phrenicus) vahelihasele Õlapõimik C5 C8 Th1õlavöötmele ja ülajäsemele (n.ulnaris, n.radialis, n.medianus) Nimmepõimik L1 L5 Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ja mediaalsed lihased ja nahk Ristluupõimik S1 S5 Co1 Lahkliha piirkond, vaagna piirkond, reie tagakülje nahk ja lihased, säär ja jalg (n. ischiadicus) Ülajäset innerveerivad närvid pärinevad õla põimikust, alajäset innerveerivad närvid aga ristluu põimikutest Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roite vahel. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta Suurim ja võimsam närv inimkehas on ajukoor Peaaju asub koljuõõnes. kaal täiskasvanutel on keskmiselt 1245 - 1375 g ( meestel on aju kaal suurem ) Vastsündinul 370 - 400 g. Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, Aju osad: PIKLIKAJU (m e d u l l a o b l o n g a t a) IX, X, XI, XII- peaajunärvi tuumad
looduslik valik, liikumine ja kohaldatavad inimeste arengu peamiseks ohuteguriks. Ape-like esivanemate morfoloogilised ja füsioloogilised muutused, on mõistlik helistada antropomorfozom, mis põhjustas peamine tegur-labor-oli ainult konkreetse inimese evolutsioon. Eriti oluline oli otsene kõnnak tekkimist. Mõõtmed ja mass ahvid, S- kujuline kõver selg, keha andis talle paindlikkust, on võlvitud stop kevadel, laiendatud uprocnilsâ ristluu, vaagen, lõualuu seadmed on muutunud lihtsamaks, ja nii edasi. Bipedal liikumine vastavalt f. Engels ja endine h. Darwin, teke oli otsustav samm teel alates ahv mees. Inimese käe moodustamise protsessi alguses oli nõrk ja võib valmistada ainult kõige lihtsad toimingud. Kuna töö alguses oli avalik, sest ahv elasid karjades. Töö oma panuse ühiskonna ühtekuuluvuse nad ühiselt kaitstuna loomade, kütitud ja oli last. Juhtival kohal ühiskonna
21) Lülisambalüli vaheketta ehitus? Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Lülivaheketas adub lülikehade vahel. Säsituum on suure veesisaldusega. 22) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised? Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 23) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus? Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja
nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud · Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise, näokolju luudest on suuremad üla- ja alalõualuu. · Selgroog moodustab keha keskse toese, see koosneb tavalisel 33 lülist ja on jaotatud 5 osasse : kaelalülid(7), rinnalülid(12), nimmelülid(5), ristluulülid(5) on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu, õndralülid(4 või 5) on liitunud õndraluuks, millega lõppeb selgroog · Selgroo rinnalülid, 12 paari roideid ja rinnak moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb südant ja kopse. · Kuju ja pikkuse järgi luudel 3 rühma : pikad (reieluu, õlavarreluu), lühikesed (randme ja kanna luud), lamedad luud moodustavad kolju · Lõuna pool elavatel inimestel on pikemad käed-jalad, põhjapoolsetel lühemad 5. LIHASED TAGAVAD KEHA LIIKUMISE
kool õppetool nimi kursus Monotoonne korduvliigutustega töö referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. Ohutegurid..............................................................................................................................4 2. Monotoonne korduvliigutustega töö.......................................................................................5 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud....................................
F: kallutab ja pöörab keret. Suur rinnalihas m. pectoralis major Algab: · Rangluu mediaalselt otsalt · Rinnakult ja 6-lt ülemise roidekõhre välispinnalt · Kõhusirglihase tupe ülemiselt eesmiselt seinalt Kinnitub õlavarreluu suure köbrukese harjale (crista tuberculi majoris) F: langetab tõstetud õlavart, kui ülajäse on fikseeritud, tõstab roideid. Suur tuharalihas m. gluteus maximus Algab: · Niudeluult · Ristluu ja õndraluu külgservalt Kinnitub reieluu alumisele kolmandikule ja sääreluu külgmisele põndale. F: võimaldab puusaliigese liikumist, reie liikumine taha, pöörab reit välja, eemaldab reit. Reie kakspealihas m. biceps femoris Algab: · Reieluu ülemiselt otsalt · Istmikuluult Kinnitub pindluu pea piirkonda F: painutab säärt, pöörab säärt välja Kaksiksääremarjalihas m. gastrocnemius Algab. · Reieluu keskmiselt põndalt · Reieluu külgmiselt põndalt
triceps brachii B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? Pikkpea (abaluult), mediaalnepea ( õlavarreluult), lateraalnepea ( õlavarreluult) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? küünarnukile D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? küünarliigesele; Sirutab küünarliigesest käsivart 15. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on? Kaelalülid (7), rinnalülid (12), Nimmelülid (5) Ristluu (5), Sabaluu(4) 16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed?
B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? Pikkpea (abaluult), mediaalnepea ( õlavarreluult), lateraalnepea ( õlavarreluult) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? küünarnukile D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? küünarliigesele; Sirutab küünarliigesest käsivart 15. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on? Kaelalülid (7), rinnalülid (12), Nimmelülid (5) Ristluu (5), Sabaluu(4) 16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed?
informeeritakse keskust sellest, kas toimunud reaktsioon oli piisav või mitte, kas lähte olukord taastus või mitte või pidigi see muutuma ja kas see oli piisav või mitte. Sisekõrvas paiknevad retseptorid on väga olulised Silmadelt päriv info Naharetseptorid 4. Seljaaju ehitus ja funktsioonid Seljaaju jaguneb neljaks osaks: kael, rind, nimme, ristluu. Seljaajust väljuvaid närve nimetatakse spinaal närvideks. Tagumised juured toovad erutust seljale sensoorsed, kuna juhivad tundlikkust. Eesmised juured juhivad erutust seljaajust välja, lihastele motoorsed, kuna nende kaudu saadetakse närviimpulsse lihastele, mis põhjustavad motoorikat. Seljaaju koosneb valge ollusest ja hall ollusest (seljaaju ristlõikel on näha). Hallolluse tagumised juured on paksemad kui esimesed. Hallolluse moodustavad
● atsetüülkoliin pikk!!! atsetüülkoliin ★ _____________< ★ ____________< I neuron II neuron EFEKTOR preganglionaarne närvikiud postganglionaarne närvikiud atsetüülkoliin Parasümpaatilise NS keskused asuvad peaajus: ● piklikajus, ajusillas, keskajus ja seljaaju ristluu piirkonnas ● parasümpaatilised ganglionid paiknevad kas - elundi vahetus läheduses või elundi seinas - seetõttu on preganglionaarsed kiud pikad, aga postganglionaarsed kiud lühikesed ● peaajus asuvate keskuste kiud ulatuvad alakõhuni ● ristluu piirkonnas paiknevad keskused innerveerivad - jämesoolt, kuse- ja suguelundeid, pärasoolt Parasümpaatilise NS mediaatoriks on ATSETÜÜLKOLIIN
Täitumise ajal on põieseinad lõdvad ja sulgurlihased kinni. Kusepõiel on kaks sulgurlihast: sisemine (silelihaseline, tahtele allumatu) ja väline (vöötlihaseline, tahtele alluv). Põie täitumisfaasis on need mõlemad kinni. Kui põie täitumise faasis tekib põieseinte venitus, siis see erutus antakse edasi algul seljaajju ja sealt peaaju koorde. Inimsel tekib täis-põie-tunne. Et põit tühjendada, peab peaaju koorest minema närviimpulss alanevalt seljaaju ristluu piirkonda. Tahtele alluv häbemenärv innerveerib välist sulgurlihast, mis vastava käskluse korral lõtvub. Parasümpaatilise NS-i vastava vaagnanärvi (tahtele allumatu) kaudu läheb erutus sisemisele sulgurlihasele, mis vastava käskluse korral lõtvub. Põe seinalihased tõmbuvad kokku ja põis tühjeneb. Tahtelinekontroll põie tühjendamise üle võib saada häiritud või kaduda pärast seljaaju vigastust (ühendse katkemine pea- ja seljaaju vahel)
(luudevahemine serv)? Luudevahemine serv on terav, st suunatud kodarluu/küünarluu poole Mis kinnitub nendel? Küünarvarre –luudevahekile Missugust pildil olevat luustr. ümbritseg lig. anulare? caput radii Nimeta noolega pärisroided 1-7 ülemised Kaareroided liigestunud rinnakuga, 3tk järgmised Vallasroideid 11 ja 12 roidepaar. Näita noolega ja kirjuta luude osad, mis moodustavad piiri suure- ja väikevaagna vahel. Häbemeluu kamm, niudeluu joon, ristluu neem Selgita sümfüüsi ehitust ja näita noolega tema asukohta. Sidekoelisest kõhrkoest Näita joonisel, kus asub tuberoositas tibiae Sääreluukõprus). Missugune lihas sellele kinnitub. m.quadriceps femoris - reie-nelipealihas Näita joonisel, kus asub eminentia intercondylaris
Seljalailihas / Sisemine külg Kinnitub kõõluse Tõstab roideid, musculus algab nimme- ja abil selle käevarre tõstmise latissimus dorsi rinnalülide väikeköbrukese korral, surub lihase ogajätkelt. harjale kokkutõmbumine Alumine osa õlavarreluud alla ristluu ja niudeharjalt ning alumiste kolme või nelja roide välispinnalt Alumine-tagumine 11.-12. rinnalüli Viimaste Tõstab roideid saaglihas ja 1.-2. rinnalülide ja Lumbaallüli esimeste nimmelülide ogajätketele
Parenteraalse toitumise puhul esinevat suukuivust ja halvalõhnalist hingeõhku välditakse tõhustatud suuhügieeniga. Katuga kaetud keelt pestakse hambaharjaga, suud niisutatakse vatitampooniga ja huuli kreemitatakse. (Mustajoki jt 2001.) Lamatiste vältimisel on olulised asendravi, hügieen, hea üldseisundi säilitamine ning abivahendite kasutamine. Lamatiste riskipiirkondadeks on kõrvalestad, küünarnukid, abaluude otsad, selgroog, ristluu, vaagnaluu harjad, istmikuluu, pahkluud, jalakannad ja sääreluu. Riskiteguriteks lamatiste tekkel on kõrge iga, tundetus, perifeerse vereringe häire, kõhnus, nahaaluskoe ja kollageenide vähenemine, ülekaalulisus, halb hügieen, immobilisatsioon, teadvusetaseme langus või teadvusetus. Lamatiste vältimiseks tõhustatakse liikumist, hügieeni ja asendi muutmist. Voodihaigel muudetakse asendit 2-4 tunni tagant
Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (ees...
ARVUTIKLASSI PLANEERMINIE JA SELLE OHUTUS SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva ergonoomika nõuded on läinud aastate jooksul karmimaks ning erinevad asutused peavad ka neid järgima, et säiliks töötajate tervis, ohutus ja heaolu. On hakkatud pakkuma erinevaid tooteid ja lisasi mis muudavad töökohal töötamise tervislikumaks ja vähem väsitavaks. Töökohti on hakkatud paremini projekteerima ja sisustama. Kõik see on vajalik, et töötajate tervist hoida. Tähtsamad töötervishoiu nõuded arvutitega töötamisel on toodud ISO standardis 9241. Järgnevas tekstis toon ma välja näpunäiteid arvutiklasside projekteerimise ja ohutuse kohta. Esimeses teemas käsitlen ma arvutiklasside ehitust ja projekteerimist. Teises teemas arvutiklassi sisustust ja edasises teemas mõningaid häid harjutus võtteid lihaste pinge vähendamiseks, õppetöö pikkusi ja palju muud kasulikku. 3 1. ARVUTIKLASSI PROJEKTEERIMINE Kuna arvutiklass on mõeldud vabaks ka...
Tööruum ja selle funktsionaalsus Kui erinevate seadmete ja kontoritehnika hoolduse vajalikkuses on iga firmajuht veendunud, siis töötajate mugavuse ja heaolu pealt hoitakse sageli kokku. Töökoha loomisel tuleks silmas pidada töötaja 3 põhilist liiki vajadusi: 1. Füüsilised vajadused tööasend, tegevused, harjutused-lõdvestused. Õige ja mugav tööasend on tervise pant. Saavutades sobivuse enda ja töökohaga, muudab see töötamise mugavamaks ja ka tootlikumaks. 2. Psühholoogilised vajadused tööstiil, töökorraldus, pausid-vaheldus. Vähenda stressi, planeerides aega ette ja seades realistlikke päevaeesmärke. Eri tööülesannete vahetus tööpäeva jooksul aitab vähendada väsimust, aeg-ajalt tuleks teha väikeseid pause. 3. Keskkonna-alased vajadused valgus, õhk, müra. Töökohti luues tuleb seega eelkõige arvestada, et töökoht ise ei tohiks inimest väsitada. Iga töötaja töö iseloomu tuleks ana...
Haava hindamise sagedus. Kõiki patsiente hinnatakse pöördumisel. Kui haige on ägeda haigestumisega või traumaga kirurgia osakonnas või intensiivravis hinnatakse patsienti igal ümberpaigutamisel, et ennetada nahakahjustuste ja lamatiste teket. Haava hindamist teostatakse iga päev või kuni iga kolme päeva tagant, sõltuvalt haava põhjustest ja patsiendi seisundist. Näiteks täieliku haava hindamise võib teha harvemini patsiendil, kellel on juba aasta neljanda astme lamatishaavand ristluu piirkonnas ja tihedamini hinnata patsiente, kellel on avatud operatsioonihaav. q Pikaajalisel ravil (hooldushaiglas) olevaid haigeid hinnatakse iga nädal, jälgides iga muutust patsiendi seisundis. q Kodusel ravil patsienti hinnatakse tavaliselt kord nädalas. Perearstikeskuses või koduõenduse patsientidel tehakse põhjalikud hindamised igal visiidil. Esimene samm haava hindamisel on haava puhastamine.
siin tööd tegema. Kraavi kaevama. 2) Hommikul ärgates toimetas Maret nende juures saunas. Küsiti Indreku tuleku põhjust ja mida ta tegema kavatseb hakata. Pärast sööki läks Indrek sohu vanu tuttavaid kohti otsima ja Madise kaevatud kraave vaatama. Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist Vargamäe jõe allalaskmise kohta. Eelkõige tahtis Indrek seda teha isa rõõmustamiseks, kuna see olio mal ajal sellest ju unistanud.
lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt /
Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel. 1- ristluu 2- niudeluu 3- häbemeluu 4- häbemeliidus ehk sümfüüs – koosneb kõhrest, kiudkõhres on pilu, hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline; kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 8. Nimeta luud: Fonticulus mastoideus –
Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel. 1- ristluu 2- niudeluu 3- häbemeluu 4- häbemeliidus ehk sümfüüs – koosneb kõhrest, kiudkõhres on pilu, hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline; kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 8. Nimeta luud: Fonticulus mastoideus –
lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt /
Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on ...
kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed) sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud nt. lülivaheketaste vahel sümfüüs- nt. häbemeluude vahel 11. töövihiku joonis 2 liigeseosad: liigesepinnad liigesekihn liigeseõõs 12. Liigese abiseadeldised: liigeseõõnsusemokk(õlaliigesemokk) Liigesekettad(põlveliigeses võruketas Sidemed(kaaskülgmised sidemed)
kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed) sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud nt. lülivaheketaste vahel sümfüüs- nt. häbemeluude vahel 11. töövihiku joonis 2 liigeseosad: liigesepinnad liigesekihn liigeseõõs 12. Liigese abiseadeldised: liigeseõõnsusemokk(õlaliigesemokk) Liigesekettad(põlveliigeses võruketas Sidemed(kaaskülgmised sidemed)
kaksteist rinnalüli ja viis nimmelüli. Ristluus on viis lüli kokku kasvanud ning selgroo lõpetab "sabakont" ehk õndraluu, kus on samuti 45 liikumatult seotud lüli. Rinnaosas moodustub rinnakorv 12 paari roietega, mis on selja poolt liigeste ja sidemete abil seostatud selgroolülidega ning eest liitunud rinnakuga. Vertikaalsete jõudude amortiseerimiseks ja kehale liikuvuse andmiseks on selgrool kaela ja nimme piirkonnas kaks kõverust ettepoole (lordoos) ning rindkere ja ristluu osas kõverused vastavalt tahapoole (küfoos). Külgsuunas puuduvad normaalsel selgrool kõverused. ÜLAJÄSEMED Ülajäsemed, kui inimese kõige olulisemad keskkonda mõjutavad manipulaatorid, kinnituvad ees rangluu ja taga abaluu kaudu rinnakorvile. Ülajäse moodustub õlavarreluust, küünarvarrest ning kodarluust, randmeluudest ja labakäe luudest. ALAJÄSEMED Keha raskust kandvad ning liikumisvõimet tagavad alajäseme luud on reieluu, sääre- ja pindluu, põlvekeder ning jalapöia luud
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Kõht on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb:Kraniaalne kõhupiirkond,keskkõhupiirkond,kaudaalnekõhupiirkond. Vaagen luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs, mis algab niudeluuharja ja süleluukammi kohalt. Jaguneb:Ristluupiirkonnaks,tuharapiirkonnaks,sabapiirkonnaks,Lahklihapiirkonnaks. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu
Suur hulk punaseid vereliblesid esimeses eluaastatel on tingitud tugevnemisega aktiivsust vereloome, eriti luuüdi sisalduvate toruluude. 15) Selgroog jaguneb viide tsooni: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli, ristluus 5 kokkukasvanud lüli, nn 4-5 liikumatust lülist sabakont ehk õndraluu. Vertikaalsete jõudude amortiseerimiseks ja kehale liikuvuse andmiseks on selgrool kaela ja nimme piirkonnas kaks kõverust ettepoole (lordoos) ning rindkere ja ristluu osas kõverused vastavalt tahapoole (küfoos). Selgroolülisid eraldavad kõhrelised kettakesed, mida nimetatakse ka diskideks. Diski pehmet keskosa ümbritseb tugev sidekude. Kui inimene liigub, muudavad elastsed lülivahekettad oma kuju ning lubavad lülisambal end kokku suruda või kõveraks muutuda. Suure koormuse korral võib disk välja sopistuda. Närvijuurele surumine tekitab piinavat valu. 16) Ülajäse koosneb õlavarreluust, küünarvarrest ning
Kael – ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda. Kere – jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Kõht – on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb:Kraniaalne kõhupiirkond,keskkõhupiirkond,kaudaalnekõhupiirkond. Vaagen – luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs, mis algab niudeluuharja ja süleluukammi kohalt. Jaguneb:Ristluupiirkonnaks,tuharapiirkonnaks,sabapiirkonnaks,Lahklihapiirkonnaks. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks
10.Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel. IX. Eritumine 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 3. Uriini hulk koostis ja omadused. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homöotermne Kõigusoojased poikilotermne Inimese kehatemp. kõigub ööpäeva ulatuses ja naistel sõltub see menstruatsioonitsüklist. Pärast ovulatsiooni (munaraku väljumist) tõuseb kehasisene temp poole kraadi võrra. Kõrgeim temp 17.00, madalaim 05.00. ööpäevane kõikumine 1C - langeb tagasi umbes päev enne uue tsükli algust. kehatemp sõltub ainevahetuse intensiivsust. Keha piirkonnal kõrgeim temperatuur näos (suuümbruses, kaelal, rinnal), madalaim jalgadel (varbad, ninaots). Kehatemperatuuri mõõdetakse kaenla all (kehasisemus). Mõõta vajadusel 2 X päevas varahommikul/varaõhtul (5 paiku). Krooniliste ...
Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa nai...
hüpates jääb hing kinni) * seedenäärmete talitlus intensiivistub, seedeelundite motoorika tugevneb * mõju silmaavale ehk pupillile: aheneb * mõju kusepõiele: parasümpaatikuse erutus domineerib kusepõie üle põie tühjenemise faasis: põie seinalihased tõmbuvad kokku ja sisemine sulgurlihas lõtvub. Kui põis just ülimalt täis pole, siis pole erutusest kasu, sest saame seda tahtlikult kontrollida. Kui aga seljaaju ühendus peaajuga on ristluu piirkonnas katkenud, siis pole tahteline kontroll võimalik ja toimub iseeneslik põie tühjenemine. * mõju suguelunditele: parasüpaatiline NS kontrollib erektsiooni (ka kliitorisel) Parasümpaatilise mõjul laienevad orgaskeha veresooned (paikevad peenise orgaskeha seintes). Laienemise tagajärjel orgaskeha täitub verega. On olemas potentsi suurendavad ravimid, mida kasutatakse potentsi häirete phul. Nende toime seotud parasümpaatikuse toime mõjutamisega: mõjutamine
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
näärmetest jne.) Seljaaju valgeaine: a)Eesväät – enamik juhteteid (närvikiudude kimpe) kulgeb ülalt alla st. on motoorsed – toovad impulsse peaaju motoorsetest keskustest seljaaju eessarve neuronitele b) Tagaväät – enamik juhteteid kulgeb alt üles, - on sensoorsed – viivad tundeimpulsse kehast peaaju tundekeskustele c) Külgväät – siin on umbes võrdselt nii sensoorseid kui motoorseid juhteteid Funktsionaalselt jaguneb seljaaju 31-ks segmendiks (8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 õndra!), iga segmendi kiududest tekib 2 eesmist ja 2 tagumist närvijuurt, neist - 31 paari spinaalnärve. Seljaajunärvid e. spinaalnärvid nervi spinales: Seljaajust väljuvad närvikiud moodustavad mõlemal pool seljaaju kaks kimpu: a)eespool väljuvad motoorsed kiud (nii somatomotoorsed – vöötlihastele, kui ka vistseromotoorsed – silelihastele); b) tagapool moodustavad teise kimbu tundekiud (nii nahast ja lihastest tulevad – somatosensoorsed, kui ka
Käärsoole pikilihaskiht moodustab 3 lihaspaela, mille toonuse tõttu moodustuvad väljasopistused käärsoolekopad. Koppade vahel paiknevad soole ringlihaste toonusest tingitud sissepoole suunduvad poolkuukurrud. Rasvripikud on käärsoole serooskesta väikesed rasvkoega täidetud väljasopistised. *pärasool 10-20 cm pikkune seedekanali lõpposa, mis kulgeb väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees ning avaneb lahklihal pärakuga. Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde. ülesanded Siin jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad, toimub väljaheite moodustumine. · Joonis lk 114 + tv joonis 12 83. Kõhukelme, kinnistid, väike- ja suursarvik.
koosneb, kas sul on kõiki pakutud detaile vaja! Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rinnakorv, jäsemete luud. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Koljuluudest on liikuva ühendusega ainult alalõualuu. Selgroog koosneb 5 osast: kaela- , rinna-, nimmelülidest, rist- ja õndraluust. Kokku on inimesel 32 kuni 34 selgroolüli, mitmed neist on kokkukasvanud, näiteks ristluu. Täiskasvanul on selgroos 4 kõverust: kaela- ja nimmeosas ettepoole ning rinna- ja ristluu osas tahapoole. Selgroo kõverused aitavad inimesel tasakaalu säilitada ja pehmendavad põrutusi. Kuju järgi saab luud jaotada 3 rühma: pikad, lühikesed ja lamedad. Pikad on jäsemete toruluud, sõrme- ja varbaluud on lühikesed, lamedad on koljuluud. Kirjuta, milliste luudega on tegu ja millised
medikamendid, soola- ja külmakamber jne.; 3. PSÜHHOREGULEERIVAD meditatsioon, nõustamine, lihaste lõdvestus. SELG JA KAEL Selgroog on keha kandev organ, mille ülesanne on hoida inimest mitmesugustes asendites ja tasakaalus, ühendada selgroog, pea, õlgade ja tuharatega ning võimaldada vastavaid liigutusi amortiseerides pehmendada mehhaaniliste jõudude mõju. Selgroog koosneb 24 lülist, millest 7 on kaelalülid, 12 rinnalülid, lisaks veel ristluu ja õndraluu. Selgroolülisid hoiavad koos lihased, kõõlused ja ligamendid. Selgroolülide vahel asuvad lülivahekettad ehk diskid, mis koosnevad fibroossest rõngast ja selle keskel asuvast zelatiini-taolisest säsituumast. Lülidevahelised kettad toimivad amortisaatoritena ja võimaldavad liigutusi, mille käigus säsituum paikneb diskis ümber selle ulatuse nagu seda võimaldab fibroosne rõngas, mille toeks on rohked sidemed. Skeleti muskulatuur katab ja
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
· Marmorilisus ja õrnus: läbikasvamine side- ja rasvkoega. · Eelistus lihaveisel, -lammastel ja peekonsigadel. 25. loomade mõõtmine ja tähtsamad mõõtmed Muudel juhtudel piirdutakse üksikute mõõtmega. Näiteks mitme loomaliigi kehamassi saab määrata suure tõenäosusega kere ümbermõõdu ja suurust turjakõrguse järgi. Aretusõpetuse seisukohalt loetakse tähtsamateks mõõtmed loomade kandmiseks tõuraamatusse. · Veiste mõõtmed : ristluu kõrgus (rk) - mõõtkepiga ristluu kõrgemast punktist maapinnani; · rinna sügavus (rs) - mõõtkepiga esijalgade tagant turjalt rinnakuni; · laudja laius (ll2) - mõõtsirkliga puusaliigeste külgmiste punktide vahe; · laudja pikkus (lp) - mõõtsirkliga puusa- ja päraluunuki vahe; · kere põikpikkus lindiga (kppl) - õlaliigese esi- ja päraluunuki tagapinna vahe; · rinnaümbermõõt (rü) - mõõtlindiga esijalgade tagant ümber rinna;
Igasugune liigutamine teeb asja hullemaks. Ei kannata soojust, magab sellel küljel, mis valutab Kaelas võib olla jäikus. Colocynthis - valu mingist solvumisest, äkkvihast. Valud, mille puhul ettekummardamine teeb asja paremaks. Parem, kui tugivöö ümber valutava koha tõmmata. Soojus teeb paremaks. Kalium carbonikum - seljas jäikus, teravad valusööstud, mis sädelevad edasi jalgadesse. Külma ilmaga ja vasakul poolel hullem olla. Nux vomica - ristluu ja nimmepiirkonnas valu. Ärritunud inimene. Istumine teeb haiget. Enne voodis külje keeramist tõuseb istuli ja siis keerab. Puudutus paha. Rhus toxicotendron - hommikul tõustes on valu hullem, liikumise peale asi paraneb. Probleemid sageli külma, niiske ilmaga. Öine magamine teeb asja hullemaks. Soojus teeb paremaks.
· Pehmendab lööke. · Teeb võimalikuks keha erinevad liigutused. 1.2.1. Lülisamba osad · Seitsme kaelalüli ülesandeks on toetada ja tasakaalustada pead. · Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega, moodustades rinnakorvi. Viimane võimaldab kopsude liikumist hingamisel ja kaisteb rindkereõõnes paiknevaid elutähtsaid organeid. · Selja alumine osa koosneb viiest nimmelülist, mis on ühendatud ristluuga. · Ristluu moodustub viiest omavahel kokkukasvanud lülist. See on ühendatud vaagnaga, tagades luulise kaitse kusepõiele ja suguelunditele. · Lülisamba alumises osas paiknev õndraluu kujutab endast rudimentaarset saba. See on tekkinud neljast omavahel kokkukasvanud lülist ja inimese puhul tähtsust ei oma. 4 1.3. Seljalülide ehitus Tüüpiline seljalüli koosneb viiest erinevast osast.
dopler (väike patareidega karbike). Vaginaalse e. tupekaudse vaatluse puhul palutakse püksid jalast võtta ja voodisse heita. Vaataja kinnastab käe, vaatab esmalt üle lahkliha ja häbememokad, siis viib kaks sõrme tuppe ja hindab tupe venivust. Seejärel üritab ta sõrmede abil üles leida emakakaela, et hinnata selle küpsust (pehmust ja valmidust avanemiseks), servade venivust ja emakakaela avatust. Kui sünnitus on algjärgus, võib emakakael hoiduda taha ristluu suunas (sakraalselt) ja selle ülesleidmiseks tuleb sõrmed üsna sügavale tuppe viia. Sünnituse edenedes nihkub emakakael ettepoole, muutub pehmemaks ja hakkab avanema. Emakakaela avatust, veepõie terviklikkust või puudumist ja lapse pea (või tuharate) edasiliikumist hinnataksegi. Vaginaalset vaatlust teeb arst või ämmaemand siis, kui saabud sünnitusosakonda ja edaspidi vastavalt vajadusele. Kui sünnitus on arenenud nii kaugele, et emakakael on täiesti lahti s.o. umbes 10
· Kaelapõimik. Kael pea rinnanahk, vahelihas, pleuar , perikard · Õlapõimik- õlavöötme lihased ja ülajäeseme lihased ja nahk · Nimmepõimik. Kõhualuse osa nahk ja lihased, reie eesmised ja mediaalsed lihased+nahk+ sääre nahk mediaalselt. · Ristluupõimik- lahklihased+nahk, vaagna ja reie tagakülje lihased + kõik sääre ja jalalihased va sääre sisepinna nahk. Ülajäsed innerveerivad närvid ülapõimikust, alajäeset -;;- närvid ristluu ja nimme põimikutest. Suurim ja võimsam närv- ismikunärv. Peaaju asub koljuõõnes, kaal on 1.2-1.4kg. Ühenduses seljaajuga on piklikuajuga. Piklikus ajus asuvad keskuse: Hingmais, südametegevus ja vasomotoorsed keskused. Väikeaju põhifunktsiooniks: Lihaste toonus ja liigutus, tasakaaluliigutus ja kordinatsioon. Keskaju funktsioon: Nägemiskeskus ja kuulmiskeskus. Vaheaju taalamusest painevad retseptorid võtavad vastu ärritusi: tunenärvi lõpmetest.
kulgevatest sidemetest. Vastandina suurele vaagnale kujutab väike vaagen endast suhteliselt järeleandmatut luulist kanalit, mille loode läbib sünnituse ajal. Väike vaagen jaguneb järgmisteks tasapindadeks: 1. sissepääsu tasapind 2. laiuse tasapind 3. kitsuse tasapind 4. väljapääsu tasapind Väikese vaagna tasapindade järgi hinnatakse loote eesasetseva osa seadumist ja edasiliikumist sünnituse ajal. Sissepääsu tasapinna otsemõõt kulgeb ristluu neemelt (promontooriumilt) sümfüüsi ülemisele servale. Laiuse tasapinna otsemõõt mõõdetakse II/III õndralüli ühendusest sümfüüsi keskosani, kitsuse tasapina otsemõõt aga ristluu tipust sümfüüsi alumise servani. Väljapääsu tasapinda piiravad sümfüüsi alumine serv, häbemeluude ja istmikuluude ääred, istmikuköbrud ja õndraluu ning selle tasapinna otsemõõt kulgeb õdraluu tipust sümfüüsi alumisele servale.
Peaaju (osad on seljaaju poolt ülespoole järjestuses) 1. Piklikaju 2. Tagaaju 3. Keskaju 4. Vaheaju 5. Otsaju ii. Seljaaju 1. Kaela osa 2. Rinna osa 3. Nimme osa 4. Ristluu osa b. Perifeerne NS i. Peaaju närvid ii. Seljaaju närvid 2) Autonoomne ehk vegetatiivne – Katab siseelundeid ja veresooni (ka neid veresooni, mis on skeletilihastel) a. Sümpaatiline NS b. Parasümpaatiline NS 2. Seljaaju ehitus ja funktsioonid. Seljaaju juurte funktsioonid. Seljaaju paikneb lülisamba kanalis, segmente on 29 (30)
katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt a. Tsentraalne NS: i. Peaaju (osad on seljaaju poolt ülespoole järjestuses) 1. Piklikaju 2. Tagaaju 3. Keskaju 4. Vaheaju 5. Otsaju ii. Seljaaju 1. Kaela osa 2. Rinna osa 3. Nimme osa 4. Ristluu osa b. Perifeerne NS: i. Peaaju närvid ii. Seljaaju närvid 2) Autonoomne ehk vegetatiivne – katab siseelundeid ja veresooni (ka neid veresooni, mis on skeletilihastel) a. Sümpaatiline NS b. Parasümpaatiline NS B. Seljaaju ehitus ja funktsioonid. Seljaaju juurte funktsioonid. Seljaaju paikneb lülisamba kanalis, segmente on 29 (30) a. kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b. rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c
füüsilistes tingimustes vabaneb alati neerupealisest säsist adrenaliini. Lõpolüüs kasutatakse täiendava energia saamiseks. Rasvkoe rakkude lammutamine täiendava energia saamise eesmärgil. Sümpaatilise ns mõju domineerib kusepõie täitumise faasis. Nii kaua kuni põis täitub, domineerib tema üle sümpaatilise ns doos. Parasümpaatilise ns keskused asuvad ajutüves ning seljaaju ristluu ehk sakraalsegmentides. Piklikus ajus on 10.nda peaajunärvi tuumad (uitnärv) ja 9.nda peaaju parasümpaatilised . Sillas on 7nda peaajunärvi tuumad ja keskajus on 3nda ehk silmaliigutaja parasümpaatilised tuumad (närvirakukehade kogum). Mediaatorites nii ganglionites kui ülekandel efektorelundile on atsetüülgoliin , neid retseptoreid, mis on atsetüülgoliini suhtes tundlikud, nimetatakse kolinoretseptoriteks. Neid on kahte tüüpi: M-
VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
