Remarque ,,Läänerindel muutuseta" Kavatsus kirjutada romaan sõjast tekkis Remarqueil 1917.aastal sõjaväehospidalis, kuid romaan ilmus 1929.aastal ning romaanile sai koheselt osaks suur menu. ,,Läänerindel muutuseta" on Remarquei isiklikest lahingu kogemustest Esimeses maailmasõjas. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise ning nende mõttemaailm muutus. Tegelased: Paul Bäumer, Katczinski, Kropp, leitnant Bertinck, Tjaden, Himmelstob. Romaani minategelaseks on Paul Büumer, kelle seiklusi ja sisemist muutumist romaan kirjeldab. Puhkusele sõites tundub endine elu talle võõrana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult ri...
,,Mõtteid romaanist "Kuritöö ja karistus" Romaanis "Kuritöö ja karistus" valitseb sünge meeleolu. Sureb seitse inimest: kolm tapetut, kaks haigusest surnuks puretut, üks surnukstallatu ja üks õnnetu, kes ise endale käe külge paneb. Ei jää palju puudu ka kaheksandast, kui kaasvangid Raskolnikovile kallale tungivad: "Jumalasalgaja, nihilist!" Kas nõnda tume romaan annab üldse lootust helgemale tulevikule? Teose neljandas osas arutleb Raskolnikov: "Sonjal on kolm teed: kanalisse hüpata, hullumajja sattuda või liiderlikkusse langeda." Mis võikski kohutavam olla? Pärast romaani lugemist kummitas mind nähtud unenägu paratamatust saatusest, mis polnud küll minu oma, kuid sellevõrra masendavam, sest olin võimetu seda muutma. Meie iseloom on meie saatus, seda võib väita ka Raskolnikovi kohta. Tema kõrkusest kantud, kuid siiski vigane teooria viis ta mõrvani. Mina, kes ma tundsin nihilistliku Raskolnikoviga hingesugulust kuni ...
Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moodustavad teose sündmustiku, eraldi nii kümnenda klassi kui ka üheteistkümnenda klassi sündmused. Wikmani kooli vaimsust kujundab direktori kristlik- rahvuslik idealism, selleks ajaks noorte silmis vanamoeliseks muutunud jaantõnissonilik Wikmani poisid Romaani lõpupeatükid loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on ühtäkki
Eestlane ajaloo tõmbetuules Eestlane on pidevalt pidanud elama ja toime tulema erinevate muutuste ja raskustega. Kõige sündmusterohkeks osutus aga 20. sajand, mil toimus kaks suurt sõda ning Eesti iseseisvuse saavutamine. Eestlased, kes sündisid 20. sajandi algul pidid läbi elama Esimese Maailmasõja õudusi. Veidikenegi vanemad ja kogenumad mobiliseeriti. Vanurid, naised, lapsed ning vähekogenud jäeti taludesse. Sellest on juttu ka Mats Traadi romaanis "Tants aurukatla ümber", kus Mats Aniluige poegadest kõige noorem ning kogenematum poeg päris talu, kuna teiste poegade saatus viis nad talust välja. Teise Maailmasõja ajal saadeti veelgi rohkem eestlasi laiali. Need, kes olid nutikamad, põgenesid läände. Vähegi jõukamad küüditati ning talud jäid meestest tühjaks. Need, kes alles jäid, pidid täielikult järgima Nõukogude poolt ette antud eeskirju. 1940. aastal mobiliseeriti 55 000
Esmased tunnused - vormieksperimendid. Romaani vorm ja keel on niisama tähtis kui teose sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, et edasi anda teadvuse voolu. Autorite püüdlus hoiduda otsesest hinnangust teose tegelastele ja sündmustele. Autor n-ö kaob. Teadlikuks taotluseks sai romaani mitmetähenduslikus - polnud üht ja kindalt "võtit", mille abil tähendust avada. Tunnusjoonteks ka rõhutatud filosoofilisus - kirjanduse ja filosoofia kokku sulamine. Kafka algatas maagilis-realistliku suuna romaanis, ülidist tähelepanu pälvis ladina-ameerika romaan ning ka ajaloo romaan. Postmodernism - 20. sajandi lõppveerandi kirjandus. Kõrgkirjanduse läbipõimitus masskirjanduse elementidega. Prantsusmaa Modernism algas 1857. aastal Prantsusmaal, luuletaja Bandelaire avaldas luulekogu "Kurja lilled". Modernistliku romaaniuuenduse algust tähistab Marcel Prousti looming. Teos: "Kadunud aega otsimas". Eesmärgiks põhiosas tema enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine
Raamatu ülesehitus: Kogu raamat on üles ehitatud ühe päeva kujutamisele kahe peategelase (Clarissa ja Septimus) elus. Kuigi nad kohtuvad põgusalt kogu teose jooksul, on nende mõttemaailm- teost läbiv peaprobleemistik-, ühesugune: Clarissa otsib mõtet elule kõrgseltskonna ja glamuuri keskel, Septimus oma sõbra kaotamise järgselt. Modernistlikud näited: Psühholoogiline aeg (aeg nagu seda kogetakse sisemiselt)- Woolfi romaanis oli kujutatud ajaliselt väga lühikest perioodi, aga kirjeldati üksikasjalikult peategelaste tundemaailma Mittelineaarne (puudub põhjuslikele seosetele ülesehitatud reaalsuse kujutamise viis realistlikus proosas. Narratiivne ülesehitus nõrgeneb- kogu teose näidetel. Psühhoanalüüsi mõju (teadvus, alateadvus)- segunevad peategelaste tunde- ja reaalmaailm. Sümbolid- 'Vana naine aknal', mis iseloomustas üksildust ja eraklikkust. Kui Clarissa nägi
Inger Romaanis esineb palju suhteprobleeme, seoses armastusega, samas kajastab ka koolielu. Rohkem keskendutakse siiski Ingeri suhetele, eriti meestega. Tal oli palju asutajaid, kuid lõpuks ta kedagi õiget ei leidnudki. Meremees Jaak oli joodik, neil midagi tõsist polnud, siiski oli ta Ingeri südames. Praktikant Kiurule meeldis Inger väga, kuid Inger ei võtnud teda tõsiselt, sai alles hiljem teada, et see oli tõsi. Arne oli abielumees kahe pojaga, kuid sellest hoolimata meelids ta Ingerile ning neil oli suhe. Arne lubas, et jätab oma naise maha, kuid lubaduseks see vaid jäigi, lisaks jäi ta naine ka rasedaks ning Ingeril jäi üle vaid loobuda, kuigi see tegi talle palju haiget. Kooliprobleemid, Inger pidi pidevalt õpilaste eest võitlema, et nad pingutaksid rohkem. Eriti probleemne õpilane oli Toomas. Palju vastuarvamusi direktoriga. Naiskujud: Inger-tugev ja iseseisev naine, saab kõigega ise ...
KUNINGANNA ANNA Johanna Mänd Prantsusmaa kuninganna Anna ajaloos Austria Anna Kuninganna Anna sündis 1601. aastal. Anna oli sünnipäraselt Hispaania ja Portugali infanta, Austria ertshertsoginna , Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Tema isa oli hispaania kuningas Felipe III ja ema Austria hertsogitar Austria Margarete. Anna oli Karl V lapselaps. Felipe III Margarete Annal olid neiuna heledad, kergelt laines juuksed, valge nahk ja väike elegantne nina. Alahuul oli etteulatuv nagu Habsburgidel ikka. Silmad olid tumepruunid, peaaegu mustad. Vanemad, kes olid väga vagad, andsid Annale religioosse kasvatuse. Aastal 1611, kui Anna oli 10aastane, suri tema ema. Anna ja Louis XIII abielu otsustati samuti 1611 aastal. 18. oktoobril 1615. aastal laulatati 14 aastane Anna noore ...
järkjärgulise taandumise. Need on nukrad toimetamised. Need on seotud rehepeksuga, mille juures on põhitegijaks mehhaanika, aurukatel, mis paneb "masinavärgi", rehepeksumasina tööle. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Viies peatükis ehk "tantsus" valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Romaanis valitseb argine õhkkond -niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega.
Jaan Kross. "Paigallend" 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Romaanis "Paigallend" on kujutatud Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944. J. Kross on isiklikele mälestustele toetudes oma vaatevinklist maalinud pildi Eesti Rahvuskomitee ja Otto Tiefi valitsuse tegevusest Teise maailmasõja lõpul. Saksa okupatsiooni aegseid konspireerimisi on «Paigallennus» omajagu, kuigi ei ütle, et raamatu raskuspunkt just nendega kohakuti asetseb. Romaan jutustab meile autori põlvkonnakaaslase, temast mõni
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel
Kes on pagulane? On see inimene, kes põgeneb oma riigi karmi valitsuse eest teise sõbralikumasse riiki? Või on see inimene, kes põgeneb enda eest ega leia elu lõpuni rahu? Nii see kui ka teine, olgu teise riiki põgeneja või enda eest pageja, on pagulane. Miks aga üldse on vaja kuhugi kellegi eest põgeneda? Kas jõuab kord kätte see aeg, kui kõik elavad rahus ega tunne enam kellegi või millegi ees hirmu? K. Ristikivi kirjeldab oma romaanis ,,Hingede öö" ühe pagulasest inimese rännakuid ühes kummalises majas, mille ruumidel ei näi lõppu olevat. Kuigi selles majas liigub ringi palju inimesi, tunneb peategelane end üksiku ja ahistatuna. Ta püüab leida sealt väljapääsu, kuid selle asemel, et välja jõuda, eksib ta üha sügavamale maja labürintidesse. Ta kõnnib mööda lõputuid koridore, siseneb ja väljub lõpututest ustest. Kui vaadelda koridore ja uksi kui
Anni Tetsmann Jaan Kross ,,Keisri hull" Retsensioon ,,Keisri hull" on ajalooline romaan, mille peategelaseks on Liivimaa aadlik Timotheus von Bock, kes abiellus talutüdruk Eevaga tõestamaks kõikide heade inimeste võrdsust looduse, jumala ja ideaalide ees. Von Bock oli Krossilik mees, kellel oli hiilgav haridus ja sõjaväeline karjäär. Tema kirjut elukäiku oma päevaraamatus analüüsides üritab Eeva vend Jakob selgusele jõuda, kas von Bock on hull. Timotheus von Bock oli esinduslik ja tark. Von Bock vabastas oma talupojad enne vabastamise määruse väljastamst ja kosis pärisorjast tüdruku. Tüdruk oli pärit Viljandimaalt ja teda hakati harima. Terve tema pere osteti priiks ning tema vennast Jakobist sai maamõõtja. Von Bocki abikaasa Eeva ristiti Katariinaks ja nad said poja, kelle ...
Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918)...
Ferenc Molnar Romaanis maalib Ungari kirjandusklassik Ferenc Molnar (1878 1953) unustamatu pildi Józsefvarosi noorukite elust. Tegevus toimub aastal 1889. Koolipingist vabanedes tormavad poisid iga päev kõlavate hüüete saatel krundile, et siin lärmakate tänavate vahele surutud kitsal väljakul teoks teha oma igatsust seikluste järele. Sellel raasukesel haljal maal, lahingutes puupinude vahel valmistuvad nad seda ise teadmata suuremateks võitlusteks, tulevaseks eluks. Romaani lehekülgedelt kerkivad lugeja ette poiste unistused, nende vanemate viletsus, tuleviku hall ja lootusetu vari. Ungari ei olnud teose toimumise ajal vaba, vaid Austria võimu all. Oli tekkinud Austria-Ungari kuningriik. Austria keiser oli samal ajal Ungari kuningaks. Krunt tähendas poistele Ungari kuningriiki. Poisid võitlesid kaudses tähenduses oma kodumaa vabaduse eest. Kui lõpuks hakatakse krundile ehitama, siis see tähendab, et Un...
nagu tavaliselt tänapäeva filmides. Vähemalt enamus bändi liikmetest. Oli palju elulisi näiteid . Mida uut said raamatu kohta teada ? Ka seda raamatut lugesin esimest korda ja absoluutselt kõik oli uus . Kas soovitan seda raamatut teistelegi? Kindlasti . Kas loetud raamat on romaan või jutustus ? Tegemist on tänapäeva noorsooromaaniga. See on kirjutatud proosa vormis. Romaanis on kirjutatud paljudest probleemidest ning kujutatud ajavahemikku, millal kõik see keerukas sündmustik aset leiab.
leia teda. Albert Uustulnd ,,Tuulte tallermaa"- 2osaline, meenutab Tammsaare ,,Tõde ja õigust" (töörügamise ja iseloomude poolest), peategelased rajavad oma kodu saarele, sündmustik keerleb saare elu ümber (tülitsetakse, minnakse paari, saadakse lapsi jne). Ülo Tuulik ,,Sõja jalus"- 1944. a küüditasid fasistid Sõrve sääre rahva (Saaremaa vabastuslahingute ajal), räägib sõrulaste traagilisest elust, romaanis on palju mõtisklusi ja mälestusi, millega autor näitab sõja ja fasismi läbinisti vihkajat. Jüri Tuulik ,,Vares"- Lugu üheksa-aastasest poisist Mardust, kelle igapäevaste toimingute, läbielamiste ja mõtete kaudu on käsitletud tänapäeva olulisi sotsiaal- eetilisi probleeme; ,,Külatraagik"- minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi
,,Keisri hullu" analüüs ,,Keisri Hullu" fenomen peitu selles, et romaan on kirjutatud päevikuna. Tegevust kirjeldatakse päevaraamatule omases formaadis, kus tekst on jagatud kuupäevade kaupa erinevateks osadeks. See tähendab seda, et romaan on kirjutatud kõvaltvaatajate silme läbi. Kui oleksime päeviku pidaja asemel, analüüsiksime võib-olla toimunut teisiti ja romaani mõte tõenäoliselt muutuks. Seepärast eristub romaan teistest ja seda võib pidada ,,Keisri hullu" omapäraks. Romaanis kirjeldatakse täpselt maaelu ja eestlaste igapäevaseid toiminguid. Tegevustik kujutab meie rahvust ja traditsioone 19. sajandil. Samas on raamat ka rahvusvaheline, sest kirjutatud on Napoleoni sõdadest ja sellel ajajärgul maailmas toimuvast. Samuti on tegevus tihedalt seotud Venemaa sündmustega. Teose alguses oli troonil Aleksander, lõpus Nikolai. Timol valutab süda kogu maailmas toimuva pärast. Kross on kasutanud palju aja...
mõtisklusest. Donald Toomberg on kirjutanud- Õieti võiks Mati Undi romaani ,,Sügisball" kerge tõsise muigega nimetada ka ilukirjanduslikuks regionaaluurimuseks Mati Unt toob oma romaanides välja indiviidi subjektiivsete pürgimuste ja objektiivsete tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" tõusmist eksistentsiaalsete probleemideni, kaldumist absurdi ning groteski ja paroodia võtete kasutamist. Undi romaanis vahetuvad sellised sünkroonsed vaatepunktid sujuvalt ning pigem lähevad need oma teed sujuvalt üksteiseks üle ja pigem põimuvad, kui et põrkuvad. Minu arvates on raamat väga huvitava ülesehitusega ja seda on põnev lugeda, vahel tundub nagu loen kuute erinevat teost, kuid samas on põhi kõigil sarnane. Tegelased nagu ikka on igal pool erinevad, lõpus kattub nende tee kummalisel juhtumisel.
markiid. Vanglas aga ei pidanud ta end enam tõestama, tal ei olnud enam millegi poole püüelda. Polnud ka põhjust, kõik saab läbi, ta leppis oma surmaotsusega. Liikudes kõrgseltskonnas oli ta sunnitud käituma nii, et see teda ei kahjustaks. Üks vale liigutus oleks ta hävitanud. Seepärast ei öelnudki ta sageli välja oma tõelist arvamust. Ka see, et ta austas Napoleoni, ei tohtinud avalikuks tulla. Romaanis oli olukord, kus teenija pidi tubade voodites õled välja vahetama, Julien aga peitis oma eeskuju pilti padjas. Ta palus proua de Renalil pilt ära tuua, kuid mingil juhul ei tohtinud ta seda vaadata. Julien pääses tookord. Proua Renali tulistamise tõttu vanglasse sattudes, ütleb Julien lahti oma kõrgetest ideaalidest ning näeb maailma nüüd hoopis teisiti, temast kaob auahnus, mis tema elu seni juhtinud oli.
enim müüdud Saksa romaan. Seega võib järeldada, et Remarque õitsemise põhjuseks on justnimelt see teos. Mis siis leidub selles teoses, et see nii kiiresti niivõrd populaarseks sai? Ilmselt vastuseid on mitmeid, kuid üks peamisi põhjuseid oli ilmselt see, et kirjanik kajastas teoses nägemusi, mida ta ise Esimeses maailmasõjas läbi pidi elama, kuid see polnud ainuke põhjus. Nimelt kajastas ta iga sõduri läbielamisi sõjas. Seda on selgelt romaanis näha, kuna kirjanik rõhutas sõdurite sarnasusi ja ühtsust. Rõhutus seisneb peamiselt selles, et kuigi jutustus on kirjutatud mina-vormis, ütleb jutustaja Paul Bäumer alati ,,mina" asemel ,,meie". Seega on märkimisväärne asjaolu, et see mis puudutab ühte sõdurit, puudutab ka teisi sõdureid. Mõnes mõttes on see aspekt filosoofilise tähendusega, kuna selline põhimõte kehtib mingil määral ka päriselus. Lisamata ei saa jätta ka selle, kuidas kirjanik sõjakoledusi kirjeldab.
Poiste muutumine sõjas Romaanis "Läänerindel muutusteta" jutustatakse 19-aastase Saksa sõduri Paul Bäumeri lugu, kes peab Esimeses maailmasõjas võitlema Prantsusmaal läänerindel. Seitse kamraadi on koolivennad, kes on siiani elanud suhteliselt muretud elu, kuid kes end esimese maailmasõja algusaastatel registreerisid end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke, teadmata, milliseks kujuneb nende edasine elu ja saatus. Nad olid oma kodumaa patrioodid, kes ihkasid kuulsust ja au. Aastatepikkuse positsioonisõja elavad üle ainult kõige tugevamad. Sõtta mindi hetke impulsi ajendil, olles noored ja julged, ei mõeldud sõja koleduste ja tegelikkuse üle, loodeti kuulsusele ja aule. Lahinguväljale jõudes oli endiste gümnasistide igasugune entusiasm haihtunud. Keegi ei mõelnud enam kuulsusest ja aust. Nad istusid kaevikus, tühjade kõhtudega, pesemata ja täisid täis, öösel ja päeval kõlas suurtükimürin...
Mõtteid aususest J.Krossi ,,Keisri hullu" lugemise järel Jaan Krossi ,,keisri hullus" oli probleemiks ausus. Parim näide sellest oli romaanis timo manifest ning probleemid, mida tõstatas, ja selle tagajärjed. See manifest näitab, milliseid valitsusvorme maailmas olemas on olnud. Kui timo teenis veel Keisrit, andis ta vande, et räägib alati tõtt. See manifest oli selle vande tõestus. Timo kritiseeris nii Keisrit kui ka temale alluvaid ja juhtimisvormi. Timo oli teadlik, et kui ta selle kirjutab, siis karistused võivad tulla. See ei omanud Bockile tähtsust kuna ta pidi endale ausaks jääma
Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule Lapsed Aadu Hintil oli 8 last. Neist on tuntud Pärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkjana. Looming Aadu Hindi looming kajastab kalurite ja muu rannarahva elu. Alustas kirjutamist 1930. aastate alguses novellide ja laastudega Romaanid ,,Pidalitõbi" (1934) ja ,,Vatku tõbilas" (1936) eritlevad leeprahaigusest või -hirmust muserdatud psüühikat. Romaanis «Kuldne värav» (1937) on rakendatud psühhoanalüütilist käsitlusviisi. 1939 avaldatud mereromaan ,,Tulemees" on eelkõige olustikumaaling karmist meremeheelust. Kalurite tööd nõukogulikes oludes kujutavad näidendid "Tagaranna meeste kalakuunar" (1947) ja "Kuhu lähed, seltsimees direktor?" (1949). Panoraamromaani "Tuuline rand" (IIV, 195166) peamine tegevusliin näitab rannaküla ja selle inimeste kujunemislugu 1905. aasta sündmustest Teise maailmasõjani. Teos pakub
on Green tuntud YouTube'i ettevõtmiste poolest „Paberlinnad“ „Süü on tähtedel“ „Alaskat otsides“ Peategelane Aza Aza on 16. aastane tüdruk, kes käib keskkoolis Päris tavapärane tema elu siiski pole, sest ta maadleb sundmõtetega Ta on tihti süüvinud omaenese mõtetesse ning pole harjunud palju rääkima Tüdruku parim sõbranna on Daisy Aza sundmõtted olid väsitavad ja korduvad, kuid need tundusid ainsa tõelise detailina kogu romaanis Obsessiiv-kompulsiivne häire Aza jaoks on haiglas viibimine raske tema sundmõtetest bakterite pärast Tüdruk teeb rumaluse ja nüüd kontrollib ema kogu aeg tema rohuvõtmist Üle kõige kardab neiu C. diffi nakkust Azal on komme oma sõrme küünega vigastada ning haava pidevalt puhastada Põgenemisjuhtum Daisy tuli lagedale plaaniga miljardärist mees koos Azaga üles otsida, sest Aza oli kunagi sõber tolle poja Davisega
Vaikiva oleku aegses kirjanduses leidub ka selgelt opositsiooni ametliku positiivsusega. Seda kannavad mitmed laimeda üldinimlikke probleeme kujutavad, inimese vabadust, austust ja eneseksjäämist rõhutavad teosed, mis teostuselt erinevad elulähedasest realismist. Filosoofilisest allegooriast on kantud A.H. Tammsaare viimased teosed, eriti romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan". Psühholoogilist laadi teostes vaadeldakse samuti inimese ja ühiskonna keerulisi suhteid, näiteks Johannes Semperi romaanis "Kivi kivi pääle" ja Leo Anvelti romaanis "Eluhirm". Ka noore Karl Ristikivi esimesed romaanid on mitmeplaanilised, üldistavad ja seisavad ametlikust positiivsusest väljaspool. Ristikivi alustas ajaviitejuttudega, vaheastmeks päriskirjanduse siirdumisel olid lasteraamatud "Semud" ja "Sellid". 1930. Aastate lõpul ja 1940. Aastate algul ilmunud romaanid (nn Tallinna triloogia) näitavad eesti proosas väljakujunenud traditsioonide elujõulisust ja isikupärase edasiarendamise võimalusi.
vabastab B. Juuda iidsest süüst ja paneb kogu vastutuse Pilatuse õlule. Kirjanik heidab kõrvale ka piibelliku käsituse hauatagusest elust, lunastusest ning pattude andeksandmisest. Meister ei saa andeks, tema osaks on rahu, mille ta saavutab mitte jumala, vaid saatana abiga. B. kujundab Meistri saatust kui looja saatust, kelle surematus, igavene elu sõltub suutlikkusest oma teos lõpetada selleski vajab ta kõrvalist abi. Piibli jumalat vastumeelselt teenivast saatanast sai romaanis Woland, kes ei valitsenud mitte ainult teispoolsust, vaid kujundas ka Moskva tegelaste saatust. Nii jõuab tegelaste kaudu lugejateni kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab tema kodumaast, kus inimeste saatuse üle otsustavad samasugused jõud kui Jersalaimis. "Meistri ja Margarita" loomisel on B-le olnud suureks inspiratsiooniallikaks J.W.Goethe "Faust". See avardas romaani mõttemaailma, lubas Moskva- peatükkide taga märgata sügavamat, nn faustilikku igavese olemise küsimust. B
muutub haledaks. Armastus muudab teda väga julmaks nende suhtes, kes teda armastavad. ESMERALDA JA QUASIMODO: Esmeralda ei tundund Quasimodo vastu midagi ning ta ei suutnud rahule jääda mehe välimusega, kuid ma arvan, et kindlasti oli tal kahju temast. Ma olen kindel, et tütarlaps oli väga tänulik talle elu päästmise eest, kuid armastus Phoebuse vastu muutis teda julmaks. Igapäevasus on kunsti surm– V.Hugo Claude Frollo on traagilisim kangelane romaanis. Tal on võimalus jõuda täiuslikkuseni, ta on nii preester kui alkeemik, teenib nii Mariat kui Sofiat (jumaliku tarkuse naiselik aspekt). Täiuslikkusele püüdlemine alkeemilistes kategooriates tähendab kulda, teemanti, elueliksiiri või Tarkade Kivi. Claude teeb alkeemilisi katseid ja loeb hermeetikute tekste. Rõhutatud on tema erilist kiindumust Nicolas Flameli pärandisse. Armastus Esmeralda vastu võiks lisada taevasele armastusele maise. Alkeemiameistrid, keda Claude loeb,
Teema tõuseb teravamalt esile Eduard Vilde näidendis ,,Tabamata ime", kus klaverikunstnik Leo Saalep kulutab naise sunnil küll palju aega harjutamisele, kuid ande puudumise tõttu siiski eriti kaugele ei jõua. Kuigi Eestis tutvustatakse teda suurepärase klaverikunstnikuna, jääb arukamate inimeste jaoks ,,ime" tema mängus ometi tabamata. See aga omakorda viib ebaeduni isegi kunstniku eraelus. Samuti on ande küsimus mingil määral esindatud Vilde romaanis ,,Prohvet Maltsvet". Teose peategelane Juhan Leinberg on äärmiselt andekas kõnemees seetõttu võiks isegi öelda, et kõnekunstnik. Romaanis on öeldud: ,,Maltsvet aga oma suure loomuliku kõneosavuse ja sõnavõimuga, oma ettekandega, mille elustav, vaimustav vool ei tundnud takistusi, oli selle nõiduva häälega hulkade köitjaks ja taltsutajaks nagu loodud". Mõni sõnakunsti vähem valdav isik ei oleks ilmselt suutnud mõjutada
d`Artagnan`i armastatu. Ta proovis ka d`Artagnan`i mürgitada, kuid see tal ei õnnestunud. Kardinal süüdistab d´Artagani Prantsusmaa ustava teenri tapmises, kuid musketär näitas volikirja, milles seisis, et ta on tegutsenud kardinali loal Prantsusmaa hüvanguks (see oli mileedile antud volitäht). Kardinal annab d`Artagnan`ile võimaluse saada ametikõrgendust, kuna tema kolm sõpra keelduvad ohvitseriks saamast, saab d`Artagnan ise musketäride leitnandiks. 5. Peategelased: Oma romaanis esitleb Alexandre Dumas lugejale nelja kangelast – d’Artagnani, Athost, Porthost ja Aramist – kui prantsuse hingelaadi tunnetust. d`Artagnan - gaskoonlase ülemäärane uhkus, meeletu soov saada kuninga musketäriks ning äärmine tulipäisus, isegi mõtlematu vaprus, mis viib ta ühest peadpööritavast seiklusest teise. Athos – Ta on krahv La Fère'i. Athos on d´Artagnani ja veel kahe musketäri, Aramise ja Porthose sõber
Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Valguse ja varju vahel ei ole määratletavat piiri. Samuti pole maailmas üdini häid või halbu inimesi kõik ju sünnivad ühesuguste ,,valgete lehtedena", lihtsalt ühiskond ja elutingimused kujundavad meid kõiki erinevateks. Nii tuli ka Bulgakovi romaanis välja. Ilma heata ei oleks halba, halvata ei oleks head selline kord juba elu on.
Kuradi mitu nägu Kõigil meist on mingis mõttes mitu nägu, kord ollakse hea inimene, teine kord aga negatiivne ning pahatahtlik. Keegi pole ühetahuline, sest nii oleks igav ning paratamatult on kõigil mitmeid erinevaid iseloomu jooni. Ka kurat ei erine selles vallas teistest, ta ei ole üdini halb ega ka üdini hea. Üheks kirjandus arhetüüpseks teemaks on hea võitlus kurjaga. Seda nähtust esineb paljudes erinevates teostes, näiteks Goethe suurteoses "Faust", Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita", A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" ning veel mitmetes raamatutes. Erinevatel rahvastel on mütoloogias ka teistsugune kurat, mõnel puhul on kurat kohtumõistja, samal ajal teises teoses lihtsalt pahatahtlik ning kolmandas üldse süüdistaja ning karistaja. Mõiste "kurat" ei ole kindlalt piiritletud ega paika pandud, et kellega on täpselt tegu, kuidas ta käitub ning miks. Teoses "Meister ja Margarita" ...
Pearus tunneme ära üleaedse Jakob Sikenbergi, Hundipalu Tiidus Hans Grossthali, Krõõdas kirjaniku ema Ann Hanseni, Indrekus kirjaniku enda pisikeseeas jt. 4. Kirjanik on püüdnud käsitleda neid põhilisi probleeme ja ideid, millega kõik inimesed ja kõik rahvad oma eluvõitluses paratamatult kokku puutuvad. I köide kujutab võitlust maaga, autor on näinud selles võitluses elu alust, inimest hinnatakse romaanis töö järgi. Unistused ja tegelikkus, rõõm tööst, kibestumised, looduse pidev vastupanu, pingutused kõik see kokku on lõputu loov töö tuleviku nimel. Põhiprobleemist lähtudes on puudutatud mitmeid sõlmküsimusi: - inimestevahelised suhted ja vastuolud, seisusevahend, peremehe probleem ; - tõe ja õiguse probleem inimestevahelistes suhetes, omandiõiguse mõju klassiühiskonnas, erinevad arusaamad tõest ja õigusest (Pearu ja Andres, Indrek ja noor-Andres) .
Lähtudes sobivast meetodist võib uurija teksti analüüsides rakendada mitmeid interpreteerimise viise: a) üksikult üldisele Näide: Ühes konkreetses tekstis peegelduvad nii selle teksti autori kui ka kogu tema põlvkonna saatus. ,,ära ära ära / rootsi rootsi rootsi / paat paat paat / meri meri meri / rand rand rand / laager laager laager / töökoht töökoht töökoht / auto auto auto / villa villa villa / kuradi rumalad rootslased" (Kalju Lepik: ,,Rukkilille murdmise laul". Tallinn, 1990, lk. 261) b) üldiselt üksikule Näide: Rahvuslik liikumine (1860-1880) oli eestluse kujunemisel otsustava tähtsusega. Tekkis rahvusromantiline kirjandus. Selle tüüpiliseks näiteks on Lydia Koidula Mu isamaa on minu arm. c) sünkrooniline Teksti vaadeldakse ainult ühe kirjandusliku epohhi kontekstis. Näide: Nõukogude propagandakirjandus tekkis kindlal ajahetkel ja kindla eesmärgiga, seepärast tuleb seda vaadelda antud ajahetkel valitsenud olude valguses. ,,Nii tõ...
Kuidas käituksin Katku Villuna? Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Kõrboja peremees'' jutustab Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumistest pärast seda, kui Villu oli vanglast välja tulnud. Vangis istus Katku Villu, sest tappis Künka Oto. Kõrboja Rein on juba vana ja ei suuda enam üleval pidada talu ning annab selle oma tütrele Annale. Kuid Annal polnud peremeest, kes aitaks teda talu töödes. Jaanipäeval kohtuvad Anna Ja Villu esimest korda, mitmete aastate jooksul. Anna sai aru, et tahab omale meheks ja Kõrbojale peremeheks Villut
Igal ühel peaks olema raamat, mis oleks talle raskel ajal toeks, mida võib võtta siis kui ise tahad. Mina arvan, et raamat suudab olla inimesel nii toeks, kui ka vahel koormaks. Enda elust võttes võin välja tuua selle, kui lugesin läbi Margus Karu kirjutatud noorsooromaani ,,Nullpunkti", see raamat oli küll mulle vaimseks toeks, kuna ka vahel ise tunned selliseid asju, mida oli kirjanik kirjutanud raamatus. Reeli Reinaus kirjutas ka oma romaanis ,,Must vares" sellest, kuidas lastekodu laps Seth'i ei sallitud, vahel on ka endal tunne, et oled seltskonnas nagu viies rattas vankri all, aga minule oli see raamat toeks ja õpetas, et alati on keegi, kes su sellest olukorrast välja päästab. Raamat siiski on olemas igale inimesele, raamat on ja jääb, ta säilib väga-väga kaua ja võib olla väga mitmele põlvkonnale toeks, nagu on öelnud rahvakirjanik Juhan Smuul: ,,Raamat on nagu sild, inimesest inimeseni"
ja karjääriredelil tõusta ning muidugi pakuksin ka töökohti. Kui vaadata asju negatiivse poole pealt, siis ettevõtjana tuleb mul valmis olla ka halvimaks, nagu näiteks majanduslangus, sõjad või muu tegur. Oskamatuse tõttu võib firma pankrotti minna või saada tugeva löögi, mis annab tunda aastaid. Loomulikult muutub pidevalt konkurents, mis võib lüüa jalge alt kõlkuma. Miguel de Cervantes Saavedra omas romaanis „Don Kihot“ kirjutas: „ Ütle mulle , kes on su sõbrad ning mina ütlen sulle, kes oled sina “. Mina olen täitsa nõus selle lausega. Kui olen ettevõtja siis kindlasti suhtlen koos oma tööpartneritega ja konkurentidega. Nemad on edukad, aktiivsed ja haritud inimesed. Mina arvan, et mina saan õppida nendelt ja nemad ka minult. Olen kindel, et saan nendega tuttavaks ning tulevikus saame suhelda ning koos puhata ja reisida.
Originaalkaanepilt. Kunstnik Alphonse de Neuville "20 000 ljööd vee all" on Jules Verne'i teaduslik-fantastiline seiklusromaan, mis ilmus 1869. aastal. Pealkiri ei viita vee sügavusele, vaid veealuse teekonna pikkusele. Ljöö on vana prantsuse pikkusühik, mille täpne suurus ei ole määratletud. Prantsusmaal on kasutatud ljöösid pikkusega 3,254,68 km. 20 000 ljööd on umbes kahekordne maakera ümbermõõt. Sisukord 1 Sisu 2 Leiutised ja teadus romaanis 3 Tõlked eesti keelde 4 Välislingid Sisu Loo tegevustik algab 1866. aastal, kui nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas hakkab laevu ründama salapärane olend, kelle tõttu mitu laeva upub. USA valitsus otsustab probleemi lahendamiseks välja saata sõjalaeva "Abraham Lincoln", mille meeskond koletise tuvastaks ja vajadusel hävitaks. Koletis ründab ka "Abraham Lincolni" ning kolm selle meeskonnaliiget kukuvad üle
Väärastunud tegelased - (sarimõrvarid, süütajad, vägistajad). Kriminaal - teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanad lossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. 1. Romaanis peab olema kõige enam üks detektiiv ja üks kahtlusalune ja vähemalt üks ohver (laip). 2. Kahtlusalune ei tohi olla professionaalne kurjategija; ei tohi olla detektiiv; peab tapma isiklikel põhjustel. 3. Kriminaalromaanis pole kohta armastusel. 4. Kahtlusalusel peab olema teatud positsioon a) elus: ta ei tohi olla lakei või toatüdruk, b) raamatus: ta peab olema üks peategelastest. 5. Kõigel peab olema mõistuspärane seletus, fantastika pole lubatud. 6
sai teada, et ämm oli päranduse jätnud. Bender ja Vorobjaninov asusid toolide otsingule. Bender otsustab terve teose vältel Vorobjaninovi eest, mis kujutab Nõukogude Liitu otsustamaks selles ühiskonnas olevate inimeste üle. Vorobjaninov annab lõpuks alla ning vabaneb Benderist, mis võiks tähendada seda, et Nõukogude Liidu ajal põgenesid palju välismaale, et seal paremat elu elada. Kuid saades teada, et briljandid on juba leitud ning äragi kulutatud, muutub tema tervis nõrgemaks. Romaanis tähendab kahest peategelasest vabanemine seda, et neid ei olnud vaja uuel nõukogude ajal. Autorid ei ületanud õrna piiri, mis eristas sotsialismi kritiseerimist selle ülistamisest, seda tingis juba tsensuuriga arvestamine. Raamatu peategelasse Benderisse on ära peidetud Nõukogude Liidu riigipead, mis tähendab, et ka nemad otsustasid nõukogude inimeste eest. Teine peategelane Vorobjaninov kujutab aga nõukogude inimest, kes on allaandlik ning teeb, mida riigipead ütlevad
"Tühine balti kõrvaltegelane: kui laev peaks uppuma, hästi, siis pole sul vaja rottidega koos lahkuda. Aga ainult narr hüppab uppuvale laevale. Ainult lambad jooksevad põlevasse lauta. Riigisakslane pole sa kunagi olnud. Ja selle tubli ennasttäis preislase üle pole sa kunagi vaimustust tundnud" (Vegesack 2009: 599). Tragöödia on traagilise lõpplahendusega lugu ja just sellise lõpu said baltisakslased ka Vegesacki romaanis "Balti tragöödia". Romaani keskmes oli küll üks kindel perekond ja suguvõsa, kuid tegelikult tabas sarnane saatus ka kõiki teisi baltisakslasi. Romaani peategelase lapsepõlv ja baltisakslaste elujärg üldiselt oli olnud väga pikka aega muretu ja lausa idülliline, kuid sõjaga lagunes traditsiooniline baltisaksa ruum. Baltisakslased seisid äkitsi silmitsi olukorraga, kus neil ei olnud enam oma kohta. Eesti ja
tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva vend. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. "Keisri hullu" peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis märgitud kangelased on ka päriselt elanud. "Keisri hull" on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega. Jaan Kross on suutnud aga oma teoste tegelastega neist üle olla ning kirjutanud teose, millest võib välja lugeda tolleaegset (1970. aastate) olukorda. Näiteks 70ndate psühhiaatrite skandaal, mida on väljendatud Timotheus von Bocki hullukskuulutamisega
Ja abistaja muidugi saabus. Koos kirutakse mõisasaksu , aga rehepapp annab ka head nõu, et piiri tuleb pidada ja mitte labidaga suhu ajada. Raamatut läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja hingematvatest armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu aia taga luusib. Tegelasi romaanis on terve külatäis. Kaks päris vahvat tegelast, kes mulle meeldisid olid Imbi ja Ärni. Nende ahnust ja toimetamisi oli ikka päris lõbus lugeda. Ja siis veel sulase Jaani ,,üllatuskingitus" toatüdruk Luisele, millega ta tahtis Luise südant võita, no see oli ikka tipp, aga lugu ennast ma siinkohal lahti seletama ei hakka, kardan, et ei leia õigeid (ja viisakaid) sõnu... Pikemalt peatun katku külasse tulekul, sest see lugu iseenesest ja
Faber ja niisamuti Ristikivi olid teadmiste ja euroopliku hariduse huvilised - seda juba väga varajases eas. Faber rändas mööda Euroopat ringi, et end harida, jõuda looduse ja inimkeha saladusteni, ta uskus elumääratust saatuse poolt ta oli üksik, ta pühendus maailma tundmaõppimisele. Sarnaselt romaanikangelasele reisis ka Ristikivi ääretult palju, et põgeneda iseenda süngetest meeleoludest, üksindusest. Ristikivi fataalsus seisnes kirjandusse pühendumises. Romaanis jõuab Johannes Faber järeldusele, et rahvuste ja riikide lepitamine ning ühendamine on võimatu see mõte ühtib Ristikivi uskumusega. Ristikivi arvamust kujundasid eluaastad nii Teise maailmasõja kui ka Külma sõja ajal. Kokkuvõttes valitsesid romaanis suurel määral pessimistlikud meeleolud, mida võib jällegi seostada Karl Ristikivi depressiivse ja nukra olekuga. 6
Realismi tekkimine langeb 1820. aastate lõppu, tema õitseng 1830.-1860. aastatesse. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert, Rolland), Inglismaal (Dickens, Thackeray, Brontëd, Glasworthy, Shaw), Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov), Norras (Ibsen). Täiuslikema väljenduse leidis realism romaanis, milles kasutati kindlaid võtteid. 19. sajandi realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nimetatakse kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19. sajandi lõpus hakkas klassikaline realism ammenduma, tekkisid uued voolud kas siis realismi arendusena või vastandusena. Seda perioodi võime nimetada uusromantismiks, mis algas
Alustades kõige pisemast asjast pidi kõik olema peen ja elegantne. Majas käis kõik Beauseant'i korralduste ja käe järgi. Inimesed seal olid külmad, ülbed ja üleolevad- just nagu kõrgklassile omane. · Nucigeni maja tõekspidamised olid kõige ratsionaalsemad. Raha oli seal tähtsal kohal, kuid elati pigem vaesuses, ainult sellega mis oli hädavajalik. Raha raiskamine oli seal keelatud. 4.Millisena kujutati laste ja vanemate suhteid romaanis ''Isa Goriot''. (Ära piirdu ainult Gorioti ja tema tütardega) Kinnita oma väiteid näidetega tekstist. Laste ning vanemate suhteid kujutati romaanis häbiväärselt põlglikuna. Raamatutegelastel ei olnud väga õnnelikku pereelu. Victorine Taillefer oli närbunud ja tröötsitu välimusega, kuna polnud oma elus näinud palju headust. Isa hülgas ta lapsepõlves eelistades tüdruku venda. Isa ei huvitunud oma lapsest, Hülgas tütarlapsega suhted ega toetanud rahaga
enesesse tõmbunud, üksildased. Nad ei olnud väga jutukad vaid nad olid rohkem sellised üksikud hundid, kes üritavad ise toime tulla oma murede ja probleemidega. 6. Selgita romaani ülesehitust Romaani ülesehitus oli tehtud nii, et tegevus toimus paralleelselt kahel ajal. Peamine tegevus leidis aset tänapäeval (ehk NSV Liidu aegses Eestis) ning ülejäänud tegevus toimus 13. Sajandil kui Eestisse tulid Saksa ordu rüütlid. Selles romaanis mängis suurt rolli Ra, kuna tema mõttemaailma ja tundeid oli kõige rohkem edasi antud. Kuna Ra oli kirjanik, siis tema lõigi tegelase Akke ning tol aegse tegevustiku, tuginedes ajaloolistele allikatele. 7. Kas leidsid teosest sümboleid? Milliseid? Ma leidsin raamatust paar sümboli. Näiteks: must lind- tähendas, et midagi halba juhtub varsti. Pööning (kus Ra elas)- see näitas Ra üksikut ja kurba iseloomu, kuna
Ükski inimene ei saa alati teha seda mida ta tahab, kui ta elab ühiskonnas. Inimesed ei ole üldse vabad, kuna nad peavad tegema tööd, mis ei pruugi neile sugugi meeldida ning maksma makse, mis lähevad erinevateks abirahadeks ja riigiametnike palkadeks. Nad peavad kasutama erinevaid teenuseid, nagu näiteks prügi vedamine, auto kindlustus, pensioni sammas, kodulooma kiibistamine jne. Vaba oli näiteks Robinson Crusoe romaanis ,,Robinson Crusoe", kes elas oma saare peal eraldi kogu maailmast. Tal ei olnud ühtegi kohustust ning sai teha kõike mida tahtis, ilma et keegi oleks teda millegi eest vangi viinud. Kuid samas ta oli nagu looduse vang, kelle vabadust piiras ookeani ja saare suurus. Vabadus on tunnetatud paratamatus, kuna täielikku vabadust polegi filosoofilises mõttes olemas. Inimene, kes arvab, et ta on vaba, ei tea mida vabadus õieti tähendab. Mina
Vanemad on need inimesed, kes on meie kõrval, või vähemalt peaksid olema, nii heas kui halvas . Nemad vajavad ka tunnustamist ja tänusõnu. Me kõnnime külg-külje kõrval läbi elu oma vanematega,sugulastega,parimate sõpradega ning nemad peaksid olema üheks tähtsamaks väärtuseks meie elus. Need inimesed on meiega nii heas kui halvas, nii rikkuses kui viletsuses. Kuid on olemas inimesi,kes nii ei arva, kellejaoks on näiteks tähtsam raha. Romaanis "Isa Goriott" oli vanamees valmis oma tütarde jaoks ohverdama kõik,kas või oma enda elu. Tütred olid vaid rahajanus ning nende ainukeseks sooviks oli saada kõrgemasse seltskonda. Sellepärast pidi vaene isa neile koguaeg raha muretsema, see juures end varjama ja vaikima,et on nende isa. Kahjuks, on tänapäevalgi nii, et enamiku eesmärgiks on teenida hulganisti raha, see juures jäetakse aga tunded tahaplaanile.
Aleksander Puskin ,,Jevgeni Onegin" Tegelikult on see metaromaan ehk romaan romaanis, või siis kuidas romaani. Autor on kohati otseses kontaktsis tegelastega - Onegini ja Tatjana sõber. Vahel autor esineb luuletajana, kes vestleb lugejaga, küsides, kuidas peaks romaani edasi kirjutama või siis räägib iseendast. Romaan läheneb realsimile, (võrreldes lõuna poeemidega ei ole tegevuspaigaks mingi eksootiline koht, vaid Peterburg, Puskini kaasaegsedinimesed (inimesed kes olid kaasaegsed 1820ndatel) on kirjeldadtud)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
