erinev. Nad polnud itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Nende käsitöö, eriti metallitöötlemine oli kõrgelt arenenud. · Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Roomas valitses pärimuste järgi 7 kuningat aastatel 753-509 eKr, kolm viimast neist olid etruskid. Rooma linn asub seitsmel künkal. Kapitooliumi künkale ehitati kindlus. Romulus oli see, kes rajas Rooma linna. Remulus oli tema kaksikvend. · Proletaarid vaesed kodanikud (proles = laps), patroonid eestkostja, klient nt: kaitsealune kohtus, patriitsid on suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba romuluse ajal, enamasti olid rikkad inimesed, plebeid ülejäänud kodanikud, võis leiduda ka rikkaid, rahvatribuunid isik, kes valiti
In the north form the natural boundary of the Alps. Italy includes Sicily, Sardinia and a number of smaller islands. Rome, a settlement around a ford on the river Ancient Rome Tiber conventionally founded in 753 BC, was ruled for a period of 244 years by a monarchical system, initially with sovereigns of Latin and Sabine origin, later by Etruscan kings. The tradition handed down seven kings: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Marcius, Tarquinius Priscus, Servius Tullius and Tarquinius Superbus. In 509 BC, the Romans expelled the last king from their city and established an oligarchic republic. Rome (italy, lat. Roma) is the capital of Italy and Rome the largest city in Italy. It is located near the Italian west coast, along the Tiber River. Rome,
kodanikud olid Imperaator- Armeesse värvati põhimõte leegionärid, sõjaväe juht. germaanlasi. moodustasid jala- Nimetas ametisse Leegionide suurust ja ratsaväe. Tekkis leegionide juhid. vähendati. palgasõjavägi. Palgasõjavägi. Kuulsaid riigi- Romulus, Caesar-kuulus Keiser Augustus Diocletanius- kultuuritegelasi. Remulus-Rooma väepealik. Tõusis Octavianus. Oli lõpetas linna rajajad. Rooma Caesari kasupoeg, aastakümneid Panus Rooma viimane ainuvalitsejaks. sai 27. eKr eluks kestnud kuningas Aristokraatidele ei ajaks absoluutse segadused, Tarquinius. meeldinud, tapeti võimu
neljakandiline. 4. Nimeta Vana-Kreeka kuulsamaid ehitis. Nike tempel Parthenoni tempel tiibadega väravehitis-propüleest Erechteioni tempel Zeusi tempel 6. Nimeta 3 kuulsamat skulptuuri hellenistlikust kultuurist Nike, Venus ja Lookooni grupp 8. Mõisted: akropol- (Ateena linnamägi) agoraa- (Vana-Kreeka turuplats) amfora- ( vaas/kuju) meander- ( geomeetriline/nurgeline ornament) palmett-(taimornament) VANA-ROOMA ROOMA LINNA AUTORITEKS ROMULUS JA REMUS 9. Kirjelda ehitustehnilisi uuendusi Vana-Rooma ehtituskunstis Võtsid kasutusele tellise ja marmori. Samuti arengus sai oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt, sellega kaasnes oluliseim ehitustehniline iseärasus- kaarte, võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituses(silindervõlv ja ristvõlv) 10. Nimeta kuulsamad ehitised Vana-Roomas panteon(kuppelehitis) colosseum Circus Maximus termid 11. Kirjelda Vana-Rooma skulptuuri portreepüstid ratsamonumendid 12. Mõisted:
60.a.eKr Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid triumviraadi. 338.a.eKr Hellenismi perioodi algus./Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule. 753.a.eKr Rooma linna asutamine. 776.a.eKr Hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid. Toimus esimene Vana-Kreeka olümpiamängud. 800.a.eKr Algas arhailine ajajärk./Tähestiku kasutuselevõtt. 395.a.pKr Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine. 476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsivastased teesid. 1530.a
Muistne Itaalia Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik ja lõunas Sitsiilia saar. Pinnamood tasane ja põlluharimiseks sobiv. Nad ei olnud meresõitjad ega kolooniate rajajad. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtlane. Umbes 2000 eKr saabusid sinna itaalikud, kellest olulisemad olid latiinid. Kuid põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõunaosas ja Sitsiilias asusid ka kreeklaste kolooniad, kes tõid kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku, linnriikliku valitsemise jne. Etruskid ● Nimeta muistne piirkond, kus elasid etruskid. Vastus: Etruuria ● Mis ajavahemikku jääb etruskide hiilgeaeg? Vastus: 7.-6. Sajand eKr ● Tõesta kolme näite abil, et etruskide kõrgkultuur oli arenenud ning oli eeskujuks roomlastele. Näide 1 - Neil oli hea ehituskunsti Näide 2 - Käsitöö (metall) kõvasti arenenud Näide 3 - Kiri ja seadus / ennustuskunst...
· 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; ariaanlus; sinod; Corpus juris civilis 2.b. Olendid, isikud ja rahvad: kes olid? Jupiter; Romulus ja Remus; etruskid; Augustus; Vergilius; Titus Livius; Justinianus; Jeesus; Peetrus ja Paulus; germaanlased 2.c. Ajaloolised sündmused või nähtused: milles need seisnesid? Puunia sõjad, provintsid, Suur rahvasterändamine 3. Teemade põhjalikum tundmine: A. Teemade iseloomustamine 1) Hellenismiajajärk mida see tähendab? Iseloomustamine. 2) Etruskide kultuur üldised iseärasused teiste tsivilisatsioonidega võrreldes; usund, mõju Rooma kultuurile.
Ennustuskunst: ohvrilooma maksa, linnu lennu ning välgu ja müristamise järgi. 3) Rooma linn asub Kesk – Itaalias Tiberi jõe alamjooksul. Palatiumi küngas.Küngaste vahelisse orgu rajati sillutatud turu – ja koosolekuplats – foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Roomlased kinnitasid, et Rooma linn on asutatud 21. Aprillil 753. Aastal eKr. Tiberi suudmes asus Ostia sadam 4) Rooma linna tekkimine legendi järgi on, et kaksikud Romulus ja Remus visati korviga jõkke, kuid nad uhtusid kaldale ja emahunt imetas neid, üles kasvatas nad kohalik karjus. Suurena kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama. Töö käigus puhkes tüli ning Romulus tappis Remuse, ning lõpetas töö üksi. 5) Kuningate aeg (753 – 510 eKr) Esimene kuningas Romulus. Kokku 7 kuningat. 6) Rahvakoosolekul seises eesotsas kinnitatud kuningas. Ta valitses koos
ennustuskunstil. Nad olid Itaalias äärmiselt mõjuvõimsad. Nende kultuur ja ajalugu on aga teada üksnes arheoloogiliste mälestiste ning rooma ja kreeka kirjanike teoste poolt. 2. Rooma linn tekkis Tiberi jõe alamjooksule, kuhu aja jooksul hakkasid ühinema karjuste jt asulad, linna kujunemine võttis aega mitu sajandit, aja jooksul hakat ehitama hooneid, templeid, müüre. Pärimuse järgi lõi Rooma linna Romulus, kes kasvas koos kaksikvenna Remusega emahundi hoole all. Nad olevat hakanud linna ehitama, kuid läksid tülli ning Romulus tappis venna. Nii nimetati Rooma Romuluse järgi. Kuigi see müüt oli roomlaste jaoks oluline, on see siiski puhtalt mütoloogia. 3. Rooma riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks ning igasse ametisse vähemalt 2 inimest korraga
Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Rooma seadused olid kujunenud välja pika aja jooksul ja lähtusid pretsedentidest, arvestati ka Kreeka seadusi IdaRooma riik Bütsantsiks nimetatakse 395. aasta Lääne ja idarooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa ehk IdaRooma Keisririik. Ceasar Rooma esimene keiser. Romulus Rooma sai enda nime selle isiku poolt. Jumal Marsi poeg, ning Remuse kaksikvend. Remus Romulus'e kaksikvend, kelle Romulus tappis, et võim enda kätte saada. KESKAEG: ajalooallikad Mõisted: Kroonikad Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, tekkis 5. sajandil, seda juhtis Karl Suur, enne teda tema isa Pippin Lühike Feodaal läänimees ehk vasall, LääneEuroopa keskaegsed ülikud Rüütel suursugune sõjamees, väikefeodaal kellel polnud vasalle. Lään maavaldus, kes andis senjöörile truudusvande, kohustudes isanda kutsel väesalga eesotsas ilmuma sõjaväeteenistusse.
Ajaloo kordamisleht 1.Millised sündmusi võib pidada keskaja alguseks ja milliseid lõpuks ?Millal need toimusid ? alguseks: Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult kukutamine 476a. lõpuks: *Konstantinoopoli vallutamine 1453a. *Ameerika avastamine 1492.a *Reformatsiooni algus saksamaal 1517a 2.Millised olid Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana? Tundis oma õpetlaste tegevuse vastu elavat huvi,arutles nendega õukonnaringis sageli Piibli ja antiikkultuuri teemadel.Asutas rohkem koole,kirikuid ja kloostreid.Õppis küpses eas ise ka lugema. 3.Mis oli feodaalkorra kujunemise eelduseks?
Keskaegne linn, kas riik riigis? Keskajaks nimetatakse ajaperioodi vanaaja ja uusaja vahel. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri, Romulus Augustuse kukutamist 476. aastal ning keskaja lõpuks kas Konstantinoopoli langust 1453. aastal, Ameerika avastamist 1492. aastal või usureformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal. Esimesed linnad keskajal hakkasid tekkima XIII sajandil ehk kõrgkeskajal. Keskajal kuulus kogu maa maaisandatele- olgu kuningale, suur-või väikefeodaalile. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket. Linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu määrati kindlaks kokkulepetega
ROOMA KIRJANDUS Romulus ja rooma linn 753 eKr IIIsaj keskpaik Ladina keel Helleniseerumine e kreekastumine Kreeka kirjandusest roomlaste algupärane kirjandus Kirjanduse ajajärgud: Kirjanduseelne Rahvaluule põhizanrid, pidustused, rituaalid draamamängud, Atellaan-põhiline draamazanr sisult komöödia Arhailine (3-2saj eKr) samastumine kreeka jumaltega (jupiter,mars, venus..) rooma õigus: 12 tahvlit(1 rooma sedusekogu, sellel põhineb rooma õigus), kaptoolium(küngas rooma
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad).
VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutab Rooma riik Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas löödi ülemvõimu sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere kujunemine lääneosa tugevaimaks ...
ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel 7saj.eKr kujunes ladina tähestik ,mida kasutame tänapäevani · Asub 7 künkal,nende orgu rajati turu-ja koosolekuplatsi foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus,Tiberi suudmesse Osti sadam(160) · Linna kujunemine oli järk-järguline protsess · Pärimuse järgi valitses alates Romulusest seitse kuningat(753-509eKr) · Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekule ja valitses koos senatiga (e vanemate nõukogu) RAJAS ROMULUS Ühiskonna korraldus Roomas · ...kujunes välja kuningate ajastul · Riik arenes sugukonna lagunemisel-seetõttu patriarhaalse elukorraldusega talupojaühiskond · Ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks peeti maaomanikku (maavalduse pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks) Seisused: · Patriitsid- pärinesid Senatisse kuuluvatest suguvõsadest · PLEBEID- esialgu need kodanikud ,kes ei põlvnenud kuningliku senati
Keskaeg-pime aeg antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel(kunagi). Eu tsivilats kujunemine, vijakas loominguline(tänap)Algas rooma keisri Romulus kukutamis. 476. Lõpuks loetakse 1492, kolumbus avastab Ameerika. Perioodid varakesk (5-11s)-feodaalse korra kuj,naturaalmaj,lõpul linnade kuj. Kõrgkesk(11-14s lõpp) feodaalne kord,seisuslik korrald,kaubandus,maj areng Hiliskesk(15-16)kapitall maj Frangid kuning Ghlodovenchi tungit galliasse tõrjuti läängootit hisp. Lasid ristida. 751 pippin lühike frangi kuningas.Verduni kokkulep.-Frangi riik kolmeks(lä-ida,lõ) Idast-saksa kuningriik, lä-Pra, Lõ-lagun
Etrsukite skulptuurid: mõjutused, kuidas ära tunned?mandlitaolised silmad, täidlased huuled. Arvatakse, et on suur nina aga ei tundu selline. Kreeka mõjutused etruskite kultuurile: tegid templeid nagu kreeklased, kasutasid võlvide ladumise tehnikat, puutalastiku kasutamine. Mis on terrakostaskulptuur? Detailid on värvilised. 1 3. Rooma kunst Kuidas tekkis Rooma linn?rajas Romulus 753 e.k.r Võimu väljendamine läbi kunsti, too näiteid:Ehituskunst, keerulise ehitusega ehitised, sambad, võlvid ja kuplid kaunistuseks, poolsambad ehk pilastrid, skulptuurid ja nende koopiad. Roomlased ei tegelenud kunstiga, tegelesid kreeklased. Keiser Augustinuse mõju Rooma kultuuriarengule?Võeti kasutusele ladinakeelne kirjandus, kunsti iseseisvumine, kunst hakkas peegeldama roomlaste ideaale, m Keiser Nero mõju Rooma kultuuriarengule?kunst hakkas kogunema
· hiilgeaeg VII-VI sajand ekr · roomlaste hilisemad usukombed olid just etruskite päritolu · VI sajandi lõpul aeti etruskite valitseja minema ja tasapisi kaotasid nad Roomas oma võimu · (kr k nekropolis- surnute linn) hauakambrid olid elavad koopiad nende elupaikadest Pärimus Rooma linna asutamisest · 21.04.753 ekr- roomlaste ajaarvamise algus · Rooma linna asutamise pärimuse kohaselt kästi visata Romulus ja Remus (olid vennad) Tiberi jõkke kuningas Amuliuse poolt, kuna too olevat näinud ettekuulutust, et tema vennatütre pojad tõukavad ta võimult. Vool uhus poisid korviga kaldale ning neid toitis ja imetas emahunt, kuni kohalik karjus nad naisega enda juurde võttis. Kui noormehed suureks olid sirgunud, kukutasid nad Amuliuse võimult. Asutades koos vennaga linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ning ehitas linnaüksi üles
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemise...
Etruski kunst 8-3 saj. e.kr. Etruskid elasid Apenniini ps. Põhja-ja keskosas, praegune Itaalia keskosa, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal. Nende tähtsamad linnad asusid Po ja Arno jõgede kallastel, Selle eest vihkasid roomlased etruskeid nii, et pärast nende asula vallutamist, hävitasid kõik mis hävitada sai. Ei ole palju teada Etruski kultuurist. Etruskid võtsid vastu mõjusid Kreeka mütoloogiast ja kunstist peamiseks allikaks Etruski kultuuri tundmaõppimiseks on hauad. Neid on mitu tüüpi.: 1. kivisesse maapinda raiutud tunnelid 2. ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad(tombid) 3. kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4. mäe külge raiutud kambrid, mille etteotsa on ehitatud eeskojad Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnutelinnadena e. nekropolidena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk pandi savist või kivist urni, mille kaanel oli lahkunu portree. Mõjuvõimsate inimeste tuhk säilitati savist sarkofaa...
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
kompromisse ääremaadega . Peamise kaitsepiirina eraldas roomlasi barbaritest Rooma vall. Konstantinoopoli uus pealinn 330. aastal - idaosa jäi püsima, purustati täielikult vana tsivilisatsiooni müürid. Impeeriumi langus, barbarite kuningriigid. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel.Kukutatti keiser Romulus Augustulus.Justinianus I-Bütsantsi keiser.Arendas välja tugeva sõjalise monarhia.Surus maha Nika ülestõusu.Rajati esimene Bulgaaria riik.Põhilised vaenlased oli türklased ja petseenid.Türklased said esimese suure vüidu Mantzikerti lahingus.Kirikulõhe - Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult. Vallutati Konstantinoopol.Konstantinoopol langes türklaste kätte 29.mail 1453.Bütsantsi kultuur- Katsetatti ristiusu kirikud ühendada.Levis kirjaoskus
areneda. 3 4 sajandil algas Aasia sisealadelt Suur rahvasterändamine Euroopasse, mis põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise. Seni Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased tulid nüüd hunnidest aetuna tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile. Nad olid roomlaste liitlased, kuid tegutsesid iseseisvalt. Germaanlased hakkasid vaikselt Rooma territooriumi üle võtma. Lääne-Rooma riigi lõppu tähistab Augustulus Romulus kukutamine võimult germaani rahvusest Odoakeri poolt 476 a. ,,Suur tükk ajab suu lõhki"- jäi roomlastel kuulmata. Vallutasid suured valdused kokku, kuid ei suutnud riigi sisemisi ebastabiilsusi ära hoida ja riiki ühtse tervikuna hoida. Oleks võinud vallutada jõukohased valdused ja ehitada sõjaliselt tugev ja sisemiselt stabiilne riik. Kõigil riigipeadel paistab olevat suurusehullustus, mis viibki kaoseni. Aga ega nad enne ei õpi, kui kaos, häda ja viletsus on käes.
eKr kujunes ladina tähestik, mida kasutame tänapäevani Rooma linna tekkimine · Asub 7 künkal, nende orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus, Tiberi suudmesse Ostia sadam · Linna kujunemine oli järk- järguline protsess · Pärimuse järgi valitses alates Romulusest seitse kuningat (753-509 eKr) · Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga (e. vanemate nõukogu) Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus Ühiskonnakorraldus Roomas · ...kujunes välja kuningate ajal · Riik arenes sugukonna lagunemisel seetõttu patriarhaalse elukorraldusega talupojaühiskond · Ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks peeti maaomanikku (maavaldus pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks) Ühiskonnakorraldus Roomas Seisused: · PATRIITSID pärinesid Senatisse kuuluvatest suguvõsadest · PLEBEID esialgu need kodanikud, kes ei
Vana Rooma Algus: Müüt: Romulus ja Reemus 753 eKr Arheoloogid: Karjused u 600 eKr. Kuningas valiti rahvakoosolekul, valitses koos Senatiga. Vaene kodanik elas kliendina rikka(patrooni) kaitse all. Sai patroonilt maad, andis talle saagi, käis temaga sõjaretkedel. Peategevus põlluharimine ja sõdimine. Viimane kuningas langes 510 eKr, algas Vabariigi ajastu. Rooma vabariik: Riiki juhtis Senat ja ametnikud, kellest 2 kõrgemat olid konsulid. 450 eKr 12 karmi seadust. Sai otsa 30 eKr. Sõjad: 1. 1. Puunia sõda 264 241. Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika 2. 2. Puunia sõda 218 201. Said Hannibalilt lüüa Cannae lahingus. Hiljem võitsid Sürakuusa riigi sitsiilias ja kartaago valdused väljaspool aafrikat 3. 3. Puunia sõda 146. Kartaago. 4. 149. eKr - Makedoonia 5. 133 eKr testamendiga Väike Aasias asunud riik. Valitsemispoliiika: Vabariigi lang...
Kas keskajal oli parem elada maal või linnas? Mina arvan, et keskajal pakkus linnas elamine rohkem vabadust ja võimalusi, kuna maksud ja kohustused olid väiksemad ja oli parem juurdepääs haridusele. Keskaeg algas Romulus Augustuse kukutamisega, aastal 476 ja lõppes aastal 1492, mil Columbus avastas Ameerika ja algas Uus Maailm. Keskaeg jaguneb kolmeks perioodiks — varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelegi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu
Tunnikontroll • 1. Keda peetakse Rooma linna rajajaks? (1p) • 2. Mis aastal Rooma linn rajati? (1p) • 3. Mis on Ostia? (1p) • 4. Kes on Titus Livius? Miks ta tähtis on? (2p) • 5. Turuplats ehk ...... (1p) • 6. Sellele künkale ehitati tugev kindlus? (1p) • 1. Romulus • 2. 753 eKr • 3. Linn Tiberi jõe suudmes, millest sai Rooma sadam • 4. Rooma kirjanik. Pani kirja u 700 aastat Rooma ajalugu. • 5. Foorum • 6. Kapitoolium hinne "5" on 6 kuni7punkti hinne "4" on 5 kuni5punkti hinne "3" on 4 kuni4punkti hinne "2" on 1 kuni3punkti hinne "1" Rooma vabariik Riigikord • Senat – 300 suursugusest mehest koosnev nõukogu. Juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja
Lääne-Rooma riigi languse ja valitseva tsivilisatsiooni sünni eelmänguks oli Rooma rahu lagunemine. Seen tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast (27. a eKr – 14. a pKr) kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. 3. saj pKr oli riik kasvanud liiga suureks, tekkisid majandusraskused ja kodusõjad. Otsustavalt kiirendas Rooma rahu lagunemist Caracalla määrus 212. aastast. See andis kõigile Rooma impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õiguseid. See pidi tõstma maksulaekumisi ja leevendama üha süvenevaid majandusraskusi. Samas vähenesid kodanike õigused ja kodakondsuse mõiste kaotas sisulise tähtsuse. Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri. Diocletianuse valitsemisaeg aastatel 284-305 tõi ajutise stabilisatsiooni, mis ei suutnud aga senist elukorraldust enam päästa. Alates umbes aastast 300 pKr hakkasid keisririigi rahvastikku laastama katk ja nälg, samas kui kaubandust ja riigi rik...
Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõneldava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Milline on Rooma linna asutamise legend? Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legend jutustab, et tütarlapse isa, jõhker ja jumalakartmatu kuningas, käskis visata Romuluse ja tema kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool aga uhtus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla, ja kui see oli neid mõnda aega imetanud, kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks sirgunud, kukutasid vennakesed oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama
II a. t. põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk- Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesidki hilisemad roomlased ja nende keelesti sai Rooma riigi ametlik keel. A. p. poolsaarel elasid veel etruskid ja foiniiklased e kartaagolased. Kreeklased, kes ränasid a. p. poolsaare lõunaossa rajasid seal 8-9 saj eKr kolooniad. Rooma linna rajas Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja ta noore preestrinna poeg. Tütarlapse ise jõhker, kartmatu kuningas, käskis visata Romuluse ja ta kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool uhus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla. Kutid said suureks, kukutasid vanaisa võimult, hakkasid uut riiki rajama. Läksid tülli, Romulus tappis Remuse ja lõpetas ehitamise üksi. Tema järgi sai Rooma nime. Linnriigist Itaalia valitsejaks:510 ekr Rooma Vabariik,
3) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi. Rooma linn on asutatud 21.aprillil 753.a eKr (selle daatumi on antiikautorid välja arvutanud, kuid sellel puudub usaldusväärne põhjendus) Kesk-Itaaliasse Tiberi jõe vasakule kaldale, 25km suudmest, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi otsustades oli igastahes u 600.aastaks eKr moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus, roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legend jutustab, et tütarlapse isa, jõhker kuningas, käskis visata Romuluse ja tema kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool aga uhtus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla, ja kui see oli neid mõnda aega imetanud, kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks sirgunud, kukutasid vennakesed oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama
Sel ajal oli aga võimul Amulius, kes oli troonilt kukutanud oma venna Numitori, seadusliku kuninga, ja tapnud tema pojad. Amulius hakkas kartma oma võimu pärast ja laskis heita vennatütre kaksikud Tiberi jõkke. Veevool kandis kaksikud kaldale ja nende kisa peale jooksis kohale emahunt. Hunt ei teinud lastele viga ja hakkas neid hoopis oma piimaga toitma. Pärast märkasid kaksikuid karjused ja üks neist võttis lapsed kasvatada. Ta pani neile nimeks Romulus ja Remus. Vennad kasvasid tugevateks ja julgeteks sõdalasteks. Nad tapsid Amuliuse ja seadsid uuesti võimule oma vanaisa Numitori. Vennad ei tahtnud jääda Alba Longasse ja asutasid uue linna sellesse kohta, kust karjused olid neid leidnud. Linna rajamisel Palatinuse künkale tekkis nende vahel tüli, kui Remus hüppas pilkeks üle Romuluse vastehitatud linnamüüri. Romulus tappis Remuse ja lõpetas ehituse üksi
roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvatas emahunt. Nad tapsid selle kuninga ära kui said suureks. Nad vaidlesid linna ehitamise asukoha pärast ning Romulus tappis Remust. Romulus andis linnale oma nime ja sai esimeseks Rooma kuningaks. 5. Õpilane oskab ajajoonele märkida: kuningate aeg, vabariigi periood ja keisririigi periood. Kuningate aeg753-509 ema vabariigi periood509-287 ema keisririigi periood 287- 6. Oskab kirjeldada vabariigi aegset riigikorraldust. Senat valis aastaks 2 konsulit mis juhtisid riiki ja sõjaväge. Raghvatribuun võis veto peale panna kui nad ei olnud nõus senati otsusega. Senatis oli 300 liiget 7
VANA-ROOMA I 1. Rooma asus Apenniini poolsaarel Tiberi jõe ääres. Roomlaste kõnekeel oli ladina keel. 3p 2. Nimeta sündmus, mis sai roomlastel ajaarvamise alguseks! Rooma Linna rajamine Mis aastal see sündmus toimus? (21 aprill) 753a eKr. 2p 3. Vali üks periood Rooma ajaloost ja iseloomusta seda perioodi! Kirjuta vähemalt 3 just sellele perioodile iseloomulikku joont või sündmust! 4p Periood: Kuningate aeg (753-509 a eKr) Iseloomulikud jooned: 1) Esimese Rooma kuninga valitsemise aeg (Romulus) 2) Kuningate aeg langeb kokku etruskinde hiilgeajaga Itaalias. 3) Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanematenõukogu senatiga. 3. Miks on Rooma sümboliks emahundi skulptuur kaksikute poistega? Sest kuningas Amulius ei tahtnud, et ettekuulutus tema võimult tõukamise kohta täide läheks ja ...
Alexandria-Tähtsaim ja suurim uus linn, sellest sai vahemeremaade suurim keskus. VANA-ROOMA Geograafilised olud: Seotud Apenniini poolsaarega. Etruskid: Esimese aastatuhandel enne Kristust valitsesid nad Apenniini ps, nende keele ja päritolu kohta puudub täpsem teave. Itaalikud: rändasid teisel aastatuhandel eKr Apenniini ps-le, nemad on roomlaste esivanemad, nad jagunesid hõimudeks(tuntuimad latiinid). Kuningate aeg: Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus, kokku oli kuningaid seitse. Kuningate ajal sai Roomast tõsiseltvõetav linnriik. 510 eKr sai see aeg läbi. Rooma linna tekkimine: Tegelikkus: Rooma linn tekkis 25 km Tiberi jõe suudmest vasakule kaldale, seal oli 7 küngast, kuhu rajati järjest asula. Selleks kulus aega ja umbes 600 a eKr oli moodustunud algne Rooma linn. Müüt: Romulus ja Remus olid kaksikvennad, vanaisa poolt Tiberisse visatud ja emahundi poolt üles
Ajalugu Rooma ItaaliaApenniini ps. Keldid(galjalased) Sitsiilia Etruskid Latiinid, itaalikud Kreeklased Liguurid Illüürlased Etapid: Kuningate aeg Roomas(753-509 a. eKr) · Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias · Esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat viimased 3 etruskid. · Rooma muutus tõeliseks linnaks. · 510. aastal kuningavõim kukutati. Varane vabariik(509-265 a eKr) · Eesotsas senat ja iga aasta valiti riigiametnikud sh 2 konsulit. · V saj. eKr Rooma võimsaim Kesk-Itaalias. · Sõjad etruskidega · Laienes võim Itaalias · 390 aastal tagasilöök lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all.
Keskaeg Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida- Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Nii keskaja alguse kui ka lõpuga seoses on probleemiks veel see, et eespool nimetatud aastaarvud kehtivad täiel määral ainult Lõuna- ja Lääne-Euroopa kohta. Kesk- ja Ida-Euroopas algas keskaeg alles VIII-IX sajandil, Põhja-Euroopas X-XI sajandil, Baltimaades alles XII saj. lõpus-XIII saj. algus...
Minu Mõtisklus keskajast Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida-Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Seega keskaja perioodi kestvuseks on V-XVI saj. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani
1.2 Suur rahvaste rändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine. Rooma impeeriumi langus 4. saj pKr algas barbarite sisseränne Rooma riiki: 5 saj alguses tungis Lääne -Gootide hõimu liit itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna. 418 aastal rajati Itaaliasse I barbarite kuningriik. Vandaalid (rahvas) tungisid Lääne-Rooma riigi territooriumile, kus rajasid oma kuningriigi. Barbaritest väepealik Odoakes kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Miks Ida-Rooma jäi püsima? Ida-Rooma e. Butsants püsis kuni 15 sajandi keskpaigani. *soodsamad geograafilised tingimused *rikkalikud materiaalsed ja inimressursid *võimalus pidada sõda merel *tohuktu riigiaparaat Alalises regulaarväes oli u 150 000 meest, kellele maksti palka kullas. 1.5 Frangi riigi kujunemine Tänapäeva territooriumil elas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguunid. Sugurühmade ühtsust kartsid druiidid e
Kordamine Vara-keskaeg 11.kl 1. Milliseid aastaid loetakse tinglikult keskaja aluseks ja lõpuks? 476 (Romulus Augustus tõugati võimult) 1453 (Konstantinoopoli vallutamine) 2. Dateeri vara-keskaeg (sajandid) V-XV 3. Frangi riik. Mil moel aitas ristiusu vastuvõtmine kaasa frankide kujunemisele Euroopa suurvõimuks? See lähendas neid Rooma vaimulikkonnaga ning hädapalvega tuli paavst nende juurde ja ni sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippin Lühikese frankide kuningaks. 4. Nimetage majordoomuste võimuletuleku põhjusi ja tagajärgi Frangi riik lagunes. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Seda kasutasid ära välisvaenlased (nt islamlased, kes vallutasid nii Põhja-Aafrika, Hispaania kui ka mitu Vahemere...
suudeti järk-järgult vallutada lisaks Itaaliale kõik Vahemere maad. Itaallastesse suhtuti kui liitlastesse, kuid teiste rahvuste alad muudeti provintsideks. Mitmete vallutussõdade tõttu muutus Rooma ja Itaalia ühiskond orjanduslikuks. I sajandil eKr asendus vabariik hoopiski keisririigiga, kus nüüd kuulus võim ühele isikule, kelleks oli keiser kui riigijuht. Esimeseks keisriks Rooma riigis oli Augustus, kes pani aluse pikale rahuajale (Enne teda oli Roomas valitsejaks veel Romulus ja Caesar). Rooma linn muutus Vahemere maade suurimaks linnaks sel ajal. Rajati linna erinevaid hooneid, hakati kirja panema esimesi teoseid selle kohta milline aeg tol hetkel valitses. Vaestele Rooma riigi kodanikele jagati regulaarselt tasuta vilja , et ära elada. Rahva lõbustamiseks ehitati teatrid, kus toimusid mitmed näitemängud. Lisaks sellele korraldati mitmeid hipodroome ja veriseid vaatemänge kus osalesid enamasti orjad ja loomad
Rooma linna tekkimine Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Küngastevahelisse rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats-foorum-, järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi piirati linn müüridega ning asuti rajama templeid ning teisi ühiskondlikke hooneid. Rooma linna on asutatud 21.aprillil 753. aastal eKr. Pärimuse järgi on Rooma linna rajaja Romulus. Legend jutustab, tütarlapsee isa, jõhker ning jumalakartmatu kungingas, käskis visata Romuluse ning tema kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool uhus nad aga kaldale ning poisid sattusid emahundi hoole alla. Pärast kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks sirgunud kukutasid vennaksed oma vanaisa võimult ja asusid omale uut linna rajama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema nime järgi saanud Rooma oma nime. Kuningate aeg
ROOMA PÕHIPERIOODID · Kuningate aeg Roomas 753-509aastat eKr Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus. Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid
valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus 6) arhitektuur II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium, foorum, senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei, rahvatribuun, veto, Piibel, Vana-Testament, Uus-Testament, Rooma õigus, leegion, triumf, gladiaator, term 2. Kes oli, mida tegi: Romulus, Hannibal, Caesar, Kleopatra, Augustus, Constantinus Suur, Jeesus, Peetrus, Paulus 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? 4. Selgitage ütlused: 1) Haned päästsid Rooma 2) Pyrrhose võit 3) Liisk on langenud 4) Tulin, nägin, võitsin 5) Ka sina, Brutus 6) Jaga ja valitse 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? 6
juhtmed, sillaehitus. Oskus laduda võlvi. Aatriummaja elumaja tüübina võeti hiljem roomlaste poolt kasutusele (õpik lk.184). Kuningate aeg 753-519 eKr Legendi järgi asutati Rooma linn 21.aprill 753 eKr. Seda kuupäeva loetakse ajaarvamise alguseks. (lk. 160) Tegelikult kujunes linn 10.- 7. saj eKr. 7 künka vahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus, Tiberi suudmesse Ostia sadam. Pärimuse järgi valitse seitse kuningat. Esimene oli Romulus, viimane Tarquinius Superbus. Rooma riik ei tekkinud vallutuste tulemusena vaid arenes sugukonna lagunemisel ja seetõttu oli varane Rooma väga patriarhaalse elukorraldusega talupojaühiskond. Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Kuningate ajal oli kaks seisust: Patriitsid, pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest, algselt moodustasid vaid nemad Rooma rahva
ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451.aastal purustasid roomlased Aetiuse juhtimisel hunnide hõimuliidu Katalaunia väljadel. Aastal 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ja likvideeris seega LääneRooma keisririigi. IdaRooma põsimajäämise põhjused olid: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · 6.sajandil läks IdaRooma riik kaitselt üle pealetungile. 527565 valitses keiser Justinianus I, kelle ajal IdaRooma keisririigiga ühendati Itaalia, PõhjaAafrika ja osa Hispaaniast · Võimalus meresõjaks ja ülekaal merel
Keskaeg- oluline etapp inimkonna arengus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaega võib pidada üheks olulisemaks etapiks inimkonna arengus, mis tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähtsustama haridust. Üheks tähtsaimaks sündmuseks keskajal võib pidada suuri maadeavastusi. Suurteks maadeavastusteks võib pidada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15.sajandi algusest 17.sajandi alguseni. Suured maadeavastused on just seepärast oluliseks etapiks inimkonna arengus, et Kolumbus avastas A...
See poliitika kukkus läbi. - 391 p Kr - Ristiusk kuulutati Rooma riigi ametlikuks usuks. Seda tegi keiser Theodosius I (valitses 379-395). - 395 p Kr pärast Theodosius I surma lagunes Rooma impeerium lõplikult kaheks Lääne-Rooma keisririigiks (keskus kas Milano või Ravenna, mitte Rooma) ja Ida-Rooma keisririigiks (pealinn Konstantinoopol). - 476 a p kr germaanlaste väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuluse. Lääne-Rooma varises kokku. Ida- Rooma keisririik eksisteerib edasi nime all Bütsants. Mida antiikmaailm (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) on meile andnud, mille oleme üle võtnud: - demokraatia (Vana-Kreeka ja Rooma vabariik) - õiguse mõistmise põhimõtted (Rooma õigus) - filosoofia (mõistusel põhinev maailmaseletus, peamiselt kreeklastelt) - olümpiamängud - ristiusk - teater Mida me ei ole antiikmaailmast tänapäeva üle võtnud: - orjandus
7. 559 – 330 Pärsia. Kuningas Kyros II vallutas Babüloni linna. 539 eKr lubati juudid tagasi kodumaale (lõppes Paabeli vangipõli) 516 eKr taastati Jeruusalemmas Jahve tempel. 8. 331 eKr – 2 saj. eKr Kreeka impeerium Valitses makedoonia kuningas Aleksander Suur. 9. 2saj eKr – 476 pKr rooma impeerium 146 eKr Roomaga liideti Makedoonia ja Kreeka 30 eKr liideti hellemistlik Egiptus 476 pKr germaani väepealik Odoakes kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Mesopotaamia kuningavõim, riigikorraldus, sõjavägi. Kuningat ei jumalikustatud, kuid tal oli piiramatu võim. Kõik suurriigid tekkisid vallutustega. Kohalikud kuningad jäid piirkonna asevalitsejateks. Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriikidest, kelledel oli suur sisemine iseseisvus ka majandustegevuses. Igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest nõukogu. Sõja kohustuse korral ülikud sõdisid kaarikutel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
