kristlased. Katoliiklus võlgnes oma leviku edukale koostööle ilmalike valitsejatega, aga ka mõõdukusele. Piiskopkondade võrgustiku ja paavstivõimu toel pandi alus kirikule kui organisatsioonile. Kirikupeaks oli Rooma paavst. Esialgu olid paavstid võrdsed teiste kirikuprovintsidega, kuid hiljem hakkas nende autoriteet kasvama. Massiliselt hakati rajama kloostreid, esimesed neist 6. saj. Tänu kloostrite rajamisele sai ristiusk levida ka talupoegadeni. Gregorius VII, kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest, pani alguse kirikureformile. Reformiga nõuti vaimulikelt tagasipöördumist kristluse algaegade lihtsuse ja vaesuse juurde. Hiljem kehtestati ka tsölibaaat. Ka keskaegne kunst ning arhidektuud oli usuga seotud. Roomast võeti kasutusele basiilika. Pühakud olid keskaja inimesele äärmiselt olulised. Nende imettegevasst väesse
Vaevalt kujutas Tharapita siiski mingit ülemjumalat, nagu mõnikord on arvatud. Mingi ainu- või peajumala idee näib olevat olnud eestlastele hoopis võõras. Jumalad ja jumalused polnud niivõrd valitsejad, kuivõrd kaitsjad ja hoidjad, kellega tuli eelkõige püüda hästi läbi saada. Raske on öelda, kui suurel määral võis juba enne vallutust eestlaste seas olla levinud ristiusu ideoloogia elemente ning milline oli nende mõju eestlaste vaimsele maailmavaatele. Kindlasti polnud ristiusk meie esivanematele enam päris tundmatu. On üsna tõenäoline, et eestlaste naabermaadega tõid kaasa ka teatavaid muutusi ideoloogias. 13. saj alguses ristiusustati Eesti ala vägivaldselt võõrvallutuste läbi. Vanad pühapaigad sageli hävitati ning maa kattus kirikute ja kabelitega. Ometi jäi ristiusk eestlastele pikaks ajaks võõraks. Endiselt leidsid paljude vanadele kultuspaikadele ehitatud kabelite juures aset poolpaganlikud riietused ja ohvritoimingud. Viimaste aastate
Neid nimetati munkadeks ja nunnadeks. Munk Püha Benedictus rajas Monte Cassino kloostri ning kirjutas selle kohtakloostrielu reeglid. Nendes oli ära märgitud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad kuuletuma. Ristiusk oli rohkem levinud linnades, kui maal. Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada paganatega ja siis neile ristiusku peale suruda. Nende töö tulemusena hakkas ristiusk vaikselt levima. Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal. Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see väga edukalt. Araablased Araablased elasid Araabia poolsaarel, mis oli täis kõrbeid. Kuna kõrbes põldu harida ei ole võimalik, siis tegelesid nad rändkarjakasvatusega, liikudes kariloomadega paremaid karjamaid otsides pidevalt ringi. Kaameleid kasutati nii sõiduvahenditena ja tema karvadest valmistati rõivaid.
Kristlus Sander Meentalo Mis on kristlus? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund mille keskmeks on Jeesuse Kristuse elu ja õpetused Kristlusel on enim järgijaid maailmas Kristluse erinevad vormid Kristlus jaguneb paljudeks usutunnistusteks Neist tuntumad on : Katolitsism Õigeusk Protestantism Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt Judaismi usulahk Vanaks Testamendiks kutsutakse Juutide pühakirja Tanahi Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks 1054.a. lõhenes Katolitsismiks ja Õigeusuks. 16. saj
"reichsdeutsch", nagu Nietzsche "Ecce Homos" halvustavalt ütleb. Nietzsche kirjutab Wagnerist 2 raevukat teost. Nietzsche tahab purustada ja umber lükata "krigisevad elutüdinud veskikivid" Ta tahab peatada "selle iseenda ristilöömise ja iseenda vägistamise, milles Euroopa viimased aastatuhanded on oma meisterlikkust tõestanud." Neitzsche kultuurikriitika teravik on suunatud ristiusu väärtuste vastu. Nietzschele esindavad need nihilismi. Ristiusk on enesehävitamise õpetus . Seda on patu mõiste, seda on süü mõiste, seda on jutud halastusest. Ristiusk rõhutab alandlikkust, kuulekust, enese eitamist. "Mina olen saatus" kuulutab Nietzsche "Ecce Homos"; ta on esimesena paljastanud kristliku moraali tõelise iseloomu, näidanud, et see on "kuritegu (par excellence)". Sellepärast on ta anti- kristus. Nietzsche usub maailmaajaloolisse tähtsusesse: alles siis, kui ristiusk on purustatud saab inimene võimalikuks
vahetati. 9.Al Idrisi-Ülikusoost araabia geograaf ja kartokraaf valmistas 1154a esimese suurema maailmakaardi kus mainitakse arvatavasti esimesena Eestit,Tallinna ja Pärnu jõge. 10.varjaagid-venelased nimetasid nii skandinaavlaseid ehk viikingeid.Olid sõdalased kes teenisid Bütsantsi valitsejaid aga ka venelasi. 11.Arutle kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul. Peamiselt usuti oma esiisade uskumusi,kuid ristiusk hakkas ka vaikselt levima,leitud on riste haudadest,laibamatuse puhul peaga läände matmine.Võib arvata et osa inimesi uskus ristiusku,osa sidus ristiusu ja muistseusu mugavalt üheks ja teised järgisid endiselt maausku.Ristiusk toodi sisse sõja ja tapmisega seega püüti sellest võimalikult kaua hoiduda või lasti ennast rahuliku elu huvides ära ristida ja hiljem pesti risimis vesi lihtsalt maha,usku omaks ei võetud
vahetati. 9.Al Idrisi-Ülikusoost araabia geograaf ja kartokraaf valmistas 1154a esimese suurema maailmakaardi kus mainitakse arvatavasti esimesena Eestit,Tallinna ja Pärnu jõge. 10.varjaagid-venelased nimetasid nii skandinaavlaseid ehk viikingeid.Olid sõdalased kes teenisid Bütsantsi valitsejaid aga ka venelasi. 11 .Arutle kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul. Peamiselt usuti oma esiisade uskumusi,kuid ristiusk hakkas ka vaikselt levima,leitud on riste haudadest,laibamatuse puhul peaga läände matmine.Võib arvata et osa inimesi uskus ristiusku,osa sidus ristiusu ja muistseusu mugavalt üheks ja teised järgisid endiselt maausku.Ristiusk toodi sisse sõja ja tapmisega seega püüti sellest võimalikult kaua hoiduda või lasti ennast rahuliku elu huvides ära ristida ja hiljem pesti risimis vesi lihtsalt maha,usku omaks ei võetud
· SKOMOROFF rahvalaulik, kutselised muusikud, laulavad, tantsivad, mängivad pilli, mustkunstnikud, näitlevad, taltsutavad loomi. Kirik ei sallinud. 1649. aetakse välja. · 18. saj trükiväljaanded rahvalauludest · Talupojalaulud, aeglased, lüürilised, polüfiinilised, mitmehäälsed muutub kaovad saatehääled harmooniline mitmehäälsus, rütmiliselt igava, · 18. saj linnalaulud · Romanss, tantsumuusika, -laulud · Ristiusk võeti vastu 998. aastal KIRIKUMUUSIKA · Õigeusk, jumalateenistus (Bütsantsist) · Dmitri Bortnjanski 1751 1825, tuntuim helilooja, 7a õuekapellis Peterburis, 10a õppis Itaalias, 1769. a ÕUEKAPELLI JUHT · 17. saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj ooperitrupp Araja · 1755.a I ooper
Varakeskaegne Euroopa. 1) Millal ja kelle poolt tuli kasutusele termin ,,keskaeg"? Mõiste keskaeg võttis 1469. Aastal kasutusele Giovanni Andrea. 2) Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Algus lõpp *180a.-Marcus Aureliuse surm *1453a.-vallutati Konstantinoopol *313a.-Roomas lubati ristiusk *1592a.-Kolumbus avastas Ameerika *330a.-Rooma pealinnaks sai *1517a.-Saksamaal algas reformatsioon Konstantinoopol *375a.-algas nn suur rahvasterändamine *395a.-Rooma jagati lääne- ja idaimpeeriumiks *476a.-hukati viimane Lääne-Rooma keiser 3) Kuidas jagune keskaeg? Varakeskaeg- ( 5-11 saj) *feodaalide kujunemine *neutraalmajandus *algab linnade kujunemine *feodaalkorra killustumine
jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Varakristlik kujutav kunst. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Sai alguse sümboolika. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitleti kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nende loojad
Viikingite erinevad nimetused ja kuulsamad pealikud-Lääne-Euroopas nim neid normannideks, Ida-Euroopas nim neid varjaagideks. Erik Punane-juhtis Islandilt põgenenud inimesed Gröönimaale. Leif Eriksson- Eriku poeg, tema juhtimisel jõuti P-Ameerikasse.Knut Suur-Taani kuningas, valitses mõnda aega nii Inglismaad, Taanit kui Norrat, oli kristlane ja rajas kirikuid. Olav Tryggvason-Norra kuningas, oli nooruses Eestis oli, kodumaal püüdis ta ristiusku kehtestada. Ristiusk juurdus alles Olav Püha ajal. Olav Sülekuningas- Rootsi kuningas, 1008 lasi ta end ristiusustada. Viikingite maailmapildiga seotud mõisted: Valhalla-hukkunud sõdalaste vald, valküürid(naissõdalsed) kogusid laipu lahinguväljadelt., ilmapuu-maailmavaade, selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, alumine juur aga puudutas põrgut Inimesed elasid Midgårdis, mida ümbrites maailmameri kus elab madu nim. Jörmungandr. Maailma kohal onAsgård-jumalate elupaik, kust vikerkaare sild
Viikingid Britannias:8.saj. tungisid viikingid Sotimaale, avaldasid suurt mõju kohaliku rahva keelele, kultuurile ja riikluse kujunemisele. Rüüsteretked, kaupmehed, sõdalased, rajasid linnu. Ristiusu teke ja levik: 313 a tunnistas keiser Constantinus Suur Rooma riigis lubatuks ristiusu. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. Kiiremini levis kristlus Hispaanias ja Gallias, sest nad kuulusid Rooma impeeriumi koosseisu, kui Roomas kuulutati ristiusk riigiusuks. Edasi levis roomlastega kokkupuutuvate barbariteni. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli pikk protsess(üle 1000 aasta kestis), kus tähtsal kohal olid misjonärid. Viimasena ristiti leedulased 1386. Katoliku kiriku org. ja vaimulikkond: Katoliku kiriku õpetus: Paavstist sai katoliku kiriku pea tähtsus tõusis järk-järgult Rooma ja Püha Peetruse autoriteedi najal. Keskvõimust toetatuna hakkasid Rooma piiskopid järjest suuremat võimu enestele tahtma. 756.a
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja petused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning ksitleb seega phakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Suur neljapev thistab pha htusmaaega. ldine tava on vaestele almuste jagamine, mitmel pool on tavaks, et sjaristitutel vi koguduse lihtliikmetel peseb preester jalgu Kristuse mlestuseks, kes pesi htul enne ristilmist oma jngrite jalgu, keelatud oli kra ja mra tegemine. Suur reede kui Kristuse surmapev on aasta nnetu pev, nagu reedene pev on tervikuna nnetuim ndalapev. ldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Taevaminemispha on thtis kristlik pha, mida thistatakse kuuendal lihavttejrgse ndala neljapeval. Pha thistab Kristus...
RISTIUSK & KIRIK Kevin Kuhi 10.B 2014 SKOLASTIKA Kooliteadus, kooliõpetus. Tugines muistsetele autoriteetidele(Piibel ja muud antiikteosed) Tuntumad kirjamehed Peamiselt ladina ja kreeka kirjanikud Tuntum Platon, Aristoteles, Hippokrates, Ptolemaios. Teoste sidumine loogikaga Teos ütles üht, mõistus teist. Arvamus, et papadel on juba kõik kirja pandud. Teoloogia Usuteadus Kõrgem positsioon keskajal teistest teadustest. Tradsiooniliselt mainitakse neid ka nimestikes esimesena Aquino Thomas (1225-1274) Usu kaks tasandit, mõistuslik & ilmutuslik Tema nende vastuolu ei näinud. Kirik suhtus temasse algul umbusklikult. Hiljem kuulutati ta pühakuks ja ta õpetus võeti katoliikluse aluseks, " Tomism" Miski mida pole olemas pole olemas. Kõik sünnib läbi millegi Roger Bacon (1214-1294) Olulisem matemaatika, Aristoteles pidas seda loogikast selgemaks. Suhtus skolas...
Ristisõjad Läänemere ääres Pilt Loona Riin Kauge Liivlaste esimene piiskop Piiskop Meinhard ● Saabus Ükskülla piiskopkonda ● Ristiusu tutvustamine ● Konfliktid (võimu kehtestamine, ristiusk) Pilt Kuidas Ristisõda algas? Piiskop Berthold ● Ristisõja välja kuulutamine ● Suri esimeses lahingus liivlastega ● Maeti Ükskülla (Hiljem Riiga Alberti poolt) Sõja laienemine Piiskop Albert ● Alustas Saksamaal ● Lõi Riia linna ● Viis piiskopikeskuse Riiga ● Kaupmeeste roll ● Vastasseis Eesti, Vene ja Leedu rahvastega http://en.wikipedia.org/wiki/Berthold_of_Hanover Ordu Mõõgavendade ordu ● Valge mantel mõõga kujutisega ● Kuuletusid piiskopile ● Huvitatud valduse laiendamist Läti Henriku Kroonika ● Info ristisõdade kohta ● Piiskop Alberti ajal kirja pandud ● Autor on lätlaste preester Henrik ● Peamine eesmärk: Põhjendada sõdu Pilt Ristisõjad E...
Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus........................................................................ lk 15 2 Ristiusu teke Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks.
*orjad kuna roo ma kasvas vallutuste tagajärjel ja siis suurenes orjade hulk , nii muutus roo ma ühiskond tugevalt orjanduslikuks ja hilje m tõi see kaasa suuri problee m e. Ristiusu tekkimine. Elu ajal oli jeesust järginud teatud õpilaste ring jüngrid. Lähe maid jüngreid oli 12 ja neid hakati ni metama apostliteks. Pärast jeesuse ristilöö mist tekkis jüngritel veendu mus, et jeesus on surnuist üles äratatud, sellel veendu musel hakkas kujune ma ristiusk. Se e usk levis kiiresti juuda provintsist v älja ja sellele aitasid kaasa eriti apostlid, eriti aktiivsed kuulutajad ehk misjon ärid (Peetrus ja Paulus). Paulus rändas väike aasias ja kreekas ning rajas palju kogudusi ehk kirikuid. Nii levis ristiusk paarikümne aasta jooksul üle roo ma i mpeeriumi , kujunes välja koguduste võrgustik ja hierarhia (a m eti astmestik) . Preester/pastor on ühe kiriku või koguduse peajuht. Mõned linnad ja piirkonnad o mandasid erilise tähtsuse
Keskaeg Ristiusk on üles ehitatud mõttele, et eksisteerib vaid üks jumal Jehoova. Seisused: Vaimulikud Feodaalid (rüütlid) Rüütliks saamine: rüütlil pidi olema kohane kasvatus ja sõjaline treening. Alustas 7-aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperes, kus ta õppis käitumist. 15-aastaselt sai temast kannupoiss rüütli relvakandja ja saatja, ning õppis ise ka võitlusvõtteid. Umbes 20-aastasel sai temast rüütel. Tseremoonial pidi ta eelmise öö veetma palvetades ja oma relvi valvates. Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suuru...
KESKAJA KIRJANDUS · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik.
Kiievi, kui linna kujunemine algas umbes 480 aastal. Keiser Justinianus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiievi kooseisu kuulusid: Kaupmeeste ja käsitööliste puithoonetega asundus. Vürsti kaaskondlaste kindlustatud residentsid Kindlused Vladimir Svjstoslavits Valitsus aeg 980.-1075.a Toimusid suured laienemised Võeti vastu ristiusk Kiievi-Venemaa muutus Bütsantsi liitlaseks Vladimir Svjstoslavs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iseloomulikud jooned Loodi suured kaubateed kaupmeeste marsruutide äärde Teede ehitus ja korrashoid polnud jõukohane Territooriumi tseneerimine Võõraste rändkaupmeeste ettenähtud peatumis paik asus alati asulast eemal
Hüksoslased – Pronks – sõjavankrid Uus riik u 1550-1075 eKr Suurima võimsuse periood Naisvaarao Hatšepšut THUTMOSIS III – Karnaki tempel EHNATON – Usureform – Nofretete RAMSES II – Abu Simbel Tsivilisatsiooni langus 1075-525 eKr Hiline periood 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-30 eKr hellenistlik periood – Aleksander Suur – Ptolemaiosed – Kleopatra VII 30 eKr-641 pKr Rooma-Bütsantsi periood – Ristiusk – 7. saj islam Riigi- ja ühiskonnakorraldus Võimupüramiid Maat Millised olid naise õigused? Kes on kes? Aton Amon-Ra Horos Isis Osiris Apis Seth Anubis Thot Hathor Religioon Polüteism Zoomorfsed jumalad Linnade kaitsepühakute esiletõus Surmajärgse elu tähtsus
Põhiliselt osalesid balti rahvaste vastu ristisõdades ainult sakslased. Ristisõjad näitasid minu meelest Paavsti ja kiriku suurt mõjuvõimu rahva ja kuningate üle kõrgkeskajal mis oli kiriku mõjuvõimu üks tipp perioodi. Paavsti käskude ja palvete peale kohe asusid kuningad ja suurfeodaalid teele suurte sõjavägedega ja olid nõus rändama tuhandeid kilomeetreid kas jalgsi või meretsi. Isegi kuigi ainukene tõeliselt edukas ristisõda oli I ristisõda. Katoliku kirik ja ristiusk mängisid kahtlemata väga tähtsat rolli keskaja ajaloos. Tänapäevast Euroopat oleks väga raske ettekujutada ilma katoliku kirikuta. Kas me järgiksime mingit ketseri kirikut või oleks hoopis paganad? Igatahes katoliku kirik mängis väga suurt rolli Euroopa kujundamises. Ristiusu levitamisega, ristisõdadega, ilmaliku valitsejatega võitlemises ja euroopa kultuuri edasi säilitades, pimedatel ja rasketel aegadel.
Aeg-ajalt korraldati kristlaste üle ebainimlikke kohtuprotsesse, püüdes neid surmaotsusega ähvardades Rooma jumalatele ja keisrile ohverdusi tooma sundida, kuna kristlastes nähti mässuõhutamist. Esimestel sajanditel siiski väga palju kristlaste tagakiusamist Rooma keiserriigis ei kohanud. Tagakiusamised ainult võitsid ristiusule uusi pooldajaid ja üha rohkem inimesi olid valmis Jumalale truuks jäädes surema. Märtrisurma peeti otseteeks paradiisi. 11. saj alguseks oli ristiusk levinud juba peaaegu üle Euroopa ja paljudes vägevates ning võimsates riikides. Ristiusuks oli saanud Roomas samuti riigiusk. Sel ajal oli Rooma-katoliku kiriku pea Rooma paavst endale eesmärgiks võtnud kogu maa ristiusku pöörata. Alguse said suured ristisõjad. Ristiretke käigus rööviti ja tapeti elanikke massiliselt. Suur osa oli siin sakslastel, kes olid oma alasid laiendanud ida arvelt ja sealsedki elanikud ristiusku pööranud. 12. Sajandil jõuti ka Läänemere idakaldale
ja väljumine ühe rahvuse piiridest, märterlus ja selle mõju kristluse levikule) 5. Apostlid Peetrus ja Paulus, nende tegevus. Peetrus – esimene Rooma piiskop (papa – paavst) 6. Kristlased ja Rooma riik - vastuolude põhjused Suhtumine teise usundi (paganluse) esindajatesse Keiser kui jumal – kristlaste monoteism Kristlaste tagakiusamine, märtrisurm (märter – usukannataja) RISTIUSK HILISES ROOMA KEISRIRIIGIS (§ 30) 1. Ristiusu kiriku organisatsioon (piiskopkond (diötsees, ülesanded, peapiiskop e. metropoliit, esialgsed peapiiskopkonnad: Jeruusalemm, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol, sinod) 2. Kristluse legaliseerimine ja ristiusu vastuvõtt, hilise keisririigi lagunemise algus. Mis toimus neil aastatel? - 313. a. – - 330. a. – - 381. a. – - 395. a. - 3
Mõlemad hakkaid kandma tiitlit ahura, mis täh isand. Ahura mazda tarkuse jumal. Sära ehk daeva. Ameshad (surematud) on asha austajad. Zaratustra umbes 1200 e.m.a. Vanim käsikiri, mis on säilinud 1323a. Avesta jaguneb: Yasna (preestrite teenistus, sisaldab kõige vanemat kihistust gathasid), visprat ehk palved ja yast ehk kiiduhümnid. Esimene kuningas olevat Jamstd. Khordesh avesta ehk palvete kogumik. Zand ehk kommentaarid. KRISTLUS ehk ristiusk Maailmas kõige rohkem levinud. Ristiusk on lunastususund, eesmärgiks lunastus. Kristluses on surm ühelt tasandilt teisele. Heimarmene ehk saatus. Saduserid aristokraadid, kõige jõukamad inimesed. Variserid esindab sotsiaalselt keskmist kihti. Apokalüptika ehk ilmutusliikumine. Apokalüpsid ehk ilmutusraamatud. Messia inimene, mitte jumal, ülesandeks kurjuse hävitamine. Seloodid esindasid vaeseid, tuntud roomlaste kallaletungide pärast. Esseenid mood uue koguduse, nim ennast valgusepoegadeks
2) VALITSEJA VALITSEMISE VALITSEMINE SÕJAD AEG Aleksander Suur 5.saj.lõpp-6.saj. Võimu tugevdamiseks Vallutas alad Gallias algus ei valnud vahendeid Karl Martell 714-741 Mimajordoomus; Poiters lahing(peatati sõjaväe arendamine araablaste vallutused) Pippin 741-768 Kirikuringi teke. 754-756 Karolingide dünastia 2 Itaalia sõjakäiku algus Karl Suur 768-814 Sisemiselt killustunud Vallutas Itaalia, suur impeerium Saksimaa, Põhja- Karolingide renessanss Hispaania, Bal...
v.a sool ja raud. Murrang algas 12. sajandil käsitöö ja kaubandus. Ristisõjad tõid teistmoodi mõtlemisi ja soove.Hakati üle minema raharendile - talupoeg maksis mõisnikule rahas Algas talupoegade kihistumine, 14. sajandi alguseks sunnismaisus Lääne-Euroopas kadus. Osad talupojad ostsid ennast vabaks, hakkasid tekkima vabad talupojad. Talupoja mõttemaailma iseloomustas suletus ja piiratus, Külaühiskonda iseloomustas: *kirjaoskamatus. *Religioossus - ristiusk ja paganlikud traditsioonid olid omavahel tihedalt seotud. *Informatsioon liikus kuulujuttudena. *Lisaks iseloomustas äärmine konservatiivsus, eelkõige elukorralduses. Töö oli rangelt jagunenud meeste ja naiste töödeks. *Iseloomustas ka patriahaalsus - meestekeskne traditsioonidel põhinev ühiskonnakorraldus
KRISTLUS Mis see on? Kristlus ehk ristiusk on maailma levinuim usk Jaguneb kolmeks põhisuunaks: katolitsism, õigeusk, protestantism ja paljudeks usutunnistusteks, millel on erinevusi õpetuses ja kultuses Tekkis meie ajaarvamise alguses Palestiina judaismi sektina Mida kristlased usuvad? Jeesus andis headele igavese elu Jeesus suri selleks, et lunastada inimeste patud Jumala andestusega saab andeks kõik patud Jeesus mõistab kohut surnute ja elavate üle Olulisimad pühad: jõulud, nelipühad, ülestõusmispüha Piibel Vana Testament(heebrea keeles)- mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, juudi rahva ajalugu Uus Testament(kreeka keeles)- mõned sajandid pärast Jeesuse sündi, Jeesus Kristuse elu ja õpetus Neli evangeeliumi- Matteuse, Luuka, Johannese ja Markuse pane pilt nüüd siia :D Kristluse sümbolid Rist- kannatuse, lunastuse sümbol Krutsifiks- lunastus Kristuse ristisurma kaudu Arv 7- lõpetatus, täiuslikkus, halastus Ristimärkide värvussümbo...
c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele? ül 61 Mariuse sõjaväereform proletaare hakati värbama palgasõduriteks 69 Sündmused ajalooperiood sõjad kartaagoga Rooma vabariik ristiusu legaliseerimine riigis - keisririik rooma linna asutamine - kuningriik augustuse valitsusaeg - keisririik etruskide valitsus roomas - kuningriik konstantinoopoli rajamine - keisririik caesari valitsusaeg vabariik 70 Ristiusk · Ristiusk kujunes Palestiinas · Jeesus rääkis, et jumalariik pole avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Selline õpetus leidid palju pooldajaid ühiskonna alamkihtides ja ka naiste sease, kes varem ei tohtinud usku õppida. Jeesus õpetas kõiki soovijaid, sõltumata nende soost, rahvusest ja
c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele? ül 61 Mariuse sõjaväereform proletaare hakati värbama palgasõduriteks 69 Sündmused ajalooperiood sõjad kartaagoga Rooma vabariik ristiusu legaliseerimine riigis - keisririik rooma linna asutamine - kuningriik augustuse valitsusaeg - keisririik etruskide valitsus roomas - kuningriik konstantinoopoli rajamine - keisririik caesari valitsusaeg vabariik 70 Ristiusk · Ristiusk kujunes Palestiinas · Jeesus rääkis, et jumalariik pole avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Selline õpetus leidid palju pooldajaid ühiskonna alamkihtides ja ka naiste sease, kes varem ei tohtinud usku õppida. Jeesus õpetas kõiki soovijaid, sõltumata nende soost, rahvusest ja
Robert Rivik Muistne vabadusvõitlus 08.11.09 Muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208. Saksa kaupmehed tulid Eestimaale, sest Eesti oli soodne koht kaubavahetuseks Vene vürstiriikidega. Koos kaupmeestega tuli ristiusku levitav munk Meinhard, kes pidi Baltimaad ristiusustama. Kõik eestlased ei võtnud ristiusku vastu, seepeale peeti neid paganateks ja peagi tekkisid tülid sakslastega. Saksa kaupmehed läksid abipalvega Rooma paavsti juurde, et saada toetust Eestlaste vastu sõdides. Paavstil olid ühised huvid kaupmeestega ja seepeale kuulutas ta Liivimaa paganatele ristisõja. Muistne vabadusvõitlus kestis 19 aastat ja tulemuseks oli eestlaste allajäämine. Tähtsamad sündmused olid Ümera- ja Muhu lahing. Ümera lahing võideti tänu kavalale sõjataktikale. Muhu lahing toimus aastal 1227, kus eestlased said lüüa. Muhu l...
Rukis oli väga nõutud ja aadlikud asusid elama maale mõisatesse, et nad saaksid talupoegi paremini kontrollida. Talupoegade olukord halvenes. Talupoegadele kujunes välja sunnismaisus, mis ei lubanud neil talust lahkuda. Samas eesti linnas progresseerusid. Linna valitses raad. Linnas elasid kaupmehed, käsitöölised ja kodanikuõigusteta alamrahvast, kuid ometi olid nad vabad ( neid tuli aina juurde ) Linnas oli kõrgem elutase. Tekkisid gildid ja tsunftid. Kuigi ristiusk suruti Eestlastele mõõgaga peale , aja möödudes pidid nad ikka tunnistama uue jumala ülekaalu, ning muinasusk hakkas vaikselt ununema. Kuid siiski jäi ristiusk neile võõraks ja vastikuks kohustuseks mida peab tunnistama. Muutused toimusid ka kommetes ohverdati nüüd viljasaaki ja uskumused seostuseid nüüd pühakute nimedega. Kõrgemaks võimuks oli kirik mida juhtis piiskop. Kiriku keeleks oi ladina keel seega
-klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik.
Balti ristisõda 1. Ristiusu jõudmine Läänemere äärde a) Ristiusus nähti võimalust normannide tsiviliseerimiseks ja põhjast lähtuva ohu likvideerimiseks b) Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavias käis käsikäes riikide tekkega - kuningad nägid ristiusus vahendit enese ainuvõimu kindlustamisel : Taanis võttis ristiusu vastu ja lasi oma rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960.a paiku. Norras kinnistus ristiusk kuningas Olav Püha valitsemisajal (1016 1028). Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülekuningas (valitses 995 1022), kes lasi ennast ka ristida. Kindlamalt juurdus ristiusk Rootsis alles 12.saj. Samal ajal alustasid Rootsi kuningad ka Soome allutamist ning kristianiseerimist. c) 9.saj lõpul kujunenud Vana-Vene (e Kiievi-Vene) riik suhtles tihedalt õigeuskliku Bütsantsiga:
Seepärast hakkas ta oma sõbrale peale käima, et ta ristiusku pöörduks. Kuid A vastas, et tema peale juudiusu ühtki teist usku heaks ei kiida ning juudina on ta sündinud ja nii ta ka sureb. J ei lasknud ennast häirida ning pöördus mõne päeva pärast jälle A poole. Viimaks ütles juut, et enne kristlaseks saamist tahab ta minna Rooma ning näha jumala asemikku maa peal ning õppida tema ja ta kardinalide kombeid tundma. Kui ta siis järeldusele jõuab, et ristiusk parem on, siis teeb ta nagu sõber tahab. Seda kuuldes J mõtles, et kui A sealset Rooma vaimulike kõlvatut elu näeb, ei saa juudist kunagi kristlast. J ütles, et ehk piisab sellest, kui nad seal samas leiavad targa mehe, kes talle õpetust annavad ja et tema reis on ülearune. Kuid juut jäi enda nõudmisele kindlaks. Juut istus hobuse selga ja sõitis Rooma. Seal võtsid juudiusulised ta hästi vastu, kuid A ei öelnud oma eesmärgist midagi
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Y Ristiusu vastolu Rooma võimudega Y Ristiusk- radikaalne; vastolu roomlaste eetikale (kõik on võrdsed); kristlaste tagakiusamised Y 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Y Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes Y Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament Y Raamatumaal e. Miniatuurmaal Y Kristlane kokkutulekukohad- algselt jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus Y 1.-2.sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad katakombid, mille seintesse maeti surnuid Y Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km...
jahipidamist >>> 15-aastasest poisist sai kannupoiss; omas relva & õppis võitlusvõtteid, saatis isanadat sõjakäikudel >>> hoolikalt treeninud & hea relvakäsitlusoskusega 18- kuni 21- aastane noormees löödi rüütliks. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Aadli puhul hinnati tema ustavust, julgust, ausust, sõnapidamist, galantsust ehk üldnimetusega rüütellikkust >>> tekkis ka reeturlikkus; ristisõdade ajal hakkas ristiusk rohkem mõju avaldama rüütlite maailmavaatele >>> tõotati loobuda rõõmudest ning pühenduda ainult ristiusu teenimisele; rüütli kõrgeim väärtus oli tema au, mida tuli hoida rohkem kui elu.
Kas te teadsite, et arheoloogiliste leidude põhjal on Setumaa inimasustus juba ligi 8400 aastat vana? Teadaolev kõige vanem kiviaja asulakoht on leitud Meremäe külast. Alates 862. aastast kuulus suurem osa setode alast vene valitsejatele. Ristiusk jõudis õigeusu näol Setumaale 10.13. sajandil, sellest ajast on säilinud ka mitmeid ristikive. Ristiusu mõju oluline kasv toimus seoses Petseri kloostri rajamisega 15. sajandil. Sellele vaatamata on kuni tänaseni setude kombestikus säilinud palju paganluseaegseid jooni. Kuni 24.02.1918. aastani, mil kuulutati välja Eesti Vabariik, valitses Setumaal enamuses Vene, kuid ka vahepeal Rootsi võim. Nõukogude Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri. Niisiis 1990-ndatel alustati piiriläbirääkimisi, mis katkesid. 1993. aastal alustas Venemaa ühepoolselt Eesti-Vene kontrolljoonel riigipiiri mahamärkimist. 2004. aastal jätkasid ...
Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Nii kujunes apostlite tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduste võrk. Umbes 60. aastaks oli ristiusk jõudnud mitmesse Rooma impeeriumi osasse. Umbes 300. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik. Väljaspool Rooma impeeriumi asus suur kristlik kogukond Pärsias. 615. aastal rüüstasid pärslased Jeruusalemma ning kuigi kristlik Bütsantsi impeerium vallutas linna peagi tagasi, sattus see 638. aastal moslemitest araablaste kätte. Aastatel 1099 - 1187 oli linn ristisõdijate valduses, pärast seda pole Jeruusalemm enam kunagi kristlastele kuulunud. 1453
................................ 8 8.3 Protestantism.................................................................... 8 9. Joonis..................................................................... 9 10. Kokkuvõte.............................................................. 10 11. Kasutatud kirjandus................................................... 11 1 Sissejuhatus Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Sellel usundil on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid
.............................................. 8 9. Joonis.............................................................................................. 9 10. Kokkuvõte....................................................................................... 10 11. Kasutatud kirjandus........................................................................... 11 1 Sissejuhatus Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Sellel usundil on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid
3- 2 saj eKr kolmas Puunia sõda. Pärast kuninga (535 eKr509 eKr), Tarquinius Superbuse pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Keisririik(30eKr-476pKr) 1 keiser- Augustus, tiitlga Ceaser. 1 saj pKr tekib ristiusk. 4 saj ristiusk- riigiusk. 395pKr laguneb Rooma Ida ja Lääne Roomaks(pealinnad Konstontinoopol ja Rooma). 476pKr germaanlased hävitavad Lääne Rooma. Konsulid- (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid- (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtsaim ülesanne oli korraldada
vormide segunemine. Fantaasiaküllane. Tundsid luksuslikke tehnikaid. Viikingite retked. Oma kultuuri poolt. 8-10 saj oli viikingite õitseaeg. Kontrstsed värvid. Elu, surm ja kunst mere ja laevadega seotud. Ruubikivid. Merovingid Germaani vallutavaest hõimudest sai alguse neide paiknema jäädes feodalismi teke. Relvakandjad kaitsevad talupoegi töö eest. Barbarite vallutus kõigele tagasilöök. Tekkis frangi riik, merivingide dünastia võimu all. Kultuur segunes kigi vahel, ristiusk levis. Idagootide pealinn Ravenna. Theoderichi maosoleum. Käaitöö. Relieevfid madaldusid, geomeetria ja abstraktsuse pealetung. Kirikuriistad. Kirjakunst ja illustratsioonid levivad. Kirik peamine kirjalik allikas. Iirimaal misjonäride töö õnnestus. Kloostrid levisid kõikjale. Iirlased kristlased, kuid paavstist vähesõltuvad. Iiri mungad arendasid usklikku kirjandust.kaunustati teoseid paelornamentide jms, kuid alati ka mõne kristliku sümboliga. Inimese kujutamine ei
Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada. Kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis keisrile. Keiser kui kõrgem seadusandja ja riigi ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte isiklikest, vaid riiklikest huvidest lähtuvalt. Rooma oli õigusriik. Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest. 8. Religioon Roomas ja Ristiusk Samad jumalad mis olid ka Kreekas ainult teiste nimedega. Peajumal oli Jupiter. Riigi edu sõltus roomlaste silmis jumala heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate austamine üks riigi olulisemaid ülesandeid. Tähtsad pühamud olid riigi kaitse all. Preestrid olid riigiametnikud, kui erinevalt teistest riigiametnikest valiti nemad eluks ajaks. Nad jagunesid oma tähtsuse järgi mitmetesse kolleegiumitesse. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama.
(31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr 235 · Octavianus Augustuse valitsusaja algul kehtestati keisririik pKr monarhistlik valitsemissüsteem. · Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. e ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati
Varane 30 eKr 235 · Octavianus Augustuse valitsusaja algul kehtestati keisririik pKr monarhistlik valitsemissüsteem. · Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrite 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani
tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr – 235 Octavianus Augustuse valitsusaja algul keisririik pKr kehtestati monarhistlik valitsemissüsteem. Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeis 235 – 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. rite pKr Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 – 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305
1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo 1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas. võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED
NB. Sisse tulevad ka eelmised teemad, aga nendele olen kordamisküsimused juba saatnud! 1. Aastaarvud ja faktid, mida on vaja mäletada: · 8.-5.saj.eKr Etruski linnriigid · 5.-3.saj.eKr · Aleksander Suur vallutab Pärsia impeeriumi ja saab lisaks Makedooniale ja Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; ariaanlus; sinod; Corpus juris civilis 2.b. Olendid, isikud ja rahvad: kes olid?
Kirjanduse vahearvestus 4.veebruar 2010 1. Milline oli kiriku ja usu roll keskaja kultuuris? Kiriku ja usu roll väga tähtis. Kogu elu oli ehitatud usule. Kristlus oli tähtsal kohal. Tekkis ristiusk ja toimusid ristisõjad. Usk mõjutas kultuuri arengut. Kirjutati piibel. Loodi mungaordud. Ehitati uhkeid kloostreid ja kirikuid.Tänu kirikukoolide rajamisega sai alguse hariduse andmine. Ilmalik ja vaimulik võim. Tänu usule arenes ka teadus. 2. Iseloomusta linnakultuuri. Kogu tegevus toimub turuplatsil. Kitsad tänavad, mis ööseks lukustati. Inimesed elavad kitsastes oludes. Suured ehitised, eelkõige kirikud ja kloostrid. Meelelahutuse eest vatutas narr, tänu kellele kujunes draama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
