( Esineb keharakkudes, 2n=46) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustamisega. 4. Milline on esimese meiootilise jagunemise tulemus? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. 8. Miks on meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevaheliste ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Kromosoomide ristsiire- meioosi esimese profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ning vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemusena paiknevad isas- ja emasorganismist pärit geenid homoloogiliste kromosoomide vahel ümber, mis veelgi suurendab pärilikku muutlikkust. Lk79. 20. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme ja tooge näiteid.
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(etteval...
Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkaliku...
Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane.
Geenide koostoimel ja mitme geenipaari mõjul ühele tunnusele on olemas ka vastandnähtus: ühe geeni toime üheaegselt mitmele tunnusele seda nim. pleiotroopsuseks. 30.Geenide aheldus. Krossingover. Kromosoomikaardid.Geeniaheldus tähendab piiratud (mittevaba) rekombineerumist geenide vahel genotüüpide pärandumisel, st.Mendeli III (sõltumatu lahknemise)seaduse rikkumist. Geeniaheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest piki kromosoomi.Aheldunud geenid rekombineeruvad ristsiirde kaudu, mille sagedus oleneb geenivahelisest kaugusest kromosoomis (Morgani seadus). Ahelduse määramiseks kasutatakse tavaliselt analüüsivat ristamist (AaBbx aabb). Kui saadakse ainult või valdavalt 2 fenotüüpi, mis esinevad ka vanematel, asuvad need lookused ühes kromosoomis, s.t. on aheldunud. Ristsiire e krossingover on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet.
Seen: Kest, põhiline koostiaine on kitiin. Päristuumne Bakter: Omab kesta ja pärilikku ainet (rõngana, laiali). Plasmiidid on sees, neid kerge üle kanda, muuta, mutanteeruda. Tuum puudub. 24. Mis on mitoos? Mitoos on päristuumse raku jagunemine, mis garanteerib võrdse arvu kromosoome. 25. Mis on meioos? on rakujagunemise eriline vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. (Ühest diploidsest rakust moodustub neli haploidset tütarrakku. Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. See suurendab pärilikku muutlikkust. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega.) 26. Millised on kolm peamist erinevust mitoosi ja meioosi protsessis? 1) Mitoosis üks mitootiline jagunemine, meioosis kaks järjestikust jagunemist 2) Mitoosis ei toimu kromosoomide ristsiiret, meioosis toimub 1. profaasis kromosoomide ristsiire 3) Meioosi kestvus on tunduvalt pikem , kui mitoosil. 27
näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n = 23). diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46). kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. gameedid - organismi sugurakud. Eristatakse kahte tüüpi gameete munarakud ja seemnerakud (spermid). Sügoot - viljastunud munarakk. Spermid (spermatosoidid) seemnerakud (isasugurakud), mis moodustuvad üldjuhul isasorganismis. Spermatogoonid - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellased. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogoonid - emasorganismis esinev munaraku eellased.
Tõenäosus, et ühte gameeti satuvad kõik emalt päritud kromosoomid on (1/2) 23. Seega kromosoomide võimalike kombinatsioonide arv on 223. Samuti toimub kromosoomide ristsiire homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel meioosi esimeses profaasis. · Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkude vahel. Meioosi häired on mõnikord tingitud ka mutatsioonidest geenides, mis vastutavad kromosoomide ristsiirde või tsentromeeridele mikrotuubulite kinnitumise eest. Seemne- või munarakku võib sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Olulist rolli selle puhul mängivad: vanus (eriti naiste puhul 45-aastasel naisel on 50 korda suurem risk saada Downi sündroomiga laps kui 20-aastasel), mitmed keskkonnategurid (röntgenkiirgus, kemikaalid). 7
17. Pseudogeenid ja geenifragmendid. Geeniperekondadesse kuuluvad sageli defektsed geenikoopiad (pseudogeenid), sisaldades tervet kodeerivat järjestust või selle osi ehk geenifragmente (puuduvad 3` või 5`otsad). Kanal 51, inimesel 19000 pseudogeeni, arvukalt tsentromeersetes piirkondades, Protsessimata pseudogeenid on tekkinud genoomse DNA tasemel duplikatsioonide tagajärjel, fragmenteeritud geenide osad aga ebavõrdse ristsiirde või õdekromatiidide vahetuse kaudu, Protsesseeritud pseudogeenid sisaldavad funktsionaalse geeni eksoneid ja omavad tavaliselt ühes otsas oligo (dA)/(dT) järjestusi. Tekkinud retrotranspositsiooni tagajärjel cDNA-dest (üle 2000 ribosomaalse valgu protsesseeritud pseudogeeni). Tavaliselt ei ekspresseeru, Ekspresseeritud protsesseeritud geenid ehk retrogeenid on samuti tekkinud retrotranspositsiooni teel, on muutunud valiku survel
Pärilikkus - tunnuste edasikandumine järglastele. Muutlikkus - organismide võime muutuda ja erineda üksteisest. Muutlikkus jaguneb: 1) pärilik ehk geneetiline muutlikkus 2) modifikatsiooniline ehk mittepärilik. Pärilik muutlik jagunemine: 1) kombinatiivne - vanematelt pärit geenide paigutamine sugurakkude küpsemisel ja viljastumisel. a) viljastumisel ühinevad ema ja isa kromosoomid. b) homoloogiliste kromosoomide osade vahetus meioosi esimesel jagunemisel. C) erand! Ristsiirde ajal ka ümber ei kombineeru. 2) mutatsiooniline muutlikkus Mutatsioon - DNA's toimunud muutus. Mutant - isend, kellel esineb mutatsioon. Mutatsioonide tüübid: a) duplikatsioon ehk kahekordistumine - dna lõik, kromosoom või terve kromosoomistik. b) insertsioon - genoomi lisandub üksik nukleotiid või dna lõik. c) deletsioon - kadumine. D) raaminihe - mutatsiooni kohas muutub valgu lugemise raam ja dna hakkab kodeerima teistsuguseid aminohappeid.
(50%), pole geenid aheldunud, vaid paiknevad erinevates kromosoomides. Heterosügootide eristamiseks nende dominantsete alleelide aheldatuse suhtes kasutatakse kindlat kirjaviisi: 1) coupling heterozygote (R&L, r&l) dominantsed alleelid on tõmbefaasis. Omavahel aheldunud ja samalt vanemalt pärit. 2) repulsion heterozygote (R&l, r&L) dom alleelid on tõukefaasis. Dom alleel on aheldunud rets alleeliga. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. Ristsiirdel homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel moodustub kaks rekombinantset ja kaks algset kromosoomi. RS ajal koosneb krom kahest tütarkromatiidist. RS toimub kahe homoloogilise kromosoomi kromatiidide vahel. Meioos II lõpuks satuvad 4 kromatiidi eraldi rakkudesse. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. Viitab sellele, et geenid paiknevad üksteisest eemal
Ka juhul, kui domineerimisnähtus puudub, ei saada Mendeli poolt leitud arvulisi suhteid. Mendeli sõltumatu lahknemise seadus kehtib siis, kui dihübriidsel ristamisel paiknevad vaadeldavad geenipaarid eri kromosoomides. Äädikakärbestega korraldatud katsete põhjal jõudis Thomas Morgan järeldustele, et ühes kromosoomis lähestikku asuvad geenid päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Geenide aheldus saab muutuda meioosi esimese jagunemise profaasis toimuva kromosoomide ristsiirde tulemusena. Organismide sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Naiste sugukromosoomid on XX ja mehe omad XY. Inimese geene, mis paiknevad X kromosoomis, nimetatakse suguliiteks. Kõigil organismidel esineb geneetiline ja modifikatsiooniline muutlikkus. Geneetiline muutlikkus jaotub kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks. Eristatakse geen-, kromosoom-, ja genoommutatsioone. Keskkonnategureid, mis tekitavad mutatsioone, nimetatakse mutageenideks. Valdav osa mutageene on ühtlasi kantserogeenid
eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom sisaldab kahte DNA molekuli, mille nukleotiidsed järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad seetõttu samu geene Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus Kääviniidid rakujagunemise ajal moodustuvad niitjad valgud (mikrotuubulid), mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel Meioos - sugurakkude paljunemine, kus kromosoomide hulk väheneb poole võrra Mitoos - Päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Ontogenees isendi individuaalne areng Ovogenees - munaraku arengu Ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane
ühest vanemorganismist, sageli tema kehaosadest. 25.2.spermatogoon- spermide eellased. 25.3.diploidne kromosoomistik- enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik 25.4.gameet- organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. 25.5.kromosoomide ristsiire- meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 25.6.karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 25.7. haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. 25.8.ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 25.9.blastula- on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar 25.10
mitoosis. Esimese meioosi profaas on pikk ja kompleksne ning on selle täpsemaks kirjeldamiseks jagatud viieks erinevaks staadiumiks. Leptonema käigus ilmuvad kromosoomid nähtavale. Zügonema staadiumis toimub homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus moodustuvad tetraadid, sest iga kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist. Samas ei ole tütarkromatiidid üksteisest veel eristatavad. Homoloogide kromatiidide vahel toimub DNA segmentide vahetus ristsiirde teel. Homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel tekivad sünapsid. Jätkub ka kromosoomide kondenseerumine. Kolmandas staadiumis, mida nimetatakse pachynema, on näha, et iga kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist. Jätkub kromosoomide kondenseerumine. Diplonema staadiumis tõukuvad homoloogilised kromosoomid üksteisest eemale, kuid jäävad ühendatuks kiasmide kaudu. Diplonema staadium (kasutusel on ka sünonüüm diploteen) võib osade loomade ja ka inimese puhul kesta aastaid
RAKUBIO PRAKS Apoptoos ja rakutsükkel. Apoptoos programmeeritud rakusurm. Põhjuseks võib olla raku vigastus, geneetilised vead vigastusest. Apoptoos e. kontrollitud raku surm on raku surm, mis on raku enda poolt käivitatud ja kontrollitud. Apoptoosi käigus laguneb rakk väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, kusjuures tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi. Nekroos on raku surm, mis ei allu tema enda kontrollile. Selle käigus kaob raku membraani terviklikkus ning tema tsütoplasma komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, mis võib kahjustada teisi rakke ja põhjustada põletikku. Hiirtel tekivad nt varbad apoptoosi käigus, apoptoosi teel tekivad varbavahed. Staadiumid: antakse signaal see jõuab mitokondrini tsütokroomC tuleb periplasmast välja, sest kaotab heemi (ilma tsütokroomC-ta jäävad elektronid seisma, tekivad radikaalid) läbib rida kaspaase (mis on apoptoosi algatajateks ja läbiviijat...
Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed. Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus. meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomida lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Mitoos päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane.
Klorofülli sisaldav plastiid Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinaide. Kuulub plastiidide hulka Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel Leukoplast - memraanidest koosnev taimeraku organell, milles pingmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks
teineteisest(tsentromeerid peavad kahestuma). Kromatiidid jõuavad rakupoolustele. 4.telofaas: kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimub tsütokinees. 4.3. Rakkude jagunemine meioosi teel. Mis on meioosi peamine eesmärk? Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homollogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. Selgitaga diploidse ja haploidse kromosoomistiku mõistet. Haploidne on kaks korda vähenenud kromosoomistik. Diploidne e kahekordne kromosoomistik(viljastumisel ühinenud kromosoomid). Milliste protsessidega kaasneb meioos? 2 jagunemist samade protsessidega nagu mitoosis. Milline on esmane meiootilise jagunemise tulemus? Tekib kaks tütarrakku
elementide poolt, milledel esinevad alternatiivsed variandid alleelid. Geenid esinevad keharakkudes paariliselt. Koromosoomiteooria geenid on kromosoomidee koostiselemendid, nad paiknevad kromosoomis lineaarselt. Lähestikku paiknevad geenid on aheldunud ning kalduvad päranduma koos (rikkudes lahknemisseadust). Rekombinatsioon toimub piiratud sagedusega meiootilise ristsiirde kaudu. Mutatsiooniteooria geenides võivad tekkida ootamatud ja päranduvad muutused. Mutatsioone võivad indutseerida mitmed mutageenid (kiirgus, kemikaalid, temperatuur). Eristati spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone. Populatsioonigeneetika teooria suures isoleeritud ja vabalt ristuvas populatsioonis, millele ei toimi evolutsioonitegurid, säilivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatutena, kusjuures genotüüpide sagedused on määratud alleelisagedustest
39. Looduslik valik genotüüpide diferentseeritud paljunemine. Äratuntav ja esineb, kui populatsioonis teatud geneetilise tunnuse poolest erineva isendirühma ellujäävate järglaste arv isendi kohta on mittejuhuslikult erinev. 40. Tasakaalustamata geneetiline aheldus (mõiste ja näide)- esineb allellide vahel, kui kahes erinevas lookuses olevad alleelid esinevad organismis sagedamini koos, kui seda võiks oodata rekombineerumise ja ristsiirde tasakaalustava toime tõttu. Näitab: Lookuste omavahelist geneetilist lähedust, LV mõju. Liblikal üks lookus määrab värvuse kirju või tume. Teine lookus määrab tiiva kuju sabaga või ilma. Võiks olla 4 tüüpi liblikaid (mida laboris ka saadakse), aga looduses esineb 2 erinevat tüüpi kirjud sabaga ja tumedad sabata. LV säilitab mittejuhusliku assotsiatsiooni värvuse ja tiivakuju vahel sabaga kirju
Esimese meioosi profaas on pikk ja kompleksne ning on selle täpsemaks kirjeldamiseks jagatud viieks erinevaks staadiumiks. Leptonema käigus ilmuvad kromosoomid nähtavale. Zügonema staadiumis toimub homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus moodustuvad tetraadid, sest iga kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist. Samas ei ole tütarkromatiidid üksteisest veel eristatavad. Homoloogide kromatiidide vahel toimub DNA segmentide vahetus ristsiirde (crossing over) teel. Homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel tekivad sünapsid. Jätkub ka kromosoomide kondenseerumine. Kolmandas staadiumis, mida nimetatakse pachynema, on näha, et iga kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist. Jätkub kromosoomide kondenseerumine. Diplonema staadiumis tõukuvad homoloogilised kromosoomid üksteisest eemale, kuid jäävad ühendatuks kiasmide kaudu. Diplonema staadium (kasutusel
Esimese meioosi profaas on pikk ja kompleksne ning on selle täpsemaks kirjeldamiseks jagatud viieks erinevaks staadiumiks. Leptonema käigus ilmuvad kromosoomid nähtavale. Zügonema staadiumis toimub homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus moodustuvad tetraadid, sest iga kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist. Samas ei ole tütarkromatiidid üksteisest veel eristatavad. Homoloogide kromatiidide vahel toimub DNA segmentide vahetus ristsiirde (crossing over) teel. Homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel tekivad sünapsid. Jätkub ka kromosoomide kondenseerumine. Kolmandas staadiumis, mida nimetatakse pachynema, on näha, et iga kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist. Jätkub kromosoomide kondenseerumine. Diplonema staadiumis tõukuvad homoloogilised kromosoomid üksteisest eemale, kuid jäävad ühendatuks kiasmide kaudu. Diplonema staadium (kasutusel
KÜSIMUS Geneetika 30 Leidke pärilikkuse erinevaid teooriaid iseloomustavad printsiibid ja märkige neid tähistavad tähed tabelisse! a) Alleelid paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades lookustes. b) Viljastumisel ühinevad emalt ja isalt päritud geenid uuteks paarideks, andes uusi geenikombinatsioone. c) Geenid on põlvkonniti püsivad ja nende toime on üksteisest eristatav. d) Aheldunud geenirühmade arv on võrdne liigi kromosoomipaaride arvuga. e) Geenide ristsiirde sagedus näitab nendevahelist kaugust kromosoomis. f) Tunnused on määratud geenidega, mis antakse põlvest põlve sugurakkude kaudu. g) Geenid asuvad kromosoomides lineaarses järjestuses kindlates lookustes. h) Geenid esinevad alleelsete paaridena, mis sugurakkude moodustumisel lahknevad. i) Geenide aheldus ei ole absoluutne. j) Tunnuste kujunemisel ontogeneesis ilmneb mitme geeni kindlasuunaline toime ühele tunnusele ja vastupidi, ühe geeni toime mitmele tunnusele.
homoloogse kromosoomi neljast kromatiidist koosnevas grupis nähtav kahe kromosoomi vaheline DNA-lõikude vahetuskoht, kus toimub ristsiire Sünaptonemaalne kompleks – sügoteenis moodustuv valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome omavahel koos Rekombinatiivne sõlm – Pahhüteenis homoloogsete kromosoomide konjugeerimisel sünaptonemaalsesse kompleks tekkiv multiensüümne kompleks, mis võimaldab kromosoomide ristsiirde Spo 11 valk – katkestab DNA ahela Mre11 nukleaas kompleks – lõikab DNA ahela lühemaks RecA moodi proteiin – katalüüsib ahela vahetuse Holliday kaksikühendused: ristsiirde käigus kaks kaheahelalist Dna molekuli eralduvad neljaks ahelaks, et omavahel segmente vahetada. 30. Geenikonversiooni ja ristsiirde erinevus Geenikonversiooni puhul toimub ainult lühikese osa DNA ülekanne ühest
Hübridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad hüüfe moodustavatel seentel Bellis Kullman Seentel on Maa toitumisahelates väga tähtis osa. On nii majanduslikult kasulikke liike, nagu mükoriisaseened, kui ka patogeenseid seeni, mis laastavad taimepopulatsioone. Seente evolutsiooni uurimine on olnud kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks j...
a. Omavahel seostuvad homoloogilised kromosoomid homoloogid on ehituselt ja kujult sarnased. b. Moodustuvad neljakromatiidilised struktuurid c. Neljakromatiidilistes struktuurides toimub osade vastastikkune vahetus, mida nimetatakse krossing-over või ristsiirdeks. Ei pruugi toimuda kõikide kromosoomidega. Mõnes kromosoomipaaris toimub see mitmekordselt. d. Ristsiirde käigus kombineeritakse kunagi vanemalt saadud geneetiline materjal ümber. I Metafaas 1) neliakromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskossa 2) neid hoiavad koos ristsiirde toimumiskohad I Anafaas 1) toimub neljakromatiidiliste struktuuride lahknemine, poolustele jõuavad ümber kombineeritud kahekromatiidilised kromosoomid. 2) Kromosoomide lahknemine toimub üksteisest sõltumatult juhuslikult, s.t. ühe
mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes Koodon -mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinaide. Kuulub plastiidide hulka Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel Leukoplast - memraanidest koosnev taimeraku organell, milles pingmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks
Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes Koodon -mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinaide. Kuulub plastiidide hulka Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel Leukoplast - memraanidest koosnev taimeraku organell, milles pingmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks
Geneetika I ja II KT 1. Mis on komplimentaarsus? Molekulide või nende osade struktuuri ruumiline vastavus, millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja eriomane seondumine (lämmastikualused: A-T(U) ja G-C on komplimentaarsed. A saab paarduda vaid teiste lämmastikalustega, millega moodustuvad 2 vesiniksidet (T ja U-ga). C saab moodustada 3 vesiniksidet vaid G-ga. 2. Millest koosneb DNA? DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid. Nukleotiidid on polümeerid, mis koosnevad omakorda keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest. Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). 3. Kaksikahelalise DNA ehitus DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest (A, G, C, T). Nende nukleotiidide vah...
Toimumispaiga ja ulatuse järgi saab mutatsioone liigitada järgmiselt: · geenmutatsioonid ehk punktmutatsioon mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, st DNA-s muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. (C T, A G). · kromosoommutatsioonid muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis. See jaguneb omakorda: 1 Ristsiirdeks nim, protsessi, kus homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel leiab aset DNA segmentide vahetus. Ristsiirde toimumis kohti kromosoomis nim kiasmideks. 1.Delektsioon- mõne piirkonna kadumine 2.Duplikatsioon- lõigu kahekordistumine 3.Inversion- nukleotiidide "kohtadevahetus" 4.Translokatsioon- nukleotiid liigub
siiski veel seotuks nendest kohtadest, kus toimus krossingover. * Holliday ühendus (ingl. k. Holliday junction) Holliday ühendus (ingl. Holliday junction) on DNA nelja ahela vaheline liikuv ühendus, mis ilmub, kui toimub kromosoomide konjugatsioon meioosis. Need ahelad võivad võtta palju erinevaid konformatsioone sõltuvalt soolakontsentratsiooni puhverlahusest ja ümbritsevate nukleotiidide järjestustest, mis asuvad ühenduse lähedal. 6. Geenikonversiooni ja ristsiirde erinevus Geenikonversiooni puhul üks DNA annab enda info teisele, vastu ei taha midagi Geenikonversiooni teevad läbi ainult väiksed DNA osad või isegi ainult osa geenist Krossing over kaks DNA-d vahetavad omavahel geneetiist infot. 7. Mobiilsed geneetilised elemendid transposoonid - mis need on ja mida nad teevad? Mobiilsed geneetilised elemendid ehk transposoonid, mis ,,hüppavad" iseseisvalt genoomi ühest kohast teise (protsess, mida kutsutakse transpositsiooniks),
1. Vanemfenotüübid on alati sagedasemad kui rekombinantsed 2. Geenid asuvad kromosoomis alati lineaarselt ja homoloogides on samu tunnuseid määravad alleelid samas kohas ehk lookuses 3. Meioosi käigus osa geene läheb gameetidesse üheskoos, kuna nad on samas kromosoomis ja üksteisele suhteliselt lähedal 4. Mida lähemal geenid kromosoomis asuvad, seda vähem on nende geenide osas rekombinante 5. Rekombinandid moodustuvad ristsiirde tulemusena Ristsiire annab meile mittevanemlikke rekombinantseid genotüüpe ja fenotüüpe kui geenid on aheldunud. Ristsiire: 1. Toimub meioosi I profaasis 2. Kiasmid on kohad kus ristsiire toimub 3. Ristsiire on vastastikune DNA osade vahetus kromatiidide vahel, mis koosneb kromatiidide katkemisest ja uuest ühinemisest 4. Annab meile uusi geenide kombinatsioone ning tagab ühe osa geneetilisest varieerumisest
väita. Ent esiteks, viljastumist (sügoodi moodustumist) ei pea toimuma ja teiseks, küsitakse kõige sobivamat vastusevarianti. 6.2. Mitoosile eelneb DNA replikatsioon (d). Mitoos on rakutsükli osa, rakujagunemine. 6.3. Kromatiidid lahknevad meioosi II anafaasis (e). Meioosi I anafaasis lahknevad homoloogilised kromosoomid (kahekromatiidilised moodustised). 6.4. Crossing-over tähendab kromosoomilõikude vahetamist homoloogiliste kromosoomide vahel meioosis (c). Kromosoomide ristsiirde ehk crossing-overi puhul ei ole tegemist tervete kromosoomide, vaid kromosoomilõikude (geenide) "vahetamisega" meioosis. Mitoosis ei toimu, sest ei toimu homoloogiliste kromosoomide konjugeerumist. 6.5. Mitoos erineb meioosist selle poolest, et tekib 2 geneetiliselt samast rakku (a). Kuna geneetilise info vahetamist mitoosis ei toimu, on tütarrakkude DNA identne. Ühe mitoosi kohta tekib vaid kaks rakku, meioosis 4. Tütarrakk võib mitoosil ka
süsteemi vererühmade määramisel. Mis on polügeensus? Isendi ühe tunnuse määramisel, osaleb korraga mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on nt inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus. Dihübriidne ristamine isendid erinevad kahe tunnuse poolest. Morgan: Ühes kromosoomid lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad koos. Mida lähemal teineteisele kaks geeni kromosoomis paiknevad, seda väiksem on tõenäosus, et nad ristsiirde tulemusena ümber kombineeruvad. Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded Kromosoome 46, jaotuvad 23 paariks, 1 paar sugukromosoomid, 22 autosoomid. Mehel XY, naisel XX. Uue organismi sugu määratakse viljastumisega, kas XX siis tüdruk, XY siis poiss. Osadel loomadel on emasel hoopis erinevad sugukromosoomid, nt kanal ZW ja kukel ZZ. Y-kromosoom sisaldab meesootunnuseid ja hiljem spermatogeneesi. X-kromosoomi geenid määravad ainevahetuslikke, arengulisi ja vaimseid tunnuseid
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Elu organiseerituse tasemed......................................................................................................5 Organismide keemiline koostis..............................................................................................5 Anorgaanilise ained rakus.........................................................................................................6 Orgaanilise ained rakus.............................................................................................................7 Lipiidid....................................................................................................................................8 Valgud.................................................................................................................
Konkreetsel juhul on jagatis 0,08, mis näitab, et rekombinatsioon toimus 8%-lise sagedusega. Rekombinatsioonisagedus kahe geeni vahel ei ületa kunagi 50%. Kui arvutused seda näitavad, pole geenid aheldunud, vaid paiknevad erinevates kromosoomides. 6.2. Kromosoomide kaardistamine Ristsiirete arv võimaldab mõõta geneetilist distantsi Homoloogiliste kromosoomide vahelisi ristsiirdeid toimub lühikese distantsi ulatuses harvemini kui pikemate distantside puhul. Iga üksiku raku kohta on ristsiirde toimumise võimalus harv, kuid paljudest rakkudest koosnevas populatsioonis on selleks palju võimalusi. Seega saame me anda keskmise arvulise väärtuse igas konkreetses kromosoomi regioonis toimuvate ristsiirete kohta. Kahe punkti vaheline kaugus kromosoomi geneetilisel kaardil kujutab nende punktide vahel toimuvate ristsiirete keskmist arvu. 6.3. Rekombinatsiooni sagedus ja distantsid geneetilisel kaardil
koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha, viljakeha kui eoste levikut tagav osa seenest. Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise paljunemisega seotud geenide kaotsiminek. Paraseksuaaltsükkel pintselhalliku näitel, somaatlilse ristsiirde sagedus ja kasu penitsiliini tootmisel. Seente suur plastilisuse ja kiire kohastumisvõime on tagatud sugulise ja suguta tsükli vaheldumise ning paraseksuaaltsükliga. Seente tähtsus inimkonnale. Seened orgaanilise aine lagundajatena. Saprotroof (puidu lagundamine metsatööstuses) biotroof -parasiit -sümbiotroof *Süsinikdioksiid vabaneb atmosfääri *Lämmastik jt. ühendid mulda *mulla ülemine 20 cm horisont sisaldab hektari kohta 5 tonni seeni ja baktereid
Tihedalt kokku pakitud kromomeersete alade reastumisel üksteise kõrvale moodustuvad tumedad vöödid. Kromoosomikaardid Geneetilised kromosoomikaardid: antud kaart kujutab endast aheldatud geenide vastastikust paiknemist piki kromosoomi. Geenide suhtelist kaugust üksteisest arvutatakse rekombinatsioonide sageduse kaudu ja väljendatakse sentimorganites ehk morganiidides. Mida kaugemal asuvad geenid üksteisest, seda suurem on nendevahelise ristsiirde tõenäosus. 1 cM (sentimorgan) on suhtelin kaugus kahe geeni vahel, mille rekombinatsioonisagedus ristsiirdel on 1 %. Rekombinatsioonisagedus ei ole stabiilne suurus, see varieerub ka sama organismi erinevate kromosoomide puhul. Füüsilised kromosoomikaardid: jagunevad molekulaargeneetilisteks ja tsütogeneetilisteks. Tsütogeneetiline kaart näitab tsentomeeri, sekundaarsooniste, kromomeeride, eu-ja heterokromatiinivöödi asukohti
Tekib kaks diploidset rakku e iga kromosoom on paarina. Mitoos jaguneb: 1) karüokinees tuuma jagunemine 2) tsütokinees tsütoplasma jagunemine 14. Krossingkover e ristsiire. Ristsiire ehk krossingover (homoloogiline rekombinatsioon) on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. Homoloogilised kromosoomid vahetavad vastastikku samade õlgade või samapikkusi osi (tavaliselt). Ristsiirde tulemusena kromosoomide arv ja kuju tavaliselt ei muutu. TÄHTSUS tekivad geenikombinatsioonid isalt ja emalt pärinevad geenid jagunevad homoloogiliste kromosoomide vahel ümber, mis suurendab pärilikku muutlikkust. Lisaks moodustab materjali loodusliku valiku jaoks populatsioonides, tekivad rekombinantsed isendid (geenivahetuse tagajärel) 15. Mis on eukarüoot? Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi
1. Guanosiinfosfaat VI) 2. G on RNA-s ja komp C-ga 1. RNA transkriptsioon 3. RNA-polümeraas VII) 4. ACGUT 5. ACUGAGUGC VIII) DNA Bioloogia Page 60 Morgan 19. veebruar 2010. a. 10:53 Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad, kusjuures Seadus: Ühes kromosoomis olevad geenid on lineaarses aheluses ja päranduvad üheskoos Reegel: Mida lähemal nad on teineteisele seda väiksem on tõenäosus et nad ristsiirde tulemusena ümber kombineeruvad Kärbsed Geenid kromosoomides, röntgen põhjustab mutatsioone, homeootililised geenid. Tüsedus sama mis inimesel. Nägemine. Bioloogia Page 61 Bioloogia seosed 2. september 2010. a. 10:55 Fundamentaalteadus-uuritakse objektide ja nähtuste olemust ja nende seaduspärasusi Rakendusteadus- teadmiste praktiliste rakenduste leidmine
b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses) asuvad ühe geeni erinevad alleelid. Nt üks alleel on dominantne ja teine alleel retsessiivne (Aa). 11. Mis põhjustab geenide ahelduse? geenilookuste lähestikune paiknemine piki kromosoomi. Aheldunud geenid rekombineeruvad ristsiirde kaudu, mille sagedus oleneb geenidevahelisest kaugusest kromosoomis (Morgani seadus). 12. Transkriptsioon. Matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. (ehk RNA molekuli süntees) Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm RNA- polümeraas DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm (RNA-polümeraas) peab
ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 26. Morgani seadused Aheldusreegel- ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad enamasti koos, sealjuures seda sagedamini, mida väiksem on nende vahemaa piki kromosoomi Ristsiirdereegel- aheldunud geenid rekombineeruvad meiootilise ristsiirde kaudu, kusjuures nende ümberkombineerumise sagedus on seda suurem, mida suurem on geenide vahemaa piki kromosoomi. 27. Kromosoom, kromosoomi tüübid Kromosoom- Eukarüoodi DNA on jaotunud mitmeks kromosoomiks - seda tõenäoliselt selleks, et genoom oleks rakus lihtsamini ja efektiivsemalt manipuleeritav. Eukarüootide kromosoomid paiknevad rakutuumas ning on tsütoplasmast eraldatud kahekihilise tuumamembraaniga. Lisaks
pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku jagunemise profaasis esinev homoloogiliste valgusenergiat. Kuulub kloroplasti koostisse. kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kloroplast membraanidest koosnev taimeraku Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli geenivahetus. sisaldav plastiid. Kromosoommutatsioon mutatsioonilise Kobarloode (moorula) sügoodi jagunemisel muutlikkuse vorm , mis seisneb muutustes (lõigustumisel) tekkiv rakukobar. Lootelise arengu
2. Ehituslik (taimedel rakukestas tselluloos) 3. Kaitse (putukate välisskelett kitiinist) 2. Pärilik muutlikkus, selle vormid Pärilik jaguneb: · Kombinatiivsed vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüübis(vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks; kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu ; tekib meioosiprotsessis (sugurakkude moodustumisel) ristsiirde käigus ja viljastumisel.) · Mutatsiooniline muutlikus - olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid; muutuvad genoomi, kromosoomide ja geenide struktuur; Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel või mutageenide mõjul . Geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, võivad tekkida uued alleelid Kromosoommutatsioonid kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused
1. geenid paiknevad kromosoomides 2. geenide arv on alati oluliselt suurem kui kromosoomide arv 3. järelikult ühes kromosoomis on palju geene (inimesel 46 kromosoomi, 32 000 geeni) 4. geenid on kromosoomis lineaarses järjestuses 5. ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad enamasti koos ehk aheldunult 6. geenide koos pärandumine pole absoluutne, see rikutakse meioosis kromosoomide ristsiirde käigus 7. mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurema tõenäosusega päranduvad nad koos 8. mida kaugemal on geenid kromosoomis üksteisest, seda suurema tõenäosusega nad lahknevad geenivahetuse käigus Aheldunud pärandumine ja geenivahetus - mõlemal vastandlikul protsessil on bioloogiline tähtsus. Seda tõestab nende mõlema säilumine evolutsioonis
vaadeldava tunnuse suhtes erinev alleel. (Aa) 24. Mis põhjustab geenide ahelduse? Geeniaheldus (gene linkage) -- geneetilise ahelduse kitsam, klassikaline mõiste, mis tähendab piiratud (mittevaba) rekombineerumist geenide vahel genotüüpide pärandumisel, st. Mendeli III (sõltumatu lahknemise) seaduse rikkumist. Geeniaheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest piki kromosoomi. Aheldunud geenid rekombineeruvad ristsiirde kaudu, mille sagedus oleneb geenidevahelisest kaugusest kromosoomis (Morgani seadus). Geneetiline aheldus on tingitud geneetiliste markerite lähestikusest paiknemisest ühes lineaarses struktuuris, ühes kromosoomis või muus genoomses nukleiinhappemolekulis (NH). 25. Mis on replikatsioon? Nukleiinhappe (DNA või RNA) ahel kasvab 5'3' suunas. Nukleiinhappe sünteesil lülituvad sünteesitavasse ahelasse nukleotiidid, mis on komplementaarsed matriitsahela
Selle tulemusena lahknevad kromatiidid teineteisest ja liiguvad koos käviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja kokku teib neli tütarrakku. Käviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Ristsiire kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. 2.Elu omadused. *kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Vastavalt sellele, kas organism koosneb ainult ühest või mitmest rakust, jaguneb elusloodus kahte rühma: ainuraksed ja hulkraksed. Ainuraksed organismid on nt. bakterid, protistid kingloom. Hulkraksed inimene, taimed, loomad, vetikad, seened.
Metafaas: kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile Anafaas: homoloogilised kromosoomide eralduvad ja liiguvad vastaspoolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad, toimub tsütokinees, kromosoomid ei keerdu lahti, tekib kaks tütarrakku. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. 2. jagunemise protsessid toimuvad samamoodi nagu mitoosifaasides. Meioosi tähtsus. Ühest diploidsest rakust moodustub 4 haploidset tütarrakku. Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad, see suurendab pärilikku muutlikkust. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. Vaegmoone. Muna>vastne>valmik. Vastsel mõningad ehituslikud erinevused täiskasvanuga, mõõtmetelt väiksem. Lutikad, tirtsud, prussakad Täismoone. Muna>vastne>nukk>valmik. Vastne ei sarnane valmikuga mingil moel. Liblikad, mardikad, kahe- ja kiletiivalised. Vastsete nimetusi: liblikas-röövik, mardikas-tõuk, kahetiivaline-vagel.
o nähtus, kusühe organi või tunnuse muutusega kaasneb teise organi või tunnuse muutus. 24. Geenide aheldus. Krossingover. Geenide rekombinatsioon ehk ümberpaiknemine ühest homoloogsest kromosoomist teise. Mida kaugemal geenid kromosoomis üksteisest asuvad, seda suurem on nendevahelise krossingoveri tõenäosus. Krossingoveri sageduse alusel koostatakse erinevate loomaliikide kromosoomikaardid, kus määratakse ära teadaolevate geenide suhteline järjestus aheldusrühmas (kromosoomis). Ristsiirde sagedus näitab ahelduse püsivust lookuste vahel. Kui rekombinantemoodustub vähem, on lookused tugevamini aheldunud ja vastupidi. Geenidevahelise geneetilise kauguse mõõtühikuks on morgan. Enam kasutatakse ühikut sentimorgan ehk cM, mis vastab 1%-lisele ristsiirete sagedusele (100 cM= 1 morgan(M)). 25. Tunnuse mõiste. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Organismi morfoloogilised, füsioloogilised ja biokeemilised iseärasused,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
