homoloogiliste kromosoomide paaride (bivalendid ehk tetraadid) moodustumist. Bivalendis on 4 DNA molekuli ehk kromatiidi. Leptoteenis hakkavad kromosoomid teineteist otsima ja kondenseeruma. Seejärel kinnituvad kromosoomide telomeerid tuumakattele, moodustades sügoteenis sünaptoneemilise kompleksi (koosnev kromatiinainest, valkudest, DNA sünteesi- ja reparatsiooniensüümidest). Krossingover toimub pahhüteenis ning selle viivad läbi kopleksi rekombinatsioonisõlmed. Ristsiirde ajal vahetavad tütarkromatiidid homoloogilisi segmente. Selleks et meioos õnnestuks, peab igas bivalendis toimuma vähemalt üks krossingover. Sünaptoneemiline kompleks ja rekombinatsioonisõlmed lagunevad pahhüteeni lõpus. Diploteenis stabiliseerivad bivalente kiasmid, mis on krossingoveri toimumiskohas olevad sidemed. Diakineesis liiguvad bivalendid raku keskele. Ristsiirde peamine tähtsus on see, et kromatiidides toimub geneetilise materjali ümberkombineerumine.
Üks homoloog on alati saadud emalt, teine isalt 3) Moodustuvad 4-kromatiidilised struktuurid, kus eri vanemate homoloogide vahel toimub vastastikune osade vahetus 4) Sellega tagatakse kombinatiivse muutlikkuse esimene alatasand organismis kombineeritakse ringi vanemate gen materjal sugurakkude jaoks · I metafaas: 4-kromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskossa. On seotud ristsiirde toimumiskohtades · I anafaas: toimub 4-kromatiidiliste kromosoomide lahknemine. Poolustele jõuavad ümberkombineeritud 2-kromatiidilised kromosoomid. Lahknemine on sõltumatu. See toimub kahendfaasis iga kromosoomipaari jaoks eraldi. Iga kromosoomipaari lahknemine on sõltumatu sündmus kahendsüsteemis. Sellega tagatakse kombinatiivse muutlikkuse teine alatasand · I telofaas: 2-krom kromosoomid pakitakse osaliselt lahti. Tekivad tuumaümbrised ja rakk jagatakse kaheks
telofaas. Esimese jagunemise profaas: tuleb keskenduda ainult kromosoomidele. Meioosi läinud rakkudes on toimunud DNA kahekordistumine rakkudes on kahekromatiidilised kromosoomid. Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi tomub homoloogiliste kromosoomide seostumine ja tekivad neljakromatiidilised struktuurid. Üks homoloog pärineb kunagiselt ühelt vanemalt ja teine teiselt. Neljakromatiidilistes struktuurides toimub grossing over ehk ristsiire kusjuures ristsiirde käigus vahetavad erivanematelt saadud homoloogid võrdselt vastastikku osasid, mis tagab kombinatiivse muutlikkuse esimese alatasandi. Esimese jagunemise metafaas neljakromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskkohta ja on seostunud krossingoveri seostumiskohtades. Esimene anafaas toimub neljakromatiidiliste struktuuride sõltumatu lahknemine. Poolustele lähevad ümberkombineeritud kahekromatiidilised struktuurid. Sõltumine lahknemine tagab
Meioosi algfaasis on homoloogiliste kromosoomide paardumisel e. konjugeerumisel jälgitavad nendevahelised ühendused kiasmid. Neist kohtadest toimub homoloogiliste kromosoomide kromatiidiosade vahetus e. ristsiire (ingl. k. crossing over). Eristatakse interkromosoomset rekombinatsiooni (eri kromosoomide ja neis sisalduvate geenide sõltumatust lahknemisest tulenev) ja intrakromosoomset rekombinatsiooni (ühes kromosoomipaaris paiknevate geenide ümberkombineerumine homoloogide vahel ristsiirde kaudu). Prokarüootidel ja viirustel esineb mitmesuguseid osalise geneetilise rekombinatsiooni (paraseksuaalseid) protsesse (nt. seksduktsioon, transduktsioon, transformatsioon). Meioosis, kus homoloogilised kromosoomid satuvad kõrvuti, rekombineeruvad aheldunud geenid ristsiirde kaudu nii tekivad uued alleelide kombinatsioonid. Mõned neist kombinatsioonidest võivad organismile kasulikud olla, tõstes tema eluvõimet ja viljakust. Nii levivad kasulikud
hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Morgani seadus. Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti koos. Koospärandumise tõenäosus on seda suurem, mida väiksem on geenide omavaheline kaugus. Geenide aheldust rikub kromosoomide ristsiire. Mida lähemal kromosoomis geenid paiknevad seda väiksema tõenäosusega nad ristsiirde käigu ümber kombineeruvad. Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded Kõiki sugukromosoomides asuvaid geene nimetatakse suguliitelisteks. Y-kromosoomis on geenid, mis määravad: meessoole omaste tunnuste kujunemise, spermatogeneesi, üksikud muud tunnused. X-kromosoomis geenid, mis määravad: naissoole omaste tunnuste kujunemise, ovogenees, palju ainevahetuslikke, arengulisi ja vaimseid tunnuseid. Sugukromosoomid on see kromosoomi paar, mis meestel ja naistel erinevad. Autosoomsed
etappidel. Sünaptoneemiline kompleks-moodustub paardunud kromosoomide vahele Mehhanism, mille kaudu meioosis toimuv homoloogne rekombinatsioon tekitab kromosoomides ristsiirdeid Spo11 katkestab DNA ahela ja Mre11 nukleaasi kompleks lõikab katkestatud DNA lühemaks. RecA taoline valik katalüüsib ahealte vahetuse. DNA ahelaosade vahetus ja nende ligeerimine, edasi toimub Holliday ühenduste liikumine ehk harude migreerumine. Geeni konversiooni ja ristsiirde erinevus- konversioonis toimub väikeste DNAosade vahetamine, ristsiirdes vahetatakse suuri DNA lõike Mutatsioonide teke nukleotiidide keemilise muutmise tagajärjel. Transpositsioon ja konservatiivne saitspetsiifiline rekombinatsioon . Transposoonide kolm põhiklassi : DNA-ainult transposoonid- esinevad ainult DNA kujul, liikumiseks on vajalik transposaas, sisenevad retsipenti lõika ja kleebi viisil. Transposoon võib olla korduv ümberpääratud DNA
arv, kromosoomid on lahti keerdunud ning toimub DNA replikatsioon – DNA kahekordistub. Mitoosi faasid - profaas Mitoosi faasid - metafaas Mitoosi faasid - anafaas Mitoosi faasid – telofaas Rakkude paljunemine - meioos Sama universaalne kui mitoos, kuid toimub neis rakkudes, mis tekivad seoses paljunemisega. Meioosi puhul toimub 2 järjestikust jagunemist, mille vahel geneetilist materjali juurde ei toodeta. Meioosi tulemusena saadakse 4 haploidset sugurakku, mis ristsiirde tõttu veidi erinevad ning pole võimelised enam edasi jagunema. Meioosi faasid Toimub põhimõtteliselt sama moodi, nagu mitoos, aga järjest toimub kaks jagunemist Esimese jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire – sarnased alleelid vahetavad kohti kromatiidides Kuna enne teist jagunemist ei jõua kromosoomistik kahekordistuda, on teise jagunemise tulemuseks haploidsed tütarrakud, mis on kõik geneetiliselt unikaalsed Rakkude ja organismi vananemine
7. Mis on concerted-evolutsiooni põhitoime? Kuidas see väljendub geeniperekonna DNA järjestuste võrdluses liikide sees ja vahel? Koosevolutsioon, kus ühe geeniperekonna eri geenid homogeniseeruvad geenikonversiooni tõttu. Selle tulemusena tekivad sama geeniperekonna erinevates lookustest samad geneetilised variandid. Erinevused sama geeni piirkondade vahel on erinevatel liikidel suurem, kui liigi sees (neid hoitakse sarnastena ebavõrdse ristsiirde ja geenikonversiooni kaudu). Lisaks sellele toimub puhastav valik, mis pidurdab geenide primaarjärjestuse muutumist. 8. Kuidas erineb ,,sünni ja surma" mudel concerted evolution-ist? B & D puhul - puhastaval valikul suurem roll homogeniseerivas protsessis kui geenikonversioonil. B & D uued geenid tekivad geeniduplikatsiooni tõttu, osa neist säilub valiku survel ja osa kaob (pseudogeenistumine). 1. mis hoiab erinevate korduste vahel järjestusi samana? B&D puhastav valik, CE
Näiteks käharsuliste kukkede ja valgete normaalsuliste kanade ristamisel olid 80,3% järglastest vanematega sarnased, kuid 19,7% olid rekombinantsed (valged käharsulised ja mustad normaalsulised). Retsiprooksel ristamisel, vastupidiselt, nüüd kuked valged normaalsulised ja kanad mustad käharsulised, saadi rekombinante peaaegu sama palju 18,2%. See tõestab, et ristsiire esineb mõlemal sugupoolel võrdse sagedusega. Ristsiirde sagedus näitab ahelduse püsivust lookuste vahel. Kui rekombinante moodustub vähem, on lookused tugevamini aheldunud ja vastupidi. Geenidevahelise kauguse mõõtühikuks on morgan. Kui ristsiirdesagedus on 1%, siis geenide vahekaugus on 1 morgan. Kui näiteks lookuste vahekaugus kromosoomis on 18 morganit, siis tähendab see seda, et analüüsival ristamisel saadakse 18% rekombinantseid ja 82% fenotüübilt vanematega sarnaseid järglasi.
pikatiivalised; 1 mustad lühitiivalised. Ehk siis geenid olid ühes kromosoomides ja mendeli seadused ei kehti. Lähtuvalt sellest kujundati kromosoomi teooria. Kuna geenide arv ületab alati kromosoomide arvu siis yhes kromosoomis on palju geene; 2. Ühes kromosoomis asuvad geenid päranudvad enamasti koos ehk aheldunult; 3. Geenide aheldatus pole absouluutne see võib muutuda kromosoomide ristsiirde käigus; 4. Mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurema tõenäosusega päranduvad koos. Mida kaugemal on geenid üksteisest kromosoomis seda suurema tõenäosusega nad lahknevad. Aheldunud pärandumise bioloogiline tähtsus. 1. Tagatakse end evolutsioonis õigustanud geenikombinatsioonide edasikandumine, 2. Välditakse kõikvõimalike kombinatsioonide teket, 3. Tagatakse struktuursete ja funktsionaalsete geeniperekondada koos edasikandumine, nt: geenid, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
