Parameetrid Materjal: S355J2H Varda pikkus: L= 1050 mm = 1,05 m Voolepiir tõmbel: σy = 355 MPa Varutegur: [S] = 2 Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa Varraste redutseerimistegurid: μ1=1 μ2=2 μ3=0,5 μ4 =0,7 Varraste nõtkepikkused: LE 1 =μ 1∗L=1,05 m LE 2 =μ 2∗L=2,1 m LE 3 =μ3∗L=0,525 m LE 4=μ 4∗L=0,735 m Ristlõike mõõtmed (mm): 40 x 40 x 2,0 Inertsiraadiused: i x =i y =1,54 cm 2 Ristlõike pindala: A=2,94 cm Euleri piirsaledus λ E=π∗ √ 2E [σ y] σy [ σy ]= = 355/2 = 117,5 MPa S ...
y = ax2 + bx + c ja luua tabeli andmetest graafik (peaks tulema parabool). Tabelis ja graafikul peab olema vähemalt 10 punkti. kujud materjalid värvid Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida uuel töölehel järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Luua kasutajaliides detaili mõõtmete sisestamiseks (määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele) ning värvi ja materjali margi valimiseks hinnakirjast (kasutada valideerimist loeteluga). Materjal ja värv valida vastavalt variandile (vt allpool toodud variantide tabel) lehtedelt Materjalid ja Värvid. 4
14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele! Paindemoment on positiivne, kui varda kõverus suureneb (raadius väheneb); Paindemoment on negatiivne, kui varda kõverus väheneb (raadius suureneb). 14.3. Miks painutatud kõvera varda neutraalkiht ei lange kokku varda teljega? varda neutraalkiht paikneb teljest "seespool"; Neutraalikhi asukoha ligikaudne avaldis: I -ristlõike inertsimoment peatelje suhtes, [m4]; 14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)? ohtlik lõige on K- seal mõjuvad kahe sisejõu (N ja M) suurimad väärtused ( = 90º); 14.5. Millise kujuga on kõvera varda ristlõike paindepinge epüür? 14.6. Millal võib kõvera varda painde tugevusarvutustes kasutada sirge varda metoodikat? 14.7. Kumb annab konservatiivsema tulemuse: tugevusanalüüs kõvera või sirge varda metoodika järgi? Sirge varda metoodika järgi. 14.8. Missugune on tihe keerdvedru?
Kui D<0, siis lahendid puuduvad. Valemites kasutada nimesid!!! 2) Teha ruutparabooli y = ax2 + bx + c graafik vahemikus (5; 5). kujud materjalid värvid Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB
Kui D<0, siis lahendid puuduvad. Valemites kasutada nimesid!!! 2) Teha ruutparabooli y = ax2 + bx + c graafik vahemikus (5; 5). kujud materjalid värvid Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB
Kui D<0, siis lahendid puuduvad. Valemites kasutada nimesid!!! 2) Teha ruutparabooli y = ax2 + bx + c graafik vahemikus (5; 5). kujud materjalid värvid Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB
Kui D<0, siis lahendid puuduvad. Valemites kasutada nimesid!!! 2) Teha ruutparabooli y = ax2 + bx + c graafik vahemikus (5; 5). kujud materjalid värvid Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB
Kui D<0, siis lahendid puuduvad. Valemites kasutada nimesid!!! 2) Teha ruutparabooli y = ax2 + bx + c graafik vahemikus (5; 5). kujud materjalid värvid Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB
Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on q, siis läbib aja t jooksul pindala S kogulaeng Q = qN = qnvtS, kuna teepikkus l = vt Järelikult, kuna I = Q/t, saame, et I = qnvS I – voolutugevus, q – laengusuurus, n – konsendratsioon, v- laengukandjate kiirus; S – juhi ristlõike pindala, l – pikkus. Ül Kui suur on juhtivuselektronide triivliikumise kiirus juhis, kus nende kontsentratsioon on 4 * 1028 m-3 ? Juhi ristlõikepindala on 50 ruutmillimeetrit ja I = 3,2 A. Elektroni laeng on 1,5 * 10-27 C. Elektritakistus Vabade laegnukandjate suunatud liikumine ehk triivimine on juhis takistatud, sest neile jäävad teele ette metalli ioonid, mis asuvad kristallvõre sõlmedes.
20 0 -6 -4 -2 0 2 4 6 -20 kujud materjalid värvid Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid
tasemekoolitus.Spordi üldained. LIIKUMISVAEGUSE MÕJU LIHASKOELE Liikumisvaegusele on aeglased lihased tundlikumad kui kiired. Juba kahenädalase liikumisvaeguse jooksul langeb oluliselt aeglase lihase kaal ja toimuvad muutused ka lihase kiutüüpides. Näiteks kui vaatlusalusteloli aeglases lihases 85% aeglasi kiude,siis pärast kahenädalast voodireziimil viibimist langes nende protsent 53-le ja vähenes aeglaste kiudude ristlõike pindala. Samal ajal suurenes aeglases lihases oluliselt kiiretekiudude osakaal. Selleks ,et lihase kaal ja ristlõike pindala jõuaks tagasi endisele tasemele,kulub kolm nädalat aktiivset reziimi. Üleminekul voodireziimilt aktiivsele suureneb oluliselt hübriidkiudude osakaal lihases, eriti kombinatsioon I ja IIa müosiini raskete ahelate isovormidest. Ka hübriidkiudude suhte normaliseerumiseks kulub kolm nädalat aktiivsel reziimil. Seega
d. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. e. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Vali üks: a. Katkevenivus on sitkusnäitaja b. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm² ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena. c. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. d. Katkevenivus on tugevusnäitaja Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Vali üks: a. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda b
kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea langemiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10 m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosad on vasarpea, mille külge on kinnitatud ülemine pinn, ja alasi, mille külge on kinnitatud alumine pinn. Vasarpea käitamiseks kasutatakse suruõhu vasaraid ja hõõrd- ehk friktsioonpresse. GOST annab vasarpeade massiks 1...8 tonni. Sepistamiseks vajaliku vasarpea mass kg-s leitakse valemiga G = k x F , F on töödeldava tooriku ristlõike pindala cm² ja k on parandustegur (süsinikterastel k = 5, eriterastel k = 7, värvilistel metallidel k = 3,5). Sepistamise põhioperatsioonideks on jämendamine, venitamine, raiumine, augu löömine, painutamine, väänamine ja sepakeevitamine. Jämendamine on operatsioon, mille käigus vähendatakse tooriku kõrgust ja suurendatakse läbimõõtu. Tooriku osalist jämendamist (needi pea tegemine) nim. Paikseks jämendamiseks
1. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast ja juhi materjalist. Eritakistus näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga juhi takistus. Väikese eritakistusega materjalid on head elektrijuhid. Nt. Vask, hõbe, kuld, alumiinium. Suure eritakistusega juhte kasutatakse elektriliste küttespiraalide valmistamiseks. Need on erinevate metallide sulamid. Nt. Nikeliin, nikroon. R=*l/S R- takistus (), - eritakistus (*m) või *mm2/m, l- juhi pikkus (m), S- juhi ristlõike pindala (m2) või mm2 2
Parandada: TALLINN 2016 RA RB A G F E D C B Tala on koormatud jõuga F , q ja momendiga M . Tala materjal teras S235. Koostada põikjõu ja paindemomentide epüürid ja valida vajalik ristlõike kuju. Leiame toe reatsioonid kirjutame tasakkalu valemid. ( l3 -l2) m A =0=¿ R Bl+ M -q( l3-l2 ) l- ( 2 ) -Fl 1=0 2 q( l 3 -l 2 )
3. Pulbri kaal G = 98g 4. Mõõtpudelpulbri ja vedelikuga = 212g 5. Vedeliku ruumala 6. Pulbri absoluutmaht V = 36 7. Pulbri erimass Vedelik 1. Tühi mõõtklaas 2. Mahupiir V = 100 3. Mõõtklaas vedelikuga 4. Vedeliku kaal G = 88g 5. Vedeliku erimass TÖÖ NR.3 PUIDU SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE PIKI KIUDU Töö tulemuste vormistamine 1. Puidu liik mänd 2. Survetugevuse määramine piki kiudu Nr. Liik Ristlõike Ristlõike Purustav Niiskuse Survetugevus mõõtme pindala jõud sisaldus d kg % mm 1 mänd 39 x 38 14,82 p=51atm 544,69 11,2 0,05 551,7 8517kg 2 mänd 39 x 38 14,82 p=53atm 597,23 12,5 0,05 612,16
ja loo tabeli andmetest graafik (peaks tulema parabool). Tabelis ja graafikul peab olema vähemalt 10 punkti. kujud materjalid värvid Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindalwa, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Koostada valemid, mis lähtuvad etteantavatest mõõtmetest ja võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid 4
y = ax2 + bx + c ja luua tabeli andmetest graafik (peaks tulema parabool). Tabelis ja graafikul peab olema vähemalt 10 punkti. kujud materjalid värvid Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida uuel töölehel järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Luua kasutajaliides detaili mõõtmete sisestamiseks (määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele) ning värvi ja materjali margi valimiseks hinnakirjast (kasutada valideerimist loeteluga). Materjal ja värv valida vastavalt variandile (vt allpool toodud variantide tabel) lehtedelt Materjalid ja Värvid. 4
liidetakse. 25. Mis on elektrivool? – Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine 26. Mis on elektromotoorjõud? – jõud, mis paneb vooluallikas osakesed liikuma. Ehk vooluallikas olev kõrvaljõudude poolt tehtud töö ühikulise laengu ümberpaigutamiseks ühelt klemmilt teisele. 27. Mis on pinge? Mis on vooltugevus? – Pinge näitab, palju on vaja tööd teha, et laeng ümber paigutada. Voolutugevus näitab, kui suur laeng kantakse ajaühikus läbi juhi ristlõike. 28. Mis on voolutihedus ja kuidas on see seotud voolutugevusega? (Tähtede tähendused). Voolutihedus näitab, kui suur vool läbib juhtme ristlõikepindala ühikut. J = qe * n * vtriiv 29. Ohmi seadus avatud ahela osa kohta. (Tähtede tähendused) – Võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I = U/R = f1 – f1 + E / R 30. Ohmi seadus suletud ahela kohta. (Tähtede tähendused) I = E / R 31. Kirchhoffi esimene seadus. – Sõlme sisenevate ja väljuvate voolude
782∙ 212 M min = = =−154 kNm 8 8 M 717 ∙ 106 3 3 W= = =2020 ∙ 10 m m fy 355 Valitud tala HEA 400 S355 W el , y =2311 ∙ 103 mm3 2 G=125.0 kg /m W pl , y =2562∙ 103 mm 3 A=15900 m m2 h=390 mm b=300 mm t f =19 mm t w =11 mm r=27 mm 3 Kandepiirseisundis - Ristlõiketugevus Ristlõike klass 1 Painutatud ristlõike kandevõime ja lõikekandevõime W f 3 2562 ∙ 10 ∙ 355 M c ,Rd = pl y = =909.5 kNm γM0 1.0 A v = A−2 ∙ b∙ t f + ( t w +2 ∙r ) ∙ t f =15900−2 ∙300 ∙ 19+ ( 11+2 ∙27 ) ∙ 19=5735 m m2 >η ⋅h w ⋅t w =1.2 ⋅ ( 390−2⋅ ( 27+ 19 ) ) ⋅ Profiilli lõike pindalaks võib võtta A v =5735m m2 .
sisetakistusest mitu järku väiksem. Sel juhul võime kirjutada vastavalt valemi (3) põhjal, et (4) Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4) (5) Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga ning siit saame, et (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Mõõdame kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kanname tulemused tabelisse (Tabel 1). Leiame traatide keskmised diameetrid. Traadi diameetri mõõtmine Tabel 1 Järjekorra d1 (mm) d2 (mm) number 1. 1,60 0,76 2
Sel juhul voime kirjutada vastavalt valemi (3) pohjal,et (4) Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vordusest (4) (5) Seos (5) näitab meile,et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja soltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k = r/S ning siit saame,et r = k·S (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 4.Töö käik. 1.Protokollige mooteriistad. 2.Mõõtke kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kandke tulemused tabelisse 1. Leidke traatide keskmised diameetrid d1 ja d2. Saadud keskmiste diameetrite abil leiate traatide ristlõike pindalad ( S=pr2) Traadi läbimõõdud d 1 d2 1 0,75 1,6
Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vrdusest (3) RDF DF l (4) S Seos (4) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sltuvuse graafikuks on sirge tusuga k = /S ning siit saame, et = k·S ( m) (5) kus S on traadi ristlõike pindala. 4. Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 1mm; r1=0,5mm d2 =1,27mm; r2=0,635mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2). S1 =*0,520,785mm2 7,85*10-7m2 S2 =*0,63521,267mm2m2 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral
F = 300 kN - ülekantav koormus Määrata ja arvutada: · Sobivad nurkterased · Needi läbimõõt (d) · Needirea kaugus nurkterase servast (a) · Neetide arv (n) · Sõlmlehe paksus () ja laius (b1 ) 2. Nurkterase valik · Ühe nurkterase sisejõud tõmbel, kN F 300 N L = FL = ; N L = = 150 kN 2 2 · Tõmbe tugevustingimus N = L [ ] AL · Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala, m² N 150 103 AL == L ; AL 9,375 10-4 m 2 9,38 cm 2 [ ] 160 10 6 · Nurkterase korrigeeritud ristlõikepindala, cm² AK = 1,15 AL ; AK = 1,15 9,38 = 10, 787 10,8 cm 2 2 · Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest AT AK Equal angles Tabelist saadud profiili olulised andmed
Kui D<0, siis lahendid puuduvad. Valemites kasutada nimesid!!! 2) Teha ruutparabooli y = ax2 + bx + c graafik vahemikus (5; 5). kujud materjalid värvid Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB
ja loo tabeli andmetest graafik (peaks tulema parabool). Tabelis ja graafikul peab olema vähemalt 10 punkti. kujud materjalid värvid Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindalwa, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Koostada valemid, mis lähtuvad etteantavatest mõõtmetest ja võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid 4
c. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem d. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel samasuured Score: 10 / 10 Küsimus 7 (10 points) Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 15862N ja katsekeha ristlõike pindala S=33mm2 Student Response: 480.66 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 8 (10 points) Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 20249N ja katsekeha ristlõike pindala S=98mm2 Student Response: 206.62 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 9 (10 points) Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a
MASINAELEMENDID TÖÖ NR. 3 RIHMÜLEKANDE ARVUTUS Lähteandmed: nnom= 955 p/min Pnom = 2,38 kW ulü = 3,3 1. Kiilrihma ristlõike väljavalimine. Nomogrammi järgi valin A kiilrihma. 2. Vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm. Tabelist sain D1min = 90 mm 3. Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1. Tabelist L3 valin rihma lõplikuks läbimõõduks 100 mm. 4. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm. D2 = D1u(1 - ), kus u rihmülekande ülekandearv; = 0,01...0,02 libisemistegur. = 0,02 - 0,01g, kus g optimismitegur.
sisetakistusest mitu järku väiksem. Sel juhul võime kirjutada vastavalt valemi (3) põhjal, et (4) Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4) (5) Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga ning siit saame, et (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 3. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Mõõdame kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kanname tulemused tabelisse (Tabel 1). Leiame traatide keskmised diameetrid. Traadi diameetri mõõtmine Tabel 1 Järjekorra d1 (mm) d2 (mm) number 1. 1,60 0,76 2
RDF (4) l DF S Seos (4) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sltuvuse graafikuks on sirge tusuga k = /S ning siit saame, et = k·S ( m) (5) kus S on traadi ristlõike pindala. 4.Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 1,28 mm d2 = 0,5 mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2). S1 = 1,3 mm2 = 1.3 * 10-6 m2 S2 = 0,2 mm2 = 0,2 * 10-6 m2 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke
R kesk = (R kesk.kaob + R kesk.tuleb)/2 = 5956 oomi Hajuvus skaob=2,1 stagasi=2,1 Mõõtmise usaldatavus ja usaldusvahemik Kasutades usaldusnivood 95%, saame Rusaldusvahemik_kaob = 5889 kuni 6058 Rusaldusvahemik_tagasi = 5892 kuni 6052 (usaldusvahemiku arvutamiseks on kasutatud exceli Data Analysis funktsiooni) Suurim lubatav liini pikkus AWG 22 kaabli teoreetilised andmed Takistus sõltub telefoniliini pikkusest, telefoniliini ristlõike pindalast ja materjali eritakistusest. Valem: R = l × / S , kus R - liini takistus [] l - liini pikkus [m], S - liini ristlõike pindala [mm2], - eritakistus [mm2/m]. Seega l = R × S / Telefoniliin on AWG-22 ja tema juhtme läbimõõt: d = 0,644 mm. Juhtme läbimõõdust arvutame juhtme ristlõike pindala: S = × d2 / 4, seega S = 3,14 × 0,6442 / 4 = 0,3257 mm2 Telefoniliini juhtme materjal on vask (Cu). Vase eritakistuse on: = 1,68×10-8 m = 0,0168 mm2/m [ 1 m = 106 mm2/m ]
y = ax2 + bx + c ja luua tabeli andmetest graafik (peaks tulema parabool). Tabelis ja graafikul peab olema vähemalt 10 punkti. kujud materjalid värvid Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida uuel töölehel järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Luua kasutajaliides detaili mõõtmete sisestamiseks (määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele) ning värvi ja materjali margi valimiseks hinnakirjast (kasutada valideerimist loeteluga). Materjal ja värv valida vastavalt variandile (vt allpool toodud variantide tabel) lehtedelt Materjalid ja Värvid. 4
Reostaadi traadi aine määramine: Skeem: Arvutused: 1)Leian traadi pikkuse. 650,62 cm=6,51 m 2) Leian traadi läbilõike. 0,64 mm 3) Traadi ristlõike pindala arvutamine. 4) Reostaadi takistuse R leidmine. 5) Arvutan traadi eritakistuse. Järeldus: Antud traadi eritakistus on 0,52. Selline eritakistus on samane konstantaani eritakistusega, sellepärast traat on konstantaanist.
Anu Alajärv Praktiline töö Tööülesanne: Reostaadi traadi aine määramine. Mõõtetulemused: ; Skeem: Arvutused: 1) Arvutan traadi pikkuse. 2) Arvutan traadi läbilõike. 3) Arvutan traadi ristlõike pindala. 4) Arvutan reostaadi takistuse R. 5) Arvutan traadi eritakistuse. ; Järeldus: Antud traadi eritakistus on 0,52. See eritakistus on sama konstantaani eritakistusega, mis on, seetõttu arvan, et tegu on konstantaanist traadiga.
U I = I- voolutugevus (A), U- pinge (V), R- takistus () R 7. Millest on põhjustatud metallide takistus? Metallide takistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. 8. Defineerida takistuse ühik. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper. 1= 1V/1A 9. Millest sõltub juhi takistus? Lisa valem. Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast, ainest. R= *l/ S (Sellest tuletades, ülesannetes vaja l= RS/2) R = takistus () l = juhi pikkus (m) S = ristlõike pindala (m2, mm2) (ehk roo) = eritakistus (mm2/m või m viimane ei ole põhiühik) 10. Defineerida eritakistus. Eritakistus on füüsikaline suurus mis, iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Eritakistus on võrdne 1 m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga keha takistusega. 11. Nim. eritakistuse ühikud. 1mm2/m 1m 12
Mõlemad on staatilised koormamise viisid c. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem d. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel samasuured Score: 10 / 10 Küsimus 7 (10 points) Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 16766N ja katsekeha ristlõike pindala S=50mm2 Student Response: 328.6 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 8 (10 points) Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 20261N ja katsekeha ristlõike pindala S=37mm2 Student Response: 547.59 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 9 (10 points) Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a
F = 260 kN - ülekantav koormus Leida: 1. Sobiv nurkteras või terased 2. Needi läbimõõt (d) 3. Neetide arv (n) 4. Needirea kaugus nurkterase servast (a) 5. Sõlmlehe paksus () ja laius (b1 ) 2. Nurkterase valik · Ühe nurkterase sisejõud tõmbel, kN F 260 N L = FL = ; N L = = 130kN 2 2 · Tõmbe tugevustingimus N = L [ ] AL · Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala, m² N 130 10 3 AL L ; AL = = 16 10 -4 m 2 16cm 2 [ ] 81 10 6 · Nurkterase korrigeeritud ristlõikepindala, cm² Ak = 1,15 AL ; AK = 1,15 16 = 18,4cm 2 2 Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest AT AK · Equal angles Tabelist saadud profiili olulised andmed T =11 bT = 75 bT = 90 - profiili laius
1. Sobiv nurkteras või terased 2. Needi läbimõõt (d) 3. Neetide arv (n) 4. Needirea kaugus nurkterase servast (a) 5. Sõlmlehe paksus () ja laius (b1 ) 2. Nurkterase valik · Ühe nurkterase sisejõud tõmbel, kN F 390 N L = FL = ; NL = = 195kN 2 2 · Tõmbe tugevustingimus N = L [ ] AL · Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala, m² NL 195 10 3 AL ; AL = = 12,1875 10 -4 m 2 12,19cm 2 [ ] 160 10 6 · Nurkterase korrigeeritud ristlõikepindala, cm² Ak = 1,15 AL ; AK = 1,15 12,19 = 12,0185 12,02cm 2 2 · Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest AT AK Equal angles
3) Teha VBA makro, mis loeb töölehelt kordajad ning leiab ja kirjutab töölehele juured x1, x2 või teated nende puudumise kohta kujud materjalid värvid Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid
B. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata C. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile D. Materjali võime purunemata taluda koormust. E. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada Score: 3/3 5. Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=14 767N ja teimiku ristlõike pindala So=22mm2 Student Response Answer: 671,23 Units: N/mm2 Score: 3/3 6. Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=133,31mm Student Response Answer: 13,31 Units: % Score: 0,9/3 7.
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk,
· Millist suunda loetakse kokkuleppeliselt voolu suunaks? Voolu suund on kokkuleppeliselt määratud positiivsete laengute liikumissuuna järgi. · Kuidas on määratletud voolutihedus kui elektrivoolu iseloomustav suurus? Miks on vaja seda suurust lisaks voolutugevusele? Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus, mis on määratud voolutugevuse ja juhi ristlõike pindala suhtena. I qnvS j= = qnv S S Voolutihedus näitab laetud osakeste kontsentratsiooni juhi ristlõikes. · Millest on põhjustatud juhtide elektriline takistus? Juhtide elektriline takistus on põhjustatud elektronide põrkumisest vastu ioone. Takistite jadaühendus kogutakistuse leidmisel takistused liidetakse
p Ds t = p= t Ds 0,0004 0,002 p= = 3,8 10 -5 Pa = 3,8 10 -10 bar 0,021 Vastus: Torustiku minimaalne siseläbimõõt peab olema 20,6 mm, et tagada antud vedeliku voolukiirus. Maksimaalne rõhk, mida valitud toru talub on 3,8 10 -10 bar. Ülesanne 6 Läbi drosseli voolab vedelik, mille tihedus on kg / m3. Milline on vedeliku vooluhulk läbi drosseli l/min, kui rõhkude vahe drosseli ees ja järel on p bar. Drosseli avanenud ristlõike pindala on A mm2 . Vooluhulga tegur =0,65. Antud: 3 = 1000kg / m vedeliku tihedus p = p1- p 2 = 5bar = 5 10 Pa 5 rõhkude vahe drosseli ees ja järel A= 3,5 mm 2 = 3,5 10 -6 m 2 ristlõike pindala µ = 0,65 vooluhulga tegur q=? (l/min) vooluhulk Lahendus: 2 p q = µ A
Kordamis küsimused: Tehnomaterjali praktikum- TÕMBETEIM 1.Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Maksimaaljõule (Fm) vastav mehaaniline pinge, määratakse maksimaaljõu ja teimiku algristlõike pindala jagatisega. (vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile) 2.Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ning kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude eemaldumist säilitab detail oma kuju ja mõõtmed. Tinglik voolepiir on märgitakse kokkulepitult pingele kus keha on pikenenud oma alg mõõtmetest 0,2% võrra. Määratakse tõmbediagrammi abil, mõjuv jõud jagatud keha alg ristlõikepindalaga. 3.Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus? Tugevust ja plastsust. Tugevus- materjali võime purunemata taluda koormust. Plastsus on materjali võime muuta purunem...
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Müraisolatsiooniindeks 1- kivisein - 56 dB ½ -kivisein - 48 dB ¼ -kivisein - 44 dB Kasutusohutus Ei esitata erinõudeid Hügeenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus Ei ohusta tervist ega keskkonda Mõned andmed vahelae- ja katuspaneelide kohta ressursist: www.betoonelement.ee Õõnespaneelid (HCE-paneelid) Õõnespaneeli tähised ja tüübid: HCE400 HCE400 - Ristlõike kuju (valumasinat) näitav tähis 400 - Kõrgus mm Põhitüüp paneeli paksus Tulepüsivus Paneeli Omakaal Toetuspinna mm aeg omakaal vuugitult pikkus projekt.-sel kg/m² kg/m² min mm HCE200 R60 250 265 65 HCE220 R90 317 340 65
I – Voolutugevus (1A) u – pinge (1V) R – takistus (1 oom) Roo – eritakistus (1 oom mm2/m) l – juhi pikkus (1m) S – juhi ristlõike pindala (1m2) I = u/R => R= roo*l/s R= V/I R= roo*l/s => roo=R*S R=roo*l/s => l=R*S/roo I = u/R => u=R*I I= u/R => R= u/I Roo= e*s/l => l= R*s/roo R= roo*l/S => S= roo*l/R
Nihikuga mõõtes tuleb plaadi paksuseks d = 5,73±0,11 mm Kruvikuga mõõtes aga d = 5,905±0,021 mm Toru välisläbimõõt, tuleb nihikuga mõõtes dv = 67,44±0,14 mm Toru siseläbimõõt, tuleb nihikuga mõõtes ds = 65,16±0,26 mm1 1 Selline suur veavahe on tingitud asjaolust, et nihiku kasutamisel siseläbimõõdu mõõtmiseks tuleb tegelikkust tulemusest lahutada teatud suurus, see aga muudab mõõtmise veel ebatäpsemaks. Toru ristlõike pindala tuleb arvutuste teel, arvestades mõõtmistulemusi järgmine: S = 237,45±30,5 mm2
Laboratoorne töö No 2 1. Kasutatud mõõteriistd ja seadmed: Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1 Siseindikaator 100...160 0,01 2 Nihik 0...120 0,1 2 Silinder 35 120 - 2. Mõõteskeem: 3. Mõõtetulemused Mõõte- Lugem ristlõikes Keskm- Seade- Tegelik siht A-A B-B C-C hälve mõõde mõõde I-I -0,03 -0,06 -0,02 -0,02167 120 119,97833 II - II -0,07 -0,01 0,06 Ovaalsus 0,04 -0,05 -0,08 4. Lühike töö kirjeldus. Mõõteriista ehitus, nulli seadmine, mõõtmisvõtted. arvutused, järeldused. Silindri läbimõõdu määramine nihikuga. Siseindikaatori kalibreerimine. Siseindikaatoriga silindri ristlõike määramine kolmes l...
w Kus, K 12 - redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist. 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Esmalt mõõdetakse proovikeha mõõtmed. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +/- 0,5 minutit pärast peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemi 4 abil. Rs = aP*b (Valem 4) Kus, P- purustatav jõud a, b- ristlõike mõõtmed Seejärel määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus tuleb ümber arvutada standardniiskusele. Kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit 5. Rs,12 = Rs,w [1+a(w-12)] (Valem 5) Kus, - parandustegur, = 0,04 - Survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm2] Kui proovikeha niiskussisaldus ületab hügroskoopse piiri, kasutatakse valemit 6.
kus: u varda punkti siire (punkti B siire on uB), [m]; x selle punkti koordinaat (xB), [m]; l varda pikenemine (vaba otsa siire), [m]; l varda pikkus (vaba otsa koordinaat x), [m]; N varda sisejõud (N = F kogu vardas), [N]; F varda pikikoormus [N]; A varda ristlõike pindala, [m2]; pikkepinge ( = N/A), [Pa]; E varda materjali elastsusmoodul, [Pa]. Punkti siire on tavaliselt seda suurem, mida kaugemal ta asub deformeeruva detaili/süsteemi liikumatust kinnituskohast. 9.3. Astmeliselt muutuv tõmme ja surve 9.3.1. Astmeliselt koormatud ühtlane varras Iga ühtlase sisejõuga lõiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
