Ennetamiseks süüa korraga vähem ja toit hästi läbi närida, kohvi tühja kõhuga mitte juua, pärast söömist mitte kohe pikali visata. Maohaavand on mao limaskesta kahjustus, mis ulatub läbi limaskesta lihaskihi. Sel puhul on mao limaskesta kaitsevõime langenud ja kahjustavate tegurite (maohape, mõned ravimid – aspiriin jm) toime ülekaalus. kohe peale söömist tekib valu ülakõhus ja see vaibub kõhu tühjenedes. Valu võib kiirguda ristluu piirkonda ja rindkeresse. Hepatiidi puhul eristatakse A, B ja C hepatiiti. Jaotub ägedaks ja krooniliseks. Ägeda hepatiidi puhul on sümptomiteks väsimus, isutus, ebamäärane kõhuvaevus, naha kollasus, ka palavik, liigesevalu, kõhulahtisus, oksendamine, uriin on tumedam, roe on heledam, nahasügelus. Äge A hepatiit tekib viirusega saastatud vett juues, toitu süües, mustade kätega. Peiteperiood on umbes 30 päeva
segmentaaltasand. Kraniaalne kõhupiirkond jaguneb roietealuseks piirkonnaks ja rinnalehepiirkonnaks. 2) keskkõhupiirkond - paikneb viimast roiet ja puusanukki riivates segmentaaltasandite vahel ning jaguneb puusanukist ettepoole jäävaks tühimikuks, külgmiseks kõhupiirkonnaks ja nabapiirkonnaks. 3) kaudaalne kõhupiirkond - ulatub puusanukke riivavast segmentaaltasandist vaagna sissekäiguni.Ta jaguneb kubemepiirkonnaks ja häbemepiirkonnaks. Vaagen luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs, mis algab niudeluuharja ja süleluukammi kohalt.Jaguneb: 1) ristluupiirkonnaks - paaritu 2) tuharapiirkonnaks paariline, ristluu-ja tuharapiirkond koos moodustavad laudja; puusanukipiirkonnaks; 3) sabapiirkonnaks; 4) lahklihapiirkonnaks paikneb päraku ja väliste suguorganite vahel. Eesjäsemepiirkond kere küljes olevas eesjäseme osas eristatakse: 1) õlaliigesepiirkonda; 2) õlavarrepiirkonda; 3) kaenlapiirkonda;
Seljaaju koos teda katvate kestadega paikneb lülisambakanalis. Seljaaju ülemine piir asub atlase ülemisel äärel, kus ta läheb üle piklikajuks; alumine ots ulatub täiskasvanud mehel I, naisel II nimmelüli kõrgusele. Seljaaju jagatakse kaela -, rinna -, ja nimmeosaks ning ajukoonuseks, aga need osad segmentideks. Segmendiks nimetatakse seljaaju lõiku, millest väljub üks paar seljaajunärve. Segmente on kokku 31, neist 8 kaela -, 12 rinna -, 5 nimme -, 5 ristluu ja üks õndrasegment. Iga segment on oma närvide paari abil ühenduses teatava kehaosaga: innerveerib vastavaid skeletilihaseid ja naha piirkondi. 27 6.3. Peaaju Peaaju koos teda katvate kestadega täidab kogu koljuõõnt. Seljaajust erineb ta vormi ja ehituse poolest. Täiskasvanu peaaju mass on keskmiselt 1280 1375 grammi. Inimese vaimseid võimeid
Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, ...
sulcus ventrolateralis (A6) sulcus dorsolateralis (B7) neid läbivad metameerselt spinaalnärvide motoorsed ventraaljuured (D8) ja sensoorsed dorsaaljuured (D9) mõlemad juured ühinevad lülidevahemulgu piirkonnas spinaalnärviks Seljaajusegmendid – segmenta medullae spinalis - seljaaju hallaine osad, mis vastavad ühele närvipaarile - segmente on 31: 8 kaela 12 rinna 5 nimme 5 ristluu 1 õndra - kuni 3. lootekuuni paiknevad seljaajusegmendid neile vastavate lülidega kohakuti - hiljem jääb seljaaju kasv lülisamba kasvust maha - vastsündinul lõpeb seljaaju 3.-4. nimmelüli kõrgusel - täiskasvanul lõpeb seljaaju 2. nimmelüli kõrgusel (naistel selle keskel, meestel ülaserva kohal) - seljaajusegmendid on vastavatest lülidest kõrgemal -> närvijuured peavad väljumiskohai jõudmiseks allapoole laskuma
dopler (väike patareidega karbike). Vaginaalse e. tupekaudse vaatluse puhul palutakse püksid jalast võtta ja voodisse heita. Vaataja kinnastab käe, vaatab esmalt üle lahkliha ja häbememokad, siis viib kaks sõrme tuppe ja hindab tupe venivust. Seejärel üritab ta sõrmede abil üles leida emakakaela, et hinnata selle küpsust (pehmust ja valmidust avanemiseks), servade venivust ja emakakaela avatust. Kui sünnitus on algjärgus, võib emakakael hoiduda taha ristluu suunas (sakraalselt) ja selle ülesleidmiseks tuleb sõrmed üsna sügavale tuppe viia. Sünnituse edenedes nihkub emakakael ettepoole, muutub pehmemaks ja hakkab avanema. Emakakaela avatust, veepõie terviklikkust või puudumist ja lapse pea (või tuharate) edasiliikumist hinnataksegi. Vaginaalset vaatlust teeb arst või ämmaemand siis, kui saabud sünnitusosakonda ja edaspidi vastavalt vajadusele. Nii ta tulebki! Kui sünnitus on arenenud nii kaugele, et emakakael on täiesti lahti s.o
adrenoretseptorid, seetõttu võivad koronaarveresooned nii aheneda kui laieneda, eriti füüsilistes tingimustes vabaneb alati neerupealisest säsist adrenaliini. Lõpolüüs kasutatakse täiendava energia saamiseks. Rasvkoe rakkude lammutamine täiendava energia saamise eesmärgil. Sümpaatilise ns mõju domineerib kusepõie täitumise faasis. Nii kaua kuni põis täitub, domineerib tema üle sümpaatilise ns doos. Parasümpaatilise ns keskused asuvad ajutüves ning seljaaju ristluu ehk sakraalsegmentides. Piklikus ajus on 10.nda peaajunärvi tuumad (uitnärv) ja 9.nda peaaju parasümpaatilised . Sillas on 7nda peaajunärvi tuumad ja keskajus on 3nda ehk silmaliigutaja parasümpaatilised tuumad (närvirakukehade kogum). Mediaatorites nii ganglionites kui ülekandel efektorelundile on atsetüülgoliin , neid retseptoreid, mis on atsetüülgoliini suhtes tundlikud, nimetatakse kolinoretseptoriteks. Neid on kahte tüüpi:
Mõõtelint millel lisaks cm skaalale loomade kehamass määramiseks kilogrammides. Mõõtelindiga võetakse ümbermõõtu ning määratakse kaudselt kehamassirinnaümbermõõdu alusel. Loomade mõõtmed. Erist. kõrgus-, laius-, pikkus-, sügavus- ja ümbermõõtmeid. Kõrgusmõõtmed: Turjakõrgus (tk) turja kõige kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Selja kõrgus (sk) viimase rinnalüli ogajätke kohalt mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Ristluu kõrgus (rk) ristluu kõige kõrgemast kohast mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte.
Inimese evolutsioon Inimese süstemaatiline kuuluvus: Liik: Mõistusega inimene Perekond: Inimene Sugukond: Inimlased Selts: Primaadid (Esikloomad) Klass: Imetajad Hõimkond: Keelikloomad Riik: Loomariik Inimese bioloogiline evolutsioon: 1) Bipedalism Kahel jalal liikumine: o + Vabanenud esijäsemed võimaldasid järglaste kaasaskandmist o + Sai aktiivselt toitu hankida ja jagada o + Paranesid seosed ajutalitluse ja kätetalitluse vahel o Langes liikumiskiirus o Ristluu kasvas kokku ja seetõttu on inimestel imetajatest kõige raskem sünnitus o Jalgade haigused (veenilaiendid, liigeste kulumine) o Keha raskuskese muutus (kujunesid välja selgroo haigused) o Kõhukoobas jäi kaitseta 2) Neoteenia Arengu tahtlik aeglustumine ajas. Neoteenia ilmingud: o Sisuliselt enneaegne sündimine o Hiline luustumine o Hiline suguküpsus See kõik võimaldab pikka eluiga 3) Muutused koljuga
Sümpaatilise närvisüsteemi keskused paiknevad seljaaju rinna ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes sarvedes. Sümpaatilises NSs on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin, atsetüülkoliin. Seejuures on kaks esimest toimivad närviimpulsi ülekandel närvilt efektorile, atsetüülkoliin kannab aga eritust üle närvirakult närvirakule. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad peaajus (piklikaju, ajusild, keskaju) ja seljaaju ristluu piirkonnas. Parasümpaatilised ganglionid paiknevad kas elundi vahetus läheduses või elundi seinas. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin seetõttu nimetatakse vastavaid sünapseid ja retseptoreid koliinergilisteks. Parasümpaatilise närvisüsteemi erutuse reaktsioonideks on pupilli ahenemine, bronhide ahenemine, südametegevuse pidurdumine (kokkutõmmete sagedus ja tugevus väheneb), südame veresoonte
, *Subduraalruum jääb selja- ja peaaju katvate ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahele. 140."Seljaaju koosneb närvirakkude kogumikest ehk hallainest ning närvikiudude kimpudest ja kulglatest ehk valgeainest. Valgeaine asub seljaajus seespool, hallaine selle ümber perifeerselt." VÄÄR 141.Millised alltoodud väidetest autonoomse närvisüsteemi kohta on tõesed? *Parasümpaatikuse keskused on ajutüves ja seljaaju ristluu osas paiknevad tuumad., *Autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundeid ning reguleerib skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. 142.Milliseid mõisteid on all kirjeldatud? a) Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvate närvirakkude kogum → Närvikeskus, b) Närvirakkude rakukehade kogumeid ühendavate närvikiudude kimbud → Juhtetee, c)
Sümpaatilise närvisüsteemi keskused paiknevad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes sarvedes. Sümpaatilises NS-s on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin, atsetüülkoliin. Seejuures on kaks esimest toimivad närviimpulsi ülekandel närvilt efektorile, atsetüülkoliin kannab aga eritust üle närvirakult närvirakule. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad peaajus (piklikaju, ajusild, keskaju) ja seljaaju ristluu piirkonnas. Parasümpaatilised ganglionid paiknevad kas elundi vahetus läheduses või elundi seinas. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin seetõttu nimetatakse vastavaid sünapseid ja retseptoreid koliinergilisteks. Parasümpaatilise närvisüsteemi erutuse reaktsioonideks on pupilli ahenemine, bronhide ahenemine, südametegevuse pidurdumine (kokkutõmmete sagedus ja tugevus väheneb), südame veresoonte
Meeleelundid Sisenõrenäärmed q Naha ehitus. Kandke joonisele: marrasknahk, pärisnahk, sarvkiht, rasvkude, verekapillaarid, karv, rasunääre, higinääre, närvid. 10 q Seedeelundkond. Kirjuta seedeelundkonna osadele nimetus juurde? q Luud. Kandke joonisele järgmised luud: kolju, selgroog, roie, abaluu, rangluu, rinnak, õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, puusaluu, ristluu, õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud. 11 Ø Inimene kui tervikorganism v Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub põhiliselt vere süsihappegaasisisalduse aga ka pH alusel. Mida suurem on füüsiline pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasisisaldus. Samuti suureneb piimhappe sisaldus, mis alandab vere pH taset
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
üldine toonus, kas parasümpaatiline või sümpaatiline, ei ole tähtis, tähtis on millises faasis on, kas täitub sümpaatiline, või tühjeneb parasümpaatiline. Kui täitub ja sümpaatiline, siis kuseteede seinalihased lõdvad, sulgurlihased on kokkutõmbunud. Kokkutõmbunud ka tahtele alluvus. Kui põis täis saab, siis sümpaatiline asendub parasümpaatilisega. Parasümpaatiline NS: Parasümpaatilise NS-i keskused asuvad ajutüves (piklikus ajus, sillas, keskajus) ning seljaaju ristluu ehk sakraalsegmentides. Piklikus ajus on 10. Peaajunärvi tuumad, uitnärv ja 9. Peaajunärvi parasümpaatilised tuumad. Sillas on 7nda ehk parasümpaatilise tuumad. Keskajus on 3nda ehk silmaliigutaja närvi parasümpaatilised tuumad st närviraku kehade kogumikud. Keskustes need närvirakukehad on esimese preganglionaarse neuroni kehad. Postganglionaarne kiud on aga parasümpaatilises ns- s lühike, tal pole vaja kaugele minna. Mediaatorites nii ganglionis kui ülekandel
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) ...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentn...
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist. Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad ajutüves ja 2 seljaaju ristluu osas, mistõttu seda nim. ka vegetatiivse närvisüsteemi kraniosakraalseks osaks. Parasümpaatikus domineerib kui kogutakse jõudu: magades ja toitu seedides. Parasümpaatikus aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist ning mõjutab osaliselt ka kusepõie tühjenemist. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid ehk põimikud. Sümpaatilise ja parasümpaatilise
neerupealiste säsis adrenaliin. Aktiviseerub stressi ja pingutuse korral, “fight or flight” reaktsioon. Vereringe aktiveerub, südamesagedus tõuseb, lihaste verevarustus paraneb, hingamisteed avarduvad, vere glükoositase tõuseb, pupillid laienevad. Seedetrakti talitlus aeglustub. Adrenaliini toime suhteliselt pikaajaline – stressi mõju kestev. Parasümaatiline närvisüsteem: keskused kesk- ja piklikus ajus ja seljaaju ristluu piirkonnas. Ümberlülitus ganglionid sihtorgani läheduses, tihti organi seinas asuvas põimikus, postganglioossed kiud lühikesed. Nii pre- kui postganglioossed aksonid vabastavad atsetüülkoliini. Südames parasümpaatilisi kiude vähem kui sümpaatilisi, seedetraktis vastupidi, parasümpaatilisi kiude rohkem kui sümpaatilisi. Parasümpaatilised impulsid domineerivad magades ja seedides (puhkeseisund). Atsetüülkoliini toime lühiajaline. 4. Lihaskoe ehitus ja talitlus. 4.1
kõige arvukamalt võetakse mõõtmeid teadustöös. arvukamalt võetakse mõõtmeid kandmisel tõuraamatusse. muudel juhtudel piirdutakse üksikute mõõtmetega. näiteks mitme loomaliigi kehamassi saab määrata suure tõenäosusega kere ümbermõõdu ja suurust turjakõrguse järgi. aretusõpetuse seisukohalt loetakse tähtsamateks mõõtmed loomade kandmiseks tõuraamatusse. mõõtmete nimetused on sageli pikad, mistõttu kasutatakse üldtuntud lühendeid. veiste mõõtmed: ristluu kõrgus (rk) mõõtekepiga ristluu kõrgemast punktist maapinnani; rinnasügavus (rs) mõõtekepiga esijalgade tagant turjalt rinnakuni; laudja laius (ll2) mõõtsirkliga puusaliigeste külgmiste punktide vahe; laudja pikkus (lp) mõõtsirkliga puusa- ja päraluunuki vahe; kere põikpikkus lindiga (kppl)- õlaliigese esi- ja päraluunuki tagapinna vahe; rinnaümbermõõt (rü) mõõtlindiga esijalgade tagant ümebr rinna; kehamass
Mõõtelint millel lisaks cm skaalale loomade kehamass määramiseks kilogrammides. Mõõtelindiga võetakse ümbermõõtu ning määratakse kaudselt kehamassirinnaümbermõõdu alusel. Loomade mõõtmed. Erist. kõrgus-, laius-, pikkus-, sügavus- ja ümbermõõtmeid. Kõrgusmõõtmed: Turjakõrgus (tk) turja kõige kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Selja kõrgus (sk) viimase rinnalüli ogajätke kohalt mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Ristluu kõrgus (rk) ristluu kõige kõrgemast kohast mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte.
Alanev käärsool - 30 cm pikk, pöidla jämedune, mis kulgeb vasakult ülalt alla keskjoone poole. Kui jõuab vaagnasse, läheb ilma terava piirita üle sigamakäärsooleks. Ta on analoogiliselt üleneva käärsoolega kinnitunud kõhuõõne tagaseinale. Sigmasool on S-tähe kujuline sooleosa, mis paikneb vasakul pool allkõhus, läheb 2-3 ristluulüli vahekohal üle pärasooleks. Omab sigmakäärsoole kinnistit. 3. Pärasool See on u. 13 cm pikk jämesoole lõpposa, mis paikneb väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees. Tema ette jääb mehel kusepõis ja eesnääre, naisel tupp ja emakas. All läbib ta vaagnapõhja ning avaneb lahklihal päraku ehk anusena. Pärasool pole sirge, vaid kahes suunas kõverdunud S-kujuline. Tervel inimesel on pärasoole vaagenmine osa tavaliselt tühi ja kokkulangenud. Defekatsiooni eel roojamassidega täitumisel laieneb käävjalt allapoole ning moodustab pärasooleampulli, läbimõõduga kuni 7,5 cm.
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad...
dopler (väike patareidega karbike). Vaginaalse e. tupekaudse vaatluse puhul palutakse püksid jalast võtta ja voodisse heita. Vaataja kinnastab käe, vaatab esmalt üle lahkliha ja häbememokad, siis viib kaks sõrme tuppe ja hindab tupe venivust. Seejärel üritab ta sõrmede abil üles leida emakakaela, et hinnata selle küpsust (pehmust ja valmidust avanemiseks), servade venivust ja emakakaela avatust. Kui sünnitus on algjärgus, võib emakakael hoiduda taha ristluu suunas (sakraalselt) ja selle ülesleidmiseks tuleb sõrmed üsna sügavale tuppe viia. Sünnituse edenedes nihkub emakakael ettepoole, muutub pehmemaks ja hakkab avanema. Emakakaela avatust, veepõie terviklikkust või puudumist ja lapse pea (või tuharate) edasiliikumist hinnataksegi. Vaginaalset vaatlust teeb arst või ämmaemand siis, kui saabud sünnitusosakonda ja edaspidi vastavalt vajadusele. 6.4.9. Nii ta tulebki!
Tuntum on mustakirju Hollandi veisetõug ja vähemtuntud Punasekirju hollandi veisetõug. Mõlemad on välimiku ja toodangutüübi poolest paralleelsel aretamisel üsna sarnasteks kujundatud. Eesti mustakirju tõug ... nimetati tõuks alles 1951. a. On saadud hollandi tõu vältaval ristamisel eesti aborigeense karjaga. Iseloomulikud on 2 heledat vööti mustal põhjal - üks ületab selja turja, teine ristluu piirkonnas. Kõhualune, jalad ja udar on valged. Loomad on kompaktse kehaehitusega, lehmad kaaluvad 550 kg, pullid 920 kg. Hollandi tõugu lehmad annavad kõige rohkem piima piimavalku kulutatud söödakoguse kohta. Eesti mustakirju lehm annab rohkem piima ja piimavalku kui eesti punane või maatõugu lehm. 1 Puhasaretuse käigus, kui erinevate tõugude verd ei segata, saavutatakse efekt aeglaselt pika ajavahemiku
Mõõtelindiga võetakse ümbermõõtu ning määratakse kaudselt kehamassi rinnaümbermõõdu alusel. Loomade mõõtmed. Eristatakse kõrgus-, laius-, pikkus-, sügavus- ja ümbermõõtmeid. Kõrgusmõõtmed: Turjakõrgus (tk) turja kõige kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Selja kõrgus (sk) viimase rinnalüli ogajätke kohalt mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Ristluu kõrgus (rk) ristluu kõige kõrgemast kohast mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. 18 VEISEKASVATUS
akumuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktis. D-vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel. Organismi vedelikes on lahustunud kaltsiumi vähe. Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin
akumuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktis. D-vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel. Organismi vedelikes on lahustunud kaltsiumi vähe. Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin
naaberrakud. Neuraalharjast tekivad sensoorsed ja autonoomsed neuronid, Schwanni rakud, melanotsüüdid, kromafiinrakud ja hambadentiin. Neuraalhari on liigendatud selle põhjal, mis piirkonna rakkudest edasi saab. Pea neuraalharja rakkudest arenevad näokolju, tüümus, hamba odontoblastid, sisekõrv. Keha neuraalharja rakkudest arenevad pigmenti sünteesivad melanotsüüdid, dorsaal- ja sümpaatilised ganglionid, neerupealse säsiosa, närvikogumikud ümber aordi. Ristluu neuraalharjast tekivad soole parasümpaatilised ganglionid. Kardinaalsest neuraalharjast suurte arterite lihaseline sein ja kopsutüve septum. Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja kesknärvisüsteemi vahel. Perifeersele närvisüsteemile annavad aluse ektodermist tekkinud perifeersed
- analoogiliselt ülenevale ks-le on kinnitunud kõhuõõne tagaseinale Alaosa funktsioneerib osaliselt rooja kogujana ● sigma (käär)sool COLON SIGMOIDEUM - S-tähe kujuline sooleosa - vasakul pool alakõhus - 2-3 ristluulüli vahekohal läheb üle pärasooleks - omab sigma-käärsoole kinnistit Funktsioneerib rooja kogujana 3. pärasoolRECTUM - u 13cm pikkune jämesoole lõpposa väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees - pärasoole ees on mehel kusepõis ja eesnääre, naisel tupp ja emakas - all läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakue ANUSena - pole sirge vaid kahes suunas kõrverdunud S-kujuline - tervel inimesel on pärasoole vaagenmine osa tühi, mood. pärasooleampulli läbimõõduga 7,5cm Pärasooleampull ei funktsioneeri roojamasside kogujana, tema seina venitus roojamasside poolt põhjustab defektastiooni!
millese postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki. Neerupealise säsi katehhoolamiinide toime on tähtis nendele elunditele ja osadele, mis pole postganglionaarsete elundite poolt innerveeritud. Neerupealise säsist vabanenud katehhoolamiinid osalevad metaboolsete protsesside regulatsioonis. Ohusituatsioonides ja emotsionaalsete korrmuste puhul katehhoolamiinide väljutus suureneb. Parasümpaatiline NS- keskused asuvad ajutüves ja seljaaju ristluu osas, nimetatakse ka ANS kaniosakraalseks osaks. Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjenemine, väheneb organismi energiakulu. Nii sümpaatilises kui ka parasümpaatilises pre- ja parasümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin, närvilõpmed on kolinergilised. Jagunevad M- ja N kolinergilisteks närvilõpmeteks, vastavalt sellele kas efekti kutsub esile muskariin või nikotiin.
kilpnääre, neerupealiste säsiosa, südame vahesein) Neuraalhari on ajutine embrüonaalne struktuur selgroogsetel, mis puudub täiskasvanud organismidel Neuraalharja rakud teevad läbi EMT ja delamineeruvad dorsaalsest neuraaltoru osast Neuraalharja rakud migreeruvad piki anterio-posterioorset telge mööda keha laiali andes aluse mitmetele erinevate rakutüüpidele 74. Kuidas on neuraalhari regionaliseeritud? (pea, kere, südame, ristluu, kaela NH) Millised struktuurid arenevad vastavatest NH regioonidest? NH rakkude migratsiooni teed (pea/kraniaalse NH rakkude migratsioon, kere NH migratsioon) 1) Kraniaalne ehk peaneuraalhari –mesenhüüm, millest arenevad näo ja peapiirkonna kõhred, luud ja muu sidekude, PNS neuronid, gliia ja pigmendirakud Kraniaalne neuraalhari annab aluse näopiirkonna koljuluudele ja dermisele (pärisnahk) Ülejäänud osa koljust pärineb a paraksiaalsest mesodermist
Roomajad Roomajad on esimesed tõelised maismaa - selgroogsed. Neid iseloomustab sigimine kuivalmunade abil, hingamine ainult kopsuga õhu sissehingamise teel, hästiarenenud hingamisteed ja sarvsoomuste või -kilbistega kaetud nahk. Roomajatel on erinevalt kahepaiksetest südame vatsakeste ebatäielik või täielik vahesein. Nende liikuvus suureneb, sellega aga kaasneb jäsemete vöötmete tugevnemine, pea liikuvus suureneb ning selgroog eristub kaela-, rinna-, nimme-, ristluu ja sabapiirkonnaks. Roomajate kolju liigestub, erinevalt teistest selgroogsetest (v.a. linnud), ühe liigesepõuda varal. Õlavöötmes on neil omapärane katteluu - pealisrinnaluu. Vabade jäsemete toeses on iseloomulikud randme- ja kannasisesed liigesed. Roomajate primitiivsete tunnuste hulka tuleb arvata kahe aordikaare olemasolu, kerepiirkonna arterites sisalduv segaveri, ebapüsiv temperatuur ning aeglane ainuvahetus.
Muu hulgas moodustavad nad solaarpleksuse ehk päikesepõimiku. Sümpaatikuse erutuse tulemusteks on vererõhu tõus, tahhükardia ja hingamisrütmi kiirenemine. Lisaks sellele laienevad pupillid, ihukarvad tõusevad püsti, suureneb higieritus, soolte peristaltika pidurdub ja mõned näärmed annavad eritust. Sümpaatikus – sümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatikus See vegetatiivse närvisüsteemi osa saab alguse seljaaju ristluu (sakraal) osast, samuti ajutüve piirkonnast, kus parasümpaatilised närvid kulgevad koos III, VII, IX ja X kraniaalnärviga. Ka siin eristatakse preganglionaarseid ja postganglionaarseid närviteid. Parasümpaatilised ganglionid asuvad nende elundite läheduses, mida nad mõjutavad. Parasümpaatilise süsteemi virgatsaineks on atsetüülkoliin. Parasümpaatikuse tähtsaima osa moodustab X kraniaalnärv, uitnärv (nervus vagus)
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
· Postganglioossete aksonite mediaatoriks noradrenaliin (- ja - retseptorid) · Aktiviseerub stressi ja pingutuse korral, "fight or flight" reaktsioon · Vereringe aktiveerub, südamesagedus tõuseb, lihaste verevarustus paraneb, hingamisteed avarduvad, vere glükoositase tõuseb, pupillid laienevad · Seedetrakti talitlus aeglustub · Adrenaliini toime suhteliselt pikaajaline stressi mõju kestev Parasümpaatiline närvisüsteem Keskused kesk- ja piklikus ajus ja seljaaju ristluu piirkonnas Ümberlülitus ganglionid sihtorgani läheduses, tihti organi seinas asuvas põimikus, postganglioossed kiud lühikesed Parasümpaatiline närvisüsteem · Nii pre- kui postganglioossed aksonid vabastavad atsetüülkoliini · Südames parasümpaatilisi kiude vähem kui sümpaatilisi, seedetraktis vastupidi, parasümpaatilisi kiude rohkem kuisümpaatilisi · Parasümpaatilised impulsid domineerivadmagades ja seedides (puhkeseisund) · Atsetüülkoliini toime lühiajaline Autonoomne NS
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
· Postganglioossete aksonite mediaatoriks noradrenaliin (- ja - retseptorid) · Aktiviseerub stressi ja pingutuse korral, "fight or flight" reaktsioon · Vereringe aktiveerub, südamesagedus tõuseb, lihaste verevarustus paraneb, hingamisteed avarduvad, vere glükoositase tõuseb, pupillid laienevad · Seedetrakti talitlus aeglustub · Adrenaliini toime suhteliselt pikaajaline stressi mõju kestev Parasümpaatiline närvisüsteem Keskused kesk- ja piklikus ajus ja seljaaju ristluu piirkonnas Ümberlülitus ganglionid sihtorgani läheduses, tihti organi seinas asuvas põimikus, postganglioossed kiud lühikesed Parasümpaatiline närvisüsteem · Nii pre- kui postganglioossed aksonid vabastavad atsetüülkoliini · Südames parasümpaatilisi kiude vähem kui sümpaatilisi, seedetraktis vastupidi, parasümpaatilisi kiude rohkem kuisümpaatilisi · Parasümpaatilised impulsid domineerivadmagades ja seedides (puhkeseisund) · Atsetüülkoliini toime lühiajaline Autonoomne NS
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Enam ohustatud on inimesed, kes peavad töötama istudes. Sageli vallandub valu selgroo liigse koormuse või trauma tagajärjel, mis oluline just spordis. Selja alaosa valu Nimmevalusid esineb vähem tugevate seljali- põhjuseks on ka haste korral. kõhulihaste vale Valu on enamasti selja ja/või ristluu piirkon- treening nas, samuti võib see kiirguda tuharatesse ja reie tagapinnale. Vahel tekivad jalavalud mõned päevad pärast nimmevalusid. Valu tekib või suureneb tavaliselt liikumisel. Selja alaosa valude üks põhjus spordis oli ka aas- taid kasutusel olnud vale kõhulihaste treen- ing, kus koormati just niude-nimmelihast (ehk iliopsoas) ega tehtud lihasele vajalikke venitusharjutusi. See tekitas niude-nimme-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
