sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki. alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid. öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda. määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG)
(Plt) 31. Maarjapäiväl piävät viiotsa joba kokku saama. (Ote) 32. Pastumaarjapäeval visatakse esimene kuum kivi vette, karjalaskmise päeval teine ja jüripäeval kolmas. (Pst) 33. Tõnisepäevast öeldi, et tuline kibi olla vee sisse visatud. (Kul) 34. Kui enne jüripäeva müristab, on soe kevade ja kasin suvi. (Sa) 35. On käädripäev soe ja päiksepaiste siis otsi kasukat suveks valmis. (Rõu) 36. Jüri jürab metsa koore valla. (Rõu) 37. Jaagupipäeval läheb raudnael rohtu ja külm kivi jõkke. (Iis) 38. Ku säitsmevelistepäävä satas, sissatas veel säitse ööd-päivä. (Plv) 39. Karusepääval läheb tont põesasse. (Plt) 40. Jakobipäävast on külm kibi jões, must mees põesas, raudnael heinas. (Rap v Mär) 41. Olevipäevast tulevad tähed taeva. (Kaa) 42. Laurits ja Pärt näitavad teineteisele hammast. (Tor)
Ta hakkab rääkima et raehärra on haige ning nad peavad kohe sinna minema. Sinna jõudes analüüsis meister Johann raehäärat ning ütles et ta peab endale sisse sööma mitridaatsiumit. Raehärra Kalle hakkab kahtlustama. Ta mõtleb et äkki on see tema mürgitamiseks ning tahab et doctor temaga sööks kuid Johannes ütleb et tema on liiga terve selle söömiseks ja pakub välja et Mart seda temaga sööks. Sellepeale nad lahkuvad et rohtu valmistada. Apteeki tagasi jõudes hakkavad nad kohe pihta kuid kuna Meister Johannesel on nohu siis ta ei saa seda teha. Mart soovitab et tema teeks seda ning lubab meistril puhata. Kuna Mart ei oska seda teha siis ütleb meister Johannes talle koostisosad ikkagi ette kuid Mart teab et see maitseb halvasti nii et ta muudab need ära. Kui see lõpuks valmis sai ja nad raehärra maja juurde jõudsid viisid nad rohu kohe ära. Mart hakkas kohe mitridaatsiumit
Mardipäev on rahvakalendri tähtpäev mida tähistatakse 10. novembril. Mardipäeva tähistatakse ringijooksmisega. Mardipäeval jooksid ringi nii täiskasvanud kui ka lapsed, kes olid end riietanud tumedasse riietusse. Marti jooksjad tõid pererahvale viljaõnne. Mardipäevast algas töö ja talveaeg. maskeerimine Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, rohtu, sammalt, oksi, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Väga oluline oli end muuta tundmatuks. 20.sajandi keskpaiku maskeeriti end tavaliselt kas loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks. Mardipere Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa. Kamba suurus võis ulatuda üle paarikümne inimese. 20
Harilik kukeseen Hariliku kukeseene ladina keelne nimetus on Cantharellus cibarius. Seen kuulub kukeseente perekonda, kukeseeneliste sugukonda, kukeseenelaadsete seltsi, mittelehikseente klassi, kandseente hõimkonda ja seente riiki. Harilik kukeseen sai 2017. aastal Eesti mükoloogiühingult aasta seene tiitli. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas, tavaliselt okas- ja segametsades, puisniitutel, võsastikes, niiskes samblas või keset rohtu. Sageli leidub neid suurte kogumikena ja need võivad moodustada seeneringe. Kasvab sümbioosis puudega, moodustades nende juurtega mükoriisa. Võib moodustada mükoriisa paljude puuliikidega näiteks kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Neid leidub juuni lõpust sügiseste suuremate öökülmadeni, kuid soojal, lumevabal talvel võib neid samuti metsa all kohata. Viljakehad on üleni rebukollased, lehterjad, kübaraserv on sisserullunud ja korrapäratult laineline.
aru ning jätkas oma hirmast tõrjetööd. Mõtlematud oldi ka tuule suhtes. On ilmselge, et tuul kannab kemikaale edasi sadade kilomeetrite kaugusele, mis puudutab juba seal elavaid organisme. Kemikaalide all kannatavad õhk, jõed, mered ja maapind ning see reostamine on suurelt osalt paratamatu. Üks seesuguseid aineid on strontsium-90, mis satub õhku, kus omakorda tuleb vihmaga maapinnale tagasi, või sadestub tolmuna, talletub mullas, tungib kasvavasse rohtu, teravilja ja lõpuks leiab see end inimese organismis, kuhu jääb surmani. Kemikaali koosmõju päikese ja õhuga annab tulemuseks uued ühendid, mis tapavad taimestiku, teevad haigeks loomad ja linnud ja toovad seninägematud haigused ja tüsistused inimestele. Kahjuks ei ilmne haigustunnused kohe või lühikese aja möödudes, vaid talletuvad inimese kehas ja löövad välja alles mitmete aastate möödudes. Pikapeale mõeldes selgub alles tegelik põhjus, et millest see tekkis
sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki. alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid. öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda. määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide
sõnajala asemel ravimtaimena. Ja tulemused olid täiesti ootamatud. See oli veel mõistetav, et ta sisaldas täpselt samu mürgiseid toimeaineid kui maarja-sõnajalg. Kuid seda ei oodanud keegi, et ohteses sõnajalas on toimeaineid kolmandiku võrra rohkem, kui nii laialt kasutusel olnud maarja-sõnajalas. Tore, sest nii peab neid väikesi risoome koguma vähem. Nüüd on paelussidevastase ravimi kogumine lihtsam, kuna ohtene sõnajalg on meil tavalisem. Kuid arvestama peab ka seda, et rohtu tuleb võtta väiksemas koguses, sest suuremast kogusest tekib mürgistus. Sõnajalarisoomi mürgistus on aga eluohtlik. Kannatanule tuleb esmaabiks kiiresti anda veega söepulbrit ja seejärel kutsuda arstiabi. Raske mürgistuse lõppstaadiumis muutub kogu nahk siniseks, vaid silmade alla tekivad kollased laigud, teadvus võib kaduda ja hingamine muutub raskeks. Nii et selle taimega tuleb olla ettevaatlik. Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik,
Referaat Hobune Nimi> Klass> Kool> Juhendaja> Kuupäev> Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda
Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. (Vikipeedia põder) Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. (Eesti imetajad) 4
Ta läheb järgmisel õhtul sauna ja tunneb juba ennast paremini. Hommikul paneb Toots oma pidulikud riided selga ja hakkab Paunvere poole minema. Kõigepealt läks ta külla Kiirele, kes võttis ta vastu ja pakkus Tootsile kohvi ja leiba. Kuna aga keegi oli kogemata kohvi sisse lambiõli pannud, siis Toots ei joonud üle ühe tassi. Pärast läks Kiir Tootsiga Paunveresse, sest too ei teadnud enam külast peaaegu midagi. Teel kohtasid nad apteekrit ja Toots sai rohtu südame pöörituse vastu. Veel kohtasid nad oma vanu koolivendi. Nad jäid koos õlut jooma ja kui nad lahkuma pidid siis lubasid pühapäeval kokku saada. Järgmisel päeval kohtas Toots Teelet ja kutsus ka tema pühapäevasele kokkutulekule kaasa. Kokkutuleks mõõdus lõbusalt, Toots ja Kiir pidasid kõnet. Tootsi oma oli väga lõbus, Kiire oma aga halvasti ettevalmistatud. Mõni päev pärast seda läks Toots isaga Tartusse. Teele oli tal palunud käia Arno juures ja seda ta tegi
luulevorm, mis koosneb kolmest värsist Silpide arv värssides vastavalt 5+7+5 Põhilised teemad on armastus ja loodus Sünniajaks peetakse 16. sajandit Tavaliselt sisaldab haiku aastaajale osutavat sõna Eesti esimesed haikud kirjutas Barbarus 1930. aastal Võrdlus, metafoor Sama karva kui päike (lk 50) Tuulel ei ole taldu (lk 9) Isikustamine Pudened päike (lk 18) Järv vaatab sind (lk 25) Tuul jäi vakka (lk 24) Seened sirguvad õuel (lk 38) Epiteedid Niitmata rohtu (lk 8) Õites toominga all (lk 13) Tumma niitja käes (lk 22) Kodu kollased karikakrad (lk 29) Öö pehme sõba all (lk 32) Pista pajuoks märga mulda (lk 34) Lõkendav päike (lk 36) Suur must leivapäts (lk 41) Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinski https://goodbyemyestonian.wordpress.com/bio / https://et.wikipedia.org/wiki/Haiku Kaplinski, J. (2008). "Teiselpool järve" https://www.google.ee/search?
ja selle probleemi lahendamist silmas pidades peaks valima enda eest ka esindaja linnavalitsusse. Tekib ka küsimus, et mis saaks trammiteedest ja maa kohal rippuvatest trolli- ning trammiliinidest, kui bussid võimu võtavad? Muidugi on võimalik need eemaldada, aga see tooks endaga järjekordselt kaasa rahalisi kulutusi ning kui otsustatakse trammirööpad alles jätta, annaks see aluse koledama linnapildi kujunemisele. Praegusel hetkelgi võib linnas näha mahajäetud ning rohtu kasvanud rööpaid, mis pole silmale kuigi ilusad. Järjekordne näide sellest, miks linn võiks eelistada uute masinate sisseostu vanade ära kaotamisele. Nõustun autori seisukohtadega, kuid pean probleemi isegi veel tõsisemaks, kuna pean rumaluseks isegi mõtlemist elektritranspordi kaotamisele, kui me kõik teame, et pikas perspektiivis on isegi täielik üleminek vältimatu. Probleemi lahendamiseks peaks
siilipoisi elust metsas. leiavad heinamaalt siili ning teda terve ühe suve kodus kasvatavad. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 3. Lehmad rohmivad oma Väga sisukas ning 35 pikkade keeltega rohtu, väljendite rikas lause. lambad näksivad siit ja sealt ning tallekese pea viskub kepseldes põõsa tagant õhku. 2. Une-Madis tuli tasaja lõi Lõi hea ettekujutluse une 38 kõigile sulgkotiga pähe. tekkimisest. Uutmoodi lähenemine. 1. Ta oli ikka seesama endine Kirjeldab hästi siili 40 vudisev, torisev ja tursuv olemust. veidrik. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna
selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. toitumine Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Põdra arvukus ja suhe inimesega Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra
madalamale voolata. Kui tingimused muutuvad ? · Kui põhjavee tase väheneb, võivad madalsood muutuda pika aja jooksul rabaks, sest siis saab antud kooslus ainult sademetest vett. · Kui põhjavee liikuvus on piiratud mingil põhjusel, siis muutub madalsoo turvas hapniku-, vee- ja toitainetevaesemaks ning taimed võivad hukkuda. · Kui taimed hukkuvad, siis kaovad ära ka soos elavate lindude pesad. Näiteks Soo-loorkull ehitab oma pesa kõrgesse rohtu, madalatesse põõsastesse või pilliroosse. · Kui inimesed kuivendavad madalsoid, siis tekivad harimiskõlblik põllumaa ning heinamaa. Soo-loorkull Osakaal Eesti looduses Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole. Eestis rajati esimene sookaitseala 1937. aastal Ratva rabasse. Eestis on kaitse all 171 139 hektarit soid. Madalsoodele sai hukatuslikuks metsa ja põllumajanduskuivendus.
seemned. Tutt-tihane teeb endale ise pesaõõnsuse vana surnud puu sisse. Puu peab olema vähemalt veidi pehkinud, et tutt-tihase nokk sellele peale hakkaks. Sama puud kasutatakse mitu korda, kuid igal aastal tehakse uus õõnsus. Harva võib tutt-tihane kasutada ka rähnide või põhjatihaste või isegi oravate vanasid õõnsusi. Pesaõõnsuse tegemine võtab aega umbes 3 nädalat ja seda uuristab ainult emane. Umbes nädal läheb pärast veel vooderdamisele, selleks kasutab lind sammalt, rohtu, ämblikuvõrku, karvu ja sulgi. Pesa valmis, muneb emane 4-8 muna ning haub neid 13-16 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud, kuid mingi aja järel võtab üks vanalind poegade toitmise enda peale. Pojad saavad lennuvõimeliseks 17-22 päevaselt ja sõltuvad veel oma vanematest umbes 3 nädalat peale seda. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Tutt-tihastel on 1 kurn aastas.Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 6,5 aastat
kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et
Linnade areng Esialgu Rooma riik lagunes, kadusid ka vanaaja linnad. Elanikud siirdusid elama maale ning hakkasid tegelema põllutööga. Linnamajad lagunesid ja tänavad kasvasid rohtu. Vahemereäärsed linnad jäid ainult alles. 9. sajandil tekkisid aga uued- keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjuseks oli majanduse areng. Tekkis kolmeväljasüsteem. Tööriistad linnades muutusid vastupidavamaks ja tugevamaks, sest puitosad asendati rauaga.Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid,mis kujutasid endast vahetusväärtust. Valitses naturaalmajandus. See tähendas seda, et eluks vajalik toodeti ise
MINA ISE PÄRILIKKUS MEDITSIIN Minu mõtted KESKKOND ARSTID Minu teod (vanemad ja kodu, kool) 50 % 40 % 10 % LOOSUNGID TERVISEST -Inimene palub tervist Jumalalt, aga, et nende endi käes on võim oma tervise üle- seda nad ei taipa ! ( Demokritos V saj. E.m.a. ) -Liikumine võib asendada mistahes rohtu, kuid kogu maailma rohud kokku ei asenda liikumist ! (Tissot XVIII saj.) - Kergem on tervist hoida, kui seda hiljem parandada ! - Terves kehas- terve vaim! Vana-Rooma Decimus J.Juvenalis INIMESE PÕHIVAJADUSED VAJADUSED on need, mis tõukavad meid tegutsema... Vajaduste püramiid: 1. Füsioloogilised e.kehalised vajadused 2. Turvalisusvajadus 3. Armastus-ja ühtekuuluvusvajadus 4. Tunnustusvajadus 5. Eneseteostusvajadus 1
Majanduskriis sunnib üha rohkemaid inimesi kuritegelikule teele astuma. Pidevalt on ajalehtedes uudised järjekordsetest kasiino- ja poeröövidest, kelmustest, pettustest ning vargustest. Inimesed jäävad tööta ja kuskilt leiba teenima ju peab ning meeleheitlikumad ei karda seda teha teiste kulul. Rohke kuritegevus, suur lahtutuste ja töötute arv ning üldine nukker meeleolu muudab inimesed nukraks ning üha enamatel tekib masendus. Tänapäeva teaduse arengu juures, kus on rohtu pea iga haiguse vastu, on võimalik ka depressiooni vastu tablette saada. Kas need ka tegelikult olukorda paremaks teevad, on omaette küsimus. Pigem muudavad kõik need valuvaigistid, antidepressandid, alkohol ning kõik muu saast, mida inimesed iga päev meeletutes kogustes sisse ajavad, aju mannatera suuruseks ning pole ime, et Eesti on täis selliseid geeniusi, kes arvavad, et purjus peaga rooli istudes teevad nad oma rahakotile taksoraha arvelt teene
Kr. Tegurid püsimajäämiseks Puisniidu regulaarne niitmine: tekitab ja hoiab tasakaalu metsa ja niiduliikide üheaegse esinemise vahel Muldade lubjarikkus soosib üldist taimede liigirikkust Mõõdukas mitmekesine inimmõju (puudepõõsaste raiumine, okste pügamine, pinnase tasandamine ja riisumine, lõkke tegemine) Tingimuste muutumine Muldade viljakuse kadumise tagajärjel hukuvad ka taimed. Puisniitude niitmata jätmisel kasvab puisniit liiga rohtu, taimedel ja loomadel võimatu seal elada Osakaal Eesti looduses Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammipuisniite Eesti muudes osades. Puisniidud teeb väärtuslikuks nende kõrge liigirikkus. Seitsmel LääneEesti puisniidul on kirjeldatud üle 60 liigi ruutmeetril. Puisniidul kui pärandkooslusel on väga oluline tähendus Eesti rahvuskultuuris. Haruldane/kaitset vajav või kaitse
varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988. aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "... Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus.
Seega vähemalt pool tundi päevas siiski peaks lõunat pidama: selle ajaga jõuab juba taastuda. Pole siis imestada, et väsinud ja näljane teenindaja on morn. Väga oluline on ka töökliima, sest kui töökaaslastega on head suhted ja saadakse piisavalt positiivset tagasisidet, jaksab inimene ka rohkem töötada ega väsi nii ruttu. Isegi töötingimused võivad siis olla tagasihoidlikumad. Puhkust ja mõistmist on vaja - kaks olulist tööväsimuse vastast rohtu. Töö ja väsimus Rahulolu töökorraldusega: ·· tööohutusega 78% ·· töö intensiivsusega 72% ·· töötajate tervisekontrolliga 54% ·· töökoha sisustamisega 62% ·· olmetingimustega 70% Füüsilise kurnatuse põhjused: ·· regulaarne seistes töötamine ·· seljale ebamugav tööasend ·· korduvad tööliigutused ·· jõudu nõudvad käeliigutused Vaimse kurnatuse põhjused: ·· suur vastutus ·· töö laad ·· kliendiga suhtlemine ·· pikad tööpäevad
Tütred jäävad koos oma emaga elama kauaks, kuid pojad lahkuvad juba varakult. Pojad liituvad tihtipeale isasloomade grupiga, vastasel korral jäävad nad üksikuks. Hiljem loovad nad ka perekonna. Isasloomad elavad kuni viieteistkümne ja emasloomad kuni kolmekümne ruutkilomeetri suurusel maalapil. Need numbrid võivad küll kuival perioodil suureneda, kuid suurt rännet nad loomulikult ette ei võta. Elevandid on taimtoidulised loomad. Enamasti söövad nad rohtu, bambust, kaunvilju, puukoort, palmilehti ja igasuguseid ronitaimi.Vahel söövad nad ka viinamarju, metsõunu ja mangot. Ameerika elevandil kulub söömisele 16 tundi päevas. Ta võib päevas süüa 140-270 kg toitu India elevant on 5-10 meetrit pikk[viide?]. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ning lühemad kihvad. Samuti on tal väiksemad kõrvad, peenem lont ning nahk pole nii kare. Loomulikult on india elevandil väiksem ka mass: isasloom ei
Seened Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota). Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Punane Kärbseseen:Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed o...
Mediaatorid toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. 9. Koprofaagia Koprofaagiat esineb näiteks mitmete mardikaliste ja kahetiivaliste juures. Koprofaagilised on ka jänesed ja närilised, kellel puudub hästiarenenud mäletsejate- sarnane seedesüsteem, et rohtu seedida. Saamaks toidust kätte rohkem aineid, söövad nad oma pehmed väljaheited uuesti sisse. 10. Gaasivahetuse üldprintsiip. Gaasivahetus on hapniku ja CO2 vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Gaasivahetuse mehhanismi aluseks on gaaside difusioon kontsentratsioonigradiendi suunas. Hapniku kasutamise võimalused sõltuvad eelkõige hapniku kontsentratsioonist keskkonnas organismi vahetus läheduses. 11. Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis
õrn aimus küllusest, mis veel kaugel, (Under 2007: 27) aga lihtsameelne hing -kuis võis ta seda kaksikpidikõnet mõista. (Under 2007: 510) Nüüd laulda ainult õitest, päikesest, mu meel on võlut kuldsest kevadest (Visnapuu 1993: 47) Võililled! meelest unus päitsik! (Visnapuu 1998: 208) Uut värvi oli võtnud pohlaleht ka sammal oli jälle pesueht, vastsündind niisket rohtu aiast tõin, toas esimese kärbse surnuks lõin (Under 2007: 450) Kes sääl leivakandvaks künnab vagu see ei saa sest mõistatusest jagu (Under 2007: 510) Ma muretumalt vilistades lähen, ning puistab õielehti mulle pähe üks tuulehoog (Visnapuu 1998: 289) Suur nire väikseid joob ja uusi loob, maa suu on avali, ta kõik nad joob (Under 2007: 450) ja tilku rammusaid, kui laihtund puult
vasikat. Vasikas suudab emasloomale juba nädala aja vanuselt järgneda. Rohtu hakkavad nad piima kõrvale proovima juba kuu aja vanuselt kuid jätkavad siiki imemist sügiseni. Sügisel kaovad ka noorte karvastikust valged täpid. Vasikate eest hoolitseb ainult emasloom
Sisukord R a a m a t u s t ü l d i s e l t T e g e l a s e d T e g e v u s t i k T e g e v u s p a i g a d H e l g a N õ u K o o s t a j a Raamatust üld iselt Teoses käsitletakse tänapäeva noorte probleeme: Konfliktid perekonnaga Narkootikumid Kuritegevus Raamat on suunatud noortele vanuses u. 14-17 aastat. Lisaks on raamatus: fantaasiat üht-teist õpetlikku “Kuues sõrm” on Eesti palju seiklusi Lastekirjanduse Teabekeskuse ja Tähtis osa on raamatus kirjastuse Tänapäev sõprusel, usaldusel ja poolt läbi viidud perekonnal. Tihti tekivad noorsooromaanivõistluse arusaamatused ning pärast üks võidutöödest. kõiki läbielamisi mõistetakse üksteist paremini. Tegelased EMA JA ISA VEND ANARI PÄRT Pärdi õde K AR I N A KERLI ...
Küsimused teose " Kevade " kohta. 1. Kust oli pärit Imelik? Tõukrest 2. Millest tegi Toots uiskudele raudu? Vikatiteradest 3. Jüri Kuslapi hüüdnimi? Tiuks 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? Reilenderit 5. Toots õpetas Kiirele konnasilma rohtu. Milline see oli? Pidi peale äikest aukliku kivi peale kogunenud vett võtma ja jalga määrima. 6. Mida ütles Toots Imelikule, kui ta Teelet tantsima rebis? Imelik, lase ruttu üks polka, ma lähen Tali pruudiga tantsima! 7. Miks sai köster Tootsi pingi alt kätte? Kiir näitas, et Toots laua all. Taga ajades jäi üks õpilane ette. 8. Mis puu see oli, mida Arno tihti silitas? Paju 9. Miks Arno Rajalt Teelega jumalaga jätmata lahkus? Rajal vaatavad Imelik ja Teele albumit. Tuleb Arno
pesakonnad. Kassisuurune virgiinia opossum (Didelphis virginiana) on Põhja- Ameerika ainuke kukkurloom. Selle liigi emastel on tihtipeale korraga 20 poega (see on ka imetajate rekord). Sageli hukkub suur osa pesakonnast, sest emal pole piisavalt nisasid poegade toitmiseks. Toitumine Eri kukkurloomaliigid söövad väga erinevat toitu. Paljud on taimtoidulised: nokiskuskused lakuvad õitest nektarit oma harjakujuliselt lõhestunud keeleotsaga, kängurud söövad aga rohtu ja teisi taimi. Segatoidulised kukkurloomad söövad vilju, putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid. Kukkursipelgakaru (Myrmecobius fasciatus) toitub sipelgatest ja termiitidest. Ta lõhub pikkade teravate küünistega nende pesi ning limpsib sealt oma pika kleepuva keele abil putukaid. Uruelanikud arupoega meenutavad vombatid kaevavad oma tugevate käppadega kuni 30m pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe, talvel aga soojem kui väljas
Jäält jälle kuivale maale pääsenud, viib Sander ka Liisu võrgud merre. Tiina saab sellest teada ja teeb kõva kisa. Sandril saab sellest küllalt ja asub hoopis Liisu Juurde elama, sest Tiinaga naitus ta ainult häda sunnil ja lapsi neil ka ei olnud. Elamise rahust rääkimata. ,,Randlase surm" Surju Andres oli katuse peale uusi õlgu panemas, kui hakkas järsku verd köhima. Arsti korralduste järgi oleks ta pidanud korralikult rohtu võtma ja pikali olles puhkama. Kuuldes, et meres on selline tursasaak, et saab ka käsiõngega püüda, ei tee ta arsti keelust välja, ja läheb koos oma 7aastase tütrega paadiga merele. Seal püüab ta suure saagi, aga viimane kala on nii suur, et seda paati tõmmates ta sureb ülepingutusest. Hiljem leiavad teised kalaretkelt tagasi tulles paadi surnud randlase ja selle paadi põhjas vere sees magava tütrega. Ma ei oskagi öelda, kas teosel mingi sügavam mõte oli
Suve lõpul ja sügise algul otsivad jääkarud kaldailt surnud vaalalisi ja morski. Ühe surnud looma ümber võib koguneda 10-20 karu. Suvel muutub karude toidulaud mitmekesisemaks, sest siis saab pääseda ligi sinna, kuhu varem ei saanud. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja haned ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad peale teiste loomade veel ka taimetoitu nagu ka nende sugulased. Näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jne. Harjumused Jääkarud veedavad suure osa aastast rüsijää ja lahvanduste piirkonnas. Kõige rohkem meeldib neile viibida lahvanduspiirkonnas, sest seal on peale jää veel ka avavett ja maapinda. Nad on harilikult aktiivsed kogu aasta. Nad tegelevad toidu otsimisega nii päeval kui ka öösel. Jääkarud oskavad väga hästi ujuda. Nad libistavad end vette või siis hüppavad pea ees. Jääkarud kasutavad ujumiseks esikäppi ja nad võivad ujuda
soostikes elavad isendid. KAPIBAARA on maailma suurim näriline, kes asutab Lõuna-Ameerika jõgede kaldaid. Ta on maismaaloom, ent ka suurepärane ujuja ning võime- line isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiiv- ne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarad elavad harilikult karjadena, mida juhib isasloom. Kapi- baara toitub eranditult taimsest toidust. Ta otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ja muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvad kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supleb või veetaimi hangib. 4.5 meetri pikkuseks kasvav TÕMMU- KAIMAN elab Amazonase alamjooksul. Amazonase alamjooksul esineb peale tõmmukaimanite veel krokodill-kaimane ja silelaupkaimane. Tõmmukaiman võib kasvada kuni 4,5 meetri pikkuseks. Nimi
Elab püsivates perekondlikes rühmades. Nende suhted on nii lähedased, et nad korraldavad surnud loomadele matused ning katavad need okste ja lehtedega. Emasloomad koos poegadega elavad karjas, mille juhiks on täiskasvanud emane. Noored isasloomad aetakse karja juurest minema, siis kui nad suguküpseks saavad.Täiskasvanud isased elavad samuti eraldi. Nad saavad loa läheneda emaste karjale vaid emaste jooksuajal. Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Söövad lehti, rohtu, peenemaid oksi, puuvilju. Hangivad toitu londi abil ja pistavad suhu kus nad toidu väheste hammastega peenestavad. Kui elevant jääb korraga oma hammastest ilma, sureb ta nälga, sest ei saa süüa. See juhtub tavaliselt 70. eluaasta paiku. Päevas söövad ära u 225kg taimi ja joovad kuni 136 l vett. Londi abil ta ka haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone ja vabaneb parasiitidest ja supleb
Kalevipoeg oli kõige vägevam olnud. Isa olevat enne oma surma abikaasale (Lindale) rääkinud, et Kalevipoeg on tulevane au ja kuulsus, aga et Kalev ise oma poega ei näe. Ühel õhtul räägib ta abikaasale, et riik peab jääma jagamata ühele pojale ning liisku heitmise võitja peab kuningaks saama. Varsti peale tehtud seadust jääb Kalev haigeks. Kuigi lepatriinu lendab abikaasale arste otsima, peab vana Kalev surema, sest surma vastu rohtu ei kasva. Linda kasvab mehele sügava haua, peseb tema surnukeha, ehib riidesse ja sängitab ta mullapäise puhkama. Et hauapaik tundmata ei jääks, kannab lesk igalt poolt leiva kokku, tänapäeval kõrge kaljuküngas Tallinna Toompea-mäe nimelisena. Ühel päeval libiseb raske kivipakk juukselingust, väsinuna ei jaksa rasket kivi üles tõsta, istub kivile ja nutab. Tema pisaratest tekib Ülemiste järv. Mõne aja pärast toob ta oma viimase poja raske
sõbra eest, tapab Romeo Tybalti. See sündmus suurendab viha veelgi Capuletti´de seas. Kohtuotsusega pagendatakse Romeo Veronast, kuid Romeo ei tee seda. Paris ja Capuletti´d panevad laulatuse kuupäeva paika. Neljandas vaatluses läheb Julia Lorenzo jutule, et too aitaks teda selles, et ta ei peaks Parisega abielluma. Lorenzo mõtleb välja plaani , kuidas see kõik teoks teha. Tema järgmine plaan oleks järgmine: Julia võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Hommikul tuleb Paris ja avastab Julia surnuna, seejärel kantakse Julia kalmistule. Enne seda saab Romeo Lorenzo´lt kirja, kus ta selgitab kogu plaani ning valvab senikaua Julia haual, kuni ta ärkab. Samal ööl viib Romeo Julia Mantuasse. Viiendas vaatluses selgub, et Romeoni ei jõua kiri ja usub, et Julia on surnud. Romeo läheb apteekri juurde, kelle käest ta saab mürki. Ta läheb kalmistule ja kohtab seal Parist. Nad võitlevad ja Paris sureb
ja kõndides vehkinud kentsakalt kätega. Osalt selletõttu ei võtnud ka tollane tüdruk Mari Jussi tõsiselt, mis tekitas Jussis soovi end tõestada, ja ta selleks üle jõe ujus ja äärepealt ära oleks uppunud. Mari nimel oleks Juss kõike teinud. Juss ei peljanud ühtki tööd, tema käes lendasid ühtviisi nii rasked meestetööd kui ka tavaliselt naistele jäävad ülesanded, kui seda vaja oli. Kui nooremana tundis ta sellest pisut alandust, kui pidi rohtu kitkuma ja lapsi kiigutama, siis hilisemas elus, kui Mari pärast Krõõda surma aina tihedamini Eesperes perenaisena talitas, jäi Jussi hooleks nende lehma lüpsmine. Ega sellinegi asjade kulg Jussile rõõmu valmistanud, kuid töö tahtis tegemist. Kogu Jussi elu saatis armastus Mari vastu ning see koos alandustundega tema naist endale perenaiseks himustava Andrese vastu oligi põhjus, mis muidu rahuliku ja leebe loomuga Jussi peremehe pussitamiseni ja hiljem endalt elu võtmiseni viis.
Johann Ortin Õun 6. b klass Tallinn 2011 Eluta Loodus Soomaa looduspargis on palju vett ja rabasid, kõige tuntum ongi see just üleujutuste poolest. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 78 kilomeetrini! Pinnas on märg ning soine. Valgust on küllaldaselt, kuna on palju soid ning seal on üsna valge. Taimed Taimedest on Soomaa Rahvuspargis palju samblaid, eriti veel turbasammalt, suured niidud, palju rohtu ja segametsi. Samuti on seal palju puutumata põlisloodust. Seal kasvab palju puhmalisi, nt hanevits. Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Siberi Võhumõõk Kuulub sugukonda võhu mõõgalised. Kuulub looduskaitse alla. Kasvab suurte puhmikutena, mille läbimõõt võib olla isegi üle meetri. BerndH, 2003 Kahelehine käokeel Samuti tuntud kui Ööviiul või Ööneitsi.
vältel enamus ajast nad olid üksteisest lahus. Kuigi nad füüsiliselt ei olnud koos, siis Indreku mõtted käisid pidevalt ema haiguse ümber ning ta otsis võimalusi ravimite hankimiseks. Ravimite leidmisel oli ta endale kohe seadnud eesmärgiks need emani toimetada. Mari halba seisu arvestades tundus ta lõpuni välja väga tugevana, kuid ridade vahelt suutsin välja lugeda tema tugevat sisemist valu ja piina, mis viis Indreku ohverdamiseni, millega nõustus ta emale topeltkoguses rohtu manustama. Selle tagajärjel ema ka suri. Arvan, et sellisele otsusele jõudmine nõuab tohutut armastust ema vastu ning enese tahtmiste tahaplaanile jätmist. Armastuseta siin ilmas kuidagi ei saa. Võib tõesti juhtuda, et inimene ei leia enda kõrvale inimest, kellega oleks valmis kogu oma ülejäänud elu jagama, kuid see ei ole takistuseks, et tunda tõelist armastust. Kuidagi ei saa panna ritta sellise suure tunde erinevaid liike tähtsuse järjekorras, sest igasugune suur tunne meis on
Looduses elab ainult Galapagose saartel. Ta on üks suurematest maismaa kilpkonnadest: pikkus kuni 1,5 meetrit ja ta kaalub kuni 200 kilogrammi (varemalt on püütud kuni 400 kg kaaluvaid isendeid. Elevantkilkonn elab väga vanaks(loomaaedades on olnud 100-aastaseid isendeid). Alates 1535 aastast on inimesed on neid tapetud liha ja õli saamiseks suurel määral. Elevantkilpkonnad on rohusööjad loomad, siis on nende hävimist soodustanud kariloomade saartele toomine. Kariloomad söövad ka rohtu ja tallavad elevantkilpkonnade mune puruks. 19.sajandil kirjeldatud alamliigist on hävinud 7, kõik säilinud kilpkonnad on haruldased. Maailma erinevates loomaaedades elab u.200 isendit.
Kevadel kasvab 3-4 Org. väetise andmise aeg on vastavalt sellele, milline on mulla huumusesisaldus, kas siis päevaga ädal. Tekib kahekordne söömine. Suve teisel poolel on see 5-6 päeva. Mitmepäevalisel 3, 4, 5 aastal. Anda 25-30 t/ha. See norm on pikaajaliste karjamaade puhul. karjatamisel langeb piimatoodang. Esimesel päeval söövad 70-80 kg, teisel päeval 40-50kg rohtu ning Põlde lubjatakse kui pii on alla 6. kolmandal päeval veelgi vähem. Väljaheidetega reostatakse rohija haiged loomad võivad nakatada teisi. Niidetavate rohumaade väetamine: Karjatamisringide arv Lämmastik: Rohusööt Kolmeniiteline kasut. Normaalne on aastas 4-5(6) korda
ootava tütre juures. «Tahaks juba koju teda kallistama,» võtab taas võimust emainstinkt. Kuid enne on vaja jagada rohkelt intervjuusid ning käia lilletseremoonial. Kohati jääb mulje, et kogu maailma suusaajakirjandus tahab just Eesti kangelasega juttu teha. Ehk siis sõidujärgsed kommentaarid. «Sõit oli tegelikult väga raske. Lõpusirgel mõtlesin vaid sellest, et tuleks see punane joon juba rutem, saaks istuma,» räägib Smigun-Vähi ning tunnistab, et Kalla alistamiseks polnud rohtu kusagilt võtta. «Vähemalt mitte lubatud rohtu,» lisas ta naerdes. Kui Smigun-Vähile meenutati napilt tunnitagust aega ning tema ülimat keskendumist, tunnistab ta, et oli stardi eel väga närvis. «Olen rahul, et suutsin seda tunnet eilse õhtuni eemal hoida. Lõpuks tundsin, kuidas värin tuli peale,» kirjeldab ta ning 4 tunnistab, et võidusõit imes temast välja viimsedki jõuvarud. Sellest rääkides on selge, et ta on oma hõbedaga väga rahul
perfektne. ,,Peäss mi täämpä jäll' iks saama Tohkri Tohker oli mõisnik, keda mõisateolised kubija alla, sis võiss iks är ellä. Jummal hindasid, sest ta oskas oma käskimistes hoidku, et saame Kimalase alla, tuu um piiri pidada kui selleks võimalust oli. vainlane." lk 39 ,,See on selge tundemärk, et minule Hindriku ema oli nii haige, et sai isegi enam rohtu vaja ei ole." lk 41 aru oma päästmatust olukorrast kui Kreutzwald talle rohtu andis. Haigus oli oma töö teinud. ,,Sa oleks võinud ikka ära käia ja Hindrik oli täiesti vastu sellele, et talle inimest näha, egas ta sulle takja moodi valitakse tema eest naine, kellega ta külge poleks hakanud." lk 124 peaks abielluma, vaatamata sellele, et
materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega, meri on maailm ja ahvatlused, tee on otsing ja palverännak. Valitsev maaelanikkonna absoluutne ülekaal tingis kogu ühiskondlikus käitumises ja teadvuses maaharijale omase maailmanägemise. Maainimene käsitles loodust kui omaenda osa. See väljendus ka kultuuriloomes: pead nimetati taevaks, sõrmi oksteks, vett maa vereks, kive ja kaljusid luudeks, rohtu ja metsa maa juusteks. Niisiis puudus inimkeha vastandamine muule maailmale ja ühe üleminek teiseks oli sujuv ning ebamäärane. Asjad võisid üldse kehastada oma omaniku omadusi. See ei kehtinud mitte ainult maa, vaid ka mõõkade, hobuste, laevade ja ehete kohta. Kuid inimene võis ainult grupi (perekonna, sugukonna) liikmena omandada maad ja selle ande, kasutada teatud õigusi. Kuid maa, erinevalt vallasvarast, ei saanud olla võõrandamise objektiks
Teist pulli kohates muutub soiguja olek väljakutsuvaks. Kui see konkurenti ei kohuta, klaaritakse arveid jõuga. Sellised duellipaigad on hiljem üsna laastatud: rohi maha trambitud ja maa segi pööratud. Põdra tiinus kestab kaheksa kuud. Põdravasikad sünnivad enamasti mai alguses. Tavaliselt sünnib üks vasikas, harva kaks või kolm. Sündides kaalub vasikas kümmekond kilo ning on kaetud heleda karvaga. Juba esimestest elupäevadest hakkavad pisipõdrad rohtu sööma, kuid ema imetab neid siiski hilissügiseni. Ema jätab põdravasikad sageli omaette, käies neid vaid aeg-ajalt imetamas. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Põdra eluiga on harilikult 10, harvemini kuni 25 aastat. Põdra vanust loetakse
Kadrioru Saksa Gümnaasium India elevant referaat Pärtel Toompere 7.B Tallinn 2007 EESSÕNA Raske on midagi eessõnaks öelda. Mis ma siin ikka räägin, et elevant on suur loom, suurte kõrvade ja pika ninaga; et aafrika elevandid on metsikud ja India elevante proovitakse kodustada. Jah, see kõik on õige, aga kõik teavad ju seda. Selles referaadis räägin ma aga kõigest huvitavast india elevantide kohta, mida kõik kindlasti ei tea. Teadsite Te näiteks, et india elevandid kuuletuvad ka lastele ning laps võib seista rahulikult kartmata elevandi kõrval? Teadsite? Ei teadnud? No vot! India elevantide kohta leidub aga ka palju muud huvitavat. Head lugemist.... või kuulamist! VÄLIMUS India elevant (Elephas maximus indicus) on 5-10 meetrit pikk. Ta on kõhnem, kuid pikem kui teised aasia elevandid. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ning lühemad kihvad. ...
parajasti pakuti. Naine pidi õppima oma meest armastama ja mingil määral ta seda suutiski. Juba varastest kooselupäevist on näha, et Emma tahab justkui midagi muud, tahab muutusi. Ta ootas päevi, mis oleks erinevad kui tavaline argipäev ning nägi neis suurt rõõmu ja edasiviivat jõudu. Paraku kooselus Charlesiga oli neid päevi minimaalselt ja Emma kui noor seiklusi ihkav naine tahtis siiski oma tahtmist saada ja otsis igavusse mattuvale hingele rohtu. Emma elus oli kaks meest, kes tema tõelise kaasa kõrval suurt rolli mängisid. Esimeseks armukeseks olnud Rudolphega katkes suur armastus peale seda, kui Emma tegi ettepaneku jäädavalt koos põgeneda ja elada koos elu lõpuni õndsas armastuses. Rudolphe, kes oli juba varemgi taolisi suhteid naistega loonud, arvas, et mõistlik oleks suhe lõpetada ja kirjutas Emmale hüvastijätukirja. Murtud südamega naine leidis aga mõne aja pärast endale uue noore
Mongoolia hobused teepeal. Gobi kaksküürkaamel Gobi kõrbes asustus on väga hõre. Enamus inimesed, kes seal elavad tegelevad enamasti vaid rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, kaamleid ja hobuseid. Rändkarjakasvatajad liiguvad ühest kohast teise, et leida värsket vett ja rohtu. Oaaside lähedal on aga asustus päris tihe, seal on linnad. Linnades tegeletakse rohkem põlluharimise (seda soodustavad niisutussüsteemid). Kasvatatakse nisu, meloneid, viinamarju, otra, datleid, meloneid, arbuuse vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutuse tagajärjel võivad ära kuivada mitmed oaasid, jõed, järved. Muld võib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
