Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3-0.5ha 3. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma 4. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit 5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks VASIKAD 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha
Raba Üldiseloomustus Raba ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim tase Raba vastandiks on madalsoo Kõrgsoo on arengult toitevaene, madalsoo on toiterikas Kumer turbakiht on rabas nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks o Rohurabad on märjemad ja lagedamad o Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel Taimed Raba taimed jagunevad kolme erinevasse gruppi o Sambla- samblikkurinne o Rohu- ja puhmarinne o Puurinne Kõik nad moodustavad alustaimestiku Sambla- samblikkurinne koosneb sammaldest ja samblikest Kõige sagedasemad taimed Eesti rabades on turbasamblad o Pruun, lillakas, Balti, teravleheline turbasammal o Raba- karusammal, palusammal Taimed Rohu- ja puhmarinne o Kanarbik(kasvab niisketes kohtades), sookail (kasvab kuivemates kohtades) o Pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp- villpea, raba-jänesvill, rabamurak...
komposteerides sõnnikuga. Vedelatest orgaanilistest väetistest kasutatakse enim virtsa ja läga, mis on lämmastiku- ja kaaliumirikkad, täiendavalt tuleks lisada fosforit. Karjamaade kasutamine 1. Karjamaade iseärasused - Keerulisem kui üheaastaste taimede kasutamine - Karjatamisel on täiesti erinevad tingimused (tallamine, väljaheited, mitmete mikroorganismide tegevus). Alles karjatamine teeb rohumaast karjamaa. - Rohu söömine erineb rohu niitmisest niitmisel kõrvaladatakse rohi ühtlaselt, karjamaal sööb loom valikuliselt. Pidevalt kärbitakse paremaid taimi ja taimeosi, seetõttu paremini söödavad taimeliigid on ebasoodsates tingimustes. Mittesöödavad taimeliigid aga võivad rahulikult kasvada, annavad seemet, paljunevad(head taimed võvad välja minna, mittesöödavad levivad). Kärpimise kõrgus sõltub taimede kõrgusest, tihedusest ja arengufaasist
Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid kt3 Mis on tardkivimid,kuidas on need tekkinud? tardkivimid - vedela magma hangumise tulemid Mis on settekivimid, kuidas on need tekkinud? settekivimid - mineraalainete settimise tulemid Mis on moondekivimid, kuidas on need tekkinud? Moondekivimid - tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid? Kermaamilised materjalid on põletatud savitooted Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide head omadused
Kui tahetakse teha mitu niidet või sügisel hakata karjatama, siis tuleks varem niita kui optimaalne aeg. Kui taimik lamandub, niita kohe. Hein kuivab juba samal päeval, kui kastemärga heina niita, siis kuivavad nad kokku ja vesi ei aurustu ära, ning hein ei kuiva. Niitmine on tähtis taimede elutegevuse jätkamiseks, toitainete väljauhtumiseks. Taime osade varisemiseks. Füsioloogilis biokeemilised ja biokeemilised protsessid. Füsioloogilis keemilised protsessid on tingitud rohu ainevahetusest, taimes jätkub hingamine aga varsti saab ülekaalu toitainete lagunemine, Sellist perioodi nimetatakse ka nälja ainevahetuseks, see ekstab kuni rakkudel on turbori taastumise võime. Kähku on vaja,et niiskus langeks 40- 50 %-ni. Biokeemilised protsessid jätkuvad ka väiksema niiskuse sisalduse juures tapetud rakkudes. See kestab kuni heinas on niiskust 18 %. Kadude vähendamiseks on tarvis, et hein kiiresti kuivaks. Hea on kui 5-7 tunni jooksul niiskuse tase langeks 50 %-ni
SAKU GÜMNAASIUM Kreet Käärma RICHARD ROHU ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. Inga Uusmaa Saku 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I RICHARD ROHU ELU 4 1.1 Richard Rohu lapsepõlv 4 1.2 Richard Rohu kujunemine kirjanikuks 5 II RRICHARD ROHU LOOMING 6 2. 1 Richard Rohu looming 6 Tuulemäe sari 7 Linnaelu kujutavad ajaromaanid 9 Võitlustee otsingud 1930-ndate aastate alguse loomingus 10 Otsingud 1930-ndate aastate teisel poolel 11 Taluelu kujutavad romaanid 1930-ndate aastate lõpul 12 R. Rohu looming Nõukogude Eestis 13 R
Rohumaade kasutamine ja silo Loengu konspekt Heinategemine Rohumaade kasutamine Peab olema reeglipärane. Varase arengukiirusega rohustuid tuleb suve jooksul karjatada 5-7 korda. Ära söödud rohu kõrgus ei tohiks olla väiksem aluskõrrelistel 2-3 cm ja pealisk 5-6 cm. Kõige madalamat ärasöömist talub ainult karjamaaraihein. Vaheaeg karjatamisel peab suve esimesel poolel 15-20 päeva ja teisel päeval 25-30 päeva. Keskmise arengi kiirusega karjamaid saab suve jooksul karjatada 4-5 korda. Ja nende vahea alg 20 p ja suve teisel poolel 30 p. Hilise areng taimi saad karjat 3-4 korda ja vahea I p 30 pä ja s II poolele 35 päeva.
hein, iga- aastane ühekordne käsitsi niitmine mõjutas looduskeskkonda vähe. Rohumaa taimekoosluste kujunemist mõjutab tugevasti kasutusviis. Ühesuguse mullastiku ja veereziimi 5 tingimustes põhjustab tugev karjatamine eri rohukamara moodustumist, võrreldes ainult niitelise kasutamisega. (Krall jt 1980). Karjatamise viisist sõltub söödud rohu kogus, rohu söödavus(%) ja loomade toodanguvõime ning karjamaa kestus. Karjatamist on võimalik korraldada kahel viisil: 1) süsteemitu ehk vabakarjatamine ja 2) süsteemikindel ehk ratsionaalne karjatamine, mis jaguneb a)kopliviisiline, b(portsjoniviisiline, c)karjamaade vahelduv kasutamine, d)niiteline kasutamine ja e) ketitamine. Süsteemitut karjatamist kasutati varasematel aegadel laialdaselt. Tänapäeval võib seda kohata
Elas kord poiss, kelle nimi oli Mart. Ta oli apteekriabiline. Mart töötas meister Johanni juures apteegis. Ühel päeval tuleb apteeki raehärra majateener Jürgen nende juurde ja ütleb neile, et raehärra Kalle on haige. Meister Johann ja Mart lähevad raehärra juurde, meister kirjutab raehärrale välja kõige tõhusama rohu midridaatsiumi. Kuid olla kindel, et rohi mürgitatud ei ole, pidi Mart seda alguses ise proovima ja alles siis pidi seda räehärra sööma. Ning nad pidid selle rohu valmis tegema lõunaks. Nii läksidki Mart ja meister Johann seda rohtu tegema. Kuna meistril oli suur nohu, siis ei õnnestunud neil seda rohtu ertit teha, sest valmistusained lendasid koguaeg minema, kui meister Johann aevastas. Nii käskiski meister seda rohtu Mardil teha. Igaksjuhuks pani Mart meistrile päeva kausi, et kui ta aevastab, siis ei lenda valmistusained minema. Nii hakkaski meister rääkima, mida tuleb sisse panna ja Mart
VIHMAMETS 1) Taimestiku eripära VAHEMERELINE PÕÕSASTIK ja Taimestik on hästi tihe, liigirikas, METS kiirekasvuline, esineb epifüüte 2) Loomastiku eripära 1) Taimestiku eripära Loomad on valjuhäälsed ja erksa- Igihaljad põõsad, taluvad põuda, värvilised sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid 3) Traditsioonilised tegevusalad 2) Loomastiku eripära Taimekasvatus, jahipidamine Leidub vähe sellele vööndile 4) Kultuurtaimed kuuluvaid loomaliike Sidrun, mandariin, apelsin, ananass 3) Traditsioonilised tegevusalad Turism, toorainete tootmine, viinamarja istandused 4) Kultuurtaimed SAVANN ...
,,Mardileib" kokkuvõte Raamatu ,,Mardileib" autor on Jaan Kross. Peategelasteks on Mart ja meister Johann. Mart töötas keskaegses Tallinna apteegis apteeker Johanni abilisena. Ühel päeval tuli apteeki raehärra majateener Jürgen nende juurde ja ütles neile, et raehärra Kalle on sapihaige. Meister Johann ja Mart läksid raehärra juurde, meister kirjutas raehärrale välja kõige tõhusama rohu midridaatsiumi. Selleks, et kindel olla, et rohi mürgitatud ei ole, pidi Mart seda alguses ise proovima ja alles siis pidi seda raehärra sööma. Nad pidid selle rohu valmis tegema lõunaks. Nii läksidki Mart ja meister Johann seda rohtu tegema. Kuna meistril oli suur nohu, siis ei õnnestunud neil seda rohtu eriti teha, sest valmistusained lendasid koguaeg minema, kui meister Johann aevastas. Nii käskiski meister seda rohtu Mardil teha. Igaks juhuks
valke. Suur proteiini sisaldus, soodasam. Heintaimede eelised: - aastate lõikes stabiilsed - Vähem sõltuvad ilmastikust - Võimaldavad vähendada inimtööjõudu - Energiakulu toodangukuludele väike - Saaki saab maist hilissügiseni, peaaegu kadudeta - Väärindavad kõige paremini mineraalväetiseid - Bioloogiliselt täisväärtuslik sööt Kvaliteet sõltub: - Koristusviisist - Arengufaasist - Väetamise intensiivsusest - Rohu kuivaine proteiini sisaldus võib kõikuda 6- 30% vahel, st valesti kasutusel 5 kordne erinevus kvaliteedis. Põldheina kasvatus Põldhein on söödakultuur kui ka oluline lüli viljavahelduses, tagamaks mulla viljakuse püisvuse või tõusu. Kui ettevõte spetsialiseerunud teravilja kasvatusse võib osutuda oluliseks vilja vaheldusega kaasnev kultuuride saagi tõus. Sellelt lähtub kas oluline loomasööt, mullaviljakuse tõstmine või siis mõlemad
sinilill. Arg ja ettevaatlik pung tihedalt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill- see julges. Põrmust üles tõstis pea: valgus! Selgus! Ah, kui hea! SUVI Ellen Niit Suvi, sa päikesetuline, suvi, sa plvesuline, õieehtes, üleni lehtes, rohev ja valge! Taevas on piripärni. Kõrge sinise särani kõik loom ja laps tõstab palge. SUVISEL MAAL Jaanus Tamm Paljapäki on parem astuda rohu pääl. Rohi kahiseb tasa. Tal on sõbralik hääl. Rohu sisse võid heita selili mõnusalt. Kaeda pilvede rändu hästi sügavalt alt. Rohi tuttavalt lõhnab. Päkkasid silitab. Mesipuu undab vaikselt. Lepalind vilistab. SÜGIS Viivi Luik Ma ei tea, kas oled käinud sügisel maal. Taevas on kõrgele tõusnud ja puudest said jaheda leegiga lõkked lagedail väljal. Näed sa, kui kauaks septembrikuu valgus
Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Nüüd toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel
ümbruse temperatuurist võib veevajadus olla ka kahekordne. Lisaks sellele sõltub veevajadus ka sööda veesisaldusest, hobuse vanusest, jootmiskordade arvust ja individuaalsetest eripäradest (higistamine). Seedtalitluse iseärasused Erineb tüüpilisest seedetalitlustest. Lähvmal lehmale kui seale, sest jäemesooles toimub ka seede. Suuseede -võtab sööda mokkade ja keelega, rohu sööb väikehammastega. Purihambad laiad ,sööb 1 suupoolega ja aeglaselt (1kg.kaera 10 min). Maoseede - mahutab 10l. Söögitoru tuleb makku keskohast ja jaotab mao kaheks. Kaetud butaanse limaskestaga, kotitaaline eeosa ja näärimeline tagumine osa. Allaneelatud osad satuvad söögitorupoolsesse ossa – toimub mikrobiaalne seede. Tekib seede aeg maosisaldises 80% vett (maonõret). Edasi liigub sööt maolukuti kaudu peensoolde.
AKT 24. september 2012 nr 2 12/ 6 KINNITAN (allkiri) Jõgeva Tiit Sukk Juhataja 25. 09.2012 Üleandmise-vastuvõtmise akt Lähtudes Kaarel Asi ja Mikk Pusksis vahel 19. september 2012.a sõlmitud lepingust nr 2 -12 /6 üleandja Kaarel Asi annab üle ja vastuvõtja Mikk Pusksis võtab vastu lepingu alusel tehtud töö. Töö vastuvõtmisel loevad pooled lepingus sätestatud töö (-d) nõuetekohaselt täidetuks ja kinnitavad, et ei oma üleandmise-vastuvõtmise hetkel lepingu täitmisega seoses vastastikuseid pretensioone. Akt on allkirjastatud kahes eksemplaris, millest üks jääb tellijale ja teine töövõtjale. Tellija Töövõtja Tiit Sukk Tairi Kasukas (all...
Heina kvaliteet Kvaliteet Energia MJ/kg/ka MJ/kg Kehv 7,5 6,25 Keskmine 8,5 7,0 Hea 9,5 8,0 13.Lammaste karjatamine, Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. estis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, mil tänu soodsamale ilmastikule toimub kas intensiivne või vähem intensiivne rohu kasv. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömuseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest
JUHTKONNA NÕUPIDAMISE PROTOKOLL Valga 20.09.2012 Algus kell 10.00, lõpp kell 11.00 Juhatas Aiki Järv Protokollis Agathe Äri Osa võtsid juhatuse liikmed: Ahti Okaspuu, Mihkel Murakas, Liina Sirel Kutsutud pearaamatupidaja Tiina Nõu PÄEVAKORD 1. 2012 EELARVE KINNITAMINE 2. Sponsorluse taotlused 1. KUULATI: Ahti Okaspuu tutvustas 2012. aasta eelarvet ja tõi esile tulude liigse kasvu eelmise aastaga võrreldes ja andis lahendusi, kuidas seda muuta OTSUSTATI: 1.1 Kiita heaks ning esitada 2012. aasta eelarve nõukogule kinnitamiseks 2. KUULATI: Mihkel Murakas tutvustas laekunud sponsorlusi ja nende kasutamisvõimalusi. OTSUSTATI: Mitte vastu võtta taotlusi. (allkiri) (allkiri) Mari Mets Agathe Äri Juhataja ...
paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Toit Toitub inimese ära seeditud toidust. Hingamiselnudkond Hingavad difusiooni teel Erituselundkonna osad Hästi arenenud protonefriidid Eritavad lima Sigimine On mõlemasugulised loomad , neil on nii emas kui isas suguelundid Muna areng nt paeluss, ta laseb lahti ühe oma lülidest kus on üle 1000 muna - munad peavad saama välja värskeõhu kätte niiskesse kohta- Muna jõudis rohu sisse sealt sööb ära ta lammas või lehm loom tapetakse ära tehakse nt hamburger- inimene sööb hamburgeri ja uss hakkab inimese sees arenema . Kahjulikus - nõgestavad organismi , söövad inimese seeditud toidud . Nakatumise vältimine ei tohi süüa toorest liha , kala . Vältida saastunud vee joomist :). Imiussid Paeluss, ümaruss , uuskinea uss , Laiuss
Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Nüüd toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind
b) poollooduslikud rohumaad (puisniidud, puiskariamaa, loopealsed, alvarid) 11) Heintaimede kasvatamine põllukülvikorras ( põldhein) c) looduslikud rohumaad Klassikaline põldhein on ristikurohke: varane ja hiline (punane ristik) ning roosa ristik koos põldtimutiga 3) Rohumaade saagipotentsiaal ning rohu kastitusviisid, rohusöötade liigid põllukülvikorras. Tavaliselt kasut. põldheinakamarat kaks aastat. Teraviljakasvatuse ülekaaluga külvikorras Rohusöödad: silo, hein viljeldakse ristikut ilma põldtimutita 1 aasta. Punane ja roosa ristik kestavad kauem, kui neid niita varases Rohtu kasutataksegi siis kas silo või heina tegemiseks
Richard Johannes Roht Sissejuhatus Sündis 12. Aprill 1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus. Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees. Noorus kui sünge argipäev. Noor kirjanik kiindus loodusesse. Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugema õppis kuue aastaselt. Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Maetud Metsakalmistule Haridus Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis Õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid. Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H.Treffneri eragümnaasiumi, mille pidi aga
2. Põhja- ja lääne-eesti- kus mulla foniteet on 35-45 hindepunkti, võimaldab 1 ha pidada 0,75 loomühikut 3. Lõuna- ja kagu-eesti kus muldade foniteet on 25-35 hindepunkti, võimaldab pidada 0,5 loomühikut(1 vasikas). Eesti kliimas ja mulla juures on võimalik toota ha kohta teravilja 3-6t, karjamaa rotu 25-35 t, rohuhaljasmassi silotootmiseks 40-60 t, kuiva heina, 4-6 t/ha. 1 lehma kohta arvestatase aastas karjamaa rohtu 6-7 t, rohu silo 10-11 t, kuiva heina 1-2 t ja jõusööta sõltuvalt toodangust 1-3 t. Haritava maa pindala on sääda tootmise seisukohalt otstarbekas jagada järgmiselt: · Teravilja kasvatuseks 35 % · Rohukarjatamiseks 25% · rohusilode ning heina tootmiseks 40% 68) Rohumaataimede eluvormid Rohumaadel eristatakse 7 erinevat taimede rühma. 1. Puud mis kasvavad looduslikel rohumaadel, puud on igihaljad ja suvehaljad.
· Külvatakse kultuurtaimed(ristik, timukas) · Jäetakse taimed mitmeks aastaks kasvama · Niidetakse ja väetatakse aeg-ajalt Tingimused koosluse püsimiseks · Tuleb aeg-ajalt niita · Hooldamiseks ei tohi kasutada raskeid masinaid · Mõõdukalt väetama · Valida kõrgem niidutera Tagajärjed tingimuste mitte täitmisel · Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks · Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt , kuna siis on rohi maitsvam · Rohu maitsest sõltub palju loomad söövad Osakaal · Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt. · Jäävad püsima ainult kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kasutatud kirjandus · http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kultuur-_j a_ruderaaltaimkond · http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/ro humaaviljelus/kultuurrohumaad#.VCu6_2d_u24 · http://www.natura2000.envir.ee/files/doc/poollood _01.pdf · http:// pmk.agri
"Viimasel hetkel tulnud pääsemine" 1. Kus elavad piisonid? Praegusel ajal elavad piisonid nii Euroopas, kui Ameerikas. 2. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Too näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Nad murravad puid maha, mis maas kuivavad ning seejärel süttivad, seepärast ongi preerias palju metsa tulekahjusi. Preeriatulekahjud hävitavad enamiku taimedest, jättes alles vaid rohu juured. Peale tulekahjut kasvab maast võimas rohi ning nii saavad piisonid oma kõhu täis. Nad ajavad ka lund laiali, et oma toitu kätte saada, nii on nad abiks ka inimestele, inimesed ei pea enam ise lunf ära ajama neil on elavad lumesahad. 3. Kuidas on preerias koosluse säilimine sõltuv piisonitest? 4. Miks hävitati piisonid? Piisonid hävitati selle pärast et kontinendi hõlmamine vajas raudteid ja seetõttu ka indiaanlaste maid
Zeus Grete Käen Zeus Zeus oli peajumal Jumalate ja inimeste isa, taeva-, vihma- ja piksejumal Päästis maailma Kronose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt Teda kujutati piksenoolte ja tammepärjaga keskeas mehena Zeusi sünd Zeusi vanemad on titaanid Rheia ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Perekond ja armukesed Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema...
saab see antud mõnele väiksemale sugulasele,tuttavale. Päris igat asja ka ära ei anna, mõned kulunumad asjad leiavad siiski koha prügikastis. Minu arvates ei tea inimesel olema kõige uuemad ja kallimad riided seljas.96 Vahel olen nõus ka maksma rohkem, et saada kvaliteetset kaupa, näiteks jalanõud või elektroonika. Nende vastupidavus on oluline, seega saab vaadatud erinevaid mudeleid. 24 Ka arstirohtudega on nii, samas ma võin odavalt samuti väga hea rohu saada.13 Muidugi maiustustele raiskan ma tohutult raha aga viimasel ajal olen suutnud ennast tagasi hoida. Ma olengi selline keskime tarbja, kes otsib seda kõige odavamat kaupa aga samas lubab endal vahel natuke raisata ka.
põhiliselt poollooduslikel rohumaadel. Seevastu rotatsiooniline karjatamine on levinud väga paljudes riikides ja eeskätt Uus-Meremaal on see enim kasutatud karjatamisviis. Süsteemitu e vabakarjatamineKarjatatav ala on piiratud püsitaraga, kus loomad saavad valida karjamaarohtu üle kogu rohumaa ja neid hoitakse sellel maaalal suhteliselt pikka aega, tihtipeale enamuse aja kogu karjatamise perioodist. Kari lastakse kevadel karjamaale ja erinevate võtetega hoitakse tasakaalus rohu juurdekasv ja tarbimine mäletsejaliste poolt. Vabakarjatamist rakendatakse eelkõige ekstensiivse rohumaakasutuse korral.Vabakarjatamise viis nõuab väikseimaid kulutusi karjatarade, joogikohtade, juurdepääsuteede ja väravate valmistamisel. Hooldustööd on hästi mehhaniseeritavad, sest suuremad maaalad võimaldavad tehnika juurdepääsu ja manööverdamist. Kuna tegemist on väiksemat investeeringut ja tööjõudu nõudva
Mults On tõhus umbrohtude tõrjumise ja taimede väetamise viis aga ka kompostimise viis. Maapinnale laotatud sõnniku, põhu turba, puulehtede, niidetud rohu, heina, saepuru, puukoore kihis toimuvad samad protsessid, mis kõdukihis metsa all. Multsimine kaitseb taime juuri ja allapainutatud oksi külma eest, mulda kuivamise eest, ei lase mullapinda umbrohtuda, kaitseb kuuma päikese eest ega moodusta õhuvahetusest tingitud koorikut mullapinnale. Mult varustab taimi orgaanilise väetisega ja seetõttu on eriti oluline maapinna lähedaste juurtega taimedele (rodod, magnooliad) mullakihi peal olev multz meeldib vihmaussidele ja
1922-1924 Antsla kõrgem algkool 1924-1929 Valga gümnaasium 1929-1938 Tartu Ülikool- eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraad cum laude. 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina 1944. aastal põgenes Soome kaudu Rootsi Aastatel 1950-1994 tegeles ajakirjandusega Kirjutas nii proosat kui ka luulet ja oli ajakirjanik Suri Rootsis Kevadine Looming Soe kevad kisub rohu kulu varjust Ja haljast vinet tõmbab üle puude. Esimene luulekogu ,,Sonetid" Rõõmvärsket rukkiorast vilab tuulde, (1935) Noor võilill pervel valikollast karjub. Esimene romaan ,,Igatsetud maa" (1949) Ju kase lehesed on kinguharjult Luulekogu ,,Vanad majad" End poetand vargsi alla minu juurde. (1937) On uupaats ootavate utesuude
TUTVUSTUSEKS Viirpapagoid kui lemmiklindu on mitmetes vrvivariantides ning teda peetakse meelsasti kogu maailma kodudes. Vabas looduses elavad viirpapagoid parvedes ning pesitsevad kolooniatena. Roheline vrvus maskeerib neid puude latvades suurepraselt. VLIMUS Viirpapagoi looduslik vorm on heleroheline, ngu kollane, mustad tpid kurgu all. Sabasuled on tumesinised. Aretatud viirpapagoid on veidi suuremad, kui looduses elutsevad linnud. TOITUMINE Viirpapagoide parved rndavad Austraalia phja- ja lunaosa vahet, jrgnedes vihmaperioodidele. varahommikul ja htuti kogunevad lagedate rohtalade kohale hiigelsuured papagoide parved, kes lendavad toitu otsima. Kige enam armastavad nad rohu- ja taimeseemneid. Viirpapagoi koorib osavalt tera kestast vlja ning sb selle tervelt vi tkkidena ra. Sageli ronib ta krgeid rohukrsi mda les, et juda ladvas leiduvate seemneteni. Viirpapagoi on vga hsti kohastunud eluks kuivades piirkondades ja on suuteline imek...
juurestikuga puittaimede juured, millega seotud risosfäär lahustab kivimeid, muutes toitained taimedele kättesaadavaks. Koosluse püsimajäämine Et kooslus püsiks ka tulevikus tervena, on selle taimedel mullast vaja saada piisavalt vajalikke toitaineid. Inimene peab selle eest hoolt kandma, et see ala üle käte ei kasvaks. Niidul tuleb säilitada liikide mitmekesisus. Koosluse probleemid Kui iga aastane niitmine ja rohu kokku korjamine lõpeb, siis langeb ka liigikus, sest muld muutub toitainerikkamaks. Kui ei niideta või karjatata regulaarselt, siis võib puisniit metsastuda. Looduskaitseala Asukoht kaardil Toiduahel Arukask; Harilik Harilik Vaher;Naat kiirgtigu;Täpptigu;Lehetäi Metsvint; Sookurg; Hunt; Metssiga; Ilves Metskits Aitäh kuulamast!
Tuhkur Millest tuleb juttu 1. Iseloomustus ja elupaik 2. Välimus 3. Toitumine ja eluiga 4. Paljunemine 5. Vaenlased Iseloomustus ja elupaik Tuhkur ehk tõhk on väike kärplane. Ta on kiskja. Kuulub keelikloomade hõimkonda. Tal on sale ja pikk keha.Tuhkru elupaikadeks on veekogude kaldad ja jõeluhad. Teda võib kohata kaljusel mäenõlval või puujuurte all. Nad on hea ujuja. Oma urud rajavad nad kas kaldavalidesse või siis puujuurte alla. Pesa vooderdab rohu ja samblaga.Territooriumi märgistab tugeva ja spetsiifilise lõhnaga nõre eritamisega. Tuhkur on levinud üle terve Eestis. Arvukuselt on Lõuna-Eestis tuhkurid rohkem ja Põhja-Eestis vähem. Tuhkur on üks parimaid mullakaevajaid. Välimus Tuhkur on pruun . Tema kaela küljed, rind, kõri ja käpad on tumedama värvusedga. Saba on üleni tumepruun.Täiskasvanud emasloom kaalub kuni 0,7 kg, isasloom kuni 1,7 kg, keskmine pikkus koos sabaga (13 cm) on umbes 51 cm ning Toitumine ja eluiga
kanepi levimise algust ja sealt edasi hakkas see levima Indiasse ja sealt edasi Aafrikasse. Kanep on laialt levinud 5-6 meetri pikkune põõsakujuine taim, mis kasvab nii metsikus looduses kui kasvuhoones. Laiemalt tuntakse kahte liiki kanepit India kanep (Cannabis sativa var. Indica) ja Ameerika kanep (Cannabis sativa var. Americana). Marihuaanat kasutatakse ka ravimina. Aastatel 1840 kuni 1900 publitseerisid Ameerika ja Euroopa ajakirjad rohkem kui 100 artiklit Cannabis Indica nimelise rohu (praegu tuntud kui marihuaana)terapeutiliste väärtuste kohta. Seda soovitati kui söögiisu stimuleerijat, lihasrelaksanti, analgeetikut, uinutit, ja kui krambivastast ainet. Tänapäeval on cannabise 5000-aastaline meditsiiniline ajalugu peaaegu unustatud. Kanepist valmistatud narkootiliste ainete käsitlemine on Eestis keelatud. Euroopa Liidus on karistus 5 aastat vanglat omamise ja 14 aastat levitamise eest. Kasutatud materjalid: http://www.hot.ee/sabunuki/kanep.htm http://www.google.ee/
Hobused Uljana Brezgina 6.c Hobuse ehk koduhobuse välimus Hobustel on pikkad ja peened jalad, ja kiiret liikumist võimaldab sale keha. Hobuse magamis viis Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimetoiduline Hobune on taimetoiduline. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Vahest tuleb anda hobusele jõusööta :kaeru. Enne võistlemist tuleks ka suhkurt annda,kuid see on hammastele kahjulik. Missugust toitu sööb hobune? Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobuse hambad Seetõttu ,et hobune on taimetoiduline ,on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tug...
Enamustele seemnetele saab osaks kohene külvamine metsalankidel. Valitud osa seemneid saadetakse puukooli. Puukoolides on õpilasteks seemnetest sirgunud seemikud. Puukoolide mote seisneb selles, et taim saab turvaliselt kasvada ning piisavalt tugevaks saada enne kui ta metsa viiakse ja ta sealses konkurentsis ellu peab jääma. Niimoodi taimi kasvujärjele aidates saab metsakasvataja soovitud raieküpse metsa mitu aastat kiiremini. Metsauuesnduse hooldus seisneb taimede ümbert rohu ära niitmises või maha tallamises, et noorel puul oleks valgust ja õhku. 6-7 aastaselt on puud sellise kõrgusega, et neid saab nimetada metsaks. Selleks, et puu saaks raieküpseks, on vaja 50-120 aastat. Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks
väljas, jõusöötasid ja mineraalsöötasid söödetakse üldjuhul laudas. Sellist lammaste pidamist tuleb eristada karjatamisest. Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. (Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. 2011, lk 23) Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömiseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Näiteks10 kg elusmassiga talle söömus on 1-2 kg, 20 kg tallel 2,5 kg, 30 kg tallel 3,5 kg, 40 kg tallel 5 kg ja 50 kg tallel 6 kg karjamaarohtu päevas. Kui arvestada kultuurkarjamaa rohu söödavuseks 80%,
Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................. 2 Üldiseloomustus......................................................................................................... 2 Asukoht...................................................................................................................... 3 Tartumaa metskond....................................................................................................... 5 Üldinfo........................................................................................................................ 5 Looduslikud tingimused.............................................................................................. 5 Jõgevamaa metskond..............................
seemnetest, tigudes, lindude munadest meelsasti ka lindude poegi. Suve teiselpoolel korjab orav endale toiduvarusid. Orav peidab toiduvarud puuõõnde või sambla alla, kust need hiljem lõhna järgi üles otsitakse. Pesaehitus: Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva . Ta võib selleks kasutada: vanu varesepesi, puuõõnsusi ja vahest ka suuremaid lindude pesakaste. Orav vooderdab pesa kuiva rohuga. Rohu sees armastavad elada kirbud. Seetõttu on oravad sunnitud tihti elukohta vahetama. Tavaliselt on ühel oraval mitu sellist pesa. See hoiab väga hästi sooja. Sigimine: Orav kasutab lindudepesi, pesakaste puuõõnsusi oma pesaks. Sageli on ühel isendil mitu pesa. Tavaliselt poegib kaks korda aastas. Orava tiinus kestab 35...40 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 4...5 poega, kes sünnivad märtsis ja juulis. Pojad:
Mark Twain "Tom Sawyeri seiklused" 1. Miks kass lillepotid ära lõhkus? Mida Tom kassile tegi? Jutusta sellest. Tom andis kassile rohtu mille nimi oli valutapja. Kui kass selle rohu alla neelas, hakkas ta mööda tuba ringi jooksma. Ta hüppas aknast välja ja samal ajal kukkus lillepott puruks. 2. Kes oli Becky isa? (amet) Ei olnud seda raamaatus kirjas. 3. Miks Tom ja Huck öösel surnuaeda läksid? Nad tahtsid hakata Robin Hoodi mängima ja kavatsesid kassikorjuse üle haua visata, et kontrollida, kas see meetod ravib soolatüükaid. 4. Kellega Tom mereröövleid mängis? Nende mereröövlinimed. ? Tom Sawyer, Huck Finn ja Joe Harperit, 5
Oma moodi lõhn on ka mere ääres. Pisut adrut ja päikest ja tuult. Või millest see just tuleb. August meenutab mulle komposti ja kõdu. Aga see ongi ju selline kuu. Siis hakkab õhk jälle kargemaks muutuma. On ka teistsuguseid tegelasi, kes naudivad hoopis omapärasemaid lõhnu. Minu vennale Jatsile meeldib bensiini lõhn. Minu arust pole see just meeldiv lõhn, aga päris vastik ka mitte. Aga kõige nõmedam on mu ema lõhna meel. Talle meeldib visnevski rohu lõhn. Väiksena mängis ta , et käsi on katki. Siis määris paksult rohtu ja sidus kinni. Käis päevade viisi ja nuusutas. Loomulikult on tal veel terve virn uhkeid lõhnu. Ta eelistab ainult tuntud kaubamärke. Minule lasi ema isal laevalt viimati calvin clayni enternyty. Selliste lõhnade kohapealt on ta meie peres kõige targem. Isale meeldib laki lõhn. Tegelikult ongi nii, et iga sündmus elus meenutab igale erinevale inimesele einevaid-
Väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aeg-ajalt uuendatakse, regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist. Õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata pikka aega (pikaaegsed ehk püsikarjamaad), ilma et nad liigselt umbrohtuks Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks. Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt , kuna siis on rohi maitsvam. Rohu maitsest sõltub, kui palju loomad söövad. Söömise kogus mõjutab aga loomade jõudlust ja juurdekasvu. Osakaal Eestis Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt. Need jäävad püsima ainult nendesse kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kultuurrohumaade tähtsus Eesti looduses on see, et sinna külvatakse just neid taimi, mis on loomasöödaks kõige paremad ning tänu sellele on loomade jõudlus ja tootlikkus suurem. Looduskaitse
KORDAMISKÜSIMUSED / KT NR.2 1. Veekogude eütrofeerumine ja sellele vastand? Eütrofeerumine- tüüpiline veekogu suktsessiooni protsess ( kinni kasvamine, saastumine, rohketoiduliseks muutumine). Oligotroofne- eütrüfeerumise vastand ehk vähetoiduline 2. Jõgede veereziim oleneb... a) Kliimast b) pinnamoest c) jõgikonna suurusest d) toitumise tüübist 3. Soode liigitamine. a) Madalsoo b) siirdesoo c) raba ehk kõrgsoo 4. Iseloomusta siirdesood. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. (Turbakihi paksenedes areneb madalsoost aegade jooksul siirdesoo, mis on üleminekualaks madalsoo ja raba vahel. Seal kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi. Endine nõgus soopind kerkib ja tasandub ning vee liikumine soos aeglustub. Taimede toitumisti...
paeluss isegi surra) • Pannakse lehti ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral • Hiina meditsiinis kasutatav liik hävitab sooleparasiite, kõrvaldab kuumust ja intoksikatsiooninähte, peatab verejooksu Mis võib minna valesti? • Kuigi inimene ei ole nii tundlik maarja-sõnajala mürkidele, võib siiski mõni tund pärast ussirohu võtmist ravim halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik, et paar tundi peale rohu sissevõtmist võetaks kõhulahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada • Kui maarja-sõnajalaga liialdatakse, tekib mürgistus tugeva kõhuvalu, peapöörituse ja oksendamisega. Lõpuks võivad muutuda kõik limaskestad sinakaks, tekkida silmade alla kollased laigud ja ilmneda õhupuudus. Kui sellises seisundis kannatanu ei saa kiiresti arstiabi, võib ta surra • Enne arsti kutsumist tuleb kannatanule kiiresti anda
Kui inimene on ise tähele pannud, et asub rästiku läheduses, ei tohik teha äkilisi liigutusi, vaid taganeda ühe-lkahe sammu haaval, vaikselt. See on piisav maa, et rästik saaks peitu pugeda. Kui rästik saba otsast üles tõsta, siis ei saa räsik ka hammustada, sest rästik ei suuda sedasi pead üles tõsta. Kuid seda pole mõtet järgi proovida kahel põhjusel. Esiteks: kui tõstemomendil suudab rästik oma soomustega näiteks takerduda rohu külge, siis avaneb tal võimalus rohu kõrte abil oma peakest pöörata ja sabast haarajat salvata. Teiseks: oskamatu hoidmise korral oskab rästik end lahti vingerdada ja uskuge või mitte, ta ei jäta teid vabanedes salvamata. Röstik kuulub kaitsvate loomade kolmandasse kategooriasse. 9 KOKKUVÕTE Rästiklaste seljal on tume siksak joon, ülejäänud keha on punakashall, mõned rästikud on punakad. Silmad on neil rubiinipunased. Nende keel on kaheks hargnev. Rästik
isasel sarved taimetoiduline elab hõredas metsas tavaliselt 1- 2 täpilist talle Eesti metsloomad Halljänes kaalub 4-5 kg pikkus 55- 60 cm karvastik pruunikas taimetoiduline elab metsaservas, raiesmikus, avamaal tegutseb öösel pesas 2- 4 poega Eesti metsloomad Valgejänes halljänesest väiksem talvel valge, suvel pruunikas taimetoiduline elutseb põõsastes, rohu sees, metsas tegutseb öösel 2-5 iseseisvat poega Eesti metsloomad Metssiga kaalub 60- 150 kg pikkus 130- 175 cm, õlakõrgus kuni 100 cm karv mustjaspruun kõigesööja poegimiseks ehitab emane pehme pesa 4- 6 vöödilist põrsast Eesti metsloomad Ilves kaalub 8- 15 kg pikkus 80- 105 cm tähniline, lühike saba, kõrvaotstes karvatutid kiskja eelistab risustunud metsi osav ronija
Inimesed jäävad ilma oma õnnest mitte seepärast,et nad seda kunagi ei leia,vaid seepärast et nad ei peatu, et seda nautida või siis taipavad liiga hilja ning siis see on juba möödund... Kõik "tavaline"ja"igapäevane" on inimese elus õnn..kuigi kiputakse arvane et rutiin ja tavaline igapäevaelu muserdab. Kui meil oleks selge ettekujutus kõigest sellest,mis on inimese elus tavaline,oleks see sama mis kuulda rohu kasvamist ja orava südamelööke.Mida aeg edasi,seda enam mõistame,et kõik see "tavaline" oligi see mis tolle ajahetke hoopiski õnnelikuks tegi. Ei ole teed õnnele,õnn ongi tee.
Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. Rohu rinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest.
ja hooldustöödest. väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aeg-ajalt uuendatakse regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata pikka aega (pikaaegsed ehk püsikarjamaad), ilma et nad liigselt umbrohtuks Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks. Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt , kuna siis on rohi maitsvam. Rohu maitsest sõltub, kui palju loomad söövad. Söömise kogus mõjutab aga loomade jõudlust ja juurdekasvu. Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt. Need jäävad püsima ainult nendesse kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kultuurrohumaade tähtsus Eesti looduses on see, et sinna külvatakse just neid taimi, mis on loomasöödaks kõige paremad ning tänu sellele on loomade jõudlus ja tootlikkus suurem.
Kaido Höövelson aka BARUTO Introduction Väike-Maarja Raised up in Rohu village Rahkla primary school Laekvere Audentes Basketball Judo Sumo Character Country boy Friendly Kind Warm hearted Sporting career First tournament won kantõsho Yokozuna 19 attempts Kadoban Results/achievement in sport championships Makuuchi Jry Makushita Jonidan Jonokuchi Special Prizes: Fighting Spirit Outstanding Performance Technique Interesting facts Straightforward yotsu-sumou style Order of the White Star Estonian Judo junior championships Meat and fish Eats two times a day
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
