Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ristluu" - 190 õppematerjali

ristluu - , õndraluumurd Alajäsemed Jala väärasend või lühenemine, Puusaliigese nihestus (murd) jalga ei saa aluselt väljasirutatuna üles tõsta Liigutamishäired, tuimustunne, Kompleksne vaagnavigastus tundlikkuse puudumine (lumbosakraalse närvipõimiku kahjustus) Puudub perifeerne pulss Arteria iliaca externa või arteria femoralis’e vigastused Ülajäsemed – –
thumbnail
10
docx

Koed, elundid, elundkonnad

lülisambalülid) Luude erivorm on pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (nt. kolju) 6. Luudevahelised ühendused Pidevühendused e. liidused Mittepidevad ühendused e. liigesed 7. Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide Fibroossed ühendused ­ kiuline sidekude - Sideliidused (puusaluu koos reieluuga) - Õmblused (koljuluude vahel) - Tappühendused (hambajuured) Luulised ühendused - Ristluul ülid moodustavad tervikliku ristluu - Niude-, istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused - Kõhrliidus (lülisammas) - Sümfüüs (liigeseõõne alge) 8. Keha teljed ja tasapinnad Keha tasapinnad: Sagitaaltasapind - Jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasakuks pooleks Horisontaaltasapind - Läbib keha horisontaalselt ning jagab selle ülemiseks ja alumiseks osaks Frontaaltasapind - Läbib keha vertikaalselt ning jagab selle eesmiseks ning tagumiseks osaks...

Anatoomia
3 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused 2020

1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed,...

Geenitehnoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kudede, luude ning liigeste ehituse ja tüüpide kohta

Millised moodustised suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad põrutusi? Liigeseketad 42. Mis tüüpi on luudevahelised pidevühendused? fibroossed, kõhrelised ja luulised ühendused 43. Kus esinevad sideliidused? Luude vahel 44. Kus esinevad luudevahelised õmblused? Koljuluude vahel 45. Kus esinevad tappühendused? Hambajuurte vahel 46. Kus on luud omavahel ühendatud luudevaheliste ühendustega? Ristluul ülid moodustavad ristluu, niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu. 47. Kus esineb kõhrliidust? esimese roide ja rinnakupideme vahel, samuti lülisamba lülidevaheketastena 48. Mis tüüpi liigesed liiguvad ümber frontaaltelje? Üheteljelised:Plokkliigesed 49. Mis tüüpi liigesed liiguvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje? Kaheteljelised: Ellipsoidliiges, sadulliiges 50. Mis tüüpi liigesed liiguvad umber vertikaaltelje? Ratasliiges 51...

Ajaloolised sündmused
1 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

ANATOOMIA KÜSIMUSED JA VASTUSED

140.​"Seljaaju koosneb närvirakkude kogumikest ehk hallainest ning närvikiudude kimpudest ja kulglatest ehk valgeainest. Valgeaine asub seljaajus seespool, hallaine selle ümber perifeerselt." VÄÄR 141.Millised alltoodud väidetest autonoomse närvisüsteemi kohta on tõesed? *​Parasümpaatikuse​ keskused on ajutüves ja seljaaju ristluu osas paiknevad tuumad., *Autonoomne​ närvisüsteem innerveerib siseelundeid ning reguleerib skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. 142.​Milliseid mõisteid on all kirjeldatud? a) Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvate närvirakkude kogum → Närvikeskus, b) Närvirakkude rakukehade kogumeid ühendavate närvikiudude kimbud → Juhtetee, c)...

Füsioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

NÄRVISÜSTEEM ​SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...

Anatoomia ja füsioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM ​SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...

Anatoomia ja füsioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Anatoomia- kogu materjal

Fibroosvõru kiud ühenduvad tihedalt lülikehade luuümbrisega, mis on väga vastupidav tõmbejõududele. Säsituuma ülesandeks on aga vastu panna survejõududele. 21) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised? Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 22) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus? Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb -...

Inimese anatoomia
5 allalaadimist
thumbnail
48
pdf

Inimkeha lihased. Algus-ja kinnituskoht, funktsioonid. Мыщцы человека. Её нашало и конец и функция.

latissimus dorsi T7-L5, os sacrum humeruse crista -õlavarre -õlaliiges thoroco- ja crista iliaca tuberculi minoris siserotatsioon +nimme- dorsalis -aduktsioon ristluu liiges -ekstensioon +kallutab vaagnat ette M. rhomboideus T2-T5 scapula mediaalne -abaluu skapulokostaalne dorsalis major serv retraktsioon liiges scapulae...

Inimese anatoomia
17 allalaadimist
thumbnail
83
docx

arengubioloogia kordamiskusimused 2020

Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke  spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks...

Arengubioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
53
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

Tsentraalne NS: i. Peaaju (osad on seljaaju poolt ülespoole järjestuses) 1. Piklikaju 2. Tagaaju 3. Keskaju 4. Vaheaju 5. Otsaju ii. Seljaaju 1. Kaela osa 2. Rinna osa 3. Nimme osa 4. Ristluu osa b. Perifeerne NS: i. Peaaju närvid ii. Seljaaju närvid 2) Autonoomne ehk vegetatiivne – katab siseelundeid ja veresooni (ka neid veresooni, mis on skeletilihastel) a. Sümpaatiline NS b. Parasümpaatiline NS B. Seljaaju ehitus ja funktsioonid. Seljaaju juurte funktsioonid. Seljaaju paikneb lülisamba kanalis, segmente on 29 (30) a. kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b. rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c...

Eripedagoogika
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun