NB. Sisse tulevad ka eelmised teemad, aga nendele olen kordamisküsimused juba saatnud! 1. Aastaarvud ja faktid, mida on vaja mäletada: · 8.-5.saj.eKr Etruski linnriigid · 5.-3.saj.eKr · Aleksander Suur vallutab Pärsia impeeriumi ja saab lisaks Makedooniale ja Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; ariaanlus; sinod; Corpus juris civilis 2.b. Olendid, isikud ja rahvad: kes olid?
Kirjanduse vahearvestus 4.veebruar 2010 1. Milline oli kiriku ja usu roll keskaja kultuuris? Kiriku ja usu roll väga tähtis. Kogu elu oli ehitatud usule. Kristlus oli tähtsal kohal. Tekkis ristiusk ja toimusid ristisõjad. Usk mõjutas kultuuri arengut. Kirjutati piibel. Loodi mungaordud. Ehitati uhkeid kloostreid ja kirikuid.Tänu kirikukoolide rajamisega sai alguse hariduse andmine. Ilmalik ja vaimulik võim. Tänu usule arenes ka teadus. 2. Iseloomusta linnakultuuri. Kogu tegevus toimub turuplatsil. Kitsad tänavad, mis ööseks lukustati. Inimesed elavad kitsastes oludes. Suured ehitised, eelkõige kirikud ja kloostrid. Meelelahutuse eest vatutas narr, tänu kellele kujunes draama
Suurimad kaubanduspiirkonnad: · Vahemeri (Veneetsia, Genova, Firenze) ühendasid Lääne-Euroopat idamaadega. Põhiline kaup araablaselt, erinevad vürtsid. kangad (siid), portselan. Euroopast idamaadesse liikus kuld, kalev. · Lääne- ja Põhjameri. Ühendas Lääne-Euroopat ja Venemaad. Hansaliit, keskuseks Lübeck. Põhiliselt veeti Venemaale soola. Venemaalt toodi palju teravilja, karusnahka, vaha. Katoliku kirik 1. saj pKr tekkis ristiusk ning levis üle Rooma riigi. Konstantinoopoli edikt - ristiusk ainus lubatud usk Rooma riigis. Kirik ühendas ristiusulisi Lääne-Euroopas, seda, mis on õige usk, otsustas kirik, muud kuulutati ketserlikeks. Kirikule vastuvõtmatud mõtted hävitati inkvisitsiooni võttega. Ristiusk levis: · ristisõdade käigus (saksid) · misjon (Iirimaa) · valitseja võttis vastu ristiusu (Clodovech)- loeti alamad kristlasteks.
linna elanikud olid enamasti teenijad, kaubakandjad või päevatöölised. Naised ei tohtinud sel ajal linnaelus kaasa rääkida ning tegid tubaseid töid olid teenijannad, peunaised, õmblejad või niisama perenaised. Keskaegne linn polnud aga väga puhas ning seda ähvardasid sellised ohud nagu katk, epideemia puhkemine, vargad ja vaenlase rüünak. Mõisted: raad linnavalitsus keskajal raehärra linnavalitsuse liige keskajal tsunft käsitööliste ühendus 13. EESTLASED JA RISTIUSK. USUPUHASTUS Ristiusk jäi rahvale kauaks võõraks ning ei tahetud oma vana haldjate usku unustada. Selleks oli mitu põhjust. Esiteks peeti kogu asja ladina keeles, millest lihtrahvas aru ei saanud ja vaimulikud olid võõra päritoluga, keda eestlased ei usaldanud. Usus olid tähtsal kohal reliikviad, näiteks Kristuse veretilgad, pühakute luud, rõivatükid jms. Neid hoiti kirikutes. Eestlastele saabus ristiusk pikkamööda, alguses segamini, hiljem üha rohkem kristliku usu moodi. 1517
Nimeta olulisemaid roomalste arhitekuurimälestisi Milliseid erinevusi oskad nimetada Kreeka ja rooma skulptuuris? Kus saab kõige paremini tutvuda roomlaste seinamaalingutega?Mida nad kujutasid? Kirjelda basiilikat! Varakristlik ja varase keskaja kunst Ristiusk tekkis Ees-Aasias(palestiinas) I saj. Rooma impeerikumis oli see keelatud kuni 313 a-ni.(ei kummardanud keisreid kui jumalaid,kõik jumala ees võrdsed)-olid julmalt tagasikiusatud Constantinus Suur 380 a. kuulutatu ristiusk riigi ametlikuks usuks. 476 a. Lääne Rooma riigi langemine(keskaja algus) Keskaegkultuuri ja kunsti langusperiood. Varakristlik kunst arhitektuur Kristlus õõnestas Rooma ja antiikkultuuri Kultushooned(sakraalehitised)alles 4.saj.(Varakristlaste koosolekud katakombides- seina ja laemaalid) Basiilikad-kolme lööviga honed(lääned itta).Miks? Kellatornid ehitati hiljem,keskajal. Varakristlik kujutav kunst Algselt oli visuaalne kunst kristastel keelatud
usulisteks talitusteks ristiusulised orjad (ristiusk oli algselt Rooma mõõtmetega ning nende ehitamine võis kesta sajandeid). Nii kirikute impeeriumis keelatud). Nendes katakombides seina-ja laemaalingud, välisilme kui sisemine kaunistus tähtis tahvelmaali. Gooti stiil lõi millistes kasutatud palju kristlikku sümboolikat. Ei tehtud õitsele Prantsusmaal ja Saksamaal (viimases eriti stiilipuhta näitena skulptuure. Hiljem, kui ristiusk riigistati, hakati ehitama kirikuid, Kölni katedraal). Itaalias seda stiili eriti ei kasutatud. mis meenutasid rooma basiilikaid (äri-ja kohtuhooned). Need olid KESKAJA KULTUURI ISELOOMULIKKE JOONI: algselt lihtsad kirikud, kus ainsateks kaunistusteks olid 1. Seos kirikuga. Teoloogia on keskaegse maailmanägemuse seinamaalingud ja mosaiigid. kõrgeim ilming, see ka kõlblusnormide loojana.
arhitektuuris valdavaks. 16. Mis muutus hilise keisririigi ajal? Hilise keisririigi ajale oli iseloomulik : Keisrite piiramatu võim, Senat muutus Rooma linnanõukoguks, ametnikkond oli arvukas. Inimesi hakati elukohta kinnistama, et makse kätte saada. Riigi lääneosas elati järjest rohkem maal, toimus linnade allakäik. Kujunes naturaalmajandus- kõik vajalik kasvatati või valmistati kohapeal mõisates ehk latifundiumites. Riigiusundiks Roomas oli IV saj saanud ristiusk. Germaanlased võtsid ristiusu vastu enamasti ariaanluse kujul. Sõjavägi kasvas, järjest enam kasutati seal germaanlaste väeosi. 17. Millise sündmusega lõppes vanaaeg? 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne- Rooma keisri Kordamisülesanded: 1. Milline mõiste: Rooma valdus väljaspool Itaaliat - Provintsid ½ a- ks erakorralises olukorras valitud riigiametnik- diktaator Rooma riiginõukogu , endised ja ametisolevad magistraadid - Senat
sajandil (476.a PKr. Kui kukutati viimani Rooma keiser)ning kestis kuni 16 sajandini (1492.a Columbus avastas Ameerika). Keskaeg jaguneb 4 perioodiks. Pikka pimeduse ajajärk,kaubanduse,käsitöö, 510saj. Varakeskaeg linnade allakäik;kujuneb välja feodaalkord;laialt levib ristiusk Euroopas Linnade kasvamine,paavsti Kõrgkeskaeg võimu hiilgeaeg,kuningriiki 1113saj. de kujunemine Hakkavad kujunema Uusajale iseloomulikud tunnused 1415saj
Hiina pealinn on Peking. Hiina rahvaarv on üle 1 250 000 000 inimese. Riigikeeleks on Hiina keel. Pindala on 9 596 960 km2. Kultuur Hiinat peetakse kõige pikaajaliseima kultuuritraditsiooniga maaks maailmas. Selle vanuseks arvatakse vähemalt 3500 aastat. Traditsiooni hoidmise kõrvalt on Hiina aidanud kaasa ka teiste riikide kultuurile. 2000 aastat tagasi võeti Hiinast ning KeskAasiast üle budism. Viimasel ajal on Hiinas levinud ka ristiusk ja islam. Hiinas on levinud ka taoism, mis kujunes Hiinas 6.5. sajandil e.Kr. Taoismi kaks poolust on ''yin'' (naiselik,maa,tume) ja ''yang'' (mehelik,taevas,kerge) Yin Yang Muusika 3000 aastat tagasi, kui Euroopas alles tekkis muusika, oli Hiinas see juba täielikult välja arenenud. Huvi muusika vastu tekkis osaliselt tänu Konfuutsiuse õpetustele. Han´i dünastia ajal asutati Hiinas Muusika Büroo, mille ülesandeks oli tolle aegsete
KESKAEGNE FILOSOOFIA Iseloomulik seotus religiooniga, minevikku vaatav, petlikkus, kasvatuslik suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tius...
ettevõtmise tulemust. Seda tulemust püüti mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. Maagia püüdis mõjutadaseoseid asjade ja nähtuste vahel. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Ohvripaigad Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust püütinsaavutada andide toomisega ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad. Ohverdamiseks kõige sobivamaks nädalapäevaks oli neljapäev eestlaste "püha päev". Ristiusu mõjud Eestlastele polnud ristiusk tundmatu (ristiusulised naabermaad Rootsi, Taani, Venemaa) Ristiusulisi mõjutusi on näha eestlaste kommete muutumises (laibamatmise komme) Ristiusku ei suhtutud algul vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu oli võitlus oma vabaduse eest
Kristlus Ingrid Heinala, Triinu Mäll KKP2 Mis on kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist.
Keskaegses Eestis oli ka Hansa Liit, kuhu kuulusid Eesti linnadest Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Keskaeg muutis Eestis elu kõikidel elualadel. Eestisse tuli ristiusk, Eestis olid mitmed Hansa Liidu linnad, enamuse ajast valitses võõrvõim. See kõik tõi kaasa suuri muutusi ühiskonnas.
Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuure.maalide temaatika on mitmekesine. Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid ka maalitud portreed. Julius Caesar Keiser Trajanus Kiriku ehituse algus Aastal 380 kuulutati ristiusk ametlikuks usuks. Aluse sai basiilika ehitusvorm. Kirikuid võib olla alates kolmelöövilisest kuni seitsmelööviliseni. mosaiigid olid kaunistatud kulla, lilla ja rohelise tooniga. Algses kristluses oli palju sümboolikat. Kujutati sümboleid ja pühakuid. Pühakute figuurid ühtegi paljastatud kehaosa, poose ei ole, seisavad skaatiliselt. Roomaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Romaani stiil on seotud ristiusukirikuga.
(31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr 235 · Octavianus Augustuse valitsusaja algul kehtestati keisririik pKr monarhistlik valitsemissüsteem. · Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. e ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati
Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale Euroopa ja Venemaa jõudsid nad aastal 1000 isegi Ameerikasse. Viikingite retkedel sattus Eestisse raudrelvi, kuld ja hõbemünte ja ehteid. Selle aja lõppedes ründas Eestit Kiievi vürst Jaroslav Tark, kes 1030. aastal rajas Tartu, kust 1061 välja aeti. Sellel ajal hakkas Eestisse tulema ristiusk, seni valdava loodususu asemele. Tähelepanuväärseks kirjanduslikuks allikaks tolle aja kohta munk Läti Henriku kroonika, kus kuni 200000 eestlast kirjeldatakse põhiliselt pikakasvuliste ja heledapäisetena. Sellel ajal Tekkisid esimaste käsitöölistena sepad ja laevaehitajad. Eesti jagunes maakondadeks, nagu Saaremaa, Sakala, Virumaa, Ugandi, Harjuma ja need omakorda kihelkondadeks. 13. sajandi alguses hakkasid Eestisse tungima ristiusu toojad sakslased, taanlased ja teised. Ümera
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja molemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski
Keskaeg: 5.-15.saj - suur rahvasteränne - filosoofia tugines usule - ristiusk Roomas ametlikuks - "Jumal on harmoonia ja inimene peab alluma, ei võrdsusta end temaga. - inimest talutati kui last - kloostri-, rüütli-, linnakirjandus. allegooriline romaan - inimese eesmärk: täiustada vaimu - haridus ja filos. tasemel (lad.kl) - ehituses ja arhitekt. kõrge tase - käsitöö areng, esimesed ülikoolid - kunstis gooti ja romaani stiil - loodi palju eeposeid (ajalool. mahukas jutust. teos värs.) - "rebase- ja roosiromaanid" TEOSED: Gilgames (3eKr, sumeri) Ilias (6
Soloni reformid Ateenas, suurendas vaestel osaleda riigiasjades. See kõik on olnud aluseks demokraatia tekkele, mis kehtiga ka tänapäeval enamus riikides. 3 elementi Rooma kultuurist meie kultuuris: 1. 12 tahvli seadsusest saanud alguse Rooma seadusandlus , pani aluse õigusteaduse tekkele. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna - rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. 2. Üks kõige püsivamaid osi Rooma riigi pärandist ristiusk. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamis. 3. Ehituskunstis võtsid roomlased kasutusele nn rooma ning õppisid ehitama kuppel- ja ristvõlve. Roomlased olid head teedeehitajad. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid
Kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnudki Kindlasti on paljud mõelnud, et mis oleks saanud, kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnudki, et milline oleks Eesti siis nüüd ja kas see oleks hea või mitte. Arvatavasti, poleks eestlased kaotanud vabadust 700'ks aastaks, eestlased poleks jäänud ilma oma eliidist, poleks nii palju inimesi hukkunud, poleks toimunud nii palju lahinguid, samuti oleksid maade piirid teistsugused ja kindlasti poleks ristiusk nii laialdaselt levinud ja palju muud sarnast. Kindlasti poleks toimunud nii palju erinevaid lahinguid. Suure tõenäosusega poleks muidugi jäänud muud lahingud tulemata, oleks leitud teised põhjused, miks võidelda. 1217. aastal toimus Madisepäeva lahing, mis oli eestlaste jaoks Muistse Vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. Seega kui poleks olnud nii suuri ja nii palju lahinguid oleks hukkunute arv palju väiksem. Eestlased poleks kaotanud võimalust ise oma saatust määrata
Feodaaltsivilisatsioon keskaegse Euroopa ühiskond Feodaaltsivilisatsioon sai alguse 5. sajandil, kui langes Lääne-Rooma keisririik. Vastu võeti katoliiklikus vormis ristiusk ja rajati ka Frangi riik, kust saigi alguse feodaaltsivilisatsioon. Esimesena valitses Frangi riiki Merovingide dünastia. Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga. Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu
Kirjelda neid lhemalt (triistad, materjalid) Eestlased tegelesid karjakasvatamisega, ksitga, jahiga. Triistadeks olid philiselt rauast kirved. Kasutati palju luust, puust ja kivist materjale. Pronksist tehti ehteid. Kasvatati sigu ja muid koduloomi. Hobuseid oli vhem. Kasvatati vilja ja lina. Hariti pldu. Relvadeks olid teravaotsalised odad.Tegeldi kaubandusega. 4. Millised olid ristiusu mjud Eesti ala elanikele 11. sajandil? Millest vib seda jreldada? Mned eestlased olid ristitud. Ristiusk levis Venemaalt ja teistelt naaberriikidelt. Eestlased ei olnud alguses ristiusu vastu, kuid prast tekkis neil arvamus, kes ei poolda ristisuku on vaba. Kasutusele veti uusi snu nagu niteks: papp 5. Milliseid linnusetpe Sa tead? Iseloomusta neid kiki. Millised olid linnuste lesanded? *mgilinnused - paiknesid mel, mis oli kikidest kljedest looduslikult kaitstud. *kalevipoja sng e. neemiklinnused - meseljakul neemikuna rajatud linnus, mis oli kolmnurga kujuline.
Saare kõige kõrgemaks mäeks on Pidurutalagala, mis on 2524 meetrit merepinnast Saare põhjaosa on tasandikuline, lõunaosa mägine Adama mägi on 2243 meetrit kõrge http://srilankan-natural- http://wallpaper-windows7.ru/? beauty.blogspot.com/p/mountain.html image=145193&lg=ee Rahvastik 753 000 inimest elab Colombos 74% sinhalid, 12,6 % Sri Lanka tamilid, 5,5% India tamilid, 7% moslemid Usundiks on budism, induism, islam ja ristiusk http://www.srilanka.travel/festive Majandus Kasvatatakse leivapuid, suhkruroogu, kaunvilja, kakaod, pipart, kardemoni ja kaneeli Peetakse veiseid, pühvleid. Kala püütakse aastas umbes 140 tuhat tonni toodetakse tsementi, paberit, riiet,kaevandatakse grafiiti, vääris-ja poolvääriskive Kõige suuremat tulu annab tee Kasutatud materjalid http://www.wris.ee/reisikataloog/?id=1&catalog=coun http://maaleht.delfi
tuurist, ei võtnud millegipärast üle kreeklaste ülenoodikirja (ei olnud piisavalt täpne nende jaoks?). Keskajal tekkinud Gregori koraali õpetati suuliselt põlvest põlve edasi. Selleks, et laulu meloodiat meenutada, märgiti Gregori koraali teksti peale spetsiaalsed märgid NEUMAD. Need aitasid juba õpitud meloodiat meenutada., aga mitte ära õppida! Nii saadetigi lauljad-mungad aina uutesse kloostritesse, et nad Gregori koraali laulmist õpetaksid. Ristiusk aga levis Euroopas kiirelt edasi ja lauluõpetajaid ei jätkunud kõikjale , kus neid vajati. Lisaks sellele muutus kirikumuusika kahehäälseks- Gregori koraalile lisati teine hääl -seda laululiiki nimetati ORGANUM. Kahehäälset laulu oli aga neumade abil võimatu üles märkida. Oli vaja süsteemi, mille abil saaks igaüks laululoo selgeks õppida! Sellise noodikirja mõtles välja 1028. aastal Itaalia munk Guido Arezzost. Ta pakkus välja 4 noodijoont, millele neumad lihtsalt peale
oli liigse luksuse vastu. Roomlaste eetikaga oli vastuolus alandlikkuse nõude ja käsuga armastada vaenlast nii nagu oma ligemest. Uut usku levitasid Rooma linnas Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Pärismue järgi peavadki katoliiklased esimeseks Rooma piiskopiks Peetrust, kes suri märtrisurma umbes aastatel 64-67 ning kes on maetud sinna, kus tänapäeval kõrgub Vatikanis suurim kristlik pühamu Peetri kirik. Et ristiusk oli algul keelatud, ei olnud usklikel võimalik ehitada hooneid jumalateenistuste läbiviimiseks ning neid tuli korraldada maa-alustes matmispaikades või siis katakombides. Eriti on tuntud Rooma katakombid. Matmispaikade käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed olid kaetud maalingutega sh ka freskodega, mis kujutasid erinevaid sümboolseid kujutisi, näiteks lambatalle õlal kandvat Head Karjust - Jeesus Kristust - sümboliseerib turvalisust, kala - ristimise element, paabulind -
Hiljem hakatakse neid maatükke isalt pojale pärandama ning feodaalide mõjuvõim suureneb. Feood e lään on maatükk , mis antakse isanda ehk senjööri poolt oma sõltlasele ehk vasallile ehk feodaalile ehk läänimehele. Vasall peab oma isandale andma nõu, andma majanduslikku abi ja osalema sõjakäikudel ning senjöör kaitseb oma vasalli, aitab teda kohtus, pakkuma elatist. 6. Katoliku kirik. 313- ristiusk legaliseeriti Rooma riigis. 381- ristiusk sai Rooma riigiusuks. Viimase rahvana Euroopas võtsid ristiusu vastu leedukad- 1386. Ristiusu kirik varakeskajal= katoliku kirik. Piiskop- seisis koguduse eesotsas. Katedraal- kirik, kus tegutseb peapiiskop. Preestril oli õigus pidada jutlust, sooritada kiriklikke toiminguid. Kümnis- kirikumaks, algselt 1/10 saagist. Piibli ülesehitus määrati kindlaks 2. sajandil- Vana Testament- juutide ajalugu, Uus Testament-Jeesus Kristuse elu. Katoliikluses on oluline koht
docstxt/125465615975950.txt
Calcutta, Dhaka. Suuremad etnosed: hiinlased, hindustanlased, bengalid, USA ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased Kõneldavamad keeled: hiina, inglise, hindi, hispaania, vene, Bengali, araabia http://www.abiks.pri.ee Maailma usundid: KRISTLUS1700 milj (roomakatolik, õigeusk, protestantlus); BUDISM 330 milj (hinajaana, mahajaana); ISLAM 850 milj (sunniitlus, siiitlus) I Kristlus e ristiusk a) katoliiklus Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Leedu, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia b) õigeusk Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Valgevene, Venemaa, Gruusia, Armeenia c) protestantlus Rootsi, Soome, Taani, Island, Norra, Saksamaa, Eesti, Läti, Inglismaa, Sveits, Holland; USA, Kanada, Austraalia, LAV
lugema ja kirjutama ka talupojad. Tänu trükikunsti odavusele ja kiirusele võrreldes varasema käsitsi kirjutamisega, levisid raamatud laialt ning nõnda ka neis kirjutatu. Oli ju peamiseks trükiseks piibel ning ristiusu levikus mängis trükikunsti areng suurt rolli. Kuni trükikunsti levikuni olid kirikud peamised kultuuri-kandjad ja hariduse jagajad. Kiriku võim suurenes keskajal oluliselt. Eriti tugev oli see varakeskajal, peamiselt seetõttu, et ristiusk kuulutati Rooma riigiusuks, seda levitasid misjonärid ning see sunniti peale vallutatud alade elanikele. Viimast esines enim ristisõdade käigus. Peale ristisõdade avaldus kiriku julmem pool veel inkvisitsioonis ja nõiajahtides. Kirikutega on veel seotud linnade tekkimine. Nimelt tekkisid esimesed asulad kirikute ja kloostrite lähedusse. Kaua ei läinud aega kui sinna tekkisid ka koolid ja hiljem juba ülikoolid. Viimased siiski suurematesse linnadesse.
Tema kirjutatud teosed olid teravameelsed ja vaimukad. Thomas More´ile pühendas Erasmus vaimuka satiirilise teose "Narruse kiitus". Näiteks rõhutab ta "Narruse kiituses", et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja edasi mõõgaga, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt. Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Tähtsaim teos "Narruse kiitus" on filosoofiline satiir, mis lähtub elu dialektikast, lõputust muutuvusest ja uuenemisest. Sellest seisukohast osutuvad naeruväärseiks dogmas ja ebajumalad, mis inimesed kummardavad.
feodaalkorra kujunemine, sunnismaisus ning sellele järgnev pärisorjus, kaubanduse ning käsitöö allakäik. Selles hoolimata oli sel ajal ka palju positiivset, mille pärast me peaks olema tänulikud, nagu näiteks: paljud antiikteosed on meieni säilinud just tänu Karolingide-aegsetele ümberkirjutustele, samuti käskis Karl Suur rajada koole kirikute ja kloostrite juurde, kus saaksid haridust ka ilmalike ülikute pojad ning just varakeskaegses kirikuelus kinnitatakse ristiusk, mis on oluline rohkem kui poolele maailmale. Varakeskajal Euroopas tehti palju vigu, kuid me peame neist õppima ning mõistma, et miks see nii juhtus ning me võime vaid oletada, mis oleks kui asjad oleks teisiti läinud.
ROMAANI stiil 11.saj. Ristiusk innustas laiu rahvahulki. Selle üheks väljundiks olid massilised palverännakud pühadesse paikadesse, Rooma PÜHA PEETRUSE hauale või Loode-hispaania SANTIAGO DE COMPOSTELASSE. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehistustehnikas tuntuid võtteid(ümarkaare,silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10-12 saj ehitus kunsti ROMAANI STIILIKS. EESKUJU ANDSID karolongideaegsed,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaani rahvakunsti traditsioonid. romaani kirikute peamine tüüp oli BASIILIKA. Transepti ja apsiidi vahele tekkinud nelinurkset ruumi nim KOORIKS. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim NELITISEKS. Kooli all oli sageli kabel e KRÜPT.Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe nt ühelööviline ja KODAKIRIK.Uksi nim PORTAALIDEKS.lööve eraldasid ÜMARKAARSED ARKAADID. ÜMARKAAR ONGI ÜKS SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. Kaari kandsid PIILARID(mis võisid oll...
· Pippini poeg · Ludwigi isa Noorus ja esimesed valitsusaastad · Abiuelueelne poeg · Vend Karlmanni surres sai Frangi riigi ainuvalitsejaks Võitlused Itaalias · 772.aastal esimene sõjakäik Itaaliasse · 774. Aastal võttis Langbordia kuninga tiitli ja hakkas valitsema Põhja-Itaaliat · Tekkis võimalus luua Paavstiriik, hõlmas Kesk-Itaaliat Võitlused saksidega · 772. Aastal esimest korda sakside alal · Kristlik missiooni põhjendus, ristiusk · Saksid ei alistunud kergelt- omad tõekspidamised · Pidi keskenduma ka oma riigi valitsemise üle · Sõda Saksamaal kestis 33 aastat · Saksi alad liideti lõplikult Frangi impeeriumiga · Saksi sõdade kuulsaim sündmus oli Verdeni kaelakohus 782 · Massiline küüditamine Sõjad moslemite ja avaaridega · 778.aastal läks esimesele sõjaretkele mauride vastu · Pidi taanduma · Osad tema vägedest sattusid baskide rünnaku alla · Hiljem üritas moslemitelt tagasi võita Püreneed
Dünaamika- helitugevus ja selle muutumine. Tämber- kõla värv. Harmoonia- moodustavad saatehääled. Tempo- esituskiirus. Keskaja periodiseering 4.-10. sajand- eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 10.-12. sajand- romaani aeg - (küpsus). 13.-14. sajand- gooti aeg (üleminekuperiood). Keskaja vaimulik muusika Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. Keskaja inimese maailmapilt -ruum on mütologiseeeritud igapäevaelus arvestatakse üleloomulike jõududega. -ig...
Väärtushinnangud inimeste seas Euroopas Euroopa kultuuriruumi väärtushinnangud ja arusaamad põhinevad ristiusul. Ristiusu aluseks on 10 käsku. Need on inimeste väärtushinnanguid ja arusaamu kujundanud juba sajandeid. Hetkelgi on päevakorras palju teemasid, mis on seotud just nende tõekspidamistega. Suurimaks nende hulgas pagulaste sisserändamine Euroopa riikidesse. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Jeesuse Kristuse tõed on koondatud piiblisse. Piiblis olevad kümme käsku on tänapäevalgi aktuaalsed. Need propageerivad inimlikku armastust, sõltumata tema rassist, usust jne. Inimest tuleb armastada ka siis, kui ta on midagi valesti teinud või ta erineb meist. Samuti himustamise teema. Paljud inimesed mõtlevad ainult enda heaolu peale ja mis neile kõige kasulikum on
Vene rahvariiete ajalugu Autor: Lia Valdek Taali PK Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Bütsantsi ja Venemaad ühendas ristiusk, mis oli Venemaal vastuvõetud 9. saj lõpus ( Kiijevskaja Rus`). Selle aja naiste riietus koosnes • alussärgist (rubaha) - millele olid eraldi külge õmmeldud käised • sarafanist ( nn käisteta kleit) • varukad olid väga pikad Naiste peakatted olid erinevad. Kõige suurem erinevus oli neiu ja abielunaise peakattel. Tüdrukud kandsid • paela, mis seoti ümber pea • Kokošnikut Kokošnik Abielludes pidid naised katma oma juukseid üleni ja
Keskaeg Frangi riigi valitsejad ning nende teod Frangi riik Keltide Gallia, Rooma Gallia, Merovingide Gallia, Karolingide Gallia Glodovech Lõi Frangi riigi 496 võtab vastu ristiusu Riik jagatakse ta poegade vahel Majordoomus – Kuninga koja ülem Karl Martell Esimene Frangi hertsog Pippin Lühike Algab karolingide ajastu Algas ka kirikuriik Karl Suur *Oli elu lõpuni kirja oskamatu Kuulsaim Karolingide soost valitseja Võrreldi kuningas Saalomoniga Vallutas Itaalia, Barcelona Rolandi laul Kroonitakse keisriks Feodaalsuhted Põhjused Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Senjööri kohustused vasalli ees Kaitsta teda Anda lään – Maatükk kasutamiseks, koos seal olevate talupoegadega Minu vasalli vasall, pole mi...
Kristlus Üldist. Kristlus ehk ristiusk on monoteslik usund. Kristluse keskmeks on Jeesus kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad ,et Jeesus on jumala poeg. Ligikaudu 2,1 miljardit järgijat on ristiusul seega on kristlus maailma suurim religioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinias ja Okeaanias. Ajalugu. Jeesuse õpetust levitasid tema järgijad. Kristuse õpetust levitasid Jeesuse apostlid kellest tähtsaim oli Peetrus ja Johannes. Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Pühad tekstid. Kristlik piibel koosneb kahest osast. Vana testament sisaldab vähemalt 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi. Uus testament 27 teksti mis on valminud mõni sajandil pärast Jeesuse sündi. Vanimad säilinud kristlikud piiblid on kreeka keelsed...
PEAMISED RELIGIOONID lk.150 kaart !!! inimesi, kes usuvad jumalasse, nimetatakse usklikeks usundid on olulised riikide tekkimisel ja riigipiiride kujunemisel inimesed uskunud tuhandeid aastaid uskunud kõikvõimsatesse olenditesse-jumalad religioon - usund judaism kristlus-katolikus,õigeusklus,protestantism hinduism budism islam e. muhameedlus loodususundid KRISTLUS - kristlus on ristiusk, mille rajajaks peetakse JEESUS KRISTUST - Kristus on jumala poeg - Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
KRISTLUS Mihkel Alamaa, Silvar Sepp Kristlus tekkis judaismi haruna 1. sajandil p.Kr. kuid levis peagi paljudesse riikidesse ning sai maailmausundiks. Alguses oli kristlus vaeste ja orjade usund, kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlusel on ligikaudu 2,1 miljardi järgijat. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku
Kuppel ehitis, jumalate tempel, kõige paremini säilinud ümara põhipinnaga. 11.Milline monumendi liik sai alguse roomast (võesti taaskasutusele renessansis)? Relfieefid 12.Millise kunstiliigi õitsengu põhjustas roomlaste esivanemate kultus? Porteeskulptuur 13.Milliste linnade järgi tunneme Rooma seinamaali, kirjelda? Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. 14.Mille poolest erineb ristiusk roomlaste uskumustest? Alandlikkus, käsk armastada ka vaenlasi ja Jumala ees on kõik võrdsed 15.Milline Rooma Keiser muutis ristiusu lubatuks? Keiser Constatinus 16.Milleks kasutati katakombe? Sinna maeti surnud 17.Milline ehitustüüp võeti kasutusele kiriku arhitektuuris? Relieefkunst? 18.Kes oli Bütsantsi tuntuim valitsejapaar ja mis ehitus rajati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora. Hagia Sophia katedraal 19
· mosaiigid värvilistest kividest (nt põrandamosaiigid) · Tahvelmaal: *peamisteks teemadeks portreed, maalitud enkaustika tehnikas e vahavärvidega (isikupärased)*maaliti puittahvlitele RISTIUSU MÕJU KUNSTILE VARAKRISTLIK KUNST. KRISTLUS: · tekkis Palestiinas, levis Rooma, sattus vastuollu kohalike võimudega, oli ainult 1 jumal · vastuolus Rooma moraaliga · 313. keiser Constantinus kuulutas ristiusu lubatuks · 330. kuulutati ristiusk ametlikuks usuks riigis · 395. Rooma riigi jagunemine 2 · 462. Lääne-Rooma riigi lagunemine KATAKOMBID.SARKOFAAGID · visuaalne kunst kristlastele esialgu lubamatu, tähtsaim oli jumalasõna ja pühakiri · võeti üle juudi usu vaen kujude ja piltide suhtes · kristliku raamatukunsti sünd: hakati kasutama kallist loomanahast pärgamenti; mis oli vastupidavad ja sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellega köideti raamatuid ja maaliti
Levitajad olid apostlid, nende seas kaks tähtsamat olid Peetrus ja Paulus. Peetrus oli Jeesuse jünger ja õpetaja eluajal. Pärast Jeesuse surma rändas ta Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, saades esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, saades kõige mõjukaimaks kristluse levitajaks Roomas. Ta rändas Süüriasse, Väike-Aasiasse ja Kreekasse. 5. Kristlased ja Rooma Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keisrile rituaalse austuse avaldamise keeldumises nähti märki allumatusest. Seetõttu oli kristlus Roomas ka keelatud. 46 pKr hakati kristlasi Roomas taga kiusama. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis. 6. Valitsemine 7. Valitsemine vabariigi ajal Vana-Roomas valitses kuningas, kes valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade
meie ajaarvamise algul, Korea kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni – neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser Ōjin konfutsiaanlikud õpetlased Koreast oma laste õpetajateks. Religioon Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Ristiusk ehk kristlus tärkas Palestiinas. Rooma tuli sellepärast, et roomlased võtsid kergelt üle kõik uue ja huvitava. Ristiusk levis suuliselt ja kirja teel (kiri ühendas väiksemaid ja üksteisest kaugemal olevaid kogudusi). Roomas sattus ristiusk võimudega vastuollu, kuna see erines oluliselt teisest uskudest. (õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid kristlasi taga kiusama, visates neid amfiteatrites kiskjatele söödaks ja neid risti lüües. Kui rooma riik 3 sajandil p.Kr kriisi sattus, siis kiusamised sagenesid märgatavat. Kõige hullema kiusamise vallandas aastal 303 keiser Diocletianus
a.j. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt R vanarooma kunstiga.Väliselt on nende vahel mõndagi õhist, kuid oma sisult erinesid nad K I täielikult. Väga populaarne oli elumajade Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõige esinduslikumate ruumide võrdsed kõik inimesed. S ..... kaunistamine maalingute ja Kui ristiusk ametlikult tunnistati, hakkati mõtlema ka mosaiikidega- väikestest jumalateenistuseks vajalike hoonete- kirikute T värvilistest kivi- väi
Kuidas kinnistus ristiusk Rooma riigi aladel? Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsa...
Jaapan Varauusaeg Jaapani riik ühendati 16. sajandil Oda Nobunga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid ja kasvas rüütlite ja õpetlaste mõju riigiasjadele. Talupoegade olukord halvenes, kuna tõsteti makse ja piirati nende liikumisvabadust. Meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi, jesuiidid levitasid ristiusku ja kristlikku moraali. 1603. aastal võimule tulnud Tokugawa sogunidünastia keelas kristliku misjonitöö ja katoliku mungad saadeti maalt välja. Piirati kaupade sissevedu või suleti täielikult. Linnakultuur Mitmed linnad muutusid metropolideks, kujunes kultuur, kus hakkas ilmnema ilmalikustumise tendents. Püstitati otstarbekaid ehitisi Katsura villa. Maalikunstis tekkis 16. sajandi lõpul Kano koolkond, mille kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti. Tähtsal kohal oli teater. Rändtrupid panid aluse n...
Bütsantsi ja vanavene kunst ·5. Sajandil lakkas olemast LääneRooma riik, sealse kunsti areng peatus sajanditeks ·Kunsti areng jätkus IdaRooma riigis Poliitiline mõjutus · Rooma keiser Constantinus (valitses 306337) rajas kreeka asula Byzantioni kohale uue pealinna Konstantinoopoli (nüüd Istanbul) · 313 läks Constantinus üle ristiusku, kuulutas välja usuvabaduse · Ristiusk sai ametlikuks religiooniks · Lõplik eraldumine Lääne Rooma riigist toimus 395 · Riigi langedes jäi püsima IdaRooma riik, mida hakati nimetama Bütsantsiks · Esialgu riigikeel ladina keel, hiljem mindi üle kreeka keelele · Kreeka ja idamaise kunsti sulam Bütsantsi kunsti õitseaeg · Keiser Justinianus I ajal 6. saj. · Suurim saavutus Hagia Sophia kirik [aja sofiia] · Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum · Kasutusele võeti kumerad kividest laotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
