saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride. Ida-Rooma e Bütsantsi keisririik, kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite
Pärast vandaalide retke jäi Rooma kõigest 7000 elanikku. Lääne-Rooma ei toibunud enam Geiserichi sõjaretkest. Peaaegu täiesti kaotasid keisrid võimu provintside üle. Itaalias peremehetsesid nüüd germaanlastest väepealikud. Barbarite vägede ülemad käsutasid keisri võimu, panid oma soovi järgi keisreid troonile või kukutasid neid. 476. a kukutas germaani väepealik Odoaker (loe odoaaker) viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuluse (loe roomulus augustulus). Odoaker kuulutas end Itaalia kuningaks ja saatis keisrivõimu sümbolid Bütsantsi, tunnustades sellega vormiliselt Ida-Rooma keisrit oma riigipeaks. Lääne-Rooma impeeriumi ajalugu lõppes, mida loetakse vanaaja lõpuks. Vähem laostunud Ida-Rooma lõi suurte raskustega barbarite kallaletungi tagasi. ` Ka tema muutis oma ilmet, kuid pikkamisi. Bütsantsi tunginud slaavlased ja avaarid moodustasid hiljem põhiosa rahvastikust
Quirinus sõjajumal (samastati Marsiga) Vesta kodukolde kaitsejumalus (Vesta neitsid valiti välja; visati liisku või ennustati) Võidi adopteerida lähedaste/sugulaste lapsi..* Rooma linna asutamises Romulus ja Remus (Romulus tappis Remuse ja asutas Rooma linna) Kreeka arstikunsti jumalus Asklepios/ Aesculapius (Rooma) Apollon/ Apollo Demeter/Ceres Herakles/Hercules Hera/Juno Jupiteri abikaasa Väiksed jumalad: 1) ,,hetkejumalad" omaette jumalused, hästi palju jumalaid! nt väikese lapse rääkima
kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. hunnid ja suur rahvasterändamine: 375 tungisid Sise-Aasia steppidest Euroopasse hunnid ja panid sellega ahelreaktsioonina liikuma teised rahvad. Läänegoodid asusid Traakiasse Rooma võimu alla. Gootide ülestõus ja 378a sai keiser Valens neilt Adrianapolis hävitavalt lüüa. Theodosius Suur (379-395): Ida-Rooma keiser, kes sõlmis gootidega lepingu ja muutis nad liitlasteks. Tema surma järel jagunes riik tema poegade vahel: Arcadius idas ja Honorius läänes
Ta purustas templi ning viis suure osa juutidest Paabeli vangipõlve. Peale seda piiras ta üle kümne aasta Tüürost ning saavutas selle alistumise Babüloonia ülemvõimule. Nebukadnetsari ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Odoaker- germaani soost väepealik, keisri ihukaitseväe juht, kes aastal 476 kukutas võimult viimase Lääne-Rooma keisri, alaealise Romulus Augustuluse ja kuulutas enda Itaalia kuningaks; Odoaker ei soovinud enam valitseda varikeisri varjus, vaid saada Itaalia otseseks isandaks Odysseus- Kreeka kangelane, tema nõuandel valmistati Trooja vallutamiseks tohutu puuhobune, mille sisemusse peideti hulk sõdalasi ning mis jäeti linna väravate ette; tegelane eeposest, milles on juttu tema
Sealt edasi tõlgiti teistesse keeltesse. 410.a- Germaanlased e lääne koodid rüüstasid esimest korda rooma linna. Eesti keskmine rauaaeg450-700.a 5.saj varakeskaja algus Lääne-Euroopas, varakeskaja piirdaatumid 5-10 saj. 451.a- leiab aset lahing Katalaunia aladel hunnide kuninga Attila ja roomlaste ning germaanlaste ühendatud jõudude vahel millega peatati hunnide sissetung. 476.a- germaanlaste väepealik Odoaker kukutab Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimusümboli Konstatinoopolisse, sellega lõppes antiikaeg ja hakkab keskaja algus Euroopas. Varakeskaeg Varakeskajal suurenevad vastuolud ilmalike valitsejate ja paavstide vahel. 756.a- Pippin lühike pani aluse paavstiriigle. 732. a Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas. Eesti noorem rauaaeg 9-13.saj 800
SISSEJUHATUS JA KRONOLOOGIA SISSEJUHATUS o Keskaja piirid on kokkuleppelised. Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517)
alati seadsid nad sihiku kõrgemale, vaid lootuses ülespoole sihtides eesmärki tabada. Uue valitseja puhul satutakse võimu säilitamisel ikka konfliktidesse, olenemata valitseja võimukusest.Lihtkodanikust valitsejaks saamine eeldab kas õnne või võimekust, kuid kindlamini jääb püsima valitseja, kes on toetunud saatusele. Lihtsam on asi sellevõrra, et kuna eelnev valdus puudub, saab uus valitseja kohe kohapeale asuda. Tänu võimekusele on näiteks valitsema pääsenud Mooses, Kyros, Romulus, Thesus jne. Nemad tabasid õige hetke ning taipasid et on nende võimalus. Nad saavutasid võimu raskustega, kuid hoiavad seda vaevata. Nende raskuseks on uute seaduste ja korralduste kehtestamine, et rajada alusmüür. Ja eks uuendajale seisa ju vastu kõik vanakorra armastajad. Osalt on see tingitud sellest, et ei usaldata ühtegi uut asja, enne kui seda pole kogetud. Oluline on see,et vlalitseja peab ise olema iseseisvad, mitte paluma abikäsi
Testament. Rooma õigus Rooma riik toimi seaduslikul alusel. Seadused määrasid kindlaks riigikorra ja kohtupidamise, kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. 2. Romulus legendi järgi Rooma linna Constantinus Suur legaliseeris rajaja ja Marsi poeg. 313. a kristluse ja selle tulemusena Hannibal Põhja-Aafrika rannikul asuva hakkas kiriku tähtsus kasvama. Pani Kartaago riigi väejuht, kes pidas roomlaste rõhku haridusele ja kandis hoolt vaeste vastu kolm Puunia sõda 3.2. saj eKr. ning haigete üle.
See nõrgestas oluliselt etruskide jõudu merel. 5. sajandi lõpupoolel langesid etruski linnad Po jõe tasandikul gallide võimu alla. 396 vallutasid ja hävitasid roomlased Veji linna algas etruskide järkjärguline alistamine roomlastele. 4. 3. sajandi vahetusel võitlesid etruskid, liidus gallide ja samniitidega, roomlaste vastu nn samniidi sõdades, kuid said lüüa. 265 vallutasid roomlased viimase sõltumatu etruski linna Volsinii. Rooma kuningate aeg 753 509 753 olevat Romulus rajanud Rooma. Arheoloogia sellist daatumit ei kinnita, osutades asula järkjärgulist aeglast arengut 9. sajandist alates. 7. sajandi teisest poolest alates kujunes Roomast linn. Roomlastele kuulus nüüd ka Ostia sadam. Võeti kasutusele ladina tähestik. 6. sajandil (7. sajandi lõpust alates?) valitses Rooma etruski päritolu Tarquiniuste dünastia: Tarquinius Priscus (pärimuse järgi kreeka päritolu etrusk Tarquiniist) olevat rajanud
madudega. Väga populaarsed olid ka Apollonite ja Aphroditede kujud Milose Venus selle autor on teadmata Hellenistlikus maailmas kujunes ka välja kunstiturg, väikeste meisterlike kujukeste, medalite ning keraamika müügiks. 13. Rooma arhitektuuri süsteem. (õp. Lk 77-81) 8. Sajandil eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Rooma linna asutas 753. a Romulus. Roomast sai aegade suurim linn. Asus kolmel mandril: aafrika, Aasia ja Euroopa. Rooma kultuur on seotud palju hellenistliku kultuuriga. Samuti ka etruskidega. Oma jumalad võtsid üle nad kreeklastelt, vahetades ära ainult nende nimed. Roomlaste elulaad oli lihtne. Oluliseks peeti riigi teenimist sõjaväes või ametnikuna. Kõige tähtsam mida roomlased arhitektuuris arendasid oli sidematejal - lubimört, 2. saj. e.Kr. See oli tugev materjal
Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanlasi. Germaanlaste pealikke edutati, et vältita Lääne-Rooma lüüasaamist ning selle tulemusena hakkas Lääne-Rooma germaniseeruma. Germaanlased tungisid Rooma riigi aladele ja rüüstasid selle 410. aastal. Germaanlased asusid elama Galliasse. 476. aastal pKr on Lääne-Rooma riigi lõpp, provintsid langevad germaanlaste kätte ja on keskaja algus. Lääne-Rooma riigi viimane keiser oli Romulus Augustus. Lääne-Rooma alad langevad germaanlaste kätte Tekkivad uued riigid: Läänegootide kuningriik, Frangi kuningriik, Idagootide kuningriik, Ida- Rooma keisririik ja Burgundia kuningriik. Bütsants ehk Ida-Rooma püsima jäänud kuningriik: Bütsantsi peeti Kreeka riigiks, mille alad aga ulatusid palju kaugemale. Bütsantsi keiser oli Justinianus, kes püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. Väga paljude rahvuste, slaavlaste, langobardide, bulgaaride, araablaste,
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiid (perekonna matmispaik, primitiivne, vooderdatud heledama lubjakiviga). Püram...
Esiteks Arkadiase poolt juhitud Ida – Rooma impeeriumiks ja Honoriuse poolt juhitud Lääne – Rooma impeeriumiks (alguses käis juhtimine Milanost, hiljem Ravennast). 2) Ühendamise püüdlused - L – R imp hakkas lagunema kui germaani-rooma hõimud rajasid Rooma impeeriumi provintsideks oma kuningriike. Lääne – goodid edela – Gallias ja Hispaanias, vandaalid Põhja – Aafrikas. 476 tõugati troonilt Romulus Augustus (viimane L – R keiser), puudusid pärijad laskus „pimeduseaeg“ barbarid võimul. I – R keisrid pidasid kõiki L – R alasid endale kuuluvateks. Bütsantsi keiser Justinianus I suur (tähtsaim) 527 – 565 käskis endised L – R alad tagasi vallutada. 533 Belizaros purustas vandaalide väed P – Aafrikas; lõi platstarmi It tungimiseks; hõivas Ida – gootidelt 536 Rooma; 539 nende pealinna Ravenna; vallutatud aladel taaskehtestati
Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ennem roomlaste vallutamist jõukae linnadega maad. Ida provintsis levis Kreeka keel. 476 a pKr kukutas gemaani väepealik Odoakus viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse, selle sündmusega loetakse lõppenuks ühtlasi ka vanaaeg. Ida-Rooma riik jäi püsima ning sai tuntuks Bütsantsi nime all. Constantinus Suur jätkas Discletianuse algatatud ümberkorraldusi. 313 aastal legaliseeris ta ristiusu, mis seni oli keelatud. Ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes suutis mõlemad pooled lühikeseks ajaks ühendada. Pärast tema surma 395 a. jagunes riik täielikult kaheks
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
Maalikunst, skulptuur ja kunstkäsitöö Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi, aga nad on ka väga osavad pronksivalajad. Parimateks näideteks on ehk "Kapitooliumi emahunt" ja "Kimäär". Etruskide kunst on väga omanäoline, hauakambrite seinamaalidel kujutatud inimestel torkavad silma suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Etruskid olid meisterlikud metallitöötlejad. · Kunst Vana-Roomas: ehituskunst Kuigi Romulus asutas Rooma linna juba 753. aastal e.Kr on rooma kunstist veel vara rääkida, kuna alguses tegelesid Roomas kunstiga enamjaolt alistatud kreeklased. Kunsti iseseisvumine toimus esimese keisri Augustuse ajal. Just ehituskunstis tuleb kõige paremini välja Rooma kunstipärandi erilisus. Otsustavaks ja kõige mõjuvaimaks tegureiks olid siinkohal ehitustehnilised uuendused, mis roomlased erinevatelt vallutatud rahvastelt üle võtsid
Kampaniil on kellatorn Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum, mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse. 8. Frangi riik 9. 5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst. 10. Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid. Pärast Theodosius I surma 395 aastal jagati Rooma riik kaheks Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Kui oli kukutatud viimane Lääne-Rooma Keiser Romulus Augustulus lakkas Rooma riik olemast. Ida- Rooma riigi aladel säilis 1453 aastani Bütsantsi riik. I sajandil tekkis Rooma riigi territooriumil Palestiina ümbruses Kristuse usk. Algul kristlaste tagakiusamine, kuni 313 kuulutab Constantinus Suur ristiusu lubatus. Esimesel perioodil kristlikust kunstist rääkida ei saa, sest kristlased pidid end peitma. Peale lubatusk kuulutamist hakkasid kristlased ehitama kogudusehooneid ja võtsid eeskujuks Rooma basiilika
provintsi ja panid aluse oma kuningriigile. Burgundid rajasid kuningriigi Rhone'i ja Saone'i ülem- ja keskjooksule. · Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi hunnide võitmine väejuht Aetiuse juhtimisel 451. aastal Katalaunia väljadel. Seal olid abiks ka läänegoodid, frangid ja burgundid. · Lääne-Roomal oli valitseda veel Itaalia, kui 476. aastal kukutas barbarite väejuht Odoaker Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keiser Zenonile. LÄÄNE-ROOMA LANGUSE JA IDA-ROOMA PÜSIMISE PROBLEEM · Bütsants püsis järkjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. sajandi keskpaigani tal olid paremad geograafilised tingimused ning rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid. · Justianus I ajal(527-565) vallutati Itaalia, Põhja- Aafrika ja osa tänapäeva Hispaaniast. 534. aastaks tehti lõpp
4. Euroopa kujunemine keskajal: a) Keskaja mõiste ja koht ajaloos Keskajaga tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess.Keskaja mõiste juurdlus nn valgustusajal.mõiste on halvustava tähendusega, sest tähendab pimedat ajajärku. Kuid praeguseks peetakse seda perioodi tsivilisatsiooni seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja loominguliseks. Enamasti peetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamist 476 aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele humanistid. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajaloo periood. See 1000- aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg oli mitmetahuline nagu tänapäevgi. Arenes kultuur pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. b) Keskaja piiritlemine
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
· etruski naiste kõrge positsioon ühiskonnas · enne tõlgendamine, pöörati tähelepanu elule pärast surma Rooma linn: · asustus kujunes X saj. Palatinuse künkal, linn asub seitsmel künkal · seitse kuningat ( 753-506 eKr ), kolm viimast olid etruskid · Foorum turu- ja koosolekuplats · linn sai müürid IV sajandil · Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul, ta valitses koos Senatiga (vanemate nõukogu) · Rooma rajamise päev 21. aprill 753 · Romulus ja Remus, Marsi ha Rhea Silva pojad · Onu, kuningas Amulius käskis poisid korviga Tiberisse visata, neid imetas emahunt, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid · Suurtena kukutasid vennad Amuliuse troonilt, Romulus tappis Remuse, Romuluse nimest kujunes linna nimeks Rooma. · Rooma ühiskond oli talupojaühiskond · rikkad olid ratsaväelased, keskmikud jalamehed · proletaarid vaesed kodanikud · proletaarid vaesed kodanikud
lahendada maahärrade vahelisi konflikte, et vältida kodusõdu 2. kindlustada võimu talupoegade üle 3. ühtlustada välispoliitikat PILET 19 Rooma riigi valitsemine Rooma linna ja riigi teke. Valitsemise põhijooned sh senati roll kuningriigi, vabariigi ja keisririigi perioodil. Rooma riik sai alguse Rooma linna rajamisest. See toimus 8.saj eKr. Linna rajasid kunagise Rooma kuninga tütre pojad Romulus ja Remus. Rooma linna teke - Latiumi linnade seast kerkis esile Rooma. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga
Kangelane Aeneas, kes pääses eluga , jõudis oma eksirännakute tulemusena jõudis siia. Tema poeg Julus, pani aluse Juluste suguvõsale. Rajas Albalonga linna, latiinide mäe jalamil olnud linna. Läks hulk aega mööda ja järgneb rooma linna asutamise lugu. Romulus ja Remus. Sabiinid ja latiinid. See lugu pole hiline väljamõeldus, see oli kindlasti teada 3 saj kõikides detailides, ja märke et oli juba teda 5 sajandil ka. Tegemist on vana müüdiga. Ajaloolist tõde ilmselgelt pole. Romulus mitte ajalooline tegelane. Hunt- koguaaeg on arvatud et see on etruski vana hund (stiil), romulus ja remus on rensansi ajal sinna juurde pandud. Hunt vb ka olla keskaegne. Antiik ajal oli juba pronksist hunt. Sealt järgnesid Rooma 7 kuningat : Romulus oli I . Kolm viimast pärimuse järgi olid etruskid. Tarquini linnast (võisid olla ka kreekalsed). Roomlased valisid kuningaid. Tarquini dünastiana on need kolm tuntud. Tarquinius Priscus, Servius Tullius, Tarquinius Superbus
1.2 suur rahvaste rändamine, lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine Rooma impeeriumi langus 4ndal saj. algas barbarite sisseränne Rooma riiki. 5nda saj. alguses tungis lääne-gootide hõimuliit Itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna ja 418a. rajati Itaaliasse esimene barbarite kuningriik. Vandaalid tungisid lääne-Rooma riigiterritooriumile, kus rajasid oma kuningriigi. Barbarist väepealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Miks ida-Rooma jäi püsima? Ida-Rooma ehk Bütsants püsis kuni 15saj. keskpaigani. Põhjused: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikud materjaalsed ja inimressursid · Võimalus pidada sõda merel · Tohutu riigiaparaat · Alalises regulaarväes oli umbes 150 000 meest, kellele maksti palka kullas 1.3 Frangiriigi kujunemine
Kolmanda tegelase liitumise korral on ta kui tumm kaaslane. vastandite seadus Polaarne struktuur: rikas ja vaene vend, rumal ja tark jne... Vastandamine võib olla ka mitmekordne: peretütar ja vaenelaps on vastandid ühiskondliku positsiooni, vaimsete võimete ja välise ilu poolest. Kontrasti kasutatakse teravuse, reljeefsuse saavutamiseks. kaksikute seadus Kaksikutel laiem tähendus (õde ja vend, aga ka kaks isikut, kes samas rollis üles astuvad). Nt Romulus ja Remus (tõelised), Hans ja Grete (sama roll). plastiline peasituatsioon Muinasjutu kulminatsioon. Tegelased ligindatakse üksteisele silmnähtavalt. Jutuloogika seadused: tegevuse ühtsuse seadus Iga järgmine tegevus baseerub eelmisel. kontsentratsioon peategelase ümber Kui on kaks võrdvõimelist kangelast, siis üks on neist formaalne peategelane. Nt „Kalamees ja kuldkala”, kus näiliselt on peategelane mees, aga tegelikult tema naine.
Kolmanda tegelase liitumise korral on ta kui tumm kaaslane. vastandite seadus Polaarne struktuur: rikas ja vaene vend, rumal ja tark jne... Vastandamine võib olla ka mitmekordne: peretütar ja vaenelaps on vastandid ühiskondliku positsiooni, vaimsete võimete ja välise ilu poolest. Kontrasti kasutatakse teravuse, reljeefsuse saavutamiseks. kaksikute seadus Kaksikutel laiem tähendus (õde ja vend, aga ka kaks isikut, kes samas rollis üles astuvad). Nt Romulus ja Remus (tõelised), Hans ja Grete (sama roll). plastiline peasituatsioon Muinasjutu kulminatsioon. Tegelased ligindatakse üksteisele silmnähtavalt. Jutuloogika seadused: tegevuse ühtsuse seadus Iga järgmine tegevus baseerub eelmisel. kontsentratsioon peategelase ümber Kui on kaks võrdvõimelist kangelast, siis üks on neist formaalne peategelane. Nt ,,Kalamees ja kuldkala", kus näiliselt on peategelane mees, aga tegelikult tema naine.
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigus...
Jagas väeosad liikuvateks ja piiriväeosadeks. Konstantinus kuni 337. 113. aastal milano ediktiga võrdsustati ristiusk, ristiusu tekkimine ja kristlaste tagakiusamine. Rajas Konstantinoopoli. Byzantion - bütsantsi koloonia. Roomat ohustasid üha enam barbarite rünnakud, kellest suurema osa moodustasid hunnide liikuma pandud germaanid. Jagati Ida- ja Lääne-Roomaks. 451. aastal toimunud Katalaania lahingus löödi hunnid tagasi. Germaanlased hävitasid Rooma 476. aastal. Romulus Augustus. KUNST Elasid nõrgalt seotud linnriikde ühenduses. Etruski tempel erines Kreeka templist. Eeskoda oli hästi sügav. Sambad olid hõredamalt. Tempel seisis kõrgel kõrgel poodiumil. Etruski elamust kujunes välja Euroopa elamutüüp. (Koosnes suurest aatriumist, Ruum läks avaramaks moodustades tiivad (alae), sõltuvalt jõukusest olid kõrvalruumid, nende arv oli erinev. Katuses oli avaus, kust tuli valgus sisse (komplumium), selle all põrandas vihmavee jaoks (implumium)
meredes, jõgedes, järvedes, mägedes ja koopais. · Saatürid (lk 65) metsa ja põlluvaimud, veini- ja viljakusjumala Bacchuse kaaslased. Neid kujutati tömbi ninaga ja sikusarvede, - kõrvade, -jalgade ning sabaga, flööt käes. · Palatinuse küngas (lk 65) Üks vana-Rooma seitsmest künkast. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna. Sinna ehitati linna esimesed elamud. Hiljem asetsesid Palatinuse künkal suursuguste roomlaste majad ja lossid. · Konklaav (lk 79) - Nimetati ruumi, kus rooma matroon veetis aega lugemisega, võttis vastu lähedasi sõpru ja kus toimusid intiimsed kõnelused. Harilikult asetses see tuba magamistoa kõrval; Paavsti valiv kardinalide kogu; paavsti valimise ruum.
Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prants...
asusid elama teisale, näit. anglosaksid läksid üle mere Britanniasse. Hunnid ise sulasid raskete kaotuste järel teiste rahvastega ühte. Kuigi germaanlased Lääne- Rooma riigilt rea maid võitsid ja korduvalt Rooma linna rüüstasid, püsis Lääne- Rooma riik edasi, kuigi ainult nimepidi. Seal valitsesid keisrid jõuetute palgasõduritega ja püüdsid oma võimu vähemalt Itaalias säilitada. See kestis 476. aastani, mil üks germaani väepealik Odoaker keiser Romulus Augustuse troonilt tõukas ja enese Itaalia kuningaks nimetas. Nii kustus 476. aastal lääne- Rooma riigi nimi. Ida- Rooma riik püsis veel ligi 1000 a. Nii langes poliitiliselt ja kultuuriliselt tähtis suur Rooma riik. Tema asemele tekkis rida uusi riike. Riigi langemisega koos ei kadunud aga roomlaste kultuur. Nad pärandasid selle vallutajatele. Germaanlased õppisid roomlastelt häid põllutöö- ja käsitööviise. Rooma
Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: ...
* Veel kuulusid itaalikute hulka sabriinid, brutid jne. * Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. * 900 e.Kr rändasid Itaaliasse etruskid, kes asusid elama Arno jõe kallastele selle maakonna nimi, kus nad elasid, kandis nime Etruuria. * Nemad asustasid kunagise Põhja-Itaalia. * 750 550 e.Kr asusid Lõuna-Itaalia rannikule ka Kreeklased oma kolooniatega. * Etruskidelt võeti üle ennustuskunst, ehituskunst, kirjavaldkonnas. * Pärimuse kohaselt olid Rooma linna rajajateks Romulus ja Remus, kes olid Marsi pojad. * Arheoloogide andmetel hakkas Rooma linn kujunema 10 saj e.Kr. * Seisused Patriitsid, Plebeid (talupojad, proletaarid). -) Patriitsid Rahvakoosolek, senat, ametnikud, maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine. -) Plebeid Rahvakoosolek, (talupojad: maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine). * Patroon pakkus kliendile maad ja kaitset. * Klient (proletaar) pakkus patroonile sõjaretketel käimise, ihukaitse, koormised ja
vabadused, mis esmakordselt süstematiseeriti Tiberi jõe kallastel juba 2000 aastat tagasi. Tänapäeva USA riigikorralduses näeme Rooma seaduste kaasaegset versiooni. Neil on oma Capitol Hill, Senat jne. Roomast pärineb kaasaegne kalender ning ajaarvamine. Rooma ratsamehest "cavalierost" sai alguse Vana Euroopa rüütellikkus kuningas Arturi ümarlaua rüütlite näol. Samast pärineb naise nägemine daamina ja lahutamatu ideaalina rüütlile... Legendi järgi rajas Rooma 753. aastal eKr Romulus (vastavalt pärimustele asus siiakanti elama Trooja kaitsja Aeneas koos oma kaaslastega. Veidi hiljem hakkasid tema järeltulijad Romulus ja Remus saare taha küngastele kindlusi rajama. Kapitooliumi ja Pallatinumi vahele jäävale tasandikule kujunes turuplats foorum). 6. sajandil eKr valitsesid Roomat etruski soost kuningad (tõenäoliselt tuleneb nimi Rooma etruski perekonnanimest Ruma), aastal 507 eKr loodi aga vabariik. Aastaks 270 eKr oli kogu Apenniini
O lasi loomulikult kõik kirved läbi ning avalikustas enda olemuse. T ja O tapsid kõik kosilased kuna meeste relvad olid kadunud. Vana amm kutsus Penelope ning Odysseus oli lõpuks õnnelikult kodus. 20.pilet AENEASE SEIKLUSED Troojast Itaaliasse:Venuse (Aphrodite) poeg Aeneas oli Trooja sõja üks kangelasi. Kui kreeklased Trooja vallutasid põgenes ta koos isa ja pojaga. Aeneast peetakse Rooma linna tõeliseks rajajaks, ses Romulus ja Remus sündisid A poja rajatud linnas Alba Longas. Koos A'ga läksid paljud pääsenud troojalased, et leida uus elupaik. Ühes unenäos teatati A'le, et Hespeerias (Itaalia) asub nende tulevane kodupaik. Nii asusidki nad teele Kreeta saarelt, kuigi tee oli väga pikk. Troojalasedki jõudsid harpüiade juurde, ja põgenesid sealt kohe. Järgmises randumispaigas leidsid nad eest Hektori naise Andromache, kes oli Achilleuse pojale antud. Kuid mees oli Andomache peagi hüljanud
sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 (vallutati Bütsantsi poolt). Langobardide riik Põhja- ja Kesk-Itaalias (suuremas jaos endistel idagootide aladel, mille langobardid Bütsantsilt vallutasid), 568-774 (Karl Suur) Odoaker (umbes 435 493) oli germaani väikepealik ja Itaalia kunigas alates 476. aastast kuni surmani. Oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476 otsustas ta viimase kukutada. Kuulutas end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenovale alluvaks, kuid tegelikult valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis,
barbaritele. Rooma vägede juhataja Stilihov mõrvatakse ja see annab gootidele võimaluse Roomat rünnata. Gootide eesmärk oli saada föderaadi staatus, sellest keiser keeldus. Tulemuseks oli katastroof. 410. aastal vallutavad gootid Rooma – see on esimene pöördepunkt. Ka gootide juht Alarich sureb ootamatult, mis tõmbab edasisiele pealetungile piiri ette. Sellesse aega jääb püüd kukutada viimane Rooma keiser Romulus Augustus – oluliseks eelduseks on see, et Rooma sõjaväes on germaanlaste käes ülekaal. Protsess ei toimu mitte ainult hõivamise vaid ka integreerumise teel. Kogu sellest riikide puntrast püsivam tähendus on Läänegootide omal, aga ainus pikaajaline, mis hakkab tulevikueuroopat kujundama on Frangi riik. Kiriku jaoks oluline, sest kokkupõrge eri kultuuridega toob kaasa eri kultuuride ja poliitika kogemuse
püüdsid. O lasi loomulikult kõik kirved läbi ning avalikustas enda olemuse. T ja O tapsid kõik kosilased kuna meeste relvad olid kadunud. Vana amm kutsus Penelope ning Odysseus oli lõpuks õnnelikult kodus. 20.pilet AENEASE SEIKLUSED Troojast Itaaliasse:Venuse (Aphrodite) poeg Aeneas oli Trooja sõja üks kangelasi. Kui kreeklased Trooja vallutasid põgenes ta koos isa ja pojaga. Aeneast peetakse Rooma linna tõeliseks rajajaks, ses Romulus ja Remus sündisid A poja rajatud linnas Alba Longas. Koos A’ga läksid paljud pääsenud troojalased, et leida uus elupaik. Ühes unenäos teatati A’le, et Hespeerias (Itaalia) asub nende tulevane kodupaik. Nii asusidki nad teele Kreeta saarelt, kuigi tee oli väga pikk. Troojalasedki jõudsid harpüiade juurde, ja põgenesid sealt kohe. Järgmises randumispaigas leidsid nad eest Hektori naise Andromache, kes oli Achilleuse pojale antud. Kuid mees oli Andomache peagi hüljanud
Konfliktid idaroomlaste ja germaanlaste vahel jätkusid kuni 5. sajandi alguseni, mil goodid asusid ründama Lääne-Rooma riiki. Esialgu suudeti rünnakuid tõrjuda, kuid alates 406. aastast ei suudetud enam gootide rünnakutele vastu panna, 410. aastal rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma linna. Nõnda purunes Rooma võitmatuse müüt ning riik langes korduvate rünnakute alla. 476. aastal tagandas germaanlane Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Ent segased ajad jätkusid, germaani hõimude, gootide, vandaalide, sueebide, langobardide, anglide, sakside, jüütide ja teiste liitlashõimude riigid tekkisid ja kadusid, püsivamad olid vaid Frangi riik tänase Prantsusmaa aladel ja läänegootide riik tänase Hispaania aladel. Ühest küljest lõi kiriku roomalik identiteet välja alles pärast Lääne-Rooma riigi kadumist maailmakaardilt. Kirik pidi alles hoidma roomalikku traditsiooni kui
Kuningad enne ristiusu vastuvõtmist omasid väga palju vastutusi II Peatükk. Rooma õigus 1.Miski pole vabariigist vanem – Nulla umquam res publica maior Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokkupuutumise lugu Roomaga- Rooma kui impeeriumi ja kirikuga. Rooma muutus talupoegade asulast maailma keskpunktiks, kuid jäi nii samasuguseks. Rooma asutati Romuluse ja Remuluse poolt, asutamismuistend. Romulus korraldas jumalateenistuse ja andis uuele linnale seadused. Ühtsusts loodi Roomas õigusega- jumalik, püha õigus (fas), õiguskäsk (ius) ja isade tava (mos maiorum) sai Roomat ühendavaks ja säilitavaks jõuks. Rooma oli maaharijate ja kodanike linn. Linna poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt oli turg, foorum. Roomlased olid algupäralt talupojad ja rõhutasid seda uhkusega. Talupojad – on konservatiivsed, püüavad majapidamist hoida ja edendada
paralleelsed. Eliiti saab kuuluda teenete, vapruse eest ja sünniga. Kuningad enne ristiusu vastuvõtmist omasid väga palju vastutusi II Peatükk. Rooma õigus 1.Miski pole vabariigist vanem – Nulla umquam res publica maior Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokkupuutumise lugu Roomaga- Rooma kui impeeriumi ja kirikuga. Rooma muutus talupoegade asulast maailma keskpunktiks, kuid jäi nii samasuguseks. Rooma asutati Romuluse ja Remuluse poolt, asutamismuistend. Romulus korraldas jumalateenistuse ja andis uuele linnale seadused. Ühtsusts loodi Roomas õigusega- jumalik, püha õigus (fas), õiguskäsk (ius) ja isade tava (mos maiorum) sai Roomat ühendavaks ja säilitavaks jõuks. Rooma oli maaharijate ja kodanike linn. Linna poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt oli turg, foorum. Roomlased olid algupäralt talupojad ja rõhutasid seda uhkusega. Talupojad – on konservatiivsed, püüavad majapidamist hoida ja edendada. Kõrgetesse
Demokraatia vähenemine, vähem kriitikat võimulolijate suhtes, armastuseteemaline kirjandus. Rooma impeeriumi periood – 1. – 6.saj pKr – (alates 5.saj jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena, pärast Bütsantsi vallutamist 1453 uuskreeka kirjandusena.) Kreeka allakäik, eelneva jäljendamine. Rooma kirjandus – 500 aastat noorem kui kreeka kirjandus. ….on oma nime saanud Rooma linna järgi, mille Romulus 753. aastal e.m.a legendikohaselt rajas. Arheoloogia aga väidab, et seal elati juba paar sajandit varem. Rahvaluule žanrid – triumfilaulud, töölaulud, hümnid jumalatele, pidustuste laulud. Kuni 3.saj eKr tegeldi pigem rahvaloomingulise sõnakunstiga ja kirjapanekuid on säilinud üksikuid. 3.saj II pool – 2.saj eKr leidis aset rooma arhailine ajajärk, mil kreeka eeskujudel kujunesid
Vandaalide riik tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 (vallutati Bütsantsi poolt). Langobardide riik Põhja- ja Kesk-Itaalias (suuremas jaos endistel idagootide aladel, mille langobardid Bütsantsilt vallutasid), 568-774 (Karl Suur). Odoaker- (umbes 435 493) oli germaani väikepealik ja Itaalia kunigas alates 476. aastast kuni surmani. Oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476 otsustas ta viimase kukutada. Kuulutas end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenovale alluvaks, kuid tegelikult valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda
Väga loodustruud on ka loomade kujud. Kuulus on emahunt, kes imetab Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Etruskide ehitistest on säilinud mõned ümarkaarelised linnaväravad (nt Perugias) ja müürijupid. Templeid pole säilinud ja neid tuntakse roomlaste kirjelduste põhjal. 6. Rooma kunst 8. saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Legendidest lähtuv ajalugu väidab, et Rooma linna asutas 753 e.Kr Romulus. 6. saj lõpul e.Kr kehtestati Roomas vabariik. Samm-sammult hakkas see alistama ümberkaudseid linnu ja rahvaid. Sellel kui roomlased sõdisid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Enamik rooma jumalaid oli üle võetud alistatud rahvaste usundeist. Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne. Vaimset kultuuri, nt filosoofiat ja kirjandust, arendati kreeklasi jäljendades ja tihti ka kreeklaste poolt
Lääne- Rooma riik ei suutnud end sõjakate barbarite eest kaitsta, kuid impeeriumi hukk oli aeglane – barbarid, peamiselt germaanlased ujutasid impeeriumi järk-järgult üle. Sageli kutsusid roomlased ise germaani hõime endale appi. 401 tungisid visigoodid (germaani hõim) Itaaliasse. 410 rüüstas Alarich Rooma linna. Segadused kestsid kogu sajandi I poole. Keisrite võim muutus sõltuvaks germaani väepealikest. Rooma ülik Orestes kuulutas keisriks oma poja Romulus Augustuse. 476 Orestes tapeti ja Odoaker (üks germaani väepealikest) saatis insiigniad (kesirivõimu tunnused) Bütsantsi. Seda loetakse Lääne-Rooma riigi lõpuks. Ida-Rooma kestis Bütsantsi nime all 15 sajandini. V BÜTSANTS, ISLAM JA FRANGI RIIK Klassikalise Rooma impeeriumi varemetel tekkis järgnevatel sajanditel kolm riikliku moodustist: Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik. Igaüks neist pani
Mitmed germaani rahvad asusid Rooma riigi aladele. Lääne-Rooma riik lagunes germaani väepealike võimualusteks piirkondadeks. Linnade allakäik lääneosas: Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähenduse. Rikkad eelistasid linnade asemel maamõisasid, mis muutusid kaubanduse soikumise tõttu naturaalmajanduslikuks kõige eluks vajaliku tootmine kohapeal. Lääne-Rooma lõpp: 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Ida-Rooma keiser Justinianus (527-565): Püüdis taastada keisririigi ühtsust läänepoolsete alade vallutamisega. Sõjad Itaalias vaid kiirendasid tsivilisatsiooni langust. Hilise Rooma kristlik kultuur Ristiusu kirik Ristiusu võidukäik: Constantinus Suur andis kristlastele 313.a. Milano ediktiga usuvabaduse. Kristlaste arvu kiire kasv, kelle seas oli palju rikkaid inimesi ja ka kõik keisrid (v.a. üks).
Mitmed germaani rahvad asusid Rooma riigi aladele. Lääne-Rooma riik lagunes germaani väepealike võimualusteks piirkondadeks. Linnade allakäik lääneosas: Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähenduse. Rikkad eelistasid linnade asemel maamõisasid, mis muutusid kaubanduse soikumise tõttu naturaalmajanduslikuks kõige eluks vajaliku tootmine kohapeal. Lääne-Rooma lõpp: 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Ida-Rooma keiser Justinianus (527-565): Püüdis taastada keisririigi ühtsust läänepoolsete alade vallutamisega. Sõjad Itaalias vaid kiirendasid tsivilisatsiooni langust. Hilise Rooma kristlik kultuur Ristiusu kirik Ristiusu võidukäik: Constantinus Suur andis kristlastele 313.a. Milano ediktiga usuvabaduse. Kristlaste arvu kiire kasv, kelle seas oli palju rikkaid inimesi ja ka kõik keisrid (v.a. üks).
Mitmed germaani rahvad asusid Rooma riigi aladele. Lääne-Rooma riik lagunes germaani väepealike võimualusteks piirkondadeks. Linnade allakäik lääneosas: Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähenduse. Rikkad eelistasid linnade asemel maamõisasid, mis muutusid kaubanduse soikumise tõttu naturaalmajanduslikuks – kõige eluks vajaliku tootmine kohapeal. Lääne-Rooma lõpp: 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Ida-Rooma keiser Justinianus (527-565): Püüdis taastada keisririigi ühtsust läänepoolsete alade vallutamisega. Sõjad Itaalias vaid kiirendasid tsivilisatsiooni langust. Hilise Rooma kristlik kultuur Ristiusu kirik Ristiusu võidukäik: Constantinus Suur andis kristlastele 313.a. Milano ediktiga usuvabaduse. Kristlaste arvu kiire kasv, kelle seas oli palju rikkaid inimesi ja ka kõik keisrid (v.a. üks).
püüelda. 2) Religiooni tuleb ära kasutada, mitte lasta sel mõjutada, 3) väga madal hinnang inimloomuse kohta. ,,Inimkond on altim kurjale kui heale." 4) võimekad valitsejad on suutelised kohanema muutlike olukordadega. 5) palgaarmee mõistab hukka. 6) mõnele riigile sobib vabariik, mõnele rohkem ainuvalitseja. Seal, kus rahvas on võrdsem, seal esimene, kus ebavõrdsem seal viimane. 7) olgu vabariik või ainuvõim, ikka on vaja tugevat ja võimekat riigile uue korra alusepanijat/rajajat. Romulus tappis küll Remuse, kuid "kui tegu süüdistab teda, tulemus peaks vabandama; ja kui tulemus on hea, nagu Romuluse puhul (kes tappis oma venna), siis vabastab see alati tema häbist. Sest hukka tuleb mõista teda, kes sooritab vägivalda hävitamise eesmärgiga, ja mitte teda, kes rakendab vägivalda heal eesmärgil.". Variatsioon ,,eesmärk pühendab abinõust". Vastne valitseja peab kõik looma uueks uued alamvalitsejad, tegema rikkad vaeseks ja vaesed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
