Raske on mõista, kerge on hukka mõista Miks on nii, et inimesed ei vaevu mõtlema miks üht või teist asja on tehtud vaid peavad kergemaks tegija kohe hukka mõista. Tihtipeale leidub igale teole mõistlik seletus. Mis peamine, pärast selgitusi ei pruugi inimesed oma arvamust muuta vaid jäävad oma hukka mõistva suhtumise juurde. Sellised probleemid on olnud Eestimaal juba aastasadu ja neist on kirjutanud Eduard Vilde oma romaanis ,,Mäeküla piimamees". Kuigi kõik meie ümber on muutunud võrreldes ajaga millal Vilde oma romaaniga välja tuli, on probleemid ikka samaks jäänud. Inimeste loomus on muutumatu. Inimesed ei vaevu üksteist mõistma. ,,Mäeküla piimamehes" võiksime hukka mõista kõiki tegelasi, kuid enne võiksime üritada neid mõista. Kõige süüdlaseks võiksime pidada manduva Mäeküla mõisa vanapoissi, härra Ulrich
Albert Camus Mersault tundis ennast ühiskonnas võõrana. Ta tunneb end sotsiaalsetes suhetes ebamugavalt. Ta sooritab meeltesegaduses mõrva ning see paneb teda mõtlema elu üle ja ta otsib maailmale tähendust. Mesault teadis, et traditsioonid on teda surunud pinge alla ja ta püüdis igati reegleid eirata. Samas nätab soovi nendega kohaneda: laenab sõbralt lipsu ja leinalindi ema matuste jaoks, kardab, et ei tea kuidas surnuvalvamise ajal käituda jne. Romaanis on ta enamasti siiski pinge all. Seda iseloomustab see, et Mersault ei nutnud kui ta ema suri. Ta ei suutnud nutta. Ta ei soovunud ka, et kirst avatakse. See kõik jättis ta külma närviga ja ei mõjutanud tema tavalist elu. Peale matuseid kohtas ta Maried. Nad veedsid aega koos ja mees oli tavaline nagu alati. Nagu polekski ema vahepeal surnud. Teda ei huvitanud ka see, kus Marie käis, ta oli ükskõikne. Mersault on mees, kellel puudub igasugune huvi asjade ja nende käigu vastu
Pilet nr.3 Jerome David Salinger Elulugu: · J.D.Salinger sündis ja kasvas juudi-iiri jõukas perekonnas. · Käis mitmes New Yorgi avalikus koolis ja kooli lõpetas Forgei sõjaväeakadeemias.Käis ka New Yorgi ülikoolis,kuid jättis selle pooleli,reisis Euroopas. · Saksa vägede invatsiooni tõttu pöördus tagasi Ameerikasse,läks ka uuesti ülikooli, kuid jättis pooleli. · Võttis osa lühijuttude kirjutamise kursusest,kirjanduslikuks debüüdiks sai jutustus "Noored" · 1942 aastal läks Salinger sõjaväkke,teenis Teises maailmasõjas vastuluurekorpuses · 1946-1951 avaldas palju jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis", millest sai kohe bestseller ning autorist noorte iidol. · 1953 aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hampshirei osariigis ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. · Viimase jutu mille ta avaldas oli "hapwort16,1924" · Pärast seda pole ta mid...
romaani käänakuterohke, komplitseeritud sisuga ja autori relativistliku üldkäsitusega; sellest paralleelitamisest ta leiab uusi tõdesid ja ühtlasi . H. Tammsaare relativistliku eluvaate aluse. Et mitte vahele jätta, mainime IV osa puhul veel üht osalise tähtsusega kunstlikku võtet: lk. 134 viib Indrek koolivennast revolutsionääri Meleski poolt tarvitamata jäetud singi ja saia prügikasti. See on kummaline samm ja see esineb romaanis kunstliku võttena. Ta toob üksluiseks minevasse sagimisse värskendavat intriigi, ta toob uusi üllatavaid (seega värskendavaid) sündmusi (vt. ka lk. 219 jj., 430), toob uusi intriiginiite Indreku perekonda. Lisaks sellele valgustab Meleski lugu ise-kandist Indreku eluvaadet. Romaani V-s osas (1933) tõuseb tähtsale kohale Tiina. Tema maaletulek elektriseerib Vargamäe uue energialaenguga. Sellegi sammu võime lugeda plaanitsetud võtete hulka. Ja nüüd peame taas tagasi minema
revolutsiooniliste demokraatide vahel, kes keskendasid kogu oma tähelepanu nõrkustele, "liigse inimese" otsustusvõimeltusele, temas kodanikutunde puudumisele. Romaanis "Isad ja pojad" (1862) jätkas Turgenev "uue inimese" kunstilist jälgimist. "Isad ja pojad" ei ole üksnes roman põlvkondade vahetusest, vaid ka ideeliste suundade omavahelisest võitlusest, vältimatust ja leppimatust vanade ja uute sotsiaal-poliitiliste jõudude võitlusest. Romaanis avaneb julm ja keeruline vanade sotsiaalsete suhete purunemise protsess, konfliktid kõigis eluvaldkondades. Kaasaegsed reageerisid teravalt romaani ilmumisele. Peale "Isad ja pojad" ilmumist saabus korjanikul kõhkluste ja pettumuste periood. Ilmuvad teosed "Viirastused"(1864), "Küllalt"(1865) ja paljud teised, mis on täidetud kurbade mõtiskluste ja pessimistlike meeleoludega. 70-ndatel aastatel, elades Pariisis sõbruneb Turgenev Narodnikute liikumise tegelastega (nimed..
Franz Kafka (18831924) sündis tollal Austra-Ungari koosseisu kuulunud Prahas juudi päritolu lihakaupmehe peres. Oma tekstid kirjutas Kafka saksa keeles. Autor oli realistliku kirjandusvoolu esindaja ning paljuski olid tema teosed filosoofilised ja sümbolistlikud. Kirjanik pani lugejaid mõtlema inimloomuse sügavama olemuse üle. Kafkaga said alguse sellised nähtused nagu võõrandumine argisest reaalsusest ja maagiline realism. Romaanis ,,Protsess" (1925, kirjutatud 19141915) kujutatakse ohtrate sümbolite abil bürokraatia hammasrataste vahele jäänud väikest inimest. Romaani peetakse autobiograafiliseks ehk kirjaniku enda kogemusel ja tunnetusel põhinevaks. Lisaks Kafka etnilisele taustale ja sünni- ning elukohale Euroopa südames asuvas mitmekeelses Prahas, andsid olulise varjundi kirjaniku loomingule suhted isaga. ,,Kiri isale" (1919) on pihtimuslik kirja vormis valminud essee, milles autor analüüsib oma natuuri,
Tiesenhausen "Rakvere romaanis". "Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab." Kross ei markeeri Timo keelekasutust, ta lihtsalt lisab, et tema eesti keel oli iseäralik. Seevastu näiteks A. H. Tammsaare romaanis "Ma armastasin sakslast" on vanal parunil suus just see iseäralik eesti keel: "Mina armastap see eesti rahvas, selleperast tahap ma teadma. Mina moistap: teie tulep kokku, joop ja loulap, ja kui teie saama küllalt jooma ja loulma, siis teie hakkap see armas eesti rahvas juhtima ja valitsema, sest ka tema olep üks kange loulu rahvas, nagu mina ise oma korvaga kuulama." Üks paremaid võimalusi rõhutada tegelase võõrust/võõrasust ongi panna ta rääkima vigast võõrast keelt
Et kõrtsis rahu saada, pidi ta ülameeste suu õllega kinni panema. Ta hakkas ka ise üha rohkem jooma. Alkoholi tõttu ta lõpuks oma elu kaotaski. Kui talupoeg oma viga taipas ja seda parandada püüdis, siis on juba hilja. Tõnu tahtis, et kõik oleks nagu enne lepingu sõlmimist. Kõik Mari kosilased olid niisama rahaahned ja tahtsid naisega abielluda, kui alles jäävad piimad ja Mari mõisas edasi käib. Seega ei olnud see ainult Prillupi viga ja tahtmine. Eduard Vilde romaanis "Mäeküla piimamees" on kujutatud kolme karakteri käitumist ja arengut, samas on raamat väga hästi kirjutatud ja viimistletud. See teebki teosest tõeliselt hea meisterliku psühholoogilise teose.
ö hingeliselt haigeks. Esimene inimene, kellele ta oma süü üles tunnistab, on tema armastatu Sofja Marmeladova, kes on valmis talle andestama ja temaga koos karistust kandma. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Seoses Dostojevski romaaniga meenub E. Vilde teos ,,Külmale maale", mida võiks pidada ,,Kuritöö ja karistuse" paralleeliks. Ka selles romaanis sooritatakse kuritegu, millele järgneb karistus. Selleks, et parandada oma majanduslikku olukorda, ühineb peategelane Väljaotsa Jaan hobusevarastega. Selle eest peab ta aga maksma kõrget hinda. Ta saadetakse külmale maale, kuid ta ei lähe sinna üksi. Temaga tuleb kaasa Virgu Anni, kes oma armastusest Jaani vastu on valmis talle andeks andma. Nende romaanide puhul ei ole tegemist paadunud kurjategijatega. Mõlemal mehel oli
Kuidas käituksin Katku Villuna? A.H. Tammsaare romaanis"Kõrboja peremees"on juttu lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. Kuidas käitukisn mina Katku Villuna ja mis teeksin teistmoodi. Olles Katku Villu, t...
See oleneb vaid sellest, kuidas mälestust hindad, mis poolt tast käsitled ning mida tast õpid. Olles mälestuses, inimene justkui elaks minevikus. Kuid ilus mälestus on suurepärane motivatsioon eluga edasi minemiseks, püüdmaks saavutada veelgi rohkemat ning kündida veelgi parema emotsiooni poole. Kole mälestus õpetab aga hindama seda, mis sul on ning aitab vältida tegemast samu vigu. Mälestused aitavad elada. Neis on jõud. Waris Dire räägib oma tõetruus romaanis ''Kõrbelill'' katsumustest, millest meie oma kindlustatud soojades kodudes mõeldagi ei oskaks. Kaasas ainsa varandusena räbaldunud suurätt, põgenes neiu masendava elu eest Aafrika kõrbes. Üldse mitte seepärast, et tal oleks seal halb olnud, ta armastas oma kodu ja peret, kuid fakt, et traditsiooni kohaselt, pidi abielluma endast kaks korda vanema mehega, ajas judinad peale. Kui väga ta ka ei oleks tahtnud pea norgus tagasi kodupoole kõndida, aita teda teel viimane mälestus, vanamehe
Peale sellist läbikukkumist ei kaotanud tüdruk veel lootust vaid rassis ainult edasi, et saavutada vastuarmastust. Seesugust jõudu võib inimene endas leida vaid armastuse kaudu. On ka tundeid, mis pimestavad ning muudavad inimesi nõrgaks, mille tagajärjel ei suudeta enam ise mõelda vaid oma lastakse kallimal enda eest otsuseid teha. Isiksusi , kes lasevad liialt ennast südamel juhtida, mitte mõistusel, leidub palju. Merimee poolt kirjutatud romaanis ,,Carmen" oli don Juan just täpselt selline mees, kes andis oma elu naise hoolde suuresti hetke tunnetest. Ta järgnes mustlasnaisele kinnisilmi, võttes endale samasugused elu kombed ja uskumused. Kõik seepärast, et don Juani arvates oli Carmen see õige, kelle nimel kõigest väest pingutada ja üritada igal viisil suhet toimima panna. Nagu selgub, suudab armastus manipuleerida isegi kõige tugevama iseloomuga inimesega, tehes temast nõrga ning tundliku
maailm tundub kohutavalt ebaõiglane. Murdeiga on raske aeg, kuna tuleb hakata enda tegude eest vastutama ja sirguma täiskasvanuks. Paljudele noortele toob see hirmu ja masendust, kuna suureks saamine on täiesti võõras kogemus. Inimene peab uute rollidega kohanema ja mõnele võib see tunduda raskena. Paljud noored tunnevad, et iga sõna, mis neile öeldakse on silmakirjalik ja halvustav. See paneb nad ühiskonnast võõranduma. Nooruk muutub abituks ja jõuetuks. J.D.Salingeri romaanis "Kuristik rukkis" on peategelase Holden just sellises olukorras. Ta on äsja koolist välja visatud ning tunneb, et maailm tema ümber on võlts. Tema leiab enda olukorra lahenduseks põgenemise. Üldiselt tulevad küll noored sellisest faasist välja, kuid mõnele jätab see terveks eluks südamesse armid. Järgmisel eluetapil on inimene juba läbi elanud teismeliseea emotsioonid ning astunud rõõmsa ja sinisilmsena maailma. Mõned otsustavad ülikooli, teised reisima minna
Mitmed sõjad on ajaloo vältel purustanud erinevaid ühiskonnastruktuure eesmärgiga neid muuta jättes inimeste mälestustesse, südametesse ja maailma ajalookirjutusse maha suure märgi. Säärane sõjakas käitumismall on meil vististi loomuses ning võimuvõitlust näeb ka loomariigis, kuid mida rohkem areneb tehnika ja laieneb teadmistepagas, seda ebaausamaks lähevad võtted lahingus. Inimkond on omandanud julmi viise, kuidas maailma ja elu lõpetada ning on tõestanud sihikindlust saavutada eesmärgid olenemata tagajärgedest, millel on võivad olla laastavad tagajärjed inimeste olemusele- inimlikkusele. Romaanis ,,Läänerindel muutuseta'' käsitleb Remarque eelkõige just inimlikkuse küsimust esitades lugejale võikaid pilte lahinguväljadelt ning jõudes mõtetega alatihti sõja destruktiivse mõjuni inimlikkusele. Ta ei ole kindlasti leebe kirjanik, kes ilustaks võikaid sündmusi, vaid räägib asjadest ausalt tehes isegi 21.sajandil elavale noorele võimaliku...
Ja võib olla selle isiksuse isegi hävitada? Selle järsk kadumine lõhstab isiksust vaimselt, kui armastus on tõeline. Ma leian, et armastus tapabgi enamasti vaimselt ja seestpoolt nii öelda. Armastusel on võimu hävitada inimese eneseusk , enesekindlus, turvatunne ja muud õnneelmendid. Armastus on kui ohtlik mäng. Sa võid anda oma elu kellelegi, kes selle rikub. Ehtne näide sellest on, romaanis ,,Carmen" tegutsenud, Don Juan. Ta andis oma elu ja hinge Carmeni kätte, lastes Carmenil endale südamesse pugeda. Järgnes talle pimesi, kuid Carmen kasutas teda ära. Don Juan oli nii jõuline, kui ka tugev, kuid armastus tegi ta nõrgaks ja hapraks kui klaas. Äärmuslikul juhul võib armastus tappa ka reaalselt. ,,Romeo & Julia" on teos, kus Romeole läheb korda vaid see, et ta saaks olla oma armastatu, Julia, lähedal, mitte see, et Julia sugulased teda tappa soovivad.
Varem läksid õppima vaid need, kes seda tõesti tahtsid. Praegusel ajal sunnitakse haridust peale, kuna ilma selleta töökohta ei saa. Seega haridust ei väärtustata enam. Tähtis on vaid lõputunnistus. Majanduskriisi teiseks haruks on eetikakriis. Inimesed ei väärtusta enam omavahelisi suhteid ning ka viisakus on peaaegu kadunud. 21. sajandi inimesed on keskendunud iseendale nagu seda oli ka Dorian Grey Oscar Wilde romaanis. Dorian oli keskendunud rohkem enda ilu peale ning käitus teiste inimestega inetult. Vanasti olid inimesed kaastundlikumad ning abistasid oma lähedasi. Perekonna väärtustamine ei ole tänapäeval sama, mis oli 20. sajandil. Kui vanasti inimesed sõlmisid omavahel tugevad abielusidemed, siis esimese tüli käigus ei antud kohe lahutust sisse, nagu on kombeks tänapäeval. Üks põhjustest on see, et inimestel oli suurem eneseväärikus ning kardeti jääda häbisse naabrite ees
Mis siis on see armastus, mille poole püüeldakse ning mida nii väga otsitakse? Minu emakeele õpetaja ütles kord, et liigne lähedus tapab armastuse. Need sõnad jäid mul peas kumisema ning terve päev mõtlesin selle lause üle. Üks minu endagi suhe oli lõppenud selle vea tõttu, kuid põhjusest sain aru alles liiga hilja. Suhtes on tähtis eemalolek, sest paraku mõlemapoolsed suured tunded lämmatavad teineteist, kui ei ole mingisugust vabadust. Sama lugu juhtus ka Tammsaare romaanis "Elu ja armastus" Irma ja Rudolfi vahel. Irma jaoks oli see esimene suur armastus ning ta tahtis kõike kogeda, koguaeg oma kallima juures olla. See aga tüütas Rudolfi ära ja suretas tema tunded, kui neid üldse oligi. Suurim viga, mis naised teevad, on oma mehe järgi jooksmine. Paljud meist arvavad, et kui armastad, pead iga vaba hetke veetma oma mehe kõrval, sest see ongi ju armastus. Kuid tegelikult näitab armastust vabakslaskmine. Napoleon on öelnud, et
Mats Traat ,,Tants aruukatla ümber" 1.Romaani tegevus toimub 20.saj algusest kuni keskpaigani. 2.Suured ÜK-likud vapustused on I maailmasõja, kolhooside teke, küüditamine, sundmobilatsioon. 3.Mats Aniluik oli Aiaste talu peremees. Vanim poeg Kaarel läks linna ülikooli juurat õppima, kuid ta ei lõpetanud seda. Keskmine poeg Jüri sai üürikeseks ajaks taluperemeheks, kui ta pidi sõtta minema, kus ta hukkus. Noorim poeg Taavet sai peremeheks ja märtsiküüditamisel viidi ta Siberisse, kus ta hiljem tagasi naases. Lünka läheb sõna savi. Sealsete põllumeeste vaenlane nr 1 on savi. 4.Esimeses tantsus loeb masinist Jakob oma poja Elmari kirja ette, kes viibib sõjas. Ta kirj sellest, kui jube elu neil rindel on. 5.Esimesena tuleb viljakuivatisse Vilma. Ta on Jaanusest sisse võetud ning ta lubab teda õhtul külastada.Peale Vilma tuleb sinna veel taaveti poeg Edgar, kes on Jaanuse kunagine koolivend ja sõber. Nad mõlemad said mobilisatsiooni kutse ni...
Elu ei ole kerge ja seda ei saa ka kergelt võtta. Elus tuleb vaeva näha, lihtsalt sellest läbi liuelda on võimatu. Tihti tundub elu liiga keeruline, sest inimene ise on enda vastu liiga karm. Enda üle naermine annab märku sellest, et inimene teab, kes ta on. Enda nõrkuste üle naermine ei ole enne võimalik kui inimene teab missugused on tema nõrkused, seega annab oskus enda üle nalja teha märku, et inimene teab, kes ta on. H.Hesse romaanis ,,Stepihunt"on peategelase Harry Halleri kõige suurem probleem leida endas üles rõõmsameelsus, naer ja optimism. Harryt ajavad endast välja inimesed, kes tunduvad võtvat elu mängleva kergusega. Naerdes, tantsides, kuulates sama muusikat mis teised ja olles kõigiga ühtemoodi hall mass. Harry suhtus endasse väga kriitiliselt ja ei suutnud leppida oma mittetäiuslike omadustega. See aga, kui ei suudeta endaga leppida, takistab pidevat vaimset arengut
Tallinna Läänemere Gümnaasium August Gailit Referaat Õpilane: Romanov Pavel Õpetaja: Krivenko Ljudmilla Tallinn 2010 1 Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal, üles kasvas ta Laatre mõisas. Sarnaselt kodukandi pinnamoega oli ka Gailiti elu värvikas, selles oli nii väiksemaid, kui ka suuremaid käänakuid. Ta elas ja töötas mitu aastat Prantsusmaal, Lätis, Saksamaal ja Itaalias ning siirdus 1944. aastal pagulusse Rootsi, kuhu jäigi elu lõpuni. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana, Vabaduss...
muutus. Nüüd on laste peamiseks kasvatajaks saanud kõigi lastevanemate hirm - Internet, millest lapsed kahjuks otsivad sügavaid teadmisi vähem kui aja surnukslöömise võimalust. Normid on muutuvad ning ka inimesed on muutuvad. Aeagade jooksul on vanemad põlvkonnad tahtnud ja isegi sundinud noori, et edasi anda oma pärandeid ja traditsioone noortematele, aga kas kõik noored peavad selle kõik avasüli vastu võtma. Anton HansenTammsaare romaanis „Tõde ja õigus“ tahtis Andres oma lastele pärandada parema tuleviku - tema nägi paremat tulevikku selles, et talu ja maa on korras- pole enam soist maapinda ega lagunevaid taluhooneid. Andres soovis, et tema järglastel oleks kergem elu, kui tal enesel.Vargamäe peremees töötas ainult ühe eesmärgiga- pärandada kunagi see tulevasele põlvkonnale. Kahjuks vana Andrese ja noore Andrese nägemused tulevikust ei langenud kokku ning noor Andres keeldus isa pakutud pärandist. Sellise
Armastuskolmnurgad Aktuaalsed küsimused 1934 – „Elu ja armastus“. Kahe inimese vaheline suhe. Psühholoogiline romaan. Vähe välist sündmustikku, palju pikki dialooge ja inimese siseheitluste kirjeldusi. Teose taustaks on tollaaegsed ühiskondlikud suundumused. 1935 – „Ma armastan sakslast“, Päevikuvormis minajutustus. Eesti ametnik ja baltisaksa aadlineiu armastuse lugu. Taaammmmsaare muutub pessimistlikuks, romaanis puudub väljapääs. 1936 – „Kuningal on külm“. Näidend. Jantlik võitlus võimu pärast. Mitmed motiivid on võetud piiblist ja neid siis muudetud. 1939 – „Põrgupõhja uus Vanapagan“. Satiiriline allegooria. Lunastuse teema kokkuvõte. Tammsaare lastekirjanikuna Pole kirjutanud puhtalt lastekirjandust, kuid ka näiteks „Tõesse ja õigusesse“ sisse kirjutatud laps- ja loomtegelased, nende toimingud,
3. Morozov Ravici hea sõber, kes töötab ühes lokaalis. Morozov aitas aitas Joanile tööd leida. 4. Haake Mees, kes oli Ravicit vangilagris piinanud ja peksnud. Hiljema maksis Ravic talle kätte ning tappis ta ära. 5. Veber ja Durant Ravici töökaaslased. Kuna Ravic oli immigrant ning tal oli keeruline tööd leida, siis sai Durant Ravicit ära kasutada ja talle vähe palka maksta. 3. Teose põhiteemaks on armastus Ravici ja Joani vahel. Veel näidatakse selles romaanis, kuidas elati ajal, kui sõda oli kohe-kohe uksele koputamas. 4. Põhisündmused: 1.) Ravic kohtub Joane´iga sillal ja viib ta enda hotelli, tänu millele nad mõlemad armuvad. 2.) Ravic näeb Prantsusmaal Haaket, kes oli teda kunagi peksnud ja piinanud. Ravic sõbruneb Haakega, meelitab ta metsa ning siis tapab ta. Kuna Haake oli natsidel ainult üks väike lüli, siis ei hakatud tema kadumisest suurt numbrit tegema ja ilmselt ei pandud seda tähelegi. Ravicil ei
saaks Andrese peale kaebata. 6.Mis phjustas Andrese prdumise piibli poole? Andres prdus oma jumala poole ,sest kik tema lapsed olid ra linud ja mitte kski neist ei tahtnud sinna jda . Ja ka Krda surma prast. 7.Miks lahkusid lapsed Vargamelt? Sest Vargamel ei olnud kunagi armastust ega nne vaid palju tlisid ,riidu, vihkamist ja kurbust. 9.Mis olid andrese laste nimed? Liisi, Maret, Anni(suri ra) ,Indrek ,Ants , vike Andres. 10.Kes olid romaanis: Hundipalu Tiit - Indreku ristiisa ,Andrese hea sber, naaber. Mari - algul oli saunanaine ja Jussi naine, hiljem Andrese naine (taluperenaine, lasteema) Taar - rtsep lambasihver - Pearu naine (Pearu kutsus teda nii) Kassiaru Jaska - Naaber, rikkur Milliseid probleeme teos ksitleb? Minu meelest on seal heks suureks probleemiks see, et kogu aeg visteldi milleski ja tehti vingerpussi ksteisele. Palju valetati ,mis muutis inimesed seal kurvaks ja elaks. Jo
Probleeme ei tekita altkäemaksud ega ebaseaduslikud võtted. Kapitalism on viinud meid situatsioon, kus kasuahnus muudab inimesed külmavereliseks ja ebamoraalseks. Eestis aset leidnud maadevahetuse skandaali tuumaks oli korruptsioon ja ametiseisundi kuritarvitamine omakasupüüdlikel eesmärkidel. Eetika ja moraal olid puudulikud ka siinkohal. Isekus võib viia tõsiste tagajärgedega tegudeni. Sarnaseid probleeme võib leida ka kirjandusest. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" pidas Raskolnikov end seadusest ja moraalsest kõrgemal asuvaks. See andis talle mõistmise, et võib kedagi tappa. Lõpuks sai mees ikkagi karistuse ja ka lunastuse. Kõik võib hea tahtmise korral leida ilusa lõpu. Inimkonnal on võimalus oma probleeme lahendada, kui lähtuda rohkem südametunnistusest ja moraalitundest. Maailma areneb pidevalt ja õnneks kõlbluse suunas. Maailmas on palju moraalitust, see on meie ühiskonna suurim viga. Kuigi asjalood on
romaanides. Sõjajuttude armastus on täis piiritut igatsust, ent on pealispindne. (tüdrukud) Tsitaat: ,,Sina, minu esimene ja otsata armastus, puhas ja ainumane. Seesugune armastus ei otsi naudingut, sest ta on lihtsalt ime. Kui ma kaon, on minu minevik niivõrd lühike, et sellesse mahud ainult sina." Lahingust lahingusse aetaval sõduril piisab isegi lootuskiirest, et kuskil on keegi, kes võib-olla isegi ootab, kui sel pole nägu ega nime. · Peegli romaanis on olemas kõik olulisemad meeleolud, mis eesti sõdurite hulgas tollal valitsesid: kõhklused, põgenemissoov, usaldamatuse tunne, viha, masendus, surmahirm, koduigatsus, ja igatsus armastuse järele.
(Maimu, 2018). Berg on kirjutades mitmeid teemasid puudutanud alustades kuuluvuse ja seksuaalsuseprobleemidega, rääkides nii naiselikusest kui ka stagnatsiooniajastust ning lõpetades Nõukogude Liidust välismaale põgenemisega (Maimu, 2018). 3.3. Ma armastan venelast 1994. aastal kirjutatud romaan "Ma armastasin venelast" jutustab 13-aastase tüdruku ja täisealise mehe vahelisest suhtest. Romaanis räägitakse ka eesti-nõukogude ajast, peresuhetest, kooliprobleemidest ning inimeste tunnetest. Tüdrukule meeldisid ka venelased ja arvas, et ta ise on venelane ning ta arvas, et ta ise tihti on venelane seetõttu. Raamatus tuli väga selgelt välja pedofiilia ja kuuluvuse probleemid (Berg, 1994). 4 4. KASUTATUD KIRJANDUS 2018. Maimu Berg. URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Maimu_Berg. 18. november 2018. Kivi, A. 2017
19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus. Tähtis on alateadvus, sest inimene ei tunne iseennast täielikult, seda kõike kujutab modernistlik romaan. Tähtis koht on ka mälestustel ja hetkeseostel, samuti ka vihjetel kirjandusteostele. Modernistliku romaani sündmustik on sageli ebareaalne, segi on aja ja ruumi suhted
f) kummalised tegelaste nimed. Gailiti kuulsaim roman on "Toomas Nipernaadi" (1928). Romaan koosneb seitsmest novelist, mis moodustavad terviku. Peategelane on rändurist unistaja, kes rändab kevadest sügiseni Eesti külades ja toob elanike ellu romantikat ja unistusi, olles nagu platooniline Casanova, kes küll võrgutab, kuid ei valluta. Enamasti on tema mõju tegelaste eludele positiivne. 1935 ilmus Vabadussõja-aineline roman "Isade maa". Selles romaanis kujutab Gailit sõja traagika kõrval ka anekdootlikke sündmusi ja sõduri huumorit. 1938 ilmus veel realistlikum roman 2Karge meri", mis kujutab elu üksildasel hülgeküttide saarel, kus inimene peab ellujäämis nimel võitlema loodusjõududega. Gailit näitab, kui raske on võõral sellesse ühiskonda sobituda. 1941 ilmus roman "Ekke Moor". Peategelane on noor mees Ekke, kes jätab oma ema Ja kallikma, et minna laia ilma seiklema. Ta kehastab mitmeid ameteid ja rolle, kuid
Tema "Nahksuka jutud" saavutasid laialdase populaarsuse, mõjutades koguni Euroopa romantismi. Indiaani suguharude elu käsitlevate romaanide keskseks teemaks on indiaanlaste võitlus sissetungijate-kolonisaatorite vastu. Romaanitsükkel "Nahksuka jutud" koosneb viiest romaanist: "Pioneerid" (1823), "Viimane mohikaanlane" (1826), "Preeria" (1827), "Rajaleidja" (1840) ja "Hirvekütt" (1841). Ajaliselt varaseimad sündmused toimuvad tegelikult viiendas romaanis "Hirvekütt" ja jõuavad lõpplahenduseni romaanis "Preeria". Romaane ühendab üks kangelane jahimees Natty Bumppo Nahksukk; ta esineb ka nimede all Pikk Karabiiner, Haukasilm, Rajaleidja, Hirvekütt. Natty Bumppo on ideaalne kangelane. Positiivsed kangelased on ka indiaanlased Tsingatsguk, Unkas ja mõned teised. Cooper suhtub indiaanlastesse erapoolikult ning idealiseerib neid, tema indiaanlastekäsitlus on romantiline
Arenenud riikides puutub inimene massikommunikatsioonivahenditega kokku iga päev ja need mõjutavad teda pidevalt. Igaüks peab endale sellest aru andma ja valima katkematust infotulvast talle vajaliku. Uudiseid, mille põhjal hakatakse tegema otsuseid, tuleks ka kontrollida, et mitte langeda väärteabe ohvriks. Massikommunikatsioonivahendite rohkus tänapäeva maailmas tähendab, et me ei pääse nende väljastatava info tajumisest. G. Orwelli romaanis "1984" oli igas korteris kohustuslik teleekraan, mille kaudu inimest jälgiti ja propagandat tehti. Praegusel ajal on peaaegu iga eurooplase kodus televiisor ja seda täiesti ilma sunnivahenditeta. Vaatajat püütakse selle kaudu mõjutada siiski sama intensiivselt kui Orwelli teoses. Selleks motiveerib meediategelasi reklaamist saadav kasum, mis sõltub otseselt kanalit jälgima meelitatud inimeste arvust. Seetõttu püütakse teavet esitada võimalikult tähelepanu köitvalt ja mõjusalt
1. Remarque sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal. Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema vastu. Remarque'i isa oli raamatuköitja. Perekond oli üsna vaene ning neil tuli sageli kolida. Taskuraha teenimiseks andis Remarque klaveritunde. Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu. 1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest. Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari. Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik. 1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga. 1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal. Kuid natsidele oli see vastukarva ning 1938 kaotas R. Saksa kodakondsuse. Ta emigreerus Sveitsi ning jätkas kirjutamist. 1939 suundus R. USA-sse ning elas ...
selle põhjuseks oli Esmeralda. Vaadates oma toa aknast noorukit tantsimas, pani teda sellisesse olukorda kus ta polnud varem olnud. Ta oli armunud tollesse mustlasneiusse, kuid sellised tunded oli rangelt keelatud preestlitele. Tänu sellele kaotas ta igasuguse kontrolli oma käitumise üle ning see viis teda nii kaugele, et tegi ühe tapmiskatse, käitus Quasimodoga halvasti ning muutus äärmiselt pealetükkivaks ja kadedaks Esmeralda läheduses. Üks läbivaks teemaks selles romaanis oli armastus ja vihkamine. Need jaotasid ka tegelased vastavalt headeks ja halbadeks. Parim näide sellest on see kuidas Esmeralda armus Phoebusesse, kuid too oli äärmiselt silmakirjalik ning ei tahtnud ennast kellegagi siduda. Siiski mustlasneiu tunded jäid ning Phoebuse kaotamist muutis veelgi raskemaks Claude Frollo, kes oli oma armastusega juba kontrolli kaotanud. Tänu sellele pani aga noore neiu end jälestama. See tunneterohke ning keeruline romaan lõppeb kahjuks kurvalt
nendega kaasa minemast, noormees, kellel on oluline vastassoo tähelepanu, isik, kes tahab muuta oma elu. Harry suudab igat stseeni vaadates säilitada valitsevaks pooleks endas inimese, kuid kui tema ette asetatakse armastatud naine teise mehega suguühtes olema, siis lööb temas välja kiskjalik pool hunt. Ta tapab instinkti ajendil Hermine. Harry mõistab, et end mõista tuleb areneda veelgi rohkem. Tuleb osata naerda nii enda kui ka hundi üle. H.Hesse on suutnud romaanis selgelt välja tuua inimese sisemise maailma. Selle, kuidas igaühes võitleb mitu erinevat poolust. Romaan on inimese hinge ning vaimset seisundit kujutav.
ÜLESEHITUSE JA TÄHENDUSEGA FRASEOLOGISM TERVIK -VÄLJEND ERINEVA TÄHENDUSEGA SÕNAD MIS ON SAMAKÕLALISED HOMONÜÜM LÜHIKE NALJAJUTT HUMORESK KIRJANDUS TEOSE MÕTE IDEE ÜKS KIRJANDUSE PÕHILIIK MIS RAHULDAM INIMESE EETILISI ILUKIRJANDUS VAJADUSI PÕHITEGEVUSE ARENEMINE ROMAANIS VÕI DRAAMAS INTRIIG METAFOORI ERIKUJU PÕHINEB ELUSOLENDI TUNNUSTE ISIKUSTAMINE KANDMISEL ELUTA OLENDILE NOVELLI JA ROMAANI VAHEPEALNE ZANR JUTUSTUS KIRJANDUSTEOSE TEGELANE KARAKTER KÕIK TEKSTI OSAD KOKKU (SISSEJUHATUS,SISU, KOMPOSITSIOON KOKKUVÕTE) KOOMILISE SISUGA TEOS KOMÖÖDIA
Kindlasti ei saa mainimata jätta Mati Undi osavust sõnasepana. Kui teose esimene pool oli väga võluv ja inimvihkajalik, laginal naerma ajavalt irooniline, ent depressiivne, ei saa seda väita teise poole kohta, mis oli pigem sügavama tähendusega. Sain teada, et oluline on mitte alla anda, oluline on jätkata seda, mida te teete. Ajal, mil teid hakkavad vihkama või kadestama isegi need inimesed, keda te ei tea, on see esimeseks märgiks, et ükskõik mida te antud hetkel teete, on õige. Romaanis polnud küll selgesõnaliselt eelnevais lauseis mõtted välja toodud, kuid minul kui lugejal tekkisid sellised mõttevälgatused. Esialgne plaan oli Undil ju kirjutada raamat elektrist ja kõigest sellega seonduvast, ent siis poleks tõenäoliselt teos nii palju kõneainet pakkunud ei inimeste vestlustes ega ka meedias.
Esimeses lahingus poisid hakkavad kartma ja jooksevad ära(ahas eesotsas), hiljem selgub et nad põgenesid asjata ning venelased olid ka just samal ajal põgenenud 6)Mida tegid punased vangidega, mida nad tegid Tartus ja Rakveres? Punased tapsid vange tartus ja rakveres 7)Kuidas muudab sõda inimest? Sõjaolukord toob inimeses esile palju kaalutlusi ja arutlusi iseendaga, huvitud ümbritsevast keskkonnast rohkem, üritad valida õiged pooled. Teed palju tööd endaga. Romaanis on kujutatud koolipoiste muutumist sõjas, algul surmahirmu tundnud poisid ja seetõttu sõda jälestanud noortes ärkab aegamööda tapakirg. 8)Miks on raamatu pealkiri Nimed marmortahvlil? Peale käsperi surma, määrati Ahas rühmaülemaks. Järgmises lahingus sai Ahas haavata. Varsti tagasi minnes, läks ta tagasi ka kooli, kus direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmortahvlile. 9)Mis ajajärku kujutab antud romaan?
..1724: "Robinson Crusoe" 1719, „Captain Singleton“ („Kapten Singleton“) 1720, „Colonel Jack“ 1722, "Moll Flanders" 1722, „Roxana:The Fortunate Mistress“ („Roxana, õnnelik emand“) 1724. Romaani „Robinson Crusoe“ loetakse üheks maailma kõigi aegade tuntuimaks raamatuks. Robinsoni prototüübiks oli šotlane William Selkirk. Esialgu aga „Robinson Crusoe“ lugejate seas väga suuri laineid ei löönud, Jonathan Swift üritas oma romaanis „Gulliveri reisid“ seda parodeerida. Just „Moll Flanders“ sai väga populaarseks ja tõi talle kuulsuse ta kaasaegsete seas. Kasutatud allikad https://et.m.wikipedia.org/wiki/Daniel_Defoe Aitäh kuulamast!!
teatris peegeldusest noaga tapab. ➔ Meenutas välimuselt Harry nooruspõlvesõpra Hermanni. ➔ Mõjuvõimas, domineeriv, sõbralik, abivalmis, kurtisaan, lõbus, tark. ➔ Oluline roll peategelase eneseotsingutel, maailmavaate muutmisel. ➔ Harry üle domineeriv, õpetav, toetav. Ebasümpaatne tegelane ➔ Gustav ➔ Harry vana sõber. ➔ Kohtusid ühes kambris. ➔ Teoloog ➔ Ükskõikse, julma, kurja jutuga. ➔ Tappis tuimalt autojuhte. ➔ Mitte väga oluline roll romaanis. Konfliktid, siseheitlus ➔Peategelase konflikt iseendaga. ➔Hundi ja inimese sisevõitlus. ➔Kodanlikkuse põlgamine, kuid samas selles maailmas elamine. ➔Tüli professoriga Goethe portree pärast. ➔Konflik Pabloga Maria pärast. Miks? ➔Kõrged ideaalid. Pettumus elus. Murede uputamine alkoholiklaasi, narkootikumid. ➔Loomalik instinkt hävitada, olla eemal. Mida tahtis autor romaaniga öelda? ➔ Isegi olles üle elanud lõputuna näiva võitluse enda sees,
tunnevad enamast huvi nende vastu. Libahundi olemasolu jääb alatiseks küsitavaks. Vampiirist erineb libahunt aga sellepoolest, et tema kujutamine on usutavam kui vampiiri. Kindlasti annab sellele palju juurde ka fakt, et Eesti rahvapärimuses libahunti palju kohtab. Seega tundub jutt libaloomast loomulikum. 21. sajandil on maailmakirjanduses tuntuks saanud aga Stephenie Meyeri romaanisari, kus on vampiir ja libahunt koos hoopiski teosesse sätitud. Romaanis on tänapäeva maailm oskuslikult seotud rahva usunditest pärit loomadega. Läbiv on armastuse teema, mis on erinevatel aegadel seotud kord vampiiriga, kord libahundiga. Seetõttu on teos eriti populaarseks saanud teismeeas tüdrukute seas. Libahunti võidakse kirjanduses hästi ära kasutada ka selleks, et edasi anda mingisugust mõtet. Näiteks August Kitzbergi teoses ,,Libahunt” sümboliseerib libahunt rahva soovi vaba olla. Teoses libahunti kujutav tegelane räägib, kuidas ta
,,Tants aurukatla ümber" Kirjaniku proosaloomingu esimene suur õnnestumine, kasvas välja tegelikult filmistsenaariumist. Põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik 20.sajandil. Kõigi viie peatüki ehk tantsu tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev aastatest 1914, 1929, 1943, 1949, 1957. Suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega. Inimesed on nii maa isandad, kui ka vangid. Romaanis valitseb argine õhkkond selle maatöö ja tegelaskonna tõttu. Pidulikum on rehepeks kui kokkuvõte põllumehe aasta töö tulemustest. Kolmes tantsus lahkub keegi või valmistub lahkuma, õhus on nagu pidevalt tuntav traagilisus, viiendas tantsus on domineeriv saabumine- taavet Aniluik tuleb Siberist tagasi. On naljakat, samas on elutants siiski tõsine tegevus. Töö käib vilja, eelkõige leiva pärast. Palju muutub romaani vältel maa ja inimese suhetes, maaharimise viisis,
kui samal tasemel olevad naised. Põhjuseks võib olla see, et mehi on Eestis vähem kui naisi(haruldasemad) või selles, et meestel on kõrgem enesehinnang ja julgevad küsida kõrgemat palka, kui nad on seda väärt. Samas võib pidada ebavõrdseks seda, et naisi eelistatakse kindlatel töökohtadel rohkem, meestel nendele aladele asja ei praktiliselt ei ole, näiteks sekretäri töö. Naiste ja meeste ebavõrdsust näeme A.H Tammsaare romaanis ,,Tõde ja Õigus". Selles teoses on kindlalt juhtohjad meeste käes, mis oli omane eesti ühiskonnale sada aastat tagasi. Oru Pearu tuli tihti peale mitmepäevast joomist vintis peaga koju ja hakkas peksma oma naist, et ta on nii laisk ja loll. Naised olid selles teoses teisejärgulised ning nende tööpanust alahinnati meeste poolt. Praegu, 21. sajandil on Eestis selline käitumine haruldane ning naise väärkohtlemise eest võib saada karistada
Juba aastatuhandeid on inimesed oma lastele ja lastelastele edasi andnud oma teadmiseid, kultuuri, traditsioone, uskumusi ja materiaalseid esemeid. Meie oleme nad avasüli vastu võtnud, et mitte näidata oma lugupidamatust oma vanemate ja vanavanemate vastu. Aga kas me oleme kohustatud kõike omaks võtma, mida eelmised põlvkonnad meile annavad või isegi peale sunnivad või iga isiksus otsustab ise, mida võtta vastu ja mida mitte? Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" tahtis Andres oma lastele pärandada parema tuleviku- tema nägi paremat tulevikku selles, et talu ja maa on korras- pole enam soist maapinda ega lagunevaid taluhooneid. Andres soovis, et tema järglastel oleks kergem elu, kui tal enesel. Vargamäe peremees töötas ainult ühe eesmärgiga- pärandada kunagi see tulevasele põlvkonnale. Kahjuks vana Andrese ja noore Andrese nägemused tulevikust ei langenud kokku ning noor Andres keeldus isa pakutud pärandist
kaotust suurt jõupingutust, mis tagatipuks muudab inimese tugevamaks kui ta ennem oli. Kui lahkunud lähedane oli rikas inimene, võib juhtuda, et pärandatakse meile midagi hinnalist, kas näiteks maja või raha. Muidugi ei suuda sellised väärtused asendada meile kallist inimest kuid ka nendest saame lõppude lõpuks mingitki rõõmu. Mõnel inimesel võib terve elu järsult kokkuvariseda ning võib tekkida tunne, et kõik hea elus on kaotatud. Nii juhtus peategelasel Johannesel romaanis „ Nullpunkt“. Johannese ema oli skisofreenik kes pidevalt tekitas draamat ja tegi kodus elamise põrguks. Ka koolis ei olnud poisil kergem kuna suhted klassikaaslastega ei olnud põrmugi paremad kui olukord kodus. Samuti ei teinud poisi elu kergemaks ka tema kaabakatest sõbrad kes teda joobes olekus peksid. Tänu nendele faktoritele leidis Johannes ennast järsku nullpunktist, kohast kus talle tundus, et ta on kõik kaotanud.
Ma ei ütleks, et jäin millestki tähtsast ilma, kui mu isa kaotas töö kaheksaks kuuks ning meie pere ainsaks ülalpidajaks oli ema, kelle palgast umbes 6/8 läks maksudeks ning ülejäänu jäi söögirahaks. Ma olin siiski täiesti tavaline õnnelikus peres kasvav laps, kes ei tundnud millestki puudust. Kuigi raha tundub olevat tähtis, on tähtsad ka inimesed meie ümber. Inimene peab sotsialiseeruma, et säilitada terve mõistus. Stephenie Meyer räägib oma romaanis ,,Videvik" ühest mitmesaja-aastasest vampiiriperest, kes on erinevates paikades aja jooksul omandanud korduvalt nii keskharidust kui ka kõrgharidust. Tänu sellele on nad oma ametikohtadel nii-öelda täielikud professionaalid. Nad on küll vampiirid, kuid kunagi ei tee nad kuritegu ega tapa inimesi, vaid toituvad metsloomadest. Vampiiripere on küll väga jõukas, kuid panustab pigem vaimsetele väärtustele ning üritab oma olemusest
Daniel Defoe „Robinson Crusoe“ – reisikirja jäljendamine. Saarele jõudes tuleb mängi ka päevikuvormis kirjutamine. Põhineb tõestisündinud lool. Defoe tahab kirjeldada mooduseid, kuidas ja mida peab inimene tegema, et jääda ellu ja jääda inimeseks üksikul saarel. -> See on ka üks valgustuse motiive. Kas inimesel lahutatuna oma harjunud keskkonnast on võimalik säilitada oma nägu? Defoe vastab sellele jaatavalt. Ühtlasi vaadatakse romaanis tagasi mineviku peale ja läbivaks teemaks on ka võõrandumine -> mis on samuti üks valgustuse põhimotiive. Defoe autorina oli vastuoluline. Ta oli poliitikasse segatud ja oli ka vangis istunud. Teatud mõttes on „Robinson Crusoe“ kui kasvatusromaan. Defoe romaan on ka hilisematele eeskujuks (nr Rousseau’le - „Èmile“). Jonathan Swift on Defoega samaaegne. Talle on omased valgustus-humanistlikud vaated. Teda tuntakse „Gulliveri reiside“ autorina.
Roidvõlvid (romaanil rist- ja silindervõlvid) Teravkaar(romaanil ümarkaar) Tugipiit ja kaar Pikemad, saledamad sambad, kimpsambad · Veel uuendusi : kõik detailid on peened, pitsilised. Kaunistuselemendid- ristlillik, fiaal e väike tornike. · Gooti aken- on suur, teravatipuline, kivist liigendusega, tehisraamistikuga. · Fassaad-alati läänes, peaaegu, mis romaanis, ainult et teravatipuline · Roosaken · Hilisgootikas võib kaar muutuda · Tähtsamad ehitusmälestised Prantsusmaa 1) Pariisi Jumalaema kirik Notre- Dame (varagootika) 2) Chartres'i katedraal- asub pariisi lähedal, seal asuvad gootika kuulsaimad vitraazid
Isegi siis, kui Petsorin räägib iseendast, ei maksa arvata, et see on täielik, lõplik tõde: ta on mõnikord ebasiiras, isegi enese ees, ja kas ta end lõpuni mõistabki? Teda iseloomustavad kõik hinnangud kokku. Lermontovi romaan on polüfooniline- autor ega ükski tegelastest ei ütle teose peamist mõtet otse välja, vaid see kujuneb paljude häälte kooskõlas. Säärane ülesehitus on omane realistlikule romaanile. Realismi jooneks on veel see, et romaanis ei ole ,,positiivseid" ja ,,negatiivseid" kangelasi. Lermontov loob elavate inimeste psühholoogilised tõepärased portreed, kellest igaühes on köitvaid ja liigutavaid jooni. Ent mis peamine- tegelased on keerulised, nagu on keeruline elugi. Aga kesksel kohal on ,,oma aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini vastuoluline kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale.
Camus oli võrdsetes osades nii kirjanik kui filosoof, absurdi mõiste seisis tema kaalutluste keskpunktis. Absurdne tähendab Camuse jaoks, et ses tavasid, reegleid, rituaale ja ideoloogiaid täis maailmas pole võimalik leida elu mõtet. Igaüks jääb oma küsimustega üksi, saab loota ainult iseendale. Inimene küsib, maailma vaikib. Oma kuriteo kaudu leiab Meursault uue teadvuse. Kuni kuriteo sooritamiseni oli talle kõik "ükskõik" see sõna kordub romaanis ikka ja jälle. Revolvripauk päästab ta sisemisest letargiast. Meursault'le saab selgeks, et ta on elanud õnnelikku elu, mis on mõrva läbi lõplikult purustatud. Ta võtab oma karistuse vastu, Meursault on end leidnud. Albert Camus sai oma aja kuulsaimaks Prantsuse kirjanikuks, kes pälvis suure lugejamenu. 1957. aastal sai Camus Nobeli kirjanduspreemia, 44-aastaselt oli ta noorimaid laureaate. Tema äkiline surm oli sokk kogu vaimuilmale. 4. jaanuaril 1960
tülisid. Põhjuseks võib olla see, et internetis julgevad paljud inimesed julgemalt ja teravamalt sõna võtta, kuid näost näkku öelda ei julge. Minu jaoks on arvuti üks geniaalsemaid seadeldisi lähiminevikust. Sellega saab väga paljusid asju teha, kuid see ei asenda kunagi inimesi ja nende tundeid ega emotsioone. Inimeste tunded ja emotsioonid on niivõrd tugevad, et neid ei suuda elektroonikaga asendada. Lev Tolsoi romaanis ,,Anna Karenina" võib mitmes kohas märgata inimeste vahelisi pingeid ja armastust, mis oli ka teatri lavastuses hästi välja mängitud. Eriti hakkasid silma just Anna ja tema abikaasa vahelised pinged. Nad küll armastasid teineteist, kuid Anna armastas teist meest rohkem ja ta soovis oma abikaasast lahutada ja abielluda mehega, keda ta tõeliselt armastas. Minu arvates saidki pinged Anna ja tema abikaasa vahel alguse teise mehe survel, keda Anna armastama hakkas esimesest silmapilgust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
