Olenevalt sellest, kas nukleiinhapete koostisse kuulub riboos või desoksüriboos, jaotatakse neid ribonukleiinhapeteks (RNA) ja desoksüribonukleiinhapeteks (DNA). Nad erinevad üksteisest ka nende koostises leiduvate lämmastikaluste poolest. Lämmastikaluseid on kokku viis: puriinalused - adeniin (A) ja guaniin (G); pürimidiinalused - tümiin (T), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). Lämmastikalustest esineb RNA molekulis adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U), kuid puudub tümiin (T). DNA ehitus DNA paikneb rakutuumas kromosoomides. Erandiks on munarakud, kus osa DNA-st paikneb ka tsütoplasmas. DNA sisaldab adeniini, guaniini, tsütosiini ja tümiini (puudub uratsiil). E. Chargraff tõestas1950.a, et puriin- ja pürimidiinaluste suhe DNA-s on alati võrdne: A+G=T+C ning adeniini hulk võrdub tümiiniga (A=T) ja guaniini hulk tsütosiiniga (G=C). 1950...
Ladina keeles on tuum nucleus - sellest tuleneb ka vastavate ühendite nimetus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. * Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :1) 5-süsinikuline suhkur (pentoos), [DNA-s desoksüriboos ja RNA-s riboos] 2)lämmastikalus, 3) fosfaatrühm DNA ehitus 1...
Monosahhariid DNA molekuli osas on desoksüriboos. RIBONUKLEIINHAPE RNA ehk ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid koosneb kolmest komponendist: · Fosfaatrühm · Riboos (monosahhariid) · Lämmastikalus (õp joonis 42) A=U G=C Erinevalt DNAst on ta ühe haruga heeliks. RNA tähtsus osaleb geneetilise info realiseerimises. RNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis osaleb RNA replikatsioonis. Koosneb tegelikult paljudest valgumolekulidest. RNA-d on olemas 3 erinevat varianti: · mRNA informatsiooniRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika. · tRNA transpordiRNA mõtestab lahti mRNA molekulidega ribosoomidesse saabunud geneetilist infot, osaleb aktiivselt valgu tekkimises. · rRNA ribosoomiRNA kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgusünteesis....
Denaturatsioon valgu molekuli struktuuri väiksemaks muutumine kuumutamise teel. Denaturatsiooni mõjutavad ka mehhaanilised tegurid. Desoksüribonukleiinhape DNA, keeruka struktuuriga ühend. Biopolümeer. On moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Peamiseks ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekanne. Desoksüribonukleotiid RNA, lihtsama struktuuriga, kui DNA. Biopolümeer. Peamiseks ülesandeks on päriliku info realiseerimine. Desoksüriboos esineb DNA ehituses. Viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm võtab osa toitainete lagundamise protsessist, aidates neid kiiremini lagundada. Fosfolipiid lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon bioaktiivne aine. Regulatoorse ülesandega. Komplementaarsusprintsiip DNA biheeliksi ahelate vastavus üksteisele....
BIOPOLÜMEER ISELOOMUSTAJA DNA RNA Nimetus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Asukoht Tuumas Tuumas ja tsütoplasmas Ülesanne Päriliku info säilitamine ning Päriliku info realiseerimine selle täpne ülekanne tütarrakkudesse Ehitus Desoksüriboos -fosfaat Riboos- fosfaat selgroog ning 4 selgroog ning 4 erinevat erinevat lämmastikalust:...
Nukleiinhapped *DNA-(desoksüribonukleiinhape),päristuumsetel asub rakutuumas ja kannab endas geneetilist infot *RNA(ribonukleiinhape)kopeerib DNA infot ja kannab rakus selle vajalikku kohta NUKLEIINHAPPED on bioplümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt...
Nukleiinhapped *DNA-(desoksüribonukleiinhape),päristuumsetel asub rakutuumas ja kannab endas geneetilist infot *RNA(ribonukleiinhape)kopeerib DNA infot ja kannab rakus selle vajalikku kohta NUKLEIINHAPPED on bioplümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G kohati...
Mis on nukleiinhapped? need onbio polümeerid mille monomeerideks onnukleotiidid 23. DNA molekuli ehitus? DNA molekuli ülesanded organismis? kaksikspiraal. selle ülessanded on kromosoomide põhiline koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarkudedele 24. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? ei tea 25. RNA molekuli ehitus? * RNA esmane struktuur - primaarstruktuur . Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. * Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad 26. Millised on 3 erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad? RNA 3 erivormi mRNA (5%) - informatsiooni RNA I nfo toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta . tRNA (15%) - t ransport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta...
genotüüp ühe isendi kromosoomis olevate geenide kogum alleel geeni erivorm fenotüüp ühe isendi vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum; sõltub lisaks geenidele ka keskkonnast (keskkond võib kas pidurdada või kiirendada genotüübi avaldumist) Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused: * replikatsioon * transkriptsioon * translatsioon (3 universaalset protsessi) DNA RNA valgud DNA koosneb nukleotiididest, mis omakorda koosnevad fosforhappejääkidest, lämmastikalustest, desoksüriboosist DNA replikatsioon. * toimub enne raku jagunemist raku tuumas, teostajaks DNA-polümeraas * selle käigus lõhutakse DNA-polümeraasiga lämmastikaluste sidemed; vabadest nukleotiididest ehitatakse komplementaarsusprintsiibi (A-T, C-G) alusel uued DNA-ahelad Lämmastikalustel nukleotiididest lähtuvad nimed: adeniin adenosiinfosfaat...
Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tema monomeerideks on on ka ribonukleotiidid kolmeosalised. Nad on moodustunud lämmastikualsue, riboosi ja fofaatrühma liitumisel. Kolm RNA lämmastikualust on samad, mis DNA koostises: adeiin, guaniin ja tsütosiin. Kui neljanda lämmastikualusena esineb DNA molekulis tümiin, siis RNA ehitusest leiame selle asemel uratsiili. RNA osaleb geneetilise info realiseerumises. Põhiosas rakus leiduvast RNA-st võime jaotada molekulide funktsioonide alusel kolmeks: 1. mRNA- informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse. Sellega on loodud alus pärilikkusinfo ülekandeks...
Osad tunnused pärinevad lastele ka vanavanematelt. Näiteks võib juhtuda, et ühel lapsel on isa nina, ema kõrvad, vanaema iseloom ja vanaisa vaimsed võimed. Kromosoom koosneb ühest DNA molekulist, sellega massivõrdsest kogusest aluselistest valkudest - histoonidest, varieeruvas hulgas mittehistoonilistest ehk happelistest valkudest ja vähesel hulgal RNAst. (Ribonukleiinhape ehk RNA on organismi rakkudes leiduv biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid ülesandeid.) Inimese kromosoomid jagunevad 23 kromosoomipaariks. Kromosoomid, mis on paaris on täpselt ühesugused. Ainsaks erandiks on üks meeste kromosoomipaar. Sellest kromosoomipaarist olenebki tema järglase sugu. Üks neist kromosoomidest on X-kromosoom, teine Y-kromosoom. Nende kromosoomide nimetus tuleneb nende kujust, mis meenutavad kirjatähti x ja y...
Retseptoorne funktsioon. Rakumembraani pinna retseptorid. Silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin. 9. Varufunktsioon munavalge. 10. Energeetiline funktsioon ühe grammi valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Nukleiidhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärilikku informatsiooni. DNA ehk desoksüribonukleiinhape asub päristuumsetel raku tuumas ja kannab endas geneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiidhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust(S), fosforrühmast(P) ja lämmastikalusest(A). DNA monomeer A-aderiin C-tsütosiin G-guaniin T-tümiin U-uratsiil C G A T G C DNA JA RNA võrdlus Monomeer DNA deksoribonukleotiid RNA ribonukleotiid Süsivesik DNA desoksuriboos RNA riboos Lämmastikalused...
DNA replikatsioon ehk DNA süntees on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. DNA replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist rakutuumas vastava ensüümi osalusel. Tema ülesanne on sünteesida DNAd. Mõjutegurid on ensüümid. Transkriptsioon on RNA süntees DNA alusel Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. geenmutatsioonid mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, st DNAs muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. kromosoommutatsioonid muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis....
Fruktoos puuvijasuhkur, kõige magusam. Kaitsefunktsioon. Sahharoos koosneb glükoosist ja fruktoosist, varuaine Tselluloos&tärklis taimede varuaine. 19. Miks on meie maos HCl? Mao näärmerakud produtseerivad mitmeid ensüüme ja vesinikkloriidhapet (HCl). Põhilisteks ensüümideks on pepsiin, peptiidsidemed. HCl aitab toitu seedida. 20. DNA ja RNA võrdlus (erinevused, sarnasused) Sarnasused: Nukleotiididest koosneb RNA ja DNA. Happejäägiks mõlemal fosfaatrühm. 3 lämmastiku alust on samad. Erinevused: DNA molekul on kaheahelaline, RNA ühe. DNA sahhariidideks on desoksüriboos, RNA-l riboos. Lämmastikalus tümiin (DNA), lämmastikalus uratsiil (RNA) 21. RNA ülesanded mRNA Informatsiooni-RNA, mis toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta....
Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga hormoon- loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. esineb nt. inimese skeletilihaste rakkudes lipiid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus lämmastikalus- nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin...
"A" HOMOSÜGOOTSUS Kromosoomi paaris on ühesugused alleelid HETEROSÜGOOTSUS Kromosoomi paaris on erinevad alleelid MENDELI I SEADUS Homosügootsele vanemate ristamisel on kõik järglased identsed. MENDELI II SEADUS Heterosügootsete vanemate ristamisel järglaste tunnused lahknevad MUUTLIKKUS REPLIKATSIOON - kahe identse DNA süntees, toimub rakutuumas. ( DNA kahekordistub) DNA = 2 DNA , DNA polümeraas TRANSKRIPTSIOON - RNA süntees, toimub päristuumsete org. Rakkudes. RNA polümeraas TRANSLATSIOON - valgusüntees, aitab tunnuse realiseerida. Toimub ribosoomides. Translatsiooniks on vajalikud mRNA, tRNA, ensüümid, aminohapped jt. ÜLESANDED Molekulaargeneetika. DNA- mRNA valk DNA (A-T, G-C). DNA/RNA (A-U, T-A, C-G) Sugukromosoomid Naine: XX, Mees: XY Haige: h Terve: H...
· Kuidas nukleiinhapped jaotuvad ja millest nad koosnevad? DNA (desoksuribonukleiinhape) RNA (ribonukleiinhape) asub rakuaines ja kopeerib DNA informatsiooni ja transpordib rakus selle vajalikku kohta. Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, mis moodustavad pikki ahelaid · Millest koosnevad nukleotiidid? Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsinikuline suhkur (DNAs desoksüriboos ja RNAs riboos) lämmastikalus fosfaatrühm · DNA ja RNA ehitus (võrdle neid), ülesanded. DNA ehitus: esmane struktuur nukleotiididijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Esineb rakus sünteesiprotsessides ja viirustes sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm(biheeliks ja kaksikspiraal) tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul (DNA+ valk=nukleoproteiin e kromosoom) DNA ülesanded: kromosoomide peamine koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA ehitus:...
. · Organite kasvatamiseks GM-loomade baasil. Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: 1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a. suhteliselt edukas Parkinsonitõve ravi ajutiselt. Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro- RNA molekule. Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundadakse. Nii saaks ravida Huntingtoni haigust. Geenivaigistamine on täiesti uus suund! Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi (kiibil on markerid) Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk,...
21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes * DNA sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) * DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust. * RNA esmane struktuur lihtne nukleotiidide järjestus * RNA teisene struktuur molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 23.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? * DNA-s: A ja T, G ja C * RNA-s: A ja U, G ja C 24.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? 25.Mis on DNA põhilised ülesanded? * Kromosoomide põhiline koostisosa...
*DNA kaheahelalisuse tähtsus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt 2 koopias.*RNA mol ehitus*Ribonukleiinhape on biopolümeer,mille monomeerideks on ribonukleotiidid.*Ribonukleotiidid on kolmeosalised: nad on mood lämmastikaluse,riboosi ja fosfaatrühma liitmisel.*Uratsiil-RNA ehituses DNA tümiini asemel.*Nukleotiidide järjestust mol nim RNA 1 järksu strk. RNA ül molekulidel?*RNA osaleb pärilikkuse avaldumises.*Enamik rakus leiduvaist RNAst võime jaotada mol funkti alusel 3: 1)informatsiooni RNA(mRNA)2)transportRNA(tRNA #)ribosoomi RNA(rRNA)*mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika.*tRNA ül on mRNA mol ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine.*rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis....