tema hammastik ja seedekanal. kõrvuti ja on suunatud ettepoole. haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate Hobuse peamiseks toiduks Hobuse hammaste järgi saab purihammastega kohe hoolikalt on rohi, hein, põhk või söödajuurvili määrata tema vanust: vanal peeneks. . hobusel on hambad kulunud. Raske töö ja sõitude korral antakse Hobune sööb ainult puhast toitu ja Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, talle veel jõusööta: kaeru. joob ainult puhast vett. eristab ta haistmise abil.
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalismehhaanilis omadusi, suurendab mulla poorsust, vee mahutavust ja vähendab lasuvustihedust. Huumusest sõltub mullas elavate mikroorganismide bioloogiline aktiivsus. Huumus ained toimivad kõrgematele taimedele kasvustimulaatoritena. Hein Põllumajandus kultuuride hulgas on heinal tähtis koht. Ta on nii oluline söödakultuur kui ka oluline viljavahelduses. Veiste põhitoiduks oli hein, rohi kuivatati ära ja sellest saadi hein. Et hein hästi säiluks, peaks olema kuivaine sisaldus vähemalt 85 %. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Põhisöödaks on silo või kuiv silo, lisaks silole siiski antakse heina, hobustele 6-10 kg, lehmadele 3-6 kg. Lisaks silole lehma kohta tonn heina. Heina niitmise ajast sõltub selle saak ja kvaliteet, koristusaja hilinedes võime kaotada ühe kolmandiku saagist. Maksimaalse saagi saab siis kui taimik õitseb,
...................................... 6 Jaanikombed mujal maailmas ........................................................................6 Meiud ehk meiupuud .................................................................................7 Muusikast jaanipäeval ................................................................................7 Jaanipäev ilukirjanduses...............................................................................8 · Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi..........................................................8 · Kiigel ............................................................................................8 · Kui Bullerbys on jaanipäev..................................................................9 Kasutatud kirjandus ...................................................................................12 2
restoran). Jubedad pildid olid, millel kujutati inimesi, keda on tabanud äkksurm. Kirjatöö pealkiri on võetud mingisuguse romaani alguses olevast luulereast: Miks linnud ikka veel laulavad? / Miks päike ikka tõuseb? / Kas nemad siis ei teagi / maailm on juba lõppenud. Päris mõtlemapanev luuletus, aga tegelikult täiesti tõsi, sest midagi hirmsat ju toimub inimsooga kogu aeg nad surevavad vahetpidamata aga miks siis rohi on ikka veel roheline? Päike ja linnud vist tõesti ei tea... Okei, nüüd artikli juurde. Niisiis piltidel kujutatud inimesed olid surnud. Seega liikumatud, kuid teisest küljest on nemad ikkagi fotodel tegijad. Sest surnukehad tegelikult liiguvad nad lagunevad tohutu intensiivsusega koos mulla ja vee liikumisega. Loomulikult ei ole see selline liikumine nagu jooksmine ja hüppamine, aga siiski liikumine.
Dupligaat dokumnedi II ek Hoovab kandub Debütant esmaesineja Harutama sõlmest lahti päästma Bestseller menuk Arutama aru pidama,kaalutlema Belletristika ilukirjandus Iidne vana Hiid hiiglane Psüühika Hingeelu,-laad Hiis mets Stiihiline loodusjõuline Ädal kevadine noor rohi Stiihia iseeneslik taltsutamatu jõud Hõng lõhn Monrahia ainuvalitsus Igijää igavene jää Mahhinatsioon sobing Higine Boheemlane korrapäratu,muretu eluviisiga Hubane hõdus Muhamedlane islamiusuline Hääber härrastemaja Nihilism kõige eitamine Hale nukker Trohheus värsimõõt
Kogu etendust oli väga raske vaadata, sest korraga toimus mitu tegevust ja kunagi ei teadnud, mida neist täpsemalt vaadata. Terve ooper oli suhteliselt segane, sest seal olid väga paljud erinevad ehitised, millest kõigist hästi aru ei saanud, aga mulle väga meeldis, et kõik need näitlejad, kes seal osalesid ja tegelesid, said kõigega väga hästi hakkama. Loo sisust oli ka raske aru saada. Iga inimene armastas, kedagi ja kui saadi kätte mingi rohi, et inimene sinusse ära armuks, läks asi veel keerulisemaks. Vahepeal armastasid üksteist inimesed, kes olid vahepeal olnud vihavaenlased. Lauljatel oli aga aariate esitamine tehtud huvitavaks. Nad ei seisnud kõik püsti ega esitanud seda lihtsalt ära vaid neid veeti sisse erinevate konstruktsioonidega või laulsid nad samal ajal mingit teist tegevust tehes. Üks meestest pidi laulma nii, et oli asetatud ringikujulise ehitise
KLASSITSISM: ehitised Pr.m-Triumfi kaared, Pariisi Pantheon /Rus- Admiraliteedihoone /Est- Tartu kesklinn, Saku mõis. Maalikunstis eeskujuks skulptuur- värvidele pole rõhku pandud, vorm hästi kujundatud, Vor frue kirik (väljast mõttetu, sees kumer kassettlagi). David: lihtne mees 1)revolutsionäärid- ,,Marati surm" pool pilti pruun, teine pool surnud Marat vannis (veri pruunikas) 2)Napoleon- ,,Napoleoni kroonimine" ajaloolist tõde pole, kroonis ise ennast, kannatamatu; ,,Napoleon Alpe ületamas" hobune pigem nagu skulptuur ja värve polnud. REALISM: maaliti seda, mida nähti; maaliti talupoegi, rasket tööd Millet- ,,Külvaja" talupoeg külvab seemet põllul, lahe valgus; ,,Karjus" keegi oma lammastega; ,,Õhtu palgus" mees ja naine teevad järelnoppimist; jätavad korraks töö pooleli ja tänavad jumalat; ,,Viljapeade korjajad" järelnoppimine jällegi. Courbet- esimene, kes käis vabas looduses maalimas maalikast seljas. ,,Tere päevast hr.Courbet" ma...
Hephaistosega. - Kord lõiganud Kronos oma isa peenise ära ja visanud selle merre. Mere valgest vahust sündisgi Aphrodite. Apollon (Vanarooma Apollo) Valguse- ja päikesejumal. -Sümbolid: Vibu, nool ja lüüra. -Päritolu: Zeusi ja Leto poeg. - Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon põlvitas tema surnukeha juures ja siis muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled. Athena (Vanarooma Minerva) Tarkuse- ja mõistusesejumalanna. -Sümbol: Öökull, kiiver ja oda. -Päritolu: Zeusi tütar. -Oli Ateena linna kaitsejumalanna ja ka käsitöö kaitsja. -Kui Hephaistos lõi peavalu kannatava Zeusi kolju lõhki, astus sealt välja täies relvastuses Athena. Hephaistos (Vanarooma Vulcanus)
lambasihver - Pearu naine (Pearu kutsus teda nii) Kassiaru Jaska - Naaber, rikkur Milliseid probleeme teos ksitleb? Minu meelest on seal heks suureks probleemiks see, et kogu aeg visteldi milleski ja tehti vingerpussi ksteisele. Palju valetati ,mis muutis inimesed seal kurvaks ja elaks. Jo kogu aeg oldi riius. Taheti kttemaksta alanduse eest. Kirjuta vlja 3 sulle olulist tsitaati. Kirjuta hekohta, miks see sulle thtis on. 1.) "Aga mis on see inimese elu - nagu rohi vikati ees " seda tles oru Pearu Me Marile hel oma viimasel "selgushetkel" 2.) "Tee td ja ne vaeva siis tuleb armastus" 3.) "Mis teeb vaene mees te ja igusega " Ma arvan ,et autor on tahtnud elda sellega seda et tde ja igus on kasulikud vaid vljendina. Mnel heal tkohal oleval inimesel nt. juristil on hea seda kasutada, kuid tmehe jaoks on nad kasutud. Rikkad ja mjukad vivad tde ja igust kasutada nii ,et neile see kasulik oleks ,kuid
HÜPNOOS Reelika Rohi Mis on hüpnoos? Suunatud keskendumise ja lõõgastumise loomulik seisund Kõrvalejuhitud Teadvuse seisund,tähelepanu + usk + lootus millesse sisenetakse = hüpnoos loomulikult, enamjaolt nimetatakse avasilmi unenägemiseks. Pole ohtlik ega ka mõtete kontrolli vorm! Kasutatud ravi tõhustamiseks rohkem kui 50 000 aastat 2 500 tundi igast inimese eluaastast veedetakse loomuliku hüpnoosi seisundis 4 tundi sellest koguarvust iga päev avasilmi unistamine + 3 tundi REM-uni. 5 peamist tunnusjoont 1) Lõdvestumine 2) Sihipärane liikumine 3) Liikumatus 4) Viie meele ülim teravdumine 5) Kiired silmaliigutused Parimad hüpnotiseeritavad on inimesed, kes kaotavad kergesti mõttejärje, väljendavad vabalt tundeid, intelligentsed, visualiseerimisoskus Halvimad - viletsa kujutlusvõimega, ülemäära kriitilised, madala intelligentsitasemeg...
tervis ja triibuline kass Justin." Sel hetkel tunnen end tõeliselt rikka ja õnnelikuna. Kuid mis teeb siis ühest inimeset rikka või vaese? Rikkuse ja vaesuse tähendus varieerub ilmselt sedamööda, millised on inimese väärtushinnangud. Kes peab rikkuseks materiaalseid, kes hingelisi väärtusi. Rikkus võib peituda ka päevinäinud plekkpurgis, kuhu on peidetud vanad armastuskirjad või ajalehe väljalõiked. Rikkus võib olla ka elukeskkond: puhas õhk, puhas vesi, haljendav rohi... Või nagu vanasõna ütleb: ,,Olgu kuhi kulda vai mägi hõbedat, kui tervist ei ole, ei massa kõik midagi." Rikkuse juures mõtleme ikka rahulolule ja headele asjadele, kuid kui mängu tuleb vaesus, siis sellega seondub meile alati midagi negatiivset. Kindlasti ei tähenda rikkus ja vaesus ainult ühte poolt materjaalset või siis hingelist. Matemaatiliselt väljendudes on tegemist kõikide liidetavate summaga, kus liidetavad
tütar, paraku mõjus see halvasti Indreku õppetööle. Ta lahkus koolist, kuna ta leidis, et millelgi pole mõtet ning ta pettus ka jumalas. Kolmandas osas oli teose keskseks tegelaseks taas Indrek. Ta elas linnas, ekatus juhuslikest teenimisvõimalustest ning suhtles revolutsionääridega. Otseselt poliitilises võitluses ta aga ei osalenud, ta jagas lendlehti. Kolmandas osas haigestus raskelt Indreku ema Mari ning poeg pidi sõitma Vargamäele, kaasas rohi emale. Mari palus Indrekul anda enale rohu ületoos, kuna valud oli muutunud juba väljakannatamatuks. Indres seda ka tegi, kuid see tekitas temas suuri süümepiinu. Kolmandas osas toimus Indrekul võitlus ühiskonnaga ning kindlasti ka iseenda ja jumalaga. Neljandas osas käsitletakse Indreku perekonna elu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist. Indreku abielu ei sujunud hästi ja oli karile jooksmas, kuna tema ja ta naise huvid ei ühtinud
Minu üks päev Olümposel Ärkasin selle peale, kui Hera jooksis tuppa ja hüüdis: "Zeus, Zeus ärka ülesse! Rohi on varsti kastest kuivanud, aeg on asuda päeva toimetuste juurde." Olin lamanud juba natukene aega niisama voodis ja nüüd oli aeg end üles ajada. Kui olin end voodist üles ajanud ja vajalikud toimetused teinud, läksin peasaali poole. Sinna jõudes nägin, et kõik on juba valmis ja mina olin viimane. Istusin oma trooni peale ja alustasime iga hommikuse koosolekuga. Siin said kõik oma muresid mulle kurta ja rääkida, mis toimub maailmas. Hestia mureks oli, et Hades kustutab inimeste koldetule ära lootes, et nii tulevad nad kiiremini tema kuningriiki. Lubasin sellega tegeleda tänase päeva jooksul. Vahepeal kiskus suureks vaidluseks. Artemis ja Athena hakkasid üksteist odadega loopima. Viskasin oma välgunoole lakke ja nad rahunesid. Koosolek sai läbi ja kuulasin Herat. Ta rääkis, kes mind külast...
DEUTCH ARTIKEL PLURAL ESTNISCH 1. Natur die - Loodus 2. Kornblume die -n Rukkilill 3. Gras das -er Rohi 4. Busch der -"e Põõsas 5. Baum der -"e Puu 6. Bauer der -n Talunik 7. Blüte die -n Õis 8. Himmel der - Taevas 9. Sonne die -n Päike 10.Feld das -er Põld 11.Insekt das -en Putukas 12. Schiff das -e Laev 13. Zug der -"e Rong 14. Flugzeng das -e Lennuk 15
Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõiki pisiasju. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Loodusluule valikul on autor lähtunud eelkõige isiklikest eelistustest ja arusaamadest. Tema luuletusi lugedes tekib mõnus nostalgia, meenub enda lapsepõlv, kui paljajalu sai maal vanaema juures joostud, rohi varbaid kõditamas ja kevadiselt värske õhk hinges rahutust tekitamas .Paljud kirjaniku loodusluuletused on vabastavad, neist õhkub rõõmu ja soojust. Näitena võiks tuua J. Liivi luuletuse ,,Ilus suvepäev oli". Ruttu astusin ma temaga õue, et ta piina Lühendada, - ja avasin pihu- Vidiit! See oli hõiskamine pääsemise üle, tänu, vabaduse
Eesti keele struktuur I 1. Kõik need sõnad on homonüümid. Moodusta nende ainsuse omastavad käänded, et leida mitu erinevat tähendust. Moodusta kõigi sõnadega laused, milles väljenduvad sõnade erinevad tähendused. Lausetes võivad sõnad olla mistahes käändes. Laused ei pea moodustama mõttelist tervikut. (armi ja armu) arm Mehe nägu oli kaetud armidega. Vaenlane ei olnud talle armu andnud. (ehte ja eheda) ehe Riputasin ehted kaela. Minu mantel on täitsa ehtsast/ehedast nahast. (hange ja hangu) hang Tee oli hange tuisanud. Tõstsin sigadele hanguga heina. (innu ja inna) ind Ta kukkus eksamilt läbi kuna õppis innuta. Meie kiisul oli innaaeg. koor (koore ja koori) Eelistan värskeid koorega kartuleid. Koorijuht jäi ...
Aravete keskkool Harkhüpe üle risti kitse referaat Koostaja: Keli Tubin Juhendaja: Raido Rohi Aravete 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 1 TEHNIKA ALUSED...............................................................................................................4 1.1 Hoojooks........................................................................................................................... 4 1.2 Jalgade tõuge..............
Vereurmarohu vesileotisega on loputatud pead, et vabaneda kõõmast. Taime maapealsete osade keedis on olnud kasutusel kompressina silmi ründava kae korral, kuid selline kasutamine on silmade suure tundlikkuse tõttu äärmiselt ohtlik ja seda tohib teha vaid asjatundja. Kuid vereurmarohtu on kasutatud ravimtaimena isegi seespidiselt. Kindlalt on ta olnud vanade eestlastest loomakasvatajate apteegis kui koduloomade punakusesuse vastane rohi. Aga ka inimestele on ta oskusliku kasutamise korral hea. Abi on leitud teest, milleks tuleb võtta teelusikatäis taime, kas värskelt või kuivatatult, valada peale klaas keeva vett ja lasta jahtuda. Seejärel juua lonkshaaval klaas päevas, mitte üle kümne päeva järjest. Nii aitab ta maksahaiguste, sapipõie- ja jämesoolepõletiku vastu. Vahel, näiteks kollatõve eriti raskete vormide puhul, läheb vaja suuremaid annuseid. Sel juhul toimub ravi vaid arstide kontrolli all
Aravete Keskkool Eric Kvalfoss Referaat Koostas: Marii Rikken Juhendaja: Raido Rohi Aravete 2012 1. Sisukord 2 1 Karjäär Eric Kvalfoss (sündinud 25. detsembril 1959 aastal ) on endine laskesuusataja. Kvalfoss erines teistest juba noorena. Näiteks junioride maailmakarika etapil 1979 , tuli ta neljandaks 10 km sprindis. Samal aastal sai ta Põhjamaade juuniorite meistriks 10 kilomeetri distantsil ja 1980 aastal tuli ta meistriks 15 km sõidul. Järgmisel aastal võitis ta oma esimese maailmakarika võidu 20 km sõidus Antholzis . 1982
Järgnevatel aastatel toodi Eestisse juute ja hukati nad Kokku kannatas umbes 35 000 inimest, sh 10 000 juuti "Nägin oma maja aknast, kuidas kõik inimesed lasti maha. Inimesed aeti bussidest maha, oli mehi, naisi, lapsi, ka väga väikseid lapsi, kõik nad sunniti sügava kraavi kaldale, kostsid kogupaugud. Mahalaskmised jätkusid ka talvel ja kevadel. Kogupaugud raksusid öösel ja päeval. Tankitõrjekraav aeti järk-järgult kinni, tuhandete inimeste ühishauale kasvas rohi. Siis toodi kohale terved autokoor-mad vange, kes hakkasid ühishauda lahti kaevama. Need vangid põletasid ära hukatute jäänused ja siis põletati nad ära koos meie saunaga. Ükskord nägin, kuidas lapsi autost välja toodi. Väikse-matel võeti jalast kinni, lasti revolvrist pähe ning visati kraavi. Kord nägin, kuidas inimesi bussidega toodi, nad olid aluspesu väel või päris alasti, käed olid kinni seotud. Nad aeti kraavi äärde, sunniti põlvili heitma ja lasti maha
Mats Traadi romaanid. (Kirjanik on olnud mehhanisaator, lõpetas Moskvas kirjandusinstituudi ja kõrgemad rezissööride kursused. Hiljem kutseline kirjanik) Romaanide ja lühiproosa peateemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 1. Varasem maa-aineline proosa .Novellikogu ,,Koputa kollasele aknale" maaelupildid 50-st aastaist, rusuvad olud ja raskete aastate tusane atmosfäär. Paljud on põgenenud maalt linna, kohalejäänud elavad seesmiselt rahulolematult, tujutult, unistavad ja ei oska oma eluga midagi mõistlikku peale hakata. Traat tunneb muret hallilt ja loiult elatud elu pärast, hoiatab rutiini ja ükskõiksuse eest. Kogumikus kordub sageli unistuste ja tegelikkuse lahkuminemise teema. .Teine proosaraamat ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" peategelane Ruttar pumpab sovhoosis lehmadele vett ja saab töö nüristavast ringist välja ainult unistades. Inimesed on allaheitlikud, saatusega leppijad. Ruttar saab aru, et ta pea...
MALTA Malta: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas keset Vahemerd. Pindala 316 km².Rahvaarv on 0,4 miljonit.Malta pealinn on Valletta.Malta strateegiliselt soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta on euroopalikult puhas ja aafrikalikult kuum. Malta on ajalooliselt ja kultuuriliselt väga huvitav riik. Paljud vaatamisväärsused on veel säilinud, mis lisab saarele vaid unikaalsust.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta riigikeel:Riigikeel on malta keel, mis kuulub näiteks koos araabia keelega semiidi keelte perekonda.Malta keel on üks Malta ametik...
Romeo tapab Tybalti ja põgeneb . Siis jõuavad sündmuskohale Capulettid, Montecchid ja Vürst. Vaieldakse tükk aega kes on süüdi jms, Romeo pagendatakse maalt. Mõne aja pärast tuleb Julia isal tore plaan panna Julia Parisega paari. Algul on Julia igati sellele vastu kuni ta läheb vend Lorenzo juurde abi paluma. Lorenzo'l on kaval plaan kuidas Romeo ja Julia saaksid rahus koos olla. Plaan näeb välja järgmine: Julia võtab rohtu mis paneb ta 2 päevaks magama. Rohi teeb ta nii kahvatuks, külmaks ja pulsi aeglaseks, et kõik arvad Juliat surnud olevat. Samal ajal saadab vend Lorenzo mungaga kirja Romeole, et kõike juhtunut selgitada ja teda asjadega kursis hoida. Koju minnes peab Julia olema nõus isa sooviga ja õhtul magama minnes jooma seda rohtu sisse. Julia talitabgi kõike Lorenzo sõnade järgi. Tüdruk leidakse hommikul surnult oma voodis, leinatakse ning viiakse hauakambrisse kuhu on maetud terve Capulettide suguvõsa.
ja kujuneb kord. Ka Maal looduses on kindlad asjad, milles on juhuslik kord. Juhuse läbi toituvad Maal elavad loomad erinevatest söödavatest komponentidest. Ühed loomad söövad ainult taimi, teised söövad kindlaid loomi nagu jänesed ja hiired. Sageli tekib küsimus miks? Sellisele küsimusele võiks vastata, et kiskjatele nagu hunt on antud kihvad, millega nad on võimelised rebima looduses liha, kuid kits oma nüride hammastega suudab süüa ainult kergesti näritavat toitu nagu rohi ja taimed. Kõik need omadused on saadud tänu teatud juhuste kokkulangevusele. Samas on tänu sellele tekkinud kord, mis tagab, et kõigile loomadele jagub toitu ning kiskjate kätte langevad väetimad, kes ei suuda siin ilmas hakkama saada. Nii on ka äikese tekkega: alla sadavad veepiisad, muud sademed ja ka õhus olev tolm hõõrduvad üksteise vastu, mille tulemusel osakesed purunevad ja liituvad uuesti. Osakesed saavad elektrilaengu ning kui
Werthile. See täiskasvanu on ainukt sõber, kes tal elus olnud on, see täiskasvanud suudab kõike mõista, isegi lastele kirjutatud raamatuid, see täiskasvanu elab Prantsusmaal, kus kannatab külma ja nälga. Teda on vaja lohutada. Autor ütleb, et kõik täiskasvanud on olnud lapsed. Täiskasvanutele on alati seletusi tarvis, sest nad ei mõista laste asju. Väike Prints elas väiksel planeedil, kus kasvasid ahveleivapuud. Planeedil kasvas ka hea rohi ja umbrohi. Planeet oli nii väike, et ühel päeval võib näha 43 korda kui päike loojub. Planeedil kasvas roos, kelle eest Väike Prints hoolitses. Planeedil oli ka kolm vulkaani. Seemned on nähtamatud. Nad magavad seni mullapõues, kuni mõnel neist tuleb tuju ülesärgata. Siis ta sirutab ennast ja ajab esialgu veel kartlikult päikese poole ühe toreda pisikese ja üsna süütu idukese. Kui on tegemist reidse või roosi iduga, siis võib lasta tal kasvada nii nagu ta ise tahab
Üksikute taimeliikide reaktsioon hooldamise lõppemisele võib erinevates piirkondades olla erinev, muuhulgas sõltub see ka sellest, kui intensiivselt ja kui pika aja jooksul on traditsioonilise maakasutusega tegeletud. Esimestel aastatel pärast karjatamise lakkamist võivad peaaegu kõik rohttaimed veel õitseda ja lühikese üleminekuperioodi jooksul rannaniidu taimestik isegi liigirikkamaks muutuda, kuid kõrgekasvuline rohi võtab varsti võimust ning kulu lämmatab madalamakasvulised niidutaimed. 2) PUTUKAD LiblikadÜsna vähesed liblikaliigid arvatakse rannaniidu regulaarselt üleujutatava osaga seotud olevat. Seevastu rannalähedastel aladel võib sageli olla rikas ja mitmekülgne liblikafauna. Suurele osale liblikatest sobivad kergelt-mõõdukalt karjatatavad alad, kus nektarit sisaldavad taimed rikkalikult õitsevad. Paljudele liikidele meeldib kinnikasvamise
kariloomade "metaanimaks". Lehm sööb aasal rohtu. Õhtupäike kuldab tema sarvi. Eemalt kostab hobuse hirnatus. See idüll on tagatud tänu bakteritele. Lehm saab rohtu seedida vaid tänu oma kõhus elavatele mikroobidele. Need lagundavad heina ja eristavad metaani. Sõraliste ja kabjaliste karjad paiskavad atmosfääri tohutul hulgal metaani. Nii nagu ka soodes ja prügimägedel elavad bakterid. Metaan on üks kasvuhoonegaasidest. See soojendab Maad. Soojas kasvab rohi kiiremini. Lõppkokkuvõttes reguleerib lehm nõnda oma heina kasvu. Atmosfääris talletab metaan soojust 23 korda tõhusamalt kui süsihappegaas. Seega, üks metaani molekul on sama võimas kasvuhoonegaas kui 23 süsihappegaasi molekuli. Metaani eluiga on aga lühem 10-15 aastat. Atmosfääris reageerib metaan vabade radikaalidega, mille tulemusena tekivad kliimamuutuste seisukohalt ohutud ühendid. Tasakaalu nihke teine ajend
abivajajatele ise abi pakkuma! Geid Kuigi Eestis on nüüd samasooliste abielud lubatud, ei muutu siiski kõigi inimeste arvamus asjast. Eestlased kardavad seda, mis on võõras, kõik ebatavaline tehakse kohe maha. Heterod peavad homosid häbiplekkideks, imestades, kuidas maapind selliseid kanda võib. Ja siis inimesed imestavad, et nii jääb eestlasi veelgi vähemaks. Mõned inimesed arvavad, et geid peaks minema ravile, aga nad ei saa aru, et see pole haigus ning, et seda ei ravi üksiki rohi või teraapia. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Rassism https://annaabi.ee/Kirjand-%5C-Ebatoleran tne-suhtumine-%C3%BChiskonnas%5C-m67512.h tml Täname kuulamast!
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hää...
10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõik. Tarvitseb aga hakata sadama, kui rohi tärkab üllatava kiirusega ning puud saaavad uue lehestiku. 5-6 päevaga toimub selline muutus, mis meil parasvõõtmes võtaks aega 1,5-2kuud. Kus vihmaperioodon pikk, kasvab rohi kuni 5 m kõrguseks. Asend Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas.
· Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. · Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. · Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia kompostimisväljakule . Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: · Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid. · Vedelikke. · Suuri konte. · Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid.
Joonis 7. Hõõrdejõud sõltub keha raskusest Lennukite maandumisdistant oleneb sellest, kui kõva või sile on pind. Näiteks kui maas on muru (lühem kui 20 cm), siis see vähendab hõõrdumist ratta ja maa vahel ning vähendab ka pidurdamise jõudu. Pidureid ei saa vajutada nii kõvasti, rattad libisevad ja maandumisdistants pikeneb. Samuti on lood märja rajaga. See v’hendab hõõrdumist ratta ja raja vahel ning pidurdamisjõud väheneb ning maandumisdistants pikeneb. Näiteks kui rohi on kuiv ja umbes 20 cm siis pikeneb maandumisdistants 20 %. Märg rohi umbes 20 cm pikendab maandumisdistantsi 30 % võrra. Lumine ja pehme maandumisrada pikendab maandumisdistantsi 25 % võrra. (Kulmar, 2015) 1.6. INERTSJÕUD Inertsjõuks nimetatakse jõudu, mis on näiv ja mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Newtoni 1 seadus ehk inertsiseadus väidab, et kõik kehad liiguvad ühtlaselt ja
| perenimi | tahtaeg | +----------+------------+ | Tikk | 2020-10-22 | | Saar | 2020-10-22 | | Saar | 2020-10-20 | | Jalakas | 2020-10-16 | | Saar | 2020-10-06 | | Karu | 2020-10-18 | | Lill | 2020-10-01 | | Roosa | 2020-10-19 | | Eensaar | 2020-10-17 | | Saar | 2020-10-21 | | Kohin | NULL | | Tuisk | NULL | | Pill | NULL | | Kask | NULL | | Moos | NULL | | Maasikas | NULL | | Roos | NULL | | Rohi | NULL | | Kivi | NULL | | Siil | NULL | | Tuul | NULL | | Kade | NULL | | Kook | NULL | | Vesi | NULL | | Hein | NULL | | Loots | NULL | | Lips | NULL | | Komm | NULL | | Rehv | NULL | | Jooksik | NULL | | Jnes | NULL | | Karu | NULL | | Sinine | NULL | +----------+------------+ 33 rows in set (0.01 sec) mysql> SELECT LUGEJA
A. Need on mõnusad. B. Meeldiv vaheldus hallis argipäevas. C. Vastikud kohustused. D. Nii igav. E. Teisi on tore meeles pidada. 3. Sul on palju tegemist, aga vanaema on hädas ja palub sind appi. Mida teed? A. Üritad telefonitsi asja lahendada. B. Ütled otse, et sul ei ole aega. C. Lubad talle hiljem helistada. D. Lubad minna otsekohe, kui aega saad. E. Jätad oma asjad sinnapaika ja jooksed. 4. Mis on sinu suurim unistus? A. Leida parandamatutele haigustele rohi. B. Hävitada maailmast relvad. C. Soovid, et inimesed elaksid sõpruses. D. Saada rikkaks. E. Kogu elu terve olla. 5. Klassikaaslasel on mure. Mida teed? A. Kuulad ta ära. B. Pakud talle pärast tunde seltsi. C. Oled sõbralik, aga ei taha tema asjadesse sekkuda. D. Sind ei huvita teiste inimeste probleemid. E. Räägid tema murest tuttavatele. 6. Naaber jäi haigeks ja sina... A. ...pakud koristamisel abi. B. ...teed talle süüa. C. ...ütled, et ta võib loota sinu abile. D. ..
Kuid kas mitte me ise ei raami ennast vangistusse? Kas pääseda vabadusse on vaid meie enda teha? Iga kord, olles rohelisel aasal ning silmitsedes ees olevat piiritut sinist taevast, tekib tunne, nagu sooviks tõusta kõrgustesse ja lennelda minema siit hallist ja sisutühjast maailmast. Maailmast, mida valitseb kurjus ja hirm tuleviku ees. Iga päevaga süveneb aina enam tahe piiluda üle aia, et uurida mismoodi teisel pool elu käib. Kas seal ka rohi sama roheline ja taevas sama sinine kui paigas, kus ei taha viibida enam päevagi kauem. Aga kartus iseenda ees sunnib meid jätkama oma tavapärast elu kohas, mis lausa tapab oma rutiiniga. Tõustes päikesega ja langedes unne koos pimedusega on kui loomulik lõik meie igapäeva elus, teostamata selle aja jooksul midagi, mis jäädvustaks meid siia ellu igaveseks. Rebida lahti ahelatest ja põgeneda tundmatusse on meie kõige salajaseim soov. Paraku aga
E. Söödi nimeline lasteluule auhind 5., 2 x 6., 2 x 8., 11., 15., 18., 19., 2 x 20., 28., 49., 53. ja 56. koht Nukitsa konkursil Tartu Kultuurkapitali 2010. aasta loominguline stipendium Stalker 2009 11. koht – laste ulmeromaan „Horlok“ Stalker 2010 5. koht – romaan „Hirm“ Luuletused: 1. Vanaema jutud- noorpõlve meenutamine, samal ajal töö tegemine. Tsitaat- „vestis sellest, kuidas muistse taevas oli sinisem, rohi oli rohelisem, hoopis lahkem inime“ (kirjandi teemaks noorpõlve mälestused) 2. Naistepäev- tähtpäevade olulisus inimeste jaoks . Tsitaat- „väiksel Jukul aga mure naabri-Kati koha pealt: kas on tüdruk ta või naine, kes see ikka täpselt teab.“ „Jukul aga ühest asjast tekkis selge arusaam: iga plika väiksest peale veidike on juba daam.“ (teemaks, et inimesi on tähtis meeles pidada) 3
ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised kasvukohad. Ebasobivad on madalad niisked ja külmad alad. Ei talu maapeal seisvat vett. Umbrohi Kilemults Mulla katmine õlgedega (pärast õitsemist) Saepurumults Spetsiaalne äke Äestada koheselt umbrohu tekkel Istutamise järgselt äestada pea iga nädal Toiteained Väetamiseks on sobivaim kompost. Eelnenud kultuuri väetati tahke sõnnikuga- piisavalt toiteaineid Põlluharimine Rohi niidetakse -> kasut. multsina Niita sageli (teod) Piisavalt niiskust kuni õitsemise alguseni ja viljade moodustamise ajal Õitsemisel ei kasteta 20-30 l/m2 Taime kahjustajad Kõige ohtlikumad seenhaigused Närbumistõbi Viirushaigused Haige taim eemaldada Levinumad kahjurid:punane kedriklest, maasikalest, maasika õielõikaja, maasikalehemardikas, maasika närbuss, harilik vahustaja ja teod Esinemist kahandab külvikord ja terve istutusmaterjali valik
Korteri Korteri Elektri- Külma vee Eesnimi Perenimi number pindala kulu Külm vesi Elanikke tasu Killu Ülle 103 45,7 m² 246 kwh 3,4 m³ 2 2,38 kr Paju Triin 104 58,1 m² 263 kwh 4,0 m³ 3 2,80 kr Päike Kaidi 102 95,3 m² 290 kwh 4,8 m³ 4 3,36 kr Kalamees Kaarel 107 46,3 m² 208 kwh 3,2 m³ 2 2,24 kr Lill Malle 108 65,1 m² 224 kwh 4,3 m³ 3 3,01 kr Kask Tiina 110 42,4 m² 196 kwh 3,0 m³ 1 2,10 kr Kapp Sander 101 102,0 m² 274 kwh 4,4 m³ 4 3,08 kr Pähkel Paul 105 58,1 m² 243 kwh 3,5 m³ 3 2,45 kr Vaarikas Rulle 109 48,9 m² 217 kwh 2,9 m³ 2 2,03 kr Maasikas ...
asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib. Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia jäätmejaamadesse (eraisikutelt võetakse tasuta vastu ühelt toojalt päevas kuni neli 100-liitrist kotitäit). Pakend Pakendikonteinerisse tuleb panna: Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, šampoonipudelid); plastnõud ka karbid; kilekotid
Ravimid Farmakon, artism, rahvapäraselt ka rohi, ravimtoimega aine, mis organismi manustanuna muudab selle talitust. Ravim võib olla ka mürk. Ravim on orgaaniline keemiline ühend, see muudab organisimi keemiliselt või füüsikaliskeemiliselt. Ravimi preparaadid võivad olla tahked( nt :tabletid, pulbrid, kapslid või drazeed), pehmed( salvid ,pastad, plaastrid) vedelad (tinktuurid ja lauhused) või gaasilised. Paljusid ravimeid valmistatakse tööstuslikult. Täiesti kahjutu toimega (mürgituid) ravimeid ei ole olemas. Tavaliselt manustatakse ravimeid seespidiselt, süstides või välispidiseks. Kauaaegne ravimi tarvitame võib tekitada pikaajalisi tervisekahjustusi. Mõnedele võib tekkida ravimimite kasutamisel nn ravimiallergia. Osadel tekib see kas immuunsussüsteemi muutustest aga osadel on see kaasasündinud. Nähud: nahalööve, sügelemine, näoturse jne , aga raskematel juhtudel võib tekkida sokk. Ravimiallergiat võivad põhjustada kõik ravimid, kuid...
1. Aisting ja taju. Mis mõjutab taju, adaptatsioon, sensoome isolatsioon (kui taju on piiratud), tajuvead, taju antropomorfism. Taju omadused. Taju- püsivus (tajume järve järvena, vahet pole kas see on jääs või ei) Aisting- Adapatsioon- kahanemine või selle tulemusel ärritajaga kohanemine Sensoorne isaltsioon- pimedas kõnnid koju ja näed, et eemal tumedas seisab mees, tegelikult oli põõsas. Taju antropomorfism- Tajuvead- olukord, kus inimeste mõtlemine ja laused on vastuolus. Taju omadused- 2. Maitsmine, haistmine, kuulmine: ultra- ja infraheli. Maitsmine on oliuline ainete söögi ja joogikälblukuse hindamisel. (Magus, kibe, soolane, habu ja vürtsine) Haistmine on organismi võime tajuda erinevaid lõhun (Lõhn, haid, aroom, lehk) Kuulmine on arganismi võime eristada helilained nende amplituudi ja sageduse järgi. Võimaldab...
Kriitika hindas seda kui Traadi järjekordset kõrgsaavutust. Raskemeelsust, murelikku ja masendavat on rohkesti ka Traadi kõige polüfoonilisemas teoses “Karukell, kurvameelsuse rohi” (1982, 46.a). See on ülitõsine ja üliaus romaan vastutusest elu ning iseenese ees. See annab erakordse võimenduse Mats Traadi kirjanikukreedole: elule annab mõtte inimlikkus, kõige vastu, mis ahistab inimväärset eksistentsi, tuleb leppimatult võidelda. Romaan on tõesti tõeline kurvameelsuse rohi, see toimib kirgastavalt ja edasikestmisusku andvalt ka väärastunud elumõistmise, aina süvenevate globaalmurede taustal. Sissevaateid möödunud aegade taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab kirjanik ka 80-ndate lõpul ja 90-ndatel romaanisarjadega “Minge üles mägedele” ( I – 1987, II – 1994, esitavad kuus jagu) ja “Peremees võtab naise” (1997, eelneva 7. jagu), ning romaanis “Hirm ja iha” (1993). Mats Traadi loomingust on Nõukogude Eesti preemia pälvinud “Tants
kohale pullid, kes hakkavad meelitajaid taga ajama ning võistlejaid eemale peletama. Hämarikus toovad pullid kuuldavale mörisevaid hüüdeid, mida jahimehed kutsuvad soigumiseks. Soiguja on teinekord üsna erutatud: trambib närviliselt maad kraapides ringi, puseb noori puid ja põõsaid ning lubab inimesegi üsna lähedale. Teist pulli kohates muutub soiguja olek väljakutsuvaks. Kui see konkurenti ei kohuta, klaaritakse arveid jõuga. Sellised duellipaigad on hiljem üsna laastatud: rohi maha trambitud ja maa segi pööratud. Põdra tiinus kestab kaheksa kuud. Põdravasikad sünnivad enamasti mai alguses. Tavaliselt sünnib üks vasikas, harva kaks või kolm. Sündides kaalub vasikas kümmekond kilo ning on kaetud heleda karvaga. Juba esimestest elupäevadest hakkavad pisipõdrad rohtu sööma, kuid ema imetab neid siiski hilissügiseni. Ema jätab põdravasikad sageli omaette, käies neid vaid aeg-ajalt imetamas.
35.Mary Poppins tegi Janele ja Michalile ühe sõidu välja 36.Mary Poppins lahkus jälle Bankside pere juurest Tegevuskohad Enamus tegevus toimus Kirsipuude alleel, kus asus perekond Bankside kodu. Jane, Micahaeli, Missis Banksi ja Mister Banksi kodu oli väga suur ja ilus. Vabal Neljapäeval käis Marry Poppins koos Tikumehega ühe ilusa maali sees. Maali sees oli väga ilus loodus. Puud olid suured ja rohelised, ilus pikk rohi, kaugemal oli väga kena ja sinine meri. Merest eemal oli suur karussell. Ühel öösel juhatas üks kummaline hääl Jane ja Michali loomaaeda. Loomaaed oli väga suur ja ilus. Loomaaias oli palju kõnelevaid loomi: üks suurem, teine väiksem. Puurides olid loomade asemel inimesed, kes olid jäänud loomaaeda liiga kauaks. Paar päeva peale Mary Poppinsi lahkumisest läksid Jane ja Michael suurde parki, kus olid ilusad rohelised puud
Üheks suureks plussiks tollel ajal oli kindlasti see, et riik toetas oma kodanikke rohkem kui praegu. Peaaegu kõik, kes tahtsid, ja olid suutelised tööd tegema, said seda teha. Palgad ei olnud küll alati suured, kuid keegi ei jäänud siiski nälga. Tänapäeval aga ei ole isegi see üllatav kui kõrgharidusega inimene on töötu. Nõukogude ajal võis heade töötulemuste, või ka pikaajalise töötamise eest, preemiaks riigi poolt korteri saada. Kuid minu arvates ei olnud ka siis rohi nii väga roheline ja taevas selge ning sinine, sest võrreldes tänapäevaga on nõukogude ajal palju puudusi. Üheks suureks miinuseks võiks lugeda seda, et tollel ajal ei olnud eriti palju võimalusi. Puudusid mitmekesised kaubavalikud, eriti just tarbekaubad. Kindlasti oli tänapäevaga võrreldes puuduseks ka see, et välismaal õppimine oli kättesaadav vaid üksikutele. Ühiskonna ja inimeste moraal, nagu ka kõik muu, on ajaga muutunud. Ma olen nõus väitega, et
Algloomad Amööb Elupaik: veekogude põhjamudas; Suurus: 0,2-0,5 mm; Kehakuju: ebapüsiv; Toitumine: väikesed orgaanilise aine osakesed ja ainuraksed; Eritamine: pulseeriva vakuooli poolt; Tsüstide moodustumine: Ebasoodsates tingimustes kattuvad nad paksu kestaga ja moodustavad vastupidavad tsüstid. Silmviburlane Elupaik: tiigid, lombid, lehti täis veekogud; Suurus: 0,05mm; Kuju: süstiku kujuga roibur; Toitumine: Valguse käes toitub ta tänu kloroplastidele nagu taim veest ja süsihappegaasist. Valguse leiab ta üles silmatäpi abil. Pimedas toitub ta veesolevates orgaanilistest ainetest, mis tekivad nt. lehtede lagunemisel; Eritamine: Selles on pulseeriv vakuool; Sigimine: Silmviburlasel esineb pikipooldumine. Ebasoodsates tingimustes moodustab ta tsüste. Kingloom Elupaik: lombid, ojad jt. mageveekogud; Suurus: 0,1-0,3mm; Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bak...
Geograafia eksam 1.Geograafia on teadus , mille üheks ülesandeks on keerukate nähtuste selgitamine , rühmitamine ja üldistamine , selle tasemeni , et nähtuste olemus oleks kõigile arusaadav . 2. loomad, taimed , muld, maapind ,atmosfäär , hüdrosfäär, kliima ja inimtegevus Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp. , niiskusolud , mullad , taimestik ja loomastik omavahel tihedasti seotud Taimkattealusel:tundlavöönd ja okasmetsavöönd Kliimavöötmed ja loodusvöötmed ei ühti mittekunagi . põhjuseks on see , et erinevate k...
Loodus vajab aega, inimene vajab aega. Aega on vaja, et üksteisse kiinduda, üksteist tundma õppida, teada nii enda kui looduse piire. Kui teada, siis tekib lugupidamine üksteiste vastu kiiresti. Pelgalt tarku loodusraamatuid lugedes see ei teki. Tuleb minna välja, loodusesse, vaadata enda ümber ringi ja mõelda, kuulda, näha. Loodus on koht, kus saab rahu. Kui pingeid kasvavad üle pea, tuleb võtta aeg maha, pikali murule heita ja kasvõi kuulata, kuidas rohi kasvab. Loodust saab endaga hoida mitmel viisil. Kui metsa ei leidu läheduses ja ilusat taevast pole näha tehaste tumeda suitsu seest, siis tuleb olla loominguline, luua ise omale enda loodus. Minu toa seinad on näiteks helerohelised, kapid, laud ja tool on erivariatsioonidega pruunid. Seinal ripub vanaema maalitud üksiku männi ja lainetava mere pilt. Vahest, kui seda hästi kaua vaikuses vaadata, siis tuleb tunne, nagu istuksin ise seal, künka otsas, toetuksin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
