DNA helikaas - Eraldab DNA ahelad teineteisest. DNA topoisomeraasid - katalüüsivad DNA ahelatesse ajutisi katkeid, et ei tekiks super- keerde. Superkeerd takistaks replikatsiooni jätkumist. Okazaki fragment - katkendlikult, lühikeste fragmentidena sünteesitav DNA Praimosoom - DNA sünteesi initsiatsiooniks on vaja valkkompleksi, mida nimetatakse praimosoomiks. · Praimosoom koosneb DNA helikaasist ja primaasist. · Primaas sünteesib RNA praimerid. (loeng 4 replikatsioon, transkr.) Nukleiinhapped - Kahte tüüpi nukleiinhapet · Deoksüribonukleiinhape (DNA) · Ribonukleiinhape (RNA) Nukleiinhapped rakus · DNA - Tuum, Mitokonder, Kloroplast · RNA - Kogu rakus Nukleiinhappe struktuur: nukleotiid Nukleotiidi struktuur: fosfaat, suhkur, lämmastikalus : Puriinid (Adeniin A, Guamiin G) Pürimidiinid (Tsütosiin C, Tümiin T,
Kapsiid denatureerub 60 75° C juures Viirused... RNA-viirus Ehitus: Ümbris Genoomi kaitse Aitavad seonduda peremeesraku Kapsiid membraaniga Genoom antiretseptorid Raku retseptorid Viirused... bakteriofaag Ehitus: DNA või RNA (3 ... X00 geeni) Päind ehk päis Kapsiid Kaelus Saband Kinnitusniidid ehk fibrillid Viirused... Geenide ülesanded: Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Mõjutavad peremeesraku aktiivsust (endale soodsamaks) Kindlustavad viirusvalkude sünteesi Viirused... Klassifikatsioon: nukleiinhappe alusel RNA-viirus
Kui ühes on G , siis teises on C Paare ja ahelat hoiavad kos vesiniksidemed. DNA molekul asub kromosoomides, misa asuvad rakutuumas. DNA lõike nimetatakse Geenideks. DNA tähtsus: Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. RNA on peamiselt üheahelaline RNA-s on lämmastikualused A,U,C,G RNA erinevused DNA-st: 1) ei moodusta BIHEELIKsit 2)Ei sisalda T nukleotiidi, sele asemel on U(täht on tulnud lämmastikaluse nimest URATSIIL) RNA-d on kolme tüüpi: 1)Informatsiooni RNA (mRNA) 2)Trransport RNA( tRNA) toob aminohapped ribosoomi 3) Ribosoomi RNA (rRNA) ribosoomi ehitusmaterjaliks DNA-Desoksuribonukleiinhape 1)Milline tähistus on järgmistel anorgaanilistel ainetel? a)Ca-luukoe koostises b)K-vajalik närviimpulsside tekkeks c)Fe-vere punaiblede hemoglobiini koostises d)I-kilpnäärmehormooni koostises e)Mg-klorofülli koostises 2)Nimeta monosahhaiidid (Lihtsuhkrud) (4) Riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos
1 MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 II KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA TTÜ YAGB31 | 08/10/10 TRANSKRIPTSIOON JA GEENI REGULATSIOON 1. Missuguseid geneetilise infovahetuse protsesse tähistavad a) transformatsioon, 2) transkriptsioon 3) translatsioon. Transformatsioon on geneetilise info ülekandumine ühest bakterirakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Transkriptsioon ehk RNA süntees on DNA ühe ahela (matriitsahel) alusel komplementaarse RNA ahela süntees. Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela süntees. 2. Võrdle transkriptsiooni initsiatsiooni protsesse prokarüootidel ja eukarüootidel. Prokarüoodi transkriptsiooni initsiatsioon: RNA polümeraas seondub ühega paljudest spetsiifilistes tranksriptsiooni
I kontrolltöö – molekulaarbioloogia põhiprotsessid 1. nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid Molekulaargeneetilised põhiprotsessid on DNA süntees e. replikatsioon, RNA süntees e. transkriptsioon ja valgu süntees e. translatsioon. 2. mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on DNA kahekordistamine enne raku jagunemist, millega tagatakse, et jagunemisel moodustunud tütarrakud saaksid täpselt sama päriliku info. 3. mis on transkriptsioon? translatsioon? Transkriptsioon on RNA süntees, mis toimub päristuumsetel organismidel rakutuumas.
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest elementaarlülidest. Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped ja valgud. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiid on DNA ja RNA molekuli alalüksus, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhape (DNA ja RNA) on polümeer, mis koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. See on pärilikkuse kandja rakus. 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahela antiparalleelsus? Komplementaarsus ehk täiendavus on kaksikheeliksi kahe ahela vastastikune
Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid (omavahel seotud fosfordiester sidemetega). Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni kandja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiidid koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: RNA´s riboos, DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil.
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii
alguse saanud ühest viljastunud munarakust ning nende erinevused ümbritsevast keskkonnast. 8. Tooge näiteid inimese tunnuste kohta, mille avaldumisel on oluline osa keskkonnatingimustel. Laps, kes on oma vanematelt pärinud rasvtõvesse haigustumise soodumuse, võib sobiva toitumisviisiga säilitada normaalse kehakaalu. Lk 136 ül 1-8 1. Selgitage geeni mõistet. DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. 2. Kirjeldage replikatsiooni toimumist. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist - see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA-polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas
alguse saanud ühest viljastunud munarakust ning nende erinevused ümbritsevast keskkonnast. 8. Tooge näiteid inimese tunnuste kohta, mille avaldumisel on oluline osa keskkonnatingimustel. Laps, kes on oma vanematelt pärinud rasvtõvesse haigustumise soodumuse, võib sobiva toitumisviisiga säilitada normaalse kehakaalu. Lk 136 ül 1-8 1. Selgitage geeni mõistet. DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. 2. Kirjeldage replikatsiooni toimumist. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist - see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA-polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas
Replikatsioon matriitssüstees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. ( DNA süntees) Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees.(RNA süntees) Translatsioon infotõlkimine ja valgusüntees Geneetiline kood süsteem, mille alusel geneetilisest infost luuakse mRna vahendusel proteiine. DNA polümeraas teostab ka ``vigade parandust`` ehk reparatsiooni, mis kontrollib, kas uus sünteesitud ahel on komplementaarne vana ahelaga. RNA polümeraas seondub DNA ahela promootorpiirkonnaga. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm peab sünteesi
RNA süntees-transkriptsioon(selle tulemusel saadakse DNA nukleotiidsele järjestikusele vastav mRNA nukleotiidne järjestus, sellele järgneb mRNA transport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude süntees) Valgu süntees-translasioon (selle käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja funktsiooniga valgud) Lõpptulemusena avalduvadki pärilikud tunnudes paljude valkude koostoime tulemusena. DNA lõiku mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi nimetatakse geeniks.enamikult geenidelt toimub informatsiooni-RNA molekulide süntees. DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahela alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse(nii tagatakse geneetilise info ülekanne). Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli (eukarüootsetel toim. Rakutuumas vastavate ensüümide osalemisega)
Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Molkulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkue sedasupärasusi molekulaarsel tasemel, Selle teadusharu saavutused võimaldavad mõista, kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi asemel. Molekulaargeneetika keskendub oma uurimissuudades peamisel kolmele univesaalsele protsessile : 1. dna sünteesile ehk replikatsioonile, 2. RNA spnteesile ehk Transkriptsioonile ja 3. valgu sünteesile ehk translatsioonile. DNA, RNA ja valkude biosünteesiga seondub valdav osa tunnuste tunnuste avaldumise molekulaarsetest mehhanismidest. DNA replikatsioon eelneb raku jagunemisele. Sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulis kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis mitoosil tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse. Mitoosi tulemusena on moodustunud tütarrakud geneetilise info sisalduselt samased
Maailmas on praegu palju vaidlusi GMO legislatsiooni kohta. 75. Sporo- ja gametofüüt, haplo- ja diplofaas. Põlvkondade vahetus. Gametofüüt (n - haplofaas) - gameete moodustav taim (mitootiliselt). Sporofuut (2n - diplofaas) - spoore moodustav taim. Haploidsed spoorid paljunevad mitootiliselt ja annavad gametofuudi. Haploidsed gameedid ühinevad, tekib sügoot, mis moodustab sporofüüdi. MOLEKULAARGENEETIKA 76. Bakterite transformatsiooni avastamine. Transfektsioon. RNA viiruste rekombinatsioon. Transformatsioon - geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest bakterirakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Pneumokokk on patogeenne bakter, mis võib põhjustada kopsupõletikku. Pneumokokid on geneetiliselt muutlikud, mis avaldub nende fenotüübis. Üheks silmatorkavaks tunnuseks on polüsahhariididest koosneva limakapsli olemasolu. Patogeensed on ainult limakapsliga pneumokokid, sest limakapsli tõttu ei suuda peremeesorganism neid hävitada
Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nim. genoomiks. Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nim. genotüübiks. Ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogumit nim. fenotüübiks. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsed tasemel. DNA sünteeisle e. Replikatsioonile, RNA sünteesile e. Transkriptsioonile ja valgu sünteesile e. Translatsioonile. DNA lõiku, mis äärab ühe RNA molekuli sünteesi, nim. geeniks. Päriliku info avaldumise etapid. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse rakutuumas paikneva DNA struktuuri alusel mRNA molekulid, mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse. Seal toimub translatsioon, mille tulemusena saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad valgu molekulid. Valgud osalevad organismi kõigi tunnuste avaldumises.
Rauaühend heem annab verele punase värvuse. Rauda annavad meile maasikad, rosinad, peet, tailiha. Anioonid ehk negatiivselt laetud osakesed Karbonaatioonid (HCO3- ja CO32-) hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahutub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Seega viivad karbonaatioonid süsihappegaasi prganismist välja. Fosfaatioonid (H2PO4- ja HPO42-) kõigi nukleiinhapete (DNA, RNA, ATP) ja fosfolipiidide koostises. Sealhulgas kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. Jood vajalik kilpnäärme hormooni moodustumiseks (türoksiin). Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suurem osa sooli omastatakse joogiveest. Keskkonna happsestu mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalne pH on 7. See on ka puhta vee pH.
Cappimine- Kui RNAPolII on jõudnud sünteesida uuest transkriptist 25-30 nukleotiidi, siis 7metüülguanosiin ja teised 5'cap komponendid on juba mRNAde 5' otsa küljes. Seda algset staadiumi RNA protsessingus katalüüsib dimeerne capping ensüüm, mis seostub RNAPolII fosforüülitud CTDgaPolI- sünteesib ribosomaalset RNAd. CTD saba polII´l karboksüterminaalne domään, PolII- võib reguleerida väikesi tuuma RNAsid.PolII omab forforüleerivat karboksüterminaalset domääni.Osaleb lühikeste RNAde sünteesis( U6, 7s) Poly(A) saidid- elemendid ( konkreetsed järjestused)
DNA ligaas- seob Okazaki fragmendid, luues fosfodiestersideme DNA helikaas- lagundab vesiniksidemed Eksonukleaasid- lagundavad RNApraimeri DNA topoisomeraasid- keerab DNA ahela replikatsiooniks lahti DNA liider- ja viivisahela sünteesi erinevus. DNA polümeraasi liikumise suund. Okazaki fragmentide olemus ja funktsioon- Kuna viivisahela suund on 3´5´ suunaga,siis DNA polümeraas ei saa sinna koheselt uut ahelt sünteesida. DNA praimaas sünteesib RNA praimeri 5´3´ suunaga,sinna kinnitub DNA polümeraas ja sünteesib Okazaki fragmendi. Sünteesitud RNA praimer lagundatakse eksonukleaaside poolt ja Okazaki fragmendid seotakse ligaasi poolt. DNA liider- ja viivisahela sünteesi alustamine. Prereplikatiivses kompleksis asuvate alguspunkti äratundva kompleksi ja helikaaside fosforüülimine kui replikatsiooni algatamise eeltingimus eukarüootides. Raku G1 faasis tekib prereplikatiivne kompleks replikatsiooni origin punkti
BIOLOOGIA: Molekulaargeneetika ja viirused Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Genotüüp- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.
Valgu kolmandat järku struktuur on enamasti ________________________________ . Organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: ________ ja __________ . DNA on ______________ peamine koostisaine, tema molekul on _________________ __________________________ . DNA tähtsus seisneb _____________________________________ ________________________________________________________________________________ . Geneetilise info realiseerimine toimub RNA molekulide kaasabil. RNA jaguneb molekulide funktsiooni alusel kolmeks (nimetus + ülesanne): 1) ____ ______________ 2)____ ______________ 3)____ ______________ 2.Ühenda keemilised elemendid ning nende ülesanded organismis. 1 Kaltsium A Hemoglobiini põhiline koostisosa 2 Kaalium ja naatrium B Tugevdab luid ja hambaid
lihtsuse mõttes vaadeldakse ah-sid kui karboksüülhappeid, millel on lisaks aminorühm NH2. Enamus bioloogiliselt olulisi ahsid on alfa-ah. Aminohapete jaotus: hüdrofoobse kõrvalahelaga (vees ei lahustu), polaarse kõrvalahelada (C on seotud mõne polaarse elemendiga), laenguta kõrvalahelalised (ühelgi aatomil ei ole täislaengut), positiivse laenguga (kui pH 7 siis pos laeng), 4. Nukleiinhapte lühiiseloomustus. Nukleiinhapped DNA, RNA päriliku info säilitamine ja edasikandmine (DNA); RNA-päriliku info avaldumine. Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kaht tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Seega on ka kahte tüüpi monomeere- desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid. DNA ja RNA süntees toimub alati 5´-3´suunal. DNA
struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid, adeniin ja guaniin nii RNA kui DNA struktuuris Pürimidiinid: ühe tsükliga ühendid, tsütosiin nii RNA kui DNA; tümiin DNA ja uratsüül RNA koosseisus. Nukleotiidid
substraadina. Ribosoomi subühikute vahele jääb põhiline aktiivtsenter, mis moodustab tRNA'de sidumiskohad: · A-saiti seondub aminoatsüül-tRNA - paikneb nii väiksemal kui suuremal subühikul. · P-saiti seondub peptidüül-tRNA. · E-sait on deatsüleeritud tRNA spetsiifiline. TRANSKRIPTSIOON on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioon toimub eukarüootidel tuumas, prokarüootidel tsütoplasmas. Prokarüoodi transkriptsiooni initsiatsioon: RNA polümeraas seondub ühega paljudest spetsiifilistes tranksriptsiooni faktoritest (-faktor) moodustades holoensüümi. Saab seonduda promootor-piirkonnaga DNA'l. -35 -10 regioon sisaldab prokarüootset promootorit.. Selles staadiumis DNA on kaksikheeliks. DNA põimub lahti üksikahelaks initsiatsiooni saidi lähedal. RNA-
Ensüüm- valk, mis reguleerib bikoeemilise Genoom- geneetiline marerjal, mis sisaldub reakstsiooni kiirust. liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis. Biheeliks- DNA teisene struktuur (kruvikujuline) (inimese gen. 22 kromosoomi) Hormoon- orgaaniline aine, mis on regulatoorse Geeni avaldumine- toimub, kui mingilt geenilt toimub toimega ja moodustub loomorganismide RNA süntees sisekretsiooninäärmetes. On 2 hormoone- valgulised, Genotüüp- isendile omane keeni ja selle steroidhormoonid. erivormide(alleelide) kogum. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis moodustumine on seotud organismide elutegevusega. tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Glükogeen- e
reaktsioonid (metabolism); 3. Väliskeskkonnast eraldatud “keha” olemasolu; selle keha võib moodustada ka üksainus rakk; 4. Paljunemine; 5. Omaduste edasiandmine DNA ja RNA vahendusel; 6. Suhtlemine väliskeskkonnaga; 7. Arenemine (evolutsioon). Mikrobioloogia I 2017 Esimesed elusolendid Maal olid prokarüoodid ehk eeltuumsed, nad valitsesid Maad kaua aega, seni kui ilmusid tuumaga organismid
Molekulargeneetika ja viirused 1. Selgita mõisteid: geen,geneetika,geneetika,fenotüüp, genoom,molekulaargeneetika,pärilikkus. Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia ...
· Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis moodustub kolme keemilise rühma - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma - liitumisel. · Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel, kusjuures DNA molekulis paarduvad ehk on komplementaarsed C ja G ning A ja T, RNA molekulis C ja G ning A ja U. (Tähistused: A adeniin, G guaniin, C tsütosiin, T tümiin, U uratsiil.) · Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin. · Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega).
Komplementaarsusprintsiip- Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete tekkimisel. DNA: C-G; A-T RNA: C-G; A-U (uratsiil) DNA ahelate antiparalleelsus- See tähendab, et paarduvad DNA ahelad on orienteeritud vastupidistele suundadele. Üks DNA ahel on 3’-5’ ja teine vastupidi. 5. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? erinevad suhrujäägid (DNA-desoksüriboos; RNA-riboos) lämmastikalused (DNA-T; RNA-U) ahelad (DNA-kaksikahel; RNA-üksikahel) RNA omab katalüütilist funktsiooni (ensüümid kindlustavad biokeemiliste reaktsioonide kulgemise organismis) 6. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA- kannab informatsiooni DNAlt ribosoomile. mRNAde kodeerivad järjestused
*Geen on DNA teatud lõik, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi ja see omakorda ühe valgu molekuli sünteesi --> Geen->mRNA->valk *inimesel on 32 000 geeni *Geeni ehitus: promootor|ACCGATTACCGATTA(transkriptsioon)|terminaator *mRNA polümeraas peab ühinema promootoriga->lõhub ära visniksidemed. *transkriptsiooni toimumiseks peab ensüüm ühinema DNA promootorpiirkonnaga. Seda võib takistada repressorvalk, millel on sama seostumiskoht. Kui repressor vabastab promootori, algab RNA süntees uuesti. Kui promootorisse satub repressorvalk, siis ei saa RNA polümeraas toimuda(kuid on olemas ensüüme, mis aitavad seda lõhkuda) *Geeni avaldumine e. ekspreseerumine-leiab aset siis kui temalt kirjutatakse geneetlineinfo ümber mRNA'le *Erinevad geenid avalduvad erinevalt *Geneetiline kood on 3 järjestikku paiknevat nukleodiidi DNA või mRNA molekulis, mis määravad ära ühe aminohappe *Inistiaatorkoodon e. triplet on AUG, mis alustab valgu sünteesil
Inimese vananemine on geenide ekspressiooni muutus Kloonimine on geenide avaldumise reprogrammeerimine Mis on geen? • Tänapäeval on geeni mõistet raske defineerida. Varem oli lihtsam: üks geen – üks polüpeptiid. • Geen kui geneetilise informatsiooni üksus • Geen on reeglina (tuumas oleva genoomi või mitokondri) DNA nukleotiidne järjestus, mis on vajalik: a) valgu polüpeptiidi sünteesiks b) RNA molekulide (nagu tRNA ja rRNA) sünteesiks • Eukarüootse genoomi geenid on sagedasti ümbritsetud mittekodeerivate aladega. Homoloogsed, paralo ogsed ja ortoloogsedgeenid Homoloogsed geenid on need, mis on omavahel sarnased. Enamasti on nad evolutsiooni käigus tekkinud ühest ja samast eellasgeenist • Kui homoloogsed geenid on sama liigi sees, siis neid nimetatakse paraloogseteks geenideks
desoksüribonukleotiididest. DNA-s on 4 lämmastikalust ning nukleotiidid on nimetatud nende järgi: • adeniin - A • tümiin - T • tsütosiin - C • guaniin – G. Kahte DNA ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, paarid moodustuvad: A ja T ning G ja C RNA – (Ribonukleiinhape) - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s lämmastikualused: A, U (uratsiil), C, G – paarid A ja U ning C ja G. Kõikides rakkudes on 3 RNA tüüpi: 1. Informatsiooni RNA (mRNA – 5 %) - toob ühe geeni info rakutuumast välja, ribosoomi. 2. Transport RNA (tRNA – 15 %) - toob aminohapped ribosoomi 3. Ribosoomi - RNA (rRNA – 80 %) - on ribosoomi ehitusmaterjal. Kus DNA ja RNA paiknevad loomsetes rakkudes? – rakutuumas Kromosoom – rakutuuma element. - On kromatiinist (DNA ja valkude kompleks) moodustunud kepikujulised struktuurid, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid.
vaadeldavate tunnuste kogum. 7. Mis on replikatsioon? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 8. Mis on transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Selle käigus saadakse mRNA, rRNA, tRNA molekulid. 9. Mis on translatsioon? Translatsioon on valgu süntees, mis loob geneetilise koodi. 10. Kuidas saada DNA ühe ahela nukleotiidse järjestuse alusel teise DNA ahela nukleotiidne järjestus? A-T G-C 11. Kuidas saada DNA ühe ahela nukleotiidse järjestuse alusel RNA molekuli nukleotiidne järjestus? A-U G-C 12. Kirjelda replikatsiooni etappe
Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Replikatsioon tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 3. mida nimetatakse geeniks? DNA lõiku mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. 4. millistest osadest koosneb geen? Promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator 5. mis on transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal 6. mis on transkriptsiooni saadused? Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui tRNA molekulid. 7. kuidas jaotatakse geenid avaldumise järgi? 1
vahad). Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin. Makroelement- Organismi koostises kõige enam esinevad elemendid (S,P,O,N,C,H). Mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Zn). Monosahhariid- ehk lihtsuhkur, madalmolekulaarne ühend, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. mRNA informatsiooni RNA. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustanud lämmastikaluse, 5- süsinikulisesuhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Oligosahhariid- madalmolekulaarsed org ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Renaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine.
bio kt II teine rida Bioloogia KT organismide koostis - II rida 1. Selgita mõisted. (16p) desoksüribonukleotiid-DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. biopolümeer-organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped) renaturatsioon-valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumist. polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. mRNA-informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse. antikehad-neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. mikroelemendid-organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid.(Fe, Cu, Zn, jt) transportvalk-valgu molekul, mis viib aineid raku või organsmi ühest otsast teise. esinevad nt rakumembraani koostises. 2
väljenduda kõrgenenud ensüümiaktiivsuses. Duplikatsioonide analüüsiks kasutatakse sageli translokatsioonidega kromosoome. Sel põhimõttel lokaliseeriti ka GOTs geen. 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? Kromosoomid koosnevad 2 tüüpi makromolekulidest - valkudest ja nukleiinhapetest. Nukleiinhape võib olla kas DNA (desoksüribonukleiinhape) või RNA (ribonukleiinhape). Enamuse organismide puhul on geneetiline informatsioon kodeeritud DNA nukleotiidse järjestuse poolt. Erandiks on mõned RNA viirused, mille genoomiks on RNA molekul. 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. 1) Bakterite transformatsiooni põhjustab DNA Pneumokokk on patogeenne bakter, põhjustab kopsupõletikku. Patogeensed ainult limakapsliga pneumokokid (kapsli tõttu ei suuda peremeesorg. neid hävitada)
desoksüriboosijääk. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele (2). 23.DNA molekul on kaheahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliksisse .2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure vastupidavuse. 24.RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütosiin ja urastiil. 25. RNA ahel on üheahelaline ja põhiülesanne on päriliku info reliseerimine. 26.Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T AG G AC C AAAT AC C Kui arvestada komplementaarsust ,siis RNA ahel tuleks( esimese ahela järgi): U AG G AC C AAAU AC C 27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T, siis talle vastav RNA ahel on: UAU G G G AG U U C U A 28
ja tümiinist (T). Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad ja DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi sisemusse (seda nimetatakse DNA sekundaarstruktuuriks). 7.) RNA osaleb mitmetes eluks vajalikes protsessides nagu näiteks geenide kodeerimine ja dekodeerimine, geenide regulatsioon ja ekspressioon. RNA on üheahelaline polünukleotiidide jada, mis on omavahel seotud fosfodiestersidemetega. Rakulised organismid kasutavad geneetilise informatsiooni vahendajana informatsiooni-RNAd. Olemas on Informatsiooni-RNA (mRNA), transpordi-RNA (tRNA) ja ribosoomi-RNA (rRNA). 8.) Rakuteooria põhiseisukohad:
hemoglobiin), RETSEPTORVALGUD-(membraanis), HORMOONID-(nt.insuliin), ANTIKEHAD-(antigeenide v võõrmolekulide vastu), LIIKUMISVALGUD- (lihastel), EHITUSLIKUD VALGUD-(karvad..), (ENERGIA TOOTMISEKS) Molekulaargeneetika põhiprotsessid REPLIKATSIOON-DNA SÜNTEES(DNA matriitsi järgi) TRANSKRIPTSIOON-RNA SÜNTEES (DNA matriitsi järgi) TRANSLATSIOON-VALGUSÜNTEES (mRNA matriitsi järgi) GEEN- DNA lõik, mis määrab ühe RNA(promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator) mRNA seostub paljude ribosoomidega, et sünteesida palju valke.Translatsioonil valmib valgu esimest järku struktuur. 2,3,4 järku struktuurid valmivad Golgi kompleksis. Kui geenilt toimub transkriptsioon,siis see geen AVALDUB,sest tekib vastav valk. On geene mis avalduvad: Alati kõigis rakkudes, Kindla koe rakkudes, Teatud eluetapil, Mitte kunagi. Geen EI AVALDU, kui promootorpiirkonnas on REPRESSORVALK.(see ei lase RNA- polümeraasil tegutseda)
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material.
2. Selgitage DNA molekulis esinevat komplementaarsusprintsiipi. - Komplementaarsus printsiip on kaheahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiib, kus DNA paardub C=G ja A=T. 3. Millest tulevad eri DNA molekulide erinevad omadused? - DNA molekulide erinevad omadused tulenevad erinevast lämmastikalusest. 4. Mis on DNA põhilised ülesanded? - DNA põhilsed ülesanded on informatsiooni talletamine ja säilitamine. 5. Kirjeldage RNA monomeeri ehitust. - DNA monomeer koosneb riboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 6. Võrrelge RNA ja DNA monomeere. - DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. 7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis? - A=U ja C=G ning T=A. 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? - mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA
see on soe tiik, milles on külm jääpall. Tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks. Protsessid 0 - 27°C juures - Hüdrotermaalne süsteem ehk "kuum katel". Siin oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused näit. Ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas. Kuidas võis elu tekkida? - F.Grick: DNA kesksele elule eelnes RNA-keskne elu - Th.Cech: avastas ribosüümid (eukarüootses rakus olevad katalüütilised RNA molekulid), * RNA-lt RNA * RNA-lt DNA ja vahepeal hübriidmolekulid (RNA-DNA ) Probleemid elu tekke selgitamisel: - Seni pole katsetes saadud nukleiinhapete sünteesi - Pole leitud piisavat selgitust geneetilise koodi tekkele ehk kuidas kandus info nukleiinhappelt valgule SOTSIAALNE EVOLUTSIOON · See on inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades · Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab
23. Kuidas DNA puhul komplementaarsus välja näeb? · A-T / G-C 24. Miks on DNA oluline? Kus see asub? Teada ka seda, et kui rakk jaguneb, siis mõlemal tütarrakul on idee kohaselt täpselt samasugune pärilik info rakus. · DNA on oluline, sest see säilitab pärilikkuse infoja kannab selle täpselt edasi · DNA asub rakutuumas 25. Kaks põhjust, miks on hea, et DNA on meil rakkudes kaheahelalise biheeliksina. · Siis ta seob rohkem vesinikuahelaid · 26. Mis on RNA? Mis on selle monomeerideks? Kuidas RNA puhul komplementaarsus välja näeb? · Ribonukleiinhape, mille monomeerideks on ribonukleiinid. · A=U/ C=G 27. Kolm erinevat RNA tüüpi ja nende põhilised ülesanded. · mRNA (informatsiooni RNA) postipoiss · tRNA (transport RNA) tõlk · rRNA (ribosoomi RNA) lihtsalt ilus
vastupidavad.*DNA kaheahelalisuse tähtsus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt 2 koopias.*RNA mol ehitus*Ribonukleiinhape on biopolümeer,mille monomeerideks on ribonukleotiidid.*Ribonukleotiidid on kolmeosalised: nad on mood lämmastikaluse,riboosi ja fosfaatrühma liitmisel.*Uratsiil-RNA ehituses DNA tümiini asemel.*Nukleotiidide järjestust mol nim RNA 1 järksu strk. RNA ül molekulidel?*RNA osaleb pärilikkuse avaldumises.*Enamik rakus leiduvaist RNAst võime jaotada mol funkti alusel 3: 1)informatsiooni RNA(mRNA)2)transportRNA(tRNA #)ribosoomi RNA(rRNA)*mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika.*tRNA ül on mRNA mol ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine.*rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
5. Regulaarfunktsioon: valgulised hormoonid. 6. Kaitsefunktsioon:Antikehad--- seostuvad haigustekistajatega ja kõrvaldavad need organismist. 7. Valkude liikumisfunktsioon: Nt alkgloomade viburite ja ripsmete liikumine- selle tagavad valgulised torukesed ehk mikrotuubulid. 8. Energeetiline funktsioon:lagundamisel vabanev energia kasutatav elutegevusprotsessideks. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monumeerideks on nukleotiidid. DNA ja RNA DNA-desoksüriribonukleiinhape. Molekuli koostis: monumeerideks on desokrüribokunkleotiidid : lämmastikalus, desoksüriboos ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikalused on: Adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin.(A, G, C, T) DNA Struktuur: Komplementaarsusprintsiip- nukleotiidide üksteisele vastavus. DNA ülesanded: Tähtsus seisneb: Päriliku informatsiooni säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemisel. DNA kahekordistumine ehk replikatsioon
· Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; 8. Kuidas jaotatakse sahhariide? · MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud · OLIGOSAHHARIIDID e. disahhariidid · POLÜSAHHARIIDID e. liitsuhkrud 9. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. Pentoosid: · Riboos C5H10O5 nukleiinhapete koostises, RNA · Desoksüriboos C5H10O4 nukleiinhapete koostises, DNA Heksoosid: · Glükoos C6H12O6 tähtis energiaallikas, leidub viinamarjades. · Fruktoos C6H12O6 energiaallikas, leidub puuviljades 10. Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. · Maltoos: kahest glükoosijäägist, Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Õlle ja viski
20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk antigeeni vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest, sest kõigile neljale nukleotiidil on ühine fosfaatrühm ja desoksüriboos. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säiltamine ja ülekanne. 23. DNA molekul on 2 ahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliksisse. 2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure stabiilsuse. 24. RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütotsiin ja uratsiil. 25. RNA ahel on 1 ahelaline ja põhiülesanne on päriliku aine realiseerimine. 26. Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G. DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T-A-G-G-A-C-C-A-A-A-T-C-C. Kui arvestada komplementaarsusprintsiipi, siis RNA ahel tuleks vastavalt: A-U-C-C-U-G-G-U-U-U-A-U- G-G. 27
Energeetiline,struktuurne,ligimeelitav,kaitsev,toitev funktsioon Valgud Valkude töös seisneb elu! 500 000 erinevat valku inimeses Valgud on polümeerid mille koostiseks on aminohapped Valkude struktuur- Esimese,teise,kolmanda,neljanda järgu struktuur Valkude denaturatsioon-valkude kõrgemat järku struktuuride lagnm Valkude renaturatsioon-kõrgemat järku struktuuride taastumine Valkude hüdrolüüs-pepitsiilsidemete lõhkumine Rna-polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid rna on üheahelaline Dna-t-c-a-c-g-a-t-g Rna-a-g-u-g-c-u-a-c rna tekib rakutuumas,kõikides rakkudes on 3me tüüpi rnasid Ribosoomides toimub valgusüntees ribosoomid on membraanidel
6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nulkeotiitse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA süntees komplementaarsuse alusel 9. Translatsioon – valgu süntees geneetilise info põhjal 10. Komplementaarsusprintsiip: A – T, G – C; A – U, T – A, C – G 11. Replikatsiooni etapid: 1) Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi 2) Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
