üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Herbivooria ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Nt. lehetäi, maipõrnikas, metskits, põder. Populatsioon Igal liigil on oma levila ehk areaal territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Ökosüsteem Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti nim. biosfääriks. Biosfääri asustustihedus on suurim ekvaatoripiirkonnas ja väheneb pooluste suunas. Mida suuremad on organismid, seda väiksem on nende asustustihedus.
maksumust, tööde tulemuste hindamise usaldusväärsust ning väljakujuneva koosluse võimet inimese sekkumiseta või minimaalse sekkumisega edasi kesta. Varia Mõisted: Liik a) morfoloogiline def ühte tüüpi kuuluvate, teistest isenditest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühma; b) bioloogiline def elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi. Populatsioon - ehk asurkond on kõik organismid, kes kuuluvad samasse liiki ning kes kasutavad elu-, sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali. Väljasuremisvõlg - liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb. Kooslus - on ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, mis on
ainsuses kui mitmuses] JÄRELDUS Kõik loomad on surelikud. Sohrates on surelik → Sohrates on loom. Järeldus- mõtlemise loogiline vorm, mille tulemusena ühest või mitmest meile tuntud ja teatud mõttest seotud otsustusest saadakse uus otsustus, mis sisaldab endas uut teadmist. Järelduseni võib liikuda: Üksikfaktidelt üldreeglini – induktsioon (Eesmärk: üldprintsiibi leidmine) NT: Ring ei saa sirgega ristuda rohkem kui kahes punktis. Ring ja hüperpool on koonilised kujundid. Ükski kooniline kujund ei saa sirgega ristuda rohkem kui kahes punktis Üldreeglilt üksikfaktideni – deduktsioon 1. Kõigil metallidel on elektrijuhtimise omadused Kuld on metall Kuld juhib elektrit M P Metall Elekter Kuld Metall Kuld Elekter Süllogism- Järeldus, mis saadakse kahest teiseteisest sõltumatult vastu võetud lause
.............................................................................................................. Näide parasitismi kohta.............................................................................................................. 9.4. Bioloogialeksikon annab järgmise selgituse: 2 punkti populatsioon - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ning võivad omavahel vabalt ristuda. Esitatud selgituse põhjal tooge üks näide taimepopulatsiooni ja üks näide loomapopulatsiooni kohta. Taimepopulatsioon on näiteks .................................................................................................... ..................................................................................................................................................... Loomapopulatsioon on näiteks .................................................................................
5 punkti Sümbioos Parasitism Erinevus Sarnasus Näide sümbioosi kohta ............................................................................................................... Näide parasitismi kohta.............................................................................................................. 9.4. Bioloogialeksikon annab järgmise selgituse: 2 punkti populatsioon - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ning võivad omavahel vabalt ristuda. Esitatud selgituse põhjal tooge üks näide taimepopulatsiooni ja üks näide loomapopulatsiooni kohta. Taimepopulatsioon on näiteks .................................................................................................... .................................................................................................................................................... Loomapopulatsioon on näiteks ....................................................................................
Sulavkaitsmed - põhinõuded Reaalselt aga sageli need tunnusjooned lõikuvad ja osutub, et piirkonnas A kaitse ei toimi, piirkonnas B aga toimib. 1 sulavkaitsme ideaalne rakendumistunnusjoon 2 kaitstav objekt 3 sulavkaitsme tegelik tunnusjoon Sulavkaitsmed - põhinõuded 2. Sulavkaitsmed peavad lühise korral rakenduma selektiivselt. St, alati varem peab rakenduma see sulavkaitse, mis on vahetult lühisekoha ees. Selle nõude täitmiseks ei tohi sularite tunnusjooned ristuda. Sulavkaitsmed - põhinõuded 3. Sulari vahetuseks kuluv aeg peab olema võimalikult väike. 4. Energiakadu sularis peab normaaltalitlusel olema võimalikult väike. Sulavkaitsmed - nimiandmed IEC (International Electrotechnical Commission) standardid sätestavad sulavkaitsme iseloomustamiseks järgnevad tunnussuurused: Nimipinge See peab vastama võrgupingele. Madalpingekaitsmed testitakse nimipingest 10% kõrgema pingega. 230 V võrgus kasutatakse 250 V nimipingega kaitsmeid.
Lihtlipiid (rasv) - vees mittelahustuv orgaaniline aine, mida organismid säilitavad ja lagundavad energia saamiseks. Propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete ester. Liigiteke - uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahel. Liigiteke on mikro ja makroevolutsiooni eraldusprotsess. Liik - looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Liik - populatsioon või populatsioonide rühm, mille isend on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Limakapsel - mõnedel bakteritel rakukestast väljapoole jääv ümbris. Limiteeriv (ehk piirav) tegur - on selline, mille hulk vfõi intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.).
1. Loomariigi eelnev evolutsioon. 2. Keskkonna tingimused muutusid metsad taandusid ja inimahvide ning inimeste eellased olid sunnitud puu otsast alla tulema. Ellu jäid osavamad, taibukamad (pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire,LV, kohastumine). Kas inimese evolutsioon toimub ka praegu? *Pärilik muutlikkus toimib. *Inimene on evolutsiooni peamise suunava teguri LV alla surunud. Ta ei allu enam loodusele (toit, riided jne). *Kõik rassid saavad omavahel ristuda ja järglasi anda. *Toimub inimkonna geneetiline ühtlustamine. *Inimese tegevus on algatanud sotsiaalse evolutsiooni. *Inimene on muutunud evolutsiooniteguriks teistele liikidele hävitab liike, aretab ja levitab neid. RISTSÕNA 1.Valk mis takistab RNA polümeraasi seostumist promootoriga. 2. Nähtus kus ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli. 3. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm. 4. DNA süntees e ....................... 5
Inimene ja solkmed kommensalism Kuusk ja kuuseriisikas kisklus Kaks kaske herbivooria Hai ja haihoidja konkurents Lõvi ja antiloop parasitism Ø Populatsioon Igal liigil on oma levila e areaal. Levila võib olla osadena. Erinevas piirkonnas elavad liigikaaslased ei pruugi kokku puutuda. Ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda. Ühe tiigi karpkalad. Ühe metsa kuused. Kui isendite arvukus on püsiv, on tegemist stabiilse populatsiooniga. Kasvavas populatsioonis arvukus tõuseb, kuna sündimus ületab suremuse. Kahaneva populatsiooni puhul arvukus langeb, kuna suremus ületab sündimuse. Populatsiooni perioodilisi muutusi ajas nimetatakse populatsioonilaineteks. Näiteks kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. · Tee graafik järgmiste andmete põhjal:
Koormusgraafik 49 Seadmete ja töökohtade paigutus Töökohad ja seadmed on paigutatud nii, et toimuks tootmisprotsessi otsevoolulisus toorikute sissetulekust kuni valmisdetailide väljalaskmiseni. Samuti peab olema tagatud valmiva toodangu lühike liikumistee tootmisprotsessis. Sujuva töö ja üleliigse segaduse vältimiseks ei tohi toorikute ja pooltoodete liikumisteed ristuda. Seadmete ja töökohtade alla kuuluvate ruumide leidmine ja arvutused Tootmispind Arvestatakse keskmiselt ühele pingile 10...16m . Valin 14m , suuregabariidilisi pinke on antud jaoskonnas 2, ülejäänud on väiksemad pingid ja käsitööriistad. Tootmispind 110m . suurus on valitud , arvestades jaoskonna arenemise perspektiivi ja soovi laieneda Abipind Abiruumide alla kuuluvad remondi- ja instrumendijaoskonna pindala, teritusruumi pindala, toorikute ja pooltoodete lao pindala.
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni
Defineerib kaardistatud objektide vahelisi loogilisi suhteid. b. Nimetatakse objektidevahelise asendi omadusi, mis jäävad muutumatuks pidevate teisenduste korral (suurendused, vähendused, generaliseerimine, konverteerimine, transformeerimine). 38. Nimetage topoloogia parameetrid. a. Reeglid (defineerivad kaardistatud nähtuste vahel lubatud suhteid) i. Geomeetrias (pinnad ei tohi kattud, ei tohi olla auke, ei tohi ristuda, peab puutuma, peab olema täielikult pinna sees, ei tohi olla topeltobjekte) ii. Sisulised (okasmetsa leppemärk võib esineda ainult metsa sees, jõetelg võib esineda ainult jõealas, elektriliin ei saa läbida metsa, teetelg saab puutuda ainult teise teeteljega) b. Järjestus ehk kaal (defineerib mida tuleb mille suhtes liigutada (ntx kaarvi truubi
alleelisageduste heterogeensusele populatsioonis. 6. Mis on populatsioonistruktureerituse kasulikud ning ka kahjulikud küljed evolutsioonis? Tervikpopulatsioon on algselt panmiktiline ja seega omab H-W eeldatavaid genotüübisagedusi. Aja jooksul alleelisagedused hakkavad erinema geenitriivi tulemusel. Eri populatsioonides hakkab fikseerumise suunas triivima erinev alleel, kuid päris fikseerumiseni ei jõua, sest aegajalt suudab keegi ikka jõe ületada ja ristuda. Teatud aja möödudes tervikpopulatsiooni genotüübisagedused ei vasta enam H-W eeldatavatele sagedustele. Struktureeritus võib olla nii kasulik, kui kahjulik – isoleeritus takistab uudsete ja kasulike alleelide kiiret levikut (eks ole see ka kahjulike alleelide puhul nii), aga samas geneetiline isolatsioon võimaldab kujuneda välja sõltumatud alleelisagedused, mis on tarvilikud lokaalsete valikutingimustega toimetulekuks. Mida kaugemal asuvad indiviidid teineteisest, seda vähem
hulgaga juhusliku ristumise puhul. Negatiivsed väärtused näitavad, et heterosüüte on ülehulgas. Positiivsed väärtused näitavad, et homosügoote on rohkem. ME. 5. Mida tähendab populatsiooni struktureeritus, mis seda võib üldiselt põhjustada? (Carolin) Genotüübisagedused on HW tasakaalus siis, kui populatsioon on vabalt ristuv ehk panmiktiline. Tegelikult ei ole tõenäosused suurtes populatsioonides vabalt ristuda alati ühetaolised. Üheks oluliseks põhjuseks on asukoht: tõenäosus, et kaks indiviidi ristuvad, on sageli seotud nende asukohaga populatsioonis. Populatsiooni struktuur on ristumistõenäosuste heterogeensus populatsioonis. Populatsiooni struktureeritust põhjustab piiratud geenisiire, mis viib alleelisageduste heterogeensuseni populatsioonis. Kahe alampopulatsiooni vahel toimub siiski geenisiire (gene flow) ehk geneetiline segunemine, kuigi piiratult.
teisenduste korral (suurendused, vähendused, generaliseerimine, konverteerimine, transformeerimine). 25. Milliste parameetritega topoloogiat defineeritakse? Topoloogiat defineeritakse reeglite, järjestuse ehk kaalu ja tolerantside abil. Reeglid (defineerivad kaardistatud nähtuste vahel lubatud suhteid) i. Geomeetrias (pinnad ei tohi kattud, ei tohi olla auke, ei tohi ristuda, peab puutuma, peab olema täielikult pinna sees, ei tohi olla topeltobjekte) ii. Sisulised (okasmetsa leppemärk võib esineda ainult metsa sees, jõetelg võib esineda ainult jõealas, elektriliin ei saa läbida metsa, teetelg saab puutuda ainult teise teeteljega) Järjestus ehk kaal (defineerib mida tuleb mille suhtes liigutada (ntx kaarvi truubi suhtes,
iseärasuste tekke. ( üks rühk populatsioonist, mis moodustab liigi, ei anna enam ükshetk enam järgalasi). Allopaatriline spetsialisatsioon- 1)populatsioonid, mis moodustavad olemasoleva liigi, lahutatakse mingisuguse füüsikalise nähtusega. Allopaatria on nähtus, kus liigid või populatsioonid asustavad mingeid piirkondi. Geograafiline isolatsioon. TÄIELIKULT KINDLAKS TEHTUD! Kui barjäär kahe piirkonna vahel kaovad, võivad liikide vahelised isendid jälle ristuda omavahel. Kui aga populatsioonide divergent ehk lahknemine on toimunud pika aja jooksul ja geneetilised isendid on omavahel väga erinevad , ei anna enam kunagi tõenäoliselt järglasi. Sümpatriline spetsialisatsioon- ühel ja samal territooriumil seoses olevate liikidega seoses. Liigid , populatsioonid ja isendid on välja kujunenud ühelt ja samalt esivanemalt. VEEL TÕESTAMATA! EKSAMIL : · Nimeta vähemalt kolm merevee omadust.
Milles seisneb liigi taseme eripdra? (fiiiisik; . tesse. Looc - Sama liigi eri populatsioonide isendid r,6ivad kud e faktide ril; omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esin- samaaegse ' organ dajad enamasti ei ristu. Paljunemine ei ole dusnihtu=r riksnes kahe vastassoost organismi ristumine ja o rg a nsu steem alati ka e :
Liikidevaheline konkurents Mingi ala hõivanud liikide kogumik – biotsönoos ◦ Osaliselt vajadused ressursside ja keskkonna tingimuste osas kattuvad ◦ Erinevad taluvused tingimuste optimumi ja ekstreemumi osas Piiratud alal on piiratud hulk ressursse – kiirematele eelis ◦ Idanemise kiirus ◦ Kasvamise kiirus ◦ Puhkeoleku järgse taastumise kiirus ◦ Mõõtmed ◦ Strateegiad Ökoloogiline nišš Kaks väga sarnast liiki võivad lähestikku kasvada, kuid ometi mitte ristuda või üksteist välja tõrjuda ◦ Erinev viljakuse aeg ◦ Erinevad nõuded kasvukohale ◦ Erinevad ressursi vajadused ◦ Erinev etoloogia Liigirikkus piiratud alal: ◦ Liikide nõuded keskkonnale kattuvad mõnes osas, kuid mitte kõigis tegurites Niši roll ennustatavate levikuareaalide mudelite koostamisel: fundamentaalne ja realiseeritud nišš Juhusliku leviku faktor Ressursipõhine nišš Keskkonna gradiendid
Retseptorid Tunderetseptoriga seotud esmane närvirakk annab närviimpulsi edasi teatud kindlat liiki neuronitele, seda jada nimetatakse sensoorseks ehk aferentseks juhteteeks. Suurem osa juhteteedest kulgevad taalamuse kaudu suurajukoorde Ajukoores on sensoorsed piirkonnad, mis on spetsialiseerunud sensoorse, assotsiatiivse või motoorse info töötlemiseks. Aferentsed e sensoorsed kiud võivad ka ristuda, mistõttu vasak ajupoolkera võtab vastu impulsid paremal kehapoolelt ja vastupidi. Kiirusagarasse tulevad impulsid nahas, liigestes ja lihastes asuvatelt retseptoritelt. Naharetseptorid võtavad vastu kompimis-, temperatuuri- ja valuaistingud. Morfoloogiliselt on retseptorid spetsialiseerunud kindlale energialiigile- - mehaanilisele, keemilisele, temperatuurile või elekktromagnetilisele energiale
Järgnevalt peatume neljal põhilisel viisil. Allopatriline liigiteke. Populatsioonisisene diferentseerumine leiab aset siis, kui muutuvad elukeskkonna füüsikalised või biootilised faktorid. Tegemist on astmelise protsessiga. Populatsiooni alaosades akumuleeruvad erinevad mutatsioonid, tekivad rassid, mis on kohastunud erinevate keskkonnatingimustega. Igale rassile on iseloomulik kindel alleelide muster. Samas võivad erinevatesse rassidesse kuuluvad isendid ristuda. Mida aeg edasi, seda enam alampopulatsioonid eristuvad, asustades erinevaid geograafilisi piirkondi. Põhimõtteliselt võib ka siis veel toimuda omavaheline ristumine. Kui aga populatsioonidevahelised geneetilised erinevused veelgi suurenevad, võib erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite vahele tekkida ristumisbarjäär ning see viitab juba uute liikide tekkele. Isegi siis, kui populatsioone varem eraldanud geograafilised
Järgnevalt peatume neljal põhilisel viisil. Allopatriline liigiteke. Populatsioonisisene diferentseerumine leiab aset siis, kui muutuvad elukeskkonna füüsikalised või biootilised faktorid. Tegemist on astmelise protsessiga. Populatsiooni alaosades akumuleeruvad erinevad mutatsioonid, tekivad rassid, mis on kohastunud erinevate keskkonnatingimustega. Igale rassile on iseloomulik kindel alleelide muster. Samas võivad erinevatesse rassidesse kuuluvad isendid ristuda. Mida aeg edasi, seda enam alampopulatsioonid eristuvad, asustades erinevaid geograafilisi piirkondi. Põhimõtteliselt võib ka siis veel toimuda omavaheline ristumine. Kui aga populatsioonidevahelised geneetilised erinevused veelgi suurenevad, võib erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite vahele tekkida ristumisbarjäär ning see viitab juba uute liikide tekkele. Isegi siis, kui populatsioone varem eraldanud geograafilised barjäärid
päikesekiirguse hulk. Seetõttu kipuvad ekvaatoripoolsed kooslused olema produktiivsemad. Sama piirkonna produktsiooni erinevused on sageli tingitud niiskuse erinevustest. 23. Mis on populatsioon? Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad vabalt omavahel. Vaba ristumine tähendab, et igal populatsiooni ühest soost isendil on võrdne tõenäosus ristuda iga populatsioonis oleva teisest soost isendiga. See on paljude populatsioonigeneetiliste mudelite eelduseks. Kõikides populatsioonides vaba ristumist ei esine. Meenutame siin kasvõi inimpopulatsioone, kus ristutakse samasse klassi või rassi isenditega märksa tõenäolisemalt kui mõne teisega, seejuures on esimeses definitsioonis antud tingimused täidetud. Populatsioonide piiritlemine on sageli küllaltki meelevaldne. Nii räägitakse näiteks Eesti
Ristumisbarjäär - bioloogiline isolatsioon - liikidel on evolutsioonis kujunenud mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Ristumist takistab ka ruumiline eraldatus - geograafiline isolatsioon. Miks ei saa esmast kriteeriumit rakendada alati? 1) Suguline paljunemine puudub: bakter, teisseened. Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e
Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. Hulk loomaliike on aga segatoidulised ehk omnivoorid- toituvad taimedest ja loomadest. Nt karu, metssiga, inimene. Ökosüsteemid. Igal liigil on oma leviala ehk areaal. See on territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsioon. Sama populatsiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda, sest nad elavad samas elupaigas. Seejuures on nad aga osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni arvukus on sellese populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda suurem on konkurents. Ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse ehk biotönoosi. Sellesse
Kõik,mida vajame, et konstrueerida samaväärsuskõveraid on see, et uuritav tarbija teaks kas ta eelistab (või mitte) mingisugust komplekti vaatlusalustest kaupadest mingisugusele teisele komplektile nendest samadest kaupadest või on need komplektid tarbijale samaväärsed. Samaväärsuskõverad on negatiivse tõusuga ning kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Samuti ei tohi sama tarbija samaväärsuskõverad ristuda. Samaväärsuskõverad ei pea olema (ja tavaliselt ka ei ole) paralleelsed. 5.6. Asendamise piirmäär ja suhteline hind Asendamise piirmäär iseloomustab tarbija valmisolekut (või soovi) vahetada ühte kaupa teise vastu nii, et tema kogukasulikkus ei muutuks. Asendamise piirmäär (MRS) iseloomustab sellist kahe kauba koguste vahetamise suhet, mille korral kogukasulikkus ei muutu: Selles valemis iseloomustab Y muutust mingi kauba Y koguses ja X muutust kauba X koguses. See
geenifond ja levila. Ristumisbarjäär - bioloogiline isolatsioon - liikidel on evolutsioonis kujunenud mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Ristumist takistab ka ruumiline eraldatus - geograafiline isolatsioon. Miks ei saa esmast kriteeriumit rakendada alati? 1) Suguline paljunemine puudub: bakter, teisseened. Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
Objekti valdaja volitatud isiku ametinimetus, nimi ja allkiri ning plaani koostamise kuupäev. Evakueerimisplaani ja selles olevate kohustustega tutvunud isikute ees- ja perekonnanimed, allkirjad ja kuupäevad. Märkused: 1. Käesoleva plaani koosseisu kuuluvad korruste skemaatilised plaanid koos neile kantud evakuatsiooniteedega. Skemaatilisel plaanil olevad tingmärgid peavad vastama käesoleva määruse lisas 4 olevale juhendile. 2. Evakuatsiooniteed ehitise piires ei tohiks omavahel ristuda. 3. Võimaluse korral võib evakueerimiseks kasutada akent või muud ava. 4. Skemaatiline plaan koos personali kohustuste ja tegutsemiskirjeldusega on soovitav nähtavasse kohta välja panna. Lisa 4 siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 juurde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
