naised, kes pikutasid lavatsitel meestega kõrvuti. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksu Latiumi maakonnas. Seal elavatest latiini rahvustest karjuste ja maaharijate kogukonnad koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatesse. Rooma oli üks nendest. Rooma linn asub seitsmel künkal. Arheoloogilistel andmetel oli linna kujunemine järk-järguline protsess. Pärimus järgi olevat Rooma linna rajanud Romulus. Hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle sündmuse 21. aprilliga aastal 753 eKr. Algas kuningate aeg. Kuningate aeg Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Rooma rajanud Romulus. Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Rooma valdused hõlmasid linna lähiümbruse, ulatudes Tiberi suudmeni, kuhu rajati Ostia sadam. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende
Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi, panid aluse oma kuningriigile. Rhone´i ja Saone´i ülem- ja keskjooksule rajasid kuningriigi burgundid. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel (roomlastega liitunud ajutiselt läänegoodid, frangid, burgundid). Itaalias barbaritest väejuhtide kontroll keisrivõimu üle. Odoaker kukutas 476.aastal viimse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse, saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keisrile Zenonile. Ida-Rooma püsimise probleem. Ida-Rooma e. Bütsants püsis muutuste hinnaga 15. sajandi keskpaigani. Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingimused, rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid - Konstantinoopolil oli võimalik riigi piire kindlustada, ründajatele vastulööki anda. Justinianus I läks sissetungivate barbarite vastu võideldes kaitselt üle pealetungile, ühendas
sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid Itaalias aga kolonistid, kes tõid Apenniini poolsaarele oma kultuuri. Rooma linn asutati 21. aprillil 753. aastal eKr Romuluse poolt, seda vähemasti roomlaste endi arvates. Tegelikult puudub sellel daatumil igasugune usaldusväärne põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina käibib see tänapäevani. Kuningate aeg 753-510 eKr. Pärimuse järgi sai Romulus Rooma esimeseks kuningaks. Kokku valitses seal selle aja jooksul seitse kuningat. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Ta valitses koos nõukogu senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Ühiskonnas toimis kliendi ja patrooni suhe. Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai niimoodi patroonilt maad laenuks põllumajanduseks, kandis patrooni heaks koormisi ja käis temaga sõjaretkedel
ja tugevasti läbi põimunud. 1.Aglaulus 1.Alcippe 2.Aphrodite 1. Deimos 2. Eeros (mõnede allikate väitel) 3.Harmonia 4. Phobos 3.Cyrene 1. Diomedes 4.Harpina (või Stereope) 1. Oenomaus 5. Otrera 1. Penthesilea 6. Pyrene 1. Kyknos 7. Astyoche 1. Ascalaphus (ja Ialmenus) 8. Bistonis 1. Tereus 9.Rhea Silvia (Rooma mütoloogias ehk siis Marsi puhul) 1 Remus 2 Romulus 10. Tundmatute emadega 1. Antiope 2. Biston 3. Enyo 4. Eurytion 5. Hippolyte 6. Melanippe 7. Thrax Mõned neist järeltulijatest on ise seotud mitmete müütide või lugudega. Diomedes oli Traakia kuningas, kelle hobused sõid inimesi. Nende hobuste taltsutamine oli Heraklese üks vägitegusid. Gustave Moreau on maalinud seda, kuidas Diomedese kisuvad lõhki tema enda hobused. (Teiste allikate järgi on Diomedes Tydeose poeg)
Hellenistlik skulptuur Rhodose koolkond · Rhodose koloss 3.saj (üks maailmaimedest) · koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju. · ehitati 292 e.m.a280 e.m.a · hävis maavärinas aastal 227 e.m.a · kujutati võimsaid sõjamehi ja atleete ning erinevaid võitlusstseene. Vana-Rooma 753 aastat e.m.a · Vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis. · Rooma linna rajas Romulus. Sündmus toimus 21. aprill 753 e.m.a.See on roomlaste ajaarvamise algus. · Kunstis võeti eeskuju kreeklastelt(väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt). · Müüt emahundist, kes imetas Romulust ja Remust. Vana-Rooma Roomlased ehitasid: · Kivist kaari · Lihtsaid võlve · Kupleid · Hakkasid kasutama mörti kivide sidumiseks. · Kasutati poolsammast · Rooma Panteoni ümara
Nende kultuuri ja ajalugu saab ainult oletada arheloogiliste väljakaevamiste tulemusena. Nad olid osavad meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Nad ehitasid korrapäraseid ehitisi ja palju hauakambrid. Etruskid uskusid paljudesse jumalatesse, headesse ja kurjadesse, millele lisandusid Kreeka omad. Palju oli ka ennetuskunsti, näiteks lindude lennu järgi. Rooma linna loomine Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus kes oli roomlaste sõjaumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legendi järgi viskas jõhker vanaisa Romuluse koos oma kaksikvennaga Tiberisse, aga emahunt päästis ja kasvatas nad üles. Kui nad suureks kasvasid, maksid nad oma vanaisale kätte. Rooma linna ehitamise käigus tekkis kahe venna vahel tüli, mis lõppes Remuluse surmaga ja selle tõttu sai ka linn oma nime Romuluse järgi ja temast sai ka esimene kuningas. Kuningate aeg
Aleksander pälvis tiitli SUUR. VANA-ROOMA Rooma 753 eKr Rooma linn on asutatud 21.aprillil 753.a eKr (selle daatumi on antiikautorid välja arvutanud, kuid sellel puudub usaldusväärne põhjendus) Kesk-Itaaliasse Tiberi jõe vasakule kaldale, 25km suudmest, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi otsustades oli igastahes u 600.aastaks eKr moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus, roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legend jutustab, et tütarlapse isa, jõhker kuningas, käskis visata Romuluse ja tema kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool aga uhtus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla, ja kui see oli neid mõnda aega imetanud, kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks sirgunud, kukutasid vennakesed oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama. Töö käigus
kuna oli kodusõdades ülekohut kannatanud · tema peateos ,,Aeneis" o pühendub rooma legendaarsetele eelkäijatele o seni oli puudunud Homerose eepostega võrreldav tegelaskuju o valis selleks tegelaskujuks juba homerosest läbi käinud Aenase o pärimuse järgi oli Aenas tulnud peale trooja rõda Itaaliasse ja pannud siin aluse valitseja soole millest hiljem võrsus rooma linna rajaja Romulus o Kirjeldab trooja hävitamist ja Aenase pikka ja rasket retke o Aenase ja Dido armastusest Ajalookirjutus · varaseimad teated roomast pärinevad kreeklaste kirjutistest · ise üritasid kirja panna ajalugu 3. saj eKr kuid pole säilinud. · selgema ettekujutuse annavad alles vabariigi lõpu ja varajase keisririigi ajaloolaste teosed. · Caesar on tuntud ka ajaloolasena
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi ERVIN ABEL Referaat Tartu AASTA Sissejuhatus ,,Ervin Abel ütles kaheksa kuud enne surma: ,,Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust." Selleks ajaks oli ta teinud viimased 17 aastat peaaegu puhkamata estraadikunsti. Kui ta polnud laval, siis esines ta raadios või televisioonis. Või viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguse kohta töönarkomaan," kirjutab Kirsti Vainküla raamatus ,,Siin ma olen". See on Ervin Abeli elulooraamat, kus teda meenutab poolsada inimest ning see on raamat, millel käesolev referaat suuremas osas põhineb. 1. Isiklik elu Ervin Abel sündis 8. novembril 1929 Narvas. Tema vanemad olid ema Meta Abel ja klarnetimängija Aleksander Abel. Perekond, sealhulgas ka Ervini vanem vend Hillar Abel, elas Narvas Uusküla linnaosa kahekordses majas, kus neil oli kahetoaline üürikorter. Kuna Ale...
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139). Leo Tiik on osutanud mõnele lisanime oletatava pärandamise juhtumile XIV sajandi Tallinnas. 1333-1337 esineb allikates Nicolaus Agewalke, 1370 Albertus Abbentrode. Tegu võib olla isa ja pojaga, kusjuures poeg on pärinud isa lisanime saksakeelse kuju. 13...
kalastamist. 7. Kui enamik etruski skulptuure kujutas mütoloogilisi tegelasi, siis keda kujutati sarkofaagidel ja urnidel? Urnide kaanel oli lahkunu portree.Sarkofaagidel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. 8. Kelle kuulsat pronkskuju säilitatakse Roomas Kapitooliumi Muuseumis? "Kapitooliumi emahunt" 9. Kui vana on legendi järgi Rooma linn? Legendidest lähtuv ajalugu väidab, et Rooma linn asutas 753e.Kr Romulus 6.sajandi lõpul e.Kr kehtestati Rooma Vabariik. B Rooma kunst 1. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? Lubimördi kasutuselevõtt.See võimaldas kasutada uusi konstruktsioone-kaari, võlve ja kupleid.Tähtsama ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. 2. Kuidas nimetati roomaaegseid võlve? Silindervõlv ja ristvõlv 3. Mis liiki inseneriehitisi rajasid roomlased? Milline tähtsus oli neil Rooma riigile?
gallideks. 8 ja 7saj jooksul eKr ühinesid Rooma pärimuse järgi 7 latiinide kogukonda ja moodustasid 7'l künkal asuva Rooma linna. Seda linna juhatas kuningas Rex ja see kuningas valiti demokraatlikult rahvakoosoleku poolt. Rooma kogukonnad moodustasid erinevaid vennaskondi, vennaskondade juhte kutsuti pontifeksideks, see komme kestis ka hiljem. Pärimuse järgi valitsesid Roomat järjestikku 7 kuningat. I nendest kuningatest oli pärimuse järgi Rooma linna asutaja Romulus. Need kuningad on enamasti ilmselt legendaarsed. Oluline on aga, et viimased neist olid etruski päritolu. Rooma kiri ise tekkis ka etruski kirja eeskujul. Rooma kuningate periood lõppeb siis, kui kukutati viimane Rooma kuningas aastal 510 eKr Rooma vabariigi ajajärk Rooma vabariigi ajajärk dateeritakse aastatesse 510-31 eKr. See ajajärk on jagatud kaheks perioodiks, varane- ja hiline Vabariik. Varane Vabariik dateeritakse 510-287 ja hiline 287-31 eKr. Rooma elanikkond oli sotsiaalselt
Rooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise vabariigi ajajärgul. Sigrid Nurmeleht 10c. Eellugu. 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. 509. aastal e.Kr kuulutas Rooma ennast pärast etruskidest kuningate kukutamist vabariigiks. Sellega algas Vabariigi varajane ajajärk, mille ajal alistati enda võimule hulga maid ja rahvaid Itaalias ning Roomast sai suurriik. 3. sajandi keskpaigaks oli vallutatud juba kogu Itaalia ja edasi suunduti igasse ilmakaarde, et oma võimsust kasvatada veelgi. Just kolmanda sajandi algusest, täpsemalt aastast 287. e.Kr., algab Rooma ajaloos ka nn. hilise vabariigi ajajärk, mis lõppeb 31. aastal e
Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid paljusid jumalaid, surmajärgne elu, ennustuskunst. 8.-6. saj eKr mõjuvõimsaim rahvas Itaalias, al 5. saj eKr langesid Rooma riigi võimu alla. Rooma linn Kesk-Itaalias Tiberi alamjooksul. U 600. a'ks eKr - algne linn. Foorum, Kapitoolium. Hiljem kinnitati - 21. aprill 753 a eKr. Remus ja Romulus -> pärimuse järgi I kuningas. Valitses 7 kuningat - Rooma muutus tugevaks. Tiberi suudmes Ostia sadam. 510 eKr ülestõus, kuningas kukutati, hakati valima riigi ametnikke. Roomat juhtis rahvakoosolekutel kinnitatud kuningas koos senatiga. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, need omakorda perekondadeks. Pereisal piiramatu võim. Sõltuvusvahekord - vaene kodanik e klient annab end rikka kodaniku e patrooni kaitse alla. Sai maad, pidi kandma koorimisi ja käima koos sõjaretkedel.
Terakotka-sarkofaag, kuhu asetati surnu. Põletatud savist välja raiutud. Peal kujutati surnuid/nende pere. SKULPTUUR - Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. - Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske - Kreeka algupära tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol. - Osavad pronksivalajad - Kapitooliumi emahunt (Rooma linna rajaja Romulus ja Remulus hundi all, piima joomas)- tuntuim pronksskulptuur - Kimäär- pronksskulptuur-mütoloogiline loom, kellega Herakles pidi võitlema. Lõvi, samaks madu ja seljast kasvab välja kitsepea. - Tiivuline lõvi TEMPLID - Nende templid olid puust - Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. - Puutalasik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. - Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate ja figuure.
tulevikku käsitlevad papüüruserullid · Kreeka kultuuri mõju o (usk eelpool mainitud) o haridus pöörati tähelepanu vaimsele haridusele; õpiti kreeka keelt ja kultuuri; Kreekas kõnekunsti õppimine o teater rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid; välisilme kreekapärane; näitemängud Kreeka komöödiate mugandused; näidendite tegelased kreeklased · Romulus rajas Rooma linna; kaksikvend Remus · Cicero - (kordamislehelt) · Augustus Caesari kasupoeg · Maecenas (kordamislehelt; ka Vergilius ja Titus Livius)
Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat. Rooma linnriigi valdused ulatusid Tiberi suudmeni, ning edenemist soodustas ka Rooma paiknemine Kesk-Itaalia teede sõlmpunktis. See tõi kaasa etruskide huvi Rooma kui kaubanduskeskuse vastu. Kolm viimast kuningat olidki pärit Etruuriast, Rooma allutati etruskide võimule. Just sel perioodil muutus Rooma Latiumi maakonna tugevaimaks riigiks. Aastal 510. e.m.a. Puhkes aga kuningas Tarquinius Superbuse vastu ülestõus ning Roomas algas vabariigi periood.
paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskajal lääni haldav ja valdava väikefeodaal.
linna osa pärineb 10. saj eKr, kui asustati Palatiumi küngas. Arvatakse, et ühtne linn kujunes välja ~600 eKr. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale rajati kindlus. Tnp peame Rooma linna asutamisajaks 21.04.753 a eKr. Pärimus: Sõjajumal Mars ja noor preestrinna said kaksikud Romuluse ja Remuse. Julma isa käsul visati nad korvis Tiberisse, kus emahunt nad oma hoole alla võttis, üles kasvatas nad kerjus. Rooma linna rajades puhkenud tüli käigus tappis Romulus remuse ning linn sai nime oma esimese kungina Romuluse järgi. Roomat valitses järgemööda 7 kuningat ning sel ajal oli tegu arvestatava linnriigiga (valdused ligi 25 km ulatuses). Tiberi suudmesse rajati Ostia sadam. Rooma asukoht kaubandusteede ristumispunktis suurendas ka etruskide huvi linna vastu. Nende huvi kasvu äitab ka fakt, et Rooma allutati etrusikidele ning 3 viimast kuningat olit just sellest rahvusest. 510 eKr tõusnud mässuga kukutati kuningavõim
hauapanused. Maalikunst seinamaalide järgi. Suurt rolli mängisid sisserännanud kreeklased. Mehi kujutati tumedamalt, naisi heledamalt. Igapäevane elu pidustused. Kohati kujutati üsna abitult. Sarkofaagid on omataolised. Saviplastikat esindavad sarkofaagid surnute kujudega kaanel. Täisfiguuridest on tuntumad Kõneleja ja Kapitooliumi emahunt. Rooma ajaloo periodiseering. Periodiseeritakse järgmiselt: kuningate ajajärk 753 510 eKr (viimasena etruski soost; I Romulus.) II periood. Vabariigi ajajärk. 51030 eKr, mis jaguneb järgmiselt: * varane vabariik (510265 eKr) pandi paika vabariiklik valitsemissüsteem, roomlased jagunesid patriitsideks, plebeideks. 450 eKr pandi kirja kaheteist tahvli seadused. Vae victis häda võidetuile. 387 eKr valus kokkupõrge gallialastega. Plebeidel polnud võrdseid õiguseid, aga lõpuks saavutasid selle. Ja nad said õiguse valida rahva tribuuni.
Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Eesti keskaeg / Söök ja jook 4. Söök ja jook 5. Elu keskaegses linnas 6. Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus 7. Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi 8. Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid 9. Teater ja müsteeriumid 10. Teater ja müsteeriumid 11. Kokkuvõte 12. Materjal 1 Sissejuhatus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg,...
tugevasti Rooma oma. Rooma riigi kujunemine · Kokkulepe gallidega 4. saj eKr · Kesk-Itaalia · Kreeklastelt Lõuna-Itaalia · Kartaago alad · Makedoonia alad · 1. saj eKr vallutati Gallia, Egiptus ja Mesopotaamia Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus · Rooma linna rajamise legend - Pärimuse järgi asutasid Rooma linna seitsmele künkale 753 a. eKr sõjajumal Marsi pojad Romulus ja Remus. 510 a eKr vallutasid küll etruskid Rooma alad, kuid juba varsti suudeti Etruski kuningas kukutada ning alustada sõdimist ümberkaudsete rahvastega, et oma piire veelgi laiendada. · Kliendid ja patroonid - Vaene kodanik amdos end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla (sõltuvusvahekord). · Proletariaat - kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed.
väärikalt oma teostes. Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen. Tollest ajast tõuseb kõige enam esile poeet Vergilius, kes lõi eepose "Aeneis", mis oli võrreldav Homerose eepostega. See räägib Trooja sõja kangelasest Aenasest, kes rändas tagasi oma kodulinna Itaalias ja pani alguse valitsejasoole, kust hiljem võrsus Rooma rajaja Romulus. Augustus uskus, et pärineb Romulusest ja nii ülistaski see eepos Augustuse esiisa. Ajalookirjutus Ajalugu hakati kirja panema kreeklaste eeskujul III saj. ekr. Tuntuim rooma ajaloolane Titus Livius pani kirja kogu Rooma ajaloo alates Romulusest kuni Augustuseni. Ta tugines alati vanematele ajaloolastele ja ei toonud välja senitundmatuid fakte, pigem püüdis edasi anda õpetlikku sõnumit, kuidas teatud voorused hoidsid riiki õitsvana (distsipliin, vaprus, patriotism, lihtsus)
väärikalt oma teostes. Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen. Tollest ajast tõuseb kõige enam esile poeet Vergilius, kes lõi eepose "Aeneis", mis oli võrreldav Homerose eepostega. See räägib Trooja sõja kangelasest Aenasest, kes rändas tagasi oma kodulinna Itaalias ja pani alguse valitsejasoole, kust hiljem võrsus Rooma rajaja Romulus. Augustus uskus, et pärineb Romulusest ja nii ülistaski see eepos Augustuse esiisa. Ajalookirjutus Ajalugu hakati kirja panema kreeklaste eeskujul III saj. ekr. Tuntuim rooma ajaloolane Titus Livius pani kirja kogu Rooma ajaloo alates Romulusest kuni Augustuseni. Ta tugines alati vanematele ajaloolastele ja ei toonud välja senitundmatuid fakte, pigem püüdis edasi anda õpetlikku sõnumit, kuidas teatud voorused hoidsid riiki õitsvana (distsipliin, vaprus, patriotism, lihtsus)
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kui...
skulptuuri pisikesed koopiad kuuluvad turistide meelismeenete hulka. Legend Rooma asutamisest räägib valitsejast Amuliusest, kes tõukas oma venna troonilt ja sundis tolle tütart hakkama preestrinnaks. Kui neiu sõjajumalaga kaksikud pojad sai, laskis Amulius lapsed korviga jõkke visata. Kaldale uhutud imikud Romuluse ja Remuse leidis emahunt, kes nad üles kasvatas. Täiskasvanuks saanud vennad hakkasid samasse kohta linna rajama. Paraku läksid nad tülli. Romulus tappis oma venna ning ehitas üksi valmis linna, mis sai nimeks Rooma.
· Printsipaadiaeg 27 eKr kuni 284 pKr Rooma · Dominaadi aeg 284-476 pKr · Milano edikt tunnistab ristiusu sallitud usuks 313 · Keisri residentsi viimine Konstantinoopolisse 330 · Theodosius I keelab paganlikud kultused 392 · Lääne-Rooma valitseja residentsiks saab Ravenne 404 Rooma · 410 rüüstab Alarich Roomat · 455 vandaalid Roomas · 476 kukutab Odoaker Romulus Augustuluse · 527-565 on keisriks Justinianus Rooma õigus · Vana-Rooma riigis tekkinud ja arenenud instituutide kogu. · Euroopa rahvaste poolt rooma eraõiguse instituutide edasiarendamisel omaks võetud õigus. Kviriitlik ajastu · Quirites täieõiguslik kodanik · Tavaõigus, alguses on õiguslikud ja religioossed normid koos, hiljem eralduvad, 451 eKr kaheteistkümne tahvli seadus.
Apollon ja Marsyasel (Dionysose pillipuhuja) oli võistlus, milles vastandusid muusika kaks põhiprintsiipi: apollonlik (korrastatud ja harmooniline) ning dionüüsoslik (ekstaatiline ja meeleline). Võitis Apollon. Dionysose kultusest sündis veel ka tragöödia, millest sai keskne zanr. Pilet nr. 8- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt: Võrdlus Kreeka ja Rooma skulptuurikunsti vahel. Sarnasused ja erinevused koos näidetega. Rooma linn. Romulus ja Remus. Kolloseum. Kontrapost. Etruskid. Klassikalise Kreeka maalidest on säilinud võrdlemisi vähe ning skulptuure tuntakse vaid Rooma koopiate või kirjalike kirjelduste kaudu. Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik, otsevaates, vasak jalg veidi ette nihutatud, käed sirgelt vastu külgi surutud frontaalne asend. Teine
Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuteplats - foorum, järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi piirati linn müüridega ja hakati ehitama templeid ja teisi ühiskondlikke hooneid. Hilisemal ajal kinnitasid roomlased, et linn asutati 21.IV 753.a. eKr, millel puudub siiski usaldusväärne põhjendus. Kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina käibib see tänapäevani. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus, roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legend jutustab et tütarlapse isa, jõhker ja jumalakartmatu kuningas käskis visata Romuluse ja tema kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool aga uhtus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla. Kui see oli neid teatud aja imetanud, kasvatas poisid üles kohalik karjus. Suureks sirgunud, kukutasid vennad oma vanaisa troonilt ja asusid endale uut linna ehitama. Töö käigus puhkenud tülis tappis
aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. Merovingid- Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. 14. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud: Odoaker-barbarist väejuht, kes kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Chlodovech-Frangi riigi rajaja Karl Martell-Pippin Heristalisti järeltulija, saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs’ lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse, teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Pippin Lühike-Pippin Lühike ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas. Ta kuulutas end
AUDENTESE ERAKOOL Vana-Rooma referaat Koostaja: Ardi Randlaht Klass: 10.D klass Juhedaja: Rainer Vilumaa Sisukord Page 1 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Tiitelleht...................................................................................lk1 Sisukord....................................................................................lk2 Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu.......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu Isegi nimel «Rooma» on huv...
Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik 451 hunnide peatamine Katalaunia väljadel 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ... Rooma riik säilis Ida-Roomas (keiser Zenon) Ida-Rooma säilimine armee muutus: kaitselt üleminek pealetungile (maa-alad Hispaanias, Itaalias, Aafrikas) 419 edikt mitte õpetada barbaritele meresõitu ... roomlaste ülekaal sõdides merel ühtne riik ja vähe killustatust: hea maksusüsteem ja regulaarvägi; palgad puhtas kullas 2. Bütsants
Uus-Testament - kristlaste kirjapandud evangeeliumid, apostlite kirjad, Johannese ilmutusraamat Rooma õigus Vana-Rooma riigis kehtinud õigus Leegion suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees (u 5000 meest) Triumf edukalt lahingust naasnud sõjapealiku auks korraldatud pidustus Gladiaator orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel Term avalik saun Vana-Roomas 2. Kes oli, mida tegi: Romulus Rooma linna rajaja Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Caesar- oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Sai Rooma ainuvalitsejaks ,,Tulin, nägin, võitsin" , ,,Liisk on langenud" Kleopatra- hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 5130 eKr Constantinus Suur keiser, kes 313. a ristiusu legaliseeris, tänu sellele kasvas kristlaste arv tormiliselt Jeesus I saj
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
sajandil kodifitseeritud Rooma õiguse kogu, mis koosneb neljast osast: 1. Institutiones (Rooma õiguse alused); 2. Digesta ehk Pandectae (rooma juristide kirjutiste põhjal koostatud õiguse kogumik; 3. Codex Justinianus (Rooma keisrite - Hadrianusest Justinianuseni - antud seaduste kogumik); 4. Novellae (uued 535.-565. a. seadused). Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Kuningate aeg 753-509 eKr esimene kuningas Romulus, kokku valitses 7 kuningat..legendi järgi asutas rooma linna üks kaksikutest Romulus, kelle emaunt imetas. Tegelikkuses oli rooma piirkond asustatud juba ammu enne linna rajamist. 510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, Kehtestati vabariik 2) Etruski kuningate aeg Kolm viimast kuningat olid etruskid, nende ajal sai rooma tõeliseks linnaks. Kuues kuningas,
tasane, kohati soine; karjuste ja maaharijate asulad ühinesid, esimesed riiklikud moodustised; Rooma tekkis Tiberi vasakule kaldale, jõetasandikul 7 küngast, kõige varem, 10.saj. eKr rajati asula Palatiumi künkale; umbes 600. a. eKr oli moodustunud ühtne asula; küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum, Kapitooliumi künkale kindlus, linn piirati müüridega; hiljem kinnitati, et Rooma asustati 21. aprillil 753 a. eKr; linna rajaja oli Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja tema preestrinna poeg; Romulus ja ta kaksikvend Remus visati korviga jõkke, nad uhuti kaldale, sattusid emahundi hoole alla, üles kasvatas kohalik karjus, vennad kukutasid vanaisa võimult, asusid uut linna rajama, töö käigus puhkes tüli, Romulus tappis Remuse, lõpetas ehituse üksi 16.Rooma: Rooma vabariik Kuningate aeg lõppes 510 eKr, siis kehtestati vabariik, mis püsis kuni 30 eKr. Riigi eesotsas senat, igal aastal
Kampaniil on kellatorn Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum, mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse. 8. Frangi riik 9. 5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst. 10. Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid. Pärast Theodosius I surma 395 aastal jagati Rooma riik kaheks Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Kui oli kukutatud viimane Lääne-Rooma Keiser Romulus Augustulus lakkas Rooma riik olemast. Ida- Rooma riigi aladel säilis 1453 aastani Bütsantsi riik. I sajandil tekkis Rooma riigi territooriumil Palestiina ümbruses Kristuse usk. Algul kristlaste tagakiusamine, kuni 313 kuulutab Constantinus Suur ristiusu lubatus. Esimesel perioodil kristlikust kunstist rääkida ei saa, sest kristlased pidid end peitma. Peale lubatusk kuulutamist hakkasid kristlased ehitama kogudusehooneid ja võtsid eeskujuks Rooma basiilika
piirkondadeks. c. Linnade allakäik lääneosas: · Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähenduse. · Rikkad eelistasid linnade asemel maamõisasid, mis muutusid kaubanduse soikumise tõttu naturaalmajanduslikuks kõige eluks vajaliku tootmine kohapeal. d. Lääne-Rooma lõpp: · 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. e. Ida-Rooma keiser Justinianus (527-565): · Püüdis taastada keisririigi ühtsust läänepoolsete alade vallutamisega. · Sõjad Itaalias vaid kiirendasid tsivilisatsiooni langust. Hilise Rooma kristlik kultuur 1. Ristiusu kirik a. Ristiusu võidukäik: · Constantinus Suur andis kristlastele 313.a. Milano ediktiga usuvabaduse. · Kristlaste arvu kiire kasv, kelle seas oli palju rikkaid inimesi ja ka kõik
Ta oli üks kardetumaid Lääne- ja Ida Rooma keisrite vaenlane; ta tungis kahel korral Balkanile, Galliasse. Konstantinoopolit ega Roomat ta ei vallutanud. Lääne-Euroopa ajalukku on ta läinud kui julm ja vägivaldne barbar. Samas kirjeldavad mõned ajaloolased ja kroonikud teda suursuguse ja ülla kuningana ja ta mängib keskset rolli kolmes Põhjamaade saagas. Odoaker (435493)- germaani Audawakrs "varanduste valvur", oli Attila väepealik. Ta kukutas 476. a. viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse ja sai Itaalia valistejaks, kuid jäi samas ise Konstantinoopoli keisri kliendiks. Justinianus I (527-565)- Sisepoliitikas- rajas tugeva sõjaväe, surus maha Nika ülestõusu 532, täiendas bürokraatiaaparaati, lasi koostada tsiviilseaduste kogu (kolm küidet + kommentaaris, suurim keskaja seadustekogu (Rooma õigus)). Välispoliitikas- vallutused Itaalias (vallutas Rooma), Aafrika põhjarannikul (vandaalide riik), vallutas osa Hispaaniast.
Küngastele rajati just etruskide ajal ehitised, orgu foorum ning Kapitooliumi künkale kindlus. Müürid tehti 4saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga(vanemate nõukogu). LEGEND:753a asutati Rooma.Romuluse ja Remuse onu käskis kaksikud jõkke visata, et mitte ise võimu kaotada. Vool ujus korvi kaldale, kus emahunt poegi imetas, kuni kohalik karjus nad oma külje alla võttis. Nad kukutasid oma onu Amuliuse, kuid tülli minnes tappis Romulus Remuse.(jumalik päritolu,sünnijärgne hülgamine,täiseas kuningas). Varane Rooma ühiskond. Talupojaühiskond-põlluharimine.Maata kodanikud olid väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud, kuid kodanikud. Vahekord partoonide ja klientide vahel: patroonid(pater- isa) olid rikkad, kes kaitses ja andis maad kliendile(cliens), kes andis vastutasuks koormisi ning saatis sõjaretkel. Patroonid olid mõjukad tänu paljudele klientidele.
Peagi hakati ehitama templeid ja teisi ühiskondlikke hooneid. Müüridega piirati lann alles IV sajandil. Roomlased uskusid, et Rooma rajati 21. aprillil 753 a. e. Kr. See daatum on antiikautorite poolt sootuks hiljem tagantjärgi välja arvestatud ja tal puudub usaldusväärne ajalooline põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina kasutatakse seda tänapäevani. Legendaarse pärimuse järgi Rooma linna rajamisest oli linna rajaja Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia poeg. Lugu jutustab, et tütarlapse isa, jõhker ning jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis visata Romuluse koos tema kaksikvenna Remusega korvis Tiberi jõkke, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt tema tütrepojad ta võimult tõukavad. Jõe voolu poolt kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla ja kui see neid mõnda aega imetanud oli, kasvatati nad üles kohaliku karjuse poolt.
Vergilius oli kodusõdades ülekohut kannatanud, hindas seetõttu kõrgelt Augustuse kehtestatud siserahu ja ülistas seda ka oma loomingus. Tema peateos, eepos ,,Aeneis", pühendub aga roomlaste legendaarsetele eelkäijatele. Ta valis oma suurteose peakangelaseks Homeroseltki tuntud trooja sõjamehe Aenease. Pärimuse järgi olevat Aeneas pärast Trooja langemist tulnud Itaaliasse ja pannud siin aluse valitsejasoole, millest võrsus hiljem Rooma linna rajaja Romulus. Et Augustus uskus end Romulusest põlvnevat, siis ülistas Vergiliuse eepos järelikult keisri enda esiisa. Ajalookirjutus Varaseimad teated roomlaste mineviku kohta pärinevad kreeka ajaloolaste sulest. Roomlased ise tegid esimesi katseid oma ajalugu üles kirjutada 3. sajandil eKr. Need teosed pole aga säilinud. Selgema ettekujutuse rooma ajalookirjutusest annavad alles vabariigi lõpu ja varase keisririigi ajaloolaste teosed
3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. 6. Kultuur hilise keisririigi ajal: paganlik kultuur; Plotinus. Kristlik kultuur: kreeka ja ladina kristliku kultuuri erinevus; Eusebios; Hieronymus; Augustinus. 14 3.1 Constantinus I Suur Constantinus I Suur, kelle nimi kõlab ladina keeles ,,Constantinus I Maximus, Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus" ning kelle sünninimi on Gaius Flavius
Ainest saadi Homerose eeposest ,,Ilias ja Odysseia''. Kui Kreekast sai I sajandil eKr roomakoloonia, sulandus kreeka kunst Rooma kultuuri. Etruski kunst · Etruskid elasid kesk ja põhja Itaalias. · Etruskide kirja ei osata tänaseni desifreerida. · Nad sulatasid rauda ja valmistasid pronksesemeid · Pronksimäär tuld sülgav, lõvi peaga koletis, seljast tuleb kitse pea ja sabaks on madu. · Kapitooliumi emahunt. Rooma linna asutajad Romulus ja Remus. · Neil olid korrapärase planeeringuga, võimsate müüride ja väravatega linnad. · Linnades olid teed, veehoidlad, templid. Templid paigutati kõrgetele alustele poodiumile. · Kunstis on palju mõjutusi kreeklastelt. · Kunstiteostel kujutatud inimestel torkab silma suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandli silmad ja lopsakad huuled. · Hauakambrite seinamaalid olid elurõõmsate stseenidega, kuna usuti hauatagusesse
Suureks rahvasterändamiseks nimetataksegi 375. a. alguse saanud peaasjalikult germaani, aga ka türgi (hunnid) jt hõimude ulatuslikku ümberasumist antiikaja lõpul ja keskaja alguses (375. a.-VI saj.). Pidev surve Rooma keisririigi (eelkõige Lääne-Rooma) piiridele tõi kaasa keisrivõimu nõrgenemise ning germaanlaste riikide tekkimise Lääne-Rooma keisririigi territooriumil. 439. a. vandaalid rajasid Põhja-Aafrikas oma riigi. 476. a. kukutas goodi päritolu keiser Romulus Augustuluse ihukaitseväe ülem Odoaker oma keisri troonilt ning saates keisrivõimu tunnused Konstantinoopoli kuulutas end Itaalia kuningaks. 493. a. vallutasid idagoodid Itaalia ning tapsid Odoakeri. Nende juht Theoderich kuulutas end Rooma kuningaks. 486. a. vallutas frankide kuningas Chlodovech Gallia (enam-vähem kaasaegne Prantsusmaa) ning asutas seal Frangi kuningriigi. 568. a. vallutasid langobardid Põhja-Itaalia (langobard - Lombardia) idagootidelt
1. Keskaja üldiseloomustus Henriku Liivimaa kroonika XIII saj Filid eepiliste pärimuste tundjad ja bardid Alguseks loetakse aastat 476, kui viimane lüüriliste laulude looja Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Suur umbusk - nõiaprotsessid tõugati troonilt. Ristiusustamine ja sõjad Lõpuks nimetatakse Inglise kodanliku Monarhia revolutsiooni algust 1640. Hansa liit ja tsunftid Orjandus feodalism Uus inimtüüp ja väärtused Antiiktsivilisatsioon varemetes Katk
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2
impeeriumi ala peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia,Gallia,Hispaania alad Doonaust lõunas,Daakia,Makedoonia,Ahhaia,Väike-Aasia,Mesopotaamia ja Armeenia,Süüria ja Judamaa ja kogu Põhja-Aafrika rannik.2 sajandil hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema.Kuningate ajajärk(753-509 eKr) oli Rooma linnriigi kujunemise aeg.Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753 eKr Romulus,seda aastat peeti ühtlasi roomlaste ajaarvamise alguseks.Kuningriigi rahvakoosolekul eesotsas oli valitud kuningas. Pärimuse järgi valitsesid üksteise jõul 7 kuningat.Romulus,Numa Pompilius,Tullus Hostilius,Ancus Mardus,Tarquinius Priscus,Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus.Etruskide ülemhõimu ajal arenes riik jõudsalt ning kuningavõim muutus päritavaks. Vanemate nõukogusse kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia
4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride. Ida-Rooma e Bütsantsi keisririik, kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
