Liivimaale Saksi ja Vestfaalia usklikke. Ta seletab, et osa liivlasi on Meinhard ristiusku pööranud, kuid inimsoo vaenlane oli kade nende pöördumise pärast ia kutsus nende vastu esile ümberkaudu asuvate paganate tagakiusamise (persecutionem paganorum circum adiacentium) kes püüavad vastristituid ja ristiusu nime sellelt maalt hävitada. Ristisõdijaid ongi tarvis, et vastristitud usust jälle ei taganeks ega jääks kaitseta paganate pealekippumiste vastu (a paganorum incursibus). Ristisõdijad astugu Jumala nimel võimsasti võitlusse, kuni Liivi kiriku ümber asuvad paganad (pagani, circa Livoniensem Eccle-siam constituti) ristiusulistega rahulepingud teevad ja tehtud rahulepinguid ka peavad. Siin on selge, et nende ,,ümberkaudu asuvate paganate" all tuleb esimesel joonel mõista paganausulisi liivlasi (suurem osa nendest oli sel ajal alles paganausku), kes vastristitud suguvendi vihkasid, kimbutasid ja taga kiusasid, isegi surma saatsid, nagu Läti Hindreku
1147-1149a osalesid prantsuse kuningas Louis VII ja saksa kuningas Konrad III. Sõda ebaõnnestus täielikult. III ristisõda toimus 1189-1192a. Osalesid saksa-rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Sõda ebaõnnestus. IV ristisõda Sõda toimus 1202-1204. Ristisõdijate vägi läks Veneetsia soovil hoopis Konstantinoopoli alla. Konstantinoopol vallutati. 1261a õnnestus bütsantsi keisril ristisõdijad oma aladelt välja tõrjuda. Kokku toimus 8 ristisõda. Ristisõdade tagajärjed Pühamaa jäi muhhameedlaste kätte. Ida- ja läänekristlus on tänapäevani eraldi Itaalia kaubalinnad suurendasid kaubandusest saadavaid kasumeid 2.5 Aadel Keskajal eristati kolme seisust: vaimulikud (kõige tähtsamad) aadlikud talupojad Aadlike rahuaegseks ülesandeks oli kohtu mõistmine. Milliseid võistlusi peeti turniiridel lk 107 Rüütlite kasvatus
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastuste...
Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale 1210. aastal algas Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt Ümera lahing, Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust 1211. aastal Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt 1212. aastal Novgorodi vürst ründas Harjumaad. Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 1220) 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnusele. Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni Kolme maleva manööver (eestlased ei saavutanud edu) Sakslaste rüüsteretk Ugandisse Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu) 1215. 21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu. Surmavalt haavata sai sakslaste abiline Kaupo
juutluse kuldajastuks. Kui aga rekonkistadoorid Hispaania tagasi vallutasid, pidid juudid sealt oma elu pärast kartes põgenema, kuna kõik, kes kristlust vastu ei võtnud, hukati. Umbes 200 000 Hispaania juuti põgenes Osmani impeeriumi laiadele aladele, kus sultan nad lahkelt vastu võttis. Tollest ajast on pärit ka pikka aega kestnud suurte juudikogukondade kohalolek Põhja-Aafrika riikides (Maroko, Tuneesia jt). (Gibbons, 2000) 1099 vallutasid Euroopast pärit ristisõdijad Jeruusalemma ja hukkasid kogu linna elanikud, nii juudid kui moslemid. Nad rajasid sinna Palestiina kuningriigi, kuid 10 1187 ajasid muhameedlased nad välja. Kuigi neile jäi osa territooriumist, aeti nad 1291 Palestiinast lõplikult minema ja riik jäi erinevatest mamelukkide dünastiatest pärit islami valitsejate kätte. Kokku laastasid Püha Maad viis suuremat ja hulgaliselt väiksemaid ,,Pühi sõdasid"
1071 sai Bütsants Mantsikerti lahingus rängalt lüüa seldzhukkidelt (türgi hõim), kes hõivasid enamuse Väike-Aasiast. Samal ajal jõudsid petsheneegid (tänapäeva Venemaal elanud rändrahvas) Konstantinoopoli all, kuid Alexios I Komnenos peatas nende pealetungi. Algas Bütsantsi allakäik. Kaubandus Vahemere piirkonnas koondus 12 sajandil järk-järgult Itaalia linnade (Veneetsia jt) kätte, mis nõrgestas Bütsantsi positsiooni. IV ristisõja käigus hõivasid ristisõdijad 1204 Konstantinoopoli ja rajasid Ladina keisririigi. 1261 vallutas Michael VIII Palaiologos Konstantinoopoli tagasi ja taastas kreeka keisririigi. See hõlmas aga ainul Kesk-Balkani ja Väike-Aasia lääneosa. 13 sajandil alanud osmanite (türklased) pealetung hoogustus 15 sajandil. Sajandi I poole vältel hõivati Balkan ja muud Bütsantsi alad. Konstantinoopol langes 29. Mail 1453. Läbi kogu oma eksistentsi (va Justianuse aeg ja veel puhuti) oli Bütsants üldiselt kaitsel – see
See oli ootamatu kuna pidi kestma Toreida rahu. Kevadel koguneti Lembitu oli sunnitud alla andma ja laskma rahva ristida. Linnus rööviti paljaks. Lembitu linnusesse. 1215 Kevadel sulgesid saarlased Väina suudme. Tõkestati mereteed. Riias said nad lüüa ning Kavandatud ühisaktsiooni loodetud tulemust kaasa ei toonud ja osalenud jõude jäi pidid Väina suudmes abiväge ootama. Tulid hoopis ristisõdijad ja Eestlased jäid kahe tule lihtsalt vähemaks. vahele. Nad olid sunnitud sakslaste vahelt läbi murdma. 1215 Merelahing Uues sadamas. Ristisõdijad pöördusid Saksamaale tagasi, aga tuule suuna 2 nädalit hiljem õnnestus sakslastel sadamasulust välja murda ja avamerele muutuse tõttu pidid nad Saaremaa Uues sadamaas peatuma. Peatselt sulgesid eestlased pääseda. meretee
levitamiseks või kaitseks. Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel Pühal Maal, ka kristlaste vastu, näiteks Neljandas ristisõjas rüüstasid ristisõdijad Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas Vana-Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga. Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17
õigustama, sest tegu paganate ja metslastega. Kohtuvõitlustes (ordu vs piiskop) hoiti ordu poole, sest nemad oleks suutnud Venemaale vastu panna. See oleks lõpuks kaasa toonud ka ordu sekulariseerimise (nagu oli Preisimaal). 1558 aga oli katastroof. Olulised maa rajaja piiskop Albert, teine inimene suur ordujuht W.v. Plettenberg. Rahvuslik suund. Nt Jannau räägib juba vabaduse kaotusest, Merkel ka. Räägitakse õnnelikest metslastest ja õnnelikust muinasajast, millele tegi lõpu ristisõdijad. Kiruti Albertit. Sellest aga pärinebki rahvuslik ajalugu. Tähendab muinasaja apologeetikat ja keskaja/moodsa aja hukkamõistu. Jakobsoni kõne nt. Kirjeldatakse, et saksad anastajad ja muidu pahad. Hiljem räägiti, et ordutegelased harimatud ja valelikud. Vaimulikud olid ilmalikud ja rikutud. Samas, nii eestlased, lätlased ja sakslased (protestandid kõik) leidsid, et usulises mõttes oli keskaeg üks suur õnnetus. Kahe MS vahel tegeleti ajaloo ülestähendamisega. H
kujunes ristisõdijate väe tuumikuks. · Liivlaste ja latgalite alistumine: Sakslastel õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos nende vanema Kaupoga. Siis toimus ulatuslik ristimine. 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid. Edasi suunati pealöök eestlaste vastu! · 1208. aastaks jõudsid ristisõdija Eesti, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonna. 1210.a.Ümera lahingu võitsid eestlased. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast kurnatud, kui puhkes katk ning 1212.aasta sõlmti Toreida vaherahu, kolmeks aastaks. 7. VABADUSVÕITLUSE II PERIOOD 1215 1220 · 1215.aasta algas võitlus uue hooga, sakslased sundisid ugalased ja sakalased rahu paluma ja ristimise vastu võtma. · 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. Venelastega liitusid saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine lõppes mõlemapoolse toidupuuduse tõttu
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
Isanimed perekonnanime allikaks. son lõpulised nimed nt Andersson, tähenduses kellegi poeg. Kohanimed aadlipartiklid. Perekonnanimed olid seotud seisuse tekkega. Esmalt said aadlikud perekonnanimed. Teised ühiskonnaklassid pürgisid kõrgema seisuse poole. Aegade jooksul nimede kasutamine laienes. See võimaldas pärida vara ja saada õigusi. On näha, kuidas perekonnanimede levimine on arenenud, kuidas teised on püüdnud oma staatust ühiskonnas tõsta. Teisena said perekonnanime ristisõdijad, siis edasi linnakodanlus (said hiljem rikkaks) ja siis maarahvas. Oli piirkondi, kus nimesid veel polnud. Põhiliselt kujunes Euroopas kahe nime mall: eesnimi ja perekonnanimi. Eestlastel perekonnanimesid üks. Nt hispaanlastel võib olla 4 perekonnanime. Vaadates eesnimesid teistel rahvastel, üks silmatorkav erand on ungarlased, nende eesnimi on taganimi. Perekonnanimi on ees ja eesnimi on teine osis nimes
1071 sai Bütsants Mantsikerti lahingus rängalt lüüa seldzhukkidelt (türgi hõim), kes hõivasid enamuse Väike-Aasiast. Samal ajal jõudsid petsheneegid (tänapäeva Venemaal elanud rändrahvas) Konstantinoopoli all, kuid Alexios I Komnenos peatas nende pealetungi. Algas Bütsantsi allakäik. Kaubandus Vahemere piirkonnas koondus 12 sajandil järk- järgult Itaalia linnade (Veneetsia jt) kätte, mis nõrgestas Bütsantsi positsiooni. IV ristisõja käigus hõivasid ristisõdijad 1204 Konstantinoopoli ja rajasid Ladina keisririigi. 1261 vallutas Michael VIII Palaiologos Konstantinoopoli tagasi ja taastas kreeka keisririigi. See hõlmas aga ainul Kesk-Balkani ja Väike-Aasia lääneosa. 13 sajandil alanud osmanite (türklased) pealetung hoogustus 15 sajandil. Sajandi I poole vältel hõivati Balkan ja muud Bütsantsi alad. Konstantinoopol langes 29. Mail 1453. Läbi kogu oma eksistentsi (va Justianuse aeg ja veel puhuti) oli Bütsants üldiselt kaitsel
· 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha · Peasissepääsu juures lääneseinal pidi olema kujutatud viimsepäeva kohut · Altari juures apsiidi ülaosas tuli kujutada jumalaema, allosas aga Kristust ja tema apostleid · Kiriku laes peakuplil pidi kujutama Kristust pantokratorina (maailmavalitsejana) · 1204. a vallutavad Lääne-Euroopa ristisõdijad reeturlikult Bütsantsi · Pool sajandit on Bütsants ristisõdijate valduses (nn Ladina Keisririik) · 13. saj II poolel kreeklased taastavad Bütsantsi · Algab Palaiologoste dünastia valitsemisaeg · Nende valitsusajal ilmub uus ohtlik vaenlane türklased-seldzukid · Suuri ehitustöid enam ei toimu · Riik on tublisti väiksemaks muutunud, lakkamatud sõjad türklastega · Uued ilmingud on aga bütsantsi maalikunstis
Esimese ristisõja kuulutas välja paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexeios I palvele. Eesmärgiks oli moslemitest seldzukkide Jeruusalemmast välja tõrjumine. Kui Esimest ristisõda (1096 1099) saatis veel edu, siis kõigi järgnevate edukus oli suurema või väiksema küsimärgi all. Näiteks Neljanda ristisõja (1202 1204) vältel ei mindudki enam Pühale Maale, vaid rünnati ja rüüstati Bütsantsi alasid. Esmalt polnud ristisõdijad tegelikult huvitatud Bütsantsi kaitsmisest, Teise ristisõja (1147 1149) käigus ei aidanud bütsantslased ristisõdijaid ning Kolmanda ristisõja (1189 1192) käigus olid bütsantlased väidetavalt toetanud hoopis seldzukkide juhi Saladini vägesid. Üldiselt oli tegemist vägivaldsete ja mõttetute sõjakäikudega ning eriti julmade tagajärgedega oli 1212. aastal toimunud laste ristisõda, kus tuhanded lapsed müüdi orjadeks
linna, tehes lõpu Bütsantsi võimule Itaalias, ühtlasi kaasnesid uued konfliktid paavstiga. Bütsantsi allakäiku soodustas Vahemere-kaubanduse koondumine Itaalia kaubalinnade (eriti Veneetsia) ja nende kolooniate ning ristisõdijate kätte. Kreeka-katoliku ja rooma-katoliku kiriku konflikt muutus pöördumatuks kui 1054.a. panid mõlemad pooled teineteist vastastikku kirikuvande alla. 5. Ladina keisririik ja Bütsantsi järglasriigid 1204 - 1261 4. ristisõja käigus vallutasid ristisõdijad 1204.a. rahvarahutustest ja dünastiatevahelistest tülidest lõhestatud Bütsantsi, korraldades seal suure veresauna. Senisele Bütsantsi territooriumile rajati Ladina keisririik, kreeka võim säilis Nikaia keisririigis. 6. Bütsantsi restauratsioon ja riigi kadumine 1261 - 1453 Nikaia keisririik sai lähtekohaks Bütsantsi tagasivallutamiseks 1261.a. ning Bütsantsi keisririigi taastamiseks. Palaiologoste dünastia valitsetud riik hõlmas põhiliselt Konstantinoopoli piirkonna
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
ulatuslikumate keskkonnakahjustustega. Metsa sotsiaalsed kaitsefunktsioonid ajaloo erinevatel etappidel Metsa peamised kaitsefunktsioonid sotsiaalselt seisukohalt on olnud varasemas ajaloos seotud inimeste peitu minekuga metsa sõdade ajal ja inimkonfliktide puhul ühiskonnas. Vanimaid teateid selle kohta, et metsad olid siinsetele inimestele oluliseks pelgupaigaks sõdade ajal, saab lugeda 13. sajandist pärit Hendriku kroonikast. Seal kirjeldatakse, kuidas ristisõdijad pärast Emajõe ületamist leidsid eest tühjad külad, sest elanikud olid pagenud metsa ning teinud sinna raidtõkkeid, et sõjavägi sealt hobustega edasi ei pääseks. Sarnaseid mälestusi hilisematest sõdadest leidub hulgaliselt Kirjandusmuuseumi folkloorikogudes. Erik Laid kirjeldab oma 1925. aastal ilmunud uurimuses, mis põhineb kogutud folklooril, 79 pelgupaika Eesti soodes ja metsades, kuhu sõja aegadel peitu mindud. Mälestused ulatuvad tõenäoliselt
Jaroslav Tark. 11saj teisel poolel hakkas Kiievi riik hääbuma, ning 12 saj´ks jagunes slaavistunud Vene riik 3´ks 2 Ajaloo põhiperioodid (23.10.07) Vahepeal jäi loeng või paar vahele! .....Ristisõjad Innocentius III oli kõrgkeskaja üks suurimaid paavste üldse. Ristisõdasid rahastasid rikkad Itaalia kaupmehed jm. Ristisõdasid toetas ka Bütsantsi keiser, selle tulemusel siis ristisõdijad sekkusid ka Konstantinoopoli siseasjadesse. VI ristisõda juhtis kuningas Friedrich II, kes oli tülides paavstiga, sõja käigus sõbrunes ta Jeruusalemmas sultaniga, sultan andis Jeruusalemma tema kontrolli alla, paavst heitis ta kirikust välja. Ajapikku ristisõjad hääbusid ning moslemid võtsid lõpuks kõik oma valdused tagasi. Hoolimata poliitilisest/ideelisest fiaskost ristisõjad tõid Euroopa pidevamasse kontakti Islamimaadega. See stimuleeris
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
Haldusjaotus: vt. muinasmaakondade kaart (kaart 1) Muistne vabadusvõitlus: 1198 piiskop Meinhard alustab Liivimaal misjonit. Liivimaa ristisõja algus 1198 piiskop Berthold. Tõeline ristisõda algab piiskop Albertiga - Riia linna asutamine 1201, Mõõgavendade ordu (Kristuse sõjateenistuse vendade ordu) 1202 (asutas Theoderich ja sellest ka pidev tüli piiskopi ja ordu vahel). 1208 jõuab ristisõda Eesti pinnale. Ristijateks olid saksa, taani ja rootsi ristisõdijad. Eesti ala jaotati peatselt Taani kuningriigi (Harju-Viru), Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade ning mõõgavendade, hiljem Liivi ordu vahel. Lõplik maa jaotamine toimus Stensby lepinguga 1238 pärast Saule lahingut 1236, kus lakkas olemast Mõõgavendade ordu, mis kujundati ümber Saksa ordu Liivimaa haruks. Algas Vana- Liivimaa ajajärk. Tagajärjed: · ajaloolise aja algus · muistse vabaduse ja iseseisvuse asendumine võõrvõimude valitsemisega. Endine
Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga (Liivi ordu oli selle haru siin) peale ordu lüüasaamist saabus jälle Modena Wilhelm, kelle vahendamisel sõlmiti Liivi ordu ja Taani kuninga vahel Stensby leping (1238), millega jagati Eesti alad omavahel ära ja sõlmiti liit edasiseks idaagressiooniks Suhted naabritega: 1240. a vallutati Ivborka, Pihkvast löödi tagasi 1242. a toimus Jäälahing, kus ristisõdijad löödi Aleksander Nevski poolt puruks, see lahing põlistas kahe usutunnistuse (katoliku ja õigeusk) vahelise piiri 1267. a alistati kurelased, 1290. a semgalid ja nüüd suunati jõupingutused leedukate vastu, sest see oli takistuseks maismaateel siinsetest valdustest Preisimaale, kus asus ordu peakorter 13. sajandil ühendas Mindaugas suure osa leedukate maast ja lõi Leedu riigi 1260. a toimus orduLeedu lahing e Durbe lahing, kus ordu sai lüüa ja leedukad asusid pealetungile, 1263
nõrk ja läheb Leedu kontrolli alla. Vene vürstid ometigi on segatud ka sõdadesse Eestis, aga nad teevad seda mitte alati sellel eesmärgiga, et Eestit oma kontrolli alla saada. On perioode kus Pihkva vürstid ja Riia kirik tegutsevad liitlastena. Pihkva vürst oli mõnda aega Riias teenistused ja praegune Läti linn Volmer on tõenäolised saanud oma nime vürst Volodimiri järgi. Hiljem Pihkva Vladimir ja Riia ristisõdijad on eri leerides, veel hiljem Vladimiri poeg elab Tartu piiskop juures maapaos ja taotleb omale Pihkva trooni. Läti Henrik oma kroonikas toonitab, et Vene ema on viljatu - venelased küll vallutavad paganaid, et saada makse, aga ei soovi pöörata neid ristiusku. Liivimaa kontekstis on iva olemas - poliitiline misjonitöö 12.-13. saj Vene kirikus oli praktiliselt tundmatu. Venemaa enda perifeeria ristiusustati alles varauusajal? (või uusajal)
saj. laskis rajada iidse kreeka koloonia Byzantioni kohale, selle nimest sai hiljem riigi nimetus. Suurima võimsuse saavutas Bütsants keiser Justinianuse valitsemisajal 6.sajandil. Orjanduslik kord asendus feodaalkorraga 7.-11.saj. Oma eksisteerimise ajal võitles Bütsants araablaste, pärslaste, slaavlaste ja eurooplaste rünnakute vastu: 7.saj. vallutasid araablased Süüria, Palestiina ja Põhja-Aafrika, 11.saj. haarasid türklased oma valdusesse Bütsantsile kuulunud Väike-Aasia alad. Ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli 1204.a. ja pool aastasada oli Bütsants jaotatud mitmeks väiksemaks riigiks kuni ta 1261.aastal taasühendati. Viimane õitsenguperiood kestis vähem kui kaks sajandit, sest 1453.a vallutasid türklased Bütsantsi lõplikult. Bütsantsi arhitektuuri lähtekohaks on antiikarhitektuur ning sellest võrsunud varakristlik sakraalne ehituskunst. Olulisemad saavutused kuuluvadki kultusehituste
omariikluseni. Samal ajal kujunes aga mine 1201. aastal. Ristiusku pööramise Leedust üks Läänemere piirkonna jõu- sõjaliseks vahendiks sai 1202. aastal asu- lisemaid sõjalisi tegureid. Leedulaste sõ- tatud Mõõgavendade ordu, hiljem Saksa jaretked ulatusid tihti Eestissegi. ordu haruorganisatsioon Liivi ordu. Eestlaste sõjapidamisviis oli maleva ehk Saksa ristisõdijad tungisid koos allu- maakaitseväe kokkukutsumine. Me- tatud liivlaste ja lätlastega 1208. aastal hed olid relvastatud lähivõitlusrelvade Eestisse. Sõjategevus vältas vahelduva (mõõgad, sõjakirved ehk taprid, odad) eduga aastaid. 1210. aastal saavutasid ja viskerelvadega (vibu ja nooled, ling, eestlased võidu Ümera lahingus. 1217. tapper, viskeoda). Ratsaväe osa oli nõrk, aastal kogusid eestlased hõimupealik
Otsitud ,,võtmeks" oli olnud kotike Meeme antud sõrmuse ümber. See, kas Leemet läheb Põhja Konna juurde, oli juba tema enda otsustada. See ei muutnud enam mitte midagi. Põhja Konna oli võimatu äratada. Leemet otsustas siiski minna. Leemeti surmaga suri viimane inimene, kes tundis ussisõnu, viimane Põhja Konna valvur, ning Põhja Konnast sai vaid muinasjutt. Probleemid: Vana ja väärika kultuuri hääbumine, eestlaste omapära kadumine. Ristisõdijad ja võõrvallutajad tõid Maarjamaale kristluse, mis jonnaka eestlase lõpuks metsast välja tiris ja leiba küpsetama pani. Sellega kadus aga kogu vana maailm, aastasadade, ehk isegi tuhandete jooksul välja kujunenud traditsioonid, lihvitud kombestik ja religioon, millest enam lugu ei osatud pidada. Religiooni probleem. Antud probleemi saab vaadelda kahe erineva aspektina. Esiteks tekitas kristlus
70 – Juutide Teise Templi purustamine Jeruusalemmas roomlaste poolt. Kristlased, sel ajal väike juudi sekt, võtsid seda kui jumala märguannet teistele juutidele ja kõigile juutidele osaks saavaid kannatusi kui jumala tahet. Algas juutide massiline väljarändamine (diasporaa) Palestiinast ümberkaudsetesse maadesse. 1096 – Algas Esimene ristisõda. Teel Pühale Maale tapsid ristisõdijad kolmandiku Saksa- ja Põhja-Prantsusmaa juutidest. 1215 – Toimus neljas Lateraani kirikukogu, kus paavst Innocentius III tutvustas märki, mida juudid pidid teistest eraldumiseks kandma hakkama. See oli tavaliselt ümmargune kollane märk, mille värv sümboliseerib reeturlikkust ja argust. 1348 – Katkuepideemia Must Surm Euroopas. Katku levitamises süüdistati juute, kes olevat kaevud ära mürgitanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
