Paljud metsades elanud loomaliigid on muutunud keskkonnatingimustega harjunud. Veel enam loomi oleks suutnud tänapäevani ellu jääda, kui neid poleks mürgitanud kodusest majapidamisest, eeskätt aga tööstusest pärinevad jäätmed. Paljudes jäätmetes sisalduvad mürkained tapavad loomi vahetult või avaldavad mõju nende viljakusele, põhjustades viljatust või geneetilisi muutusi. Tõelised oaasid linnades on kalmistud, kuna sealt leiavad loomad puid ja rohtu, eriti aga rahu, mis on vajalik pelglikumate loomade jaoks. Linnade hoonestamine põhjustab loodusliku maastiku, millele uus linnaosa kerkib, hävimise. Uus keskkond peibutab mõningaid loomi. Linna prügilaid külastavad meelsasti varesed, kajakad, rotid, rebased ja teised loomad, kes ei otsi mitte ainult jäätmeid, vaid ka siin kasvavaid taimi, näiteks moone või päevalilli. Prügilad meelitavad kõikjal ligi teatud loomaiike, kelle prügihunnikutel esinemisest on saanud igapäevane nähtus
samast ringkonnast. Sellest hetkest peale mõtles Katniss vaid Peeta leidmisest, mis tähendas ka muidugi näitemängu jätkamist. Lõpuks Peetat üles leides selgub, et ta on haavatud ning Katniss asub teda ravima ning lisaravimite jaoks asub ta ka karmi võitlusesse ehk nö ,,õhtusöögile", kus pakutakse kõike seda, mida parasjagul mängijatel vaja on. Kuna selline ,,õhtusöök" on ideaalne koht mängijate ühte kohta meelitamiseks, läheb seal veriseks üksteise tapmiseks. Katniss vajab rohtu, mis Peeta haavad raviks. Neiu pääses vaid 11. Ringkonna poisi pärast, kes ta tänu Rue'ga koostöötamise eest ellu jättis ja sai kätta vajaliku rohu. Tänu rohule hakkab Peeta paranema ning kuna mängijaid alles oli veel vähe, plaanivad nad edasi liikuda, et võitjatena lõpetada. Noored jõuavad kahekesi lõppuni pingutades ja läbi raskuste, kuid siis selgub, et võitjaid saab siiski olla vaid üks ja see oli Kapitooliumi lõks, et näha kuidas armastajapaar kummagi endi seast tapab.
Leiba luusse laskma (puhkama). asjal). Mõni kruvi puudub (natuke lollakas). Tegi sääred (põgenes ära). Kananahk seljas (hirmu tundma). Vesi ahjus (häda käes, nutt lahti). Nahka üle silma tõmbama (magama). Istub kui nõelte otsas (piinlik olukord). Kass sööb rohtu (keegi teeb midagi, mis talle Võta silm näpu otsa! ( vaata teravalt). sugugi ei sobi). Hambad varna panema (nälgima). Nahkpüksid jalga saama (rikkaks saama). Tal munad kübara all (ei tereta). Liimist lahti (korrast ära). Laseb teise selja peal liugu (elab teise kulul). Ega asi süüa küsi. Ei püsi pudeliski. Ega kirikuhärra kurdi pärast kaht jutlust ei pea
5. Massirepressioonid NSV liidus algasid 1934. Aastal pärast Leningradi parteiliidri Sergei Kiirovi mõrvamist. Repressioonide peamiseks täideviljaks sai ning selle käigus kujunes välja ulatuslik koonduslaagrite võrk ehk GULAG´i arhipelaag. B. 1. a)vale; b)õige; c)õige; d)vale; e)õige; f)vale; g)vale; h)õige 2. Suhtumine Versailles rahulepingusse ei ole pooldav. Sakslastele topitakse vägisi rohtu suhu ja see ei ole pooldav. Inglased teadsid, et see pole õige. C. 1. Tegemist on rassiteooriaga. 2. Vaenulikus seisnes selles, et aaria rass on ülemrass ja teised on alamad. Alamaid võis tappa ja orjastada. D. 1. Fotol on Benito Mussolini. 2. Eesmärk on taodelda juhikultust: Mussoliini kui suur väejuht. Kuid ta ei olnud üldse väejuht. Vana- rooms riigi unistus jäi täide viimata. E. „Suur tumm“ – kino Salvador Dali – sürrealism
Teises peatükis anti ülevaade palaviku ja selle mõõtmise kohta, millised on parimad piirkonnad palaviku mõõtmiseks ja kui kaua see aega võtab vastavalt mõõtmise piirkonnale. Samuti nimetati, milline on normaalne kehatemperatuur ja kuidas see on lastel. Palaviku alandamiseks soovitatakse lapsel võtta riideid vähemaks ja hoida neid mähkmevabalt, et keha saaks eraldada liigset soojust. Üldiselt tuleb jälgida lapse kehatemperatuuri ja vajadusel manustama rohtu. 7 KASUTATUD KIRJANDUS El-Radhi, AS. (2014). Determining fever in children: the search for an ideal thermometer. British Journal of Nursing. Vol. 23 Issue 2, p91-94. 4p. 1 Chart. Loogna, N., Loogna, G. (1998). Kui teil on palavik. Kirjastus: Valgus Ormisson, A. (2010). Sünnist esimese sammuni. Kirjastus: Medicina Roper, N., Logan, W., Tierney, A.J. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar
Marie Under on saanud väga palju inspiratsiooni ümbritsevast loodusest. Luuletused on kurvad ja mõtlikud. Lemmik luuletus Kes? Kes istub ümber minu laua, kui ükskord olen ära kaua? Ma jahmun ajest naeruväärsest: kes joob mu tassist siniäärsest? Sest klaasist mõni rüüpab lohtu, Kust minu ema võttis rohtu?... Ja kelle, kelle jalapuute all nõtkub kord mu vaibaruute? Kes sorib minu raamatutes, kus olen viibind naerdes, nuttes? Ja minu säng... Oh, mis ma pärin! Mu pühim paik... On kurgus värin. Kes kisub õndsalt akna valla, kui kevad astub aeda alla? Kes ootab uksel? Kelle aste toob õhtul rohust koju kaste?- Kes aga haarab minu sule,
lollile, aga püüdlikule öpilasele parema hinde. Sest Jumal halastab köigile, kunagi pole liiga hilja. Kogu aeg hea olemine on önnetu juhus. Olla alguses halb ja saada heaks on üldiselt parem. Miks see väljaspool arve nii on? See öpetab meid. Ja see annab meiel kontrasti, et hinnata seda, mis meil on. Oh, kui vaid suudaks samal ajal joosta mööda teed, mis viib mere äärde, tunda mereöhku, näha päikesemängu, tunda rohtu paljaste jalgade all, kuulda tuulevuhinat... Kui suudaks keskenuda köigile meeltele täielikult ja korraga! Kui rikkaks saaks muutuda elu. Ning tegelikult ei ole mingit vahet, et Jumal on nii Ahuramazda kui Jupiter... Ka kolme asemel võin ma kirjutada 2+1 vöi 1+1+1 vöi [(925/5+5)*4+140]/300 Tegelikult on see ikkagi 3. Noh, ,,kolm" ka. Kuidas kellelegi just lihtsam on. Vastavalt kultuuri ning ajaloo taustale... Kes tantsib sambat, kes kaerajaani... See on temperatuuri küsimus
Tegin selle põhjalikult puhtaks ja korda. Lasin veel Jaanil külarahvale öelda, et täna toimub Kõrbojal jaanituli ja et kõik on kutsutud: nii vanad, kui noored. Jaanipäeval ennem pidu, kus ma ka oma sünnipäeva pean, loodan näha ka Katki Villut. Ta küll istus vangis aasta aega, aga ikkagi on lootus teda uuesti kohata ja temaga juttu vesta, nagu vanad tuttavad. Kuid ennem õhtust pidu, tuli heinalistele veel süüa pakkuda ja sauna teha. Aidata Madlil katelt kütta ja rohtu kitkuda. Õhtu saabus ja maale langes kaste. Päikese kuma oli veel selgelt näha. Sättisin veel laternad ja lindid ülesse ning võtsin ka kodujuurest raketid kaasa, et keegi neid hiljem laseks. Lõke oli juba süüdatud ning oligi aeg rakette lendu lasta ning leidsin selleks ka õige inimese-Villu. Läksime koos lootsikusse, ühes meiega raketiloosung. Villu aerutas jõudsalt, vaikisime suhteliselt kaua. Kumbi ei öelnud sõnakest, alles hiljem tegin jutuotsa lahti
keskkonnakaitselistele aspektidele. Vaja selgitada ruutfunktsiooni põhiliselt, kuidas leida agronoomiliselt efektiivset väetiskogust ja majanduslikult efektiivset väetiskogust ja keskkonnaliselt, milline on see väetiskogus, mis keskkonnale kurja ei tee. Agromajanduslik geoinfosüsteem (AMGIS) aitab tõsta põllumajandustootmise konkurentsivõimet. Lehm võib päevas süüa maksimaalselt 70kg rohtu ja selles on kuivainet 1/5 ehk 14 kg. Juhul, kui 1 kg = 10 MJ, siis rohuga saab see lehm kätte 140 MJ. Lehmadel ei tohiks jõusööt ületada 60%. See lõppeks sellega, et looma maks ütleb ruttu üles. Eksamisse 2 küsimust ja 1 ülesanne. Põhinäitajad meelde jätta, konkreetsus. Nt anda hinnang Eesti põllumajandusele võrreldes teiste Euroopa riikidega. Ruutvõrrandi kasutamise loogika selgeks teha (mis on a0, a1 ja a2 ning kuidas nende järgi välja arvutada erinevaid parameetreid)
külgedele kaarduvad, tigujalt keerdus. Lamba saba on lühike. Keha kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega, mille tõttu lammas saab toituda ka niisugusel karjamaal, kust veised enam küllaldaselt toitu kätte ei saa. Rohu hammustab loom läbi oma teravate lõikehammastega. Purihammastega peenendab hiljem mäletsedes sööda. Mälumisel on abiks ka keel. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski, algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Lambaid karjatatakse nii looduslikel rohumaadel kui ka kultuurkarjamaadel.Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta, kuna loomadest eralduv soojus hoiab ruumis paraja temperatuuri +3 - +5° C.Talvel on lammaste peamiseks söödaks hein ja silo, põhk, männioksad jm. Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks, kastreeritud looma - oinaks ja poegi - talledeks
Tuldi teatega, et Victorine vend haiglas, läks proua Couture'ga ära. Vautrin kukkus kokku, viidi tuppa. Sylvie jooksis arsti järele, Christophe apteeki, proua Vauquer läks eetrit otsima. Preili Michonneau, Poiret nägid märke, mis tõeatasid, et tegu on Surma-narritajaga. Eugéne nägi Bianchoni, rääkisid Victorine vennast, kuulis Vautrinist, ütles, et asi on kahtlane. Eugéne otsustas, et Victorine'ga ei abiellu, teeb Delphine õnnelikuks. Tagasi jõudes oli Vautrin kosunud, sai rohtu, Bianchon tahtis okse laborisse viia, uurida, preili Michonneau oli selle vastu, Bianchonile tundus asi veel kahtlasem. Vautrin ütles Eugéne'le, et tema tahtis teda tappa. Bianchon ütles, et kuulis preili Michonneault nime Surma-narritaja, Vautrin kohkus, preili Michonneau kukkus toolile, Poiret astus vahele, politseinikud tulid sisse. Vautrin tunnistas üles, et on sunnitööline, käitus imelikult - luuleliselt, pettunult, vihaselt
Neil on tihti pungad maapinna lähedal, maadligi hoidvad lehed ja maa-alused risoomid. Niitmine teeb raskeks ka niidul elavate putukate, lindude ja imetajate elu, sest niitmise ajal nende järglased hukkuvad. (1) Paljud niidud on looduskaitse all. Matsalu rahvuspargis asuvad Euroopa ühes suuremad ranna- ja luhaniidud, sest seal on olulised lindude pesitsuskohad. Rannaniitudel on sobiv pidada loomi nagu lambad ja hobused, kes hoiavad niidu puhtana, et see ülearu rohtu ei kasvaks. Niitude omanikud peaksid nende eest hoolitsema, et võsa ei pääseks võimutsema. Niitude liigirikkus sõltub sellest, kuidas neid hooldatakse. Ohtlik on niitudel kulu põletada. Hoides niite, hoiame neis olevat taimede ja loomade liigirikkust. 2. NIIDU TAIMESTIK Niitude taimestik on kõigi teiste meie elukooslustega võrreldes märksa liigirikkam. (1) Põhiosa taimedest moodustavad kõrrelised. Niisketel niitudel asendavad kõrrelisi tarnad.
Referaat Eesti hobune Koostas Tuuli Vellend 5. A klass. Eesti hobune Mereliselt pehme kliima, õhuke paerähkne mullastik, erisugune taimkate ja isoleeritus on põhjustanud Läänemere saartel koduloomade eripära. Iidse päritoluga maakarjast, maalambast ja eesti hobusest on püsima jäänud maakri ja eesti hobune. Vanad eestlased nimetasid teda lihtsalt "meie hobuseks", hiljem kutsuti teda ka "liivimaa hobuseks", pidades silmas selle tõu levikut Eesti, Liivi ja Kuramaal. Kirjanduses esineb veel klepperi ja topeltklepperi nimi. Tänapäeval aga tuntakse teda lihtsalt saaremaa hobuse nime all. 19. sajandi seitsmekümnendatel aastatel omandas eesti tõug hobusekasvatajate seas üleeuroopalise kuulsuse hea eksterjööriga ja väljapaistvate saavutustega veovõistlustel. Eesti hobusel on mõned iseärasused, mille poolest ta...
midagi muud. O. Wilde Enamasti on inetud naised need, kes uue moe välja mõtlevad. Ja ilusad on küllalt rumalad, et nendega kaasa minna. J.J. Rousseau Keha on vähim, mida naine võib mehele anda. R. Rolland Kena naine meeldib silmadele, hea naine südamele. Üks saab ilusaks asjaks, teine rikkuse allikaks. Napoleon Bonaparte Naise "Ja" ning "Ei" vahele ei mahu isegi mitte nööpnõela teravik. M. de Cervantes Armastuse vastu on mitu rohtu, kuid mitte ühtegi kindlat. F. de la Rochefoucauld Armastuse kellad käivad alati ette. W.Shakespeare Armastus on nagu kuu: kui ta ei kasva, siis ta kaheneb. Portugali vanasõna Naised mängivad oma eluga nagu lapsed terava noaga. Kõige sagemini haavavad nad sellega iseennast. Voltaire Mehed mängivad mängu, naised teavad skoori. Tundmatu Maailma põrgu ja paradiis on mõlemad sõnas "naine". J.G. Seume
olukordadest pääsemiseks. Keskajal levisid muinasjutud rebasest, kes oma kavalusega tugevate loomade üle võidutesb. Hiinas jutustatakse libarebasest nagu Eestis libahundist. Eestis nimetatakse rebast reinuvaderiks, kanavargaks, Iseloom Toitumine Rebane on kõige sööja, toit sõltub oludest. Tema põhitoidu moodustvad pisinärilised, jäneselised ,tigusid, vihmausse ja putukaid ning puuvilju, marju, rohtu ja pähkleid. Menüüse kuuluvad ka lindude munad. Selgroogseid sööb rebane peamiselt talvel,kui muud totu pole saada. Näljaga sööb ta ka raibet. Paljunemine Rebane poegi kord aastas. Suurem osa aastas veedavad isas - ja emasloom eraldi, ühinedes vaid innaajaks ning 3-4 kuuks, mil nad poegade eest hoolitsevad. Rebased sigivad talvel. Kuna eluiga vabaduses jääb lühikeseks, poegivad emased elujooksul vaid 2- 3 korda, isased aga viljastavad sageli vaid ühe emase.
Seened Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened, mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel. Roostevärvi laigud taimedel, jahujas valge või kergelt hallikas kirme puude ja põõsaste lehtedel on seened. Rohekad, kollakad ja isegi mustad hallitused mullapinnal, niiskunud seinal ja toiduainetel on samuti seened. Taelad ja pessud puutüvedel ning -kändudel, väikesed punased, kollased, mõnikord harva ka rohelised kausikesed mu...
Jakob Westholm Gümnaasium Elevandid Referaat Ralf-Viljar Väljas 7.b Tallinn 2011 Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma elevantidest. Ning veel räägin lähemalt nende keha kaalust ning nende pikkustest. Ma tegin lühikese kokkuvõtte elevandi elust. Toon välja võrdlusi India ja Aafrika elevandist kumb on suurem või näiteks kummal on ümaramad kõrvad. Kirjutan veel lähemalt elevandi võhkadest, mis on elevandi kaitse relvad ning need on tohutult suured, võhad võivad kasvada kuni 3 meetrit. ...
Elab inimeses sooles. Tema vastne areneb aga esmalt väikeses vähikeses ja hiljem kalas 18) Miliseid elupaiku parasiit peremehes leidub? 19) Miks sinu arvates on parasiit sageli seotud ainult üheperemeesliigiga Selle pärast, et ta elab sise elundites sealt on raske edasi anda 20) Kuidas vabanevad loomad parasiitidest? Kuidas teeb seda inimene? Linnud vihtlevad end liivas, imetajad närivad taimi, mis sisaldavad parasiidile mürgiseid aineid. Inimene sööb rohtu 21) Mis juhtub peremeesloomaga, kui tema kehal parasiitide arv piiramatult kasvab? Ta surb lõppus ära 22) Milliseid taimede pinnal elavaid parasiite sa tead? 23) Selgita, milles seisneb parasitism käo puhul Ta muneb oma muna teise linnuliigi pessa. Koorunud käopoeg lükkab peremeeslinnu munad ja juba koorunud pojad pesast välja. Nii jääb ta pessa üksi. Võõrvanemad kasvatavad käopoeg üles. 24) Selgita mida mõistad kiskluse all? Üks loom kasutab teist toiduks e
ehk saab arsti käest mõne määrde. Valiku põhjendus: Saab rääkida erinevatest haigustest ja arsti juures käimisest. Doktor muda alt välja puges, Mille üle lastega arutleda: Teemasse võib Haigust uuris ja täppe luges. võtta haigused ja nende ennetamise. Mida teha nohu ja köha puhul. Mis ravimeid/teed „Tõbi on võõras. kodus vanemad teevad. Mis on arsti tähtsus Ma rohtu ei tea. meie elus ja millal tuleb arsti poole Nädal aega mõtlema pean. pöörduda. Poiss ja porgand Kord elas väike poisike, kes porgandit ei söönud, ei porgandisse iialgi ta hambaid sisse löönud. Küll rääkisid ta vanemad, et porgand tuleb kasuks, küll lubasid – kui ära sööd, saad moosikommi tasuks. Kuid poiss see vastas ühte vaid – on porgand lihtsalt kole! Kui nõnda vastu ajab laps, siis miskit teha pole. Aeg aga läks ja poisike
teadusliku taibuga kirjeldatakse 1. Moosese raamatus Maad kui Jumala partnerit uute olendite loomisel. Enne meie teadusliku maailmapildi teket kirjutatud 1. Moosese raamat erineb tänapäeva kosmoloogiast.Sellegipoolest on selles väljendatud austus Maa pideva loovuse suhtes kooskõlas sellega, mida me teame evolutsiooni ja liikide tekke bioloogilistest protsessidest. Alates taimede loomisest kolmandal päeval on Maa ise Jumala kaaslooja, mis toob esile looduid: ’’Maa laskis võrsuda haljast rohtu ’’( 1 Ms 1:2). Sama kordub kuuendal päeval seoses loomade tekkimisega : ’’Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi’’ (1 Ms 1:24). Loomine on altpoolt toimuv protsess, milles loodud ise saavad kaasloojateks, tuues omalt poolt esile üha uusi looduid ning 2. tekitades nii elu ja loomise küllust. Jumal nimetab kogu seda protsessi heaks. Kasulikkus inimese jaoks ei ole siiski ’’hea’’ põhiline tähendus. Jumal ei ütle ’’Hea inimeste jaoks’’
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Mario Kütt AIATRAKTOR MB-2 Kursusetöö Traktorite ja põllutöömasinate õppepraktika Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. AJALUGU..........................................................................................................................4 2. ÜLDISELOOMUSTUS.....................................................................................................5 2.1 Tehnilised andmed........................................................................................................5 3. KÄIDELDAVUS.......................................................
seks aega küll, seks aega sügisel ja kurval, kalgil, kainestaval talvel. Nüüd elu jaoks ma värisedes valvel: kui kirsipung mus õitsema puhkeb veri, nüüd ainuvalitsus mu hullul südamel. Ma rie Under Sügiselaul Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimase vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju- olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aeda asus. Heiti Talvik Tuisk Tuisk jookseb võidu tuisuga, ei teine teisest mööda saa: üksteise ette tõttavad, üksteist nad maha jätavad. Ma vaatan, kuni väsib silm, mu mõtte tuleb vaimuilm: tuisk jookseb võidu tuisuga, ei teineteisest mööda saa. Need lumelained väljal,
kogumise-, kuivatamise ja säilitamise meetodid. Ravitaimede detailsem koostisosade ja raviomaduste uurimine on toodud välja konkreetse arukase näitena. Viimasel ajal on jõutud järelduseni, et terve ja tugevama olemuse tagab meile eeskätt ümbritseva loodusega kooskõlas elamine. Üksnes apteegirohud (farmaatsia) ei taga piisavalt kvaliteetset ja kauaaegset toimet. Parima tulemuse saavutame, kui kasutame nii apteegi rohtu kui ka pröfülaktiliselt ravimtaimi. Seega on väga oluline et me oskaksime hinnata ravimtaimede olulisust, sealajuures nende toimeainetega ning kasutus ja säilitusviisidega. Taimi on läbi aegade kasutatud tervise parandamiseks ja haiguste raviks. Taimede raviotstarbelise kasutamise aluseks on nüüd kaasaegne teaduslik teave taimedes leiduvatest ainetest ning nende farmokoloogilistest toimetest inimorganismile. Seda teadust, mis uurib
Kuressaare Gümnaasium Hipiliikumine Referaat Koostaja: Mare Kiider 9a klass Juhendaja: Tiiu Vöö ajalooõpetaja Kuressaare 2007 1 Hipiliikumine Liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele, süsteemile, valitsevale elukorraldusele ja võitlus ahistavate piiride vastu. Tol ajal olid hipid suhteliselt väike rühm inimesi, kuid kõik teadsid, kes nad on. Nende vaimsed isad olid kirjanik Jack Kerouac ja luuletaja Allen Ginsberg. Hipide ootused ja lootused olid suunatud iseenestele ning oma eakaaslastele. Le...
Üks võimalus õnne ennustamiseks oli see, et maarjaheina kõrred pandi ahju leiva sisse. Kui kõrred kõrbesid, siis oli karta surma, kui ei, siis oli eluks õnne. Maarjaheinal pidi olema imevõimu varanduste leidmiseks, linnukeelte mõistmiseks ja lukus uste avamiseks. Harilik kamaras · Niiskematel karjamaadel-niitudel on ta mõnikord lausa massiliselt kasvav taim. Seejuures paistab ta eriti hästi silma pärast seda, kui kari on juba mõnda aega rohtu närinud kamarast kariloomad värskelt peaaegu üldse ei söö. taim on veidi mürgine ja võib loomadel suuremas koguses sööduna tekitada seedehäireid. Kuivades need mürgid enamuses lagunevad ja ka loomad võtavad kamarast suhu, kuid ega ta siiski suurem asi toit ole. kamarast kui umbrohust pole kuigi keeruline vabaneda. Selleks tuleb vaid hoolas olla ja enne tema seemnete valmimist taimed maha niita.taime vars on rohkelt harunenud ja kogu taim on veidi punakas
seda headuse mõõtjaks ja kihutajaks. Maailma loomine Piibli järgi Piibli järgi oli maailma loojaks Jumal. Mida Jumal ütles, see sai teoks. Jumal lõi maailma kuue päevaga. Esimese päevaga lõi Jumal taeva, maa ja valguse ning lahutas valguse pimedusest. Valguse nimetas ta päevaks ja pimeduse ööks. Teise päevaga lõi ta laotuse, mille nimetas ta taevaks. Kolmanda päevaga lõi ta kuiva maismaa. Veekogud nimetas ta mereks. Veel lõi ta maapeale erinevaid liike viljapuid, haljast rohtu ja muid seemet kandvaid taimi. Neljandal päeval lõi ta seatud ajad, päevad ja aastad ning tähed taevasse. Viiendal päeval loodi maismaale erinevat liiki linde ning vette elavaid olendeid. Jumal õnnistas neid ja soovis, et neid saaks palju. Kuuendal päeval lõi Jumal maapeale veel erinevat liiki olendeid, roomajaid, kariloomi ja metsloomi. Veel loodi kuuendal päeval inimene, valitsemaks loodud olendite üle. Jumal lõi mehe ja naise oma näo järgi ja nimetas nad meheks ja naiseks
3.3 JAANALIND Jaanalind on suur lennuvõimetu lind. Tal on pikad ja tugevad sulgedeta jalad, mis teevad temast hea jooksja. Pika ja sulgedeta kaela otsas on 2 m 75 cm kõrgusel väike pea. Kaks suurt üliterava nägemisega silma uurivad savanni kõrgelt ja märkavad kiskjaid juba kaugelt, et õigel ajal põgeneda. Tänu nende kaugelenägemisvõimele viibivad sebrad ja antiloobid sageli jaanalindude seltsis. Jaanalinnud on kõigesööjad. Nad kitkuvad maast rohtu, söövad seemneid, puuvilju ja püüavad putukaid. Nende lemmikroaks on rändtirtsud, sisalikud ja väikesed imetajad. Jaanalinnu muna on vandlikarva, mõõtmetega 15x20cm. See võib kaaluda kuni 1.5 kilogrammi ning vastab seega umbes 25 kanamunale. 4. INIMESED SAVANNIS Ammustest aegadest on savannid olnud kasutatavad karjamaadena. Aafrika savannid on ühed maailma vanimad asustatud alad. Savannides asuvatel karjamaadel karjatatakse peamiselt veiseid, aga ka kitsi ja lambaid
siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon meile ette, milline tegu on õige (intuitsionism). Reeglideontoloogia ehk generalism: Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile. Immanuel Kant (1724-1804) (põhimõtete järgi elamine, sisemine headus) o hüpoteetiline imperatiiv ("Kui tahad saada A, tee B!", Nt: Et saada terveks, võta rohtu!) o kategooriline imperatiiv (katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) Kanti moraalne ,,peab" (Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt. ) Kant eitab, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. Inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis universaliseerima.
Kohene naha kuivatamine aitab vältida reaktsiooni halvemaks pöördumist. Sportimise korral ja ka muudes olukordades tuleb kasuks rätiku kaasaskandmine. · Ujumine: ujumine võib olla eriti ohtlik, kuna ujudes on südametegevus kiire ja allergiline reaktsioon võib esile kutsuda hüpotensiooni ehk kiire vererõhu languse. Selle vältimiseks tuleks võtta enne vette minekut allergiavastast rohtu ning hoida energiat kuni keha temperatuuriga harjub. Soovitatavalt tuleks võtta enne ujumaminekut mitte uniseks tegevat antihistamiini ning lisaks ühte ka varuks kaasas kanda. Käsi saab veidi kaitsta ka rasvasemate kreemidega, kuid see ei aita kui pikalt ujuda. · Konditsioneer: sooja ilmaga jahedasse ruumi minnes võib samuti allergia välja lüüa. Soovitatav oleks kaasas kanda jakki ja kindaid või
eelneb keeruline rituaal, mille vältel loomad üksteist lontidega hellitavad. 4) Elevant jookseb kiiremini kui inimene. Suurim registreeritud elevandivõhk oli 3,1 m pikk ning kaalus peaaegu 105 kg. 5) Elevandid on rohusööjad loomad. Nad söövad eri liiki rohtu, lehti, peenemaid oksi ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil. 6) Väheseid hambaid kasutavad nad toidu peenestamiseks. Kui elevant kaotab kõik hambad korraga, ei saa ta süüa ning sureb nälga. Seda juhtub sagedamini 70. eluaasta paiku. Elevantide armastatuimad söögiajad on
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1...
Tuldi teatega, et Victorine vend haiglas, läks proua Couture'ga ära. Vautrin kukkus kokku, viidi tuppa. Sylvie jooksis arsti järele, Christophe apteeki, proua Vauquer läks eetrit otsima. Preili Michonneau, Poiret nägid märke, mis tõeatasid, et tegu on Surma-narritajaga. Eugéne nägi Bianchoni, rääkisid Victorine vennast, kuulis Vautrinist, ütles, et asi on kahtlane. Eugéne otsustas, et Victorine'ga ei abiellu, teeb Delphine õnnelikuks. Tagasi jõudes oli Vautrin kosunud, sai rohtu, Bianchon tahtis okse laborisse viia, uurida, preili Michonneau oli selle vastu, Bianchonile tundus asi veel kahtlasem. Vautrin ütles Eugéne'le, et tema tahtis teda tappa. Bianchon ütles, et kuulis preili Michonneault nime Surma-narritaja, Vautrin kohkus, preili Michonneau kukkus toolile, Poiret astus vahele, politseinikud tulid sisse. Vautrin tunnistas üles, et on sunnitööline, käitus imelikult - luuleliselt, pettunult, vihaselt
teistest isenditest rohkem. Arvatakse, et emane märgistab üldjuhul vanemliku käitumise eesmärgi [], [] Joonis 3 Kapibaara perekond ( http://www.photoreview.com.au/features/stories/capybara2.jpg ) Joonis 4 Kapibaara koonul olev morillo ( http://www.rebsig.com/capybara/capy9.jpg ) Joonis 5 Imetav emane kapibaara ( http://www.rebsig.com/capybara/capy5.jpg ) KAPIBAARADE TOITUMINE Ta toitub ainult taimsest toidust. Otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ning muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvat kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supled või veetaimi hangib. Söömas käib ta hommikul vara, hilisel pärastlõunal või öösiti ning seejuures läbib ta pikki vahemaid oma territooriumil, enne kui ta puhkekohta naaseb. Ta näksib rohtu suurte laiade lõikehammastega ja peenestab neid purihammastega
Hein 400 100 Jõusööt 120 120 Silo - 820 Mineraalsööt 10 10 Heina kvaliteet Kvaliteet Energia MJ/kg/ka MJ/kg Kehv 7,5 6,25 Keskmine 8,5 7,0 Hea 9,5 8,0 13.Lammaste karjatamine, Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. estis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, mil tänu soodsamale ilmastikule toimub kas intensiivne või vähem intensiivne rohu kasv. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas
2. Põhja- ja lääne-eesti- kus mulla foniteet on 35-45 hindepunkti, võimaldab 1 ha pidada 0,75 loomühikut 3. Lõuna- ja kagu-eesti kus muldade foniteet on 25-35 hindepunkti, võimaldab pidada 0,5 loomühikut(1 vasikas). Eesti kliimas ja mulla juures on võimalik toota ha kohta teravilja 3-6t, karjamaa rotu 25-35 t, rohuhaljasmassi silotootmiseks 40-60 t, kuiva heina, 4-6 t/ha. 1 lehma kohta arvestatase aastas karjamaa rohtu 6-7 t, rohu silo 10-11 t, kuiva heina 1-2 t ja jõusööta sõltuvalt toodangust 1-3 t. Haritava maa pindala on sääda tootmise seisukohalt otstarbekas jagada järgmiselt: · Teravilja kasvatuseks 35 % · Rohukarjatamiseks 25% · rohusilode ning heina tootmiseks 40% 68) Rohumaataimede eluvormid Rohumaadel eristatakse 7 erinevat taimede rühma. 1. Puud mis kasvavad looduslikel rohumaadel, puud on igihaljad ja suvehaljad.
kaugeltki igaüks kevades ei näe. Tekib isegi väike kadedus - temale oli kevad ilusam? Igatahes on see kaunis aastaaeg ka raamatulehtedelt elamus, kui lugeda Marie Underi luulet. Üks piltlikumaid on stseen "Stantsidest" - Kui lõhnav roosa siidist päevavari mu üle kummardumas õunapuu; ning sõstrapõõsas herneshaljas mari on koorund õiest alles maigutu; ning sirelite riisivalge sari end lõhnanõrgel painutamas ju; võililledes on rohtu langend tähti, mis talvel taevas virvendamas nähti. Henrik Visnapuu ei väljenda niiväga suurt ootust seoses kevade tuleku ja veteminekuga, pigem ta lihtsalt kirjeldab südamelähedasi pildikesi ja juba saabunud kevade mõju, kuigi esimeste kevade märkide saabudes ka tema "süda pööripäeva rühib". Liigutavalt kirjeldab ta märga varakevadet: "Maa silmadeks on loigud,/ silmateradeks kuud./ Ümber lumised laigud, / vetes jalutsi puud." Või haletseb nõrka oraseliblet, esimest ..
päevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Inimtegevus Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise
See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi sõprusest ning Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgames teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Istat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgamesi lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud. 11 Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/kadunudlugudekants/mesopotaamia.ee www.miksike.ee www
Laiskademaal saab juua otse piimajärvest ja magustoiduks limpsida pudrumägesid. Bruegheli "Laiskademaa" räägib inimeste ohjeldamatusest, kõneleb nende magusast jõudeelust, tutvustab õgardite paradiisi. Maali "Pimedate mõistulugu" sündmustik hargneb rahulikul maastikul. Kuus pimedat hoiavad üksteisest kinni, kuid komistavad igal sammul. Aeglaselt, ebaühtlase rütmiga edasi komberdavad inimesed ei näe enda ümber kaunist loodust, ei märka puu all rohtu söövat lehma. Järsku kukub pime teejuht kraavi ja kogu summ variseb talle järele. Liikumiserütm on hetkega kadunud. On peataolek, mõttetu rabelemine, juht ei leia enam uuesti kindlat jalgealust. Võib ju väita, et tolle nukralt hirmuäratava vaatemängu jättis Brueghel lahtimõtestamiseks järeletulevatele põlvedele. Üksühest lahendust pole mõistujutul kunagi. Ent ühe variandina jääb siiski kõlama järgmine mõte: kui pime juhib
Kõrbes vähe huumust , kuid palju vajalikke mineraalaineid paroja niisutuse korral võivad kõrbemullad kasvada rikkalikku viljasaaki Linnud Flamingo, Pühaiibis, kõrbepistrik . Eesti lindudest Aafrikas pesitsevad- Soopart , Toonekurg , Hallhani. Loomad Aafrika vihmametsades elavad gorillad, simpansid, leopardid, kameeleonid ning paljud troopikalinnud, savannide järvedes ja jõgedes aga müttavad jõehobud ja krokodillid. Savannides söövad rohtu elevandid, antiloobid, kaelkirjakud, gnuud ja sebrad, nende naabruses luuravad metsikud kiskjad, sealhulgas lõvid ja gepardid. Ent kogu see loomastik on ohustatud, sest inimesed hävitavad Aafrika loodulikke asumeid. Paljud alad on nüüdseks rahvusparkidena kaitse all.
Woodstocki festival (Wikipedias) Kuni Woodstocki festivalini arvati, et maailmas on umbes 150 000 hipit, kes elavad kommuunides.Maailm pidas neid omamoodi veidrikeks, aru saamata, et hipiliikumise ideaalid on saamas paljude noorte elumotoks. Woodstocki muusikafestival oli maailma avalikkusele tõeline sokk. Festivalile kogunes 500 000 noort, kes kõik olid valmis heitma endalt käitumisnormide kammitsaid ja püüdsid Woodstockis avastada elu imesid. Hipidele vastandusid kuuekümnendatel mootorratturite jõugud - noored anarhistid, kes sageli kaldusid huligaansustele ja korrarikkumistele. Jõugud olid sageli omavahel riius. Hipi liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele, süsteemile, valitsevale elukorraldusele ja võitlu...
Lapsed ärkavad valguse peale, mis läbi aknaluugipragude paistab. Nad räägivad , et sel aastal ei jõudnud nende ema Jõuluvanale kingisoove edastada. Tyltyl ja Myltyl vaatavad aknast rikaste naabrite pidu ning tunnevad sellest rõõmu. Nad mängivad, et söövad kooke, mida nad rikaste juures näevad. Lapsed kuulevad koputust ning arvavad, et see on isa. Sisse astub aga hoopis rohelistes riietes ja punase mütsiga haldjas, kes soovib laulvat rohtu ja sinist lindu. Tema tütar on haige ning tema ravimiseks on vaja Sinilindu. Haldjas annab Tyltylile rohelise mütsi, mille külge on kinnitatud Teemant. Kui poiss seda keerab saavad kõik toas olevad asjad ja loomad hinge.Mõne aja pärast kuulevad nad taas koputust. Asjade tagasimuutmiseks peab Tyltyl taas Teemanti keerama, kuid ta teeb seda liiga kiiresti ning mõned esemed ning Kass ja Koer ei jõua tagasi muutuda. Need asjad (Kass, Koer, Suhkur, Piim, Leib, Valgus, Tuli ja Vesi) tuleb
(Wikipedia, Zeus) 1.1 ZEUSI SÜND JA LAPSEPÕLV Zeusi vanemad olid titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kivi oli Kronose maos nii raske, et ta lasi Gaial anda endale rohtu, mis ajas iiveldama ja ta oksendas koos kiviga välja ka kõik teised allaneelatud lapsed. Selle sama kivi paigutas Zeus Delfisse, kui ta oli pärast rasket võitlust tõuganud võimult oma isa ning paisanud ta Tartarosse koos talle appitulnud titaanidega. Võit ei oleks olnud võimalik ilma hekatonheirideta, kes suutsid visata üheaegselt kolmsada kivi, ja ilma kükloopideta, kellele Zeus võlgnes tänu välgu ja müristamise eest. Aga
tervenisti süüa. Seetõttu valib kaelkirjak üksikuid lehti või okaste vahel kasvavaid võrseid. Huule ja pika kaela abil tõmbab ta toidu suhu ja segab kleepuva süljega, et seda parem alla neelata oleks. Mitteokkaliste puude ja põõsaste lehed neelab ta niisama alla. Emas- ja isasloomad söövad harilikult erinevaid puuosi: emasloomad langetavad sageli pea allapoole, isased aga sirutavad võimalikult kõrgele. Täiskasvanud loom sööb päevas kuni 60 kilo lehti ja võrseid. Rohtu sööb ja vett joob kaelkirjak aga harva, selleks peab loom kas pikali laskuma või oma eesjalad ettepoole kummardamiseks laiali ajama. Kaelkirjak võib pikka aega joomata läbi ajada isegi nädalate viisi, sest tema vedelikuvajaduse rahuldab suuresti puulehtedes ja -võsudes sisalduv.(lisa 2, 3) (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak) 5 PALJUNEMINE Jookuaeg hakkab kaelkirjakutel juulis ja vältab umbes 2 kuud.Suguküpsuse saavutavad
Kanapojast ja tedremunast kasvasid kaks kaunist neidu Salme ja Linda. Neil käis palju kosilas: kuu, päike, tähepoisike, mõned vägevad vaimud ja Kalev. Salme läks naiseks tähepoisile ja Linda Kalevile. 2. lugu Lindal sündis 3 poega, neist viimane, Sohni (Kalevipoeg ), sündis pärast isa surma. Vana Kalevi viimane soov oli, et riik jagataks kolme poja vahel liisutõmbamisega ära. Ta ise aga jäi haigeks ning pidi surema, sest tema haigusele rohtu ei olnud. Linda vedas Kalevi hauale kive, mis seisavad tänapäevalgi Toompeal. Veidi aega pärast seda tõi ta ilmale oma viimase poja, kes kasvas kiiresti ning tugevamaks ja targemaks kui teised vennad. 3. lugu Vennad lähevad kolmekesi metsa jahile. Koju jõudes avastavad nad aga, et nende ema on röövitud. Kalevipojad lähevad ema otsima, kuid Soome tuuslar ei jõudnud Lindat viia kaugemale kui Iru mäele, sest välk lõi röövlile pihta ning ta langes maha. Linda moondus kivipakuks. 4
Macaroni – jämedad torukujulised pastad Joonis 2. Fusilli pasta. 3. Juust Itaalia köögi tuntuim juust on Parmigiano Reggiano so ehtne parmesan. Seda nime võib kasutada vaid Parma, Modena, Reggio Emilian, Bologna ja Mantua maakonnas valmistatud juustude puhul. Parmesan on lehmapiimajuust, mida tehakse ainult ajavahemikul maist kuni novembrini lüpstud piimast. See tähendab piimast, mida annab ainult värsket rohtu söönud lehm. Juust valmistatakse hommikuse värske piima ning eelmise päeva kooritud (piima seismisel eraldub rasvakiht piima pinnale, kus see ära “kooritakse”) piima segust. Noorim 8 Parmesan on vähemalt 12 kuud vana. Mida vanem on juust, seda kõvemaks ta muutub ning seda tugevamaks muutuvad tema maitseomadused. Mozzarella - mahedamaitseline ja pehme konsistentsiga noor juust, mida Itaalias varemalt
Ühel ööl tundis ta aga, et keegi sikutab teda. Silmi avades oli nöörijupi otsas ta koer. Gerassim karjatas, ta ol nii õnnelik. Nüüd hoidis ta koera toas kinni. Kuid varsti teadsid kõik, et koer on tagasi. Ühel õhtul jalutas tarast mööda keegi võõras, kui Gerassim oli koeraga just jalutamas. Koer pistis kõvasti klähvima. Loomulikult kuulis seda ka proua. Süda hakkas tal taguma ja ta karjus, et teda tahetakse tappa. Arst andis prouale rohtu, mis teda veidi rahustas, kuid proua käsk oli, et koer ei tohi homme enam elavate kirjas olla. Järgmisel hommikul mindi Gerassimi ukse taha ja nõuti sisselaskmist. Kuid Gerassim ei lasknud neid sisse ega andnud koera nende kätte. Lõpuks tegi Gerassim neile kätega selgeks, et teeb ise koerale otsa peale. Mehed jäid ukse taha valvama. Möödus tund ja ukse avas Gerassim. Tal olid parimad riided seljas ja Mumuu nööri otsas järel. Jeroska saadeti teda jälgima. Gerassm
teadussaavutus, mis aitab säilitada ja edasi anda heade piimaandjate ja võiduajamistel edukalt esinenud kaamelite geene. (http://www.elu24.ee/?id=106696) 7 KOKKUVÕTE Kaameleid on kahte liiki: üksküür- (dromedar) ja kaksküürkaamel (baktrian). Kaamel sobib kõrbeeluks, sest ta suudab söömata ja joomata läbida pikki vahemaid. Kaameli suurde kõhtu mahub tohutu kogus rohtu ja vett. Tema seljaküürus on rasvavaru. Kaamellased on imetajate hulgas ainulaadsed selle poolest, et nende punased verelibled on ovaalsed tõenäoliselt selle tõttu, et hõlbustada nende liikumist mööda veresooni ka siis, kui veri on veekaotuse tagajärjel paksenenud. Et kaamelid on kandnud inimesi läbi Põhja-Aafrika, Sise-Aasia ja Lähis-Ida kuivade kuumade piirkondade, kutsutakse neid tihti kõrbelaevadeks. Kaamelitelt saadakse liha ja piima, nende
Asetan külma ninale või kuklale Kui verejooks ei peatu 10 min jooksul kutsub kiirabi- olen kannatanuga abi saamiseni 8 Kirjelda enda tegutsemist situatsioonis, kus herilase nõelamise järgselt tekivad teie sõbra näo piirkonda punetavad laigud, nägu läheb tursesse ja sõber ei saa korralikult hingata? Millele sellised tunnused viitavad? Mesilasallergia Helistaksin 112 Kuna olen ise allergik ja kannan suviti allergia rohtu alati kaasas siis annaks seda talle Jälgiks olukorda, paneks ta istuma, päikse käest eemale Kui alleria ei taandu, peab süsti tegema 9 Kuidas tuleks tegutseda, kui teie kursusekaaslane kaebab halba enesetunnet, pea käib ringi, nahk on külm ja kleepuv? Panite tähele ka seda, et ta kaebas söögiisu ja suukuivust, tarbis igal võimalusel vett. Mis probleem võib esineda? Palavik? Käseks tal arsti juurde minna, või viiks ise ta sinna
rasvaprotsent hakkab langema. Kui head heina pole piisavalt, siis rasva% võib langeda alla 3. Kõrge toodanguga lehmad vajavad heina ka hiljem kogu suve vältel, eriti siis, kui neid peetakse ristikurikkal karjamaal. KARJATAMINE Kultuurkarjamaapinda peab olema vähemalt 0,3 hektarit 1 lehma kohta, looduslike karjamaade pind peab olema mõnevõrra suurem (vastavalt karjamaa saagikusele). Kõige paremini söövad loomad madalat tihedat rohtu. Kevadel kasvab rohi kiiresti ja võib kasvada liialt pikaks. Pikka rohtu tallavad lehmad palju. Rohu ülekasvamisel algab selle kõrsumine ja puitumine, rohu maitsvus ja väärtus vähenevad. Ülekasvamise vältimiseks alustatakse karjatamisega võimalikult vara, esimesed karjatamisringid viiakse läbi kiirendatud tempos ja vajaduse korral karjatatakse samas lambaid või niidetakse osa rohtu maha. Rammutukkade tekkimise vältimiseks tõmmatakse sõnnikuhunnikud äketega laiali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
