Ristiusk ja kirik. · Usutõe peamine allikas keskajal oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. · Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Üks inglitest Lucifer oli oma ülbuses koos mõne kaaslasega Jumala vastu mässu tõstnud ja seetõttu taevast alla heidetud. Temast sai allilma, s.o põrgu peremees saatan ja tema kaaslastest deemonid. Kõigele vaatamata on saatan siiski Jumala looming ja seetõttu pole Jumalaga võrdväärne. · Saatan kiusas juba esimesi inimesi, Adamat ja Eevat. Ta keelas õunte noppimise ära. Karistuseks aeti nad paradiisist välja. Siit sai alguse inimkonnal lausuv pärispatt- kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. · Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. · Sakramendid on kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine...
Jeesus Jeesuse ristilöömine Juudama asevalitsejale, Pontius Pilatusele ei meeldinud Jeesuse tegevus. U. 30 a. pKr läks Jeesus oma jüngritega Jeruusalemma (Juudama pealinn). Sinna jõudes võeti ta kinni. Pontius Pilatus mõistis Jeesuse surma. Jeesus löödi Kolgata mäel risti. Jeesuse ristilöömine Ristiusk ehk kristlus 3 Päeva peale Jeesuse ristilöömist läks ta keha kaduma. Seda peeti taassünniks ja aina rohkem inimesi hakkasid ristiusku uskuma. Jumalariiki maa peale ei tulnud. Hakati arvama, et jumalariik on hoopis taevane paradiis, kuhu saavad vaid tõelised kristlased (ristiusku uskuvad inimesed). Juudi usust ja kristlusest said kaks erinevat usku, mis sest, et nad usuvad tegelikult samasse jumalasse. Meelde võiks jääda : Mis usu Jeesus asustas ? Asustas Ristiusu/kristluse
FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Vasalliteet · Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, seetõttu nim. kogu keskaega feodaalühiskonnaks. · Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasallisidemetel. · Vasalliteet - üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. · Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. · Kui üks pool kohustusi ei täitnud siis vasallisuhe katkes. · Lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused: 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht hertsogid, parunid, krahvid, markiid. · Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid e. Feodaalne hie...
Ristiusk ja kirik Usutõe peamised allikad olid piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Keskaja ettekujutus: jumala inglitest üks oli Lucifer, kes oli ülbe ja Jumala vastu mässu tõstnud. Seetõttu heideti ta taevast alla, temast sai allilma e põrgu peremees, tema kaaslastest deemonid. Saatan kiusas juba esimesi inimesi. Võttis paradiisiaias mao kuju ja ahvatles Eevat noppima õuna, mis oli keelatud. Seepeale aeti Eeva ja Aadam paradiisist välja. Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajär...
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, ke...
Ristiusk ja keisrivõim Ristiusk keskkajal o Sügav usklikus o Maine ja ajalik elu vaid ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. o Jumala armust sai osa saada kiriku õnnistavate toimingute e sakramentide kaudu (ristimine, usukinnitus/leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine). o Surmajärgne ilm: paradiis või põrgu. o Viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest, et oma tegude eest aru anda. Tähistab maailma lõppu, alles jääb vaid taevariik õigetele ja põrgu patustele. Paavstlus o Paavst katoliku kiriku pea Algselt oli Rooma piiskop samal pulgal teiste piiskoppidega. Rooma piiskoppide poliitiline ja religioosne tähtsus suurenes seoses keisrivõimu nõrgenemisega Lääne- Roomas. Roomlased nägid kirikus võimalikku kaitsjat germanlaste eest. Keisrivõim ja paavstlus o Saksa kuningas Ott...
Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Hilise Rooma keisririigi aegsed mungad ja mõned nunnad elasid kas üksiklastena- eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Munkade ning nunnade eluviis oli päris erinev. Lääne-Euroopas aitas ühtsust luua püha Benedictuse kloostrireeglid. Reeglid levisid tänu Gregorius Suure soovituse tulemusel. Benedictus kuulutati pühakuks. Lääne-Euroopa munke nimetatakse seetõttu benediktlasteks. Misjon paganate seas Kuigi ristiusk pääses domineerima Rooma keisririigis juba 4.sajandist, ei surnud välja kohe paganausk. Vahemere maad oli 5-6.sajandiks ristiusustatud. Väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris aga paganlus. Ristiusu ulatuslikum levitamine-misjon paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eriti Iirimaal. Iiri mungad hakkasid rajama kloostreid Inglismaal. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas.
Gregorius Suure soovituse tulemusel kasvas Benedictuse reeglite populaarsus, samuti kuulutas ta Benedictuse pühakuks ja kirjutas tema eluloo Suur osa Lääne – Euroopa kloostritest elas Benedictuse reeglite järgi Jõukad inimesed annetasid kloostritele oma vara, kloostritest said suured naturaalmajanduslikud majapidamised ja neil olid orjad seega nüüd oli munkadel rohkem aega ja see aeg sisustati palvetamisega Misjon paganate seas Kuigi ristiusk oli väga levinud ei olnud siiski paganlus väljasurnud, mõned eelistasid tradtisiooniliste jumalate austamist, väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris paganlus ja Briti saatel samuti Misjon ehk ristiusu ulatuslikum levitamine Tuntud misjonär püha Patrick otsustas iiri paganad ristiusku pöörata, tema tegevus osutus murranguliseks, pärast Iirimaad levis ristiusk ka Inglismaale Sealseks kiriklikuks keskusest sai Canterbury peapiiskopkond, Briti saartest sai oluline
kiriku mõju vähenemine Hiliskeskaeg reformatsioon ehk usupuhastus Saksamaal M. Luther vastupanureformatsioon Ristisõdade kokkuvõtte + · ristisõjad sundisid islami usulisi tihedamalt koostööd tegema · Sõjad avaldasid Eurooplaste maailmapilti · tihenes kaubavahetus idamaade vahel · Euroopa käsitöömeistrid õppisid uute tootede tegemise võtteid - · ei õnnestunud vallutada Jeruusalemma ja Püha maad jäid islami usu kätte · ristiusk jäi jagatuks: katoliku- ja õigeusk · Hukkus palju ristisõdijaid (6 miljonit) Paasti soov laiendada oma usuala Kuninga riigid soovisid oma rikkusi suurendada itaalia kauplinnad soovisid oma kontrolli alla võtta vahemere kaubandust Vabastada Jeruusalemma asuv kristlaste Muhameedlastest Sõjad: · I 1096-1099 hertsog Gottfried ja krahv Raymond ristisõdijate eesotsas. Jerusalemma. Jeruusalemma kuningriik ja Edessa. Antioobia vabariik · 1147-1140 kaks euroopa monarhi väike7
docstxt/12399010352645.txt
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
Ristiusu mõju kunstile *Ristiusk tekkis 1. Sajandil pKr Palestiinas ning oli alates 313. Aastast Rooma riigiusund. 5. Sajandil võtsid ka Rooma vallutajate juhid üle ristiusu. Valitsejate juhtimisel muutus ristiusk sajandite jooksul kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile. *Esiteks mõjutas ristiusk arhitektuuri. Ja esmalt räägime selle teema all sarkofaagidest. Need olid kivihauad, mis on kristliku kunsti vanimad säilinud mälestised. Algselt maeti nendesse Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis see komme ka läände. Sarkofaagid kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekri - millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu
Valgmik kesklöövi sein, kus paiknesid aknad Kampaniil kiriku kõrval asuv kellatorn Lööv 2 rida sambaid jagab basiilika 3-ks võrdseks osaks Apsiid Poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata ruum Vikkel Sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuuriline vorm võlvlae nurgas, millele toetub kuppel Tsentraalehitis ehitustüüp, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Talum rikkalikult reljeefidega kaetud kiviplokk Liseen Kitsas püstriba, liigendab seina Meka islamiusuliste püha linn Kalifaat muhameedlaste riik Maur hispaania muhameedlane Mihrab pooliimas palveniss, paiknes Mekapoolses seinas Minarett sale torn, vormilt erineva kujuga (nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline), minareti küljes rõdud, teravatipuline katus. Minaretti kasutatakse palvusele kutsumiseks. Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mid...
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste ...
дуэль и смерть Александр Сергеевич Пушкин Martin Velbri 137B Tallinna Reaalkool 2020 Что такое дуэль? ● В дуэли 2 человека. ● делают 10-35 шагов, поворачиваются и стреляют. ● Только одна пуля. Joonis 1: Pushkini viimase duelli relv Сколько дуэлей было в жизни Пушкина? ● 26 дуэлей в течение жизни ● 21 дуэль была отменена ● первая дуэль состоялась, когда ему было 17 лет ● Первая дуэль была с его дядей Joonis 2: Puškini onu Последняя дуэль ● 27 января тысяча восемьсот тридцать седьмогго года ● в Санкт–петербурге ● Против Дантеса, Жорж Шарла Дантес, Жорж Шарль ● Французский монархист, офицер и убийца Пушкина ● жил c 1812 до 1895 года ...
Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid üritasid ka neile tähelepanu pöörata. Reformatsiooni tulemusena tekkisid ka eestikeelsed vaimuliku kirjanduse tõlked. Esimene terviklik eestikeelne Uue-Testamendi trükiversioon avaldati 1686 Riias. Võibolla saab ka arvata, et ilma ristiusu mõjutamiseta keskajal, ei eksisteeriks tänapäeval riiulitel rohkelt eestikeelset kirjakunsti. Ristiusk oli oluliseks mõjutajaks eestaste ajaloos. Palju võeti eeskuju mujal Euroopas asuvatest kultuuridest, millega arenes oluliselt ka rahva silmaring. Julgen arvata, et ilma ristiusuliste mõjutusteta ei oleks Eesti hetkel maailmapildis teiste Euroopa riikidega võrreldes võrdväärsel positsioonil asetsev arenenud riik.
Preestrid tõid Eestisse euroopalikku kultuuri ning ka kombeid, mille ka talupojad aja jooksul omaks võtsid. See mõjutas talurahvast väga hästi, sest selle kaudu muutusid põlised talupojad viisakamaks ja kombekamaks. Mina arvan, et kristluse levimine Eestis mõjus eestlastele vägagi positiivselt. Talurahvas hakkas haridust saama ning samuti tuli rohkem vaba aega sotsialiseerumiseks, näiteks kirikus või kirikusse minnes. Ristiusk võis anda ka paljudele lootust, et maailm polegi nii tume ja kurb, vaid see värviline ja rõõmus osa on lihtsalt kusagil peidus ning see tuleb lihtsalt üles leida. Kokkuvõttes võib öelda, et eestisoost talurahvale mõjus ristiusustamine paremini kui arvata võiks. Varem hariduseta inimesed õppisid lugema ja kirjutama ning kombeta talupojad muutusid viisakateks noormeesteks. Võib öelda, et ristiusk tegi Eesti paremaks.
Kristlastel oli suuremaidki probleeme, kui kunsti kaudu usu väljendamine. Ristiusk oli keelatud ning kristlased pidid end tagakiusajate eest varjama. Kristluse tunnustamine neljandal sajandil oli suur pöördepunkt ühiskonnas, millega sai seni ebaseaduslik ja tagakiusatud kogukond kõik õigused. Selle sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku ligipääsmatuks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete ehk kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned, mida nimetatakse basiilikateks, mille tähtsaimaks tunnuseks oli valgmik. Kunst oli tingitud tegelikest vajadustest. Selles väljendati tollaste inimeste tõdesid. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga, mille tagajärjel sai kunst ühiskondliku elu osaks. Kristluse sümbolite paigutust kirikutes
Ristisõjad Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke. Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu...
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaatajad
Ristiusk tekkis meie ajaarvamise algul Vahemere idarannikul Palestiinas. 1.-2.saj pandi lood Jeesusest kirja heasõnum e. evangeelium, autoriteks apostlid või nende õpilased. Tuntumad: Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese evang. Varakr. Kunst 1.-5.saj. Arenes algselt illegaalselt V.-Rooma aladel, samaaegselt V-Ro kunstiga. Selleks tugev Ro. Kunsti mõju. Tekkis sest: 1) Taheti erineda Ro.test 2) juutidelt Vaenulikkus kujude ja piltide suhtes Erinesid Ro. Kunstist: 1)sümbolite teke ja kasutamine 2) paganlike kunstinähtuste vältimine 3) kehavormid peidetud riietega 4) Puudub erootiline teema 5) põhiline on vaimsus Arhitektuur: 1) katakombid 2) hauakambrid St. Constanza 3) kirikud Püha Peetri kirik Maalikunst: 1) Eeskujuks basiilika 2) Tugev Rooma mõju 3) Seinamaalid, mosaiigid 4) Raamatumaalid ehk miniatuurid 5) minium 6) pärgament Skulptuur: Vahaskulptuuri polnud, et mitte sarnaneda paganatega. 1)reljeefid 2)krutsifiks jeesuse kujukes...
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu
Kõrg- ja hiliskeskaeg Ajalised piirid Kõrgkeskaeg: XI-XIII sajand. Arenes põllumajandus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid linnad. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatud asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks. Toimusid ristisõjad. Viikingite retked lakkasid. Tähtsamad riigid: Norra, Rootsi, Taani, Poola, Ungari, Saksa-Rooma riik, Prantsusmaa, Kiievi-Vene, Cordoba kalifaat, Bütsantsi keisririik. Hiliskeskaeg: XIV-XV sajand. Katkuepideemia tõttu pidurdus mõneks ajaks Euroopa kiire areng, kuid Euroopa toibus ning sellega seoses hakkas keskajale iseloomulik feodaalkord mitmes piirkonnas järk-järgult murenema. Feodaalkord Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. See seisnes sõjaväeteenistuses, nõuannetes, lunaraha maksmise toetuses senjööri vangilangemise k...
Varakristlik kunst Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas ristiusk, mis levis tasapisi üle kogu riigi. Esialgu oli ristiusk keelatud nagu ka teised mitteametlikud usud. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud.. Katakombid Katakombide seintesse uuristati hauad kuhu maeti oma surnud aga seal
1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco
Miks ristiusk muutus Euroopas väga kiiresti väga populaarseks? Maailmas on väga palju erinevaid usundeid. Indias on levinud hinduism, Türgis islam jne. Euroopas on üldiselt aga enimlevinuim kristlus ehk ristiusk. Kuid miks just kristlus on muutunud eurooplaste seas niivõrd populaarseks? Ristiusu levik sai alguse lihtrahva seast pärit juudi Jeesuse õpetustest ja kuulutustest taevariigi ning õndsuse saabumisest. Ta rääkis, et taevariiki pääsevad vaid alandlikud ja ligimesi armastavad inimesed. Jeesuse jutustustest olid eriti vaimustuses just ühiskonna alamkihtidest pärit inimesed, sest ta rääkis, et jumalariik pidi olema avatud just viletasile ja põlatuile.
Kuna kristianiseerimises on üldiselt kandev roll eliidi suhtumisel , tuleb kindlasti arvestada kujunenud poliitilise olukorraga Eesti eri osades. Muistses vabadusvõitluses kannatas enim Lõuna-Eesti, kus toimus suurem osa lahinguid ning suurem osa siinsest eliidist kas tapeti või tõrjuti võimult kõrvale ning maad asusid vallutuse järel haldama peamiselt saksa päritolu vasallid. Ilmselt just kohaliku eliidi hävingu tõttu juurdus ristiusk siin visalt. Parem oli olukord Põhja- ja Lääne-Eestis, kus suur osa kohalikust eliidist säilitas vähemalt esialgu oma vara ja võimu ning kujunes ümber feodaalseks vasallkonnaks. Omamaist päritolu vasallid toimisid vahendajaina nii ristiusu kui ka üldisemas mõttes feodaalse maailmakorralduse levitamisel talupoegkonna seas. Tulemuseks oli ristiusu põhimõtete kiire aktsepteerimine, mis arheoloogilises materjalis kajastub hiljemalt 14.
Tänapäeva Jõulud! Oli õhtu ja sõime perega õhtust, vanaema magas ja ema ütles: ,,mine magama!". Ma läksin kuid unes tuli jõuluvana minu juurde ja ütles: ,,Mine küsi vanaema käest millised on tänapäeva jõulud ja tule räägi siis mulle ka ,mul oleks vaja teada kas vanaaja kombeid ikka austatakse. Ma ärkasin üles ja läksin vanaema juurde ja äratasin ta vaikselt üles. Vanaema tõusis püsti ja küsis: ,,Kas mingi mure on?" . Ma vastasin ,,Ei vanaema ma tahan teada tänapäeva jõuludest millised need välja näevad ja kuidas neid tänapäeval peetakse?" .Vanaema tõusis püsti ja hakkas rääkima ,,Tänapäevaks on inimesed unustanud väga palju vanu jõuludega seotud traditsioone. Tähtsuse alla seatakse hoopis teistsugused asjad. Pigem tähtsustatakse materiaalseid asju, mitte kauneid kombeid, millele rõhuti varasemal ajal. Mida siis tänapäeva inimeste jaoks jõulud üldse tähendavad? Enamasti tähendab see seda, et kiirete töögraafi...
Linnad. Valitsemine ja Majandus. 1. Mis põhjustas kõrgkeskaegsete linnade arvukuse kasvu ja kiire arengu? Nimetage toonase Euroopa suurlinnu! · Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale. · 2. Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitemist? 3. Iseloomustage linna ja senjööri omavehlist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused...
Paljud rüütlid omasid väikest küla ja elasid seal, kuid rüütlid kellel polnud küla elasid kas senjööri lossis või rändasid mööda ilma ja otsisid endale sobilikku senjööri ja teenistust. Vabal ajal käisid rüütlid jahil ja korraldasid rüütliturniire. Rüütlikirjandus koosnes kolmest osast: kangelaseepostest, rüütliromaanidest ja armastusluulest. Tuntuim eepos oli „Rolandi laul“. Rüütlikirjandus näitas armastusest mõneti ebareaalset pilti. 6. Katoliku kirik ja ristiusk Kristlaste uskumised: jumala kõikvõimsus, maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma, kõik tõde on piiblis, saatan, põrgu, patused. 1054 – suur skisma. Kahe kiriku vahelistele vaidlusküsimustele ei leitud lahendust ning patriarh ja paavst panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele ida ja lääne kirikutele. Rooma katoliku (katoliku) Kreeka katoliku (vene õigeusk)
Kunstiajalugu 11.03.10 LK 93 1.Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste seistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 SAJ Ristiusk kuulutas,et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga.
AUGUSTINUS. · Mida nimetas Augustinus ,,kurjuse kuristikuks", miks? Augustinus nimetas ,,kurjuse kuristiku" seksuaalsuse ja aistingu maailmaks, mis maalitakse lugejale ette väga värvirikkalt. Ta nimetab seda nii sellepärast, kuna lõbu saab tunda armastatu kehast, kui aga hinge poleks, siis ei saaks armastada. Mina arvan, et mingil määral on Augustinuse arvamus tõsi, kuna ka mina pean rahu ja kindlustunnet. Aga seda on võimalik saavutada ainult ise tehes, mitte teiste peale lootes. Kuna ,,kurjuse kuristikul" on ainult seksuaalsus ja aistingud, harmoonia ja hingeline tasakaal puuduvad. · Miks ja kuidas jõudis ta ristiusuni? Augustinuse otsinguid innustas põletav iha saavutada sisemine rahu. Ta ihaldas kindlustunnet ja tugevat jalgealust. Viis, kuidas ta selleni jõudis oli see, et ta loobus maistest rõõmudest ja naudingutest Jumala-armastajast, kellele siinpoolne elu tähendas eelkõ...
põlastusväärt ebajumalad, kelle austamine oleks tähendanud oma usust lahtiütlemist. Oma usku pidasid kristlased ainuõigeks ja püüdsid seda muu-usuliste ehk paganate hulgas levitada. 10 Usuti, et põlgus jumalate vastu toob kaasa taevaste karistuse, mis tabab mitte ainult kristlasi, vaid terveid piirkondi. Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes ja neist oldi valmis uskuma kõikke halba. Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, sest keeldumine keisritele rituaalset austust avaldada võis näha märki allumatusest. Sellepärast oli kristlus Roomas keelatud. Esimest korda kiusati kristlasi riiklikult taga aastal 46 Roomas. Neid süüdistati linna süütamises. Kõigest hoolimata olid kristlaste tagakiusamised Rooma keisririigi esimestel sajanditel üsna harvad. Tagakiusamistest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis. Apostel Paulus
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt Tähtsal kohal oli usk haua...
lõunaosas Monte Cassino kloostri ja kirjutas selle jaoks kloostrielu reeglid. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Mungad pidid palvetama ja tegema tööd kloostri majapidamises, samuti end harima ja raamatuid ümber kirjutama. Uskmatute e. paganate hulgas levitasid ristiusku misjonärid. Misjon on ristiusu lähetamine mittekristlastele. Üha esimestest pääses ristiusk võidule Iirimaal, kus tegutses misjonärina Inglismaalt pärit munk püha Patrick, kellest saab Iiri kaitsepühak. Tema nimepäev on 17. märtsil.
Analüüs Külastasin Niguliste püsiväljapanekut. Maal mis mulle silma jäi oli saksa maalikunstniku ja skulptori Bernt Notke poolt maalitud Surmatants (Danse Macabre). Maal on maalitud 15 saj. lõpus. Algne variant sellest asus Lübecki Maria kirikus, kuid hävis Teises Maailmasõjas. Sarnase ning osaliselt säilinud teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Algselt ligi 30 meetri pikkusest teosest on säilinud vaid kristliku maailma vägevamaid kujutav algustükk. Maali taustaks on linnamüürida tagune maastik ehk siis puud ja põllud ja ka linna kirikutorn paistab, ning taevas on pealkirjale kohaselt süngemates toonides. Seisab neli isikut kellest 2 on kuninglikust soost ja teised kaks on linadesse mässitud skeletid, kellel on väga elavad poosid. Tegelt need ei olegi niivõrd skeletid kui väga rängalt näljutatud inimesed, kuna neil on veel nahk ümber luude. Maali all ääres on pik...
Eestlaste alistamise tagajärjed 13.sajandil kas oli ka midagi positiivset? Eestlaste alistamine 13. sajandi alguses, mida Eestis tuntakse nimetuse all muistne vabadusvõitlus, oli osa suuremast kampaaniast Läänemere idakalda rahvaste vastu, kes olid viimased ristimata paganad terves Euroopas. Eesti sõjameeste vähesus ja nende puudulik väljaõpe, nõrk sõjavarustus ning olematu koostöö lähemate naaberrahvastega tõid kaasa valusa kaotuse 1208.-1227.aastatel aset leidnud vabadusvõitluses. Kaotusega kaasnesid nii negatiivsed kui ka positiivsed muudatused kõigis eluvaldkondades. Kõige negatiivsemaks tagajärjeks võib pidada iseseisvuse kaotamist. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuu...
§19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed.
Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks.
tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr 235 Octavianus Augustuse valitsusaja algul keisririik pKr kehtestati monarhistlik valitsemissüsteem. Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeis 235 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. rite pKr Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a)
Ristiusu põhiharud Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus on jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk ise jaguneb kolmeks põhisuunaks: katoliiklus, õigeusk ja protestantism, ning paljudeks usutunnistusteks. Katoliiklus tuleneb kreeka keelsest sõnast "universaalne" ehk katolitsism, on kristluse levinuim usutunnistus. Vaimuliku peaks on paavst. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooliliste raamatutega ehk apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Teistest kristlikest õpetustest
töötamseks. Peale muistset vabadusvõitlust läks eestlaste majanduslik olukord ja elu üha halvemaks. Muistse vabadusvõitluse kaotamisel oli kindlasti väga suur roll eestlaste ajaloos. Lõppes sajandeid kestnud vabaduse periood. Eestlased allutati nii poliitiliselt kui kultuuriliselt Lääne-Euroopa mõjudele. Selle sajandeid tagasi toimunud kaotuse tõttu kuulume me tänapäeval kindlast Euroopa kultuuriruumi. II teema: Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal? 13. sajandi alguses toimus kristliku maailma ekspansioon ka Liivimaale. Katoliku Euroopas paavstilt õnnistuse saanud ristisõda oli vahendiks, et hävitada siinsetel aladel valitsev paganlus. Läänemere idakallas oli veel viimaseid muistse usu kantse. Lisaks jumalikule ülesandele oldi huvitatud siinsetest maadest, haritava maa pindala tuli laiendada, et kasvavat Lääne- Euroopa rahvastikku ära toita. 1208-1227 on Eesti ajalukku läinud
Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirl...
Idast-saksa kuningriik, lä-Pra, Lõ-lagun. Seisused vaimulikud-palvetada kõigi eest, kanda hoolt hingeõnnist eest.Feodaalid-kaitsta riiki vaenlaste eest.Talup-toita riiki. Feodaalolukord Karl Martelli sõjaväereform. Jagati maad(lään) saaja läänimees. Pärisorjus orjad ja talupojad talupoegadeks. Maatükk kaitsjale, jäi rentnikuks, andamite tasumine. Läänimehe sissetulek sõlt talup. Ei võinud maalt lahk. RISTIUSK 313 a. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Ristiusk levis ka germaanlaste seas. Pärast Lääne-Rooma langust nähti ühendavat tegurit kristlikus kirkus, mis ühtlasi säitlitas ka valikuliselt antiikkultuuri.Ristiusk levist:misjonäride kaudu (Iirim), sõdade vallutuste kaudu, valitsejad võtsid vastu ristiusu. Kujunes välja kiriklik hierarhia paavst,peapiisk,piiskp,prestrid VIIKINGID:u.1.sajandmoodustasidRootsi,Taani,Lõuna-Norra.Tegevused:karjapidamine,küttimine, põlluharimine, kalandus. Elati taluperedes. Peredes peeti ka orje e trääle
PIIBEL Inimese üle ei saa otsustada milline ta on tema tegude põhjal, ta teod võivad olla tahtmatult sellised mis ei ole õige. Et keegi ei taha et neid süüdistatakse ja ssiis nad hakkavad teistmoodi käituma. Ning pärast tunnevad kahetsust. Inimene hakkab oma elu eest alateadlikult võitlema. Ristiusu alus on usk ainujumalasse ja tema ilmutusse. Kristlus on lunastuse religioon. Kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab Piibel. Piibel on kristlaste pühakiri alustekstide kogumik. Piibli kohta öeldakse tavaliselt Raamat, teda peetakse kõige tähtsamaks sellepärast nimetataksegi teda nii. Kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr ja uuemad osad 2saj pKr. Kogu keskaeg põhineb Piiblile. Piibli lugude aluseks on müüdid, just vana-idamaa loomismüüdid. Peamiselt räägib juutide ajaloos. Tegevuspaigaks on Palestiina oma erinevate linnadega, Jeruusalemma, Egi...
kohal. Spordivõistlused, Gladiaatorite võitlused, sümpoosionid. hobukaarikute võidusõidud, suured söömingud ja joomingud. Sport ja teater polnud nii tähtsad. 5. Kuidas ja millal tekkis ristiusk? Ristiusk eraldus 1. saj. P.Kr judaismist 6. Võrdle Ristiusu pooldajaid ja selle vastaseid. POOLDAJAD MITTE POOLDAJAD Uskusid, et Jeesus on Jumala poeg Ei uskunud, et Jeesus on Jumala poeg Peamine prohvet Kõrvalekaldunud prohvet Arvasid, et ta on messias Arvasid, et messias ei ole veel saabunud 7. Millal löödi Jeesus risti ning mis sellega kaasnes?
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Refereraat: Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Karel Tõnson 11c Klass 2009 aasta RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli rooma-katoliku kirik, mille eesotsas oli Rooma paavst. Paavst tahtis riigi piire suurendada
RISTIUSK (kristlus, kristlased) Jaguneb kolmeks põhisuunaks (katoliiklus, õigeusk, protestantism) ja paljudeks usutunnistusteks. Arenes judaismi ühe sektina, (rajajaks Jeesus Kristus?). Pühakiri - Piibel, koosneb Uuest ja Vanast Testamendist.Vanasse Testamenti kuuluvad juudi Piibli 39 raamatut. Uus Testament koosneb 27 raamatust, mis jagunevad nelja ossa. 1) Neli evangeeliumi mis jutustavad Jeesusest 2) Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest 3) Epistlid e. kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele 4) Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale. Ainestik - mütoloogilised ja ajaloolised sündmused, eetika, käitumisjuhendid, tulevikuhoiatused, Kristuse elu jms. 10 käsku mida kristlased täitma peavad 1) Sinul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval 2) Sina ei tohi teha ebajumala kuju - midagi sellist mida se teenid kui Jumalat mi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
