muffinid. Valmistatakse ahjupannkooki, s.o. pannkook, aga ahjupannil valmistatud. Süüakse tükkideks lõigatuna keedisega. ahjupannkook ja mustikapirukas Rikkalikult ja mitmekesiselt kasutatakse Soome köögis erinevaid marju: mustikaid, pohli, murakaid, jõhvikaid. Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome maiustustele (kommid, jäätis). Soome kööki iseloomustab väga suur vormitoitud rohkus. Ka traditsiooniline Soome jõuluroog on kaalika- või porgandivorm. Lisaks nendele on väga levinud veel ka makaroni-, räime-, maksa- ja kartulivorm. Soome maakohtades serveeritakse värskeid kartuleid koorimata kujul ja need tuleb enne söömist ise ära koorida. Soomlased oskavad seda teha noa ja kahvliga ilma, et puudutaks kuuma kartulit. Joogid Sahti on Soome traditsiooniline filtreerimata õlu, mille tegemisel kasutatakse eelkõige odra
kvaternaari ajastuni on geoloogilises ajaraamatus suur lünk (I. Arold, 1987) Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus suur Euroameerika mander. Kokkupõrkele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise kerke ja ookeanide taandumise. Eriti suur oli maismaa ülekaal lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Merede pindala vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Joonis 6. Varajane-devon Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende
Euroopa parasvöötme sega- ja lehtmetsas elavad sellised loomad nagu metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad. Lindudest aga elavad seal roherähn, tihane, kassikakk, mets-lehelind, ööbik, rästad ja paljud teised. · Inimene leht- ja segametsavööndis Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks. Tiheda asustuse peamiseks eeltingimuseks on soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus. Tiheda inimasustusega käib kaasas linnade ja maa- asulate rohkus, mida ühendab tihe teedevõrk. Maastikke mitmekesistavad arvukad jõed ja järved, tasandikud vahelduvad laugnõlvaliste mäestikega, mis on rikkad maavarade poolest. Sellel kõigel on tähtsus inimasustuse kujunemisele. Metsavööndis tegeldakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse, maavarade väljakaevamisega. Siin elavate inimeste majandustegevuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on töötlev tööstus ja
NII RAAMATUS, KUI SLAIDIDEL OLI NEID 4, MITTE 5. 7. Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip (kui mõne keskkonnakasutusega seotud tegevuse mõjud ei ole päris täpselt teada, ning võib arvata, et võib avalduda negatiivne mõju keskkonnale, siis peab pigem olema ettevaatlik ning lähtuma võimalusest et negatiivne tagajärg, võib realiseeruda) Dünaamilisuse printsiip (Loodus ei ole tasakaalus) Evolutsioonilisuse printsiip (Liigirikkus on evolutsiooni tulem ning liikide rohkus tulevikus sõltub praegustest protsessidest looduses) Pideva valveloleku printsiip ( Ühegi liigi või piirkonna kaitsealuseks kuulutamisest ei garanteeri selle säilimist ) Inimese juuresoleku printsiip ( See printsiip nendib, et inimmõju on tänapäeval looduses paratamatult igal pool olemas) 8. Miks peetakse LK Biol •multidistiplinaarseks teaduseks? •sünteetiliseks teaduseks? •Kriisiteaduseks? •„Ebatäpseks“ teaduseks?
Neid soenguid uuendati harva. Pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. Mingiti ja puuderdati ohtrasti ning kasutati tugevaid lõhnaõlisid. Klassitsism Arhitektuur - Hooneid kaunistasid sambad, millele lisandusid niide figuurid, seintel medaljonid ja rippuvad linikud. Hooned olid põhiplaanilt sirgjoonelised, kadunud on eenduvad ja taanduvad osad. Üldiselt valitseb hoonetes kergus ja kaunistavate detailide rohkus. Muusika - Muusikas püriti ülsistavuse ja vormi tasakaalukuse poole ning välditi rahvuseripära. Muusika lakkas olemast ülikute ajaviide ja hakkas väljendama prantsuse revolutsiooni vaimu. Klassitsismile avaldasid tugevat mõju valgustajad. Sel perioodil oli esikohal instrumentaalmuusika. Ilmalik muusika pühitses võitu vaimuliku üle, lihtne ja harmooniline muusika keeruka ja polüfoonilise üle. Klassitsismiajastu muusika oli homofooniline. Sellel perioodil loodud muusikateoste
riietust kanda või kallima tõllaga sõita. Püüti ette kirjutada, milliseid rõivaid tohib üks või teine seisus kanda, milliseid sööke ja jooke külalistele pakkuda. Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle 1000. Rõhku pandi teravilja kasvatamisele. Eesti oli põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada. Kõige enam kasvatati rukist. Tööloomadena kasutati valdavalt härgi. Lehmi peeti vähe. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaaks olenes väetamisest. Talupõldudel oli saagikus suurem kui mõisates. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus
vihmametsas on võimalik imetleda niisuguseid võimsaid puid nagu kapokipuu ja tsekroopia. Ljaanosid iseloomustavad liigniisked alad ja rohtlataimestik. Sademete hulk on piirkonniti üsna erinev. Aprillist oktoobrini kestab vihmahooaeg. Rannikul kasvavad kuivad heitlehised metsad. (5) Loomastik on samuti rikas ja mitmekesine. Seal elavad suured imetajad: sipelgkarud, koaatid, laiskloomad, vööloomad, otselotid, jaaguarid, puumad, hirved, eri liiki ahvid. Hämmastab troopikalindude rohkus ja värvikus. Eriti kirevad on tuukan, flamingo ja haigrud. Madudest elab Venezuelas boa, anakonda, lõgismadu ning mitut liiki kilpkonnad ja kaimanid. (5) Simon Bolivari (kuulasim Ladina-Ameerika rahvuste vabadusvõitleja) järgi on nimetatud riigi kõrgeim mäetipp Bolivar, mis on 5007 meetri kõrgune. See asub riigi põhjaosas Merida Kordiljeerides. Riigi põhjaosa hõlmavad Andide ahelikud vaheldumisi viljakate orgudega. Riigi lõunaosas laiub metsane Guajaana mägismaa,
vähesus, pole vajavad sagedast nõudlik kasvuolude korjet suhtes Helkal Eesti, 1964 Kollane, suur vili, Ei sobi varisemiskindel külmutamiseks Herbert Kanada, 1887 Saagikas(5,3 tha), Ogade rohkus segab talvekindel, vili saagikoristust maitsev TAIME EHITUS Vaarikas on püsijuurestiku ning ühe- ja kaheaastaste säsikate vartega poolpõõsas. Vaarika varre mullas paiknevast osast risoomist lähtub mitmeaastane juurestik. Varred kannavad vilja harilikult teisel aastal, seejärel surevad ning juurtel või risoomil arenevatest pungadest kasvab uus maapealne osa.
MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on r...
Teise mensuuri koos liivaga puistatakse mulda ja lehti jms, et oleks piltlik, milline on tumedam lahus. Mensuure loksutatakse energiliselt ja jiietakse 24 tunniks seisma. Seej?irel hinnatakse lahuse vzirvust, v6rreldes seda etalonviirviga (konjaki pruun). Liiv on betobnis kasutamiseks k6lbulik, kui lahus pole tumedam etaloni viirvusest. Mida tumedam on lahuse v6rvus, seda rohkem see sisaldab huumust ning huumuse rohkus pdhjustab sega mitte tardumist. Katsetulemused on viilja toodud punhis 8.6. 8. Katsetulemused Tabel 8. I Puistetihedus 1 1789,9 1510 215,9 1000 L580 2 1793,9 1580 Tabel8.2 Ntiiv tihedus
riietust kanda või kallima tõllaga sõita. Püüti ette kirjutada, milliseid rõivaid tohib üks või teine seisus kanda, milliseid sööke ja jooke külalistele pakkuda. Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle 1000. Rõhku pandi teravilja kasvatamisele. Eesti oli põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada. Kõige enam kasvatati rukist. Tööloomadena kasutati valdavalt härgi. Lehmi peeti vähe. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaaks olenes väetamisest. Talupõldudel oli saagikus suurem kui mõisates. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus
Peterburi 19. sajandi alguses. Ampiirstiili eemärk sisekujunduses matkida Napleoni välilaagrile iseloomulikke jooni. Peen triibumotiiv seinapinnal, karniis lillevaniku motiiviga. Kasutati dooria-toskaana sambaid. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja motiivid vanaegiptuse kunstist. Suursugune, massiivne ja paraadilik. Iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, kullatud kaunistused, vähe aknaid. Ampiirstiili iseloomulikud tunnused ka astmikfrontoon ja arhitektuuriplastika seintele on modelleeritud temaatilised kujud. Pariisi tuntuim ampiirehitis on Triumfikaar. Ohtralt kaunistusi, kujusid. Rou de Rivoli- pikk tänav, ühtne fassaad, meenutab sõjaväemarssimist, pidev liikumine. Peterburis Senati väljak Aleksander I auks Napoleni alistamisel, seal peastaabihoone ja trumfikaar 6 hobu rakendiga
74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades kasvab vähe puuliike. Soome okasmetsadest võib leida nii mände (nt. Šoti mänd) kui ka kuuski (nt. Norra kuusk).
ilmumine. Kujunesid välja meioos ja suguline paljunemine. Hulkraksete organismide teke. Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. Korallriffide teke. Keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide siirdumine maismaale; Taimed ja lülijalgsed. Neljajalgsed. Lopsakas maismaataimestik: puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Lennuvõime teke osadel putukatest. Algeliste kahepaiksete kiire evolutsioon. Roomajate teke. Lubivetikate rohkus. Maismaataimestikus valdasid paljasseemnetaimed, okas ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Hiidroomajate suur mitmekesisus. Imetajate ja lindude teke. õistaimede ilmumine. Pututake mitmekesisuse kasv. Imetajate kiire evolutsioon. Maa elustik omandas tänapäevase ilme. Hominiidide lahknemine teistest primaatidest. 8.Millised tingimused pidid olema täidetud, et elustik (taimed ja loomad) saaksid liikuda maismaale (organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)?
settekivimeid, kuid sageli on oluliseks ka kildalise tekstuuri olemasolu. Kildalisus eristab sel juhul savikilta mudakivimeist. Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid. Lisaks võib savikilt sisaldada ka karbonaatseid mineraale (kaltsiit, dolomiit, sideriit), sulfiide (püriit, markasiit), rauaoksiide (hematiit, götiit) ning kerogeeni. Savikildad on väga tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit settivad väheliikuva veega veekogudes. Näiteks meredes, mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks lainetuse mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka järve- või jõesetteist. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos
Käändevormi poolest on enamik nimedest nimetavalised, kuid rohkesti leidub ka omastavalisi nimesid. Harvem tuleb ette muus käändes perekonnanimesid. Eesti priinimistu eripärad Eesti perekonnanimedel on mõningaid eripärasid võrreldes teiste rahvaste perekonnanimedega. · Meil ei esine mingi ühe sufiksi üldtunnuslikuks saamist nagu soomlastel nen, -la, venelastel ov cõi poolakatel (s)ky. · Omapäraseid jooni on genitiivsete nimede suhteline rohkus, tähendusliku sisu poolest aga abstraktmõistete esindatus nimistus. (Saareste II: 18.) 8
Seega tuleb hinnata oma tööd, tööandjat ning oma pühendumusoskusi. "Sundimise" asemel peaksid inimesed "tahtma" tööl käia. (Kokemuller 2015) 5 2. PÜHENDUMUS GRUPI TASEMEL Töögrupid on üha enam populaarsust kogunud organisatsioonide struktuuris. Pannes töötajaid ühte gruppi töötama samade tööprotsesside või tegevuste kallal, saab organisatsioon ise sellest kõvasti kasu: ideede rohkus, paremad ideed ja samuti suureneb koostöö. Mitmeid positiivseid mõjusid võib välja tuua, kui töötajad pühenduvad oma töögrupile. (Kokemuller 2015). Töögrupid saavutavad kõige rohkem edu just siis, kui töötajad ja grupid jagavad sama visiooni ning grupisiseselt ja gruppide vahel tekib kollektiivsustunne ja usaldus. Vastavalt Kevin Eikenberry artiklile ,,The Three Types of Team Commitment’’ on pühendumine
atmosfääri koostises domineerib CO2, vedel vesi ja magnetväli puudub, pöörleb vastassuunas, kaaslased puuduvad 3. Maa-pöörlemine kiirem kui kahel eelmisel, 71% ulatuses kaetud soolase veega, litosffär jaotunud laamadeks, omab magnetvälja, aastaajad, keskmine temp 15C, Kuu on Maa ainus kaaslane: Maale lähim taevakeha, faasid, iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus, puudub atmosfäär, Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega, magnetväli puudub 4. Marss-kõige rohkem uuritud planeet, esinevad aastaajad ja kliimavöötmed, 2 kaaslast, polaarmütsid poolustel, punakas kivikõrb, Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kuivanud jõesängid, Phobos ja Deimos: juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, korrapäratu kujuga kaljurahnud, meteoriidikraatrid ja lõhed
kinnitavad reeglid ja kontrollivad nendest kinnipidamist, organiseerivad sündmusi, kinnitavad Erinevused sport inim loomusel, religioon jumalikul ilmutusel; sport materiaalsed sihid, rekordid, teostavad sportlaste jt spordi osaliste järelevalvet ja karistavad neid; religioonis mittemateriaalsed; sport ego, religioon teiste teenindamine; sport võistuslik, 6. Kvantifitseerimine: DSV-d iseloomustab numbrite, mõõtmise ja statistika rohkus. Kõik, religioon koostöö. mida saab taandada ajale, distantsile, skoorile jne saab mõõdetud ja talletatud. Statistikat kasutatakse saavutuse kinnitusena; 11. Sport, majandus ja massimeedia (kirjelda millised muutused leiavad aset spordialade
Bramante surma tõttu jäi töö pooleli ja seda jätkas MICHELANGELO BUONAROTTI (1475-1564), kes oli arhitekt, skulptor, maalija ja luuletaja. Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante projekti. Elav ehitustegevus arenes ka Veneetsias. Sealseks kuulsamaks meistriks oli ANDREA PALLADIO (1508-1580), kes eriti järjekindlalt püüdis matkida antiikarhitektuuri. Palladio laad sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektuurile eeskujuks. Seda iseloomustab sammaste rohkus. (n: Villa Rotonda). Esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti esindajaks oli LEONARDO da VINCI (1452-1519). Tema suures seinamaalis ,,Püha õhtusöömaaeg" on kõige selgemini väljendunud kõrgrenessansi püüdlused: kompositsiooni täius, figuuride asend, perspektiiv, valguse ka varju kasutamine. ,,Püha õhtusöömaaeg" on piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja
Signaali ja müra suhe - Evolutsioon on arendanud aju “mustri” nägijateks. See on vajalik toidu, ohu, võimaluse nägemiseks signaalirikkast maailmast (taustamürast). Elu õpetab assotsiatiivselt mõtlema - siduma juhtumeid omavahel, et mustrit (reeglit) kujundada. Kahjuks tehakse ka vigu! Mõnikord tahetakse näha valesid asju ja seoseid. Mõistatus - info puudus. Müüt - ignoreerib tegelikkust. Müsteerium - erinevate seisukohtade rohkus. Juhus - nähtus, mis leiab aset ilma põhjuseta (ettearvamatu). 7 1) Mälu loob silla varasemate kogemustega (s.t. mälus peab midagi olema, mida rohkem seda parem). Andmed (andmete kogumine, uuringud, avastused) → info (esitamine) → teadmised (vestlus, arutelu) → tarkus (sisemine dialoog, mõtisklus, kogemus).
oma või teiste rühmade tegevuse hindamine erinevate rühmade tegevuse koordineerimine läbirääkimine infovahetus Koosolekute läbiviimise viisid. 1. Avatud arutelu, ajurünnak Ajurünnak Osavõtjad peavad genereerima niipalju ideid, kui võimalik olema loovad ja hea kujutlusvõimega looma uusi või kombineerima vanu ideid hoiduma teiste ideede kritiseerimisest Ajurünnaku eelised on: ideede rohkus väike ajakulu (10min kuni üks tund) vähe ettevalmistusaega liikmete aktiivsus, entusiastlikkus kindel püsimine oma ülesande raamides Ajurünnaku läbiviimise raskuseks on mõne liikme kartus, et tema head mõtted võidakse ära põlata. Raskuseks on ka see, et korraga saab rääkida ainult üks inimene, sest muidu poleks võimalik erinevaid mõtteid jäädvustada. Sellest aitab üle saada elektroonse ajurünnaku
infovahetus. Kui ametlik päevakord jookseb ummikusse, hakkab toimima varjatud päevakord (võib komplitseerida või tuue ummikseisu ootamatu pöörde). Juhatajal ülesandega seotud roll (aitab püsida ettenähtud sihil, nõuab fakte, kokkuvõtete tegemine) ja sotsiaalne roll (rühma tunnustamine, pingete vähendamine, vigade tunnistamine) Läbiviimise viisid: 1) avatud arutelu 2) ajurünnak – ideede genereerimine, eelised: ideede rohkus, väike ajakulu, raskus: kartus, et head ideed põlatakse ära, elektroonne ajurünnak 3) nominaalgrupi tehnika – põhiline töö toimub individuaalselt, iga liige leiab iseseisvalt probleemile lahenduse, eelis: kõik osalevad, keegi ei domineeri, kontroll aja ja tegevuse üle 4) delfiotsustamine – suhtlemine on kirjalik, probleemi puudutavad küsimustikud, osalejad eksperdid või isikud, kellel on probleemi
preeriaid põllumaaks muudetud. 10) kõvalehiselised põõsastikud 11) poolkõrb, 12) Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm.Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jneKõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. 13) tarkvõsad? ja hõrendikud, 14) mussoonmets, 17) Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. 18) subantarktiline nõmm 48. Millised on plussid ja miinused inimese ja looduse suhteid hinnates atmosfääris, meredel ja ookeanidel ning liustikes ja põhjavetes (hüdrosfääris), biosfääris, Maa kivimite kestas (litosfäär) ja iseloomusta mullaga seotud situatsioone. 49. Kas inimene on tänapäeval saanud maastikku kujundavaks teguriks ja selle head ning halvad küljed. Jah
Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun, apelsin, banaan, kohv, kakao, piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu, tikkapuu jt. MULLASTIK. Ekvatoriaalsetes vihmametsades on kujunenud ferralliitmullad. Punase värvi annab neile raua- ja alumiiniumoksiidide rohkus. Mullad sisaldavad vähe huumust. LOOMASTIK. Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke. Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu. Palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. INIMESED VIHMAMETSADES. Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud
RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTAMINE · Arengutaseme näitaja Türgi SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 9000 Sündimus 19 Suremus 6 Imikusuremus 25 Keskmine eluiga (N/M) 74/69 Kirjaoskus % 87,4 Hõive põllumajanduses % 11,2 · Türgi on tööstusriik. TÜRGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE · Türgi on järgnevate organisatsioonide asutajaliige: * Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) * Islami Konverentsi Organisatsioon * Rahvusvaheline Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsioon * Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Järgnevate organisatsioonide liikmesriik: * Euroopa Nõukogu1 * NATO 2 ...
kollasem ta on. Niisiis pidid kõige väävlirikkamad olema kuld ja väävel ise. Seepärast näiteks öeldi 11. sajandi traktaadis elavhõbeda kohta, et see on metallide ema ja metallide isaks on väävel. Väävel lihtainena ja allotroopia Võrreldes teiste keemiliste elementidega on väävel unikaalne oma allotroopide rohkuse poolest. Väävliaatomitest võivad moodustuda lineaarsed, sik-sakilised, spiraalsed või tsüklilised struktuurid. Allotroopide rohkus tuleneb sellest, et väävliaatomite sidemetevahelised nurgad ja aatomite vahekaugused võivad olla mitmesugused. Samuti ei ole piiratud struktuuri kuuluvate aatomite arv. Tavatingimustes kõige stabiilsem ROMBILINE VÄÄVEL, koosneb tsüklilistest molekulidest, kuhu kuulub kaheksa väävli aatomit S8. Selles on väävli
Egiptus Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut. Tänu eraldatusele kujunes Egiptuses välja täiesti omanäoline kõrgkultuur. Selles olid tähtsal kohal vana säilitamine. Võib öelda, et Egiptus oli kultuurina suunatud minevikku. Eeldünastiline periood 5000 3000 V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus.
saj. populaarseks , sest seda võis kergesti plaatide vahele torgata ja nii vastase surmata. Lähirelvad jaotatakse varre pikkuse järgi kolmeks: Lühike vars - mõõk, pistoda (võib öelda ka käepidemega relvad) Keskmine vars - kirves, vasar, nui : Varre pikkus kuni 1m. Pikk vars - Oda, Hellebard, Piik : Varre pikkus kuni 2 meetrit. Kaugrelvad jaotatakse ka kolmeks. Viskerelvad - Ling, Viskeoda Mehaanilised laskerelvad - Vibu, Amb Tulirelvad - Püssid, Suurtükid. Kirjeldatud relvade rohkus näitab selgelt, et rüütlil oli tõepoolest vaja relvakandjat. Et erinevad relvad olid kasulikumad erinevate kaitserüüde vastu, siis pidi rüütel tõenäoliselt relvi ka vahetama: korraga lahingus kanda kilpi, oda, mõõka (võib-olla isegi mitut erinevat), kirvest, nuia, jne. on võimatu või vähemasti väga ebamugav. Lahingus on aga väga oluline olla liikuv ja ilma üleliigsete asjadeta. Kaitserelvad keskajal Turvis 15
mõne aastaga hakata konkreetses veekogus vähi arvukust mõjutama. Kobras võib kahjustada kokku umbes kümmet protsenti Saaremaa vähi asurkonnast. Seni on Eesti suurim näriline end siin sisse seadnud Kuke ojas ja Laugi peakraavis. Kuigi Saaremaal on kobraste arv Mandri-Eestiga võrreldes pea olematu (umbes 30 isendit), võib nende arvukus väga kiiresti suureneda. Inimese poolt maaparanduse käigus rajatud kraavide rohkus Saaremaal võimaldab kobrastel siin elada 45 korda suuremal territooriumil, kui see oleks võimalik looduslikult. Seetõttu peab ta vajalikuks likvideerida kobras kõigist Saaremaa veekogudest, jättes tulevikus paar pesakonda maakonna loodushuviliste tarvis mõnesse suhteliselt ohutusse kohta (Lember, 2007). 7. KOBRASTE VAENLASED 9 Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui
Palumetsad levivad eriti Lõuna-Eesti liivastel aladel ja kuivematel metsaaladel. Iseloomulikud taimed on mänd, üksikud põõsad, pohl, leesikas, mustikas, üksikud kõrrelised, väga tugev samblarinne. 12)Nimeta Eesti muldkatet iseloomustavaid tunnuseid! Eesti muldkatet iseloomustab 1) muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikusest 2) soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis 4) muldade kivisus 12)Iseloomusta nõmme ja loometsa. Nõmmemetsad levivad laialdaselt Põhja-Eesti kuivadel ja vaestel liivmuldadel. Iseloomulikud taimed on mänd, kanarbik ja samblikud. Loometsad levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Iseloomulikud taimed on paju, mänd, kuusk, tamm, käbihein, kukehari, nõmmeliivatee,. Taimed on kuivust taluvad, alustaimestik on liigirikas. 12)Mis otstarbel on Eestis rajatud tehisjärvi?
sõnavara kartoteegis leidub andmeid umbes 840 000 sõna kohta. 2009. aastal välja antud internetis kasutatav Eesti keele seletav sõnaraamat hõlmab endas 150 000 sõna, kuid mitmed sõnarühmad on sinna sisse võetud piirangutega. Sellest võib järeldada, et eesti kirjakeeles kasutusel olnud sõnade hulk ulatub samuti vähemalt 600-700 tuhandeni. Eesti keele sõnade koguarvu suurendab eriti liitsõnade rohkus. Peaaegu üks kolmandik ÕS-i sõnadest on liitsõnad. Suurem osa neist on kasutusele tulnud viimase saja aasta jooksul. Rohkesti lisavad uusi tuletisi, võõrsõnu, liitsõnu just oskuskeeled. Näiteks keemias on rahvusvaheliselt käibel umbes 300 000 terminit, entomoloogias umbes 600 000 terminit. Kõik pole üksiksõnad ja kõik neist ei ole esinenud ka eesti keeles, kuid võib järeldada, et oskussõnavara pidev kasv võib viia erinevate sõnade hulga eesti kirjakeeles miljonini
teatud ökoloogilisest faktorist. Ökoloogiline nišš – roll ja ruum, mida organism täidab ökosüsteemis. Liikidevaheliste suhete variandid – kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents. Konkurentsi liigid – erinevate liikide vaheline konkurents -> liikidevaheline konkurents, ühe liigi piires toimuv konkurents -> liigisisene konkurents. Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine – liikide rohkus mingis koosluses, maastikul või ökosüsteemis. Eristatakse alfa-, beeta- ja gammamitmekesisust. Primaarsuktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale. Sekundaarsuktsessioon – teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri kk muutusi. Pärandkooslusi kujundavad koos: 1.inimmõju; 2.kliima; 3.niiskustingimused; 4.mullastik; 5.ümbritsevad alad ja nende elustik. Liebigi seadus – Organismi kasvu takistab faktori, mis on kõige lähemal ökoloogilisele
valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest, Louis XIVõukonnas oli 200 muusikut. Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid Tüüpiline reness. muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõlas jumalateenistusel, oli tantsumuusika või seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instrumentaalmuusika žanrid. Kontsert jaguneb erinevateks tüüpideks. Soolokontsert enamasti 3-osalised (kiire-aeglane-kiire)
Teadustöö alused Veiko Lember 2.11.2012 Loeng V Sisukord • Uurimustöö strateegiad – Eksperiment – Juhtumiuuring – Võrdlev uuring – Poliitikaanalüüs – ... • Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu STRATEEGIAD Uurimistöö strateegiad • Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum • Strateegia → valik alternatiivide vahel • Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hindamine • Meta-uurimus • Teooria v ...
Vooremaa kuulub Kõrg- Eesti maastikuprovintsi alla. Voorestikest on saanud ühed viljakamad ja paremate metsakasvutingimustega maastikurajoonid, kui need on näiteks Madal-Eesti tasandikel (Arold 1991). 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED 3.1 Iseärasused Nagu maastikurajooni nimigi ütleb, on sellega seotud voorestikud. Vooremaad peetakse Suuremaks ja ilmekamaks mandijää tekitatud voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Üheks omapäraks võib välja tuua suurvoorte rohkus sellel rajoonil. Voored on pikad ja küllaltki kõrged. Ilmet annab maastikule juurde voorte vahelised nõod. Ebatüüpiliseks samade pinnavormide puhul on siin voorte koonduvus voorestiku lõunaosas, 6 km2- le (Arold 2001). 3.2 Reljeef Eelnevalt väljatoodut korrates on Vooremaa üks ainulaadse reljeefi ja pinnavormidega maastikurajoon. Seda saab võõrelda ka omamoodi Lõuna-Eesti reljeefiga kuna kõrguste erinevused on tihedad ja suuremad kui mujal
6 Mehhikos, Indoneesias, Marokos, Senegalis, Jeemenis. Samal ajal on mitmetes piirkondades kasutamata põllumajandusliku tootmise võimalused, sh Ida-Euroopas ja Eestis. Reaalsust kinnitavad · Fakt, et toiduainete defitsiit on järjest tundlikum kliima muutustele: just äkiline ja ettearvamatu toidupuudus. Looduskatastroofide rohkus: tulekahjud, üleujutused jne. Riikide mittevalmidus taolises olukorras kiirelt ja efektiivselt reageerida. Tehnoloogia areng ei jõua rahvastiku kasvuga sammu pidada või läheb eetikaga vastuollu. Vähene koostöö, organiseerimatus ja teadlikkus ( või veelgi hullem ülemaailme sõda) Ebaühtlane toiduainete jaotumine riikide vahel, mis tuleneb omakorda riigi majanduslikust võimekusest ja looduslikest eelistest. Ressursside otsalõppemine
esinevad on tõusud ja mõõnad, kuid üldine suund on progresseeruv üles poole, teaduslikud teadmised täienevad. Märkimisväärne postpositivismi saavutus on tihedaid suhted filosoofia ja teaduse vahel(see on eriti iseloomulik Feyerabend), samuti ainult sisemiste probleemide analüüs üleminek teaduse sidemetega ka sotsiaalsetes valkondades, nagu poliitika, religioon. Filosoofia ja teaduse vaatlemine kui lahutamatu osa ühiskonnas. Need pikaajaliselt küpsevate probleemide rohkus andiski tõuks postpositivismi arengule ühiskonnas. Selle areng on näidanud, et teadusfilosoofia ehitus ei kehti väljaspool ideoloogilise tausta. Just see asjaolu on peamine põhjus, miks vaatamata kõik sisemistele keerukustele ja vasturääkivustele postpositivismis, paljud tema kontseptsioonide haavatavusele, viimaste "mosaiikmuster" tekitab üllatavalt täpse viisi "elavast" teadusest nüüdisajas - mis annab sellele filosoofia suunale vaieldamatu väärtuse. Kokkuvõte
keerdlehikud (pildil)) KARBON (359...299 miljonit aastat tagasi) Mõnikord nimetatakse Karbonit kivisöeajastuks. Kogu ajastu ei olnud ühtlaselt soe, ajastu lõpus tekkis tugev jahenemine, millega kogu lõunapoolkeral kaasnes mandri ulatuslik jäätumine. Lisaks rikkalikele pruun- ja kivisöelademetele on karboni kihtides ka rohkesti raua- ja vasemaake. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaiksed, ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg (pildil). Niisketes põlismetsades elasid ämblikud, tarakanid ja rohutirtsud, roomasid teod ja jooksid ringi mitmekümne sentimeetri pikkused hulkjalgsed. Soode kohal hõljusid kiilid, kelle tiibade ulatus küündis kolmveerandi meetrini. Kujunes uus loomarühm roomajad , kes peagi muutusid valitsevaks nii õhus, maal kui ka vees. PERM (299...251 miljonit aastat tagasi)
VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhj...
6. Ära teeskle kuulamist. Huvi puudus ja igavus on enamasti näost näha. See solvab kõnelejat. Parem on öelda, et antud momendil ei ole võimalik teist ära kuulata. 7. Ära katkesta partnerit ilma olulise vajaduseta. 8. Ära tee ennatlikke järeldusi- need segavad edasist kuulamist. 9. Ära esita liiga palju küsimusi. Küsi vaid siis, kui öeldut on vaja täpsustada. Ära kasuta suletud küsimusi. Küsimuste rohkus muudab kuulamise ülekuulamiseks- saad teada vaid seda, mida Sina oluliseks pead, mitte aga seda, mis on oluline rääkijale. 10. Ära hakka vastu vaidlema enne kui oled teise lõpuni kuulanud. 11. Ära kiirusta nõuannetega. Nii teevad need, kes kunagi ei aita. Kasuta nõuannete asemel peegeldavat kuulamist, et teada saada, mida partner tegelikult soovib. 12. Anna peegeldavat kuulamist kasutades partnerile teada, kuidas sa temast aru said. 13. Kuula iseennast
6. väärtused 7. traditsioonid ühiskonnas 8. naiste ja meeste seisund ühiskonnas 9. majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Riikide sündimustasemete võrdlemiseks kasutatakse sageli keskmist laste arvu näitajat naise kohta. Sarnaselt ühiskonna arengutasemel olevate riikide sündimusnäitajaid iseloomustavad paljud ühised jooned. Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata tavaliselt pereplaneerimise võtteid. Paljudes sellistes riikides on laste rohkus pere rikkuse märk. kaasaegses ühiskonnas ei abiellu osa inimesi kunagi ning neil ei ole ka lapsi. Kaasaegsetes riikides sõltub palju riigi perepoliitikast sellest, kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimesed ja kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Nüüdisajal suurendavad suremust vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides on senini olulised surma põhjused nälg, vee puudus ja sõjad
Venemaa kaudu meieni jõudnud itaalialikust stiilist. Milles avaldub barokk-kunsti kirevus? Antiikkultuuri mõistuspärase ja kaine väljendusviisi asendas barokk kirglike tunnetega. Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi. Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid
GAG Referaat Pablo Picasso Koostaja: Klarika Orav Juhendaja: Marju Liidja Klass. 12.E Tallinn 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk3 2.biograafia ja perioodid lk 4-9 3.Maali lisad lk 9-10 4. perioodide kokkuvõte lk 10-11 5. kasutatud kirjandus lk 12 6. viited lk 13 2 Sissejuhatus Minu referaat räägib mehest nimega Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Clito Ruíz y Picasso, (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania 8. aprill 1973 Mougins (Cannes'i lähedal), Prantsusmaa) kes oli andaluusia-hispaania kunstnik, kubismi rajaja ning tegeles peamiselt maalikunstiga, ku...
vanad lossid, varemed või hoopis eksootilised paigad. Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. Tormine ilm tähendab sageli ärevust, kaunis päikesepaisteline ilm aga õnnelikku armastust, äikesetorm segadust, kotka laskumine kindlustunnet, rebase hiilimine kavalust ning koera lamamine peremehe kõrval usaldust. Romantismis kirjutatud teoseid nimetatakse romaanideks, mis on jutustava proosa suurvorm. Seda iseloomustavad probleemide rohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini, suur tegelaste hulk ja samuti sündmuste pikaajaline kulg. Romaanid jagatakse erinevate liikide alla. Nende seas on näiteks seiklusromaanid, milles on ülekaalus just seikluslik ainestik ja milles tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt ja on rohkesti erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Samuti on romaaniliigiks armastusromaanid, mis on armsustunnet ja suhteid kujutav romaanitüüp
6. Obvious- ilmne, selge, ilmselge 7. Pleasure- rõõm, mõnu, nauding 8. Claim- rahulik, vaikne, tasane 9. Accidental- juhuslik, ebaolulin Lk 6 1. Icnoclastic- pildirüüstaja, tõekspidamiste ründaja 2. Typo- kirjaviga, näpukas 3. Nondescript- raskesti kirjeldatav, ebamäärane 4. Oddball- veidrik 5. Quirkiness- kiirus, kärmus, nobedus 6. Consumer sale- tarbija käive 7. Measurable- mõõdetav, mõõdukas 8. Commodity- kaup, tarbeaine 9. Profitable- kasutoov, kasulik, tulus 10. Plenty- rohkus, küllus, ohtrus Lk 7 1. Sustain- ülal hoidma, toetama, kinnitama 2. Deluge- uputus, tulv 3. Compelling- sundiv, vastupanematu 4. Convet- himustama 5. Durability- kestvus, vastupidavus, püsivus Lk 8 1. Ridiculous- naeruväärne, ülepingutatud 2. Adequate- adekvaatne, piisav, vastav 3. Fraction- murd, murdosa 4. Feature- tunnus, iseloomustav joon 5. Benefit- kasu, tulu, kasulikkus, hüve, kasu saama 6. Hipness- ajaga kaasas käimine 7. Ability- oskus, võime, talent 8
Peterburi panoraam Andrejan Zahharov. Peterburi Paleeväljaku Admiraliteedi hoone ansambel Johann Wilhelm Riisipere mõis Saku mõisa interjöör. Krause. Tartu Ülikooli peahoone KÕRGKLASSITSISM Ampiirstiil lähtus peamiselt Rooma keisririigi aegsetest eeskujudest. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast-Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised.
9 3. LASCAUX 3.1. Lauscauxi koopad Lascaux on arvatavasti kuulsaim muistsete inimeste seinamaalidega kaunistatud koobas, kuid samal ajal on see ka üks kõige hiljem avastatuist Lascaux avastati alles 1940. aastal. Kuna Lascaux avastati nii hilja, siis ei kahelnud maalide vanuses enam keegi. Oldi ju juba varem samalaadsete leidudega kokku puututud. Hämmastas vaid maalide rohkus ja ilu. Euroopas on leitud poolteistsada maalingutega koobast. Lascauxi leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks. Siin on kõrvuti kütitavate loomadega kujutatud ka väga primitiivselt inimesi. Praeguseks arvatakse, et Euroopas leidub veel palju avastamata koopaid. Siiani leitutest on suurim Kesk-Prantsusmaalt leitud asukoht Leoni lähistel. 3.2. Koobaste Asukoht Lascaux' koobas asub Edela- Prantsusmaal Dordogne 'i departemangus. See koobas on
Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? Ökoloogilist tasakaali võivad rikkuda nii biootilised kui ka abiootilised tegurid. Nende mõjul hakkab õhe või mitme populatsiooni arvukus kiiresti tõusma või langema. Kasvav populatsioon milles arvukus ajas suureneb, sündimus ületab suremuse. Kahanev populatsioon arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse. Põhjustajad: kliimategurite järsud muutused, paduvihm, põud, maavärin, erakordselt madal või kõrge temp, kiskjate ja parasiitide rohkus Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel? Kui ökosüsteemi siseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega (kuusiku maharaiumine). Looduses võivad aset leida ka pöördumatud muutused, mis sageli on tingitud inimtegevusest. Kui keskkonna saastatud ületab enamiku organismide taluvusläve, siis ökosüsteem hävib.
Lääne-Eestis oli linnuste juures kasutusel rohkem paekivi. Too näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel? Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale), voorelinnused. Kõige kaitstum oli mägilinnus, sest igalt küljelt oli looduslikult kaitstud. Mis näitab, et antud perioodi võib pidada rahutuks ajaks? Linnuste rajamine ja nende kindlustamine ning relvaleidude arvukus. Aarete rohkus. · Noorem rauaaeg 800-1200. Rauaaja lõpuks oli Eestis umbes 150 000 elanikku. Eesti ala polnud ühtlaselt asutatud, vaid oli ka piirkondi, kus asustus puudus. Nt. Pärnu jõest lõuna poole jäävad alad, sest on soised alad. Ranniku ala Edela-Eestis oli asustamata, sest pinnas oli viletsam. Teine suurem asustamata piirkond oli Peipsi järve läänekallas. Esmane elatusala oli põlluharimine. Peamised teraviljad olid oder ja nisu, kasvatasi ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
