Membraankarp ja membraankarpides moodustatud membraanplokk. 11.Raskuskolbmanomeetrites tasakaalustatakse mõõdetava rõhk kalibreeritud massiga vihtide abil. Mõistetavalt sobib taoline mõõtmisviis vaid laboratoorsel mõõtmisel-eelkõigenteiste manomeetrite taatlemisel ja gradueerimisel. Rõhu mõõtmine kolbmanomeetriga põhineb tema hüdraulilise süsteemi tasakaaluvõrrandil p=gx(M1+M2)/F, p- mõõdetav rõhk, M1 ja M2 vihtide ja kolvi massid, F-kolvi efektiivne ristlõike pndala, gx-raskuskiirendus mõõtmispaigas. 12.Uniftseeritud telemeetrilised süsteemid. Seni on kasutusel mitmeid erineval põhimõttel töötavaid telemeetriliste süsteeme, mis välistab telemeetriliste süsteemide sõlmede piisavat unifitseerimist, sest süsteemide sisend-ja väljundparameetrid erinevad nii olemuselt kui ka väärtuselt. See raskendab suurel moral mõõdetulemuste raalimimist seadm või tehnoloogiliste protsesside juhtimisel. Siit tuleneb ülesanne
(elektronide või ioonide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need aineosakesed liikuma. Aineosakeste liikumist ja seega ka ainet iseloomustab erijuhtivus (), mis vastavalt Ohmi seadusele on seotud elektrivälja tugevuse (E) ja voolutihedusega (j). Erijuhtivus on eritakistuse pöördväärtus: = 1 / . Kulumiskindlus on masinaelemendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed. Detailide kulumisel võib nende tugevus ristlõike vähenemise või dünaamilise koormuse kasvamise tõttu langeda, samuti võivad detailid täielikult ära kuluda (näiteks mullatöömasinate tööorganid). või tekitada suuremat müra (kiirekäigulistes transpordi- ja tehnoloogilistes masinates). Detailide kulumiskindlust aitab suurendada nende kõvaduse ja pinnasileduse tõstmine, mustuse vältimine ning hõõrduvate pindade õlitamine. Liugelaagrite kulumiskindlus tõuseb tunduvalt kui tagatakse nende töö vedelikhõõrdumise reziimil.
kihis. Plokkseotist kasutatakse peamiselt siseseinte ladumisel. Ristseotis: kasutatakse harilikult siis kui sein on vähemalt ühe kivi paksune;ristseotises vahelduvad pikikivikiht ja põikikivikiht. Mungaseotis: müürikirjas vahelduvad põikikivi-pikikivi-pikikivii-põikkivi. Lõõridega seina seotis: suitus ja ventilatsioonilõõridega siseseina laotakse plokkseotisega ning kõik põiki- ja pikikivid asetsevad kohakuti. Mitmekihiline seotis Täisnurkse ristlõike postide seotis: kandepostid ja kitsamad kui 1m laiused aknavahepostid tuleb laduda neljakihilises seotises. Seotises lubatakse püstvuukide kokkulangemist kolmes üksteisele järgevas kihis. Neljandas kihis aga peavad tellised alati katma kokkulangenud vuuke. Eriseotised Gooti seotis: müürikirjas vahelduvad pikikivi-põikikivi-pikikivi-põikikivi. Mörtideks nimetatakse peeneteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peenetäitematerjalist ja lisanditest.
10 0.20 5 0.00 0 0 1 2 3 4 5 6 7 Vool (A) Graafik 10. Kollase juhtme kasuteguri ning eralduva võimsuse voolust sõltuvus 2.4. Järeldus Soojenedes takistus kasvab, ristlõike suurenedes takistus väheneb ja juhtme pikenedes takistus suureneb.
Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli arvutus väändele 8 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Võlli pöörlemissagedus on 500 min-1 (pööret minutis). Võlli skeem va...
4. Plaadid ja talad eritletakse toestatava kõrguse järgi klassideks. Toekõrgus mõõdetakse toestatava konstruktsiooni alapinna ja toetaseme vahelise kõrguse vahena; 5. Eraldi mahtudena tuuakse välja paksude (üle 200 mm) plaatide raketisetööd plaadipaksuse klasside kaupa; 6. Mahuloetelus nimetatakse eraldi ära talade jooksva meetri mahud; 7. Libsevate raketise tööde puhul näidatakse ära betoneeritava konstruktsiooni ristlõike pindala, konstruktsioonipaksused, libisemise kogukõrgus, avauste ja kinnitusdetailide liik ja maht jne. 37. Millisteks tööliikideks jaotatakse tavaliselt kohtbetoonist konstruktsioonide ehitamine 1. Betoonimahud eritletakse konstruktiivelemendi, betooni tugevusklassi ning eriomaduste (lisandid, teralisus, veetihedus) järgi. 2. Eraldi mahtudena eritletakse talad ja postid, konstruktiivsete jooniste kohased
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm d ja valemid ülikool stituut Õppemärkmik XXXX92 Õpperühm Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid 093892 Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide n...
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm valemid est tööst "kirjanurk". andmed peavad ikool tuut eskond Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja funktsioonide numbrid a b c y nr ...
10. Vooluhulga mõiste. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mis piirab vedeliku voolukiirust torustikus? Mis on voolu keskmine kiirus? Vooluhulk- ühes ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogus. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mahuline vooluhulk- ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogus mõõdetuna mahu ühikutes. Tähis q. Arvutatakse valemiga: q= vxA /s , kus v- vedeliku voolu kiirus, m/s A- Voolu ristlõike pindala, Vedeliku voolukiirust torustikus piirab ??????? Voolu keskmine kiirus- vedeliku kõigi osakeste ühesugune kiirus, millega liikudes annavad nad tõelise vooluhulga. 11. Rõhulang vedeliku voolamisel torustikes. Rõhulangu põhjustavad tegurid. Milles väljendub rõhulangu mõju voolamise tingimustele? Energiakadu väljendub voolava vedeliku rõhu vähenemises, mistõttu nimetatakse seda rõhukaoks (rõhu languks)
kraadise nurga all veeninaks selliselt pinnalt voolab vesi kiiremini ära. Saematerjali mõõtmete valikul tuleb lähtuda standardmõõtmetest. Paksused on 16, 19, 22, 25, 32, 38, 44, 50, 63, 75, 100, 125 ja 150 mm ning laiused 50, 75, 100, 125, 150, 175, 200 ja 225 mm. Need on saematerjali nimimõõtmed niiskusel 20%. Ligikaudselt võib öelda, et niiskuse vähenemine 4% võrra põhjustab ristlõike vähenemise 1% võrra. Nii võivad mõõtmed 50 x 100 mm kahaneda niiskusel 12% mõõtmeteni 49 x 98 mm. Enimkasutatavad mõõtmed ehituses on 19 x 100 (mänd), 22 x 100 (kuusk), 50 x 50, 50 x 100, 50 x 150 ja 50 x 200. Laius 50 mm, eriti paksustel 22 (kuusk) ja 25 mm (mänd), saadakse sageli 100 mm laiuse lahtisaagimisel, mistõttu tegelik laius võib olla 48 mm. Saematerjali pikkus on 1,8...5,4 (6,0) m sammuga 0,3 m.
Kiiruse ja ristlõikepinna korrutis on piki juga konstantne. Hüdrauliliseks raadiuseks R nim elavlõike ja märgpiirde suhet: R= A/ , kus on märg perimeeter. See on arvutatav pikkusmõõde, mis iseloomustab elavlõiget voolutakistuse seisukohast: mida suurem on sama A puhul R, seda väiksem on voolu kokkupuutepind sängiga ja seda väiksem ka liikumistakistust. Vooluhulk on ristlõiget ajaühikus läbiva vedeliku maht: Q= V/t. Voolu keskkiirus: v=Q/A. Voolu pidevuse võrrand kahe ristlõike kohta: v1A1=v2A2 ehk v1/v2=A2/A1. Võrrand kehtib, kui kanali külgseinte kaudu ei toimu vedeliku vahetust. Voolu kineetiline energia on elementaarjugade kineetiliste energiate summa: Liikumishulga tegur: Kineetilise energia tegur: 1.17 Bernoulli võrrand ideaalvedelikule. Kasutatakse vedelike voolamise arvutamiseks. Kiirenduskomponendid: , , , See on Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu voolujoone kohta. 1
Seda, kuidas nimetatud jõud deformeerivad objekti, on näidatud joonistel 5-1 ja 5-2. Metalli tõmbetugevuse määramiseks kinnitatakse katsekeha kahest otsast ja hakatakse tõmbama. Tavaliselt kasvab tõmbejõud ühtlase kiirusega. Katsekeha külge kinnitatakse tensomeeter, mis mõõdab keha lineaarmõõtmete muutumist. Saadakse katsekeha pikenemise l sõltuvus rakendatud jõust. Kuna selle sõltuvuse kuju oleneb katsekeha ristlõike pindalast, siis sõltuvus normeeritakse (jagatakse jõud ristlõike pindalaga ja l algpikkusega). Saadakse sõltuvus koordinaatides pinge deformatsioon (suhteline pikenemine). Mehaaniline pinge avaldub: = F/ A0 [Pa] ja deformatsioon avaldub = l/ l0 (ühikuta). Metalli survetugevuse määramisel loetakse jõud negatiivseks, kuna ka deformatsioon on negatiivne. Nihkedeformatsiooni määramisel (joon 5-2c) leitakse nihkepinge= F/A0 , kus jõud on rakendatud vastassuunaliselt kahele paralleelsele pinnale suurusega A0.
Pidevtoimega masinate jaoks: , 2.1 . - Qt = 3600VtoFto , üh/h : - Vto tööorgani keskmine liikumiskiirus (m/s) , - 1.4 . Fto mat. ristlõike pindala tööorganil (m2) - - - - . 3) - : : - , - ( 25%) - .
rööbiti. 36. Ohmi seadus, valem. Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ning pöördvõrdeline juhi takistusega. Valem I=U/R ühik Amper (A) I=voolutugevus U=pinge R=takistus 37. Millal on juhi takistus 1oom? Juhi takistus on 1 oom siis, kui 1V pinge korral läbib juhti vool tugevusega 1A. 38. Millest sõltub juhi takistus ja kuidas? Juhi takistus sõltub: 1) juhi pikkusest, mida pikem juht seda suurem takistus; 2) juhi ristlõike pindalast (juhi jämedus), mida suurem seda suurem takistus; 3) ainest, mida võtab arvesse eritakistus. 39. Jadaühendus. Jada- ehk järjestikühenduse korral on juhid ühendatud omavahel järgemööda. 1) Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I=I1=I2 2) Pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakndatud pingete summaga. U=U1+U2 3) Jadamisi ühendatud juhtide kohutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga.
kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 3. Avardid ja süvistid. Nende kasutamise eesmärgid.. Avardamist kasutatakse olemasolevate avade läbimõõdu suurendamiseks. Oma ehituselt ja töötamise põhimõttelt on sabaga avardi sarnane spiraalpuuriga, kuid tal on mõned olulised ehituslikud erinevused. Kasutamine: Avardi laastusooned on võrreldes puuri laastusoonega palju väiksema ristlõike pindalaga. Selline ehitus suurendab avardi tugevust ja võimaldab teda kasutada ebatäpsete, kõva pinnaga avade suurendamisel. Samal ajal kujuneb avardi lõikeserv lühikeseks, mis piirab lõikesügavust. Avardamise eriliigiks loetakse süvistamist, mida kasutatakse avadega kontsentriliste silindriliste või kooniliste süviste ja astmeliste avade töötlemiseks ning avade faasimiseks. 4. Millised on hõõritsa kasutamise eesmärgid avade töötlemisel. Miks on tema nimetus hõõrits?
Ristkülikristlõikega talad: tüüplaiusega a Lõugtalad: 30…70cm, keha laiusega 30…70cm, tüüpkõrgusega 50…120cm Itüüpkõrgusega ja HI talad: sammuga tala50…120cm, 10cm, keskosas soovitatavadkülgedelt sammuga ristlõike b vähendatud 10cm). Kompostiit ristlõikega, mõõdudLõugtalad ontalad: 40x60, võivad 40x70,vöö terastalad, laiusega olla 40x80cm;
2 Normaalkonsistentsi leidmine Tumedamaks värvitud rida märgib normaalkonsistentsi. 4.3 Tardumisaegade määramine Katse algus: 0 min 0 sek Tardumise algus: 21 min 30 sek Tardumise lõpp: 24 min 40 sek Graafik 1.1 Kipsi tardumine 4.4 Tugevusnäitajate määramine 4.4.1 Paindetugevuse määramine Proovikehade vanus 7 ööpäeva Tugedevaheline kaugus 100,8 mm Proovikeh Proovikeh Purustav Paindetugevus a nr. a ristlõike jõud, kgf Üksik Keskmine N/mm2 mõõtmed, mm a b h kgf/cm2 N/mm2 224-1 161,0 40,2 40,5 100 22,9 2,3 224-2 161,6 41,0 40,4 90 20,3 2,0 2,15 224-3 161,7 40,7 39,9 240 56,0 5,6
väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle 100 ?C) kuivatatud puit, seda isegi siis, kui mööblit hoida hiljem niisketes tingimustes. 1.4.Raudsepp. Raudsepa lennuavade suurus on u 34 mm, avad ümarad. Vastsete käigud on 3 mm suurused ning tihti järgivad aastarõngaste suunda (toitub põhiliselt aastarõnga kevadpuidu piirkonnas), see annab kahjustustele korrapärase kuju. Täiskasvanud mardikas on 69 mm pikk, vastne kuni 9 mm pikk. Kahjustab puitu kogu ristlõike ulatuses, kuid lülipuidus liikumiseks vajab kõrget niiskusesisaldust või siis seentest kahjustatud puitu. Puuliikidest eelistab lehtpuid, eriti tamme, kuid võib levida ka okaspuus. Raudsepamardika üks eriti erilisi omadusi on võime väga pikka aega püsida liikumatuna. Tihti arvatakse, et mardikas on surnud, kuid tegelikult pole. 2.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE. Putukad ei suuda üldiselt rikkuda viimistletud puitu (värvitud, lakitud, vahatatud, immutatud jms)
Student Response B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D
Ülesanne. Andmed ja valemid Excel ja VBA Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Õpilane Õppejõud Ahti Lohk a valemid el ja VBA Tehnikaülikool atikainstituut ed ja valemid Õppemärkm 1...41 ik Õpperühm Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Viktoriin viimane nr a 1 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3,75 -1 1,15330542 0,68895956 Excel #NAME? #NAME? VBA y 1 ...
METALLURGIA JA PULBERMETALLURGIA: 1. 1) mehaaniline segu- sulam koosneb komponentide A ja B kristallidest. 2) tardlahus- nim. faase, kus üks komponent säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomi paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle peroodi. 3) keemiline ühend- iseloom. Komponentide kristallivõerst erinev kristallivõre, omane aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. 2. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 1) punktdefekt- korrapärasest kristallilisest srtuktuurist kõrvalekalded, mille suurusjärk on võrreldav aatomite mõõtmetega. Hulka kuluvad vakants ja lisandaatom. 2) Joondefekt- hulka kuuluvad dislokatsioonid- jooned mille ulatuses ja ümber on rikutud aatomite korrapärane paigutus. Eristatakse serv- ja kruvdislokatsioone. 3) Pinnadefektid- eralduspinnad üksikute krist...
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: Sissejuhatus Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Keemiliselt koostiselt on viskoos tselluloos. Viskooskiudude kaubanduslikke nimetusi: Argentea; Danufil; Empress; Enka; Enka Profile; Viscose; Faberta; Fibro; Flox; Floxan; Galaxy; Iridel-Viscol; Junlon; Krehalon; Lenzing Viscose; Swelan; Tairiyon; Three Gold Horses; Vibron-Crinol; Viscofil; Viscolan; Viscose. Õõnes on viskooskiud Viloft. Tulekindlad kiud on Fibrafinn ja Visil. Kiud välitööstusele sobivad Sanilon, Sarille, Sterilon L., Viscofil. Kiud lausriidetööstusele Avihaf, Avilon ja Fibro ning kiud rehvitööstusele Cordenka ja Viscord. 1. Millal hakati viskoosi kasutama? Viskoosi tootmise protsess avastati Briti teadlaste Cross, Bevan ja Beadle poolt 1892. Peale pikka keemilist protsessi ekstraheeriti viskoosi tsellofaani valmistamiseks. Tselluloostehiskiude toodeti aastal 199...
karastustemperatuur on vahemikus 815-846 oC ning 1,25 %-lise C- sisaldusega terase karastustemperatuur vahemikus 730-762 oC. Edasiste etappide lihtsustamise eesmärgil valiti esimese terase karastustemperatuuriks 900 oC ja teisel 800 oC. Kuumutuskestus süsinikterase karastamisel saadi kasutades õpikut [2], tabelit (Tabel 2) ning algandmeid. Arvestades antud mõõtmeid, leitakse kuumutusaja kestus minutites ristlõike mõõtmete iga mm kohta ning seejärel kogupikkuse kohta. Kuumutusviisiks valiti elektriahi, sest see sobib mõlemad terase kuumutamiseks – esimesele terasele vastab (ristlõige ring) kuumutuskestus 0,8min/mm – seega seda elementi tuleb kuumutada 0,8*40 = 32 min, teisele terasele vastab (ristlõige ruut) kuumutuskestus 1,5min/mm – seega tuleb teist detaili kuumutada 1,5*10= 15 min. Jahutuskiiruse valikul tuleb lähtuda järgmistest põhilistest seisukohtadest:
ÕPPEMATERJAL Puidurikked Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse PUIDURIKKED Raamatu "Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine" Tartu 2001 põhjal · Ekstsentriline säsi aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu eri suundades võib säsi asukoht ümarpuidu ristlõikel olla ristlõike tegelikust keskmest eemal. Tihti paikneb ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12
Liini üldtähis 3 Soonte või ühesooneliste juhtmete Maanduse üldtähis arvu (nt. 3) võib näidata kaldjoontega või numbriga Peale soonte arvu võib näidata ka 3 × 10 mm2 Cu nende ristlõike ja materjali. Kui Häirevaba maandus vaja, võib lisada juhtme või kaabli margi, voolu liigi, juhistikusüstee- mi jm. tähiseid (vt. tabel 1.4.1) Paindjuht Kaitsemaandus
Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on läbinud vastava väljaõppe ja tunnevad hästi kasutatavate tööriistade ohutu kasutamise nõudeid. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid, releekaitsmed). Kõik elektriseadmed peavad olema vajaduse korral nullitud ja maandatud (keelatud on sega süsteemide kasutamine). Nulljuhe peab olema teistest juhtmetest erinev (värvuse, ristlõike erinevus). Elektrivõrgu korrasolekut tuleb järjekindlalt ja ettenähtud tähtaegadel kontrollida nii välisvaatlusega kui mõõteriistade abil. Tööpäeva lõpul peab viimane tööruumist lahkuja välja lülitama kõik elektritarbijad. 9. Olmeruumid Igale töötajale tuleb tagada koht üleriiete hoidmiseks. Töötajatel peab olema võimalus kasutada sooja ja külmaveega varustatud valamuid. Naistele ja meestele peavad võimalusel olema erladi tualettruumid.
Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonimassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. Kiudbetooni omadused Tavaarmeeringuga seotud kulutuste ja ajakulu puudumine: armeeringu projekteerimine, armatuuri hankimine, transport, ettevalmistus, paigaldus, valueelne kontroll. Armeering paikneb ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses puudub valesti paigaldatud armatuurist tingitud risk. Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaja platsi. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raskesti lumest puhastamine oluliselt lihtsam. Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaha platsi. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri
Näiteks pindalala, ruumala, kiirus jne 26. Millega mõõdetakse mittetasandilisust ja mittesirgjoonelisust? Saab teha Valguspilukontrolliga, kuni 1200 mm pikkuste detailide puhul. Samuti saab näha ka erinevate loodidega näiteks raam latt .Mittesirgjoonelist saab mõõta ümarusmõõturiga 27. Kuidas saab määrata koonilisust, ovaalsust ja tünnilisust? Koonilust Määratakse detaili ühe ja sama ristlõike otstes mõõdetud suurima ja vähima läbimõõdu vahena . Ovaalsust - Määratakse kui kahe risttasandis asuva läbimõõdu suurimat vahet . Näiteks saab kasutada ka kruvikut, kangharki, pneumopikkusmõõturiga jt . Tünnilisust Tehakse kindlaks kui detaili ühe ja keskosa suurima ja vähima läbimõõdu vahet, või kui läbimõõtude vahet detaili vaadeldava pikkuse ulatuses. 28
4 0,55 60 0,009167 1,2153 13 4,10 6,40 0,0410 0,0640 55,517 55,495 0,0007385 0,0011533 Tabel 2. Lisaandmed Alglahus: = 0,095 N; N NH 3 Kolonni geomeetria kolonni siseläbimõõt, m 0,0980 kolonni ristlõike pindala, m 2 0,007543 Alglahus L1, l/s 0,0035 L0, mool/s 0,19444 VNH3 , ml 10 ml Tiitrimine VNH3 , ml 10 NHCl , g-ekv/l 0,1 Tabel 3. Arvutustulemused
Vedeliku erimass : Y=G/V = 146 /150 = 0,97 g/cm3 4. Joonis 9 Töö nr 3. Metallide omaduste määramine . 1.Löögisitkus 1. Töö ülesanne Määrata metalli omadus, näiteks milline on tema sitkus .Selleks tuleb teha ka katsed mille tulemusel on vaja saada vajalikud andmed. 2.Töö käik · Määran löögistikkuse Charpy meetodiga * l = pendli pikkus l=0,535 m Q = pendli mass Q= 5,717 kg = langusnurk = tõusunurk · Arvutada proovikeha ristlõike pindala sälgu kohalt valemi abil F=b x c · Määran alfa · Määran beta · Arvutada proovikeha purustamiseks kulunud tööhulga valemi abil A= Q x l(cos cos · Arvutan eritöö ühe pinnaühiku kohta valemi abil a=A/F 3.Saadud tulemused Proovikeha mõõtmed : B= 7 mm C = 10 mm F = b x c = 7 x 10 = 70 mm2 = 0,7 cm2 F= 0,7 cm2 ja määramine : määramine1= 1300 2= 1300 3= 1300 4= 1300 1= 20 2= 20 3= 30 4= 960
4. Täisvõlli tegelik varutegur väändel ja võlli tugevuse kontroll τ max = WT = 89.77 * 16 π * D3 = 16.93 MPa 0 [τ y ] 162.5 S = τ = 16.93 = 9.6 max 9.6 ≥ 8 Tegelik varutegur on võrdne nõutava varuteguriga, tugevus on tagatud. 5. Õõnesvõlli ohutu sise- ja välisläbimõõt Lahendiks sobib iga toru, mille ristlõike polaar-tugevusmomendi W 0 väärtus on piisavalt suur. Tugevustingimuse teine kuju: T 89.77 −6 W 0 ≥ [W ]0 = [τ ] = 20.31 * 106 = 4.42 * 10 m3 = 4.42 cm3 => W 0 ≥ 4.42 cm3 [W ]0 - nõutav polaar-tugevusmoment (Nm) Sise- ja välisläbimõõdu ligikaudne suhe d/D = 0.6. [ ]
§26. Pukseeritava veose varustus Pukseeritav veos peab olema varustatud piduritulede, tagumiste suuna- ja ääretulede laternatega, haagise tagumiste punaste võrdkülgsete kolmnurksete helkuritega ning aeglase sõiduki ja kiiruse piirangu (25 km/h) tunnusmärkidega. §27. Haakeseadis Haakeseadis peab vastama «Liiklusseaduse» § 13 lõike 3 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud nõuetele. Võib kasutada konksu ja silmusega haakeseadist, kui veduki konksu ristlõike läbimõõt on 50 ¿1 mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on 90 ± 1 mm, silmuse ristlõike läbimõõt on 45¿1 mm ja tööpindade kulumine ei ületa 1,0 mm. Kõik haakeseadised, välja arvatud isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või -trossidega. §28. Pukseeritava veose tehniline seisukord Pukseeritava veose tehniline seisukord peab vastama valmistaja nõuetele. 6. peatükk Erisätted §29. Loa esitamise kohustus
ruumalas. Kõigis suundades ühe suunaga, ei sõltu anuma kujust. Kasutatakse näiteks: Hüdraulilistel seadmetel nt hüdrauliline tõstuk, pidurid o Archimedes’e seadus (+ valem) Vedelikku (või gaasi) asetatud kehale mõjuv raskusväljas üleslükkejõud Fa on võrdne väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. ∑F= F(alumine) + F(ülemine) =0, Fa =mg=ρgV o Vooluhulk (+ valem ja mõõtühik) Vooluhulk Q on seega toru ristlõike pindala S ja voolukiiruse v korrutis Q=Sv, (ühhik: Q=1 m 3/s) o Pidevuse teoreem (+ valem ja joonis) Aine jäävuse seadus. Vedeliku voolamisel muutuva ristlõikega torus on voolamise kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. S1v1=S2v2 , Sv=const o Bernoull’i võrrand ja sellest järeldused (+ valem ja joonis) p+(roo x g x h) + (roo x v2 /2) = const staatiline rõhk + potensiaalne energia + kin energia = const
(5.6) (lg Re − 0,9) 2 Kui Re = 4·103…100·103, siis 0,316 λ= . (5.7) Re 0,16 Keskmine õhu liikumiskiirus arvutatakse valemiga V v= , (5.8) F kus V on õhuvool torustikus, m3/s, F – toru ristlõike pind, m2. Dünaamiline rõhk (voolamise dünaamiline rõhk) : v2 ∆p d = ρ . (5.9) 2 Praktiliselt lahendatakse õhutorustike arvutus nomogrammide abil, kust võib kohe saada torustiku erirõhukao, mis on absoluutselt sileda toru rõhukadu 1m pikkusel lõigul [3]: λ v2 R0 = ρ . (5
10. Millised on terase karastusviisid? Student Response Feedback A. Ühes keskkonnas karastus B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response Feedback A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response Feedback A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 0/2 13.
[-] [kgf] b h Üksik Keskmine Keskmine 1 119,00 88,33 89 1483,33 47,93 2 118,52 88,02 117 1950,00 63,72 56,26 5,63 3 119,57 87,23 104 1733,33 57,15 *5 [t]. Tabel 3. Katsetatud proovikehade survetugevus. Ristlõike Survetugevus mõõtmed Purustav Proovikeha [mm] Survepind Manomeetri jõud kgf/cm² N/mm² nr. [cm²] näit [kgf]
El ektro m a g n etis m . 1. P ö öri s el e ktriväli. Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Elektrivool + magnetväli Liikumine Magnetväli + liikumine Elektrivool Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Induktsiooni elektromotoorjõuks i nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatu...
polüpropüleen-, asbest- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. 1.1.Kiudbetooni omadused Tavaarmeeringuga seotud kulutuste ja ajakulu puudumine: armeeringu projekteerimine, armatuuri hankimine, transport, ettevalmistus, paigaldus, valueelne kontroll. Armeering paikneb ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses puudub valesti paigaldatud armatuurist tingitud risk. Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaja platsi. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raketise lumest puhastamine oluliselt lihtsam. Ehitusprotsessi lihtsustumine ja kiirenemine: betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist ajaline võit on märgatav. Kulutused raketisele vähenevad
Student Response A. Ühes keskkonnas karastus Student Response B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Meelika Lukner Teostatud: Õpperühm: YASB31 Kaitsud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine katsekehade toru). joonmõõtmete määramisel Skeem Töö käik Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmised ja nende laiendatud liitmääramatused ning toru ristlõike pindala ja selle laiendatud liitmääramatus. Mõõtmised kruvikuga Määran juhendaja poolt ant...
A. Ühes keskkonnas karastus B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C
A. Ühes keskkonnas karastus B. Katkendkarastus C. Astekarastus Student Response D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D
Pneumaatika töö 1. Ühikud Parameeter Mõõtühik Nimetus Märkus Pikkus m Mass kg Aeg s Temperatuur K Kelvin Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstrukt...
gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F=m g= V g ,kus = vedeliku tihedus, V = keha ruumala, g = vaba langemise kiirendus, m = keha mass. Vooluhulk Torus voolava vedeliku kogus mingil ajahetkel on toru igas punktis ühesugune Mõõtühik 1m3/s. Q=S*v. S toru ristlõike pindala, v-voolukiirus. Pidevuse teoreem Vedeliku voolamisel muutuva ristlõikega torus on voolamise kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. Mida laiem on toru seda aeglasem on vesi. Mida väiksemaks läheb toru seda kiiremini peab vesi voolama. v 1 S1 = v2 S2 Bernoull'i võrrand ja sellest järeldused
Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared, mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10). Kasutatakse veel rigilaudu - kaldus pindu, risti keskaare tasandiga. Teoreetiline joonis tehakse mõõdus 1:100, väikestel laevadel 1:50-25. Joon. 4.9. Teoreetilise joonise abil saab küllaldase täpsusega määrata laeva ruumala: leitakse laeva ristlõike pindala iga teoreetilise kaare tasapinnas, mis laotavad laeva pikuti 20-ks võrdseks osaks. Et määrata ühe kaare pindala, tuleb see jagada mitmeks 8 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
Mg ja C. 30) Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on: vagranka. 31) Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on: suurem 32) Vagranka täitematerjalide arvutus tehakse selliste elementide sisalduse osas nagu: Si ja Mn 33) Kõige levinumaks valuteraste sulatamise agregaadiks on: elektriahi. 34) Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasut järgnevaid abinõusid: räbupüüdja ristlõike suurendamine ja tõusukanalite kasutamine. 35) Terasvalandite joonkahanemine valuvormis moodustab:2,5% 36) Kütusena kasutatakse vagrankades põhiliselt:looduslikku gaasi, koksi 37) Silumiinid on sulamid: Al-Si-(Cu) 38) Masinvormimisel tihendatava vormisegu tiheduse väikseim ebaühtlus kõrguse suunas saavutatakse: liivpaiskuriga. 39) Põhiliseks iseärasuseks alumiiniumisulamite valamisel on: kalduvus gaaside imamisele ja kergesti oksüdeerimine.
muutuse mõjul ühtlase läbimõõduga osakesteks. Nn rasvakuulide pihustamine. 44. Klapphomogenisaatorite põhisõlmed: Toode imetakse läbi imiklappide silidritesse, nii antakse talle järjestikkuselt silindreid läbides surve vähemalt 20 MPa, edasi liigib toode läbi surveklappide survekollektorisse ning siit 1 või 2 astmelisse homogeniseerimissõlme: kooniline või astmeline klapp ja vedruga vastureguleeritav kruvi. Klapi pilu on max 0,1 mm. Pilus voolu ristlõike vähenemise tõttu suureneb voolu kiirus üle 100 korra ja rõhk läheneb vaakumini, tootes tekivad õhumullid, mis rõhu uuesti kasvades purunevad. 45. Kaheastmeline homogeniseerimissõlmel on järjest kaks reguleeritavat klapi ja klapisadula vahelist pilu. Homogeniseerimine on efektiivsem. 4
Allajahutuskarastus e. Isotermkarastus Score: 4/4 Küsimus 11 (2 points) Mis on pindkarastus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu b. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist c. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu d. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 Küsimus 12 (2 points) Millest sõltub detaili läbikarastuvus?
Ideaalsete vedelike statsionarne voolamine:jääb ja jõupaari õla korrutisega M=Fl. kiirusvektor igas ruumipunktis konstantseks.Joa 10.Impulsimomoment: pidevuse võrrand S1v1=S2v2,kus v-kiirus,S-pindala. L=[rp]=m[rv];L=Li=[ripi];L=const Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga.Laminaalne ja Keha inertsimomendiks telje z suhtes nimetatakse mitte laminaalne voolamine. summat,mille iga liitedav on ainepunkti massi korrutis 24.Bernoulli võrrand:Statsionaarsel voolamisel tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z. Iz=miri2
6 14,9 5,1 81,5 799,5 618,7 5.5.1 Soojusisolatsioonmaterjalide survepinge (koormustaluvuse) määramine Valem 4. =(F/S)*1000 [kPa] Tabel 4. Prk nr. Prk tähis Prk Survepin Jõud Jõud Koormustaluvus [kPa] ristlõike d 10% 10% mõõtme [cm2] deform. deform. d [mm] [kgf] [N] laius kõrgus üksik kesk 7 50 50 21,5 210,9 25,0 84,4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
