Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rohtlad" - 163 õppematerjali

rohtlad on tasakaalus Tasakaalustatud Kamardumine meetri (ABO) viljakad auramisega Kõrge Kõrb ja Väga Sisseuhtehoriso temperatuur, aurustuv Sooldumine väheviljakad poolkõrb õhuke nt (B) vähe sademeid Ferralisatsioon Liigniiske, kõrge 6 – 10 Sisseuhtehoriso vihmamets Läbiuhteline (palju Fe väheviljakad temperatuur m nt (ABCE) ühendeid)
thumbnail
1
docx

Rohtlad

Rohtlate töö 8.klassile. 2.variant Leia loetelust rohtlatele iseloomulikud tunnused: 1. Kasvavad metsad 2. Pusta on rohuga kaetud ala Ungaris 3. Rohtlad jäävad lähisekvatoriaalsesse kliimavöötmesse 4. Probleemiks on uhtorgude teke 5. Sademetehulk aastas 3000 mm 6. Suvel valitsevad troopilised õhumassid ja talvel ekvatoriaalsed õhumassid 7. Paiknevad mandrite sisealadel 8. Pimerott on hea muldade kobestaja 9. Sademetehulk aastas 200-400 mm 10. Suvi on kuiv ja soe, sademeid tuleb kevadel ja talvel lumena 11. Mustmullad 12. Ferraliitmullad 13. Paljud loomad elavad puudel 14...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rohtlad ja vahemerelised alad

Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnu...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rohtlad - arvutitunni tööleht

Rohtlad Nimi: Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud ­ inimese mõju puudub või on väga väike; b) poollooduslikud ­ tekkinud metsadest raiumise tagajärjel, taastuvad kiiresti niipea kui põletamine, niitmine, karjatamine lakkab; c) tehislikud (inimtekkelised) ­ heina- ja karjamaad, kus kasvab ainult 1 ­ 2 liiki heintaimi. Haritavad maad, mida säilitatakse kunstlikult. Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme!...

Loodusvööndid
13 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rohtlad

Rohtlad Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud b) poollooduslikud c) tehislikud (inimtekkelised) Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! http://loodusvoondsavann.blogspot.com/2017/04/luhitutvustus.html 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel. Lisa internetist rohtlate kaart! Koht Rohtla nimetus Euraasia stepp; Ungari pusta...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia KT Rohtlad ja vahemereline taimestik

Kirjelda ja näita kaardil rohtlate levikuala. Levib Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrilise kliimaga siseosades. Preeria, Pusta, Stepp, Saratov, Pampa. 2. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal rohtla kliimat. Suvi on pikk ja soe, kuiv. Talv on külm, põhjapool võib olla väga külm. 3. Miks on rohtlas väga viljakad mustmullad? Sest taimejäänuseid on palju ning sademed ei kanna toitelemente ära. 4. Miks on rohtlad põlluks haritud? Sest maa on lame, viljakas ja selle peal ei kasva puid. 5. Selgita, mis probleemid tekivad rohtlavööndis põlluharimisega. Kuivemates kohtades kus põldu niisutatakse, kasutatakse palju põhjavett, mille tagajärjel võivad põhjavee varud väheneda ning seal tekib muldade sooldumise oht. Väetised võivad rikkuda põhjavett ning ohustada inimeste tervist. 6. Võrdle inimtegevuse võimalusi parasvöötme rohtlas, okas- ja lehtmetsas....

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rohtlad

Rohtlaks nimetatakse maastikku, kus kasvavad peamiselt kuivalembelised ja lühikese kasvueaga rohttaimed. Puid ei kasva seal sademete vähesuse tõttu. Euraasias on rohtlad levinud pideva vööndina Ukrainast üle Venemaa lõunaosa ning Kasahstani põhjaosa kuni Mongoolia ja Hiinani ning laiguti Ungaris. P-Ameerikas katavad rohtlad USA keskosa ja Kanada lõunaosa, L-Ameerikas on neid Argentiinas, Brasiilia lõunaosas, Uruguays ja Paraguays. Aafrikas esineb neid ainult LAV-I keskosas. Rohtlavööndis sajab aastas 200-400 mm, jaanuari keskmine temp. on ­5 kuni +5ºC, juulis aga +15 kuni +25ºC. Aastaaegu on 4. Kuiva aja elavad paljud taimed üle säilitades veevaru oma maaalustes osades ­ paksudes juurtes, mugulates või sibulates. Rohtlaid ohustavad kuivuse tõttu tulekahjud...

Geograafia
153 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rohtlad

2) Mis on taiga, iseloomusta seda lühidalt ja too nende jaotus Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks.Eristatakse heletaiga seal kasvavad pöhiliselt männid ja lehised ning nad on valgusküllasemad kui tumedad.Tumetaiga- pöhilised puuliigid kuused ja nulud nad on varjurikkad. 3)Kuidas nim. rohtlaid erinevates maailma osades, kirjuta nimetuse juurde ka koht Maismaast on ¼ on kaetud rohtlaga.Rohtlad jaotatakse kaheks: *parasvöötme rohtlad *parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad *jaotatakse päritolu järgi Pöhja ­ Ameerikas kutsutakse rohtlaid preeriaks; Ukrainas, Hiinas,Venemaal kutsutakse stepiks Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampaiadeks Ees Aasias kutsutakse pustaks. 4) Mispärast on mustmullad erilised? Rohtlates on valdavad suure huumuse sisalduse ja tüseda huumushorisondiga mustmullad, mis on kujunenud koos rohukamaraga.Nad on erilised oma hea mulla ja huumusesisalduse pärast....

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

ROHTLAD

geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htmMaakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Loodusvööndid, Kadri 2004, Vitsut, koostaja J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium ROHTLAD ROHTLAD Rohtla on kuiv ala, kus kasvavad kuivalembelised rohttaimed ja on väga vähe puid. · Asuvad parasvöötme lõunaosa keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll · Levivad mandrite siseosades ja rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlaid nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt: Euraasias stepp; stepp Ungaris pusta; pusta Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas...

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Rohtlad - Geograafia powerpoint

+5°C ● Suvi +15°C….+25°C ● Sademeid 200-400 mm Mustmullad ● Maailma viljakamad mullad ● üle 1 m huumuskiht ● Savikas, lubjarikas sete Taimed Stepirohi Preeriarohi Piisonirohi Taimed Tulp Krookus Pojeng Õistaimed Loomastik Inimtegevus ● Põllundus ● Loomakasvatus ● Tööstus ● Turism ● Metallurgia Keskkonnaprobleemid ● Heitgaasid ● Tuule- ja vee erosioon ● Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine ● Tulekahjud ● Minu vihik ● http://image.slidesharecdn.com/temperategrassland2-11051600345 8-phpapp01/95/temperate-grassland2-6-728.jpg?cb=1305524160 ● https://40.media.tumblr.com/9112f1a989b8a3338073291f0ed53338/ tumblr_njv02rSuBh1s6taa7o1_1280.jpg ● http://www.eatcology.co...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Okasmetsad, sega- ja lehtmetsad, rohtlad

 Tööstuse ja transpordi jääkainete mõjul tekivad happevihmad.  Õhusaaste tõttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk-Euroopas.  Veekogude reostumine.  Veeressursside ammendumine.  Tööstusjäätmete halb ladustamine.  Raiutakse liiga palju metsa maha.  Liigasustus. Metsastepp ehk puisrohtla Rohtlad Maailma suurimate põllumassiividega alad, pinnamood on tasane. • Parasvööde (v.a. pampa). • 4 aastaaega. • Talv: suht külm -5°C …+5°C • Suvi: pikk ja soe suvi, sajab vähe • Sajab: 200-400 mm, kevadel. Probleemid: tolmutormid, tulekahjud, erosioon- uhtorud Kaitse: metsaribade istutamine Taimkate • Taimed puhkavad külmal talvel ja kuival, kuumal suvel....

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Rohtlad parasvöötmes, kliima, mullad ja taimed

kevadel kiiret kasvama hakkamist, sest toitained varutud paksenenud juurtesse; juured eri sügavuses, et max vett ja toitaineid saada (väga pikkade juurtega taimed hangivad vett isegi paari meetri sügavuselt) kasvavad tihedate puhmikutena, puhmastaimedel kitsad lehed, varsi katab tihe karvastik ­ kõik see aitab hoida niiskust ja vähendada aurumist 5. Miks on looduslikke rohtlaid tänapäevaks vähe säilinud? 2.tund Parasvöötme rohtlad : loomad, inimtegevus, keskkonnaprobleemid 1. LOOMAD . Rohtla loomadele on alles jäänud väga vähe elupaiku, sest enamus rohtlatest üles haritud. Loomastik liigivaene. rohusööjad (enamuses väiksemad, suurtest Ameerikas piison ainult kaitsealadel) kiskjad eriti rikkalikult närilisi, väikesed närilised leiavad kaitset rohus, urgudes; mõned neist elavad kolooniatena (näiteks suslikud, rohtlahaukurid, kes head mulla kobestajad)...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndide tabel

Läänemere ning paakspuu metsanduse, Vaikse ookeani maavarade äärseid alasid väljakaevamisega 6. Rohtlad Pusta-Ungari T -5(-20) Ebaühtlane Väga viljakas Mais, nisu, põldvutt, piison , Kõik on üles Stepp-Euroopa S 21 300-600mm muld(mustmu suhkrupeet, mäger, termiidid , haritud, sisealadel llad) paks päevalill ämblikud, ameerika puutumata...

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mis on muld, selle tähtsus, mulla tekke tegurid

Kliimas ja veereziimist lähtudes võib mullad jaotada kolmeks: Läbiuhteline veereziim ­ sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Toitainete kadu, mullaviljakuse langus. Tüüpiline parasvöötme ja palavvöötme niiskele kliimale Tasakaalustatud veereziim ­ mulda imbuv sademetevesi ei imbu põhjaveeni. Toiteelemente ei uhuta välja. Rohtlad , metsastepid, savannid, sest veereziim on kõikuv Auramise ülekaaluga veereziim ­ lahustunud soolad liiguvad auramise suunas maapinna lähedale. Kõrbed ja poolkõrbed. Tundravööndi mullad Madal temp, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mullaprotsessid saavad toimuda vaid mulla ülessulavas osas. Muld on pidevalt liigniiske. Mullateke on aeglane.(sest protsessid sõltuvad mullaõhust ja temp) Kuni 10 cm. Toimub gleistumine ja turvastumine....

Geograafia
174 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Loodusvööndid

Inimtegevus: Okasmetsad: tselluloosi- ja paberitööstused, karusloomade küttimin. maavarade kaevandamisel tekkivad tööstusjääkmed. Lehtmetsad: põlluharimine, rajutakse metsi maha. 7.Mõisted: taiga- okasmetsad heletaiga- valgusrohked männi- ja lehismetsad. Tumetaiga- varjukad kuuse- ja nulumetsad. mitmerindelised metsad- kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega. Rohtlad 1. Asend: Põhja-Ameerika- preeria Euraasias, kuivalembelisede kõrrelised - stepp Alam- Doonau madalikul- pusta Lõuna-Ameerika- pampa 2. Kliima: Tugevalt mandrline kliima. Talv on külm ja suvi palav. Suve lõpul võib- olla põud. 250- 550 mm. Parasvõõtme soojemas osas. 3. Mullastik: Mustmullad, maailma viljakamad mullad. 4. Taimestik: Vara kevadel õitsevad: pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed Suve alguses: suvepüksid, hiirehernes, tõrvalill...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
2
sxw

Loodusvööndid

Piirnevad tundra ja metsatundratega ning rohtlatega. Okasmetsas on vähe viljakad leetmullad, seal on loomadest pruunkaru, põder, ilves, skunk, keskkonna probleemideks on happevihmad. Sega- ja lehtmetsades on viljakad pruunmullad, mis on aastaläbi parasniisked. Loomadest on seal kitsed, jänesed, nugised jt., taimedest kasvavad seal kask, paju, vaher, tamm, pärn jt puud. Sealsete metsade keskkonnaprobleemiks on veekogude reostumine ja õhusaastamine. · Rohtlad Laiuvad ulatuslikult tasastel aladel, kus aasta sademetehulk jääb 250 ja 750mm vahele. Loomadest on seal piisonid, preeriakoer, koiott, hüpik, suurtrapp, saiga. Naabervöönditeks on kõrbed ja poolkõrbed ning metsavöönd. Valdavalt kasvavad rohttaimed. Põhja-Ameerikas- preeria, Lõuna-Ameerikas- pampad, Ees-Aasias- pusta, Venemaal, Hiinas ja Mongoolias- stepp. Kliima on mandriline, talv on külm ja suvi palav, niiskusepuudus, olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee-erosioon...

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
20
odp

Loodusvööndid

Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad , kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Kus asuvad loodusvööndid? 27.12.12 Miks loodusvööndid tekivad? Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesuguse Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline laius ja asukoht mandril...

Geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rohtlad-kliima-taimestik

ROHTLAD Ava lehekülg www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/index.htm Loe läbi tutvustav osa loodusvööndite kohta. Täida lüngad, vasta küsimustele. Vali vasakult ROHTLAD . Selles tunnis keskendume parasvöötme ja lähistroopilistele rohumaadele. 1. Nimeta rohtlaid iseloomustavad suurused. a) kliima enamasti parasniiske b) sademeid 300 ­ 600 mm/a ja suved on põuased c) taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad d) üsna liigirikas, palju on närilisi ja putukaid e) suurte sajuhoogudega võivad tekkida uhtorud (Põhja-Ameerikas badlands) ja maa muutub...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pedosfääri kokkuvõtvad mõisted

MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlase...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kliimavöötmad

Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad , parasvöötme mussoonmets. Parasvöötme metsad jagunevad lehtmetsadeks, okasmetsadeks ja segametsadeks. Parasvöötme okasmetsad Okasmetsad läbivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Levinud on ka okasmetsade teine nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest. Enim okasmetsi kasvab Kanadas, Venemaal ja Skandinaavias. Taiga on suurim loodusvöönd, mille suved on soojad, vihmase ja niisked ning talved külmad. Kliima...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndid

Esinevad pruunmullad. Taimedest lehtpuud ja põõsad ja loomadest metskits, hirv, jänes. Inimtegevus on aktiivne(suurlinnad ; põllumajandus). Probleemidest esinevad metsade maharaiumine ning kultuurmaastikud, nendes on sega-ja lehtmetsad säilinud vaid osaliselt. 4. Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad a) ­ Stepp- kulgeb Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliast ning Hiinasse. Preeria- Põhaja-Ameerikas. Pusta- Ungaris, Doonau ääres, nenede kliimavöötmeks on parasvööde ming muldadest esinevad mustmullad. Taimedest habehein, piisonirohi, loomadest puuma, piison, kiott. Inimtegevus on põllumajandus. Probleemid taifuun, mussoon Taifuun-troopiline tsüklon, Aasia idarannikul esinev keeristorm....

Geograafia
126 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun