Barokkarhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, tagasihoidlikum kui mujal Euroopas ning levis siia Rootsi vahendusel. Suure dekoorirohkusega ja lopsakate detailidega ei ole Eesti barokk kunagi silma paistnud, sest Itaalia üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokkehitiste tunnused Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad, nt eenduvad fsaaaadi kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused
1.Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. 2.Milline oli kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Võrdle keskajaga. Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. • Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. • Tegeldi perspektiivprobleemidega. • Toetuti antiikkunstile. • Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. • Teoseid hakati signeerima. • Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. 3.Mida tead Leonard da Vincist, Michelangelost? Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja k...
ja nende tippus fiaalid. 8 1.11 Renessans Iseloomulik on antiikkultuuri taaselustamine, hakati taas kasutama sambaid kaaristuid. Tähtsal kohal on proportsionaalsus. Keskel tihtipeale kuppel. Sarnasus basiilikatega. Joonis 12. Redentore kirik, Itaalias 1.12 Barokk ja rokokoo Barokki iseloomustab suursugune loss. Samuti selle ümbruses aetsev aeg. Erikujulised aknad. Dekoratsioonid fassaadil.
ART 1. visuaalne(nägemise kaudu tajutav) kunst-visual arts 2. arhitektuur- architecture 3. esitus(ettekandev)kunst-performing arts 4. skulptuur-sculpture 5. skulptor-sculptor 6. tarbekunst(rakenduskunst)- applied arts 7. vitraaz-stained glass 8. pastell- pastel 9. maastikumaal-landscape 10. portree-portrait 11. portretist(portreekunstnik)- portrait 12. portreemaal-portrait painting 13. viirutamine, viirutamistehnika-streaking 14. emailimine, emailivärviga katmine-enameling ? 15. graveerimine-engraving 16. papp-cardboard 17. elevandiluu-ivory 18. papüürus-papyrus 19. miniatuurkunst, miniatuurmaal-miniature painting 20. lõuend-canvas 21. õlivärvid-oil paints, oil colours 22. meremaal-seascape, marine painting ? 23. värvigamma, koloriit-colour, coulouring ? 24. (joonistamis)süsi-charcoal 25. käsitöö-handicraft 26. keraamika ja pottsepatöö-pottery 27. ...
Jan Vermeer van Delft(1632-1675) ilusad, rahulikud olustiku tööd igapäevane tegevustik on jäädvustatud. "Tüdruk pärliga" Willem Kalf natüürmordi viljeleja materjalid on hästi eristatavad. Hollandlased panid aluse maastikumaalidele Jacob van Ruisdael loodus/maastikumaalid lihtne loodus, silmapiir on alla keskjoone, meisterlikud pilved jne. Paulus Potter tõi maalikunsti loomad maalib enamasti Lehmi (hobused, koerad jms) Rokokoo ülepaisutatud Eestis oli samalajal Balti-saksa maalikunst Klassitsism Sai alguse 19.saj alguses. Antiigi vaimustus, tagasipöördumine ehedasse, puhtasse antiiki. Suur Prantsuse Revolutsioon, Napoleon. Tekkis, kuna olid väljakaevamised Pompeis ja toimus revolutsioon. Prantsusmaal- Kreeka ehitiste matkimine-- Madeleini kirik (lk203), Triumfi kaar-ehitusmonument, kopeeritud (Pariisis) Brandenburgi väravad (Berliinis) Sakraalarhitektuur
Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku: 1. Ovaalne põhiplaan laseb väljakul mõjuda avaramana ja kiriku fassaadil kõrgemana. 2. Väljakut piirab kahekordne kolonnaad (talastikuga sammasterida) Katoliikliku Lõuna-Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk. Kolmekümne-aastase sõja järel loodi baroklike hooneid alles 18. sajandi I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo- sarnane barokile, kuid ebasümmeetrilisem ja üldmuljelt õrnem. Rokokoo piir barokiga on eriti Saksamaal ebaselge ja vaieldav. Tihti valitseb hoone välisilmes barokk, aga siseruumis rokokoo. · Johann Balthasar Neumann kavandas Würtzburgi piiskopilossi- sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. · Ehitati avar peoplats ratsamängudeks Zwinger Dresdenis- baroklikult lopsakas ja külluslik, kuid rokokoolikult kerge ja mänglev. Kiviparketiga sillutatud väljakut ümbritseavd kolmest küljest
Baroki iseloomustus Rõhub inimese tundeid Jõukad lossid Tähtsaks muutub pargikultuur Ehitati korralikke ahjusid Ruumid muutusid soojaks ja puhtaks Kasutati hinnalisi kattematerjale Sisekujunduses võeti kasutusele peeglid Toimusid suured pidustused Riietus oli uhke Claves van der Sittow-kunstnik, puunikerdaja. Tal oli koda oma koda.Tema poeg Michael Sittow sündis 1469 aastal. Sai oma kunstilise hariduse isa töökojas. Tema isa suri vist 1482. 1484-1490 läks Sittow Madalmaadesse kunsti õppima. Õppis Hans Mempingu juures. Saavutas kõrge taseme portreemaalidega, kogus kuulust kogu Euroopas. Teda kutsuti mitmetesse õukondades: Hispaania, Inglismaa, Tanni ja paljud teised. Püüdis inimesele anda välissarnasust ja avada tema sisu. Tema tööd olid esinduslikud ja pühalikud. 1506- 1514 töötas Tallinnas. 1514 läks tagasi Euroopasse. Tuli uuesti tagasi 1518 ja tööta siin o...
Dramaatiline , koloratuurne meloodia. Valitses liikumisenergia. Oli mitmeosaline. 1.kiire 2, aeglane Barrokk ooper Õukondlik lavateos, uhkete dekoratsioonidega ja kostüümidega. Lavaefektid, purskkaev, puud, aiad, jumalad. Oli numbri ooper. Sisu ei olnud tähtis vaid hoopis muusika. Kuulsaim Itaalia ooperi looja Claudio Monterverdi. Juhtivad muusikamaad Itaalia- Kõige tähtsam. Eeskujuks Euroopale. Ooper, laul, inst.m., viiulivirt. Prantsusmaa- Ooper, ballett, Kunstiliik Rokokoo. Iseloomustab teokarbid igalpool. Muusika nooruslik, mänglev , peen, graatsiline, heledad toonid . Palju meloodia kaunistusi Inglismaa- klavessiin ja ansamblid (HÄNDEL) Saksamaa- koorilaul, orelimuusika. (HÄNDEL, BACH) Heliloojad Bach Handel Vaimulikud fantaadid, Matteuse bassion, Ooperid: Xerxes, Julius Ceasar,Rinaldo. luulebassion, Johannese bassion, 3 Oratooriumid: Messias , israel Egiptuses,
Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Arhitektuur Eestis Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640- 50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. Kuulsamad kunstnikud Itaalia kunstnikud ANDREA DEL POZZO (16421709) Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (15731610). Madalmaad PETER PAUL RUBENS (15771640 ANTHONIS VAN DYCK (15991641)) JACOB JORDAENS (15931678) FRANS HALS (15811666) REMBRANDT HARMENSZ VAN RIJN (16061669) Hispaania DIEGO VELAZQUEZ (15991660) Prantsusmaa
tutvustab huvitavamaid kohti. Peale seda on aega teha sisseoste ja üksi Riia vanalinnas jalutada. Riia vanalinn Koguneme uuesti Dodo Hotelli juures, kust suundume Rundale lossi ja muuseumi. Rundale lossi tervikkogu on üks silmapaistvamaid baroki ja rokokoo arhitektuurimälestisi kogu Lätis. Hoone ehitati vahemikus 1736. kuni 1740 a. Mis oli Venemaa keisrinna Anna Ivanovna suveresidents. Samuti toimub lõunasöök Rundale lossi restoranis "Pils A un S". Rundale loss Edasi suundume tagasi Tartu poole. Kuid teeme vahepeatuse Koiva Rahvuspargis. Maaliline Koiva ürgorg on turiste üle kogu maailma meelitanud. Gauja Rahvuspark kõige populaarsem turismikoht Lätis. Esimesed
nüüd vahelduva maastikuga. Heinamaadele lisaks kujundati mägesid, kõrgendikke, ojasid ja tundeid tekitavaid maastikuosasid. 14. Barokk Eestis *, näited Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud.Näide: Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis. 15. Inglise maastikupark Eestis *, näited Inglise maastikupark oli vabakujulise plaaniga territoorium, kus metsatukad ja karjamaalapid kombineerusid kõverate teede, ojade-tiikide, hoonete ning spetsiaalselt ehitatud lossivaremete ja juhuslikult paigutatud kividega. Omamoodi oli siin tegu kujunduse abil maastiku parandamise, mitte enam lausmuutmisega
Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas
ROOMA: · korintose sambad · nelinurksed poolsambad ROMAANI: · paksuseinaline ehitus · ukse ja akna kohal ümarkaar · ristvõlvid · kirikutel tornid · sambad ümarad RENESSANSS · kolmest osast koosnev pilt · sambad · lõvi pea · väiksed alasti lapsed · kivist puuvilja- ja lillevanikud · kujutatakse Taavetit · ehituses kõrgemad korrused ja rohkem kaunistatud · kirikutel kuppel · "lamedad" katused · profiilis inimesed · iseloomulikud hooned on paleed GOOTI: · kaunis ja peen · õhemaseinaline · lagi kaetud võlvidega · meenutab kivipitsi · sageli katavad aknad kogu seina pinna · aknad kaetud vitraasidega · kasutatakse palju korintose sammast · sabad saledamad · aknad teravatipulised · skulptuurid puust ja värvitud · kaunis kujundus BAROKK: · vormikad inimesed · loodusmaal ja natüürmort · ...
KUNSTIAJALUGU 22.Prantsuse kunst 17. sajandil. · 17. saj(BAROKK) 18. Saj I pool(Rokokoo) · Feodaal-absolutism · Sissetulekud ekspordist(parfümeeria, mööbel, rõivad) · Louis XIII, XIV, XV · Tähtsaim arhitektuur · Välisarhitektuuris tagasihoidlik barokk · Ehituskunstis jätkus Fontainebleau koolkonna mõju · Ehituskunstis iseloomulikud kõrged ja järsud katused · Prantsuse lossitüüp : pikihoone + külgedel 2 külghoonet (NT: Versailles' loss) FRANCOIS MANSART: · Arhitekt · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi hakati nimetama mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad: · Võimule Louis XIV · Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise, jäädvustamise vahendiks · Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt Bernini, kuid tema fas...
võtteid. On erinevaid perspektiivireegleid. On ka mõiste õhuperspektiiv, st. õhk muudab kaugemal asuvate esemete piirjooned hajuvaks, sulavaks, rõhutades niiviisi ruumilist sügavust. Tähtis mõiste on stiil. Tal on tegelikult mitu tähendust: 1) Sarnased elemendid mitmes kunstiliigis teatud ajastu vältel moodustavad nn. ajaloolise stiili. See on mõiste "stiil" levinuim tähendus. Ajaloolised stiilid on näiteks romaani ja gooti stiil, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism. 2) Alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani stiilid hõlmavad vaid mõnda kunstiliiki (näiteks impressionism on vaid maalikunstis, puudub arhitektuuris), on lühiajalised, pole ühte valitsevat, vaid korraga on "õhus" mitu stiili jne. Kaasaegses kunstis on tegelikult stiili asemel õigem öelda kunstivool või kunstisuund. 3) Ka ühe kunstniku väga isikupärase laadi kohta võib öelda stiil. (Eestis näiteks on oma äratuntav stiil Jüri Arrakul)
Lääne-Euroopa * toimus üleminek feodaalkorrale. Suur võim kuulus kirikutele. Levitati ristiusku ning kirjutati ja esitati stseene. *arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga. Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel-akendel. Gooti- teravkaared, peaukse kohal roosaken, klaasidel vitraazid, kirikud õhulised. *maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse. *püharaamat Piibel. Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku. Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku Munk Arezzo neli noodijoont; hakkas märkima noote. Mitmehäälne koorilaul: *sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid *9-12.saj oli orkanum 2-häälne laul, kus ü...
võtteid. On erinevaid perspektiivireegleid. On ka mõiste õhuperspektiiv, st. õhk muudab kaugemal asuvate esemete piirjooned hajuvaks, sulavaks, rõhutades niiviisi ruumilist sügavust. Tähtis mõiste on stiil. Tal on tegelikult mitu tähendust: 1) Sarnased elemendid mitmes kunstiliigis teatud ajastu vältel moodustavad nn. ajaloolise stiili. See on mõiste "stiil" levinuim tähendus. Ajaloolised stiilid on näiteks romaani ja gooti stiil, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism. 2) Alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani stiilid hõlmavad vaid mõnda kunstiliiki (näiteks impressionism on vaid maalikunstis, puudub arhitektuuris), on lühiajalised, pole ühte valitsevat, vaid korraga on "õhus" mitu stiili jne. Kaasaegses kunstis on tegelikult stiili asemel õigem öelda kunstivool või kunstisuund. 3) Ka ühe kunstniku väga isikupärase laadi kohta võib öelda stiil. (Eestis näiteks on oma äratuntav stiil Jüri Arrakul)
tormi Galilea järvel"; Giuseppe Arcimboldo aastaaegade pildid; Benvenuto Celliini. 17. barokk 16.saj18.saj algus iseloomulik hoogsus, liikuvus, kirg, tunnete ülepaisutus, teatraalsus, üllatavus, ebatavalisus. Barokk vastandus renessandi harmoonilisusele Claude Lorrain ,,Odysseuse loovutamine"; Caravaggio Carracci ,,Peetruse ristilöömine", ,,Lautomängija"; Carlo Maderna Santa Susanna kirik; Lorenzo Bernini skupltuur ,,Apollo ja Daphne" 18. rokokoo 17301780a Rokokoo hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. Seda mõjutavad idamaadest toodud luksuskaubad. Kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik. Värvid ruumides olid heledad ja kerged. Rokokoomaali iseloomustas mänglev kompositsioon, õrn koloriit, õhuline ja peen pintslitöö. Antonie Watteau ,,armastuse nauding"; Francois
17. Saj teine pool said kuningad absoluutse võimu. Siis hakati mõtlema kuningavõimu ülistamisele ja hakati paraadlikke losse ehitama. Peamiseks mõjutajaks lossiarhitektuuris oli prantsusmaa arhitektuur. Tuntumaid kunstnikke on Nicodemus Tessin. Ta ehitas Drottningholmi suvelossi ja eeskujuks oli Versailles loss. Tema pojale usaldati uue kuningalossi ehitamine Stockholmis, sest eelmine oli maha põlenud. Loss valmis 1754. Stiililt oli rokokoolik klassitsism. Siseruumid olid rokokoo stiilis. Kujutavas kunstis oli pidurdavaks efektiks põhjasõda kuid 18 sai keskpaigas algas õitsenguperiood. Paljud kunstnikud said rahvusvahelist tunnustust. Üks selline oli Alexander Roslin. Ta oli kuulus portreemaalija ja tegi paraadportreesid. Seal töötas ka palju välismaa kunstnikke. 17-18. sajand Venemaal 17.saj lõpul jõuavad barokkstiili mõjud ka venemaale, kuid see piirdub vaid paari Moskva kirikuga. Enne seda oli venemaa täiesti suletud. 18
its bold patterns, when stretched over hoops; but for the majority the result of the new modes was the introduction of lawn, muslin, and dimity, of simple texture but lively pattern, little bouquets or scattered flowers being the most frequent. The universal crinoline of a century later was to have a very similar effect. Riietus Inglismaal 18. sajandil 1750 18. sajandi keskpaik on märgitud rokokoo stiili kõrgajaks Inglismaal. Varasemate aastate jäikus oli maha jäetud, 70-ndate ekstravagantsus ja 90-ndate uusklassikaline hooletus oli sarnaselt kujuteldamatu. Kõige tüüpilisem iseloomujoon sel sajandil oli kõige võluvamas staadiumis. Parukas oli puhas ja sobiv. Kolmnurkne kübar oli keskmise suurusega see oli olnud naeruväärselt suur Marlboroughi aegadel ja sai naeruväärselt väikseks 1790. aastal; mantlid ja vestid olid mõlemad väärikad
sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. 14. Renessanss (sünd. XV saj Itaalias XVI saj keskpaik) Madalmaade renessanss(Belgia, Holland) Saksa renessanss 15. Manerism (XVI saj keskpaik) 16. Barokk (algas XVI saj lõpus Itaalias - ~18. saj(mõnel maal) aga üldiselt 17. sajandini) 17. Flaami maalikunst(Rubens, van Dyck) 18. Vanaklassitsism 19. Rokokoo (18. saj 20ndad) 20. Klassitsism (18.saj lõpp 19.saj algus) Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) 21. Romantism(19. saj II veerand) 22
Kehtima hakkasid normid, millest üleastumist peeti lubamatuks. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Jean-Baptiste Greuze arvates ei pidanud kunst pakkuma silmailu ja vorminaudingut, vaid kunst pidi inimeste tundeelu mõjutamisega neid vooruslikule eluviisile suunama. Elisabeth Louise Vigee-Lebrun (1755- 1842) Tegu oli soojatundelise ja sarmika portreekunstnikuga, kelle loomingus rokokoo läheb üle varaklassitsismiks. Autoportree: Elisabeth Louise Vigee-Lebrun Kuninganna Marie- Antoinette sinises sametkleidis Jean-Baptiste Greuze (1725-1805) Autoportree Kõrgklassitsistliku maali taotlused Revolutsiooni ja suurte sõdade ajal asendus olustikuline varaklassitsism kõrgklassitsismiga. Püüti poliitilisi ja eetilise ideaale otseselt kujutavasse kunsti üle kanda. Süzeed valiti tihti antiikajaloost ja mütoloogiast.
soolaheeringas, vein, paber, klaas, vürtsid). Tollimaks kontrollis riigi väliskaubandust ja nende pealt saadi olulist sissetulekut. Rootsi aja erisused Sarnasused Vene aja erisused 1. Rootsi aja oli Eestis 10 1. Rootsi ajal kehtestati 3- 1. Vene ajal oli Eestis 12 linna. astmeline kohtukorraldus, mis linna. 2. Iseloomulik oli barokkstiil kehtis kuni 19. sajandini. 2. Iseloomulik oli rokokoo arhitektuuris (ovaalsed 2. Sise - ja väliskauplemis arhitektuuris (uhked aknad, ümaraks paisutatud kaubad olid samad. Ja sisedekoratsioonid). tornikiivrid). kauplemispõhimõttet jäid 3. Usuelu - püüeldi sisemise 3. Usuelu - samaks. enesetäiendamise ja kirikukaristussüsteem, 3. Haldusjaotus säilis parandamise poole, tuli
Stiil Aeg Rooma 8. saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Barokk 16.-18. saj Manerism 16. saj Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Merovingid 6.-9. saj Romaani 10.-12. saj Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Klassitsism 18.-19. saj Varakristlus 1.-6. saj Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomul...
maalid. Eriliselt tooks välja tema maali “Kiik” kus naine kiigub ja tema armuke vaatab meelalt kleidisaba alla. Kahtlemata on tema maalides jäädvustatunud tihti kergemeelsus ja pikantsus, kuid see pole kunagi vulgaarne ega toores. Ta kujutab maalidel naisi, eelkõige armuelu. Neid maale ei saa vaadelda kui pornograafilise repertuaari kandmist lõuendile, need ei ole ikkagi nii otsene nagu pornograafia tänapäevases mõistes. Nii nagu eluski tollel ajastul, siis rokokoo maalidki kirjeldasid läbi toonide inimest ning olustiku tema ümber. Maalidel olid lopsakad toonid, enam ei kirjeldatud biibli stseene vaid rohkem seliist privaatset ja rafineeritud emotsionaalset kogemust, mis on täis sensuaalset õhustikku, armastust ja elegantsi. Samamoodi kui kõigega elus ja eriti lõbu ja lustiga, siis ei saa ka suur toretsev pillamine kesta igavesti ja ainult sellega piirduda. Lõpuks finantsid kahanevad ja tuleb hakata kokku
..............................................................64 RENESSANSS ITAALIAS................................................................................................................................65 RENESSANSS PRANTSUSMAAL...................................................................................................................68 RENESSANSS TEISTES EUROOPA MAADES............................................................................................70 BAROKK JA ROKOKOO....................................................................................................................................73 17. JA 18. SAJANDI ARHITEKTUUR.............................................................................................................73 BAROKK ITAALIAS.........................................................................................................................................74 BAROKK HISPAANIAS................................................
Silmapaistvateks baroki esindajateks kujunesid eelkõige arhitektid ja kunstnikud ning nende loodud hiigelteosed. Näitena Versailles' loss Prantsusmaal, Michelangelo da Caravaggio natualistlik maal ,,Kristuse haudapanek", aga ka ühiskonna vaesemate kihtide poolt tellitud maalid, mis on saanud nime väikesed hollandlased. Osades maades asendus 18. sajandil barokkstill rokokooga, mis oli piiritum, vabam ja lõbujanulisem kui barokk. Kõige ehedamaks rokokoo näiteks kujunesid salongid, kus võis jälgida peenekujulisi dekoratsioone ning seinamaale, mida eelkõige kujutati muretutes heledates värvides. Alastistseenid tõid esile maalijate head anatoomiatundmised, mis on omamoodi tõlgendus arstiteaduse levikule. Kuigi 17. ja 18. sajandit iseloomustasid eelkõige uued voolud, avastused, teadused, leiutised, võib kõige olulisemaks uusaja kultuuris pidada seda, et ühiskond väljus piiritletud raamidest ja lõi põhja edasi arenemiseks
See pidavat olema hispaaniapäralik, aga seda polnud kahjuks tunda,kuid hispaania pärane muusike on rohkema gittariga esitatav,aga orkestri kontserdil ei arvanud et saaks seda kuulda. Pala esimene osa oli aeglane ja rahulik, justkui iseloomustaks see päikesetõusu hommikul. Tundsin et teoses on saladus sees.. Teine osa oli aktiivsem ja sai kuulda trummide mängu. Viimasena esines tsellomängija Andrei Markelov ja tema esitas orkestri saatel Tsaikovski variatsioone Rokokoo. Sai kuulda viiulite pehmet heli ilma solistita. Hiljem tuli sisse tsello ning viiulid täiendasid selle mängu. Meloodia oli rahustav, kuid mitte kurb. Mõnes kohas oli ta isegi nukravõitu. Keset pala mängis tsellomängija soolot ja sellepärast ei tundunud pala enam nii üksluisena. Kui astusime saalist välja jäi tunne,et tsello minu jaoks on väga raske pill. Mõned palad meeldisid väga nagu nt. "Öö Madriidis". Kontset väga meeldis mulle ja sõpradele,kellega käisime
hoone Kapitoolium Washingtonis. Venemaal Admiraliteedihoone Peterburis ja paleeväljak koos Aleksandri sambaga ning Peastaabi kaarhoonega. Eestis kõige klassitsistlikumad ehitised on Tartu kesklinnas, näiteks Johann Wilhelm Krause Tartu Ülikooli peahoone, raekoda, kuid ka Stenbocki maja Toompeal ning paljud mõisad nagu Riisipere mõis. Sisekujundus Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad - pilastrid. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör ja munavööt. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud - girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski
Lossid ja paleed NORRA Oslo kuningaloss • Lossi hakati planeerima 1821. • Loss valmis aastal 1849. • Lossi arhitekt oli Hans Linstow. ROOTSI Stockholmi kuningaloss • Praeguse lossi kohale ehitati 13. sajandil kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. • 16. sajandi lõpus ehitati loss ümber renessanss- stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks • Lossis on 609 ruumi ning see on üks suurimatest täna- päeval kasutatavatest lossidest. Drottningholmi loss • Rootsi kuningas Johan III ehitas lossi oma abikaasale 1580. aastal. • 1661 põles loss maha. • Hiljem palgati arhitekt Nicodemus Tessin vanem läbiviima taastamistöid. • Praegune kuningapere on lossis elanud alates 1981. aastast. TAANI Fredensborgi loss • Põhjasõja lõpul anti arhitekt Johan Cornelius
keskel vaade kaugusesse, soojad kuldtoonid 17.saj barokk Saksamaa Arhitektuur: maaliline, dünaamiline, teatav Arhitektuur: raskepärasus, rakendatakse rohkem detaile ja Mathäus Daniel Pöppelmann (1662-1736) ilustusi 17.saj barokk Venemaa Arhitektuur: barokk ja rokokoo stiil Arhitektuur: Skulptuur: Prantsuse mõju Niccolo Michetti (1675-1743) Alexandre Leblond (1679-1719) Bartolomeo Rastrelli (1700-1771)
2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised materjalid, mööbel. 3. Kuidas oli uue stiili nimi, kust see pärines? Uue stiili nimi oli rokokoo ja see pärines prantsuse keelsest sõnast rocaille, mis tähendab merikarbi poolmikku meenutavat motiivi. 4. Mida tähendab chinoiserie? Nn hiinatsemine 5. Mis iseloomustab tolleaegset rõivamoodi
Suured pinnad, heleda koloriidiga maalid, kangapinnad, hiina kunst ja jäljendamine. Avaldub sisekujunduses. Maalide koloriit hele ja pastelne. Maal, millel kujutatakse Antoine Watteau, Francois Boucher, Jean 18. saj I pool Rokokoo Prantsusmaa loodust nautiva seltskonna vabaõhupidu. Kompositsioonis: lainetav ruum, diagonaal, Honore Fragonard, Jean Simeon Chardin, kõverjoonte vastandamine, võbelev valgus, hajuvad piirjooned. Naisetüüp: meeleline,
Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism. Mis on valgustatud absolutism ? valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike refo...
1642 Louis XIII esimene minister, oli valitususes domineerival positsioonil ja üks peamisi Prantsuse absolutismi rajajaid. Tänu temale tõsis Prantsusmaa Habsburgide peamiseks rivaaliks. Asutas 1635 Prantsuse Akadeemia. Joseph II (1741-1790): Saksa-Rooma riigi keiser 1765-90, Austria ertshertsog 1780-1790. Piiras kiriku mõju, kehtetas 1781 ususallivuse. Kaotas pärisorjuse, edendas haridust, algatas maksureformi. Rajas tugeva tsentraliseeritud riigi. KUNSTNIKUD Francois Boucher (1703-1770) Rokokoo maali tüüpiline esindaja. Kenitlevad ja magusad, enamasti antiikmütoloogia kergemeelsemat poolt kujutavad seinamaalid. Michelangelo Buanorroti (1475-1564) : itaalia kujur, maalikunstnik ja luuletaja. Itaalia renessanskunsti hiilgavaim esindaja. Sixtuse kabeli laemaal Roomas Peetri kirikus. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) : hollandi maalikunstnik, üks hollandi nn kuldse ajastu silmapaistvamaid kunstnikke, töötas paljudes zanrides maalides portreid, maastikke ja grupiportreid. Elas
sajandil silma värvirikka dekoori ülima lopsakuse, hoo ja tundeküllasusega. Katoliku kiriku ja ilmalike valitsejate eeskoste all vallutas ta kogu Euroopa ja levis kaugemalegi. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia ja osalt ka Saksamaa üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel alates 1760-70ndatest aastatest segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks.19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudeobarokiks
vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. · Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus · Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme · Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. · Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. · Ornamendid olid taas sümmeetrilised. Ääsmäe mõisa varaklassitsistlik interjöör Roosna-Alliku mõisa interjöör Klassitsism Prantsusmaal · Jagatakse kolmeks etapiks: · 1
Ta kinnitas , et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese. I. Newton leidis seletusejõule, mis taevakehi orbiidil hoiab, sõnastas liikumise kolm põhiseadust, arvutas välja maa õiged mõõtmed ning seletas tõusu ja mõõna. C von Linne jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused. Barokk on Euroopas valitsenud kunstistiil, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded. Rokokoo on Prantsusmaal tekkinud kargemeelne ja mänglev kunstistiil, mis oli baroki edasiarendus. Tähtsamad maalikunstnikud on Velazquez, Rubens ja Rembrandt. Prantsuse revolutsioon toimus 1792-1799 aastal. Toimus kuna Prantsuse kuningriik oli kriisis. Vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Batille kindlus Pariisis, see tähistaski revolutsiooni algust. Kaotati aadliseisus. 1798 aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon".
Samuti on selles stiilis maju Tallinnas. Tartu Ülikool Kõigist klassitsismiajastul Eestis töötanud arhitektidest on maailmas kõige kuulsam ilmselt Carl Ludvig Engel. Ta oli 1809-1814 Tallinna linnaarhitekt. Eelkõige sai Engel tuntuks aga Helsingi Senati väljaku kujundamisega, millest kujunes üks stiilsemaid klassitsistlikke linnakeskusi. Sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Ornamendi elemendina kasutati tihti vaniku ja nn. trofeekimbu (lipud, mõõgad, kiivrid) motiive.
maalis 3 Versailles'i lossi lasi a) Karl Suur; b)Louis XIV; c) Napoleon d) Nikolai I ehitada 4 See hoone pole a) Tartu Ülikooli peahoone; b) Jumalaema kirik Pariisis; c) klassitsistlik Panthéon Pariisis; d) Valge Maja Washingtonis 5 "Vaskratsanik" asub a) Stockholmis; b) Narvas; c) Peterburis; d) Riias 6 Firenzes sai alguse a) impressionism; b) renessanss; c)klassitsism; d) rokokoo 8. Milline õpitud kunstivooludest meeldis Sulle kõige rohkem? Miks? Kõige enam meeldis mulle barokk koos oma meeliköitva arhitektuuriga. Barokkarhitektuuris puudus korrapärane rahu, kõik liikus ja lainetas. Hoonete fassaadid olid igaüks kui omaette kunstiteos, mille sarnast teist ei olnud. Kõikjal valitses arhitektuuriliste vormide kuhjamine, mis omakorda talletab kõik mälestustesse. Eriti meeldib mulle Prantsusmaal olev Versailles
Väga palju tehti ka portreid, mis mõjuvad kuivalt ja igavalt tänu idealiseerimisele. Jasques Louis David (1748-1825) Sündis Pariisis, 9-aastaselt jäi orvuks, poisi kasvatamisega tegelesid onud, kes panid ta maalimist õppima. 16-aastaselt asus õppima väga tuntud meistri juurde ja hiljem jätkas õpinguid Kuninglikus Maali- ja Skulptuuriakadeemias. Seejärel elas mitu aastat Itaalias. Itaaliaperioodil toimus muutus loomingus. Kui ta esialgu maalis rokokoo stiilis, siis nüüd muutusid ta maalid tõsisemaks ja rangemaks. Itaalias maalis ta antiikmütoloogia teemal ,,Horatiuste vanne". Maal on lihtne, ilma liigsete ilustusteta. Ta kujutab kolme figuurigruppi, mis paiknevad nagu tegelased laval. Seda peetakse esimeseks klassitsistlikuks maaliks. Revolutsiooni puhkedes liitus David kolmanda seisuse ja selle nõudmistega. Revolutsiooni sündmustest mõjutatuna sündis ,,Tapetud Marat". Marat oli üks revolutsiooni juhtfiguure
Kunstiajaloo perioodid Liisa Tamm Keskaeg • 5.-15. sajand, jagunes omakorda kolmeks perioodiks (varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg) • Kiriklik kunst • Kohmakad skulptuurid • Töö valmistaja ei omanud tähtsust: ▫ Skulpuurid ja seinamaalid polnud signeeritud • Romaani ja gooti stiil ▫ Romaani stiil arhitektuuris: ümarkaar, vähe kaunistusi, vähe väikseid aknaid ▫ Gooti stiil arhitektuuris: teravkaar, ohtrate kaunistustega, palju suuri aknaid Pisa torn Pisa torn • Asub Itaalias • Romaani stiilis • Torni ehitati ajavahemikus 12. sajand – 14. sajand • Üks kolmest vanimast ehitisest Pisa Katedraali väljakul • Valisin, sest minu jaoks on see kõige tuttavam keskaegne ehitis • Keskaegsed tunnused: ümarkaared, vähe väikseid aknaid, Pisa torn on eraldi seisev kellatorn, vähe kaunistusi Naeratav ingel Naeratav ingel • Ümarplastika – kuju vaadatav nii eest kui ka külgedelt • Gooti stiilis • Hingeline ning tundeline...
Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates
See teos on ülistus filosoofiale mitte religioonile ja seega omamoodi dissidentlus. · Renessanssikunsti näited Eestis Tallinnas on puhas renessanss-stiil kujutatud vaid ühe hoonega - Mustpeade majaga Pikal tänaval. Tallinna Raekoda on küll Gootistiilis kui tal on Renessanss-stiilis torn. Niguliste kirikus on välja pandud Saksa kunstniku Bernt Nodke "Surmatants". Tallinnast on pärit ka renessansslike portreede meister Michel Sittow. · Barokk, rokokoo: absolutismi ja religiooni mõju kunstile. Ehituskunst (kirikud, lossid, pargid) Absolutismi ja religiooni mõju kunstile Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist
Arhitektuuris väliselt ei muutundu palju, aga seest jäid toad hubasemaks ja väiksemaks, seinad paneelide või peeglitega kaetud. Mööbel kerge ja kõverjalgne, istmed siidiga kaetud, kanti siidrõivaid ka mehed, ehitud pitsi ja puuderdatud parukad, naistel spiraalsed lokirullid, meestel pats, daamidel sipelgtalje ja suued paisuvad seelikud. Maalikunstis heledad toonid, võbelev valgus. Sageli maaliti lambureid, lambuririietuses aadlikud, kujutati jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi. Rokokoo tõi euroopa kultuuripilti esimese inglise kunstniku gainsborough, kerge pintslilöögiga, õhulised ja valgusküllased maalid, tuntuimad Poiss sinises, hommikune jalutuskäik. Rokokooskulptuurile on omane samasugune kergus ja graatsia nagu maalikunstile, palju tiivulisi armastusjumalaid ja putosid, moodi tulid portselanist nipsasjkesed. Okokoostiil tõi uue suuna ka pargikujundusse. Filosoof rousseau mõjutusel tekkis uus, vaba loodust jäljendav
muutumine, rahutus, massid ja emotsionaalsus. Tema skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, on avatud ja näitavad oma emotsioone. Kasutab keerukaid poose. Põhilised on võitlemis- ja röövimisstseenid. Kuulsad on ,,Taavet", ,,Apollon ja Daphne", ,,Püha Teresa ekstaasis". Tal on veel palju dekoratiivseid moodustusi nagu Paavsti troon Peetri kirikus. Saksa barokkarhitektuur 17.saj Küllaltki tagasihoidlik sajand. Sõda aeglustas kunsti arengut. Barokk ja rokokoo omavahel väga seotud. Barokk on välis ja rokokoo sise. Parim näide Balthasar Nemranini Würzburgi piiskopiloss. Zwinger Dresdenis peoplast kus vürst korraldas hobuste kadrilli/tantsu. Ümbritestud galeriide ja paviljonidega 3st küljest. HISPAANIA KUNST 17.SAJ SKULPTUURIS säilis gootika mõju, sest on vastureformatsioon. Jätkati puuskulptuuride tegemist. Juurde tuli naturalistlikkus ja kirevus. Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse
Jumalaema kirik Pariisis Renessanss 1320 1620 Otse tõlkes tähendab see antiikkultuuri taassünd, tegelikult taaselustati Euroopa eesrindlikes maades mõningaid antiikkultuuri elemente. Tähtsamaks Renessansi keskuseks oli XV sajandil Firenze. Rikkad püstitasid seal paleesi (Palazzo). Renessansi ajastust on pärit see, et kiriku siseruum ei jagunenud löövideks vaid oli suur avar saal. Barokk, klassitsism ja rokokoo XVII XVIII sajandil. Üleminek ühelt arhitektuuristiililt teisele toimub järk järgult. Barokki iseloomustab illusioon, segadusseajamine, teatraalsus, elurõõm.Ei hinnatud inimkäte poolt puutumata ümbrust. Pargid olid vägagi kunstlikud. Saksamaal olid eriti uhked losside vestibüülid. Peetri väljak Roomas Pariisis tekib uus stiil mida nimetati rokokoo st teokarpi, see oligi selle stiili põhimotiive. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja
................................................................7 1.5Muinas-Rooma ...............................................................................7 Tallinn 2011 2. JUMESTAMINE KESKAJAL JA PÄRAST SEDA .................................8 2.1 Renessanss ....................................................................................8 2.2 Barokk ........................................................................................8 2.3 Rokokoo .......................................................................................9 3. MEIKIMINE 19-NDAL JA 20-NDAL SAJANDIL .................................10 3.1 1920ndad ....................................................................................11 3.2 1930ndad ....................................................................................12 3.3 1940ndad ....................................................................................13 3.4 1950ndad .....................
ÜRGAEG Koopad: Lascaux, Altamira Stonehenge Inglismaal 2000a eKr MESOPOTAAMIA Istari värav: sinine värav Babülonis Tsikuraat, astmeline ehitis, otsas tempel EGIPTUS Püramiidide areng: · mastaba · astmikpüramiid · püramiid · kaljuhaud Egiptuse poos: reljeefidel, silm ja õlad eestvaates, jalad ja nägu külgvaates. Reeglid, mis ei muutunud. Sfinks: inimese pea, lõvi keha. VANAKREEKA Antiik- Vana-Kreeka ja Vana- Rooma Skulptuurid: · Odakandja · Kettaheitja · Milose Veenus · Odakandja Kreeka kultuuri ja kunsti mõju tänaseni ulatuv roomas, renessansis, klassitsismis, proportsioonides, vormides, materjalides. VANAROOMA Panteon: esimene kuppelehitis Triumfikaar: võidukaar mälestuseks Amfiteater: suurim on Colosseum Mosaiik: pisikestest kivikestest või klaasitükikestest pilt VARAKRISTLIK Basiilika 3 löövi BÜTSANTS Hagia Sophia kate...
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
