Varstu Keskkool 12.klass Margareth Tenno MTÜ Loomapesa Äriplaan Varstu2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................. MTÜ Loomapesa andmed....................................................................................................... Teenuse kirjeldus..................................................................................................................... Visioon..................................................................................................................................... Missioon.................................................................................................................................. Turg...................................................................................................
sajandil(391) kuulutati ristiusk Rooma riigi usuks. Kõik ülejäänud usud oli keelatud. Kirik muutus väga suureks maavaldajaks. Kirikule andsid maad nii keisrid kui ka pärandasid eraisikud. Kiriku hooleks jäi vaeste ja haigete eest hoolitsemine, kirik hakkas andma haridust ja hakkas tegelema ka kohtumõistmisena. Kirik oli ainus tugev organisatsioon ja ta võttis üle paljud asjad, mida enne tegi riik. SÜNDMUSED 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus ning Lääne-Rooma keisririik kadus. 1453 laguneb Ida-Rooma riik(Bütsants) LÄÄNE-ROOMA JA IDA-ROOMA SAATUS Et kriis idapoolseid alasid vähem puudutas, tegi Constantinus pealinnaks Konstantinoopoli. Peale Constantinust valitsesidki riigi ida- ja lääneosa tavaliselt eri keisrid: lääneosa keisri residents oli Mediolanum (Milano) või Ravenna. Pärast Theodosius I surma (395) jagunes impeerium lõplikult Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks
Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord . Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. 5. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. I periood- varajane keskaeg(4.-10. saj) Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid kaduma. Alguse sai uus elukorraldus- feodalism. II periood- kõrgkeskaeg(11.-13. saj) Tekkis hulgaliselt linnu ja kujunes linna kultuur. III periood- hiliskeskaeg(14.-15. saj)
Kordamisküsimused Vana- Rooma 1. Kaart. 2. Kuidas ja kuhu tekkis Rooma linn? Legend selle kohta. Asukoht-Itaalias, Apenniini poolsaarel Rooma linn kujunes 10.- 7. saj eKr latiinide asulast Tiberi jõe äärsetele küngastele Legendi järgi rajas linna Romulus. 3. Dateeri - kuningate aeg - 753- 509 e Kr vabariik - 509- 133 e kr ( 30 e Kr) keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine
tõi ajutise stabilisatsiooni, mis ei suutnud senist elukorraldust enam päästa. Caracella Rooma keiser, tema edikt al. 212. aastast tagas kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Romulus Augustulus viimane Lääne-Rooma keiser, kes kukutati 476. a Odoakeri poolt, kes end Itaalia kuningaks kuulutas. Odoaker - oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Odoaker oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476. aastal otsustas ta viimase kukutada Komnenoste dünastia Kõrgema võimu legitiimsuse printsiip, s.o seaduslikul abielul rajanev võimupärimine, hakkas Bütsantsis kinnistuma 11.saj selle dünastia ajal. Justinianus I Bütantsi keiser 527-565.Bütsantsi arengu 1. õitsengujärk. Justinianus arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". Surus maha Nika ülestõusu.
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Taust: Al 6. saj eKr Kreeka koloonia Paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- constantinuse järgi hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim riigi keeleks kujunes kreeka keel bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika u...
poolt, mil eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud kolooniavallutused. 395.a- Constantinus pärandas riigi oma 1517.a- usupuhastuse või reformatsiooni kahele pojale, mis jagas Rooma impeeriumi algus Saksamaal, mil lõppes Lääne-Euroopa kaheks. senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all. 476.a- kukutati Romulus Augustus troonilt germaani väepealiku Odoakeri poolt 10. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. · Varane keskaeg(4-10 saj)-alguse sai uus elukorraldus- feodaalkord. Aastaid 850-950 nim"Euroopa pimedaks ajaks", sest Euroopas olid pidevad sisetülid, ründama hakkasid viikingid ja araablased. Rooma riiglit päritud kultuur käis alla. · Vahekeskaeg(11-14 sai I pool)- toimusid ristisõjad, kujunes linna kultuur . Eriliselt võiks esile tõsta 13.saj mida nim
KESKAEGSED EEPOSED Keskaja alguseks loetakse aastat 476, kui viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus troonilt tõugati ja lõpuks Inglise kodanliku revolutsiooni algust 1640. Kirik võttis üle ladina keele, antiikkirjandusse suhtus kui paganlikku, ilmaliku kirjanduse loomine algas rahvalauludest. Keskajal tegi Euroopa läbi hiiglasliku arengu, kujunesid välja ühised kultuuritraditsioonid, tänapäeval tuntud rahvused oma keele ,kirjanduse ja kultuuriga. Romaani keele ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel: Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal
metallide eest luksuskaupu vedama. Tuntuim etruski pronkskuju, sõjajumal Mars Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt on nendeks lõvid ning ka erinevad fantastilised elukad. Näiteks kimääre(eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits). Kuulsaimaimaks pronksskulptuuriks loetakse ,,Kapitooliumi emahunti", mis on kuju hundist, kelle nisade poole sirutavad käed kaksikud Romulus ja Remus, keda peetakse Rooma linna rajajateks. Skulptuur Etruskide jaoks olid skulptuurid väga tähtsad. Skulptuuride ja kujude valmistamiseks kasutasin etruskid eriti põletatud savi ehk terrakotat. Skulptuuridel valitseb nn ,,arhailine naeratus" aga näojooned on siiski etruskipärased. Nende portreed ja figuurid olid tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, võib öelda et isegi karikatuursemadki. Terrakota kujusid tehti vormides, mis seejärel põletati
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus
pinnamood tasane ja põllumajanduseks sobiv. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtlane ehk oli rohkem kui üks rahvus (VÕRDLUS- Kreekas elasid kreeklased, aga Itaalias elasid lisaks roomlastele ka teised rahvad, kes ei pruukinud omavahel isegi mitte suguluses olla). Rooma linn/asula kujunes Tiberi jõe ääres umbes 10.saj eKr ja asus Latiumi maakonnas (latiinid). Rooma linn asutati aastal 753 eKr. Usuti, et selle asutajateks olid Romulus ja Remus. Legendi järgi valitsesid linna seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid. Viimane oli Tonquinius Superbus (samas, esimene oli Romulus, kes oli latiin). 4.saj eKr rajati linna ümber müür, kuid enne seda oli rajatud juba kapitoolium (vt mõistet) ja foorum (vt mõistet). Rooma vabariigi valitsemine. Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine (vaata ka lisateksti lk 41) ning vallutussõdade tagajärjed (orjad, talupoegade laostumine, elukutseline
Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik. Asutamine: Rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorgudega küngasteks jaotatud. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna. Arheoloogide andmeil tekkis pidev asustus Rooma kohal 10.9. sajandil eKr. Linn kujunes välja künkaasulate järk-järgulise ühinemise järel umbes 7. sajandi lõpuks eKr. Vaatamisväärsused: Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Kirikuid on kokku umbes 500. Roomat läbival Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul
anglosaksid läksid üle mere Britanniasse. Hunnid ise sulasid raskete kaotuste järel teiste rahvastega ühte. 1 Kuigi germaanlased Lääne- Rooma riigilt rea maid võitsid ja korduvalt Rooma linna rüüstasid, püsis Lääne- Rooma riik edasi, kuigi ainult nimepidi. Seal valitsesid keisrid jõuetute palgasõduritega ja püüdsid oma võimu vähemalt Itaalias säilitada. See kestis 476. aastani, mil üks germaani väepealik Odoaker keiser Romulus Augustuse troonilt tõukas ja enese Itaalia kuningaks nimetas. Nii kustus 476. aastal lääne- Rooma riigi nimi. Ida- Rooma riik püsis veel ligi 1000 a. Nii langes poliitiliselt ja kultuuriliselt tähtis suur Rooma riik. Tema asemele tekkis rida uusi riike. Riigi langemisega koos ei kadunud aga roomlaste kultuur. Nad pärandasid selle vallutajatele. Germaanlased õppisid roomlastelt häid põllutöö- ja käsitööviise
Omas tegelikku võimu, koondades endale tähtsamad ametid Diocletianus keiser, piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale. Senat kaotas nõuandva tähtsuse. Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile. Suurendati ratsaväe osatähtsust. Constantinus Suur muutis pealinnaks konstantinoopoli, mis oli lähemal rikastele ja kriisist vähem haaratud idaladele. Odoaker germaani väepealik, kes kukutas viimase lääne-rooma keisri romulus augustuse. Maecenas keisri rikas sober, kes toetas ta taotlusi Vergilius tuntuim poeet, eepos "aeneis" Titus Livius tuntuim rooma ajaloolane (detailne rooma ajalugu) Cicero kuulsaim rooma orator, ladina keele arendaja. Suurepärased kohtukõned. Meisterlik keelekasutus ja stiilitunnetus. Jupiter Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus kapitooliumil Juno Hera - taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja
etruskid. Küngastele rajati just etruskide ajal ehitised, orgu foorum ning Kapitooliumi künkale kindlus. Müürid tehti 4saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga(vanemate nõukogu). LEGEND:753a asutati Rooma.Romuluse ja Remuse onu käskis kaksikud jõkke visata, et mitte ise võimu kaotada. Vool ujus korvi kaldale, kus emahunt poegi imetas, kuni kohalik karjus nad oma külje alla võttis. Nad kukutasid oma onu Amuliuse, kuid tülli minnes tappis Romulus Remuse.(jumalik päritolu,sünnijärgne hülgamine,täiseas kuningas). Varane Rooma ühiskond. Talupojaühiskond-põlluharimine.Maata kodanikud olid väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud, kuid kodanikud. Vahekord partoonide ja klientide vahel: patroonid(pater-isa) olid rikkad, kes kaitses ja andis maad kliendile(cliens), kes andis vastutasuks koormisi ning saatis sõjaretkel. Patroonid olid mõjukad tänu paljudele klientidele.
aastat eKr asusid ka kreeka kaupmehed siia metallide eest luksuskaupu vedama. Väga huvitavad ja põnevad on ka etruskide pronkskujud, tuntuim neist sõjajumala Marsi kuju. Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt kujutavad nad lõvisid ning ka erinevaid fantastilisi elukaid, näiteks kimääre(eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits). Kuulsaimaimaks pronksskulptuuriks loetakse ,,Kapitooliumi emahunti", mis on kuju hundist, kelle nisade poole sirutavad käed kaksikud Romulus ja Remus, keda peetakse Rooma linna rajajateks. Etruskid valmistasid ka ilusaid ja väga osavaid väärismetallist ehteid. Skulptuurid Etruskide jaoks olid skulptuurid väga tähtsad. Eriti kasutasid skulptuuride ja kujude valmistamiseks etruskid põletatud savi e terrakotat. Skulptuuridel valitseb nn ,,arhailine naeratus" aga näojooned on siiski etruskipärased. Nende portreed ja figuurid olid tolleaegse kreeka kunstiga
3)samniidid. Etruuria maakonnas etruskid,Itaalia lõunaosas kreeklased(Tarantium ja Sitsiilias koloonia Sürakuusa) 3.Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. I kuningas oli Romulus. Kokku oli 7 kuningat. Rooma valdused hõlmasid linna lähiümbruse,ulatudes Tiberi suudmeni,kuhu rajati Ostia sadam.Viimased 3 kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510a eKr Rooma kuningavõim kukutati.Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tõttu maapakku minema.Kehtestati vabariik. Varane vabariik 509-265a eKr Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud,kelle seast kõrgeimad on 2 konsulit
Vana Rooma Kettli Arand 10D Tartu Kivilinna Gümnaasium Tartu 2009 Kaksikvennad Romulus ja Remus olid pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli
Aetiuse juhitud roomlaste ja germaanlaste liiduväelt lüüa,oli sunnitud Galliast taganema; rüüstas Põhja-Itaaliat Romulus viimane Lääne-Rooma keiser. Romuluse kukutamist Lääne-Rooma riigi lõpuks, Augustulus samuti vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. kukutati 476. aastal germaanlase Odoakeri poolt, kes end Itaalia kuningaks kuulutas. Odoaker germaani väepealik ja Itaalia kuningas; Romulus Augustuluse ihukaitseülem; kukutas Romuluse- ei soovinud enam valitseda varikeisri varjus; tapeti pidusöögil Theoderichi Suure poolt Plotinus Neoplatonismi rajaja; = filosoofiline vool, mis lähtus Platoni õpetustest; rahumeelne / positiivse meelsusega filosoofia Eusebios kirikuajaloo isa; tunnustatuima kirjatööga "Kiriku ajalugu". Kaisarea piiskop, ajaloolane, oli ta ka apologeet, topograaf, jutlustaja, kriitik eksegeet; osales
a. Bütsantsi vallutamine. Diocletianuse surm 330. a. Rooma pealinnaks sai 1492. a. Kolumbus jõuab Ameerikasse. Konstantinoopol. Toimub rekonkista. 395. a. Ida-Rooma riigi teke. 1517. a. usupuhastuse ehk reformatsiooni algust saksamaal 476. a. Lääne-Rooma langemine. viimase lääne-rooma keisri Romulus Augustus võimult tõukamine 3) Kuidas piiritleksid keskaega sina? Põhjenda! 4) Kui kaua keskaeg ligilähedaselt kestis? Ligi tuhat aastat. 5) Kuidas ja kellelt sai keskaeg oma nime? Sõna keskaeg tuli kasutusele renessanssi- aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. 6) Nimeta kolm keskaja suuremat alaperioodi koos nimetusega ja üldise dateeringuga
Keskaeg Euroopas Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: - klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) - keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) - uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 14...
eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum. Rooma kunst Asustamisest. · rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorudega küngasteks jaotatud · neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak · sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna. · Arheoloogide andmeil tekkis pidev asustus Rooma kohal 10-9 saj ekr. linn kujunes välja künkaasulate järk-järgulise ühinemise järel umbes 7.saj lõpuks ekr Rooma mõju tänapäeval · miski pole igavene, ka Rooma riik langes lõpuks. Suur rahvasterändamine 3-5 sajandini m.a.j tegi lõpu Lääne-Rooma keisririigile ( aastast 476
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondla...
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) ...
Uus-Testament kristlaste poolt kirja pandud evangeeliumid, apostlite kirjad, Johannese ilmutusraamat Rooma õigus roomlaste õigus mis arenes Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks leegion rooma suurim ja olulisem väeüksus, u5000 meest triumf võitnud väejuhi pidulik marss gladiaator orjaseisuses v vaba elukutseline võitleja, esines vanaroomas peetud avalikel mängudel term avalik saun, ajaveetmis koht 2. Kes oli, mida tegi: Romulus legendi järgi rooma linna rajaja Hannibal kartaago väejuht, peetakse üheks andekaimaks, nurjas roomlaste plaani vallutada Aafrika Caesar vanarooma väejuht, poliitik, kirjanik, vallutas Gallia, 1. Kes üritas vallutada Britannia, alustas kodusõja, võitis, kuulutas end rooma diktaatoriks Kleopatra hellenistliku egiptuse viimane valitseja, caesariga laps, tegi eneka Augustus Octavianus, 1. Rooma keiser, vallutas egiptuse sp kleopatra enekas
kukutanud oma venna Numitori, seadusliku kuninga, ja tapnud tema pojad. Amulius hakkas kartma oma võimu pärast ja laskis heita vennatütre kaksikud Tiberi jõkke. Veevool kandis kaksikud kaldale ja nende kisa peale jooksis kohale emahunt. Hunt ei teinud lastele viga ja hakkas neid hoopis oma piimaga toitma. Pärast märkasid kaksikuid karjused ja üks neist võttis lapsed kasvatada. Ta pani neile nimeks Romulus ja Remus. Vennad kasvasid tugevateks ja julgeteks sõdalasteks. Nad tapsid Amuliuse ja seadsid uuesti võimule oma vanaisa Numitori. Vennad ei tahtnud jääda Alba Longasse ja asutasid uue linna sellesse kohta, kust karjused olid neid leidnud. Linna rajamisel Palatinuse künkale tekkis nende vahel tüli, kui Remus hüppas pilkeks üle Romuluse vastehitatud linnamüüri. Romulus tappis Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema järgi saanudki Rooma oma nime (ladina keeles Roma).
vahelise võistluse leek. Kes ta on ja millega sai tuntuks? Dionysios - Sürakuusa võimas valiteseja Dionysios, kes suutis ühendada enamuse Sitsiiliast. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: Muistne Gallia - Itaalia põhjaosas, Po jõe tasandikul, alad teiselpool Alpi mägesid (tp. Prantsusmaa) Muistne Rooma ja roomlased - 1200 eKr. tungis latiini rahvas Itaaliasse Tiberi jõe kaldale, rääkisid ladina keeles. 753 eKr. pärimuse järgi Romulus rajas Rooma 1. Latiumi maakonda Tiberi jõe kaldale. Muistne Etruuria ja etruskid - muistne Etruuria jääb Gallia ja Rooma vahele. Etruskid on Apeniini ps. põhja- keskosas asuva Etruuria elanikud. ROOMA RIIK Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Foorum - e. turuplats. Rajati madalamale alale, kuivendatud soosse. Kapitoolium - kindluse ja templite asupaik, rajati kõrgemale künkale.
3)samniidid. Etruuria maakonnas etruskid,Itaalia lõunaosas kreeklased(Tarantium ja Sitsiilias koloonia Sürakuusa) Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. I kuningas oli Romulus. Kokku oli 7 kuningat. Rooma valdused hõlmasid linna lähiümbruse,ulatudes Tiberi suudmeni,kuhu rajati Ostia sadam.Viimased 3 kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510a eKr Rooma kuningavõim kukutati.Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tõttu maapakku minema.Kehtestati vabariik. Varane vabariik 509-265a eKr Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud,kelle seast kõrgeimad on 2 konsulit
Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi mk. Arheoloogilistel andmetel rajati see 600 eKr karjuste ja maaharijate asulate ühinemise tagajärjel. Pärimuse järgi tegi seda Romulus 21.apr 753 eKr. Romuluse ja Remuse isa oli Mars ja ema Rhea-Silvia, kes oli kuninga tütar. Lapsed hüljati, emahunt imetas neid ja karjus kasvatas üles. Hiljem tapsid om vanaisa. Romulus tappis Remuse, sai esimeseks kuningaks. Koos temaga valitses 7 kuningat, 3 viimast olid etruskid. Peale viimase langemist (510 eKr) algas Rooma Vabariigi ajastu. Ühiskond Kuningas valiti rahvakoosolekul. Ta valitses koos nöukoguga senatiga, mis koosnes sugukondade vanematest
Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid,
Üks neist oli Nero, kes tappis nii oma naise, kui ka ema ja hukkas ka arvukalt senaatoreid. Kui suur osa Rooma linnast põlengus hävis 64. aastal, siis käisid jutud, et Nero oli see, kelle käsul linn süüdati, selleks, et keiser saaks linna uue palee ehitada. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Traianus (98-117 pKr) Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti Aastaarvud: 753 a eKr algas Kuningate aeg Roomas. Romulus rajas Rooma linna. 476 a pKr kukutati viimane keiser 313 a pKr legaliseeris Constatinus ristiusu 395 a pKr jagunes rooma kaheks 30 a eKr varase keisririigi algys 509 a eKr Varase vabariigi algus.
Constantinuse reformide tulemusel sõjaväeline ja bürokraatlik monarhia. Kehtestati asehaldurite süsteem. Linnad allutati keskvõimule. Loodi paljuastmeline ametnikkond. Pärast Constaninuse (306-337) surma valitsesid ida- ja lääneosa eri keisrid. Peale Theodosius I surma 395 lagunes impeerium lõplikult. Viimased Lääne-Rooma keisrid olid sisuliselt germaani väepealike käsilased ja riik hävis Suure rahvasterändamise käigus. 476 kukutas Odoaker viimase keisri Romulus Augustuluse. Rooma riigi võimsust ei määranud mitte ainult majandus ja sõjavägi vaid ka oskuslik diplomaatia. Analoogiliselt Kreeka proxeniale oli roomlastel ius hospitii institutsioon (külalislahkus). Tülid, mis tekkisid hõimude ja hõimuliitude vahel pidid lahendama ilmalike funktsioonidega preestrite kolleegium fetiales. Sinna kuulus 20 kõige tähtsamate suguvõsade esindajad ja nende amet oli eluaegne. Nende riietus ei olnud tänapäeva mõistes mugav
Saame aimu hauakambrites olevate seinamaalingute järgi Äravahetamiseni sarnane vaasimaal Vana- Kreekaga Tähtsal kohal usk salapärastesse jumalatesse Kujutati jahistseene, pidutsemist, sööminguid jne Õudsed pildid allilmast Heledad toonid, sarnane pigem Vana-Egiptusega Rooma 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks 476 pKr kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse – vanaaja lõpp, keskaja algus Ida-Rooma keisririik jäi püsima kuni 1453, tuntud kui Bütsants (põhiliselt tänapäeva Türgi alad, Egeuse mere ümbrus) Rooma kunst Vähem säilinud kui skulptuuri Rohkem on saadud sellest teada alates 18. saj., kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud (24.aug 79) linnade Pompeii, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi Kunst oli populaarne Rooma maalikunst
Varakeskaeg Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino k...
kodanikest vaid palgasõduritest. 5) Rooma riigi teke. Rooma vabariik ja selle korraldus. Rooma tõus suurriigiks, armee. Caesar. Geograafilised olud olid eelduseks ühtse riigi tekkeks. Itaalia keskosas Latiumi makonnas elavatest latiinidest elanikud koondusid ajajooksul suurematesse linnataolistesse asulatesse millest üks oli Rooma. Rooma lin rajati aastal 752.ekr.Romulus ja Remus. Poisid kukutasid Amuliuse ja seadsid vanaise´a troonile. Romulus tappis remuse linna rajamise käigus.Rooma vabariigi kodanikud. Ptriitsid-aristokraadid, põlite suguvõsade liikmed. Plebeid-vaesemad kodanikud. 12 tahvli seadus. VALITSEMINE- peaaegu kogu rahvas võttis valitsemisest osa. Vabariiklik riigikord. Kodanikud seaduse ees võtdsed. Pigem aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametlikud-magistraadid. Ja vanemate nõukogu-senat.riigiametite eest palka ei makstud. Rahvakoosolekud. Magistraadid valiti üheks aastaks
Nendel tekkis 12 linnriigist lõdvalt seotud liit. Etruskid usukusid palju jumalaid ja usukusid surmajärgsesse ellu. Pikka aega olid etruskid võimsaim Itaalia hõim, kuid 5.saj eKr hakkasid nad vajuma Rooma riigi võimu alla. Rooma linn tekkis Tiberi jõe tasandikule, 7 künka otsa. Küngastevahelises orus asus foorum – turu ja koosolekuplats. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai kindluse asupaik. Linn olevat asustatud 753 aastal eKr (21.aprill). Pärimuse järgi rajas linna Romulus. Pärimus räägib kuidas Romulus ja Remus visati Tiberisse, emahunt kasvatas üles, hiljem leidis nad vana talumees ja pärast poole kukutasid nad oma vanaisa võimult ja hakkasid linna rajama. Tülis olles tappis Romulus Remuse. Nii saigi linn nimeks Rooma. Ostia sadam asus Tiberi suudmes. 7 kuningat valitsesid linna nende hulgas ka Romulus, nad kõik olevat olnud ajaloolised isikud. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Senat oli rahva eest seisev nõukogu
Nendel tekkis 12 linnriigist lõdvalt seotud liit. Etruskid usukusid palju jumalaid ja usukusid surmajärgsesse ellu. Pikka aega olid etruskid võimsaim Itaalia hõim, kuid 5.saj eKr hakkasid nad vajuma Rooma riigi võimu alla. Rooma linn tekkis Tiberi jõe tasandikule, 7 künka otsa. Küngastevahelises orus asus foorum turu ja koosolekuplats. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai kindluse asupaik. Linn olevat asustatud 753 aastal eKr (21.aprill). Pärimuse järgi rajas linna Romulus. Pärimus räägib kuidas Romulus ja Remus visati Tiberisse, emahunt kasvatas üles, hiljem leidis nad vana talumees ja pärast poole kukutasid nad oma vanaisa võimult ja hakkasid linna rajama. Tülis olles tappis Romulus Remuse. Nii saigi linn nimeks Rooma. Ostia sadam asus Tiberi suudmes. 7 kuningat valitsesid linna nende hulgas ka Romulus, nad kõik olevat olnud ajaloolised isikud. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Senat oli rahva eest seisev nõukogu
Nad tegid füüsilist tööd, kuid olid ka õpetajad ja arstid. Roomas võis ori endale raha teenida ja elada vaba inimese kombel, kuid nii ori ja raha olid ikkagi omaniku omad. Ori võis küll loota, et saab teatud rahasumma eest vabaks. See polnud üldse haruldane nähtus ning nii mõnigi neist lõpetas rikka ja mõjuka inimesena. Vabakslastud said koheselt Rooma riigi kodanikuks. §22 Rooma linna rajamise legend pärimuse järgi oli rooma linna rajaja Romulus. Jõhker ja jumalakartmatu kuningas käskis Romuluse ja tema venna Remuse korviga Tiberisse. Vool uhtus nad kaldale ja nende eest hoolitses üks emahunt. Suureks sirgudes kukutasid pojad oma vanaisa võimult ja hakkasid linna ehitama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus oma venna ning lõpetas linna ehitamise üksi. Tema järgi sa Rooma endale nime. Iidsetest aegadest oli Roomas tuntud sõltuvusvahekord, kus vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka
Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul) Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai patrioonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima. Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mis tuli ise muretseda. KUNINGATE AEG Rooma linna valitses kokku 7 kuningat ja ainukesena ei olnud ajalooline isik Romulus. Etruskid olid kõige võimsam rahvas, kes elas Itaalia põhjaosas ja tundsid huvi Rooma, kui kaubanduskeskuse vastu. 3 viimast kuningat olid Etruskite soost, seega allutati Rooma Etruskite võimule. Aastal 510 eKs puhkes aga kuninga vastu ülestõus, niiet too pidi maapakku minema. Peale seda hakati kuninga asemel igal aastal valima riigiametnikke, millega oli kuningate aeg läbi ja algas vabariigi periood. VABARIIGI AEG Aastal 510 kehtestati Roomas vabariik ja riigi eesotsas seisis senat
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 2 Konstantinoopolisse. Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1. Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 – 509 eKr): Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu(~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna (= linnriigi)
a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG 2 Konstantinoopolisse. Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG 3 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1. Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 509 eKr): Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu(~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna (= linnriigi)
· Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. · 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer · Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1. Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 509 eKr): Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu(~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna (= linnriigi). Küngastevaheline soostunud ala täideti
Rooma kunst Sissejuhatus 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma, mis hakkas oma maa-alasid laiendama naabrite arvel. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele.
Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk. 2. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. Tavaliselt jagatakse keskaeg kolmeks põhiperioodiks: 1) Varane keskaeg (4.-5.sajand 10.sajand). Rooma riigilt päritud
Etruskidel oli oma keel,tegelesid ennustamisega,hauad erilist,linnad korrapärast planeeringuga. Etruskide arhitektuur ja kunst Templid(Sarnanesid kreeka templitega,poodium,võlvid) Hauakambrid(Tunnelite süsteem,ümarad kuplitega künkad,hooned,seianad kaetud maaiilnugtega. Kunst(Skulptuur mõjutatud nii kreeka skulptuurist kui idamaadest,loomulikud loomaskulptuurid,kimäärid). Inimestel suured ninad,mandlisilmad. Rooma Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus 753 e.m.a 510 kehtestati ROoma vabariik(3.saj e.m.a oli kogu Itallia Rooma võimu all, ja alustati impeeriumi suurendamist.).Kuning riik,vabariik,keisri riik. 30 e.m.a kehtestati keisririik. Rooma arhitektuur Uuendused-betoon,kaared,võlvid,kuplid Ehitised-termid,amfiteatrid,triumfikaared,sambad Linnad olid planeeritud sümmeeterilist Sõjaväe jaoks rajati kiviplaatidega sillutatud teid. Ehitismälestised(3 nimetatada) Veejuhtmed Foorum-peaväljak sambad Panteon-kõigi jumalata tempel
Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle, see on ka roomlaste ajaarvamise algus. Roomat olevat valitsenud(753-509eKr) 7 kuningat ning peale viimase kukutamist rajati vabariik, sellel ajal kujunes välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Senat- riiginõukogu, koosnes senaatoritest(300) eluaegne ametikoht, sise ja välispoliitika,
Kool Elu-olu Rooma keisririigis ajalugu Koostaja: Klass: Õpetaja: Maakond 2012 Rooma linn. Rooma asub lõuna-euroopas, suurel Apeniini poolasaarel, mis asub Vahemere põhjakaldal. Seda maad kutsuti Itaaliaks ja kutsutakse praegu ka. Kaardi peal näeb see välja nagu pika säärega saabas. Põhjast piiravad Itaaliat kõrged Alpi mäed. Sealt voolab läbi Po jõgi, mida vanal ajal ei arvestatud Itaalia juurde. Poolasaare lõuna tipu juures on Sitsiilia saar. Itaalia keskel voolab Tiberi jõgi, selle kaldal seitsmel künkal asub Rooma linn. Legendi järgi rajasid Rooma linna 753. aastal eKr emahundi poolt üles kasvtatud vennad Romulus ja Remus. Rooma tekkis paljudest väikestes...
keisririigis. 3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. 6. Kristlik kultuur: Hieronymus; Augustinus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
