, Jaak, Juhan räägivad kapitalismist, Jüri räägib ligimesearmastusest Jaak ja Seeliohw lahkuvad, Jüri kurjustab pojaga, Juhan rahustab isa, räägib plaanidest Jüri lahkub, Juhan viskab pikali, paneb kaabu silmadele, Maret tuleb, selgitavad Juhaniga tekkinud olukorda Juhan suudleb Maretit, Maie vaatab ehmunult Ants teeb reha, Emsi jookseb edvistades õuel ringi, meelitab Antsu järvele, jookseb minema. Maie
ÜMARUSSID Ebasanitaarsetes tingimustes võivad inimese soolestikus parasiteerida ümarussid -limuksolge ja maatuss e. naaskelsaba. Solkme emasloom on kuni 20 cm pikk. Munad väljuvad sooltest koos peremeesorganismi väljaheidetega. Maatuss elab samuti soolestikus ja ronib läbi päraku välja munema. Tema munad on väga vastupidavad. Ümarussid ehk namatoodid on võib-olla maailma kõige arvukamad loomad. Neid elab enam-vähem kõikjal ning paljud neist parasiteerivad teistes loomades ja taimedes. Näiteks võib mõnes paigas madalas kaldavees leida ühelt põhjaliiva ruutmeetrilt rohkem kui üks miljon tillukest ümarussiisendit. Ümarussid on põhiliselt ühesuguse toruja välimusega enamik neist on alla 3 mm pikkused, väljaveninud, lihaselise,
Vastsündinud on laigulised, täiskasvanud seevastu ühetooniliselt mustad ( enamasti metsas) , pruunid või hallid ( kuivades põõsastikes). Mõnikord täheldatakse kõiki neid värvitoone koguni ühes pesakonnas. Jaguarundi levila ulatub Põhja- Argentiinast Ameerika Ühendriikide lõunaosani. Ta asutab tihedaid metsi ja astelpõõsaste tihnikuid, kus üllatava kergusega liigub kõige tihedamas rohus ja oksarägas. Seda võimaldab ta keha ehitus. Puudele ronib jaguarundi vaid äärmise vajaduse korral. Ta on tegev nii päeval kui öösel. See päevase eluviisiga kass kütib enamasti maapinnal. Toiduks tarvitab väga mitmesuguseid loomi näiteks pisiimetajaid, närilisi, küülikuid, roomajaid, selgrootuid , ka koduline. Valdava osa aastast elab erakuna. Sigib kaks korda aastas. Innaajal võitlevad isased vihaselt ja kräunuvad valjusti. Tiinus kestab 62 kuni 70 päeva. Pojad (2 kuni 4) sünnivad tavaliselt mätsis ja augustis
endise seltsimehe, Forestieriga, kes võimadab talle karjääri ajakirjanikuna. Õhtusöök Walterite juures sai määravaks.Ta võeti tööle "Vie Francaise'i" ajalehetoimetusse kus alguses pidi ta kirjutama jäjejuttu Alzeeria kohta e "Aafrika küti mälestused". Walterite juures kohtus Georges ka proua de Marelle'ga, kellesse ta silmapilkselt armus. Marelle tütar paneb mehele nimeks Bel-Ami. Alustades väiksematest üritustest ning pehmematest uudistest, ronib ta mööda karjääriredelit üles saades peatoimetajaks. Esimeste artiklitega aitas teda Forestieri naine, Madeleine. Samal ajal kasutab Madeleine oma positsiooni, et hoida Georgesi asjadega kursis. Nii tutvub mees väga paljude tähtsate poliitikutega ning Pariisi nn VIP-idega. Marelle tütar paneb mehele nimeks Bel-Ami. Aja möödudes halveneb Forestieri tervis ning ta sõidab Lõuna-Prantsusmaale, et oma tervist parandada
ja õde Ratchetile. · Taber- (Christopher Lloyd, mänginud ka filmis"Tagasi tulevikku"), mässumeelne ja läheb kaasa iga võimaliku ideega, mille autoriks on McMurphy.; · "Pealik" Bromden- indiaani rahvusest, suurt kasvu meesterahvas, kelle kohta usutakse, et ta on kurt-tumm. Filmi lõpu poole tekib tema ja McMurphy vahel sõprus ja selgub, et ,,Pealiku" kõnevõimel ja kuulmisel pole midagi viga. Ühel päeval ronib Randal ,,Pealiku" abiga üle aia ja varastab haigla bussi, millega tema osakonna inimesed oleksid pidanud väljasõidule minema. Selle asemel viib ta nad kalastusretkele, mis kõigile väga meeldib. McMurphy ja õde Ratchet'i vahelised suhted on algusest peale keerulised. Näiteks keeldub Randal võtmast igapäevaseid ravimeid, kuna keegi pole talle selgitanud, mille jaoks need vajalikud on. Ta tahab vaadatada televiisorist pesapalli ülekannet, kuigi selle jaoks pole
KOLM PÕRSAKEST Tegelased: Niff-niff A Naff-naff B Nuff-nuff C Hunt A (Tuleb hüpaksammuga ja lehvitab): Tere, mina olen Niff-niff !(näitab käega endale) B ( Tuleb samuti hüpaksammuga ja lehvitab): Tere, mina olen Naff-naff! C (Tuleb samuti hüpaksammuga ja lehvitab): Tere, mina olen Nuff-nuff! A,B,C koos: Ja meil on lõbus elu! (moodustavad ringi, võtavad kätest kinni ja liiguvad hüpaksammul) Me ei karda hunti! (pöörduvad väljapoole, viibutavad sõrme) Ei, ei, ei! (ringis hüpaksammuga) Me anname talle peksa! (sõrme viibutades) Jaa, jaa, jaa! A (läheb, jalgu vedades, lava äärele istuma): Oeh, mina väsisin ära! B (teeb samuti): Oeh, mina väsisin ka ära! C (teeb samuti): Oeh, mina väsisin ka ära! A (haarab kätega peast ja vaatab üles) Oi! Minule kukkus leht pähe! B (sama) Oi! Minule kukkus ka leht pähe! C (sama): OI! Minule kukkus ka leht pähe! A (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on külm! B (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on ka külm! C (lõdis...
ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades.Kunagi oli harilik orav püügiloom - tema talvekasukas oli kõrges hinnas. Kui harilik orav puult puule hüppab, aitab kahar saba tasakaalu hoida. Orav saab saba kasutada ka signaalide edastamiseks teistele oravatele, lehvitades sabaga, et neid ohu eest hoiatada. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees. Eluviis Elab okas-, sega- ja lehtmetsades, parkides. Päevase eluviisiga. Orav on hea ronija.Linnaparke asustavad oravad lasevad end väga tihti peost sööta, kuid metsades elutsevad liigikaaslased väldivad inimesi. Oravad, kel oma isiklik pesa puudub, liiguvad mahajäetud puuõõnsustesse. Pesa on kuulikujuline, punutud lehtedest ja oksaraagudest ning kinnitatud puuoksa külge. Pesa sisemus on
Peeti pidusid, koguti vett veehoidlatesse ning tehti ettevalmistusi põllutööks. Kolmas aastaaeg kestis novembrist veebruarini. Seda nimetati tärkamisajaks. Külvati vilja, pidevalt hoolitseti niisutussüsteemide eest. Ühe hektari niisutamiseks kulus päevas umbes 3000 ämbrit vett. Egiptlased uskusid surma järgset igavest elu. Surnud vaaraod palsameeriti ja asetati nende hauakambritesse- püramiididesse.Esimesed püramiidid olid astmelised.Inimesed uskusid,et vaarao hing ronib mööda astmeid üles ja ühineb seal päikesejumalaga. Sageli tuldi vaaraode hauakambreid röövima,ja selle tõttu hakati vaaraosid matma Kuningate orgu,mida valvati terve ööpäev.Seni on teadlased leidnud vaid ühe puutumata vaarao-Tutanhamoni.Tema hauas oli palju kullast,hõbedast ja vääriskividest luksusesemeid. Egiptuse püramiidid kuuluvad seitsme maailmaime hulka.Sageli ehitati püramiidi kogu vaarao valitsemisaja. Suurimat
kasvu. Tegelikult alates 1999 aastast, mil kulla hind hakkas tõusma on taaskäitlemine peaaegu kahekordistunud. (Taastootluse moodustavad peamiselt ehted, millest 75% tuleb Indiast ja Aasiast) Loogiline oleks, et kui kulla hind tõuseb, siis tõuseb ka kaevanduste tootlus, kuid seda pole juhtunud. Alates 1999 kuni 2009 on kulla hind tõusnud 248%, kuid kaevanduste tootlus langenud 6,6% kulla hind ronib järjest kõrgemale, kuid kaevandustest pole midagi saada. Kui üha rohkem inimesi soovib osta metalle, kuid varud ei kasva, mis juhtub pakkumisega? Vaatame nüüd kui suurt nõudlust on oodata? Üks viis selle ennustamiseks on võrrelda praegust varade protsenti kullas viimase tõusva turu protsendiga. Tuleks arvesse võtta ka seda, et populatsioon on praegu 35% suurem. Selle joonise põhjal on põhjust uskuda, et hoolimata suurest nõudlusest kullale täna võib see veelgi
Huvitav on ka fakt, et 14 kilogrammise isailvese kpad on suuremad kui 200 kilogrammise puuma omad. Paljud inimesed arvavad, et ilvestel on nii esi- kui ka tagakppadel ainult neli varvast, see on aga vale arusaam. Nad kll jtavad endast maha ainult neljavarbalise jlje, kuid tegelikult on ilveste esikppadel viis varvast. Viies varvas aga asub nii krgel, et ei ulatu jlge jtma. Kned on enamasti sisse tmmatud, jlje jtavad nad ainult siis, kui ilves kraabib, letab libedat teeliku vi ronib puutvest les. Mni ilves aga ei suuda ennast puutvest les vinnata ning seetttu eelistab peenemaid puid, et selle mbert kppadega kinni vtta. Ilvestele on iseloomulik ka lhike saba, mis on ainult 15-23, maksimaalselt 30 sentimeetrit pikk. Lhike saba on neile eluliselt vajalik. Kuna ilvesed elavad tavaliselt klma kliimaga aladel, siis pikk saba annaks ra palju hdavajalikku kehasoojust. Samuti oleks oht, et saba saaks klmavetud, sest see lohiseks lumes. Klmavetud saba tagajrjeks viks olla
tänavale ei situks. 5. Seisavad 2 blondiini bussipeatuses, üks ootab bussi nr 3, teine bussi nr 5. Saabub buss nr 35, üks blondiinidest plaksutab käsi: ,,Vinge, me saame koos sõita!" Pilt mõistatused Mis on pildil? Kodaniku lips jäi lifti ukse vahele. Mis on pildil? Kaelkirjak neelas telefoni alla. Pime kerjus tänavanurga taga. Mis on pildil ? Karu ronib puu otsa Chuck Norris 1. Chuck Norris sööb suppi kahvliga. 2. Chuck Norris ei hinga - ta hoiab õhku pantvangis. 3. Chuck Norris ei maga - ta ootab. 4. Chuck Norrise arvutil ei ole "delete" nuppu - ta ei eksi kunagi. 5. Chuck Norris kuivatab riideid vee all. 6. Chuck Norris ei helista valel numbril. Sina vastad valele telefonile. 7. Kummitused istuvad lõkkeääres ja jutustavad õuduslugusid Chuck Norrisest. 8. Mõned illusionistid suudavad vee peal käia.
teda ebatsensuursete sõnadega. Korterites (olgu need antud juhul võrreldavad Euroliidu liikmeteks hakanud riikidega), käib elu, nagu kortermajades tavaliselt: kus peetakse pidu või lausa ohjeldamatult prassitakse, kus elatakse vaikselt ja tagasihoidlikult, lärmi ja kärata. Mõnes toas käib lausa kaklus, teist remonditakse, kolmas aga on müüki pandud ehk leidub tahtjaid. Osa aknaid on puruks pekstud, inimesi ronib sealt sageli sisse-välja ja politsei ei tee teist nägugi. Ohjeldamatuid prassinguid pidavates korterites lekivad pidevalt purjus peremeeste tõttu torud, uksed on lääbakil, kempsud umbes ja vannid vanarauaks maha müüdud. Rahulikumad ja viisakamad elanikud püüavad omaette hoiduda ja vaikselt edasi elada, ent trepikodades ja koridorides puhkeb sageli ka kaklusi, mille lahutamiseks tuleb politsei kohale kutsuda. Kaklejatesse suhtutakse
KOAALA Mina räägiksin teile ühest Austraalia Idaosas elavast eukalüpti lehti söövast loomast Koaalast .Ta kuulub kukruliste seltsi , koaalaliste sugukonda ja tema teaduslik nimi on phascolartos cinerus .Tema jäsemed on kohanenud puude otsas ronimiseks, maapinnal liigub ta oma kõveratel jalgadel kohmakalt .Vette sattudes on ta suurepärane ujuja ,kes võib ületada jõgesid Täiskasvanud koaala on umbes 70-80 cm pikkune ja kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline ;kohev karv, tillukesed silmad ,alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina .Loomakese karv on hallikas-pruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tuge...
soovides sellele oma lõhna jätta ja hakata ise saaklooma moodi lõhnama. Kui ilvesel on kõht täis, võib ta ikkagi jahtida haavatud jänest, et vaadata, ega see talle kuidagi kasulik ei saa olla. Inimest ründab ilves üksnes haavatuna või inimese poolt nurka surutuna. Toitumise osas on ilvesele suurimaks konkurendiks hunt. Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on palju hunte, seal on vähe ilveseid. Ilves ronib, aga mitte kõrgele. Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti. Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks (nagu ka konkurendiks) on hunt. ,,Metsakoer" võib ,,metsakassi" rünnata siis, kui viimane parajasti einestab ja seetõttu ümbrust eriti pingsalt ei jälgi. Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera, kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud ja kaitse all. Eestis on neid aga veel küllaltki
............................................................................................................8 HARILIK KURK Harilik kurk ehk kurk on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim. Arvatavalt pärineb see India põhjaosast. Tänapäeval kasvatatakse kurke kõikides maailmajagudes ning köögiviljadest jääb kurkide kasvatamine kogu maailmas populaarsuselt alla vaid tomatitele, sibulatele ja kapsastele. Kurk on rohtse varrega taim, kes roomab maapinnal või ronib köitraagude abil. Meie kasvatatud kurgid olid avamaal maapinna peal roomavad. Peavars kasvab avatud kasvukohas tavaliselt 1-2,5 meetri pikkuseks nii nagu ka meil. Lehed on viisnurkse kujuga, lehelaba on kaetud harjakarvakestega. Kurgi viljaks on kõrvitsavili ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Lühiviljaliste viljade pikkus on 5-13 cm, pikaviljalised on üle 20cm. Kurkide värvus varieerub rohelisest tumeroheliseni. Juured võivad kasvada kuni 1,5 meetri
sest on olulised nii saagi püüdmisel kui koja ehitamisel. Tagakeha on silinderjas, seljapoolel paiknevad mitmes reas rnad trahheelpused. Tagakeha tipus on alati kaks haagikest, millega vastne end koja sees kinni hoiab ja edasi-tagasi liigutab. Haagikeste abil hoiab vastne niivrd kvasti kojast kinni, et kui üritada teda sealt juga välja kiskuda, tmbame vastse pooleks. Kergemini saab vastse kojast kätte krretükikesega koja tagumisest avast sisse torgates, loom ronib siis ise välja. Koda mitteomavatel vormidel aitavad haagikesed phja külge kinnituda. Kigil ehmestiivaliste vastsetel on vime eritada vrgendniiti, sellega tegelevad süljenäärmed. Välisehituse phjal jagatakse vastsed kahte gruppi: on röövikukujulised vastsed, kes ehitavad endale alati koja ja 6 kampodeoidsed vastsed (nimetus on tulnud sellest, et nad meenutavad väliselt harkhännalisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
