Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1ml kontsentreeritud väävelhapet. Tärklisega katseklaasis tekib happe ja tärklisekihi vahele õhuke lilla kiht, seejuures alumine kiht on rohekas. Glükoosiga katseklaasis tekib purpurne produkt ja alumine kiht on ühtlaselt lilla. Järeldus Molisch'i testiga tekkisid
NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinaku...
Mõlemad isendid püüti Keila jõest 1938. aastal. Lõhe keha katab peen hõbedane soomus ja ülalpool küljejoont köidavad tähelepanu x-tähe kujulised täpid. Meriforelli keha on jässakam, keha katvaid täppe on rohkem ja need asuvad ka allpool küljejoont. Lõhel puuduvad täpid seljauimel ja sabavars on peenem kui meriforellil. Lõhe sabauimel paistab silma nõgus sisselõikega serv. Hoopis raskem on väliskuju järgi eristada lõhe ja meriforelli noorjärke. Noore lõhe selg on rohekas ning küljejoonel on punased täpid, rinnauimed on suuremad ja kollakad. Meriforellil on tömbim pea ning väiksemad ja oranzi varjundiga rinnauimed. Erinevusi on veel lõpuskaane, esimese lõpuskaare ja sahkluu ehituses. Et lõhe ja meriforell koevad ühel ajal ja ka nende kudepaigaeelistused kattuvad, siis tuleb ette nende hübriide, keda silmaga ei erista. Alles kala uimest, naha- või lihatükist eraldatud DNA-analüüsil saab kindlalt väita, kas tegu on lõhe, meriforelli või nende
Mügarbakterid Kiirik- ja limaseened Puudest esinevad hõbepuul, astelpajul, lepal Vars e tüvi Tüvi on puittaime peavars, mis ühendab maapealse osa maa-aluse osaga Tüve ülesandeks on transportida vett ja mineraalaineid juurtest lehtedesse ja lehtedest assimileerunud aineid teistesse taime organitesse, samuti kanda võra Tüvi on kujult kooniline ja alati alt jämedam Tüve kuju ja vorm Esineb erineva kujuga pahkasid (pärn, kask) Koor noorelt hallikas või rohekas, tavapäraselt sile Vanedes puu koore pealmised kihid surevad, moodustades kaitsefunktsiooniga korba või korgistunud kihi (põldjalaka korkjas teisend e korgijalakas) Paljudel puudel on dekoratiivne tüvevärvus (männid, amuuri toomingas, pärnvaher) Kroon e võra Võra areneb tüve harunemisel kasvamise käigus Harunemine võib olla mitmetüübiline A) dihhotoomne e kaheksharunemine (rohttaimedel) B) monopodiaalne e kobarjas (okaspuud)
Ladinakeeln Fraxinus excelsior Syringa vulgaris Syringa josikaea e nimetus ja Kagu-Euroopa. Ungari, Jugoslaavia, Taga- liigid Karpaatia. Kõrgus, m 35-40 m 5-8m 3-7 m. Koor,Võrsed tüvekoor sile, rohekas, hiljem koor hallikaspruun, rõmeline. koor pruunikashall, rõmeline. ja pungad helehall, pikirõmeline. Noored võrsed rohekashallid või Noored võrsed Noored võrsed rohekashallid, hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe lillakaspruunid, suure lehepadjaga. külgpungaga. neljakandilised, veidi
Viljad (pählikesed) valmivad oktoobris. Tugeva sammas juurestikuga, väga tormikindel. Külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Harilik saar (Fraxinus excelsior) Sugukond: õlipuulised (Oleaceae) Noorelt kitsa, vanemas eas laiuva Levinud haljastuses. Puitu võraga 3540m kõrgune lehtpuu. kasutatakse mööblitööstuses, Eluiga kuni 300 aastat. masinaehituses. Tüvekoor sile, rohekas, hiljam helehall. Õitseb mai keskel. Õied pruunides või lillakates kimpudes. Tiibvili valmib oktoobris. Külmakindel, tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) Sugukond: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) Mitmeaastane kuni 1,5m kõrgune Kõige sagedam dekoratiivtaim eostaim. sõnajalalistest.
Teliku liigid ja konstruktsioon Suusktelik – talvel ja mägedes suusktelik viib tsentreerigu taha. Starditakse ja maandutakse vastu mäe külge. Piduriteks kahvelpidurid. Suuskadel nina üles. Ei tohi maandumisel lumme minna. Muudavad lennuomadusi kehvemaks. Raske telikut sisse tõmmata Linttelik- muruväljadel1.rattad ühendatud 2. Kummilint Teliku osad o Rehv o Velg o Kahvel o Õliamortisaator o Käärid o Shimmy (amortisaator) vältida vibratsiooni küljelt küljele, aeglustab pööramist o fikseerimishoob o hüdrosilinder esitelikut juhitakse kahe hüdrosilindriga ressoortüüpi lehtvedru-kevlarist, süsinik kiud võib ka olla o viskab lennukit üles, kui raske maandumine murtud telik- töötab õlaga hoolduseks võetakse polt kääridest välja, on võimalik rattad ...
Hammasrattad Auto tõste seade 7 2. MITTE MUSTMETALLID JA NENDE SULAMID 2.1. Vask Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vaskdioksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. [6] 2.2. Pronks
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Kõre ehk juttselg-kärnkonn Koostas: Egerd Enok Klass: 7.B Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Kõre levik ja arvukus Eestis................................................................................ 3 2. Elupaik................................................................................................................ 6 ............................................................................................................................... 6 2.1 Talvitumine.................................................................................................... 7 3. Tunnused........................................
Ploomipuude istandiku rajamine Koostanud: Eliisabet Ojar Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) ...
SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 1 1. DETERGENDID.................................................................................................................... 3 2. PINDAKTIIVSED AINED.................................................................................................... 4 3. PESUPULBRID......................................................................................................................6 4. SEEBID...................................................................................................................................7 5. KLAASIPUHASTID.................................................................................................................
esimene, varakevadine korje kõige mahedam, asjatundjate maiuspala; Second flush: teine, suvine korje; Third flush: kolmas, sügisene korje kõige jõulisema maitsega. Roheline tee Roheline tee on fermenteerimata tee, valmistamisel on teelehekesed närvutatud, aurutatud, rullitud ja kuivatatud. Lehekeste roheline värv on püsiv. Teel on eripärane, värske ja veidi suitsune lõhn ning pisut "rohune" maitse. Tõmmis on rohekas, kollase alatooniga. Teejoogi valmistamiseks kuumutada vesi keemiseni ja lasta siis jahtuda 7080 kraadini. Tassi vee kohta võtta üks teelusikatäis teepuru. Soovituslik tõmbeaeg varieerub selle tee puhul kahe kuni kolme minuti vahel. Pikem tõmbeaeg muudab tee selles sisalduvate tanniinide tõttu kibedaks. Küllap on enamikuni jõudnud teave, et roheline tee see on üks tõsiselt tervislik jook. Häid põhjuseid rohelise teega sõpruse pidamiseks on päris mitu, sest see on:
Lehised on heitlehised ,sirged ,kõrged , hõreda Lehis Larix võra ja pikkade okste ning väga vaiguse puiduga puud. Kuulub õlipuuliste sugukonda; Madalad kuni kõrged puud 10-50m; või kõrged põõsad; Võra on munajas, elusvõra muutub aastate jooksul Saar Fraxinus laiovaalseks; Koor noortel puudel rohekas või hall, ka helepruun; vananedes muutub hallikaks, pruunikaks korbaks koorevagudega. Heitlehine, puud ja põõsad. Pungad Jalakas Ulmus vahelduvalt, kaherealiselt, võrsed sik-sakjad. Heitlehised puud või kõrged põõsad. Koor on hallikaspruun/ osadel valkjate peenete Vaher Acer triipudega. Võrsed sirged, peened kuni
kahjurite poolt. Peamised puidu komponendid on süsinik, vesinik ja hapnik. 11. Oksa kuju järgi saematerjali tuvastamine kuusel ja männil Männil on saematerjalil oksa kuju ovaalne ja kuusel ringikujuline. 12. Millist värvust saab lugeda puidule omaseks ning ebaloomulikuks värvuseks? Värvus on enamikel puiduliikudel valge, kollakas, pruunikas või punakas. Aja jooksul värvus tumeneb õhu ja päikese toimel. Ebaloomulik võib olla sinakas, hallikas või rohekas (laiguline). Enamasti on need värvid puidu haigestumise tunnuseks (seenhaigused) 13. Puidu niiskus- standardniiskus, ruumikuiv puit ning õhukuiv puit? toores puit (niiskust üle 30% massist), poolkuiv puit (niiskust 23...30%), õhukuiv puit (niiskust 15...20%), ruumikuiv puit (niiskust 8...12%) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse puhul 14
oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud (bakterid). Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad helikoonia lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate 3 näärmete esinemine nii koores kui ka viljakestas ja lehtedes. Leh...
3 Referaat TEE Roheline tee Roheline tee on fermenteerimata tee, valmistamisel on teelehekesed närvutatud, aurutatud, rullitud ja kuivatatud. Lehekeste roheline värv on püsiv. Teel on eripärane, värske ja veidi suitsune lõhn ning pisut "rohune" maitse. Tõmmis on rohekas, kollase alatooniga. Teejoogi valmistamiseks kuumutada vesi keemiseni ja lasta siis jahtuda 7080 kraadini. Tassi vee kohta võtta üks teelusikatäis teepuru. Soovituslik tõmbeaeg varieerub selle tee puhul kahe kuni kolme minuti vahel. Pikem tõmbeaeg muudab tee selles sisalduvate tanniinide tõttu kibedaks. Küllap on enamikuni jõudnud teave, et roheline tee see on üks tõsiselt tervislik jook. Häid põhjuseid rohelise teega sõpruse pidamiseks on päris mitu, sest see on:
saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. (joonis1.2). Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised (joonis2.2) sinikud (bakterid). Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad helikoonia lehest valmistatud "telgis"
Hg22+-ioonide tõestamine Musta sademe teke ammoniaakhüdraadi lahuse lisamisel AgCl ja Hg 2Cl2 sademele tõestab Hg22+-ioonide olemasolu analüüsitavas lahuses. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Ammoniaakhüdraadi lisamisel läks AgCl ja Hg2Cl2 valge sade mustaks Kirjutada tõestusreaktsiooni võrrand. Hg 2+ + 2Cl– → HgCl ↓ valge sade Hg22+ + 2 I– →Hg2I2↓ rohekas sade Hg22+ + CrO42– → Hg2CrO4↓ punane sade Miks värvub sade mustaks? Valge elavhõbe(I)kloriidi sade ammoniaagi vesilahuse toimel muutub mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu: Hg2Cl2 + 2 NH3· H2O → NH2HgCl↓ + Hg↓ + NH4Cl + 2 H2O mustjashallikas must Katse 2 Cd2+-, Ni2+-, Co2+-, Fe3+- ja NH4+-ioone sisaldava lahuse analüüs NH4+ määramine alglahusest
kasvavad isendid. Pole kuigi tundlik õhu happelise saastuse suhtes ning võib seetõttu kasvada mitte ainult metsas, vaid ka linnaparkides, taluõuedes, maanteede ääres. Jahu-löövesamblik Lepraria incana Tallus: koorikjas, hallikaroheline. Vegetatiivse paljunemise vahendid: soreedid. Viljakehi ei esine kunagi. Substraat: puukoor, puit, kivi, maapind. Väga sage kogu Eestis. Jahu-löövesambliku peamine välistunnus ongi tema rohekas, täielikult väikestest terakestest koosnev koorikjas, õhuke kuni võrdlemisi paks tallus. Löövesamblikke on Eestis teada üle 10 liigi, kuid ainult valise vaatluse abil pole võimalik neid eristada: löövesamblike liigid erinevad üksteisest peamiselt samblikuainete sisalduse poolest, seda on võimalik täpselt kindlaks teha aga vai laboratooriumis. Jahu-löövesamblik on Eestis leiduvatest löövesamblikkest siiski kõige tavalisem. Viljakehi ei ole ühelgi löövesamblikul kunagi leitud
viisidel. Seda saab katta, et ta kaitseks nii külma kui sooja eest. Lisaks saab kirgast klaasi kasutada klaaspakettides, helisummutus, turva ja ohutusklaasidena. Seda võib nii lamineerida kui ka termotöödelda ja kuumutada. Ka saab antud klaasi värvida, teha sellele erinevaid trükke, saab lõigata eri kujudele. Kirgast klaasi kasutatakse väga paljudes erineva kasutusalaga toodetes. Eriti kirka klaasi puhul on tavalises klaasis suurem raua oksiidide sisaldus, mistõttu on klaasil natuke rohekas toon. [1] 10. Päiksekaitseklaasid Et vältida päikeseenergia poolt tekkiva siseruumi õhutemperatuuri tõusu ning UV-kiirgust ning reguleerida soojuskiirgust võib klaaspakettides kasutada päikesekaitseklaase. Päikesekaitseklaase on pakkuda kahte eri tüüpi massvärvitud ja pindkaetud klaasid, millel on ka energiasäästu omadus. Päikesekaitseklaasid tuleb alati asetada välimiseks klaasiks parema päikesekaitse saavutamiseks. Kuna mõned päikesekaitseklaasid absorbeerivad palju.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kursusetöö muldade väliuurimises Tartu 2011 SISUKORD 1 2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabe...
aastast. Alates juuli lõpust valmivad marjad on laiümarad ja suured (2 g). Karikaalune õõs on sügav. Põõsas on kompaktse kujuga. Lehe serv hoidub allapoole. Turbaväljal kasvatades võib olla probleeme sügisese kasvu lõppemisega. 'Reka' Eestis perspektiivsort. Eelmise sõsarsort. Evitati 1985. aastal. Nimi tähendab maori keeles ,,sinine". Soovitati Rõhu katsetulemuste põhjal alates 2010. aastast. Augusti algusest valmivad marjad on laiad. Karikaalune õõs madal. Viljaliha rohekas. Põõsas on kiire kasvuga ja eelmisest kõrgem. Vajab tugevamat väetamist ja kastmist. Sobib kasvatamiseks turbaväljal (Marjasoo talu andmetel) kui ka mineraalmaal (Rõhul) (Aedmustikas koduleht http://aedmustikas.weebly.com/liigid-ja-sordid.html (22.05.2013)). 4 Mustika iseloomustus
Tervisekäitumine. Seksuaalsel teel levivad haigused (tüüpilisem tunnus igale soovit fotod) . Riskikäitumine ja selle põhjused. Kuidas (ja millised) saab noorsootöötaja viia teadmised nooreni? TERVISEKÄITUMINE- käitumine, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks; haiguste ennetamiseks ja avastamiseks; või oma tervise kahjustamiseks. Meditsiiniteenuste kasutamine, nt arstlikud kontrollid, vaktsineerimine, sõeluuringud. Arstilt saadud soovituste ja ravireziimi järgimine, nt toitumissoovitused, diabeedi või kõrgvererõhutõvega seotud ettekirjutused. Iseseisvalt sooritatud tervisekäitumised, nt toitumine, kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, riskiv seksuaalkäitumine. Viimase saja aasta jooksul on vähenenud ägedate nakkushaiguste (tuberkuloos, leetrid, lastehalvatus) esinemine seoses ravi paranemisega ja avalike tervisestandardite muutustega (prü...
Nahavhk, sest siirded lhevad siseorganitesse, lbi naha. Pneumoonia - kopsupletik. Lastel on ainevahetus kiirem ##PLATSEEBO JA NOTSEEBO## Miste notseebo ladina keeles nocere, mis thendab tee kahju vttis kasutusele 1961 Ameerika teadlane Walter P. Vljend sai tuntuks voodoo surmana. Notseebo on Platseebo el kaksik. Psitiivne lootus anna raviva toime. Gonnora ehk tripper, tunnused ilmenvad 3-5peva prast prast haigestumist. Naistel ja meestel on erinevad nhud. Meestel rohekas kollakas eritis peenisest ja naistel samamoodi rohekaskollakas eritis tupest ja valulikus urineerimisel. Tavaliselt kaasneb lisatud kohustus ravida klamdioosi. Hepatiit B - vga nakkav viirus, mis phjustab maksa pletiku ja edasi kroonilisi maksakahjustusi. Ilmnevad peale 2-6ndalat peale nakatumist. Tunnused - peavalud, palavik, iiveldus, oksendamine. uriin on tume. Vljaheide on hele ja vib kaasneda khuvalu. Sfilis - tekitajaks on bakter kuni 4ndalat prast nakatumist, tekib 1 vi
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Ilupuude ja põõsaste lõikamine Kert Kesküll Tartu 2011 Sissejuhatus Aedades ja parkides kasvavate puude ja põõsaste üheks olulisemaks hooldustööks on nende okste lõikamine ja võra kujundamine. Sellega saab parandada taimede kasvu ja kuju, õitsemist ja viljakandvust, tervist ja vastupidavust. Oksalõikus on töö, mis tuleb ette võtta vastavalt vajadusele, mitte aga siis, kui naabrimees seda teeb. Lõikamise tarviduse ja mahu määrab ühelt poolt konkreetse taime seisund ja teiselt poolt eesmärk, mida sellega tahetakse saavutada. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui meie. Õige lõikamine, mis põhineb taimede bioloogia tundmisel, säilitab nende hea tervise ja ilusa kuju ning samal ajal tõstab meie aedade ja haljasalade esteetilis...
iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Pöialpoiss Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks, sest ta on Euroopa laululindudest kõige pisem, kaaludes ainult 5...6,5 g. Selle linnu ilu on kujutlematu: üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid. Sügisel ja talvel liitub ta sageli tihaste segasalkadega. Inimeste suhtes on ta usaldav. Nii nagu pöialpoiss ise on pisitilluke, on ka ta hääl ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Seega võib tema laul olla kriteeriumiks kuulmisteravuse hindamisel. Vananevale inimesele
TALLINNA TEENINDUSKOOL MEREANNID Referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................3 Karbid................................................................................................................................3 Jõekarp...............................................................................................................................3 Järvekarbid........................................................................................................................ 4 Merekarbid........................................................................................................................ 4 Rannakarbid e. Sinimerekarbid.................................................
järgult heledamaks ja kehale ARUSISALIK ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja Lacerta vivipara (Jacquin) keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere · eristustunnuseks on isasloomadel külgedel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas · Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid · võib kohata peamiselt niiskematel aladel · üldpikkus on 10...16 (18) cm, kere pikkus 6,5 cm · Eesti kõige tavalisem roomaja
Roomajate üldiseloomustus Keda nimetatakse roomajateks? Roomajate (Reptilia) klassi kuulub maailmas umbes 6000 liiki selgroogseid loomi. Need on enamuses maismaaloomad, kuhu kuuluvad loomad jaotuvad seltsidesse: kilpkonnalised, kärsspealised, krokodillilised ja soomuselised. Eesti roomajad (kokku 5 liiki) kuuluvad kõik seltsi Soomuselised (Squamata). Roomajate välimus Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madud...
7 (kummalgi küljel hambaga) sarvplaadi vahel paikneb 5-8 suuremat, väikestele alusplaadikestele kinnituvat ülahuulehammast. [3, 5, 7] Kudemise ajaks seljauimed kõrgenevad, emastel moodustub pärakuuim, isastel pikk (umbes 4 mm) ja peenike genitaalnäsa (paaritusorgan). Narmad suuketta serval on isastel suuremad ja eredavärvilised, emastel peaaegu puuduvad, väikesed. Värvus võib isegi naaberjõgedes varieeruda. Selg veidi rohekas, pronkspruun, küljed oliivrohekad- pronksjad kuni hallid, kõht hallikaskollakavalge; seljauimed läbipaistvad, oliivrohekalt kollakad. Tagumise seljauime alusel tume kurd, eesmisel uimel on see kitsam. Sabauim kahkjalt pigmenteerunud. Läbi naha kumavad tihedate püstjoontena lihassegmentide piirid. Keskmiseks ojasilmu pikkuseks on 20 cm ja elueaks peetakse 7 a. Kromosoomide arv 2n = 146. Sugu- ja kudemisküpsete, koelmule kogunenud ojasilmude pikkus varieerub 10-16 cm piirides
Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude: primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid: kvantitatiivsed reaktsioonid -Kvalitat...
Seda saab katta, et ta kaitseks nii külma kui sooja eest. Lisaks saab kirgast klaasi kasutada klaaspakettides, helisummutus, turva ja ohutusklaasidena. Seda võib nii lamineerida kui ka termotöödelda ja kuumutada. Ka saab antud klaasi värvida, teha sellele erinevaid trükke, saab lõigata eri kujudele. Kirgast klaasi kasutatakse väga paljudes erineva kasutusalaga toodetes. Eriti kirka klaasi puhul on tavalises klaasis suurem raua oksiidide sisaldus, mistõttu on klaasil natuke rohekas toon. Päikesekaitseklaasid Et vältida päikeseenergia poolt tekkiva siseruumi õhutemperatuuri tõusu ning UV- kiirgust ning reguleerida soojuskiirgust võib klaaspakettides kasutada päikesekaitseklaase. Päikesekaitseklaase on pakkuda kahte eri tüüpi massvärvitud ja pindkaetud klaasid, millel on ka energiasäästu omadus. 7 Päikesekaitseklaasid tuleb alati asetada välimiseks klaasiks parema päikesekaitse saavutamiseks
Mis on vein? Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda. Veini iseloom ja kvaliteet sõltuvad ka viinamarjasordist, istandiku vanusest, kasvukoha pinnasest ning seal valitsevast kliimast. Mida varieeruvam ja vaesem pinnas, seda parem veinimari seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilise...
Pungad pungad pruunid, kaetud siidkarvadega, pungasoomused puuduvad vahelduvad lihtlehed. Äraspidimunajad või elliptilised, terveservalised, 3-8 cm pikad, pealt läikivad, tumerohelised, alt kollakasrohelised. Külgrood pöörduvad enne leheserva jõudmist tipu suunas. Lehed Leheroots kuni 1,5 cm pikk. Õied õied väikesed, valkjad, 3-6 kaupa lehtede kaenlas Viljad vili on marjataoline luuvili, algul rohekas, valminult must, lihakas, kahe luuseemnega Õitsemisaeg mais-juunis Kasvukoht: valgus varjutaluv niiskus niiskem muld muld mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid muldi Kasutamine Sordid paljuneb hästi vegetatiivselt, puitu kasutatakse joonistussöe tootmiseks, samuti nikerdustöödeks. Koort ja vilju Märkused kasutatakse meditsiinis ja värvide saamiseks. MÜRGINE! HARILIK VAARIKAS
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ...
500900 tuhat lindu. Euroopas 3676 miljonit paari. Pöialpoiss Eestis võib pöialpoissi kohata aastaringselt. Osa rändab talveks edelasse, osa tuleb põhjapoolt siia, suurem osa linde on paigalllinnud. Pöialpoiss pesitseb enamuses parasvöötme Euraasias. Ta on osaliselt paigallind, osaliselt rändlind, peamiselt liiguvad põhjapoolsete alade linnud talveks lõuna poole. Pöialpoiss on väga väike lind. Tal on rohekas keha pealpool, kreemikas ja valge keha alaosa, kaks valget tiivatriipu ja valge nägu koos mustade silmadega. Pealael on kaks musta triipu, mille vahel isastel on oranzh ja emastel kollane triip. Nokk on must ja jalad pruunid. Pöialpoiss on väga vilgas lind. Ta suudab koha peal lennata, nokkides samal ajal oksalt mõne putuka. Seepärast kutsutakse teda ka Euroopa koolibriks. Talvel ühineb tihaste ja teiste metsalindude parvedega.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik Tartu 2014 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse aste Pindala, ha. Osatähtsus, % siffer horisondi tüsedus, cm. Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8 Kog v°_2ls_330/v_1ls_3 27 4,0 10,6 Kog v°_2ls_3/v_2ls_3 25 1,2 3,2 Go k°_2ls_340-80/v_2ls_3 24-26 th20- 2,4 6,4 25 M'' t_360-80/s 2,0 5,4 K v_2ls_3 22 ...
Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks.Suure tähtsusega on
Päeva ülikond: Päeva ülikond (Sakko ülikond). Sajandi alguses kutsuti seda pidulikuks ülikonnaks. See on must klassikalise lõikega pintsak, mille juurde kuuluvad hallid/mustad triibulised püksid ja Hall vest. Alla käib tavaline valge triiksärk ja pikk lips. Naine kannab kostüümi või pealelõuna riietus, lisaks pea katte, ehted ning käekott. Tume ülikond: Tume ülikondehks klassikaline ülikond. See ei pea olema must vaid võib olla ka sinakas hall, rohekas hall, kuid mitte pruun - see pole pidulik. Lisandid: tavaline päeva triiksärk - valge või pastell värv, kerge triibuga või ruuduga. Juurde käid kidlasti tavaline klassikaline pikk lips. Kikilips on selle ülikonnaga lubatud ainult USA's. Lips peab ulatuma kuni püksirihmani, seda peab kandma noormees kui ta esineb. Püksirihm peab olema ehtsast nahast. Kingad on nööritavad ja peenikesed. Kui on üherealine ülikond siis vesti ei panda alla
süüakse nii toorelt kui ka kuumtöödeldult (auster, kammkarp, veenuskarp), mõnda on aga vaja alati kuumtöödelda (ranniklased, tõrikodalased). Molluskite keetmisel ja küpsetamisel tuleb olla tähelepnaelik, sest üleküpsetatult lähevad nad krimpsu ja vintskek ning liiga kaua keedes pehmeks ja tainjaks. Auster Troopilistes ja parasvöötme meredes elava austri maitset hinnatakse väga kõrgelt. Austrid on lihavad ning nende läikiv liha võib olla hallikas, pärlhall ja beez-isegi rohekas, kui auster on toitunud vetikatest. Austrid on lamedad või õõnsad, Euroopas tuntakse peamiselt lamedaid austreid. Inimesed on austreid söönud juba ammustest aegadest peale. Kuna neid on lihtne kasvatada, on seda tehtud juba rohkem kui 2000 aastat. Vanasti öeldi, et austreid tasub süüa septembrist aprillini, ehk kuudel, mille nimes sisaldub r-täht. Tänapäeval on austrikasvatus ning transport sedavõrd arenenud, et neid süüakse aastaringselt. Juhtivad
Lizaveta oli liigkasuvõtja noorem õde, kolleegiumi regristraatori lesk. Ta oli pikk, kohmakas, pelglik ja väga alandlik, umbes 35 aastat vana. Oma õe juures elas ta täielikku orjaelu - töötas selle heaks päevad ja ööd, värisedes tema ees. Ta pidi taluma isegi seda, et ta õde teda peksis. Marmeladov oli endine ametnik. Ta oli üle 50, keskmist kasvu ja tugeva kehaehitusega, juustes oli juba halli ning lagipea oli tublisti paljas, nägu alatisest joomisest tursunud ja kollane, isegi rohekas. Silmalaud olid pundunud, mille tagant särasid nagu piludest pisitillukesed, kuid ilmekalt punased silmad. Ta oli maha joonud ka pere viimased sendid. Sonja oli Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, kuid teenis raha prostituudina, et aidata oma vaesusesuses elavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle tõttu kaotas ta oma eneseväärikuse. Ta luges Piiblit, sest see lohutas teda ning andis talle veel lootust, et kõik hea pole veel maailmast kadunud.
Tartu Veeriku Kool METEORIIDID, ASTEROIDID, KOMEEDID Referaat füüsikast Autor: Liina Ots Klass: 9a Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Universum on suur ja laialdane, kus võib veel praegugi leida põnevaid ja avastamata taevakehi. Varasematel aegadel on nende ,,mahalangemine" tekitanud palju hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on astero...
Selline kiire pesitsemine on ilmselt tingitud vajadusest kiiresti ära kasutada kõige paremat toidukülluse perioodi, mis põhjamaa lühikese suve tingimustes ruttu möödub. 11 Header and footer ; nimi Pöialpoiss Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks, sest ta on Euroopa laululindudest kõige pisem, kaaludes ainult 5...6,5 g. Selle linnu ilu on kujutlematu: üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid. Sügisel ja talvel liitub ta sageli tihaste segasalkadega. Inimeste suhtes on ta usaldav. Nii nagu pöialpoiss ise on pisitilluke, on ka ta hääl ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Seega võib tema laul olla kriteeriumiks kuulmisteravuse hindamisel.
Saldais´ ´Majoru Saldais´ poolvari 3.1 Viljapuud ja põõsad Õunapuu ’Majoru Saldais’ (Malus domestica ’Majoru Saldais’) Kollakasroheline, punaste “põskedega”, magus ja mahlane vili. Valmib varasuvel. Hea talvekindlusega ning vastupdiav haigustele. Läti sort. Õunapuu ’Auksis’ (Malus domestica ’Auksis’) Laiümar, punase kattevärvusega, kohati rohekas vili. Hapumagus, mahlane ja hea maitsega. Valmib septembri esimesel poolel. Varaviljuv, saagikas ja talvekindel. Hapukirsipuu ’Shokoladnitsa’ (Prunus cerasus ’Shokoladnitsa’) Keskmise suurusega, tumepunane, mahlane, hapukasmagus vili. Valmimisaeg juuli lõpus. Viljakande algus 4 aastal. Keskmine talvekindlus. Isetolmleja. 6 Pirn ’Moskovskaja (Pyrus communis ’Moskovskaja ) Keskmise suurusega hea maitsega pirnid. Saagikus väga hea
viisidel. Seda saab katta, et ta kaitseks nii külma kui sooja eest. Lisaks saab kirgast klaasi kasutada klaaspakettides, helisummutus, turva ja ohutusklaasidena. Seda võib nii lamineerida kui ka termotöödelda ja kuumutada. Ka saab antud klaasi värvida, teha sellele erinevaid trükke, saab lõigata eri kujudele. Kirgast klaasi kasutatakse väga paljudes erineva kasutusalaga toodetes. Eriti kirka klaasi puhul on tavalises klaasis suurem raua oksiidide sisaldus, mistõttu on klaasil natuke rohekas toon. [7] 3.3. Päiksekaitseklaasid Et vältida päikeseenergia poolt tekkiva siseruumi õhutemperatuuri tõusu ning UV-kiirgust ning reguleerida soojuskiirgust võib klaaspakettides kasutada päikesekaitseklaase. Päikesekaitseklaase on pakkuda kahte eri tüüpi – massvärvitud ja pindkaetud klaasid, millel on ka energiasäästu omadus. Päikesekaitseklaasid tuleb alati asetada välimiseks klaasiks parema päikesekaitse saavutamiseks. Kuna mõned päikesekaitseklaasid absorbeerivad palju.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: lektor Toomas Laidna Tartu 2016 SISUKORD Table of Contents 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU...................................................................... 3 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID............................................................................... 5 2.1 Taimesüstemaatika osakond..................................................................... 5 2.2 Eesti taimede osakond.............................................................................. 5 2.3 Dendraarium............................................................................................. 6 2.4 Alpinaarium............................................................................................... 6 2.5 Rosaarium..........
*Manustatakse ka gonadotropiini sünteetilisi analooge, kuid Eestisvastav praktika veel puudub. Hüpofüüsi ettevalmistamine *Veetustatakse puhtas atsetoonis ja kuivatatakse. Selliselt võib säilitada mitu aastat. *Süstimiseks kaalutakse vajalik kogus kuivatatud hüpofüüsi, hõõrutakse uhmris pulbriks ja lahustatakse kas füsioloogilises lahuses, destilleeritud vees või 0,5% novokaiinis. Marja ja niisa lüpsmine *Karpkala mari on rohekas või rohekas-kollane. *Marja lüpstakse siis, kui see voolab vabalt või kergel vajutamisel kala kõhule. Kalu tuleb enne uinitada, kasutades MS222 anesteetikumi (kontsentratsioon 100 mg/l). Marja viljastamine *Kasutatakse mitme isaskala niisa segu. *Niisk ja mari segatakse kuiva linnusulega nig valatakse pidevalt segades kleepuvust eemaldavasse lahusesse. Kleepuvuse eemaldamine *Lahustest on eelistatumad 30 g karbamiidi ja 40 g keedusoola 10 l vee kohta.
Isaskalu süstitakse 1x, arvestusega 1,5 mg hüpofüüsi 1 kg kehamassi kohta. Soovitav on isaskalu süstida 20-24 tundi enne niisavõtmist. 100 Isase (vasakul) ja emase (paremal) karpkala välised erinevused. Karpkala sugulise küpsemise stimuleerimiseks kasutatakse suguküpse kala hüpofüüsi ekstrakti süstimist. Hüpofüüs sisaldab vajalikke hormoone 101 Marja ja niisa lüpsmine Karpkala mari on rohekas või rohekas- kollane. Marja lüpstakse siis, kui see voolab vabalt või kergel vajutamisel kala kõhule. Kalu tuleb enne uinitada, kasutades MS222 anesteetikumi (kontsentratsioon 100 mg/l). 102 Emaskala marja lüpsmine 103 Marja viljastamine Kasutatakse mitme isaskala niisa segu. Niisk ja mari segatakse kuiva linnusulega nig valatakse pidevalt segades kleepuvust eemaldavasse lahusesse.
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüüg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
