kl Nimi Merovingide kunst 5.-7. Saj. Frangi riigi valitsejate suguvõsa järgi nimetus. Kirjutati ümber kristliku sisuga käsiraamatuid. Kirjutati pärgamendile. Eriti hoolega ilustreeriti lehekülje teksti algustäht ehk initsiaal. Karolingide kunst 8. Saj. Jätkus käsikirjade kirjutamine ja kaunistamine. Ehitati suuri kloostri komplekse-vaimse ja majanduselu keskused: kirik, kool, laut, köögiviljaaed, põllud, kõrts. Romaani stiil 10.saj. Kasutati Vana-Rooma ehitusvõtteid. Algasid palverännakud pühapaikadesse. Hakkati ehitame teede äärde suuri kirikuid ja kloostreid. Aknad tehti ümarkaartega ja kirikud tehti väikeste akendega ja paksude seintega, mis tehti kohalikust maakivist. Gooti stiil Tunnuseks...
Klass Sisukord 1. Maalikunsti Ajaloost 2. Maalikunst Keskajal Materjal www.miksike.ee Maalikunsti Ajaloost Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile . Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti allikas, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja...
klass 1. tund Gootika e. Gooti stiil Kodus: lugeda Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 57 63 Kodus: lugeda Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu " lk 113 127 arhitektuur Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Itaalias (kirikud, linnused). Pisa. Skulptuur. Maalikunst. Tarbekunst. Raamatukujundus. Kunst Eestis ja põhjamaades keskajal: kindlused, kirikud, skulptuur, maalikunst. Notke. Rode. Sittow. Gootika stiil järgnes romaanile ja eelnes renessansile. Gootika kujunes välja 12.saj. keskel Prantsusmaal Ile-de-France [ill dö fra(n)ss]. Levis üle Euroopa ja hääbus 16.saj. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi....
m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Koori ruum on kirkus alati kõrgem. Romaani stiil on esimene ühtne stiil, millele on antud nimi. 10.-12. sajandil Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Eelkõige Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Inglismaal. Kuskil 12. sajandi keskpaigal taandub gootika ees Prantsusmaal. Põhitunnuseks Romaani stiili puhul on ümarkaar. Romaani stiil on kummardus roomlastele- võlvimine. Romaani kunst lähtus Bütsantsi, Süüria ja Mesopotaamia traditsioonidest. Antiikkunsti mõjutused on eelkõige Itaalia romaani kunstis. Vaatamata mõjutustele on Romaani stiil iseseisev ja terviklik kunstinäitus. Arhitektuur Romaani kunstis oli juhtiv osa arhitektuuril. Eriti sakraalarhitektuurilkirikuehitusel. Ehituskeskusteks olid romaani ajal kloostrid. mungad määrasid kindlaks ehitise põhiplaani ja välisilma. Detailide mõõtmed, dekoori paiknemise ja raiusid välja ka skulptuurkaunistused...
See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: o varagootikat (u 11401200) o kõrggootikat (u 12001350) o hilisgootikat (u 13501525). GOOTI ARHITEKTUUR Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige sakraalne kunst . Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani -arhitektuuri süsteemist. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare -...
Itaalias algase see 14. sajadnil, mujal 15. sajandi teisel poolel. Kestes kõikjal 16. sajandi lõpuni. Renessansi terminiti kasutati agselt kitsas tähenduses- selle all mõisteti antiikkultuuri taaselustumist pärast keskaegset vaimupimedust. Aristoteles, Platon ja Vergilius olid keskajal au sees, kuigi nende pärandit kasutati üsna kitsalt. Humanistid taaselustasid aga just need, võttes fookusesse inimese maised huvid. Renessansi õpetlased tegid suuri avastusi antiikse kultuuripärandi valdkonnas. Tänapäeva renessansi käsitus on laiem. Renessanss on ajastu, millal feodalismi rüpes hakkas küpsema kapitalistlik kord. Selle protsessi alged hakkasid tekkima juba 12. ja 13. sajandil koos linnade tugevnemisega. Uuel pinnasel tekkis uus kultuur, mis väljendas eelkõige tekkiva kodanluse huve. Re...
Sissejuhatus Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst . Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näit...
3 Evald Okas............................................................................................4 Elulugu................................................................................................6 Ühisnäitused ja projektid...........................................................................10 Auhinnad.............................................................................................12 Fotod Evald Okasest................................................................................13 Maalid................................................................................................14 Graafika...............................................................................................15 Eksliibrised..........................................................................................16 Kok...
aastaselt.Kooli haridus oli tasuline , käisid koolis ainult rikaste vanemate POJAD. Poistele õpetati koolis , lugemist , aritmeetikat ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlite peale. Igal ühel oli oma tahvel , polnud ühte suurt , kuhu peale kirjutati. Tähtsal kohal olid ka kehakultuur ja tantsu tunnid. Vaesematest perekondadest pärit lapsed ,õppisid kodus. 18.aastaselt hakati õpetama poistele võitluskunsti ,et nad saaksid sõtta minna. Ka tüdrukud oskasid lugeda ja kirjutada ,aga see polnud nii oluline , kui see, et nad oskaks majapidamistöid. Spartas oli kord karmim , seal saadeti juba 7.aastaselt sõjaväebarakkidesse, seal anti nii vähe süüa ,et poisid pidid varastades süüa juurde teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu-ja laulutundides. Roomas oli kolm koolide astet: 1) algkool 2) grammatiku ko...
Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
klass Tallinn - 2009 - Walter Elias Disney sündis 5.detsembril 1901 iiri asukatest Disney'de perekonda. Osa oma lapsepõlvest veetis Walt Kansas Citys, kus ta koos oma ligi kümme aastat vanema venna Roy'ga kell kolm hommikul tõusma pidi, et tellijatele ajalehed kätte toimetada. Nende perekond oli alati olnud rahalistes raskustes ning poiste isa Elias saavutas majandusliku kindlustatuse alles siis, kui pojad juba täisikka olid jõudnud, saades osanikuks ühes Chicago puuviljazeleed tootvas ettevõttes. Chicagosse kolides sai ka Walt zeleevabrikus tööd, kuid oli vägagi rahul kui tal avanes võimalus asuda alaliselt tööle öövahina, sest see andis talle võimaluse õppida joonistamist, mis oli paelunud teda juba varasest east peale. Oma algsed teadmised kunsti vallas sai Walt õppides Kansas City Kunstiinstituudis ja Chicago Kauni...
Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst . Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmüto...
Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile . Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja kunstivoole, mis iseloomustavad mingi ajastu kunstile iseloomulikke jooni. KOOPAMAALID Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 000 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Tolle aja kütid pidasid jahti...
Conques; Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon; Notre Dame La Grande kirik Poitiers's; Vézelay katedraal Burgundias; Arles'i kirik, Touluse kirik. Saksamaa - St. Michaeli kirik Hildesheimis; Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud Eesti - Valjala kirik, Saaremaal; Tallinna vanalinn Inglismaa: Toweri linnus Romaani stiili kujutav kunst ja tarbekunst Arvatakse ,et romaani kunst sai alguse 10. sajandi paiku ja ulatus 12. Sajandisse. Eelkõige valitses romaani kunst Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Romaani skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga, enamasti võis neid leida kiriku fassaadidelt, portaalidelt ning sambakapiteelidelt lamereljeefina. Kuna jumalateenistused peeti ladina keeles, tehti Pühakiri rahvale piltlikult selgeks. Sellest tulenevalt nimetatakse kirikute skulpturaalseid kaunistusi ,, Vaeste Piibliks"....
Cluny kloostri kirik on Prantsusmaa romaani stiilile parim näide. 2. Basiilika (kreeka stoa basilik 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga. 3. Sarnasused: sünnimaa Prantsusmaa, juhtivaks kunstiliigiks arhidektuur, katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuur, miniatuurmaalid. 4. 13. saj. II p 14 saj. II p hakatakse Inglismaal püüdlema intensiivsema ruumimõju ja toreduse poole. Moodi lähevad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 5. Oleviste kirik on gooti stiilisja tähtvõlviga. Praegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. paiku, 15 sajandi esimesel veerandil eh...
Moes olid pehmed murtud toonid, mis kandsid nimetusi: londoni udu, surev ahv, lõbus lesk, noor kirp, vana kirp, kirbu kõht jne. Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend “Pärast meid tulgu või veeuputus” pärineb just neist aegadest. Klassitsism- Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund , mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses,teatrikunstis ja muusikas. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Klassitsistliku kunsti põhijooni on kõlbluse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õp...
See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamiseks korraldatud ristisõdade käigus üle Lähis– Idast – samas ei ole see kindel...
m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatseps...
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
