püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama
Pilet nr.5 Knut Hamsun 1859-1952 Knut Hamsun on norrakas sündis 1859.Isa oli külarätsepp.Kooli haridus praktiliselt puudub.Ta oli vähekindlustatud perekonnast ja proovis kaks korda õnne Ameerikas.Eneseväljendamis vajadus tekkis varakult, juba kaheksateistkümneaastaselt kirjutasta talupojaelu käsitlevaid jutustusi.Kolmekümneaastaselt sai kuulsaks romaaniga "Nälg". Abielu inspireeris teda kirjutama "Viktooriat" kuus aastat peale teose ilmumist ta lahutas.Ta abiellus uuest ja kolis uue naisega maale elama.Vananedes süveneb põlgus linnaelu, tsivilisatsiooni vastu.Hamsun muutub kultuurikriitikuks ja moralistiks.Pärast Esimest maailmasõda valitseb kirjaniku hinges sügav pessimism.Oma hoiaku tõttu saksaokupatsiooni aastatel sai temast traagiline kuju.Asudes sakslaste poolele kutsus ta oma kaaslasi üles loobuma sakslastele vastupanu osutamast.Oma käitumise motiive püüab Hamsun selgitada oma mälestuste raamatus"Rohtukasvanud rajad".Knut Hamsun ...
Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimese põhjal, sellist tegelikku kuju nimetatakse prototüübiks. (prototypon – kreeka k. `algkuju`, `eeskuju`, `alg-või põhitüüp` H. Tammsaare kasutas romaanis „Tõde ja õigus“ Vargamäe Andrese kuju loomisel prototüübina oma isa). Tegelased võivad olla kas muutuvad või muutumatud. Mahukad romaanid kujutavad tavaliselt tegelaste muutumist, näiteks peategelase kasvamist lapsest täiskasvanuks. Tegelased võivad olla kas sügavad või lamedad, seejuures on olulised kolm aspekti: 1. tegelase keerukus – kas tegelane on lihtsakoeline või keerulise siseeluga? 2. tegelase areng – kas tegelane on muutuv või muutumatu? 3
heade kavatsuste arvelt ning pahatihti kohanevad sellise eluviisiga ka allasurutud, kes ei näe lõputul võitlusel mõtet. Ümbritsevatest inimestest, keskkonnast ning kujutlusvõimest mõjutatuna võib üksikisik mitte ainult kaotada isikupära ja iseloomu, vaid muutuda hoopis teistsuguseks inimeseks, justkui oleks ta uuesti sündinud. Ameerika psühholoogilise ulmekirjanduse tuntuimaid esindajaid Chuck Palahniuk käsitleb oma romaanis ,,Kaklusklubi" ühe tüüpilise ameeriklase käitumist omamoodi piirsituatsioonis. Teose peategelane on tänapäeva tarbija musternäidis: igavat kontoritööd tegev eluvõõras mees, kes kulutab iga sendi luksuskaupadele. Peagi ta kaotab kõik oma maise vara ning kui tema tee ristub juhuse läbi salapärase Tyler Durdeniga, anarhistliku antimaterialistiga, võtab peategelase elu sootuks uue suuna: üha enam hakkab mees sarnanema selle veidra ja vastandliku isiksusega ning
ERNEST HEMINGWAY ELU JA LOOMING 1899-1961 Ernest Hemingway sündis 21.juulil 1899.a maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis. Pärast kooli lõpetamist 1917 töötas ta ajutiselt kohaliku reporterina ajalehe Kansas City Star juures, võttis siis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis “Hüvasti, relvad!” Mõne kuu viibis ta Michiganis, kalastas, luges ja kirjutas jutustusi, mida aga ükski ajaleht ei avaldanud. 1920.a sai ta koha ajalehe Toronto Star Weekly juures, aasta lõpus kolis ta Chicagosse, kus töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921 suundus ta Prantsusmaale ja reisis järgmistel aastatel kirjasaatjana Euroopas ja Lähis-Idas. USA kirjaniku Gertrude Steini kaudu tutvus E.H. Euroopa ja
tühiseksja ilmetuks armuseiklejaks. Sarja õnnestunum tegevusliin areneb tavaliste tööinimeste miljöös. ,,Hümnides Paanile" esinevad popside kujud vaid episoodiliselt; ,,Kurgsoost" alates koondab kirjanik oma huvi aga Kriuka Kusta ja Sooja eluteele, mida ,,Maas" kordab Kristjaani ja Anni ,,Kurgsooga" võrreldes traagilisem võitlus popsielu viletsusest pääsemiseks. Maaelu kujutamises on Roht andnud siin oma parima, mida ta hiljem ületas ainult romaanis ,,Elutee". Tuulemäe sarja (eriti ,,Kurgsood") iseloomustab tööpaatos. Seejuures on aga Kusta esialgset edukäiku idealiseeritud, kuigi Rohu suhtumine kodanlikku maareformi on küllaltki kriitiline. Kõna all olevates teostes, eriti romaanis ,,Aeg" ilmneb ka Rohu skeptiline seisukoht kodanliku valitsuse suhtes. Tuulemäe sari on ulatuslikuks pildiks 20-ndate aastate Eesti külast. Loobunud ,,aristrokraatse", kasutu üksinduse jutlustamisest, otsib kirjanik elutõde maatööst ja loodusest.
hoogsust ja pühendas revolutsiooni ohvritele luuletuse ,,Hümn Juulipäevil langenuile". Aga ta pilk ulatub nägema ühiskondlikku võitlust ka väljapoole Prantsusmaa piire. Hugo võtab avalikult sõna Poola ülestõusnute ja Itaalia vabadusvõitlejate kaitseks ja ta manitseval häälel on juba rahvusvaheline kõlaulatus. Hugo teostes üha süvenev poole hoid rahvale ning tugevnev antifeodaalne hoiak lmnevad selgesti tema tolle aja silmapaistvaimas töös, romaanis ,, Jumalaema kirik Pariisis" (1831). Romaanis ilmneb Hugo kui romantiku loomingulise meetodi omapära. Kirjanik oli seda romaani kavandanud juba 1828. aastal, selle loomisele asus ta juulis 1830 ja lõpetas järgmise aasta jaanuaris. Arvestades teose mahukust näeme autori töö suurt pingsust. Ajalooprobleemide ilukirjanduslikku käsitlemist oli Hugo varem juba harrastanud draamas, romaanis leidsid need nüüd hoopis võimsamalt ja ulatuslikumalt rakendamist.
Nii väidavad mõnedki kirjandusteoreetikud ning pole põhjust selles kahelda. Gailiti romaanil on väga sobiv alapealkiri ,,Teekond lahtiste allikate juurde" , sest sümboolne allikate otsimise mõte kõlab juhtmotiivina läbi kogu raamatu. Tervikuna jõudis ,,Ekke Moor" lugekate kätte 1941. aasta lõpul. See rahu ajal kavandatud optimistliku põhiheliga romaan sai raamatuks sõjamürina keskel, kus seda teost loeti kui kaotatud lapsepõlve mälestust ja kaja. Gailiti romaanis leidub kõikvõimalike liialdusi igal leheküljel, see kuulub lahutamatult gailitliku kirjutamislaadi juurde. Lisaks sellele- romaani tegelased pole loodud realistliku kujutamismeetodi järgi ning neil on väga eriskummalised nimed : ema Neenu, Ekke Moor, Eneken Üüve, Lassi, Uutsö jpt-see kõik muudab romaani põnevamaks ning erilisemaks. Ekke on hellitatud logard, keda ema Neenu küll sageli vitsaga karistab, aga veelgi enam hoiab
priiusekirjad on ning võttis need oma hoole alla. Rääkis neist ainult Getterile ja oma paatkonna ülemale, Knutersi Christianile. Rootslaste muistsed priiusekirjad polnud tähtsad mitte ainult rannarootslastele, vaid ka balti aadlikele. Aadlikud tahtsid kirju enda kätte selleks, et neid hävitada ning poleks ühtki kirjalikku tunnistust rootslaste vabaduse kohta. See oli majanduslikult kasulikum aadlikele, kuna nad soovisid talupoegi pärisorjastada. Romaanis oli erinevaid probleeme. Suurim probleem oli vabaduskirjade leidmine, säilitamine, õigesti kasutamine. Selle ümber keerlevadki kõik kolm raamatut (,,Näkimadalad I,II ja III"). Kuid tegelastel oli ka isiklikke probleeme. Clemet tahtis tõestada teistele külaelanikele, et ta on täieõiguslik mees ning väärib iseseisvalt elamist Skalluse tares. Peale selle kohtas ta hülgejahil tüdrukut, kellega veetis öö ning keda tahtis oma külla tuua
Raamatutöö Albert Kivikas Nimed Marmortahvlil Küsimused 1.Iseloomusta raamatust nelja tegelast 2.Missuguseid probleeme on selles romaanis?(Nimeta 4) 3.Miks ja kelle vahel tekib enne sõtta minekut koolis tüli? 4.Miks on Ahase valik kummal poolel sõdida eriti raske? 5.Millise poole? ja miks? ta lõpuks valib. 6.Esita raamatust näiteid, kuidas on poistest saanud vaprad võitlejad. 7.Missugune oli poiste esimene lahing? 8.Millises üksuses võitlesid Tartu koolipoisid? 9.Missugune olukord valitses aastal 1918. eestimaal? 10.Iseloomusta Enn Ahase perekonda. 11
vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala "Islandi Han" ilmus 1823. aastal, kolm aastat hiljem Walter Scottist mõjustatud romaan "Bug-Jargal". Arvatavasti 1823. aastast alates andis Hugo välja prantsuse romantikute häälekandjat, ajakirja "La muse française" ja taasasutas 1827. aastal romantikute kunstirühmituse "Cénacle". Oma draamades "Cromwell" (1827) ja "Hernani" (1830), mille esietendusel puhkes skandaal, lähtus ta romantismi ideedest, nagu ka ajaloolises romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" (1831). Nii selles teoses kui ka romaanis "Hukkamõistetu viimne päev" (1829) astus ta välja surmanuhtluse vastu. 1833. aastal algas Hugo pikaajaline vahekord näitlejanna Juliette Drouet´iga, aga selle kõrval oli tal ka teisi afääre. 1841. aastal võeti kirjanik Prantsuse Akadeemia liikmeks. 1843. aastast alates hakkas Hugo aktiivselt poliitikaga tegelema. Nooruses oli ta konservatiivselt meelestatud, nüüd toetas vabariiki. Napoleon III valitsemisajal 1851
arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. 2. MILLISEID ZANRE EELISTAS REALISM? Realismi olulisemateks zanrideks kujunesid romaan, novell ja jutustus; sajandi lõpu poole realistlik luule ja draama. 3. MIKS KUJUNES ROMAAN REALISMI PÕHIZANRIKS? Igas romaanis sisaldub varjatult autori seotust romaanizanri varasema ajalooga. Realistlikus romaanis kujutatakse nn tavalist inimest, jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest. Traditsioonilises realistlikus romaanis toimub jutustamine kolmandas isikus, autori vaatepunktist. 4. MIKS STANDHALI PARIMAD PSÜHHOLOOGILISED ROMAANID JÄID ESIALGU TÄHELEPANUTA? Need vastandusid romantilisele ilutsemisele ja fantaasiamängule, mida tolleaegne lugeja ootas. 5
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi romaani on peetud üheks 20. sajandi parimaks ilukirjanduslikuks teoseks ning üheks tähtsaimaks nõukogude ühiskonna vastaseks satiiriks. Raamatus on kujutatud kolme maailma: Bulgakovi kaasaega, Iidset Jerslaimi ja teispoolsust. Kõigi nende maailmade ühiseks lüliks on saatan. Bulgakov on raamatus kasutanud omapärast võtet, nimelt jutustab autor romaani romaanis. Meister kirjutas romaani Jesuast ja Pontius Pilatusest iidses linnas Jerslaimis. Pilatus lasi Jesua hukata, kuna vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina. Mees kahetses seda hiljem surmani ning ka pärast seda, kuigi ta lasi Juuda, kes Jesua reetis mõrvata. Pontius Pilatus on arg ja üksik. Ta on samal ajal nii võimu kehtestaja kui ka selle ohver. Hulkuv filosoof Ha-Nostri ehk Jesua oli inimene, kes rääkis headusest ja kannatlikkusest
Charles Dickens Dickens oli inglise kirjanik, ta sündis sadamalinna Portsmouthi töölisagulis Landportis, kus tema isa töötas ametnikuna mereväe maksukontoris. Peagi kolis perekond Londonisse. Mõne aasta pärast sattus Charlesi isa kergemeelse elu pärast võlavanglasse. 10-aastane poiss pandi tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi kaksteist tundi päevas viksikarpidele silte kleepima. Seda alandavat ja painajalikku tööd kujutab autor hiljem romaanis „David Copperfield“ (1849–1850; e. k. 1937, 1991). Dickens ei saanud peaaegu mingit kooliharidust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis. Oma tulevaste romaanide teemadele jõudis ta päris lähedale kirjutajana
mis võlub lugeja oma maagiliste tegelaskujude ning sümbolistliku süzeega. Palju räägitud teosele kohaselt on ka hinnagud äärmuslikud, seda, kas vihatakse või armastatakse. Tundes Bulgakovi elulugu ning tõmmates paralleele raamatuga, ei saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Milline oli aga peategelane Margarita ning tema tähtsus minu jaoks? Üheks emotsionaalsemaks ning naiselikumaks tegelaseks on romaanis Margarita Nikolajevna, kes on meistri armuke. Ta on väga kirglik ning truu naine, millele viitab ta suur soov teha ükskõi mida, et vaid näha taas kord oma suurimat armastust meistrit. Kuigi Margarita on väga kombekas ning ettevaatlik, mida ilmestab stseen pargis Azazelloga, oli ta valmis minema võõraga kaasa, kui ta ainult mainis, et siis saab Margarita meistri kohta natukenegi teada. Tema emotsionaalsus väljendus ka stseenis, kus tänu Azazello antud võlukreemile sai ta
Walter Scott (1771 1832) Sir Walter Scott oli soti kirjanik. Tuntud kui ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Kirjutas ka luulet ja näidendeid. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" on mõningaid autobiograafilisi jooni (vana kaupmehena kujutas oma isa). Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu säilitas kirjanik kogu eluks.
Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Loomingust Kross ise on nimetanud oma raamatud psühholoogilisteks romaanideks, kus tegelaste kõrval ei alahinnata ka ajastut: Kross on püüdnud võimalikult täpselt kirjeldada ajaloolisi detaile eriti kui tegevus on toimunud 16. või 20. sajand. Ajaloost kirjutades on Krossil alati õnnestunud anda vihjeid ja viiteid tema enda väljamõeldud ajastu kohta. Ühes tema autobiograafilises romaanis (,,Paigallend"), taustal isiklikke kogemusi, kirjeldab Kross Eesti iseseisvuse kaotamisest hilistel 1930 aastatel, kus ta kirjeldab ühtede koolikaaslaste usku kui Eesti Vabariik laguneb ja algab Teine Maailmasõda. Mineviku perspektiivid on Krossi jaoks ääretult tähtsad, seda ka romaanis "Tahtamaa", kus probleemid algavad riigi vara hüvitamisega selle õigetele omanikele taasiseseisvumise ajal 1990del. Kriitikat ühiskonna ees on näha ajaloolises
Kuid võib tekkida küsimus, miks meile üldse raha vaja on. Poodi minnes ei saa keegi lihtsalt niisama süüa, riideid või muid vajaminevaid asju võtta, vaid peame nende eest tasuma. Kuna kahjuks on maailmas ka neid, kellel ei ole võimalus osta vajalikke, võib tekkida probleeme. Et endale süüa või varjualust leida, hakatakse tegelema kuritegevusega, näiteks varastamisega. Kuid seda ei saa väita kõikide väikese sissetulekuga perede kohta. Honore de Balzaci romaanis oli üheks peategelaseks üliõpilane, kes ei olnud just kõige jõukamast majast. Et endale elatist teenida, ei keeranud nad end halvale teele, vaid üritasid pääseda rasketest olukordadest ausat tööd tehes. Nende ainsaks lootuseks, et saada rikkamaks, oli Rastignac, kes läks Pariisi õppima. Tihtipeale eristatakse inimesi rahakoti paksuse järgi. Tallinnas või mõnes teises linnas ringi sõites, võib märgata, et on tekkinud rikkamate ja vaesemate elanike rajoonid. Ka Balzac
tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde ning seda müüakse senini väga edukalt. Mitchell sai raamatu eest Pulitzeri preemia ning teose põhjal vändatud film võitis rekordiliselt 10 Oscarit. Põhjuseks, miks see teos ilmumisajast tänapäevani nii populaarne on olnud, on ehk see, et kirjanik käsitleb oma teoses kolme läbi aegade aktuaalset teemat armastust, elu ja surma. Teose "Tuulest viidud" põhiteemaks on armastus nagu romaanis ikka. Peakangelane Scarlett O´Hara on naine, keda ihaldavad kõik mehed. Ta oskab mehi ümber sõrme keerata ja neid endasse armuma panna, kuid ta ise on hull vaid ühe mehe Ashley Wilkinsi järele. Ashley abiellub aga oma sugulase Melanie´ga. Sellega näitab autor armastust kui midagi kättesaamatut, mille eest peab võitlema ning mida peab kogu elu ootama. Ootas ju Scarlettki Ashleyt pikki aastaid, kuid kui Ashley oleks võinud tema omaks saada, mõistis ta hoopiski, et ei armasta teda
võitlus 18. sajandil. Veel on kirjutanud ,,Professor Martensi ärasõit"(1984), mis näitab diplomaat Friedriech Martensi identiteediotsinguid ja tõstatab saatuse kordumise probleemi. ,,Vastutuulelaev"(1987) joonistab Bernhard Schmidti imetledava eneseteostuse eemal kodumaast ja kodudest. Memuaarilist ainet on Kross kasutanud novellikogudes ,,Kajalood"(1980) ,,Ülesõidukohad"(1981), ,,Silmade avamise päev"(1988), ,,Järelhüüd" ning romaanis ,,Wikmani poisid"(1988). Romaanis on kujutatud koolielu II maailmasõja eelse Tallinna ühes esindusgümnaasiumis. ,,Väljakaevamised" (1990), kujutab stalinismi ohvrite naasmist vangistusest ja väljasaatmisest nind nende lülitumist tavapärasesse ellu 1950. aastate keskel ehk samal aja kui Kross GULAGist tagasi saadeti. Jüri Vilmsi elu ja Eesti vabariigi rajamist jägib romaan ,,Tabamatus"(1993). Eesti Vabariigi saatuseaastad II maailmasõja eel ja ajal on kujutamisfookuses isikuromaanis
ei saanud raamatut kirjastada. 1953 sureb Stalin, kuid ka siis ei taha keegi seda trükkida. 1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk juppidena, lisaks oli seda 25% kärbitud. 1968 ilmub ,,Meister ja Margarita" eesti keeles raamatuna see oli esimene raamatuna trükitud variant, ehkki kärbitud versioon. 1973 ilmub Venemaal täisversioon, aga pea kõik neist saadeti välismaale. ,,Meister ja Margarita" on romaan romaanis, sest selle sees on Meistri romaan Jesuast ja Pontius Pilatusest. Tegevuskohad on Moskva ja Jersalaim. Tegevus Moskvas on 1920. - 1930. aastad, Jersalaimis 27 pKr. Stiililt on tegu realismi (Moskva elu kirjeldamine), satiiri ja fantaasiaga (Saatana seltskond). Saatan ehk Woland on sümpaatne ja õiglane, kuid samas ka karistav pattude, näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Peemot on Saatana kaaskonnas olev suur must kass.Azazello on samuti
Tänapäeval eristatakse modernismis 2-t suuremat perioodi: 1. periood 19. saj lõpu uus romantism ja 2. periood 20. saj esimese kümnendi lõpu avangardism. Modernism avaldus eelkõige luules ja proosa lühivormides, kuid 20. saj esimesel poolel kujunes välja ka nn mod romaan, mis erines traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Mod romaan erineb ka selle poolest et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogidega. Mod romaanis kujutatakse inimese sisemaailma. Meeleolult on mod enamasti pessimistlik, peategelast saadab seletamatu hirm, äng, hingeline lõhestatus. Tähtis koht on mälestustel ja hetkeseostel. Romaanid on tavalugejale raskesti mõistetavad. Sündmustik on sageli ebareaalne. Aja ja ruumi suhted tavatähenduses mõistetamatud. Teostes puudub ühtne järjepidev tegevuse arendus. Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks
kui ka Cedric. Kui ta krooni pähe sai, vajus ta kokku odast haavatasaamise tõttu. Ivanhoe viidi lossi , mida keegi ei teadnud . Toimus ka viimane võitlus. Seal võitlesid ivanhoe ja Bois-Guilbert. Ivanhoe võitis sellegi võitluse , kuigi ta ei oleks tohtinud võidelda, sest ta polnud päris terveks veel saanud .Ivanhoe ja Rowena armastasid teineteist ja nad abiellusid. Ivanhoe teenis veel palju aastaid kuningas Richardi teenistuses endale kuulsust . 4. Romaanis on ka teisi rahvuslikke kangelasi- Gurth, Wamba, Tuck. Romantismile iseloomulikult on tegelaskujud vastandatud: juuditar Rebeca ja saksi leedi Rowena, kes armastavad mõlemad Ivanhoe'd. Ivanhoe ise ja tema armastatu leedi Rowena jäävad keerukas sündmustikus tahaplaanile, kuigi nende saatus ja omavahelised suhted moodustavad teose sündmustiku.Romantikule iseloomulikult vastandab Scott oma romaanis erinevaid tegelasi: ivanhoe ja Cedric isa ja poja vastuolulistes suhetes,
Äkki lihtsalt tuleb mingi tuhin ja me tegutseme mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik tegelased on omamoodi mõttemaailmaga ja iseloomuga. Mõne iseloom on paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi sellest romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane üliõpilane Raskolnikov. Tema käitumise mõistmine on väga raske. Samas teiste tegelaste otsustele võin seletuse kergemini leida. Järgnevalt püüangi lähemalt vaadelda Svidrigailovit ja tema saladuslikkust. Svidrigailov tegi romaanis väga ettearvamatu teo, nimelt enesetapu. Minu arvates on see selge näide sellest, kuidas inimene teeb järsku mõtlematuid otsuseid ehk tujude kontrollimatud, mille
Agatha oli üks kirjanikkude, ajakirjanikkude ja loomeinimeste organisatsiooni ,,Detection Clubi" asutajatest. Kahekümne kolme aastaselt abiellus Agatha sõjaväelase Archibald Christie`ga, kuid 1928 see abielu lahutati ja Agatha abiellus uuesti aastal 1930 Max Mallowan`iga, kes oli arheoloog. Agatha Christie ja Max olid õnnelikult abielus 46 aastat, kuni Max suri. Agatha Christie kuulsamad kriminaalromaanide tegelased on Hercule Poirot 33 romaanis ja miss Marple 12 romaanis. Agatha Christie suri 12. jaanuar 1976 Wallingfordis 86- aastaselt. 3. Agatha Christie on väga põnev inimene, ta on suutnud kirjutada raamatuid, mis on tänapäevani vägagi kuulsad. Ta suutis kirjutada lugusid väga põnevalt ja need köitsid paljusi inimesi. Minu arvates oli Agatha Christie erakordne inimene ja on väga kahju, et tänapäeval ei leidu paljusi selliseid inimesi. 4. Allikad: http://www.biography.com/people/agatha-christie-9247405 , http://www.agathachristie
tegusid, kas heaks või halvaks. Kes paneb piiri hea ja halva, valguse ning varju vahele? Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Tüüpilise näite näiliselt halvast, kuid nagu tegelikult välja tuleb sugugi mitte nii halvast tegelasest võib tuua Bulgakovi romaanist ,,Meister ja Margarita". Woland, kes kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti hulluks, kui võlus rahatähti, kingi ning riideid. Nad rabasid kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi
Nad võtavad tööle Grieti, kelle isa kaotas õnnetuses nägemise ning perel on hädasti raha vaja. Vermeeridel on palju lapsi ja maja on üsna korrastamata, kuid Griet suudab kohaneda. Ta imetleb oma isandat ning ka mees on teenijaga rahul, andes neiule abikaasa teadmata lisaülesandeid. Kõik lõpeb sellega, et kunstnik maalib Grietist maali, mille nimetus on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga". Peale lugemist mul oli tunne, et ma ise külastasin 17. sajandi Delfti. Romaanis on väga põnev elukorra kirjeldus, mis oli tol ajal. Väga delikaatselt on ka kirjeldatud Grieti tunded ja elamused. Kõige köitvam osa raamatust oli just maalimisprotsessiga seotud, nagu värvide valmistamine ja teoste maalimine. Üsna realistlikult on kirjeldatud "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" maali loomise protsess, mis tekitas tunne, et see kõik oli tegelikkuses just niimoodi. Selle romaani lugemine andis mulle, kui tulevasele lasteaiaõpetajale, mõista, et elus
vahel on rahvalikku nalja ja kõnepruuki. Varasemas draamas ei olnud kohta maagilisel, eksootilisel ega fantastilisel, kuid renessansikomöödias on see aga tähtsal kohal. Lavatehnika ja eriefektide algelisus - renessansi näitekirjanik usaldas publiku fantaasiat, lavatehnika ja eriefektid olid olematud, seda suurem roll oli tekstil. "Sagräännahk" Honorè de Balzac 15. Peostseen romaanis ,,Sagräännahk (vt loetud lõik lk 5664). Kuidas segunevad selles realismi, fantastika ja groteski elemendid ja jutustaja sotsiaalne kommentaar? Peostseen kui elu allegooria. Peostseenis väljendub realism ja fantastika näiteks naiste kirjeldamisel. "Üks neist oli pahe hing, teine pahe ise ilma hingeta." Samas ei saanud Raphael ja Emile lõpuks aru, kas toimuv on unes või ilmsi. Nende kõge tavatumad unes esinevad nähtused valdasid neid elavalt.
meie muutume. See võib olla seiklus ja uute kohtade uurimine, tutvumine erinevate inimesega ja muidugi on selleks raamat. Raamat annab võimalust tutvuda terve maailmaga, erinevate inimeste ja nende traditsioonidega, haaravas seikluses osa võtta, millest enne üldse ei mõelnud ja teha seda kõike istudes diivani peal kodus või raamatukogus. Raamat, mis muutis väga palju minu elus on ,,Ameerika tragöödia", mille autor on Theodor Dreiser. Sündmused millest jutustab Theodor Dreiser oma romaanis ,,Ameerika tragöödia" toimuvad Ameerikas. Peakangelane romaanis on noormees Clayde Griffits kelle elu eesmärgid olid rikkus, kuulsus ja sõltumatus. Ühel palaval suveõhtul Kansassitis kaks täiskasvanud ja neli last laulsid salme ja jagasid laiali religioose sisuga brosüüre. Vanemale poisile, just tema oli Clayde Griffits, ei meeldi seda teha, eriti avalikult tänavatel. Ikkagi vanemad ohverdavad teda palvega, et päästavad eksinud hingad. Aga selline tegevus toob
Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas? Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? Lugu Kirjandusteoses aset leidvad sündmused Tekst Mida lugeja loeb Süžee Sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula Sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras. Romaanis ei pruugi süžee ja faabula kattuda. Sündimustiku aeg ja koht Aeg – Millal algavad? Millal lõppevad? Teose loo kestus? Koht – Neid võib olla mitu, tavaliselt 1 peamine Allteema ja peateema Teoses kujutatud elunähtuste valdkond. „Millest romaan kõneleb?” määratlebki romaani teema. Detail Teose väiksem kunstiline üksus
12 B Toomas Nipernaadi August Gailit Raamatust: Teoses tundus Nipernaadi elavat veel kaugemas ja sügavamas ajas kui mulle ettekujutus sellest raamatust alguses oli. Positiivse ja muretu alatooniga raamat kuigi probleemidest ja seiklustest selles romaanis puudust polnud. Väga hea Eestimaa looduse kirjeldus , lugesin seda raamatut Tenerifel ookeani ääres ja sellise suvise meeleolu kõrval pani ookean hoopis Eesti maaililisi metsasid igatsema. Ühelt poolt vaadatuna oli Toomas Nipernaadi armastusromaan , kus väärtustati ja kohati isegi ülistati armastust. See, et igas romaani novellis on peategelasel uus "armastus", näitab romaanis lihtsalt seda kuidas ka päriselus kõik toimubki. Ma usun, et selles raamatus on
Armastus, kui vaprus ja vale Armastus on üks maailma suurimaid tundeid, mis on kirjeldamatu ning mida igaüks meist tunneb erinevalt. See suur tundmus omab meie üle kõige suuremat kontrolli ning seda mitte ainult meie südames, vaid ka peas ja hinges. Kuid armastusega võivad kaasneda ka mõtlematud teod, riskimine ja valetamine. Erich Maria Remarque'i romaanis "Lissaboni öö" jutustab teose nimitegelane Josef Schwarts ühe öö jooksul põgenikule enda loo II maailmasõjaaegsest ajast, mis on täis armastust, vaprust, riske ja sõda. Mis paneb inimest riskima enda eluga ja läbima sadu kilomeetreid? Seda ei tee mitte ükski muu asi, peale armastuse. Armastus ei pruugi olla vaid inimese vastu, armastus võib olla ka oma hobide, töö või kodumaa vastu, kuid antud juhul räägime me armastusest kahe inimese vahel.
Eduard Vilde AJALOOLINE TRILOOGIA (1902-1908) Ajaloolise triloogias kirjeldab Vilde ühiskondlikke olusid, sotsiaalsest viletsusest tingitud talurahvarahutusi, usulist liikumist ja ümberasumist, talupoegade suhteid mõisnike , linnakodanike, kiriku ja riigivõimuga. ,,mahtra sõjas" käsitleb ta talupoegade olukorda ja nende vahekorda mõisnikega. Romaanis ,,kui anija mehed tallinnas käisid" talupoja ja linnakodanluse suhteid ja ,,prohvet maltsvetis" talurahva ümberasumist ning usulist liikumist. Ajaloolises triloogias pole küll ühiseid tegelasi, kuid kõigil teostel üks kandev teema: mõne aasta piires toimunud talurahvaliikumise kujutamine, mis siin-seal kasvas võitluseks rahva põlisvaenlase mõisniku vastu. Triloogiat koostades oli vilde ühes isikus nii ajaloouurija kui ka kirjanik.
kodus". Viinaravil kirjanikust peategelane püüab endale meenutamisi selgeks teha, mis temaga on toimunud. Kaugveri hilisema loomingu paremaks saavutuseks on peetud romaani "Vana mees tahab koju". Peategelase, vana kaevuri Artur Simmo lugu algab haiglas, kus tal amputeeritakse mõlemad jalad. Simmo haiglasoleku ajal selgub tema tütre ja väimehe plaan müüa oma elu korraldamise huvides isa ehitatud maja. Tekkinud olukorra läbiarutamine muutub romaanis keskseks. Maja müüakse. Simmo sureb invaliididekodus. Vana kaevuri elulõpu jälgimise kõrval on raamatus teinegi liin sündmusi ja konflikte. Selles jutustatakse Simmo haiglakaaslase Valteri perekonnasisestest pingetest ja nende lahenemistest. Viljakalt ja mitmekülgselt on Kaugver töötanud näitekirjanduses. Kõige laiemalt levis Kaugveri näidenditest "Oma saar". Kaugveri draamaloomingu kaalukaim saavutus on näidend "Rong väljub hommikul". 1980-ndate aastate lõpupoolel sai Kaugveril
See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. • Arvustava, elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutava hoiaku tõttu on eesti realistlikku kirjandust nimetatud kriitiliseks realismiks. REALISM • Argielu • Ühiskondlike probleemide tõepärane kujutamine • Objektiivsuse taotlus • Inimest vaadeldakse ajaloolises, keskkondlikes, sotsiaalsetes ja poliitilistes seostes • Täiuslikem väljendus romaanis REALISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • E. Vilde • A. H. Tammsaare • A. Tšehhov • F. Dostojevski • H. De Balzac • W. Whitman NATURALISM (19.saj lõpp) • Täpne ja erapooletu kirjeldus kõigest: heast, halvast, ilusast, inetust, olulisest, ebaolulisest • Pärilikkus ja elukeskkond on inimese saatust määravad tegurid • Kiretu fotograafiline objektsioon NATURALISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • Ē.Zolá UUSROMANTISM JA MODERNISM (19.saj lõpp) Modernism on 19
Randlaste elu kujutamine August Mälk räägib oma romaanis ,,Õitsev meri" põhiliselt armastusest nii mere kui ka teise inimese vastu. Põhiprobleemiks on enesemõistmine ning samuti on suur tähtsus tööl, mille eesmärgiks on täide viia oma unistusi, mis ei taha kuidagi õnnestuda. Inimene, kes on kunagi ranna ääres elanud, teab mis tunne on, kui peab sealt eemal olema. Raamatu peategelane Hannes, kes oli põikpäine kuid innukas, oli terve oma elu elanud mere ligidal Turja talus oma ema, isa, õe ning kahe vennaga
Lugedes meie tuntuma kirjaniku A.H. Tammsaare romaani "Kõrboja peremees", mis on kirjutatud eelmise sajandi alguses,märkad,et selles teoses on palju sarnasust praeguse külaeluga. Kuigi aeg on palju muutunud, ikka elab edasi mõni kangekaelne töömurdja, kes ei usu uuendustese ja tegutseb omamoodi. Igas külas leidub Kõrboja Reinu taoline unistaja, kellel ei jätku oma mõtete teostamiseks energiat ja loodab, et keegi teine tema unistused täidaks. Mõeldes praegust ning võrrelda romaanis kirjeldatud külaeluga, siis sarnasust on palju. Igal külal on oma traditsioonid ja tavad. Kõrboja elanikud aga kardavad muutuda, kuni saabub sinna Kõrboja Anna taoline inimene, kes tekitab palju segadust oma muudatustega. Praegustes külades on Villu taolisi perepoegi, kes tahavad kõiki asju oma isatalus muutma hakata. Kuid isad vannuvad neid mehepoegi ja pärandavad oma talu tavaliselt teisele pojale, kes on oma tegemistes sõnakuulelik ja arvestab ka vanematega.
väljapääsu pakkunud ning tema lahendamata mälestused sõjast hoiavad tema üle endiselt võimu. „„Tõesti - mul ei ole midagi viga.“ Ja ei olnud ka, välja arvatud, et Billy ei osanud endale seletada, miks see laul talle nii kummaliselt mõjus. Palju aastaid oli ta arvanud, et tal ei ole enda ees saladusi. Siin aga oli tõend, et kusagil temas oli peidus suur, tohutu saladus, ja ta ei osanud kujutleda, mis see oli.“ (lk 142) „Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda“ romaanis on mitu asukohta: Saksamaa ja Luksemburg II maailmasõja ajal, Ilium, New York sõjajärgsel perioodil ja Tralfamadore - tulnukate planeet, kus Billy’t peetakse loomaaias. Romaani kõige olulisem asukoht näib olevat Saksamaa linn Dresden, mis kummitab Billy’t kogu ülejäänud elu. Pärast tuhandeid tsiviilelanikke tapnud pommitamist näeb Dresden välja nagu kraatriline Kuu, lisades sellele asukohale sürreaalse omaduse. Billy
Inimkond paljuneb, ammendab loodusvarasid, nende hulgas omaenese Loodust. Juba esineb kivistumisnähte: ühel daamil Dublini marketis murdus koos kingakontsaga kand; ühel Tokio taksojuhil murdus rooli keerates käsi küljest. Paljudel on teretamisel murdunud näpud ning armastades murdunud... Me kivistume ja lupjume – miljardites on lupjunud veresooned ja kivistunud mõtted. See on kriis, viimane piir. 3 Elu kui kannatus on niisiis romaanis “Sõnajalg kivis” esitatud kivistumise vastandina. Alljärgnev visandab ülevaate tõe seostest eetilise ja esteetilisega Nikolai Baturini proosaloomingus laiemalt. Baturini looming lükkab ümber tavapärase eetika, esteetika ja tõesfääri eraldiasetuse, asendamata seda kaasaegsest filosoofiast tuntud kombinatsioonidega. Ent headust, ilu ja tõde on kunstiteostes varemgi seostatud, triviaalsel tasandil võiks kas või Koidula tuntumaid näidendeid kirjeldada kui
aastase tüdruku ja täisealise mehe vahel. Vaid, see pole ainuke teema, mis on puudutatud romaanis. Peale selle, siin räägitakse eesti-nõukogude ajast, peresuhetest, kooliprobleemidest ning inimese tunnetest. Serdtse plohho platset Romaan algab tüdruku mälestusega haiglast. Viieaastasel tüdrukul olid probleemid kopsuga ja ta asus haiglas. Temal oli surmadiagnoos ja üks poiss ütles talle sellest ning teatas: ,,Serdtse plohho platset". See fraas mängib olulist rolli romaanis ning korduvalt ilmneb tekstis. Analüüsides seda fraasi võiks eeldada et see sobib kõikidele situatsioonidele. Süda võib halvasti nutta kui väike tüdruk haiglas asub ning teab, et varsti sureb. Teisel juhul, kui tüdruk on armunud täisealise mehele tal süda nutab ka. Kolmandal juhul, peategelane tunneb isast puudus ja ta ei saa emaga isast rääkida. Neljandal juhul, ei osanud ta sõpru leida, aga kui leidis siis mingi aja pärast jälle kaotas
Teised tegelased: * Mereväeakadeemias õppimise ajal sai Batrian endale sõbra, kelle nimi oli Velagio Malevin. * Kaptenleitnant Serge Stajanovic, kes oli Batriani alluv ja kaasvang Alligaatoriarkaadias ning kaaspõgeneja. * Timukas * Doktor Eugén Ica, hageja kohtus, kes teatas Inimõiguste Komiteele Atlandi massimõrvast. * Kapteni esimene abi Nöel Löndorf. * Kohtunik, kaitsjad, Vatikani esindaja kohtus Tegelased, keda mainitakse romaanis, kuid käsitletud perioodil tegevuses otseselt ei osale: Nikolas Batriani naine Paetricia Batrian, kes oli olnud sõbra Velagio Malevini kihlatu. Lapsed Britta, Orest ja Phyl. Ema tahtel ei pidanud poegadest saama meremehi. Romaani tegevuspaigad: Allveelaevade hävitaja, kindlusvangla Alligaatoriarkaadia, Saurusesaared, helikopter Atlandi ookeani kohal Ühel saatuslikul päeval sai Batrian viitseadmiralVelagio Malevinilt, kes töötas sõjalaevastiku
Ühiskondlikest vastuoludest kirjutas ta romaanis "Külmale maale". (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998) Sündmustiku ja tegelaste poolest on iga teme teos omaette tervik. Kasutades arhiivimaterjale ja mälestusi (eriti "Mahtra sõjas") on Vilde loonud mitmekülgse pildi 19. sajandi keskpaiga Eestimaast, ta on tabanud ajastu üldilmet ja talurahvaliikumise õhkkonda. 1905. aasta revolutsiooni sündumusi kajastas Vilde paguluses ilmunud novellides ja jutustustes. Romaanis "Lunastus" käsitles ta Taani proletariaadi elu, romaanis "Mäeküla piimamees" talupoja ja mõisniku suhteid uutes, muutunud oludes. Silmapaistev osa eesti kirjanduses on Vilde pagulasaastail valminud näidendeil. Draama "Tabamata ime" aineks on ühiskonna ebakriitiline iha rahvuslike kultuurisuuruste järele , komöödias "Pisuhänd" pilgatakse nii mjanduslikke kui ka vaimseid tõusikuid. (Annus & Epner, 2001) 5 6 Kokkuvõte
Ta on teinud üle saja lavastuse. Eesti Päevalehe 2005. aasta arvamusartikkel- „Esteetiliste väärtuste rüütel,“ sõnab Mati Undi kohta nii: „Mati Unt on viimase 40 aasta jooksul olnud nii kirjaniku, publitsisti kui ka lavastajana Eesti kultuuriloos niivõrd oluline, lausa keskne kuju, et väheseid on talle kõrvale panna. Eesti kirjanduslukku jääb Mati Unt uuendajana, põhimõttelise modernistina.“ „Sügisball“ tõi Mati Undile rahvusvahelise tunnustuse. Romaanis kujutab ta linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi (miksike, 2005). Romaani tegelaste elu on suhteliselt raske jälgida. Peatükid on tegelaste vahel väga ära tükeldatud. Väga palju on fakte ja leheküljepikkuseid loetelusid. Tegelasi on romaanis kokku kuus. Jaan Undusk kirjeldab oma Eesti Päevalehe arvamusartiklis „Eesti lugu“, Mati Unt
Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik autori tegelased on omamoodi mõttemaailmaga. Mõne iseloom on raamatus paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi käesolevas romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane Raskolnikov ise. Tema käitumise mõistmine on väga raske. Samas teiste tegelaste otsustele võin seletuse kergemini leida. Järgnevalt püüangi lähemalt vaadelda Svidrigailovit ja tema saladuslikkust. See mees tegi romaanis väga ettearvamatu teo, nimelt enesetapu. Minu arvates on see selge näide sellest, kuidas inimene teeb järsku mõtlematuid otsuseid, mille põhjuseid on tal isegi raske mõista
"Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid" (Willa Cather) Armastus - tunne, mis laseb pisikesel südamel oodata hellitavat tuksumist, loota magusatel huultel peatset naeratuse vormimist ning soovida väsinud meelel näha midagi kaunist, kirgastavat, suurt ja erakordset. Armastus - kütkestav hetk, kus valuline reaalsus kaob, asendudes ereroosa imede maailmaga. Willa Catheri sõnu toetab Mihhail Bulgakov oma romaanis "Meister ja Margarita". Ereroosa imede maailm leiab aset keset halli Moskvat, hallil päeval, halli rutiini keskel. Armastus, mis on sündinud salaja, kogu ümbruse eest peidus, hakkab looma eredat päikesepaistet, mis lubab kiirata ka maailmal endal. See armastus, mille tipp saavutatakse Kuradiga kätlemisel, on liiga suur selleks, et puruneda Kurjuse puudutusel. Meister ja Margarita saavutavad üheskoos jõudeolemise, mis ei
Dumas oli veendumusel, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete põhjuseks on juhuslike sündmuste kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seiklustes. Näiteks oli Dumas' järgi Prantsusmaa ja Inglismaa vahelise sõja põhjuseks Richelieu ja Buckinghami rivaliteet, kes mõlemad olid armunud kuninganna Annasse. Samuti oli La Rochelle'i piiramise põhjuseks Dumas' järgi kardinali armukadedus, mitte soov hävitada hugenottide iseseisvus. Prantsusmaad kujutatakse romaanis maana, kus rahvas usub kuningasse ja kuningannasse.Valitsejad aga pühendavad kogu oma aja ja energia seiklustele. Kaugeltki niisugune polnud ajastu, mida kujutab Dumas romaanis «Kolm musketäri», ja samuti polnud niisugused tolle aja kangelased, nagu tema neid kujutab. Dumas'l oli väga hea anne köita lugejat. Tema teoste ligejate seas oli sellised inimesed nagu Marx, Lenin, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov, Gorki ja Mendelejev.Prantsusmaal hindasid tema oskusi George Sand, Balzac, Hugo
Olen noorem, sest varem koosnesin suuresti sellest, mida vanemad inimesed olid mulle õpetanud. Olin kui king, millel lasus kogu nende iganenud vaadete pori. Olen nüüd saanud uueks kingaks." "Liblikapüüdja" puhul on tegu psühholoogilise õudusromaaniga, kus kirglik liblikakoguja Frederick Glegg kiindub jäägitult kunstitudeng Miranda Greysse, otsustab ta röövida ja sulgeda pimedasse keldrisse. Algab haiglane ühepoolne armastus, mis on romaanis esitatud kahest vaatenurgast nii vangistaja nägemusena kui ka Miranda päevikuna. Tundliku teemakäsitluse puhul on imetabane Fowlesi haruldaselt peen sisseelamine nii vaimuhälbega Gleggi kui ka õrna Miranda rolli. Miranda on Gleggi (keda neiu kutsub Shakespeare'i "Tormi" järgi Calibaniks) kollektsiooni uhkus. Kaunitari ja koletise loos saab üheks olulisimaks osaks kahe erinevat sotsiaalset ja kultuurilist tausta omava inimese konfliktid, pinged, mängud ja maailmataju
veetma koduarestis. Timo otsustas põgeneda Eestist ning pärast mõningasi ebaõnnestumisi oli eruohvitser von Bock sama hästi kui pääsenud arestist. Siiski Timo ei lahkunud: ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla raudnael impeeriumi ihus. Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane. Pärit talupoja perest, tuli tal algul kogeda raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk
elu tervet ajajärku. Mitu kõrvaltegelast grupeerunud peategelase umber. Tavaliselt (tuleneb kreekakeelsest sõnast epos - ´lugu, jutustus, laul´) on jutustav kirjanduse piirdutakse ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega kui romaanis, põhiliik. Põhitunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu. Peegeldab elu jutustamise vorm novellist hajusam, pole nii tihe, sündmused rahulikumad, väldib fantastikat. kaudu. Teosed jutustavad inimestest ja sündmustest, millest inimene osa võttis, inimese Novell eepika väikevorm (novella jutt). Pühendub inimese elu üksikule sündmusele,
Inimese tegelik pale avaldub kriisisituatsioonis. Sõda on relvastatud kokkupõrge kahe või enama osapoole vahel. Sõda jätab paljud ilma emadest-isadest, õdedest-vendadest ja tütardest-poegadest. Keemiarelvade ja kuulipildujate kasutuselevõtt on sõjapidamise teinud surmavaks ja julmemaks kui kunagi varem. Erich Maria Remarque kirjeldab oma romaanis ,,Läänerindel muutuseta" värvikalt igapäevaelu rindel, kus kaevikud on pideva suurtüki tule all. Lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elu ohustav mürkgaas ja snaiprid. Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga palju. Seepärast arutlesingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas sõda muudab inimest. Sõda mõjub psühholoogiliselt nii laastavaks, et hakatakse mõtlema asjadele, millele tavaliselt ei mõelda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
