nii kujuneski omamoodi ajanduskultuur. Tänapäevases Eestis pööratakse samuti suurt tähelepanu iluaiandusele. Vist mitte keegi ei kujutaks Eestimaad ette ilma suursuguste Kalvi, Sagadi, palmse ja teiste mõisadeta. Need ja paljud teised mõisad on siia ehitanud saksa soost mõisnikud, kes on andnud meile vapustavad arhitektuurimälestised ja turismimagnetid. Peale ajandus- ja mõisakultuuri on sakslased Eestisse toonud ristiusu. Varemalt olid muistsed eestlased taatausulised ja ristiusustamisega pöörati nad sunniviisiliselt teise usku. Ristiusustamine on kindlasti muutunud eestlasi vähe kinnisemaks, sest sunniviisiliselt teise usku pööratuna, ei saanud suurem osa rahvast oma arvamust avaldada ning pidid järgima valesid mõtteid. Sakslaste tulekuga Eestimaale, hakati rohkem väärtustama ka haridust. Sakslaste jaoks oli oluline haridus ja haritus. Iga lihtne talupoeg pidi oskama lugeda ja teadma
usuvabaduse, sisuliselt tähendas see kristluse seadustamist. Pärast seda sai kirik peagi Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organistsiooniks. Kristlik kirik muutus aina tugevamaks ja hiljem hakkas ta üle võtma riigivõimu funktsioone. Võib-olla keiser Constantinus suur oleks pidanud säilitama seni Roomas kehtivat polüteistliku usu. Kuigi selline usk mõjutas kodanikke suurel määral, oli ta riigivõimust kindlalt eraldatud. Järelikult oli ristiusu vastuvõtmine viga, mis ainult aitas kaasa Rooma lagunemisele. Constantinus pidas riigi arengule eluliselt tähtsaks impeeriumi idaosa. Seega ei sobinud Rooma enam pealinnaks ja kaotas oma poliitilise ning kultuurilise tähtsuse.Aastail 324-330 kerkis riigi idaossa uus pealinn Konstantinoopol. Linna geograafiline ja sõjaline asend oli väga soodne. Majanduslikult tugev ja kultuurne impeeriumi idaosa oli Konstantinoopoli arengu aluseks
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-roots...
ugandi,tartu,saaremaa, tallinna all), linnad (Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus- Pärnu, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu) 2) Kiviaeg > 11 000a. Tagasi 2000 a eKr. Asulad Pulliasula 9000a tagasi, Lammasmäe 7000a tagasi. Tegevusalad: küttimine, korilus, kalapüük. Matriarhaat. Tööriistad: kivikirves, ahing, harpuun, õng, oda) Metalliaeg > 4000a tagasi. Patriarhaat. Tegevused: +karjakasvatamine, põlluharimine. Asulad: avaasulad, kindlustatud asulad. 3) Vabadussõja põhjused: ristiusu levitamine, saada maad, saada kauplemisvõimalusi. Keskused: Riia, Gotland e. Ojamaa. Tähtsamad lahingud: Ugandi-1208 , Madisepäeva- 1217 , Ümera 1210 ^, Tartu-1224 , Saaremaa-1227 , Tallinna all-1219 ) Isikud: Piiskop Albert ristisõdijate juht + mõni lahing. Lembitu Sakala vanem, 1217. langes. Kaupo liivlaste juht, 1217 langes. Valdemar II taanlaste juht, 1219 vallutas tallinna. Lüüasaamispõhjused: Teistel sõjaline ülekaal, oma riik puudus, maakonnad ei võidelnud
ja Muhamed on tema prohvet Polüteistlik Allah üks paljudest jumalatest Loodusjõud 610-612 sõnum Allahilt Ainult Allahi teenimine Islami usk ja kombed Püha raamat Koraan otsene jumalasõna Viis tugisammast Usk ainujumalasse Palvetamine Vaeste toetamine - Zakat Ramadaan Palverännak Mekasse Hadz Kuues: dzihaad- püha sõda Mosee Koraan ja Piibel Koraan Piibel Islamiusu Pühakiri Ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. ALLAHi viimane sõnum, mille ta on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud ilmutas Muhamedile või inspireeritud Jumala poolt Ei ole nõukogu poolt kokku kirjutatud, Koostati erinevate autorite poolt pandi kirja juba Muhamedi eluajal. ajavahemikus 1200 a eKr kuni 2. Originaalis säilinud sajand pKr. (prohvetid, luuletajad, 114 Suurat ehk peatükki kuningad, ajalookirjutajad, apostlid)
Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist.
Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2010. aastal. Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Religioon Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid. Ajalugu Vanema paleoliitikumi leide on saadud Kaukaasiast, keskmise paleoliitikumi omi ka Volgogradi lähedalt, Uurali keskosast, Oka äärest ja Desna ülemjooksult; Siberi vanimad leiud (Altaist ja Amuuri jõgikonnast) on Aasia-pärased.
Sophlokese teos ,,Kuningas Oidipus " on hiljem peetud kõige täiuslikumaks selles zanriks. Tähtsal kohal on ka Homerose eeposed ,,Ilijas "ja ,,Odüsseia" Keekas saavad alguse Olümpiamängud ( 776 eKr). Kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Vana-Rooma aitas kaasa ristiusu levikule. Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe sektina ja sellest sai üks maailma levinumaid uske maailmas. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Rooma linna ehitati esimesed akveduktid. Pikkus ulatus kümnete kilomeeiriteni. Need hämmastavad oma praktilisuse ja iluga ka tänapäeva inimesi. Akveduktid ka panid aluse veejuhtmetele. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma
KÄTY KUUSEMETS 10 H On aarjalaste varajane usk Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon Preestriteks olid brahmaanid Usk paljudesse jumalatesse Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil Ohvrite toojad brahmaanid tõusid peaaegu maapealseteks jumalusteks, sest nende käes oli ohvrite tohutu vägi. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli kõrge Hinduismi peetakse usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks Hinduism on India rahvuslik usund, sest on lahutamatult seotud India kultuuri,ajaloo ja elulaadiga Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, pooldajate arvult on hinduism kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel) Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid Hinduism on brahmanismi edasiarend...
Katoliiklus ja reformatsioon Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal? Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest
näod, suured silmad, figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest, figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata, ikoonimaal: enkaustikatehnika, kordumatu, erinev, ümberpööraud perspektiiv, ümar nägu, suursugune hingelisus, ikonostaas püha pildisein, Maarja Jeesus lapsega, Trooniv Jumalaema, tarbekunst - rikkalik, hõbe, kuld, kalliskivid, keeruline tehnika, puudus ümarplastika, lüürilisem, heledam, mõju vana vene kunstile. Vana Vene ristiusu vastuvõtmine, Bütsanti kunsti jätk + Vene traditsioonid, tsentraalehitised Kiievi Sofia katedraal (viis lühikest löövi, mis lõppes apsiidiga, ruudukujuline, põhjaja lõuna küljel veel kaks löövi, kuplitega tornid), Novgorodi Sofia katedraal (välisilme lihtne ja range, Georgi peakirik Jurjevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas), sarnanes Petseri kloostri ja Pihkva kirikuga, Dmitri kirik (skulptuur kaunistused
Probleeme tekitasid aga pingestavad suhted idanaabrite, Novgorodi ja Pihkva vürstiga, kes korraldasid Eestisse samuti sõjaretki. 1211. aastal püüdsid sakslased piirata Viljandit. See õnnestus neil pooliku võiduga, sest linnust ei suudetud vallutada, aga eestlased, kes olid linnuses ristiti. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast väsinud, ning kui puhkes katk, sõlmiti 1212.aastal kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid ristiusu vastu võtma. 1215.aastal algas võitlus uue hooga. Sakslased ja nende liitlased tegid ridamisi rüüsteretki Ugandisse. Nad jõudsid ka juba välja Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine toimus ka samal aastal. Seal osalesid sakalased, ugalased, läänlased kui ka saarlased. Eestlastel nurjus see plaan. Aasta pärast olid ugalased ja nende järel sakalased sunnitud rahu paluma ning ristimise vastu võtma. 1217
Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism – 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus – 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism – 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist.
Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9. Vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond 10. Traktaat- arutlus 11. Komtuur- kloostrikorra järgi linnuses elavate rüütlite komandör 12. Orden- riiklik aumärk vöi teenetemärk 13. Miks jäid eestlased sõjas alla?- sest neil oli kehvem varustus 14. Albert- Palus abi Taani kuningalt Valdemar2-lt 15. Kaupo- Liivlaste vanem, oli ülik. Vöttis vastu ristiusu 16. Lembitu- Pöhja- Sakalas asuva linnuse vanem 17. valdemart 2- Tuli 1219 aastal Eestisse ja rajas Tallinnas oma linnuse 18. Läti Henrik- Lätlaste preester, kroonik 19. Ordul ei önnestunud Leedut vallutada! 20. Esimene piiskop oli Meinhard, kes rajas linnuse ning hakkas liivlaste seas innukalt misjonitööd tegema 21. Aastal 1208 tegid ristisödijad esimese sõjakäigu Eestisse , sellele järgnes 20 aastat verist söda. 22. Aastal 1227 vallutas ristisõdijate vägi Saaremaa. 23
Maadeavastuste põhjuseid oli mitmeid. Üheks tähtsaimaks neist oli india kaupade kallis hind türklaste ja araablaste vahenduse tõttu. Teiseks Euroopa linnade tõusev kodanlus, mis tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Kindlasti mängis rolli ka uudishimu ning seiklus- ja kullajanu - Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena. Lisaks võib veel välja tuua vajaduse idamaiste vürtside järele, müüdid pururikastest riikidest ja ristiusu levitamise. See ajaperiood oli maadeavastusteks väga soodne. Kujunesid selleks uued eeldused. Näiteks ehitasid portugallased H. Meresõitja kavandite järgi karavelli, millel oli kolmnurkne nn "ladina puri". See võimaldas sõita igasuguse tuulega, nende hulgas ka vastutuulega. Karavelliga tuli toime väiksem meeskond ja sellel oli piisavalt suur trümm, mis võimaldas väham asju ja rohkem toidumoona kaasa võtta, mis omakorda võimaldas pikemaid reise
–Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9. Vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond 10.Traktaat- arutlus 11.Komtuur- kloostrikorra järgi linnuses elavate rüütlite komandör 12.Orden- riiklik aumärk vöi teenetemärk 13.Miks jäid eestlased sõjas alla?- sest neil oli kehvem varustus 14.Albert- Palus abi Taani kuningalt Valdemar2-lt 15.Kaupo- Liivlaste vanem, oli ülik. Vöttis vastu ristiusu 16.Lembitu- Pöhja- Sakalas asuva linnuse vanem 17.valdemart 2- Tuli 1219 aastal Eestisse ja rajas Tallinnas oma linnuse 18.Läti Henrik- Lätlaste preester, kroonik 19.Ordul ei önnestunud Leedut vallutada! 20.Esimene piiskop oli Meinhard, kes rajas linnuse ning hakkas liivlaste seas innukalt misjonitööd tegema 21.Aastal 1208 tegid ristisödijad esimese sõjakäigu Eestisse , sellele järgnes 20 aastat verist söda. 22.Aastal 1227 vallutas ristisõdijate vägi Saaremaa. 23
IV sajandil hakkasid mõned sellised rühmad endale kõrbesse püsivaid elupaiku rajama. Nõnda tekkisid esimesed kloostrid. Kloostreisse kogunes nii mehi kui ka naisi. Kloostrisse eraldunud mehi hakati kutsuma munkadeks, naisi nunnadeks. Kloostrid kujunesid kiiresti usu- ja kultuurielu tähtsaiks keskusteks. Kreeka katoliku kirik oli agar misjonitegevuses. 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, 988. a. võtsid Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst. 1154. a. tingisid vastuolud Kreeka ja Rooma kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe, mis seisnes selles, et paavst ja patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Edaspidi käsitlesid mõlemad kirikud teineteist usutaganejate ja ketseritena. See oligi põhjuseks, miks neljas ristisõda tehti Konstantinoopoli vallutamiseks. Pärast seda sunniti kreeka kirikut üle võtma rooma kiriku poolt õigeks tunnistatud usutõdesid (dogmad)
Romaani kunst Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus lääne- euroopas peale antiiki. Kestis 10.-12.sajand Roomani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa- prantsusmaa. Ajalooline taust: on feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja lääne- euroopas- ristiusu kirik. Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usus ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. ARHITEKTUUR Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika. Võlvik- nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga Nelitis-nelinurkne osa, mis yekib pikihoone ja põikhoone ristumisel Apsiid-altari asukoht Koor-põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel
Rüütliks saamine, rüütliseisus ja rüütlite relvastus Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Päritolule lisaks nõuti ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütel 7- aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. 14-18 aasta vanuselt said neist kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid ja olid rüütlitele relvakandjad. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle mee...
Islam Usk, mille kuulutas Muhhamed välja Moslem Islami usu pooldaja Koraan islami püha raamat Prohvet- jumala sõna edastaja Medina ,,Prohveti Linn", 622 põgenes sinna Muhhamed Kaliif islami usukonna ja riigi juht. Vesiir kõrgeim riigiametinik Emiir riigipea Frangi riik: 5. saj lõpul tungisid frangid Chlodovechi juhtimisel Galliasse. 495. a lasi chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale.Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsaKarolingideks , nimetatakse dünastiat, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippi Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki.Karl Martell 714 741 , tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased , kuid said 732. a Poitiers´ lahingus lüüa. Tugevdas ratsaväge, jagas maatükke.
erinevad mõtlejad erinevalt, oldi ühel meelel selle keskses tähtsuses inimolendite arengus ja varasemaid mütoloogiaid täielikult üle parda heitmata tõlgendasid nad neid ümber 3. Samaaegselt toimus ka Iisraeli prohvetite endi traditsioonide kujundamine. Kuna esimesed kirikuisad olid kreeklased ja roomlased (see tähendab paganad), ja tahtes oma kristlikku usku esitada kaasaegsetele, oldi sunnitud leidma seoseid oma ühiskonna mõttemudelitega.4 Ent tekkis üks raskuspunkt ristiusu ja paganliku filosoofia ühisosa leidmises. Nimelt kuna kreeklaste Jumal on muutumatu ja kuulub olemise valdkonda, ei saa tal olla vahetut kokkupuudet selle maailmaga ja seepärast sai üheks vahendavaks jõuks selle maailmaga Logos (mis tähendas nii Mõistust kui Sõna).5 1 The Symposium. Harmonsworth 1951, lk. 93-94 2 ARMSTRONG Karen. Jumala ajalugu. Kirjastus Varrak, 2007, lk. 53 3 Armstrong 2007, lk. 55-56 4 LANE Tony. Õhtumaa mõtte loojad
Paulus (algse nimega Saulus – kuulus kristlaste tagakiusajate hulka, oli Rooma kodanik, haritud mees, kes püüdis Jeesuse õpetust hävitada, Kristus ilmutas talle, temast sai kirglik kristlane) tegi tööd Väike Aasias ja Kreeka suurlinnades – ka tema hukkus Nero ajal. Pühakirja kujunemine 3. saj. e.Kr. tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna diasporaa juudid ei osanud enam heebrea keelt. 2. saj. kujunes Uus Testament s.o. kogumik ristiusu ajajärgul loodud usulise sisuga tekste, peamiselt Jeesus Kristusele omistatav õpetus. Uue Testamendi põhisisuks on evangeelium – rõõmusõnum Jeesus Kristusest – maailma lunastajast. Nelja evangelisti (Matteus, Markus(Peetruse rännukaaslane), Luukas (Pauluse rännukaaslane), Johannes) eri aegadel lugejate ette toodud Jeesuse elulugu ja tema tegevus erinevatest aspektidest. Uue Testamendi koostisosad olid kreekakeelsed. Koos Vana Testamendiga moodustavad need kristliku pühakirja
Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused. Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Keskaeg oli ajaloos segane aeg. Toimus rahvaste rändamine siiani kõige mõjukama riigi Rooma keisririigi territooriumile, rändasid põhiliselt germaani hõimud, kes olid madalamal arengutasemel, neid nim. barbariteks, sest nad röövisid eesmärgitult kunstiesemeid. Tänu sellele, et ka nendeni ulatus ristiusu võim, mille järgi pidid kõik usklikud alluma jumalale, on ka meieni antiikkunsti säilinud. Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide kunst (5. -10.saj.), millel on edasisele kultuurile suur mõju rajati koole ning tõusis vaimulikkonna ja aadli haritus. Arenesid kunstkäsitöö, raamatumaal e. miniatuur ja reljeefid. 2. Lääne kirikumuusika iseloomustus (lk
nähtuseid: - muinasaja lõpul hakkas vähesel määral taas levima laibamatus. - laibamatuse korral peaga läände matmine (varem maeti põhja-lõuna suunaliselt). - 12.sajandi haudadest on hauapanustena avastatud väikeseid ristikesi. - Alates 11.sajandist võimalik kirikute või kabelite olemasolu (N: Tartu ülikooli peahoone juures). · 11.sajandist kasvas ka katoliku kiriku huvi ristiusu levitamiseks Baltikumis. See tõi enesega kaasa üksikute munkade külastusretked (N: 1167 olevat Eestimaa piiskopiks pühitsetud munk Fulco, kellel olevat olnud eestlasest abiline Nicolaus Stavangeri kloostrist Norrast ja kes olevat ~1170 külastanud ka Eestit). · Eestlaste hulgas võis muinasaja lõpusajanditel olla ka üksikuid ristiusulisi. Peep Reimer 9 6. EESTLASTE SUHTED NAABRITEGA MUINASAJA LÕPUL:
kristlus.Uus usk levis kogu Rooma impeeriumis.Esialgu kuulutas usk k6ik inimesed jumala ees v6rdseks.See ei meeldinud ylikutele ja ristiusulisi kiusati taga.Ristiusulised kogunesid salaja loodusesse v6i katakombidesse.Aja jooksul usk veidi muutus ja nyyd kutsus usk inimesi alandlikkusele ja s6nakuulelikkusele ning vastutasuks lubas p2rast surma paradiisi.Selline usk oli juba ylikutele meeltm66da.Selline usk sobis ylikutele kuna aitas rahvast vaos hoida.Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja 380 kuulutati see ametlikuks riigiusuks. Arhitektuur Katakomb on liivasesse pinnasesse uuristatud k2ik v6i hauakamber.Katakombidesse maeti oma surnuid.Katakombide seinad ja laed kaeti maalidega mis esialgu meenutasid maalid roomlaste elumajadest.Hiljem hakati kujutama ristiusu symboleid.Kui ristiusk ametlikuks muutus tekkis vajadus uute hoonete j2rele kus pidada jumalateenistusi.Eeskujuks v6eti Rooma kohtu ja 2ri hoonet basiilikat.Varakristlik
See aga tõestab, et tegu oli ilmselgelt targa mehega, muidu poleks teda ju rahva üheks juhiks valitud. Kuna targad mehed kipuvad ikka tarku otsuseid tegema, siis on ju võimalik, et Kaupo valik võtta vastu ristiusk, polnudki nii rumal ja reeturlik, nagu üldsus arvab. Kaupo puhul võis olla tegu tolleaegse nn europoliitikuga, kes oskas tulevikku vaadata, sellega arvestada ja ajastikust lähtuvalt ratsionaalseid otsuseid vastu võtta. Võis ju olla, et tema oli üks väheseid, kes mõistis ristiusu pealetungi ulatust ja nägi ette sellega kaasnevaid ümberkorraldusi kogu maailmas. See oli paratamatus, millega ta leppis ja millega ta püüdis lepitada ka oma rahvast, kes aga põikpäiselt ja kramplikult hoidis kinni minevikust ega olnud nõus tutvuma tulevikuga. Tuntuimaks süüdistavaks argumendiks Kaupo tegude vastu on aga teistsugune tõik. Nimelt peetakse äärmiselt taunitavaks seda, et ta oma rahva vastu sõtta astus, vähe
dekaadi. Viini kongress: Pandi paika euroopa rahvusvaheliste suhete süsteem. Tasakaalu põhimõte keegi suurtest ei tohi olla tugevaim, Julgeoleku põhimõte Fra ümbritseti pufferriikidega, Ned, Bel, Ch, Lux. Legitiimsuse põhimõte kõik vanad dünastiad saavad võimule tagasi. Metlernihi süsteem kõik suurriigid moodustasid liidud, mis peaxid tagama rahu auroopas. 1) Püha liit Ristiusu toetamine/ feodaalkorra kaitsmine. 2) Nelja Riigi liit, Eng, Rus, Aut, Preisimaa tõotasid kaitsta Viinis kehtestatud süsteemi. 3) Saksa liit Saksa 41 riigi ühendus, kus Austria ja Preisimaa domineerisid. Ajastud: I Vabariik 1792 1804 II Vabariik 1848 1851 III Vabariik 1870 1940 I Keisri aeg 1804 1814/15 II Keisri aeg 1851 - 1870
Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. -vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Zeus-kõrgeim kreeka jumala (Jupiter Roomas) Poseidon- merejumal Hades surnuteriigi valitseja Hera-abielukaitsja Ateena-tarkus,puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e. nümfe. Kujundid härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost nim. eepos "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost(ka Odüsseia autor). Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud...
Liivimaa ristisõda 12saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140 hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal jutlustati kõikjal ristisõda, st kutsuti kristlikke sõjamehiandma oma relvad kiriku teenistusse, lubas paavst Põhja-euroopa kristlastel suunduda Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi 4aastakümmet kestnud ulatusliku vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levitamise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Uued vallutused avasid kaupmeestele uusi teid Vene turu poole. 1196 aastal suri piiskop Meinhard ning tema järeltulijaks sai Berthold, tänu kellele algasid ristisõjad. 1198 saabuski Liivimaale 1000meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing kus Berthold hukkus. Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt
ÜMARKAAR, SELLISELT VORMITI NII AKNAID UKSI KUI KA VÕLVE. TERAVKAARED SALEDAMAD SAMBAD AKNAD AVARAMAD TORNID KÕRGEMAD SEINTEL PALJU SKULPTUURE NII SEES KUI VÄLJAS AKNAID EHTISID VÄRVILISED VITRAAzID KASUTATI PEAMISELT KIRIKUTE KAUNISTAMISEKS PEAMISELT KUJUTATI JEESUS KRISTUST, NEITSI MAARJAT, PIIBLITEGELASI JA PÜHAKUID NAD AITASID RAHVALE PIIBLILUGUSID JA RISTIUSU TÕDESID SELGEKS TEHA SAMUTI PEAMISELT KIRIKU KAUNISTAMISEKS JUMAL VÕI JEESUS KRISTUS PIDI PILDIL OLEMA KÕIGE SUUREM KÕIKE KUJUTATI JUSTKUI ÜHEL TASAPINNAL INIMESE KUJUTAMISEL EI PÖÖRATUD TÄHELEPANU TEMA KEHALE, VAID PÜÜTI TABADA HINGE PÜHAKUTE ELULOOD KIRJUTATI PALJU OLID ÜKSTEISEGA KÜLLALTKI SARNASED ROHKELT IMETEGUSID AUTOREID SAGELI EI TEATUDKI NEID LUGUSID VÕIB PIDADA OMALAADSEKS RAHVAKIRJANDUSEKS
· lai levik puulõikesarjadel kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu · kunsti võluks fantaasiaküllus, inimtüüpide valik ja tunnete ustavus · esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a'') · ühel kujutab end kui Kristus "Autoportree karusnahkses rüüs" enese väärtustamine · Düreri endaga võib seostada ka detaile vasegravüüridel: · ''Rüütel, surm ja kurat'' teemaks ristiusu jõud, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud rüütlis · ''Melanhoolia'' · puulõikesarjast ''Väike Passioon'' ''Pattulangemine'' ja ''Paradiisist väljaajamine'' · puulõige ''Ninasarvik'' põhineb kirjutatud kirjeldustele, tundmatu autor India ninasarvikust, Dürer pole näinud päris ninasarvikut · vasegravüür ''Aadam ja Eeva'' hetk õnnelikku elu enne pattulangemist, signeerind täisnimega
Rahvastiku tihedus 8,5 in/km² Venemaa haldusjaotus Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): 21 vabariigiks 9 kraiks 2 keskalluvusega linnaks 1 autonoomseks oblastiks 4 autonoomseks ringkonnaks 46 oblastiks Rahvad ja religioon Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid. Vene köök Vene kulinaaria on väga rikas nii toiduainete valikult, toiduvalmistusviisidelt kui ka toidu maitsestamiselt. Vene kööki on kujundanud paljude kultuuride kokkupuude, paljude rahvaste harjumustega tutvumine ning nende kohandamine oma maa tavade ja võimalustega. Tuntav on prantsuse kokkade mõju
avaldanud mõju nii kultuurile, inimestele kui ka paljudele hilisematele kirjandusteostele. Piiblist on Euroopa rahvaste kirjandusse, muusikasse ja kunstidesse kandunud nii sümboleid, lendsõnu (saagu valgus! A ja O algus ja ots, läbi sõrmede vaatama, peseb oma käed puhtaks; Saalomoni tarkus, oma risti kandma, meie igapäevane leib, uskmatu Toomas; kes ei tööta, see ei pea ka sööma), väljendeid, süzeesid, karaktereid. (maal ,,Püha õhtusöömaaeg") Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus teispoolsest maailmast. Selles esitatakse vanade idamaade müüte maailma ja inimese loomisest ning lugusid juutide ajaloost. Lugejale avatakse ilmutuse ajalugu Aabrahamist Mooseseni ja Moosesest Jeesuseni. Piibli peamised tegevuspaigad asuvad Väike-Aasias, peamiselt Palestiinas: Jeruusalemm, Petlemm, Kaana, Samaaria, Siinai mägi, Surnumeri, Jordani jõgi.
KUNSTIAJALUGU 8.Romaani arhitektuur. · Valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal Arhitektuur: · Juhtivaks kunstiliigiks arhitektuur · Tähtsam võim Rooma Paavst ja ristiusu kirik · Tähtsal kohal sakraalarhitektuur · Kloostrite ehitamine · Kiviehitised. Ehituseks kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. · Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. · Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eriti just välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki
Reformatsioon Sveitsis: Zwingli ja Calvin Riiklikult oli Sveitsis kujunenud elanikkonna omavalitsusel põhinev kantonite süsteem. Sveitsis polnud feodaalsuhted täielikult välja kujunenud, mistõttu oli säilinud külakogukond ja küllaltki arvukas vabatalupoegadekiht. Loodusolude järgi olid metsakantonid ja linnakantonid. Metsakantonid asusid raskesti ligipääsetavates mägedes. Ühendusteede paranedes ja kaubanduse arenedes ei tasunud teraviljakasvatus seal ära . Põhitoodanguks kujunes juust, mis leidis oma kvaliteedi pärast turgu paljudes maades. Linnakantonites jäi peamiseks maaviljelus. Suur tähtusus oli viinamarja kasvatusel ja veinitootmisel. Oluline koht oli ka käsitööl ja kaubandusel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted. Edu alusena nähti töökust. Niisuguste eluväärtustega inimeste silmis muutusid üha talumatumaks katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks p...
1.Vürtsid;kallis tollimaks;uudishimu;kullajanu;müüdid pururikastest riikidest;ristiusu levitamine 2.kompassi täiustamine ja astrolaabi leiutamine;Pürenee ps palju sõjakaid rüütleid;karavell;Hisp. ja Port. leidus meresõidukog. mehi 3.Maailmapilt avardus;uued kaubateed- ja keskused;uued põllukultuurid;kuld;nakkushaigused;Itaalia kaubalinnade tähts. vähenemine 4.Kol.-1492.avastas Uue Maailma;da Gama-1498 avastas meretee Indiasse;Magalaesh-1519-22 esimene ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli luge...
sündmus. Raamatute hulk suurenes oluliselt. Raamatud muutusid palju odavamaks ja seega kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele kui seni. Suurtes tiraazides trükitud raamatud levisid kiiresti ja koos nendega ka uued teadmised, mõtted ning seisukohad. Kõik see tegi võimalikuks hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. Kuidas oli trükikunsti levimine Eestis seotud reformatsiooniga? Nimelt luterluse üheks põhimõtteks oli see, et ristiusu ainuke teoreetiline alus on Piibel. Rahvale oli küll Piiblit juba mitusada aastat selgitatud, kuid kuna kõik toimus ainult ladina keeles, siis ei saanud enamus inimesi sellest lihtsalt aru. Seega tuli Piiblit tõlkida rahvale arusaadavasse keelde. Tõlkimisega ei alustatud tegelikult Piiblist endast, vaid väiksematest kirikuraamatutest, millest esimeseks võib pidada Lübeckis trükitud jumalateenistuse käsiraamatut. Viimase
Nad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Peaaegu sada-aastat kestnud võitluse lõpuks suutsid võita pildiarmastajad - ikonoduulid. Vana-Vene kunst 10. Kuidas sattus bütsantsi kunst eeskujuks vana-venele? Bütsantsi kunst sattus eeskujuks vana-venele tänu Kiievi vürsti Vladimirile, kes abiellus Bütsantsi printsessiga. Kuna tänu sellele astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, võeti peale ristiusu üle ka võtted ikoonide maalimiseks ja kirikute ehitamiseks. 11. Nimeta mõned kuulsamad vene kirikud? Sofia kirik Kiievis Dmitri peakirik Vladimiris Pokrovski kirik Nerli jõe ääres 12. Kuidas nimetatakse vene kirikute kupleid? Nende nimetuseks on sibulkuppel. 13. Millised kirikud olid ehitatud Kizi saarele? Kirikutel oli palju sibulkupleid, mis olid kaetud puusindlitega nagu soomustega. 14. Kes olid kuulsamad vene ikoonomaalijad?
Vaendlastel oli parem relvastus ning neil oli rohkem liitlasti, sest Eesti polnud veel riik, ning selllel ajal kasutati ära eesti maakondade omavahelisi tülisid. Neil ei olnud nt kindlaid liitlasi, sest liit venemaaga vedas neid alt. Sõja kaotusega kaasnesid ka omad tagajärjed eestlased jäid sajanditeks võõra võimu alla. Nad muutusid alamkihiks oma enese maal. Võõra võimu tulekuga kadus eestlaslik kultuur ning põlisrahva õiguslik kord halvenes. Need, keso ldi ristiusu vadtu võtnud, kuulutati isiklikult vabadeks ja nende maaomand jäi püsima. Majanduslikud olud talurahvale kitsenesid. Ristimisega kaasnesid ka kindlad kohustused. Põhiline oli kümnis. Talupojad jäid küll isiklikult vabaks , neil oli ka oma maa plus neil oli lubatud kaubitsemine. Eestlased olid sunnitud ristisõjas alistuma riikluse puudumise tõttu ning elu peale seda tegi pöörde muutus halvemaks. See sündmus on jäänud ajalukku, kuid siiski eestlased olid
Kirjelda ristiusustamise protsesse Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kuid 6. saj hakkas üleminek katoliiklusesse. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure peetud vallutussõdadega 771.-804.a. Keldi kirik. Iiri munklus. Saksid ja anglid vallutavad briti saared.Saksamaalt lähtudes toimus alates 8.-9. sajandist slaavlaste ristiusustamine 10.- 11. saj Praha piiskopkond, Poola, Ungari. 988.a. Kievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Skandinaavia: 826.a. Taani; Norra Olaf Püha (1016-30) ajal; Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13. saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel. Vaimulikkonna hierarhia paavst ; peapiiskopid ; piiskopid ; preestrid ; ülem- ja alamdiakonid ; akolüüdid (küünlakandjad) ; lektorid (prohvetite raamatute ettelugejad) ; eksortsistid (kurjade vaimude väljaajajad)
· Koolide rajamine. Aachenisse asutati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Selle eeskujul hakati kogu impeeriumis rajama too- ja kloostrikoole. · Arhitektuuri areng. 10) Strasbourg'i vanne leping, kus Ludwig 1. Vaga nooremad pojad lubavad teineteist toetada võitluses vanema venna Lothari vastu. 5. Aastaarvud: 1) 496 - Frangi riigi teke, Chlodowech võttis vastu ristiusu. 2) 800 - paavst Leo III kroonis Karl Suure Roomas keisriks. 3) 732 - Karl Martell võitis islamiusulisi Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. 4) 768 - Karl Suur sai Frangi riigi valitsejaks. 5) 451 - toimus lahing Katalaunia väljadel, ühel pool läänegoodid ja roomlased ning teisel pool hunnid. 6) 843 - Ludwig 1. Vaga kolm poega saavutasid kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping.
Ringvall-linnused, nt Muhu maalinn b. Külad i. Sumbküla, nt Põhja-, Lääne-Eesti ii. Ridaküla, nt Peipsi ääres iii. Hajaküla, nt Lõuna-Eesti 6. Muinasusund, kalmed a. Usundid i. Usk looduse hingestatusesse e animism, kalastus ja jahtimine ii. Hiljem päikesekultus, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi iii. Lõpus ristiusu levik b. Kalmed i. Tarandkalmed ii. Kivikirstkalmed iii. Kääpad 7. Muistne vabadusvõitlus a. Eellugu i. 1187 Sigtuna ründamine ii. 1096 Euroopas algavad ristisõjad iii. 1201 Riia kiriku rajamine iv. 1202 Mõõgavendade ordu loomine v. 1208 piiskop Albert jõuab Eesti aladele b. Põhjused i. Kristluse levitamine ii. Liivlased olid vastu piiskopivõimule ja uutele koormistele iii
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227 aastatel. 1208. aastaks jõudsid ristisõdijad retkega Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Tõenäoliselt suurendas tublisti eestlaste eneseusku 1210. Aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Siinsete alade vallutamise ettekäändeks oli ristiusustamine. Sakslased tahtsid laieneda, nad tungisid idapoole ja alade vallutamiseks oli ristiusu levitamine ideaalseks ettekäändeks. Ristiusustamine võimaldas laiendada katoliku kiriku võimupiire. Samuti puudusid eestlastel liitlased, kelle abile loota. Muistne vabadusvõitlus oli pöördeline eestlaste jaoks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Eestlasel ei olnud tugevama vastase vastu mingit lootust. Kui Eesti pealikud hukati, oli sunnitud alistuma lepinguliselt
matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eelnevalt Rooma aladel elavate inimestega. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta
Muistne vabadusvõitlus Getter Orav 11.kl Muistsed Eesti maakonnad Eellugu XI sajandi lõpul said alguse ristisõjad. Saksid ja taanlased olid XII sajandil ristisõdade lipu all vallutanud Läänemere lõunaranniku. Koos kaupmeestega hakkasid Läänemere kaldale jõudma ka esimesed ristiusu misjonärid. 1186.a. pühitseti liivlaste hulgas elanud misjonär Meinhard piiskopiks ja tehti talle ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Väina jõe suudmesse ehitati kirik ja kivilinnus Järgmiseks piiskopiks Liivimaal sai Berthold, kes korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.) Piiskop Albert Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik
Läti Henriku kroonika. 1.Läti Henrik- oli ristiusu preester, kroonik ja Liivimaa kroonika autor. Temast on teada suhteliselt vähe. Sünniaeg ja koht pole kindlalt teada. Hariduse sai Saksamaal. Liivimaale saabus Henrik arvatavasti umbes aastal 1205, kus ta pühitseti vaimulikuks 1208.a.Suurema osa elust veetis ta Ümera piirkonnas preestrina. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada. 2. Läti Henrik kirjeldab sakslaste ja lätlaste võitlust eestlaste vastu.
1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatu...
Tarapitha...Henriku Liivimaa kroonikas ainukesena mainitav jumal/Saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas Saaremaale.(sõja-japalvehüüuna "Taara avita") hiis... ohvripaigad...kohad, kus tehti ohverdusi pühade ajal või suuremate ettevõtmiste eel. maagia...asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed. Põua ajal tuli puhastada nõ "ilmaallikat",et hakkaks vihma sadama.Pikaajalise saju puhul tuli vastavat allikat isegi umbe ajada. ristiusu mõjud 11. saj. ...Põletusmatuste kõrval levis ka laibamatmise komme//peaga lääne poole matmine//pronksristikesed(ehted)...võis leiduda ka kirikuid või kabeleid/läänemeremaade piiskop munk Hiltinus(teda ei saatnud edu)...munk Fulco/abiline eestlasest munk Nicolaus...esimene ristitud eestlane Pudiviru vanem Tabelinus///vaen ristiusu vastu puudus...pingeliseks muutis olukorra aga selle pealesurumine 13.sajandil. KAARDID nr. 1 ja 2 kontuurkaartide kogumikust.
soodustasid lagunemist. Riigi saatus sõltus: 1) valitseja edukusest. 2) Valitsemise aparaadist e suur vasallide nõukogust. Kuningas sõltus poliitilistest küsimustes vasallide toetusest, sest vajas nende raha. Kujunesid esinduskogud, mis olid seisuslikud(vaimulikud, aadlikud, talupojad) Prantsusmaal suutsid kuningad esinduskogud laiali ajada ja kujunes absoluutne kuningavõim e absolutism. Kirikulõhe(1054 ristiusu kirik jagunes 2x vaenulikuks pooleks) I) Läänekirik Rooma paavst(kirikupea) Nimetused: Rooma katoliku, katoliku kirik, protestantlik kirik Kristlus on jumalik II) Ida kirik - Konstantinoopoli patriarh(kirikupea) Nim. Kreeka katoliku, õigeusu kirik. Kristlus on inimlik Ketserlus Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Kirik oli muutunud suurmaa omanikuks, tegi äritehinguid, müüs indulgentse
- eestlased kogusid vägesid. tungiti 5 küljest taanlaste laagri kallale algul edukas rünnak Theoderich tapeti, vastane löödi taganema, ootamatult ründas eestlasi lääneslaavi vürsti üksus taanlased koondusid ja saavutasid võidu (Taani riigilipp Danebrog) - taanlased ehitasid Tallinnasse tugeva kivilinnuse - algas Revala maakonna ristimine, püüti vallutada ka teisi P-Eesti maakondi - 1220 võiduristimine (taanlased, sakslased) näitas et ristiusu levitamine vaid ettekääne maa vallutamiseks Rootsi kuningavägi lüüakse puruks - 1220Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega asusid Lihula linnusesse (tugipunktiks) - ristisid Läänemaal rahvast, ehitasid kirikuid - kuningas pöördus tagasi Rootsi suur saarlaste malev piiras linnust, pani põlema rootslaste väljatung lõppes kaotusega, linnus eestlastele - rootslaste vallutuskatse nurjati 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
