Karge meri August Gailit Tegelased: 1) Neemi Anders (Andersite peretütar) 2) peremees Peeren Anders 3) Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) 4) Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund 5) reeder Toora Jookus 6) halastajaõde Eljen Karre 7) Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm 8) postivedaja Tehve Lamm 9) professor Amadeus Lokk 10) Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, 11) Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, 12) Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, 13) Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg 14) pastor Joosep Lund 15) pastori tütar Kelli Lund 16) vana Lööne, pime nägija, väidetavalt nõid 17) pastoraadi teenija Meedla *Andres Oorema 18) Teo Praakel 19) Katrina Ruhve, Matt Ruhve pruut ja naine (suurelt maalt, arvatavasti Raudmaa kihelkonnast) 20) peremees Matt Ruhve 21) leitnant Andrus Sauvere 22) küla...
ümberkorraldusi, siis otsustatakse ta ikkagi välgunoolega surmata, kuigi ta oleks ühiskonna teinud paremaks, aga võimudel oli vaja, et elu jätkuks vanaviisi. Romaan ,,Sügisball".Postmodernistlik romaan. Tegevus toimub tolleaegses uudses elamurajoonis Mustamäel, mis on autori arvates elamiseks ebaloomulik keskkond. Sest inimesed on küll tihedalt kokku surutud, kuid üksteisele võõrad ning puudub kontakt loodusega. Läbiv teema on selles romaanis üksildus. Teoses on mitu paralleelselt kulgevat inimsaatust, mis hiljem põimuvad ja üks teist mõjutavad. Tegelasteks on üksikema Laura, kelle suurim kirg on teler; pervert August Kask; luuletaja Eero; arhitekt Maurer, kes on üks Mustamäe projekteerija; sveitser Theo, restorani uksehoidja, kes oli moraalitu, omakasupüüdlik, pani kirja paljude naistega on olnud voodis, tahab igast olukorrast kasu lõigata ja äri teha. See romaan näitab, kuidas inimesed elavad igaüks omas maailmas ega
materialistliku saamahimu küüsis eurooplastele või nende järeltulijatele (nt Cooperi Nahksuka-romaanides). Loomulikkus tähendas romantikutele puhtaid ja kängitsemata tundeid. Romantism on tervikuna tundeline kultuur. Seetõttu tõstis romantism pärast romaanizanri hoogsat laienemist valgustuses täiesti seaduspäraselt esiplaanile lüürika. Enamik suurimaid romantilisi kirjanikke olid luuletajad. Ka eepilises luules, isegi romantilises romaanis ja draamas, on märgatav tugev lüüriline alge. Nii võimast lüürikapuhangut kui romantismis on ajalugu tundnud harva. Romantikud hülgasid valgustajate usu mõistuse seaduste universaalsesse kehtivusse ja objektiivsusse. Mõistus ei saanud nende arvates seletada inimest kui tervikut. Seevastu hakkasid nad rõhutama just inimese individuaalsust ja koos sellega subjektiivset kogemust. Tähtsam kui üldisus on romantikutele erandlikkus. Nad põlgasid massivaimu, vastandades
eri kogumikesse. Allakäik jätkus, kuid 1922. aastal ilmus Anton Hansen Tammsaare romaan ,,Kõrboja peremees", mis algatas realistlike romaanide tulva. Kirjaniku esikromaan on suurepärane näide sellest, kuidas kunstiteose üldinimlik mõtestatus annab konkreetse ajastu ja lokaalse olustiku probleemidele püsiva aktuaalsuse ja tähendussisu. Klassikaliselt selge ja jõuline karakterimaaling, inimpsüühika mõistmise sügavus, hingestatud meeleoluline taust, stiili täiuslikkus on selles romaanis ideaalilähedased. Autor otsib teoses Eestile ideaalset peremeest. A. H. Tammsaare jälgib isiksuse kujunemist sotsiaalse keskkonna mõju ning inimese loomuomaduste koostoimes. Ta kirjutab ühes oma artiklitest: ,,Inimesel on kaks vägevat vaenlast: tema oma maised nõrkused ja ümbritsevad olud. Kogu eluea peab ta nendega heitlema, kui tal on ükskõik missugune eesmärk unistuste sinavas kauguses. See kirjaniku veendumus orienteerib meid ,,Kõrboja peremehe" tegelaste süsteemis
HEMINGWAY 1899-1961 Sündis Chicagos, emal eeldused saada lauljaks kuid loobub karjäärist perekonna nimel. 1928 lõpetas H. Isa elu enesetapuga. 1917 lõpetas keskkooli ning asus tööle ajalehe Staar tänavauudiste reporteriks 1918 astub ameerika Punasesse Risti , transpordikorpuseliikmena saadeti Itaalia- Austria rindele- sai raskesti haavata 1919 naaseb ameerikasse kodulinna 1920 läks tööle Torontosse aga töötab ka Chicago lehtede juures 1921 saadetakse ajalehekorrespondendina Euroopasse ning 30ndate aastateni põhiline peatuspaik Pariis. euroopaperioodil avaldatakse tema esimesed jutud , tutvub paljude kultuuritegelastega , korrespondendina osaleb tähtsatel poliitilistel üritustel -> euroopa perioodilt saab alguse tutvus Scott Ficherald ( teise kirjanikuga) 1925- tekib suur Hispaaniavaimustus , ostis elamise , külastab seda tihti , tema harrastused on kalapüük & jahiretked 1934- reisib esimest korda Ida-Aafrikasse suurulukeid küttima II ...
Põhjenda arvamust. 20. sajandi esimesel poolel toimunud maailmasõjad vapustasid tervet maailma, ning sellel ajal elanud põlvkonda nimetataksegi kadunud põlvkonnaks. Ernest Hemingway oli üks selle aja juhtivaid kirjanikke. Ta oli ja läbi elanud nii mõlemad maailmasõjad, kui ka Hispaania kodusõja õudused. Tolle aja inimestele oli omane julmus ning egoism, mis olid otseselt sõdadest põhjustatud iseloomuomadused. Hemingway romaanis on need mõlemad tunnused ka välja toodud. Toimub ju tegevustik otse Hispaania kodusõja südames, vaenlase tagalas, kus vaid kolme päeva vältel kavandatakse kohaliku silla õhkimist täpselt rünnaku alguses. Selle raske ülesande eest vastutajaks on noor välismaalane Robert Jordan. Tal tuli vastu võtta mitmeid julmi otsuseid, millest üheks julmemaks oli otsus lasta maha oma meeste hulgast ebausaldusväärseks muutunud Pablo. Kuigi ta
kultuuri tundmine. Peategelane on Leemet. Kõik siin maailmas ei ole püsiv. Mida aega edasi, seda rohkem asjad muutuvad ja uuenevad ning vanad kombed ja tavad jäävad minevikku. Inimesed käivad n-ö moega kaasas. Erinevad maailmavaated. 16. A.H.Tammsaare „ Tõde ja õigus“ Tõe otsmine 17. Fjodor Dostojevski „ Kuritöö ja karistus“ Kahte sorti inimesed: harilikud inimesed ja haruldased inimesed.Üksindus, oli meeletutes hingepiinades. Romaanis seostuvad vaesusega mitmed probleemid, nende hulgas alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Alkoholismi all kannatas teoses näiteks endine riigiametnik Marmelodov, kes jõi selle tõttu maha ka pere viimased sendid. Tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Raskolnikov on ka väga abivalmis
Probleemküsimused 1) Oma romaanis '' Isa Goriot '' on Honore de Balzac armastust käistlenud mitmel moel. 19 sajandil väljendati oma tundeid teisiti, kui tänapäeval. Proua vikontess de Beauseant õpetas Rastignacile, et ärge oma tundeid nii avalikult välja näidake; mida külmema südamega te ette arvestate seda kõrgemale tõusete; kui teil peaks tekkima tõeline tunne kellegi vastu, siis varjake seda nagu kallist vara, ärge sellest kuidagi märku andke, muidu olete kadunud; inimestega tuleb käituda
Nõukogude Liit talle kirjanikuna rakendust ei leia. Stalin helistas Bulgakovile ning küsis, kas mees soovib tõesti Nõukogude Liidust lahkuda. Bulgakov vastas, et Vene kirjanik ei saa elada väljaspool oma kodumaad. Stalin andis talle loa teatris töötamiseks ning hiljem tõi Bulgakov lavale Nikolai Gogoli "Surnud hinged". 1932. aastal abiellus Bulgakov kolmandat korda. Tema kolmas abikaasa Jelena Shilovskaja oli inspiratsiooniks Margarita tegelaskujule romaanis "Meister ja Margarita". Oma elu lõpuaastatel kirjutas Bulgakov näidendeid ja jutte ning tõlkis mitmeid novelle ja libretosid. Paljusid neist töödest ei avaldatud. Samuti jäid tema lauasahtlisse Nõukogude süsteemi naeruvääristavad kirjutised. 1930ndate teises pooles ühines Bulgakov Moskva Suure Teatriga, et töötada libretisti ja konsultandina. Ta lahkus, kui mõistis, et tal ei ole seal lootust oma töid lavale tuua. Stalini
nüüd oli tal käsi kah haige ja teine silm ei näe ka eriti hästi. Ühel hetkel hakkas Villu mõtlema, kas ta sobib Katkule, sellisena? Ja ta jõuab järeldusele, et ei sobi, ta laseb end maha. Ning tema isa ja ema olid arvamusel, et nende poeg ei osanud elada, aga suri kui täismees. 3 Katku Villu Villu oli huvitav isik, kellel on suur roll romaanis “Kõrboja peremees” Kirjanik kirjeldas Katku Villut, kui jäärapäist olendit, kes vastu teiste tahtmist ikka oma unistuste poole trügis. Kui Villu vanglast koju sai, märkasid kõik, tema muutumist. Tal oli töötahe tekkinud. Isegi tema isa jälgis kõrvalt, kui töökaks poeg oli muutunud. Katku noorperemees ise ütles selle kohta sedasi, et ainult töö teda elus hoiab ning Katkul on veel palju teha, alustades kasvõi katkisest aiaväravast. Villu polnud paha loomuga
Baltimaade ajaloolased on Kaupos näinud eestkätt reeturit, kes võttis võimu ja teiste hüvede tõttu vastu ristiusu ja pöördus oma hõimuvendade vastu. Samas on viimasel ajal hakanud levima ka teistsugune vaade, kus Kaupot nähakse tulevikule mõtleva juhina, kes soovis oma rahva viia sarnasesse rikkusesse ja õitsengusse, nagu ta oli näinud oma Rooma-reisil. Eestis on selgelt domineeriv aga esimene vaade. Sellest mitmeti erinev on Rein Raua nägemus 1990. aastal ilmunud romaanis „Kaupo". http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=80&lang=est https://et.wikipedia.org/wiki/Kaupo
alguses rändasid, "Prohvet Maltsvetist" saanud kultusraamat, millest otsitakse minevikujälgi. Krimmi eestlased on hakanud ärkama ning kuigi vanemais peituva igatsuse teevad tõeks Eestisse õppima tulevad lapsed, peegeldub selles tõigas nagu kirjanduseski tõde unelmate ja tegelikkuse ühissulamist. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis õnnestub Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii iseloomulikku moraalset hukkamõistu ning näidata oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. 1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta aga alati ära ütles. "Vigaste pruutide" kohta, millest 1929. a
aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks hiiepaigaks. Tori kandist pärit kirjanik Andres Saal on sellest salarajast rääkinud ka oma rahvusromantilises romaanis „Vambola.“ 6 KOKKUVÕTE Pärnu on tuntud kui suvepealinn ja kuulus turismilinn. Pärnul on omamoodi huvitav ajalugu mis on üsnagi huvitav. Pärnu maakonnas on kohti ja vaatamisväärsusi, mida tasub kindlasti külastada. Huvitavad on Pärnu vaatamisväärsuste tekkelood ja nendega kaasnevad sündmused. Töö oli minu jaoks huvitav, sest sain palju uut informatsiooni Pärnu ajaloo ja vaatamisväärsuste kohta
Second level Third level Fourth level Fifth level Jerusalemi surmaeelne kiri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lotte Wertheri haual. Halapaju asemel on romaanis pärn, saksa kultuuris armastuse sümbol Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lotte jälle Wertheri haual Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Esimeses lahingus poisid hakkavad kartma ja jooksevad ära(ahas eesotsas), hiljem selgub et nad põgenesid asjata ning venelased olid ka just samal ajal põgenenud 6)Mida tegid punased vangidega, mida nad tegid Tartus ja Rakveres? Punased tapsid vange tartus ja rakveres 7)Kuidas muudab sõda inimest? Sõjaolukord toob inimeses esile palju kaalutlusi ja arutlusi iseendaga, huvitud ümbritsevast keskkonnast rohkem, üritad valida õiged pooled. Teed palju tööd endaga. Romaanis on kujutatud koolipoiste muutumist sõjas, algul surmahirmu tundnud poisid ja seetõttu sõda jälestanud noortes ärkab aegamööda tapakirg. 8)Miks on raamatu pealkiri Nimed marmortahvlil? Peale käsperi surma, määrati Ahas rühmaülemaks. Järgmises lahingus sai Ahas haavata. Varsti tagasi minnes, läks ta tagasi ka kooli, kus direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmortahvlile. 9)Mis ajajärku kujutab antud romaan?
surma, peab ta plaani Doriani tapmiseks ning alustab noormehe jälitamist. James Vane sureb, sattudes juhuslikult jahiõnnetusse. Alan Campbell keemik ja Doriani kunagine sõber; ta lõpetas Dorianiga sõpruse, kui kuulis noormehe kohta käivatest kuulujuttudest. Dorian santazeerib teda Basili surnukeha hävitama; Campbell sooritab hiljem enesetapu. Lord Fermor lord Henry onu, kes räägib talle Doriani imekaunist emast. Victoria, leedi Wotton lord Henry naine, kes ilmub vaid korra romaanis. Ta mees suhtub temasse põlgusega; hiljem lahutab ta temast. Teatri direktor korpulentne ja kilevahäälne juut. Victor Doriani teener Tsitaadid teosest: ·,,Kunst peegeldab tegelikult vaatajat, mitte elu." ·,,Inetuil ja rumalail on siin maailmas kõige parem elada. Nemad võivad mõnusasti istuda ja mängu pealt vaadata. Kui nad ka võiduvilja iial maitsta ei saa, jääb neil vähemalt kaotusekibedus maitsmata." ·,,Hinge saavad ravida ainult meeled, nagu meeli ravib ainult hing."
samal ajal kui naised seda ei tee. Vastupidi, Vaimude maja naised mõjutavad pikaajalisemaid ja drastilisemaid muutusi kui ükski mees. Kui mehed juhivad valitsusi kukutavaid revolutsioone, siis kukutatakse need ise kiiresti. Naiste peenemad meetodid kirjaoskuse ja põhiliste tervishoiuteenuste õpetamiseks, needuste määramiseks ja rääkimisest keeldumiseks on püsivate muutuste nõudmisel palju tõhusamad. PEREKONNA TEEMA Vaimude maja on peresaga, nii et selles romaanis perekonna teemast rääkimist on üsna võimatu vältida. Tekstis uuritakse emade ja tütarde, isade ja laste, vendade ja õdede suhteid - te nimetate seda. Ja vaadatakse ka seda, kuidas pered toimivad tervikuna - mitte alati sujuvalt, selgub, aga leidub midagi, mis neid kõiki koos hoiab. See salapärane liim võib olla seaduslik side (nagu abielu), bioloogiline pärand, füüsiline lähedus, kooselu või lihtsalt vana armastus. Sageli on see nende asjade kombinatsioon
Kivika üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse 1920. aastal ilmunud 16-leheküljelist manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus ta hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad. Viimased futuristlikud palad ilmusid Kivikalt 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). 8 Kokkuvõte Sain referaati tehes teada palju uut. Mind isiklikult pani imestama, et futurism väljendus ka kirjalikult. Lisaks tundub imelik, et Eestis oli nii vähe futuristliku kunsti esindajaid. Lugesin ise lisaks ning sain teada, et futuristliku kunsti põhi ajastu toimus kahe sõja vahel. See kunsti liik tundus referaati tehes huvitav ja omamoodi
Tekst on kogu teos. Tekst on see, mida lugeja loeb. Lugu on sündmustik, tekstis asetleidvad sündmused. Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. 18.Mis on süzee ja faabula? Süzee on nii nagu sündmus tekstis esitatakse. Need korrastame alateadlikult. Kuid süzee on väga oluline, sest sellel, miks sündmused mingis järjekorras esitatakse on mingi põhjus. Faabula on sündmuste ajalispõhjuslik järjekord (luuakse tavaloogika alusel, nt modernistlikus romaanis ei ole neid kerge eristada). 19.Klassikaline (suletud) narratiiv ja kõrvalekalded sellest? Klassikalise (suletud) narratiivi elemendid on sissejuhatus, sõlmitus, pinge tõus, kulminatsioon, pööre, lõpp-pinge ja lahendus. Klassikalise narratiivskeemi rutiine kordumine on turvaline, aga igav. Siiski igasugused katsed seda struktuuri lõhkuda lähtuvad konvetsionaalsest mudelist. Kõrvalekalded klassikalisest narratiivist. Suletud narratiiv on omane eelkõige realistlikule romaanile
vaieldamatu esikoha ehk siis ta teine raamat ,,Mängult on päriselt" saavutas 2006.a kirjastuse Tänapäev ja lastekirjanduse teabekeskuse korraldatud romaanivõistlusel esikoha. Eel nimetatud romaanis kasutab ta mahlakat noortepärast kõnepruuki ning sisu kohta ütles zürii, et see oli ääretult terviklik ja huvitavate süzeekäikudega, mis hoiavad lugejat kuni lõpuni põnevuses. Diana Leesalu usub, et noortele kirjutajad ei
jäigi välja andmata. Kivika üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse 1920. aastal ilmunud 16-leheküljelist manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus ta hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad. Viimased futuristlikud palad ilmusid Kivikalt 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). 2.3. Vabadussõja temaatika Albert Kivikas on eesti kirjandusloos kindlustanud endale koha 1936. aastal ilmunud teosega "Nimed marmortahvlil", kuid Eesti Vabadussõda puudutav temaatika ilmus tema loomingusse juba oluliselt varem. Esimene sõjateemaline lühijutt "Malmsireenid" ilmus 1919. aastal futuristlikus kogumikus "Lendavad sead". Aastal 1920 järgnesid ajakirjas Ilo ilmunud lühijutud
Hingeliselt, vaimselt ei suudeta enam endisesse ellu sisse elada. Endised sõdurid ei leia enam oma kohta elus, nad hulguvad võõraks jäänud linnas, kus möödus lapsepõlv, nende mõtted keerlevad vaid sõja õuduste ümber. ,,Tagasitulekut ei toimu. Sõdurid ei pöördu tagasi endise rahuliku elu juurde." (Matvejeva 1971: 430) 2.1.3. ,,Kolm seltsimeest" Teoses ei analüüsi Remarque ainult sõda, vaid ellu astub ka armastus ning sellega toime tulemine. Ka selles romaanis kujutab autor nn. ,,kadunud põlvkonda", kelle lootused purustas sõda ja kes pole suuteline vastupanuks ega võitluseks. Sõjast naasnud sõpradel Robert Lohkamp, Otto Köster, Gottfried Lenz on autotöökoda, millega teenivad raha, ja pakuvad taksoteenuseid. Robert armub Patriciasse, kes on raskelt haige, aga varjab seda. Ühisel puhkusel tuleb kõik välja. Haiguse süveneb ja ravikulude katmiseks on sõbrad nõus isegi töökoja maha müüma
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on ...
4. ,,Kõrboja peremehe" lähivaatlus 1922 aastal ilmus, lihtne ja poeetiline talupojaromaan, tegevus toimub kahes metsatalus 20- nda sajandi algupoolel. Kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumist tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, lood romaani sisepinge sama küsimuse teine pool : kellest saab Anna mees. Peategelased katku Villu, Kõrboja Anna ja sauna Eevi. Teose peamine mõte: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada, saatuslik armastus. Katku Villu on tulnud vangist, kus istus ühe mehe mahalöömise eest. Kõrboja Annat ootab isa kodutallu, et tütar tuleks tallu perenaiseks. Villut ootab Kuusiku Eevi ja Villu väike poeg. Isa polnud
Proosažanrid: romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia. Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelasteks kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus), pikem narratiiv; keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. 5. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Autor – tema tahe, maailmavaade ja elukogemus; teos – kui iseseisev tervik, kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, iga lugeja loob oma teose
Eitab täielikult traditsioonilist romaani. See raamat räägib elektrist. Kogu see energia problemaatika on käsitletud mitmetest erinevatest aspektidest teaduslikust, poliitilisest, paranormaalselt, arhetüüpselt jne. Unt konstrueerib tegelase, mina-jutustaja, kes alustab romaani, mis elektrist kõneleb. Ta hakkab materjali koguma ning alustab oma romaani, aga see jääb pooleli. Unt on romaanist toonud ainult mõned osad. Tekivad hoopis muud probleemid. Nimelt see utoopia, mis kirjanikul romaanis juhtub elekter kaob juhtub kirjaniku maailmas päriselt ning toob endaga kaasa igasuguseid nihkeid. Omamoodi on see vaade 60ndatele (80ndate positsioonilt). Unt püüab hajutada kuldsete kuuekümnendate müüti. Tegevus toimub 80ndatel, atmosfäär on väga painajalik, palju tegevust hämaras, pimedas, palju hiilimist. See on samas ka 80ndaid iseloomustav joon pimedusega kaasneb ka teatud hirm ja ebamäärasus. Teema, mis Undil romaani sisse toodud on, on kirjutamine. Kuivõrd on
Kirjanik on sellest ajast peale keeldunud igasugustes intervjuudest, vaid tema lähimad naabrid teavad rääkida, kuid kirjanik välja näeb. Ka kirjutatnud pole ta enam: ühe jutukogu ja kaks õhukest raamatut, mida maailm vaimustusega vastu ei võtnud. Enam ei sündinud ,,Kuristik rukkise" sarnaseid teoseid. Aga Holden oli vahepeal jäädvustunud inimeste mällu kui unustamatu romaanikangelane, kellega iga pealekasvav põlvkond end samastada saab. Kuigi raamat on ilmunud 1951. aastal, ei ole romaanis näha aegumise märke. Noorukite elu ei ole tänapäevani muutunud. Noored elavad ikka üle samu kriise, tunnevad samu tundeid ja vihkavad samu asju. Holdenist on kujunenud eeskuju murdeea noorukite hirmudele, igatsustele, emotsioonidele, ärkamistele ja vihale. Holden vihkab ju samasuguse jõuga seda kui kõik talle kasvuraskustest räägivad ning muudkui korrutavad, et see on ajutine ja mööduv. Holden murrab ju sellest hoolimata pead... see,et
Kuidas kutsuti seda kohta , kuhu suundusid moslem ja kistlane pärast võitlust puhkama? Allika nimi. Mida tähendab Hamako? Mis oli see ese, mida ei suutnud Richard oma mõõgaga pooleks teha? 10. Autorist Walter Scott (17711832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas kakskümend üheksa maailmakuulsat romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" vana kaupmehe, mr. Osbaldistone'i isikus kujutas kirjanik oma isa, kuna noores Frank Osbaldistone'is, kes on jutustuse minakangelaseks, on mõningaid autobiograafilisi jooni. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges
Onegin ja Tatjana (Puðkin Jevgeni Onegin)Onegin ja Tatjana (Pukin Jevgeni Onegin) Armastuses ja sjas on kik lubatud. Kunagi ei tasu milleski tiesti kindel olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene, kik on muutuv ja pidevas liikumises. Sdameasjad kui elu ks thtsamaid osasid ning kirjanduses philiselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis Jevgeni Onegin. hepoolne armastus oma nnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vhemalt korra elus piina ja sdamevalu tekitanud. On vhe snapaare, millest paari sajandi vltel htemoodi aru saadakse. Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le.
Ja et oma unistusi otsides pole ükski süda kunagi kannatanud, sest iga hetk sel teel on hetk, mil me kohtume Jumala ja igavikuga.»» 1 P.Coelho "Brida" "Brida" (1990) ,,Brida" on Paulo Coelho kolmas romaan, mille ta pani kirja üsna pea pärast ,,Alkeemikut". See on raamat vabadusest. Lugu jutustab noorest naisest, kes süüvib nõiakunsti ja erinevate maagiatraditsioonide kogemuste omandamisse. Coelho käsitleb selles romaanis mitmeid endale väga armsaid teemasid, nagu näiteks Suurt Ema, paganlikke religioone ja armastuse tajumist. Coelho ise ütleb "Brida" kohta: "Kui ma enam kui 18 aastat tagasi selle raamatu kirjutasin ja Brasiilias avaldasin, oli selline teema nagu Jumala naiselik pale enamikule inimestest väga võõras. Ometi märkasin aja möödudes arusaamade muutumist: inimesed on üha rohkem avatud maailma intuitiivsele
Läbi teksti on võimalik mõista, missugune inimene Tom on. Teose arengu alguses Tom ei tarbinud nii palju narkootikume ja alkoholi kui teose lõpus. Suhted vanaemaga ja vanaisaga aina kaugenevad. Tom ei viitsinud minna isegi enda vanaisa matustele. Peategelane on väga äkkiline ja otsekohene inimene, teda võib pidada emotsionaalseks. Kaur Kender on täiesti rahul enda peategelsega. Ta on just selline nagu näeb teda autor. Rikas, hoolimatu, sõltlne. Minu arvates romaanis on liialdatud ropuste ja rämedustega. Liiga palju narkootikume, alkoholi, räpast seksi. Süzee Raamtu süzee on otseselt seotud rikaste inimestega, eelkõige peategelasega. Ta on rikas ja noor, kes on jõudnud tippu. Teda kardetakse ja austatakse. Raamat näitab, kuidas noormees veedab aega ja raiskab suuri summasid, et saavutada hetkemõnu seisundi. Alkoholi ja narkootikumide mõju vähenedes suurendab ta doosi, püüdes kogu aeg olla teatud seisundis
«Insener Garini hüperboloidi» peamotiiviks on: kirjeldada teaduse saatust kaasaegses kapitalistlikus ühiskonnas, paljastada kodanlikus tegelikkuses väljakujunenud «tugeva isiksuse» tüüpi ja kapitalistlike monopolide ladviku taotlusi piiramatu diktatuuri kehtestamiseks maailma üle. Romaan paistab silma oma keeruka seikluslik-fantastilise intriigiga. Ühtlasi aga on sellele teosele antud ka tõsine sotsiaalne sisu. Kõige väärtuslikumaks selles romaanis võib pidada Ameerika ja Euroopa kapitalistlike monopolide pahaendelise tegevuse kujutamist. Miljonär Kolling mobiliseerib võitluseks sotsialismimaa vastu reaktsiooni tumedad jõud. Selle keemiakuninga kuju on maalitud piitsutava satiirilise jõuga. Revolutsioonilise liikumise mahasurumises näeb Rolling võimalust piiramatuks ekspansiooniks, valitsemiseks kogu maailma üle. Tõepäraselt kujutab romaani autor teaduse saatust kapitalistlikus ühiskonnas. Insener Garini
metafoore ja kirjanduslikke vihjeid. Teine modernistliku romaani uuendaja oli Mihhail Bulgakov, keda toonane Vene võim igatpidi hävitada ja piirata püüdis. Sel ajal represseeriti palju vene kirjanikke, kes ei vastanud võimu ootustele. Oma tähtteose ,,Meister ja Margarita" ilmumist ei elanudki mees üle. Ja kuigi seda takistati kümneid aastaid pärast Bulgakovi surma, kui see lõpuks ilmus, oli see tõeline ,,hitt". Romaanis olid koos fantastika ja realism, müüt ja ajalooline tõde, romantika ning klounaad. Bulgakovi mitmetasandilise ülesehitusega romaan kujutab kõigi jaoks erinevat maailma, kus igaühel on oma ajaskaala, aga neid seob üks tegelane Woland. Bulgakov püüdis mõista oma aega, selles toimuvate kohutavate sündmuste tausta, mistõttu on oluline teada ajastu ja autori tausta, enne kui lugeda tema teoseid, kus neid sündmusi kajastatakse.
1926 lisandus "Aja grimassid". Mõlemas kogus pilkas Gailit halastamatult ümbritseva elu kitsaskohti, tehes seda teravalt ja vaimukalt (esimeses kogus ilmus ka skandaalne Underit pilkav "Sinises tualetis daam". Tänu Gailiti teravale sulele ja boheemlaslikele eluviisidele saatis teda juba "Siurust" alates skandaalse kirjaniku maine. Fantastilise ainestiku käsitlust jätkas Gailit novellikogus "Rändavad rüütlid" (1919) ja romaanis "Purpurne surm" (1924). Gailiti loomingu kõrgperioodi algust märgistab novellikogu "Vastu hommikut" (1926), milles ta kirjeldas psühholoogilise veenvusega inimlikke kannatusi. Gailiti kirjandusliku loomingu tippsaavutuseks on romaan "Toomas Nipernaadi" (1928), mis sai suure edu osaliseks niihästi kodu- kui välismaal, muutes Gailiti kirjanikukuulsuse rahvusvaheliseks. Romaan koosneb seitsmest novellist, mille tegevustik areneb erinevates
11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Bulgakovi romaan ,,Meister ja Margarita" (,,XX sajandi vene kirjandus. Proosa" põhjal) lk 153-176 · Tegemist on ülimalt novaatorliku ning uuendusliku teosega, seetõttu pole ka lihtsalt mõistetav. · Fantastika ja reaalsus, müüt ja ajalooline tõepärasus, teosoofia ja demonism, romantika ja klounaad selles romaanis on koos peaaegu kõik! AINESTIK · Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Kuna kirjanik ise polnud sügavalt usklik inimene, siis on mõistetav ka tema julge ning vaba suhtumine ainesse. Lähedaste arvates uskus Bulgakov eelkõige saatusesse ja pidas Jumalat vaid maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W
isa. 5 Kirjanduslik tegevus 1988.a. ilmus "Wikmanipoisid", mis on olnud Krossi üks silmapaistvamaid raamatuid. ,,Wikmani poiste" algmaterjaliks on Krossi õpinguaeg Jakob Westholmi eragümnaasiumis 1928 1938. Westholmi esindajaks on Wikman, ka õpetajate kujud on tõsieeskujudel modelleeritud. Esile kerkib autori teisik Jaak Sirkel. Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Romaan edeneb koolielu väikestes põnevustes ja pingetes. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moodustavad teose sündmustiku, eraldi nii kümnenda klassi kui ka üheteistkümnenda klassi sündmused. Wikmani kooli vaimsust kujundab direktori kristlik-rahvuslik idealism, selleks ajaks noorte silmis vanamoeliseks muutunud jaantõnissonilik mõttelaad. Meest mõõdab Wikmani koolis see, mida ta suudab
Teater avati nädalase hilinemisega ühevaatuslike näidenditega "Paaria"(1889),"Tugevam"(1888), "Võlausaldajad"(1888). Teise abielu karile joostes hakkas S. väljapääsu otsima loodusteadustega ja alkeemiaga tegelemises. Aastail 1895-98 elas läbi sügava depressiooni, kannatas tagakiusamismaania all ja sattus mõneks ajaks haiglasse. Seda perioodi on kujutanud hiljem oma autobiograafilistes teostes "Inferno"(1897) ja "Legendid"(1898). Oma lapsepõlvemälestusi on ta kujutanud romaanis "Teenijatüdruku poeg"(1897). Kuigi S on perekonna majanduslikku olukorda kirjeldanud raskena, on tema autobiograafilised teosed alati siiski ilukirjanduslikud teosed, ja sageli viis Strindberg lugejat teadlikult valele teele - perekond oli tegelikult majanduslikult heal järel. 1899-1903 valmis 22 näidendit. Ta kirjutas ajaloodraamasid ("Folkungide saaga", "Gustav Vaasa", "Erik XIV" jt), milles on palju tegelasi. S. püüdis minevikukangelaste saatuses oma saatusega paralleele leida,
Kivika üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse 1920. aastal ilmunud 16- leheküljelist manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus ta hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad. Viimased futuristlikud palad ilmusid Kivikalt 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). Futurism kujutavas kunstis. Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon.Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat
mõistuse kõikvõimsusse. Nende veendumus oli, et ,,tõeline on ainult tunne, südame käsk." Kuulsamad kirjanikud olid: Daniel Defoe(1661-1731) Tänu Defoe'le tuli inglise kirjanduses uus zanr, valgustusromaan, milles olid ühte sulatatud seiklusromaan ja sotsiaalfilosoofiline romaan. Tema kirjutised olid väga elava käsitlusviisiga ja temaatika oli väga avar. Defoe kõige kuulsam romaan on ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused." See oli 18. sajandi kõige suurem bestseller. Romaanis kajastub päevikuvormis Robinsoni katsumused üksikul saarel, kus ta peab veetma mitmeid aastaid. ,,Robinson Crusoe't" on peetud esimeseks dokumentaalromaaniks. Jean Jacques Rousseau nimetas ,,Robinson Crusoe't" kõige õnnestunumaks traktaadiks loomuliku kasvatuse kohta. Defoe kirjutis muutis maailma. See läks moodi ja peagi hakkasid ilmuma romaaniga sarnaseid laevahuku läbiteinute lugusid ja neil ei tulnud lõppu. Jonathan Swift(1667-1745) Jonathan Swifti seostatakse Inglise 18
Jaan Kross ,,Taevakivi" Imkatsi analüüs Inimesed Jaan Kross õppis 1928-1938 Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja 1938-1944 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Ta oli Saksa okupatsiooni lõpukuudel vangis ning 1946-1954 oli poliitvangina Komis söekaevanduses, hiljem Krasnojarski krais. Seetõttu jäi Jaan Krossi kirjanikudebüüt tavatult hilja peale. Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist 1954. aastal. Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. Ta valdas saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ja inglise keelt. 1958. aastail ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja" ja temast sai Kirjanike Liidu liige. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuesti sünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taa...
“Paigallend” on läbilõige ühe eestlase loost, mis sümboolselt sõlmub Eesti Vabariigi looga. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paeranna eluloo. Kõik, mida jutustatakse, on kas Paeranna või siis jutustajahääle teatu või mäletatu. Romaan on tugevate autobiograafiliste joontega. Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sealsed õpetajad ja teised õpilased on tugevasti mõjutanud Krossi triloogia esimest osa, 1998. aastal ilmunud “Wikmanni poisid”. Romaanis “Paigallend” õpib teose peategelane Ullo Wikmani koolis. Samuti kattub teoses kirjutatu ning autori elulooga sarnasus Ullo lapsepõlv vabas Eestis, Eesti Vabariigi ajal riigiametis töötamine, osalemine Eesti meeleheitlikus iseseisvumiskatses 1994. aastal ning sisepaguluses elamine. Ullo elu sarnanes veel mõnestki aspektist Jaan Krossi omale - Kross tahtis minna Prantsusmaale, kuid sattus selle asemel
pikalt rääkida. Lõpuks said ME ja MA koos olla... Epiloog Moskvas arvati, et W oli osav hüpnotiseerija ja kõik toimunu oli olnud ainult hüpnoos. Ka I sai lõpuks närvikliinikust välja, kuid käis igal täiskuul Patriarhi tiikide juures. 9 Lisad Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab.
· lausete kõlalisus ja rütm. Võrdlused ja metafoorid · romantiline proosakirjanik, kelle looming viib inimesed eemale hellist argipäevaelust · kogu looming on üles ehitatud peamiselt vastandusele: ilus ja inetu, hea ja kuri, soe ja külm. · Gailit oli novellilaadse romaani rajaja. · novellid olid romantilis- sümbolistlikud · följetoni sisu oli seaotud kirjanduse, kunsti ja kultuuri probleemidega. · romaanis oli alati igatsus millegi kauge, kättesaamatu, imepärasema, kõrgema ning jumalikuma poole. ,,Ekke Moor". Läks iseennast ja lahtisi allikaid otsima. Ta läheb maailma avastama. Sooviks on olla teistest erinev ning mängida elus uusi rolle Ent samal hetkel hakkab hobukastani ladvas kägu kukkuma. Neenu Moor on üllatusest rabatud - kägu otse akna all, kas see ei tähenda peatset surma ja hukatust? /---/ Neenu Moor astub nüüd puu alla ja silmitseb, ent nähes latva liikuvat,
pikalt rääkida. Lõpuks said ME ja MA koos olla... Epiloog Moskvas arvati, et W oli osav hüpnotiseerija ja kõik toimunu oli olnud ainult hüpnoos. Ka I sai lõpuks närvikliinikust välja, kuid käis igal täiskuul Patriarhi tiikide juures. 9 Lisad Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab.
1873-1881 andis Dostojevski välja igakuist ajalehte Kirjaniku Päevik, mida saatis tohutu edu. 1881. aasta 9. veebruaril aga Dostojevski suri kopsuverejooksu tagajärjel ja ta maeti Tikhvini kalmistule Aleksander Nevski Katedraali. Fjodor Dostojevski tähtsamad teosed olid: ,,Vaesed inimesed"- esikteos on kahe inimese kirjavahetusena ilma autripoolse tekstita, kujutades Peterbusi väikeametniku armetut elu. ,,Alantatud ja solvatud"- romaanis jätkus nagu ,,Vaeste inemestes", Peterburi tagahoovidesse surutud õnnetute inimeste elu kujutamine. ,,Märkmeid surnud majast"- Teos sai ilmneda üksnes seetõttu, et tsensor mõistis sisu valesti: ta luges käsikirjast välja, et sunnitöö on kurjategijatele liigagi pehme karistus. Tegelikult väljendas teos vastupidist mõtet. ,,Kuritöö ja karistus"- Selle uudse ja huvitava romaani peategelaste saatused kujunevad Peterburis Heinaturu ümbruses
"Ma palun teid väga anda mulle tõend," nõudis Nikolai Ivanovits tungivalt, metsikul pilgul ringi vahtides, "selle kohta, kus ma möödunud ööl viibisin." "Misjaoks?" päris kass kurjalt. "Miilitsale ja abikaasale esitamiseks," lausus Nikolai Ivanovits kindlalt." Antud teose üleseehitus, mis põhineb romaanil romaanis, lubab autoril tekitada rea siseparalleele nii üldkasutatavas sümboolikas kui sõnamängude kahemõttelisuses. Mainitud hipodroom, viitab Maneezi väljakule, kus ratsutati ning korraldati võiduajamisi. Samuti turuplats ja suur väljak. Sarnast kõrvutatavat materjali leiab veel Pontus Pilatuse ja Kaifase vestluses mainitavates Saalomon tiigis, mida oli samuti kolm nagu Patriarhi tiike
Probleemidest eri generatsioonide ja inimtüüpide vahel ei ole saanud ei üle ega ümber ka A.H. Tammsaare oma suurteoses "Tõde ja õigus". Teoses on Tammsaare paigutanud nii tüübilt kui generatsioonilt erinevad karakterid eestlaste ellu suuri muutusi toonud ajajärku, et leida vastust küsimusele: millised on eri põlvkondade ja inimtüüpide vahelised vastuolud ja erimeelsused ning millest on need tingitud? Mõistmaks romaanis käsitletud probleemide olemust tuleb esmalt keskenduda kirjeldatud ajastule ja tollase eestlase mõttemaailmale. Ajastu, mil toimusid "Tõe ja õiguse" I osa sündmused, oli eestlastele keeruline alguse oli saanud rahvuslik liikumine, kuid samas polnud veel unustatud orjaaeg; läbi raskuste oli võimalik omandada hea haridus, kuid eestlaste seas leidus palju neidki, kes selle väärtust veel endale ei teadvustanud. Viimati mainitud fakt oligi omane tollase talupoja
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi looduslikust keskkonnast tähelepannud. Pikemas lõigus jõuab ta põhiteema, elektriteema juurde. Seda käsitletakse siin erinevate autorite kaudu, osutatakse ekstreemsetele juhtumitele elektriga. See on väga väike osa sellest suurest võrgustikust, mida siin romaanis leiame. Osutatakse nii fiktsioonist pärit näidetele kui ka tõestisündinud luudele, mida refereeritakse sellesama elektriga seoses. Need tõestisündinud lood on samas seotud müstilise auraga, seletamatuse dimensiooniga. Selline parateaduslik diskursus on siin ka ilmsesti oluline. KV: 1. Kõige olulisem tunnus selle romaani kohta on fragmentaarsus, mis põhjustab pidevad kõrvalekalded ja pideva loota narratiivi. 2
Romaan:"Purpurne surm"; novellikogu"Vastu hommikut" ; ,,Ristisõitjad" ; romaan novellides"Toomas Nipernaadi" ,hilisemad romaanid:"Isade maa"(kujutab Vabadussõda), ,,Karge meri" , ,,Ekke Moor" ; ,,Leegitsev süda" Zanrid- novellid,romaanid,följetonid;parimaks osaks võib pidada novelle.tuntumad hulkuriromaanid-nipernaadi ja ekke moor. följeton-humoristlik ajaleheartikkel, mis teravmeelselt naeruvääristab tegelikkuse väärnähtusi: "Klounid ja faunid". Romaanis "Üle rahutu vee" ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" kajastub kodumaa kaotamise traagika. Jutustus-,,Kui päike läheb looja" . Anton Hansen Tammsaare-,,Tõde ja õigus"-pentaloogia e. 5.os.romaan,see on epopöa, mis ilmus a. 1926-1933.(peamine idee-inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama.Eestlane on pärit talust, maalt, sealt on tema juured, ta püüab küll edasi areneda ja linna elama minna, kuid kui seal elu väga
Kuulus ,,Siuru" rühmitusse, osales aktiivselt ,,Tarapita" tegevuses. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu ,,Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes ,,Ellinor" ja ,,Sillatalad" (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase ägeda sõnasõja, avaldus autori huvi psühhoanalüüsi vastu. See arendatakse hiljem välja romaanis ,,Armukadedus" (1933). Tõlketöö suursaavutusteks peetakse Dante ,,Uus elu" (1924) ja V. Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" (1924) jpm.(3) Friedebert Tuglas oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt ,,Siil". Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
