Vanemad on need inimesed, kes on meie kõrval, või vähemalt peaksid olema, nii heas kui halvas . Nemad vajavad ka tunnustamist ja tänusõnu. Me kõnnime külg-külje kõrval läbi elu oma vanematega,sugulastega,parimate sõpradega ning nemad peaksid olema üheks tähtsamaks väärtuseks meie elus. Need inimesed on meiega nii heas kui halvas, nii rikkuses kui viletsuses. Kuid on olemas inimesi,kes nii ei arva, kellejaoks on näiteks tähtsam raha. Romaanis "Isa Goriott" oli vanamees valmis oma tütarde jaoks ohverdama kõik,kas või oma enda elu. Tütred olid vaid rahajanus ning nende ainukeseks sooviks oli saada kõrgemasse seltskonda. Sellepärast pidi vaene isa neile koguaeg raha muretsema, see juures end varjama ja vaikima,et on nende isa. Kahjuks, on tänapäevalgi nii, et enamiku eesmärgiks on teenida hulganisti raha, see juures jäetakse aga tunded tahaplaanile.
Ükski inimene ei saa alati teha seda mida ta tahab, kui ta elab ühiskonnas. Inimesed ei ole üldse vabad, kuna nad peavad tegema tööd, mis ei pruugi neile sugugi meeldida ning maksma makse, mis lähevad erinevateks abirahadeks ja riigiametnike palkadeks. Nad peavad kasutama erinevaid teenuseid, nagu näiteks prügi vedamine, auto kindlustus, pensioni sammas, kodulooma kiibistamine jne. Vaba oli näiteks Robinson Crusoe romaanis ,,Robinson Crusoe", kes elas oma saare peal eraldi kogu maailmast. Tal ei olnud ühtegi kohustust ning sai teha kõike mida tahtis, ilma et keegi oleks teda millegi eest vangi viinud. Kuid samas ta oli nagu looduse vang, kelle vabadust piiras ookeani ja saare suurus. Vabadus on tunnetatud paratamatus, kuna täielikku vabadust polegi filosoofilises mõttes olemas. Inimene, kes arvab, et ta on vaba, ei tea mida vabadus õieti tähendab. Mina
Aleksander Puskin ,,Jevgeni Onegin" Tegelikult on see metaromaan ehk romaan romaanis, või siis kuidas romaani. Autor on kohati otseses kontaktsis tegelastega - Onegini ja Tatjana sõber. Vahel autor esineb luuletajana, kes vestleb lugejaga, küsides, kuidas peaks romaani edasi kirjutama või siis räägib iseendast. Romaan läheneb realsimile, (võrreldes lõuna poeemidega ei ole tegevuspaigaks mingi eksootiline koht, vaid Peterburg, Puskini kaasaegsedinimesed (inimesed kes olid kaasaegsed 1820ndatel) on kirjeldadtud)
alistumine saatusele, üleskutse kõlbelisele täiustumisele ja endassesüvenemisele, mis avaldas suurt mõju järelmaailmale. Raamat oli nii Preisimaa kuninga Friedrich II, John Stuart Milli, Goethe lemmik. Ei ole teada, kui kaugele tema teoseid pärast surma levitati, kuid varases kirjanduses on märke tema ettekirjutuste populaarsusest. Käsikirja ainuke allesjäänud koopia on Vatikani raamatukogus. Ise esineb ta kõrvaltegelasena (kuid pidevalt mainituna) Walter Pateri romaanis "Marius the Epicurean" Filmid "Rooma impeeriumi langus" (1964) - näitleja Alec Guiness "Gladiaator" (2000) - Richard Harris
Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Pearu proovis alati just kavalusega õigust enda poole meelitada, Andres oli teistlaadi mees, kes kasutas õiguse saavutamiseks tõde ning ausus. Kuid nagu välja tuli, siis mitte alati ei saavutanud õigust aus ja töökas mees Andres, vaid hoopis osavalt luiskav Pearu, kes oskas suurepäraselt väiteid enda kasuks pöörata. Nii näitaski Tammsaare oma romaanis, kuidas õigust (ei pruugi saavutada alati ausal viisil/teel) ei ole alati ausal mehel.??? //tõde ja õigus ei käi käsikäes. Tõe ja õiguse vastuolu kohta võib tuua näite USA jalgratturi Lance Armstrongi näol, kes oli seitsmekordne Tour de France'i võitja, kuni 2012. aasta oktoobrini. Siis tühistas Rahvusvaheline jalgratturite Liit kõik need Tour de France'i tulemused, kuna USA Dopinguagentuur esitas enam kui
ellusuhtumise alla ning pidevas lõbutsemises näevad erapooletud vaatlejad ainult negatiivset. Jah, sellele võib küll vastu vaielda, kuid üldjoontes tundub see olevat mõistetav. Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Hea näide on Mihhail Bulgakovi romaani ,,Meister ja Margarita" üks peategelasi Woland. Tema roll kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti hulluks, kui võlus rahatähti, kingi, riideid jne. Siin tuleb mängu inimeste käitumine, me ise kujundame enda maine oma tegutsemisega.
Kodukirjand ,,Pigem olla varblane linnas kui kanaarilind härrasmehe puuris" Sellised olid peategelase Mari viimased sõnad Kremerile Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" . Mari oli Tõnu Prillupi noor naine, kes oli kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Mõisnik Kremer tundis Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada oleks käinud tema saksa-au pihta, niisiis otsustas ta Tõnuga kokku leppida ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle kuna teda piinas kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja tal oli suur lootus kord endale tolle
Sonja Marmeladova kõlbeline paradoks F. Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus", kujutab endast Sonja Semjonovna Marmeladova vaikset ja alandatud kõrvaltegelast, kuid mitte vähem tähtsamat kui teised osatäitjad. Ta on leidnud hingerahu, oma korduvalt asetleidvale kuritöödele, mida saab nimetada prostitutsiooniks. Samas on ta usklik, leidnud rahu kahe erineva poole vahel. Kuid kas eesmärk pühitseb ikka abinõu ja kas see kõik võib teenida head eesmärki.
Valguse ja varjul piiril Pimedus varitseb kõikjal meie ümber. Peidab end igapäeva halli massi taha, varitseb võimukalt mõtete üle ning sunnib valima ebakindlaid ettearvamatuid teid. Kuid varju tekkimiseks on alati vaja valgust. Tükikest headust, mis kindlalt toob positiivset meelelaadi. Bulgakovi teoses on pimedus ja valgus võrdses, teineteist tervikuks ühendavad kaaslased. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel. Romaan „Meister ja Margarita“ on üles ehitatud kolmele maailmale: 20. – 30. Moskva, kus on kaasaeg; iidne Jeršalaimi, milles valitses minevik ning igavikuline teispoolsus, kus aeg ja ruum on muutumatud. Pimedusevürst Woland on põhitegelaseks oleviku ja vaimumaailma ühendamisel, kogu loo aga sulatab oma teosega kokku Meister, kes kirjutas loo prokuraator Pointus Pilatusest. Kuigi peategelane prokuraator vaatas läbi Ješua Ha – Nostri süüasja ning kinnitas tema huk...
piinamisi ja hukkamisi, milliseid kirjeldusi kaasaegne kriitika nimetas kippelismideks. Enn Kippeli tuntuim teos on aastal 1941 raamatuna ilmunud noorsoojutustus "Meelis", sest Eesti NSV ajal oli enamik tema teisi teoseid keelatud nendes kirjeldatud võitluste tõttu venelastega ja Karl XII positiivse kirjeldamise pärast. Erandina käsitlevad romaanid "Ahnitsejad" ja "Kuldvasikas" autori kaasaega. "Kuldvasika" sündmused toimuvad romaanis Mõigu aleviks nimetatud Jõgeval. Ka "Ahnitsejate" tegelaskujud pärinevat siiski Tartust. "Suure nutu ajal", romaan (1936) "Kui Raudpea tuli", romaan (1937) "Issanda koerad", romaan (1938) "Jüriöö", romaan (1939) 6) Fakte Enn Kippeli kohta: Aastal 1940 määrati Kippel uue võimu poolt 1. Diviisi poliitjuhiks (Rakveres). Hiljem oli ta 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse ajalehe Nõukogude Kaitsel toimetaja asetäitja.
• Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Gailit, August - tema romaani "Toomas Nipernaadi järgi tehtava mängufilimi võtetelt • Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri", "Ekke Moor" ja "Leegitsev süda". • Romaanis "Üle rahutu vee" ja mitut proosažanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 1951–1959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. • Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. • Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. • Matusetalitus toimus 13. novembril Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks
alusel? Ameerika 31.president H.C.Hoover on öelnud: ,,Vanemad mehed kuulutavad sõja. Aga nooremad on need kes sõdivad ja surevad.’’ Läbi sajandite on äsja meesteks sirgunud noorukid saadetud sõdima, ehk pandud olukorda, mis pole tuttav ja kus mäng käib elu ja surma peale. Võimul olevad isikud pole mõelnud nende tuleviku, tunnete või pere peale. Valitsevatel isikutel on oluline ainult, et nende riik sõjast võitjana välja tuleks. Romaanis ’’Läänerindel muutusteta’’ kirjeldab peategelane olukorda, kus ta lasi vastase maha, olude sunnil oli ta sunnitud viibima vastase laibaga ühes ja samas kaevikus pikka aega. Sel ajal ta mõtiskles, miks on tema seal kaevikus ja miks on seal tema vastane. Ta mõistis, et nad on seal üksnes sellepärast, et nende riigis võimul olevad inimesed on andnud selleks käsu. Neil puudus vabadus valida, luua enda tulevik ise.
On loomulik, et seiklus, mis iseloomuomaselt kuulub hulkurielu juurde, teeb Baroja romaanid küll avantüürlikeks, on aga valdavalt väline ja mehaaniline. Tegelik rõhk asetseb hoopis ideedel ja tunnetel, mis vastandudes, põrkudes, hävinedes ja sündides kulgevad läbi romaani. Seiklus ja tegevus on üksnes struktuurne sümbol ekslemistele tegelaste hinges, nende mässule ja mitte kunagi lõppevale otsingule. Isiku läbikukkumine on domineerivaks teemaks tüüpilises Baroja romaanis. Tema tööd on mõjutanud paljusid nooremaid kirjanikke, eriti Ernest Hemingay'd. ,,Meedium" on õudusjutustus, mis on kirjutatud Barojale omaselt kurbades, tumedates toonides ja pessimistlikul viisil. Nii nagu on avatud tsükliga, lõplikult sulgumata süzeega enamik Baroja novelle ja romaane, nii ei ole lõpetatust, rahuldust ka ,,Meediumis". Erinevuseks on vähene tegelaste arv, mis Barojale üldiselt ei meeldinud. Jäi veel silma
Salinger ja Holden romaanis ,,Kuristik rukkis" Salinger on ameerikas New Yorgis sündinud proosakirjanik. Ta on kirjutanud mitmeid jutte, kuid tuntumaks on teda teinud romaan ,,Kuristik rukkis". See on rahvusvahelise tunnustuse pälvinud raamat, milles kirjanik väljendab peategelase Holdeni kaudu inimese ja ühiskonna vastuolusid. Holdeni meelest ei küsi mõistmine ja eluolust arusaamine vanust. Nimelt oli noorukil õde Pheobe, keda Holden pidas arukamaks kui mõnd täiskasvanut. Just Pheobe oli see, kellega poiss mitmeid kordi oleks tahtnud suhelda ja kurta oma muret seoses probleemidega koolis. Holdenile meeldis, et ta õde mõistis teda suurepäraselt ja ei pärinud iga seiga üksikasju, vaid kuulas vaikides Holdeni hinge täitvaid mõttesopistusi. Näiteks kui nad Allie`ga käisid jalutamas ning rääkisid mõnest üldisest asjast, siis kuulas Pheobe alati neid pealt, nii et poisid tihtilugu unustasid äragi, et neil on kaasas ka v...
Mälk ja meri Lugesin läbi August Mälgu romaani ,,Hea sadam". Aet Vaemla kirjeldas seda raamatut nii: ,,Mõnus jutustus, täis lahedat meretuult, avaraid südameid ja kergel käel antud julgustavat eluhoogu, vaatamata sellele, et tegevus sünnib kehvas ja viletsusega võitlevas rannakülas" Just täpselt selline oligi kogu see romaan. See romaan räägib noorest poisist, Juuljusest, kes peab olude sunnil jätma maha oma väikse õe, kes teoses siiski tagasi oma venna juurde pääseb ja minema vanasse rannakülla, vanale viinalembelisele taadile, Taavile, sulaseks. Raamat räägib sellest raskest, tõsisest, kuid siiski põnevast rannaküla elust. Nagu ka tavaelus kombeks on liiguvad kõik mingil ajal edasi ja nii ka Juuljus, kes otsustab ühineda kaubalaeva meeskonnaga. Ta näeb maailma ja saab juurde pidevalt uusi kogemusi. Teose lõpus kolib ta tagasi rahulikku rannakülla koos oma isaga, kellega ta imekombel Tallinnas kokku juh...
Ühtesulamis ja liitmise ülesanne lasus tema korraldatud õhtusöök sai alles hoo sisse, kui mrs. Ramsay alustas mõne teema arutamisega, tema oli see, kes pani Pauli ja Minta paari , ning soovis sama Lilyle ja mr. Banksile. Mõjus kõigile seltsiva ja hooliva inimesega, sest tema seltsis oli hea olla Charles Tansley ja Lily Briscoe, kes muidu läbi ei saanud, veetsid kolmekesti ranas lõbusalt aega. Lily on hästi romaanis tema kohta öelnud teda pööras inimsoo poole, et teha selle südamesse pesa. Mr. Ramsay mrs. Ramsay abikaasa ja filosoof, kirjanik, kuuekümnendates mees. Vastandiks ema hellusele on tema tegelaskujus rangus ja tõsidus, teda võiks pidada tulehargiks, kes samal ajal on kannatav geenius. Kannatav geenius, kuna tegeles filosoofia maailmaga , ning talle oli tähtis, et noored teda imetleksid, tema kirjandus elaks igavesti
Katku Villu traagika põhjusi Anton Hansen-Tammsaare on oma romaanis "Kõrboja peremees" loonud paljude probleemidega tegelase, kes on ka teose peategelane- Katku Villu. Oma probleemide kuhjudes sooritab Villu enesetapu, lastes endale kahest rauast korraga pähe, kuid mis siiski viis Villu selleni? Üks põhjusi, mis viis Villu vabasurma oli alkohol. Esiteks juba seetõttu, et vangi sattumise tagas talle ka purjus peaga Künka Otto tapmine. See omakorda tekitas teistes küla elanikes hirmu,
paljudel inimestel kuuga. Baroklikule romaanile iseloomulikult on teoses kasutatud viiteid teistele raamatutele, need on kõik inglise keeles ja annavad vaikselt aimu, millest juttu tuleb. Majas toimuvat kujutatakse just kui unenäona, kus puudub selge arusaam kas asjad on olemuslikud või näilised, juhuslikud või ettemääratud. Tänu osutustele teistele tekstidele on lugejail lihtsam mõista, mis raamatus toimub. Väga palju on Ristikivi kasutanud oma romaanis sümbolkujundeid, millega ta lõhub aja-, ruumi- ja põhjussuhteid. Majas kus minategelane uusaastaööl seikleb on loendamatu hulk uksi, treppe ja koridore, mis viivad ettearvamatutesse kohtadesse. Isegi inimesed, kes seal majas pikalt juba olnud on ei tunne maja piisavalt ja eksivad tihti. Nii selgub näiteks teose lõpupoole, et vaid üksikud majaelanikud on kursis sellega, et majas asub ka lift. See saab neile teatavaks kui sõdur räägib, et käis liftiga sõitmas
mõlemale, olgugi, et ajutist peidupaika sõja koleduse ja julmuse eest. Nad leiavad teineteises toe, mis aitab neil raskes ajas leida veidi positiivsust ja rõõmu, mille nimel edasi võidelda ning mitte alla anda. Usun, et armastuse võimalikkus ei sõltu sellest, kas ümberringi käib sõda või valitseb rahu. Ka raskes või näiliselt võimatus olukorras võivad kahe inimese vahel tärgata sügavad tunded. Remarque tõestab oma romaanis ,,Arc de Triomphe", et armastuse jaoks ei ole olemas õiget ega vale hetke: ,,Õnn on võimalik igal ajal, ka kõige süngemal ja keerukamal. Õnnelikuks teeb inimese armastus."
Lisaks sellele, hakkas viimane rääkima ise mõrvast algul tõde, pärast lükkas kõik väited ümber. Inimesed vaatasid tema peale viltu, kuid keegi ei uskunud, et tema oli veretöö toimepanija, välja arvatud Porfiri. Kogu romaani vältel on Roskolnikovi hinges konflikt. Ta ei suuda enam eristada, kus on unenägu, kus reaalsus. Ta aju hakkab sonima ja ta langeb apaatiasse, selle pärast on mõnikord raske aru saada, kas tegu on unenäoga, või reaalsusega. Kuid romaanis on ka väga selgeid unenägusid. Oma esimest unenägu näeb Raskolnikov pargi pingil, natuke enne mõrva. Uni on väga sümboolne, keeruline ja raske. Ta näeb, kuidas ta väikse poisina on oma teel kirikusse,mis on tema jaoks püha koht maal. Kuid tee viib teda mööda kõrtsi, mison tema jaoks kõik negativne maailmas. Kõrtsi näeb ta, kuidas purjus huligaanid tapavad hobuse. Väike poiss üritab seda takistada, ta karjub ja nutab. See unenägu näitab, et iseenesest pole
Ekke Moor August Gailiti romaan ,,Ekke Moor" ilmus esmakordselt 1941. aastal. Peategelaseks romaanis on rannakülast pärit noormees Ekke Moor, kes läheb maailma rändama ning ennast leidma. Tema seiklused viivad väga erinevatesse paikadesse ning tal tuleb kohaneda igasuguste seltskondadega. Ta mängib läbi mitmeid rolle kord on ta tööl talus, siis abis maantee kaevamisel, vahel äritseb kaupadega külatänavatel ning siis avab koguni oma kaupluse Peipsi ääres. Terve romaani käigus toimub peategelase logardistaatusest väljakujunemine. Lugemist
Maailmavaade põhineb suuresti kogemustel. Kui ollakse läbi elatud midagi julma, siis muutub inimese mõttemaailm. Mõttemaailm omakorda määrab selle, kes me oleme. Kui puuduvad põhimõtted, mille järgi elada tahetakse, siis lastakse ennast ka teiste poolt mõjutada. See mõjutamine võib olla tahtlik või tahtmatu. On inimesi, kes ei suuda mõjutustele vastu panna ning eneselegi teadmata elavad elu, mida nad elada ei taha. Näiteks Sofi Oksaneni romaanis „Puhastus“ töötab Zara prostitutsiooniäris. Ta ei ela sellises maailmas vabatahtlikult, vaid teda ähvardatakse pidevalt surmaga. Zara elab teiste inimeste võimu ja mõju all, kuid tal pole valikut. Ta peab tegema nii nagu kästakse. Üksi on ta liiga nõrk, et vastu astuda oma ülemustele. Tihtipeale arvatakse, et üksi on siin maailmas raske midagi muuta. Kui väga tahta, on kõik võimalik. Iseenese maailma saab muuta vaid inimene ise
mürgigaasiga tapmine ja pidev hirmu all olek mõne mürsu alla jääda, mis kindlasti oli psühholoogiliselt hävitav. Allikas: http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/natsisaksa.html • Selle romaaniga on autoril kindlasti kindel koht rahvuskirjanduses, sest see raamat kirjeldab selgelt seda, kuidas Saksa poisid pidid väga noorelt koolipingist minema rindele. Paljud said surma ja need, kes jäid ellu said eluaegse vaimse trauma. Selles romaanis esineb ühiskondlikult rahvuslikke aspekte. • 02.veebruar 1917 Mind saadeti rindele juba peaaegu pool aastat tagasi, aga ma pole ikka veel suutnud selle eluga harjuda. Praegu istume kaevikus ja ootame – ootame,et midagi hakkaks juhtuma. Meil on kõhud tühjad. Osad minu klassivendadest ja headest sõprdest on juba hukkunud. Meil on külm. Sõber minu kõrval on juba haigeks jäänud. Ta väriseb üle keha. Me kardame, et ta sureb
Kõlbelisus Sonja karakteri näol Sonja ametit prostituudina ei peetud kõlbeliseks, teda põlati, kuid ta tundis samal ajal kogu aeg häbi ja oli väga tagasihoidlik. Raskolnikov ütleb et temas on korraga suur patt ja pühad tunded ja tema käitumisviis ei ole teeni tegelikult kedagi. Raskolnikov küsib, miks Sonja ei teeenesetappu. Sonja vastab kohe: “Aga mis siis NEIST saab?” (lk 190 2. osa ptk. II lõpp) Ta oli prostituut, et oma peret toita. Teeb oma tööd kohustusest pere ees. Ta proovis ausat tööd, kuid ei teeninud sellega midagi. (lk 20, 21 1. osa I ptk) Teda päästab prostituudina töötades moraali alandamisest ja liiderlikkuks muutumisest või endalt elu võtmisest usk Jumalasse.(lk 330 4. osa ptk. IV) Esmamulje Sonjast on petlik. Ta on arg, vaikne, peaaegu harimatu tüdruk ( lk 240 3. osa ptk. IV) Sonja on kõlbelisuse kehastus. Andestab Katerina Ivanovnale enda halva kohtlemise (lk 323 4. osa ptk. IV) Sügavalt usklik inimene, lähtub kris...
sõnumit. Kangelased ohverdavad end kõrgete sihtide nimel. Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana (millisena?), inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis groteskini (milleni? algab g-tähega). Romantism tervikuna on tundeline (milline?) kultuur. Seetõttu on esiplaanil lüürika (milline kirjandusliik?); ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline (milline?) alge. Nagu öeldud, armastasid romantikud väljendada oma tundeid luulevormis. Kuulsamad rahvusromantilised luuletajad olid inglise poeedid George Gordon Noel Byron (1788-1824), Percy Bysshe Shelley (1792-1822), prantslane Alfred de Musset (1810-1857), vene poeedid-kirjanikud Aleksandr Puskin (1799-1837) ja Mihhail Lermontov (1814- 1841).
OSKAR LUTS Oskar Luts (7. jaanuar 1887) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Oskar Luts. Nikolai Triigi söejoonistus, 1928. Oskar Lutsu põhiteosteks ku...
Kas tööd tehes tuleb ikka armastus? Eestlased on oma hulga poolest tugev ning tahtejõuline rahvas. Samas iseloomustab meie rahvast isekus, kadedus ning tahtmine teisest parem olla. Kiputakse unustama lähedased ja sõbrad- kõige tähtsamad. Hiljuti loetud Tammsaare romaanis „tõde ja õigus“ 1 osa jutustab hea loo inimeste vahelisest suhetest, tavalise eestlase elust ning samuti suurest töö tegemisest. Kas kõva töö tulemuseks on armastus? Peategelasel Eespere Andresel oli eesmärgiks ilus maakoht, kus ise hästi elada ning järgmistele põlvkondadele edasi anda. Eestlase kadeduse ning teisele jama keeramise tõttu satub alati teele keegi, kes käki keerab. Andresega just see juhtubki. Ta kohtub Tagapere Pearuga, jõukas naabrimees ning suur kiusaja
Inimese esmasele arusaamale maailmast paneb aluse kodune kasvatus. Juba oma esimesi samme tehes märkame ümbritseva keskkonna iseärasusi ning ka seda, kuidas teised inimesed neile reageerivad. Kui meile on lapsest saati räägitud, et perekond on üks suuremaid väärtusi, siis alateadlikult püüdleme ka oma tulevases elus selle eesmärgi poole. Noorukieas välja kujunenud kogemused ning hinnangud, püsivad sageli elu lõpuni. A.H. Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“ ei mõistnud saunamees Madis oma isa ja tema käitumismaneere, kuid hiljem vanemaks saades suutis ta neid arusaamu tõlgendada. Kasvatus annabki meile individuaalse maailmavaate tarvis materjali, mille me hiljem ise lahti mõtestame. Pidevalt muutuvad ühiskonna normid on tähtsad osad maailmapildi mõistmisel. Kõik meie ümber on pidevas muutumises, sealhulgas ka inimese mõttemaailm. Ühiskonna ideaalid suruvad meid tihti raamidesse,
inimesi on miljardeid ja kõik on täiesti erinevad ja omamoodi huvitavad. On miljardeid iseloomusid ja mõtteid mida me ei tea, see muudabki iga inimese salapäraseks ja see tõttu võibki öelda, et inimene on saladus. Saladus definitsioonina on see millegi salajas hoidmine ehk millegi varjamine üldsuse eest. Kas see on hea, et iga inimene on saladus? Kas see seab ühiskonna ohtu? Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" kujunes salatsemine kahjulikuks. Peategelane Roskolnikov oli mõrvanud võlausaldaja Aljona Ivanova ja see järel läks kaks korrust alla poole peitu, samas sisenevad kaks klienti keda hiljem peetakse mõrva kahtlusalusteks. Raskolnikov alguses varjab mõrva sooritamist, kuid see põhjustab temale stressi ja meeltesegadust. Kui Raskolnikov kutsutakse järgmine päev politseisse, siis arvab ta et teised juba teavad tema kohutavast teost, ta minestab
sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega.Kafta kirjutas jutustusi ja esseid, mis mõnevõrra tähelepanu pälvisid.Lisaks inimese võõrandumise ja kelstumise kujutamisele on Kafta loomingule iseloomuli allegoorilise-sümbolistlik kujutamisviis. KE 31_MODERNISM Hemingway leiutas napi, kui lüürilise proosastiili, mis suutis haarata endasse tema aja rahutuse ja mõjutas suuremat osa hilisematest romaanikirjanikest.Oma isikupära stiili saavutas ta romaanis Ja päike tõuseb. Hemingway proosa stiili eripära on püüd fikseerida erapooletult tegelaste käitumine ja kõne ja väliselt nähtavat-kuuldavat jäädvustades edasi anda nende hingeelu.
lõid. Ma ei oska öelda mida ma sellest raamatust õppisin kuna lugesin seda suvel ja ei jäänud paljud detailid meelde. 10. Soovitaksin seda raamatut nendele kellele meeldivad põnevus- ja seiklusjutud. Kuna seal on palju põnevust ja terve raamat on täis seiklusi. 11. „80 päevaga ümber maailma” on romaan. Romaan sellepärast, et see on ülesehituselt keerulisem kui jutustus, hõlmab pikka ajavahemikku ja on jutustusest pikem. Romaanis on palju erinevaid tegelasi ja rohkelt sündmusi.
kelle esimene küsimus alati on miks, ei küsi midagi. Neile on see lihtsalt kohe automaatselt vastuvõetamatu ja mitte ükski laps ei ilmuta uudishimu, miks tüdruk ikkagi tahtis olla poiss. Lõpus siiski lepivad Laure´ ja Lisa ära. See kuidas koheselt on kõigile vastuvõetamatu, et tüdruk ei taha olla see, kes ta on iseloomustab väga hästi meie ühiskonna arusaami. Sellistel puhkudel väga tihti ei tahetagi küsida miks. Samamoodi ei aktsepteeri ühiskond Quasimodot Victor Hugo romaanis ,,Jumalaema kirik Pariisis", sest ta erineb ülejäänud inimestest. Miks ühiskond ei suuda võtta ,,teistsugusi" inimesi endaga võrdsetena, jääb mulle arusaamatuks.
Kõigist neist aspektidest vaadatult on Jules Verne suurepärane paroodiate objekt. Vabadusvõitluse ja revolutsiooni paatos kõlab ka paljudes Verne'i hilisemates teostes, nagu näiteks Kreeka vabadusvõitlust käsitlev romaan "Saarestik tules" ("L? archipel en feu", 1984) ja ungari revolutsionääri elu kujutav "Mathias Sandorf" (1885). Seda tüüpi kangelane on ka Wladimir Janoff, Siberi soolakaevandusest põgenenud vene revolutsionäär, endine Tartu ülikooli kasvandik romaanis "Draama Liivimaal" ("Un drame en Livonie", 1904; eesti k. 1906 ja 1937). Ta tahab Pärnust salaja laevaga välismaale põgeneda ning pääseb äärepealt tsaaripolitsei käest, sest talle Riiast isa pärandatud raha tooma tulnud vabameelset arsti Dimitri Nicolefi hakatakse kahtlustama mõrvas, mis pannakse toime sellal, kui ta on öömajal Pärnu- Riia maantee äärses "Murtud Risti" kõrtsis. Romaanis on üsna tõepäraselt kujutatud
eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse. Krõõt on headuse ja kannatlikkuse sümbol, ta malbuse ja siiruse ees taltub isegi Pearu riukalik meel. Kuid Vargamäe on Krõõdale liiga karm, Vargamäe nõuab ohvreid. Krõõdast jääb kõigile helge mälestus, tema elupäevi meenutatakse kui Vargamäe kuldset aega. Mari on alistuv ja kohusetruu naine, kes oma kunagist eksimust tahab heaks teha kannatuste vaikiva talumisega. Romaanis jälgitakse Mari elukäiku teenijapõlvest, millal ta oli elurõõmus noor neiu, läbi sauna- ja perenaiseseisuse valurikka surmani. Iga uus etapp Mari elus on eelmisest süngem ja kannatusrikkam, kuigi Mari tõuseb Vargamäe perenaiseks.
Vaadeldes üht mängulist stseeni, tekib Tateil ühtäkki idee filmi jaoks-palju lapsi, kõik on sõbrad, vaatamata oma rassile, välimusele, ühiskondlikule asumisele, jagamas oma põnevaid ja naljakaid seiklusi- ühtne kamp, kus kõik satuvad hätta, kuid alati leitakse lahendus ja saadakse päästetud. Tatei filmiidee kirjeldus on idealistlik nägemus kaasaaegsest Ameerika ühiskonnast. See unistus on nii Tatei filmikarjääri oma kui ka Ameerika. Tatei lugu romaanis on parim näide sellest, kuidas vaese sisserändajana on uute olukordadega kohanedes võimalik muuta oma elu ja saada õnnelik lõpp. miks aga Isa püüdlusi tabab isiklikus elus ebaõnn – ( Ema on mõõdupuuks) Kuivõrd suur kaal on mõistusel armastuse mõistmisel ja selle juhtimisel? Isa ei kohane muutustega, mis tekkisid tema äraoleku ajal ning seetõttu tabab teda ka ebaõnn. Usun, et kui tõeliselt armastad kedagi, siis aitad tal ka liikuda paremuse poole ja
ning neid lubati isegi Briti alamkotta. "Toy-spanjel on koer, kelle lõi kuningas ise" nii on öelnud kuningas Charles II kaasaegsed. Kuigi tõsi ta on, et kuningas ise koerte aretusega vahetult ei tegelenud; kuidas see ka polnud, on tõug nime saanud ning võlgneb oma edasise eksistentsi tänu temale. Kuningas jumaldas väikesi spanjele. Endiselt sisendasid nad inspiratsiooni kunstnikele ja kirjanikele. Sealhulgas ühes inglise kirjaniku Kathleen Windsori romaanis mainitakse tihti Msjeu nimelist koera, kes kuulus kuningas Charles II favoriidile. See kinnitab tõu populaarsust veelgi. Dramaatiline aeg saabus XVII sajandi keskel, mil Inglismaa oli lõhestatud Kodusõjas võitlevate kuninga pooldajate ja parlamentäärlaste poolt. 1648. saabus Carisbrooke kindlusesse kuninglik vang, tema majesteet Charles I ise. Kuninga pooldajad olid saanud Kodusõjas lüüa, kuningas oli
keeles, milles saab paremini tundeid väljendada. Onegin aga ei vasta. Ühiskonna mõjutustel ja ema tungival soovil Tatjana abiellub. Jevgeni sellest teada saades pöördub uuesti Tatjana poole, kuid neiu jääb oma abikaasale truuks, vastates Oneginile ei, kuigi ta südames ikkagi Oneginit armastab. Jevgeni Onegin jääb nagu lõpplahenduseta, süzee katkeb. 6. KEEL JA STIIL Puskini tegelased räägivad romaanis värssides, mis on kogu Puskini loomingule iseloomulik. 7. TEOS JA LUGEJA Pidevalt on probleemiks sõprus, inimeste vahelised suhted ja armastus ja seda ka meie kaasaegses elus. Teoses kajastatakse neid tundeid ja kõige rohkem just ükskõiksust, pealispindsust inimese olemuses ning seda, kui valusasti võib see hiljem kätte maksta. Teos mulle ei meeldinud, ei olnud huvitav.
Andrese abielud Liisi Pajula 11 b Andrese esimene abielu Krõõdaga oli kindlasti õnnelikum kui tema teine abielu Mariga. Kuna ta oli oma esimese naisega koos Vargamäele tulles alles väga noor ja täis uudishimu ja teotahet, siis ülistatkse seda perioodi romaanis. Tema elu Krõõdaga sai kogu Vargamäe rahvale - nii Mäe kui ka Oru talule - oma pereõnne mõõdupuuks, mille vastu kaaluti oma käekäiku veel pikalt peale Krõõda surma. See on iseenesest huvitav, sest tegelikult ei olnud ju nende kooselu väga rõõmus. Pigem möödus see ajajärk lihtsalt suures õnnes uuest majapidmisest. Siiski kummitas Krõõda vaim Vargamäel palju pikemalt kui Jussi armetu tondike. Ma usun ka, et Krõõt oli ainuke,
.". 5. Tegelased on kõik omamoodi jäärapäised, upsakad, kadedad ja proovivad alati teistest paremad olla, ilmselt on see tingitud tolle ajastuga - kellel on uhkem kaless, see võidab. Tegelased on enamasti kõik ühest tutvusrindkonnast, sest tegevus toimub linnas, kus kõik teavad kõiki. Üldiselt on tegelasteks naised ning nende mehed. Selle raamatu läbi saab pildi tolleaegsest peresüsteemist, kuidas asjad olid. Praegu ei kujutaks sellist korda eriti ette. Romaanis käsitletavad, rohkem esiletõstetud tegelased, kuulusid justkui linna eliiti. Neile meeldis aega veeta seltskondades, sest jäi mulje, et rahaprobleeme enne sõda kellegil ei olnudki. Nad toetasid teineteist ning olid igati valmis hoolitsema linna ja selle elanike heakorra eest. Peategelased olid aga omamoodi ennasttäis, kättemaksuahned, enesekindlad, kuid samas lähedase kaotuse korral või solvamise puhul küllaltki hellad. 6. Tekst on autori poolt väga hästi kirjutatud
Samuti leiab ikka ja jälle rõhutamist teiste inimeste individuaalsuse ja omapära austamine. Autor kutsub noori üles võitlema ja iseendast parim välja pigistama, kui raske see ka poleks. Tegelased: · Johannes- minategelane · Grete- Johannese kaksikõde · Bianca- Johannese tüdruk · Raimo- Johannese klassivend · Olav, Ege, Paul- Johannese õed-vennad · Riina- Johannese suvearmastus · Sasa- Johannese parim sõber · Lisaks olid romaanis veel klassiõed-vennad, ema, isa ja veel palju teisi tegelasi Tänapäeval on meie kõrval palju selliseid inimesi nagu Johannes. Neid leidub igas koolis. Teoses oli ka ebasümpaatne tegelane nagu Paula. Ta oli Johannese klassiõde, kellele ei meeldinud, et Johannes oli uude kooli ennast lihtsalt sisse rääkinud ilma katseid tegemata, nad ei suhelnud Johannesega. Raamatu lõpus kui Johannesel oli jälle hea maine, tahtis ka Paula temaga suhtlema hakata, kuid poiss saatis ta pikalt
konkurentsivõimeline. Igapäevaelus on kodanikul kohustud teenida nii ennast kui ka riiki võimalikult kasulikult. Väikesearvulise rahva puhul on indiviidi tähtsus ühiskonnas suurem, näiteks on eestlase väärtus riigile kõrgem kui ameeriklasel või hiinlasel. Uue haridusreformi eesmärk on intelligentsi juurdekasvu tagamine. Andekate noorte kadumaminek praeguse süsteemi jätkumisel oleks kahetsusväärne. Sügavat kurbust väljendas romaanis ,,Inimeste maa" ka Antoine de SaintExupery, sest iga inimene, keda sootsium ei väärtusta, või olla surmatud W.A.Mozart. Haritud rahvas on igal juhul riigile vajalik. Infoajastu tasemel ei saa kuidagi väita, et teadmised on eesmärk. Pigem peitub neis arengu võti. Progressiusk väidab, et meie siht peab olema ideaalide saavutamine, kuid reaalsuses on see võimatu. Inimene ei saavuta kunagi jumalikkust ega jõua kõikehõlmava infoni
5. Millest unistab Marmeladov? - Marmeladov unistab sellest, et Jumal andestab Soniale prostituudina töötamise kuna Sonia teeb seda oma pere ülalpidamiseks. 6. Mis sa arvad, mida teab Rodioni ema poja probleemidest? - Ma arvan, et kuigi Rodioni ema võis aru saada, et ta pojal pole kõik päris korras, siis kuna Rodion ei rääkinud emale oma probleemidest midagi, on Rodioni emal üpris raske täpselt arvata millised probleemid ta pojal on. 7. Romaanis on 3 olulist unenägu (2 Rodioni, 1 Svidrigailovi) - seleta need ära. 1)Rodeon näeb unes kuidas ta üritab Aljonat tappa, kuid suremise asemel Aljona ainult naerab. Rodeon hakkab oma motiivides kahtlema ja pole kindel kas ta ikkagi on üliminimene. 2)Svidrigailov näeb unenägu viie aastasest tüdrukust, kes muutub unenäo jooksul prostituudiks. Svidrigailov arvab, et kõik puhas ja süütu, mida ta on puutunud on muutunud räpaseks. Peale unenägu otsustab Svidrigailov
keskel muutub ka inimloomus? Mina usun, et inimloomuse kujundavad tema eesmärgid: olla õnnelik, terve, armastatud, edukas. Kuigi ühiskonna muutudes saavutatakse eesmärke erinevatel viisidel, olen arvamusel, et inimloomus otseselt ei muutu. Ikka on omadused nagu uudishimu ja soov saada paremaks, targemaks, edukamaks, see mis viib elus edasi. Üheks inimloomuse tunnuseks on kadedus, soov olla teistest üle ja see ei ole kuskile ühiskonna muutusega kadunud. Juba näiteks A.H Tammsaare romaanis “Tõde ja õigus”, tõi kirjanik hea näite inimeste kadedusest. Raamatus kadestab Andres Pearu varandust ning naabrimehe näiliselt muretut elu. Oru talu peremees ihkab omakorda Mäe talu perenaist. Tänapäevalgi püütakse olla nii öelda naabrist parem. Omavahel justkui võisteldakse, üksteist üritatakse üle lüüa näiteks uhkemate riiete, suurema maja ja paremate autodega. Inimesi iseloomustab ka võitlushimu ning see on üks suurim edasi viiv jõud. Näitena võib
õhkkond, kellel on kõik mõnusat elu tagavad komponendid, kes usub iseendasse ja läbi selle armastab oma ligimest. Halvad olud võivad endast mitmesuguseid variante kujutada. Nendeks võib pidada näiteks maailmas toimuvaid sündmusi, mis ei soosi inimeste heasoovlikku käitumist või hoopis igaühe isiklikke ebaõnnestumisi. Hea inimese ja halbade olude suhe kangastub hästi Vene romaanikirjaniku Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus". Kõigil teose kesksetel tegelastel on oma elufilosoofia. Mõnedele neist tähendab nende idee egoismi ja võimuiha põhjendust, mõned aga on alles vaimsed otsijad. Kõik tegelased leiavad end teatud eluperioodil valikute eest, mida nende loomus tegelikult teha ei lubaks, kuid olude sunnil tuleb vastu võtta ebasümpaatseid otsuseid. Halbade olude kokkulangemist selgitab hästi raamatu peategelase Rodion Raskolnikovi toime pandud mõrv
see, et ta annab küll oma viimased toidupalad enda pojale, kuid samas jätab teise teelolija sõna otseses mõttes alasti ja toiduta oma saatust ootama. Palju tegelased oleksid ilmselt oma lõpu leidnud palju varem, kui laps poleks käskinud isal neid aidata. Kuna mees ei usaldanud ühtegi teist inimest, siis võib vastasteks pidada neid kõiki, eriti kannibale. Lapse arvates peaksid nad jagama oma asju teiste abivajajatega, mees temaga ei nõustunud. Kõige pingelisemad kohad romaanis on need, kus kohtutakse teiste inimestega, sest pole teada, kas nad on kannibalid või mitte ning mida nad teha võivad. Kõige pingerikkam oli minu arvates koht, kus leiti keldrist alasti hirmunud inimesed ning kohtuti ka kannibalidega. Raamatu muutis veidi keeruliseks see, et autor pole kasutanud otsekõnet ning seetõttu ei saanud ka alati aru, kes parasjagu rääkis. Autor on kirjutanud lihtsate lausetega, kuid suudab samas sellega väga palju edasi anda
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk Romaanis toimub tegevus ajal, mil üks osa elas veel metsas ning teine, paremal elujärjel elanikkond, asulates või külades. Teosest ei tule välja konkreetselt mitte ühtegi aastaarvu, kuid arvan, et tegevus toimub 16. sajandi alguses või 15. sajandi lõpuaastail. Seda võib järeldada inimeste kodudest, sest elati palkidest ehitatud taludes või pisikestes onne meenutavates majades, mis sulandusid metsaga ühte. Teose põhiteemaks on minu arvates vanade traditsioonide järgimine ning mis kaasneb sellega, kui ei soovita ajaga kaasas käia. Uute tavade kujunemisel tekib aga väga palju suuremaid ja väiksemaid konflikte, sest uute kommete järgijaid peetakse reeturiteks ja neid, kes elavad veel metsas ega soovi uusi traditsioone omaks võtta, peetakse segasteks. Üheks kõige segasemaks tegelaseks on Leemet. Tema segasus peitub just s...
Elu mis meid ümbritseb on ju nii lühike. Teos esitab küsimusi: millesed peavad olema perekonna vahelised suhted, venna ja õe suhted, kuidas käituvad võõrad mehed teiste meeste naistega. 7. Valitud teos on loomult postmodernistlik, on kohati avalikult vaidleb strukturalismi suunda esindavate autoritega, ja toodud välja lähenemisi. Aeg ja vaatepunkt on lähtekohaks, kuna need on teoses dominandid, mis mõjutavad oma eripärase kasutusega kogu teosetervikut. Roy romaanis on ajal ja vaatepunktil kahtlemata määrav ja teost stiililiselt defineeriv roll. Samuti on need üksteisest sõltuvad parameetrid ning aja kulg on seotud sellega, millise tegelase silme läbi sündmustikku edastatakse. 8.Varem ei ole lugenud sellist ilukirjandust, mis oleks oleks puudutanud hingepõhjani ja mis oleks jätnud jälje ja pannud mõtlema enda elu üle,... Kas äkki on see sarnane sellega... 9.Kummaline ja terviklik maailm
"Hingede öö" on kirjutatud aastal 1953. Karl Ristikivi loomingus kuulub raamat veidi tagasihoidlikumasse ajajärku, kuid on siiski üheks oluliseks saavutuseks autori teiste proosaüllitiste (nagu näiteks "Rooma päevik" ja "Sigtuna väravad") kõrval. Enamuse oma eluperioodist veetis kirjanik pagulasena Soomes ja Rootsis ning seepärast on antud romaanigi toodud sisse põgenikuhirme ja -komplekse. Materjal on pärit 20.sajandi keskpaiga Rootsist, autori isiklikest kohanemisraskustest ja õige kodumaatunde puudumisest. Jutt käib ühe üksiku mehe rännakutest kummalises majas, kohtumistest sealviibivate isikutega ning erilistest sündmustest osavõtmisest. Mõnes mõttes võib vaadelda sisu ka kui ühe mehe ärakäimist "teispoolsuses" - nö vangis, kus aeg ei oma enam mingit tähtsust, sest sinnasattunud on leppinud paratamatusega ja jätkavad eksisteerimist sarnaselt reaalsele elule. Kui jätkata "Hingede öö" lahtimõtestamist selle sama nurga alt vaadatuna...
aastal ilmunud Vabadussõja- teemaline romaan. 2002. a valmis Tallinnas romaani ainetel täispikk mängufilm, mille tiitliks pandi samuti ,,Nimed marmortahvlil". Filmi saatis Eestis erakordselt suur publikumenu. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Ütlen kohe ära, et film on hästi õnnestunud ja seda tuleks näidata ka üle maailma. Võrreldes raamatuga on aga film tugevasti romantiseeritud. Kui romaanis õppursõdurid ainult ühes poolpurustatud mõisas kohalike neidudega veidi tantsu lõid ja hiljem talutütardega pannkooke süües flirtisid, siis filmis on nagu filmis: raamatusündmustele lisaks on vahele pandud Henn Ahase armuromaan valitsusametniku ilusa vennatütrega. Ta päästab tüdruku vägistamisest jõhkra punakomissari poolt. Järgneb dramaatiline põgenemine vaenlase käes olevast mõisast üle lageda välja käsikäes neiuga, tagaajavate ratsanike mõõgad välkumas ja
Nickelby" (1838/39), kus ta kasutas oma vanaema elulugu, kes oli olnud ühes aadliperekonnas teenijannaks. 1841/42 aastal viibis Dickens USA-s ja kirjutas sellest reisikirjelduse. Tema esimene jõululugu "Jõululaul proosas" (1843) vallandas tõelise jõulubuumi. Aastatel 1844-1846 järgnesid reisid Itaaliasse, Sveitsi ja Prantsusmaale - Pariisi. Oma hilisemates teostes tegeles Dickens üha enam sotsiaalsete teemadega, näiteks autobiograafiliste sugemetega romaanis "David Copperfield" (1849/50) ja raamatutes "Kõle maja" (1852) ja "Rasked ajad" (1854). 1858. aastal jättis Dickens oma naise maha ja astus salajasse vahekorda noore näitlejanna Ellen Ternaniga. Sellest ajast alates elas Dickens Kenti krahvkonnas Rochesteri lähedases Gad's Hilli mõisas Chathami ligidal. Tema hilisesse loomingusse kuuluvad "Jutustus kahest linnast" (1859) ja "Suured lootused" (1861). Dickens tegi pikki loengureise, aastatel 1867/68 ka USA-sse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
