operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu, hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Lindanise lahing, 1219. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Põhjala (Põhjamaad), 1219. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. Baltimaad, 1225 - 1250. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki
(osalesid jõukad ülikud) Rüütlid otsisid uusi väljakutseid Lihtrahvas- patukarituse kustutus Rituaalide rohkus: vande andmine, ristimärgi kandmine riietel ja lippudel, rohked jumalateenistused retkel RISTISÕJAD Esimene ristisõda 1096-1099- Jeruusalemm langes 1099 ristisõdijate kätte langesid ka Antiookia ja Nikaia - Vallutatud maale rajasid ristisõdijad oma riigid (Edessa, Jeruusalemma, Antiookia, Tripoli) Kokku peeti u 8-9 ristisõda. Edukaim oli esimene. II ristisõda (1147-1149) oli suurim ebaõnnestumine Kõige suurejoonelisem III (1189-1192), kus osalesid 3 kuningat Neljas ristisõda rüüstasid ristisõdijad Konstatinoopoli, abilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite abil Jeruusalemm ehk püha maa- põhiline suund. Tulemused
Kaupmeestele polnud see paganatest ühiskond sugugi ohutu .Ei ole teada , kas omal algatusel või kaupmeeste poolt julgustatuna saabus liivlasi ristiusku pöörama Meinhard Segebergi kloostrist . Ta oli väga rahulik mees , kes kasutas vaid sõnade jõudu ja isiklikku eeskuju , kuid liivlased olid endiselt tõrksad ja tema töö ei kandnud vilja . Pärast teda tuli siia Berthold , kes oli hoopis teistsugune . Ta tahtis kohe jõuga , nad ristusku pöörata ja tõi siia ka esimesed ristisõdijad. Berthold ise hukkus esimeses lahingus liivlaste vastu . Peale Bertholdi tuli siia , aga kolmas piiskop Albert . Ta oli andekas mees , osav diplomaat ja salakaval . Tänu temale rajatis mõõgavendade ordu , kelle ülesandeks oligi võidelda paganatega . Ta rajas ka Riia linna , et kindlustada usumeeste sidet kaupmeestega . Liivlaste arvatavasti kõige mõjukam vanem Kaupo läks üle sakslaste poolele . Ristiusulised viisid Kaupo Rooma , kus ta kohtus paavst Innocentius III ndaga .
külge kinnitatud (needitud tavaliselt ühe või kahe neediga) sedasi, et kinnituskoht on järgmise soomuse poolt kaetud, meenutab kalasoomust. Frangi riigi ajal hästi levinud. Pidas paremini nooli, samas on see väga palav. Rõngasrüü on omavahel kinnitatud väikesed (10-15mm sisediameetriga) rõngad, rõngad on otstest kinnitatud kas needi või sepakeevisega. Kuna on paremini õhku läbilaskev kui soomusrüü, muutus ristisõdade ajal populaarseks ja levis siia ka, Eestisse tulid ristisõdijad juba rõngassärkidega. Rõngassärgi valmistamine kestis kuni aasta, särk oli väga kallis. Kandsid ainult rikkurid. 2. Kuidas ja millal kujunesid plaathõlstid ja plaatvestid? Kas need olid tuntud ka keskaegses Eestis? 13. sajandi keskpaiku hakati arendama rindkere kaitset, algselt kanti tõenäoliselt lihtsalt rõngassärgi peal riiet, et liiga palav ei oleks (paljas metall kuuma päikese all), hiljem hakati kinnitama nendele ka raudplaate, tõenäoliselt võidi kasutada ka nahka aluseks
Damiettea linna Niiluse *Muhameedlased vallutasid kuningas Louis IX Püha. tõved, mis ka lõpuks ka kuningale deltas, et seda Jeruusalemma taas Jeruusalemma *Sihiks oli Egiptus, surma määrasid. vastu vahetdada. See ei ettevõtmine nurjus *Ellujäänud ristisõdijad naasesid õnnestunud. Suudeti küll Euroopasse. vahepeal vallutdada, kuid lõppkokkuvõttes tuli see muhameedlastele tagasi anda. Ristisõdade tagajärjed *Jeruusalemma ja Põha Maa jäid Muhameedlastele *Idamaade kultuuri ja teaduse saavutuste levik Lääne-Euroopasse(paber, araabia nr) *Idamaadelt võeti üle sepp, klaaspeeglid, tapeet, saunas käimine
Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti ning krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle sakraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks moseeks. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Praeguseks on mõningad seinakaunistused siiski kattest vabastatud, alates 1934. aastast on seal muuseum. Kuigi kirikut on lõhkunud korduvad maavärinad, 1204 rüüstanud ristisõdijad, kauneid laemosaiike kinni katnud türklased, särab ta siiski endises uhkuses edasi. Tänapäeval Inimkonna ainulaadne ehitis Hagia Sophia kuulub õigusega UNESCO kaitse all olevate kultuurimälestiste tippnimistusse, asudes käesoleval ajal Istanbulis (Konstantinoopolis). Kuid see puhtajaloolis-kultuuriline fenomen on viimastel aastatel omandanud ka selgema ideoloogilis-poliitilise dimensiooni. Nimelt algatati Kreekas,
• 1236.a. hävitasid leedulased Mõõgavendade ordu Saule lahingus • 1242.a. Jäälahingus hävitab sakslased Nevski juhitud Novgorodi vürstivägi ja Ordu loobub Ida-suunalisest ekspansioonist Venemaa alistus hiljem mongolitele (rändrahvas Hiina põhjapiirilt) Vt. Tšingis-khaan ca.1240-1480 oli Vene vürstiriigid mongolite maksualused. 1150-1250.a. toimus ristisõda ka Soomes, kus ristimist teostasid Rootsi ristisõdijad. Oli tunduvalt rahumeelsem kui Eestis. Eestimaa võõrvõimu all 13.saj. Vallutajad jagasid Eestimaa neljaks osaks: 1. Põhja-Eesti – Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2. Lääne-Eestis – Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana-Pärnus, hiljem Haapsalu 3. Ida-Eestis – Tartu piiskopkond 4. Kesk- ja Lõuna-Eesti – Saksa Ordu – oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis.
kuuluvad riigid. Liivi orduriik - peale Muistset vabadusvõitlust tekkinud ristisõdijate võimu alla kuuluv riik. Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Ordumeister – ordu kõrge ametnik. Kümnis – üks kümnendik saagist. Hinnus – kindlaks määratud naturaalmaks, mida pidid talupojad feodaalile maksma. Teotöö – töö mõisapõllul. Võõrvõimude omavahelised suhted: Ristisõdijad tegid koostööd Vene vürstiriigiga. (pooleli) Talupoegade olukord: pole palju muutunud – tunnistati eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Tähtsad olid siiski koormised, mida pidi maksma (viljakümnis või hinnus). Kuid talupoegadele võidi anda ka kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nad osalesid ka sõjaretkedel. Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu: 1236. sai Mõõgavendade ordu Saule lahingus leedulastelt ja semgalidelt hävitavalt lüüa
operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees.1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu, hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. 24.Taanlased Põhja-Eestis, rootslased Läänemaal 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril
rüüstasid maad, tapsid inimesi Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale 1210 Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt Ümera lahing Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust 1211 Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt 1212 Novgorodi vürst ründas Harjumaad. Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 1220) 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnuselle. Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni Kolme maleva manööver (eestlased ei saavutanud edu) 8 Sakslaste rüüsteretk Ugandisse 1217 Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu) 21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu
Vallutajate eelised - Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel, nad kasutasid selle ajajärgu täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Ordurüütlid olid hea väljaõppe ja kogemustega. Vallutajaid mitu. Miks eestlased kaotasid? 1. Puudus ühistegevus = maakonnad vallutati ühekaupa sidemed maakondade vahel olid nõrgad tegutseti omaette riiki polnud 2. Mitu vallutajat = lõpptulemusena Eesti alad jagati mitme riigi vahel saksa ristisõdijad 1208 taani 1219 rootsi 1220 = suudeti tagasi lüüa vene vürstid = vallutajad või liitlased? 3. Sõjalise taseme erinevus = sõjaline allajäämine Elukutselised Relvastus Parem tehnika Eestlased pigem talupojad Relvastus ja tehnika eestlastel viletsam Üksikuid retki olid võimalised tõrjuma, süstemaatilisi vallutusi ei suutnud tõrjuda 4. Keerulised suhted naabritega = koostöö valdavalt puudus Liivlased (Kaupo) Latgalid tahtsid kätte maksta Venelased vaenlased või mitte? 5
Taani kuningas Knud VI võttiski juba aastal 1196 või 1197 ette esimese sõjaretke Eestisse. Samal ajal rüüstasid Virumaa randa ka sakslased ja rootslased. 1206. aastal tungis Saaremaale taanlaste vägi, kes üritas sinna edutult linnust rajada. Aastal 1200 jõudis koos 500 ristisõdijaga Liivimaale piiskop Albert, kes ehitas Väina jõe suudmesse Riia linna (1201) ning asutas Mõõgavendade ordu (1202). 1203. aastal ründasid Riiga suunduvad saksa ristisõdijad Ojamaal (Gotland) Taanist rüüsteretkelt naasvaid saarlasi. Mõõgavendade ordu abiga alistati ja ristiti Väina ning Koiva ääres elanud liivlased, eesotsas Turaida (Toreida, Koiva ääres) kuningas Kaupoga, samuti latgalid ning Beverini kuningas Talibald Talavast. Ordu alistas lisaks ka võndlased (eestlaste sugulashõim) ning rajas Võnnusse (Cesis) oma peamise tugipunkti (1207). 2. LÄTI HENRIK JA SAKSLASTE ESIMESED RÜÜSTERETKED NING ÜMERA LAHING
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
paavstilt ja peapiiskopilt abi paluma. Berthold saabus Liivimaale tagasi koos sõjaväega. Liivlased kogunesid Riia juurde pärima, miks tal sõjavägi kaasas on. Sõlmiti rahu, millest kinni ei peetud. Lahingus tormas Bertholdi väle hobune keset lahinguvälja ning piiskopile tuldi mitmest küljest kallale ja rebiti lõhki. Seejärel liivlased põgenesid, arvates, et ühe saksi kiivri pähe pannud kaasmaalase näol on tegemist terve neid jälitava vaenlase sõjaväega. Ristisõdijad laastasid seejärel liivlaste viljapõlde. 2 4. Piiskop Alberti päritolu, tegevus Baltikumis; Riia linna asutamine ja Mõõgavendade ordu. Noor, energiline ja ambitsioonikas Albert määrati piiskopiks 1199.a. Enne seda oli ta Bremeni toomhärra. Temast sai Baltikumi ristisõja juht. Albert tuli suure sõjaväega Väina suudmesse ja rajas seal juba eesolevate saksa kaupmeeste abiga 1201. a
Jeruusalemma alla, ent vallutada seda ei suudetud. Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna külastada. Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusgea. Sõlmiti ju valeusulistega kokkulepe. Neljas ristisõda ( 1202. 1204. ) Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale Maale korraldas paavst Innocentius 3. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased esitasid aga tingimuse: ristisõdijad peavad aitama vabaneda kaupmehi kimbutavatest mereröövlitest. Veneetslased suutsid seejärel ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. 12. aprillil 1204. aastal vallutatigi tormijooksuga Konstantinoopol. Laste ristisõda Võitlusest uskmatutega innustusid isegi lapsed. Usuti, et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevastaseid tegusid korda saata, siis on Jumal nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võtta
Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sõjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Põhjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mõjuvõimu suurendada ja rüütlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. · Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mõõgavendade ordu. · 1208. a. - Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rünnakuid liivlaste ning latgalite aladele. · 1210. a. - Eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. · 1212. - 1215. a. - Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. · 1217. a. - Otepää piiramine, sakslased löödi sealt minema · 21. september 1217. a. - Madisepäeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal
ministeriaalide seast. Üksküla kirikul olid juba olemas omad põllud, tööloomad, eluhooned ja kodakondsed. Piiskop oli liivlaste ja saksa kaupmeeste kõrval osanik (sai raha) Holmi ja Üksküla linnustes. Henriku kroonika sõnul ütlesid liivlased Bertholdi kohta, kui see oli kiriku vara üle võtnud, et see tuli maale oma vaesuse pärast. Berthold kogus liivlaste vastu ristiväge ning langes selle eesotsas 1198. aasta suvel tulevase Riia linna kohal. Kuigi Berthold langes lahingus, võitsid ristisõdijad. Theoderich (1150-1219) - Oli Tsistertslaste ordu liige, kes 1187. aastast peale asus tööle misjonärina liivlaste tähtsamas keskuses Turaidas. Ta tegutses 32 aastat. Ta nõudis paavstidelt ristisõja bullad. Rajas mõõgavendade ordu. 1211. aastal sai temast Lihula ehk Eestimaa piiskop. Piiskop Albert (1165-1229) - Oli Riia piiskop aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal alistada enamiku Eestist ja Lätist
) ja Inglismaa kuningas Richard I Lõvisüda. Barbarossa uppus, Pr. kun. pöördus tagasi (ihaldas hoopis Ingl. kuninga valdusi), Lõvisüda võitis 1192.a. Jaffa lahingus Saladini väed ja sai Tüürose ja Jaffa linna vahelise rannikuriba ning kristlastest palveränduritele õiguse kolme aasta vältel Jeruusalemma külastada. IV ristisõda (1202-1204) osalesid peam. Prantsuse rüütlid paavst Innocentius III üleskutsel Konstantinoopoli rüüstamises. Paleepöörde käigus tapeti keiser. Ristisõdijad haarasid endale hulga Bütsantsi provintse ja lõid neil aladel Ladina keisririigi. Innocentius III eesmärk oli saavutatud – ida- ja läänekristlus olid ühinenud katoliku kiriku egiidi all. Viimased ristisõjad (V-VIII) midagi eriti ei saavutanud Tagajärjed: sõdade eesmärke ei õnnestunud saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse. Ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ristisõdades vastakuti kolm tsivilisatsiooni – läänemaailm, islamimaailm ja
omavahelised suhted ja suhted naabritega. Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13. 16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa (läti Vidzeme) moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena Kuramaa (Vana-Liivimaa lääneosa) ja Eestimaa (algselt Taanile kuuluv hertsogkond). Vana-Liivimaa hakkas kujunema 13. sajandi alguses, kui saksa ristisõdijad piiskop Alberti juhtimisel vallutasid enamiku Lätist ning Eesti. Lõplikult kujunesid Vana- Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud. Vana-Liivimaa jagunes mitmeks eraldi valduseks. 13. sajandi keskpaigast kuni 1346. aastani eksisteeris 6 sellist ala: Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond, Saksa ordu Liivimaa haru valdused, Riia peapiiskopkond ning 3 piiskopkonda, Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu.
kokkuleppe orduga Eestimaa jagamise osas. Lepet mainiv Läti Henrik selle sisu aga ei tutvusta põhjendusega, et see ei jäänud kehtima. On oletatud, et Alberti- meelne kroonik on tahtnud midagi ebameeldivat varjata, nt Riia piiskopi väljajäämist Eestimaa alade jagamisest. Sellele võib osutada järgnev sõjakäik Harjumaale, mille eesotsas oli ordumeister Volquin ja kus Riia piiskopi väeüksuse juhina oli kaasas Eestimaa piiskop Theoderich. Lisaks osalesid retkel ristisõdijad, riialased, liivlased ja latgalid. Juba ristitud Sakalast läbi minnes kutsuti sealsed ülikud enda juurde ja võeti teejuhtidena kaasa. Harjumaal jaotati vägi erinevate kihelkondade vahel ja asuti rüüstama. Kogunemiskohana kasutati maakonna keskel olevat Lohu (Lone) küla. Rüüsteretke lõpuosa kristlaste jaoks enam nii edukas ei olnud, neljandal päeval küla lähistel varitsuse välja pannud meestest mõned vangistati ja tapeti. Saagiga
kristluse põhilise maaletoojana iseseisvalt tegutsenud võõramaist misjonit. Piirkonna hiline kristlik hõlvamine võiski osalt tuleneda sellest, et maa ei pakkunud majanduslikus mõttes kuigi suurt huvi. 12. sajandi lõpukümnenditel Väina (Daugava) äärsetel liivlaste ja latgalite aladel alguse saanud saksa ekspansioon jõudis Eestisse 1208. aastal, mil ristisõdijad rüüstasid Lõuna-Eesti tähtsa keskuse Otepää linnuse Veelgi varem, 1206. aastal, olid taanlased, kelle väge juhtis Lundi peapiiskop Anders Sunesen, üritanud edutult kinnitada kanda Eesti suurimal saarel, tihedalt asustatud ja jõukal Saaremaal. Paavstikuuria ja Euroopa ristisõdijate roll Liivimaa (umbes tänapäeva Eesti ja Läti ala, mida ajalookirjanduses on nimetatud ka Vana-Liivimaaks) hõlvamisel on vastuoluline. Paavstil, kes
· 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha · Peasissepääsu juures lääneseinal pidi olema kujutatud viimsepäeva kohut · Altari juures apsiidi ülaosas tuli kujutada jumalaema, allosas aga Kristust ja tema apostleid · Kiriku laes peakuplil pidi kujutama Kristust pantokratorina (maailmavalitsejana) · 1204. a vallutavad Lääne-Euroopa ristisõdijad reeturlikult Bütsantsi · Pool sajandit on Bütsants ristisõdijate valduses (nn Ladina Keisririik) · 13. saj II poolel kreeklased taastavad Bütsantsi · Algab Palaiologoste dünastia valitsemisaeg · Nende valitsusajal ilmub uus ohtlik vaenlane türklased-seldzukid · Suuri ehitustöid enam ei toimu · Riik on tublisti väiksemaks muutunud, lakkamatud sõjad türklastega · Uued ilmingud on aga bütsantsi maalikunstis
oodata abijõude. · Ootamatult ilmus merel nähtavale 2 ristisõdijate koge. · Kuna riialastest jälitajadki olid kohal siis tekkis saarlastel oht jääda kahe tule vahele · Arvestades oma vähemust oldi sunnitud sakslaste vahelt merele läbi murdma. · Kavandatud ühisaktsioon loodetud tulemusi ei toonud. o Olasenud jõududest jäi lihtsalt väheseks. MERELAHING UUES SADAMAS · Pärast ebaõnnestunud aktiooni pöördusid osad ristisõdijad saksamaale tagasi. · 1215 asuti 9 kogel tagasi o Järgmisel ööl aset leidnud torm sundis neid varju otsima saaremaa uues sadamas. · Kui saarlased said teada, et koged on tulnud riiast hakkasid nad kohe agaralt tegutsema. o Kiiresti suleti kitsas sadamasuue, kuhu uputati kividega täidetud ,,puuehitisi" o Õnnestuti 8 sakslast kinni võtta. · Saksa kogesid tuldi piirama 200 paadi ja laevaga.
ilma õiguste ja varanduseta, oli mõisast varastamine tavaline nähtus. Seda motiivi on käsitlenud paljud ajaloolised romaanid, aga näiteks vastukaaluks Vilde teostes esinevatele võikatele talupoegade peksmiste kirjeldustele võtab Kivirähk teise seisukoha ning kirjeldab seda kõike huumoriga, kus kohati saavad varastajad, kes mõisa aidas ohtralt seepi sõid, oma karistuse ise kätte kõhuvalu näol. Ajalooline tõsiasi on ka eestlaste n-ö ürgaeg, mil uhked ristisõdijad tulid meie maale ja kuulutasid, et tsiviliseeritud inimesed ei ela metsas ega kummarda haldjaid, vaid harivad külades põldu ja palvetavad Jumala poole. Kui tavaliselt on ajaloolised romaanid suunatud ikkagi tulevikule, siis "Ussisõnad" katkestab otsustavalt kõik sidemed tuleviku ja mineviku vahel. Kõik, mis kunagi oli, on kadunud, terve vana maailm on surnud ja Põhja Konn ei ärka enam kunagi üles. Miski pole enam endine, rahvas ei võta endaga minevikust kaasa ei keelt ega kombeid
ekspansiooni Väike-Aasias,mistõttu Bütsantsi keisrid palusid Lääne-Euroopalt abi. Ristisõjast oli huvitatud ka paavst, kelle võim algas tugevnema. Ristisõjast olid huvitatud ka tsentraliseeritud riigid. Seega said sõjakad rüütlid end välja elada moslemite peal. Turu suurenemise võimalust kasut ära ka Itaalia kaubalinnad. Ristisõja kuulutas 1095 välja paavst Urbanus II. I ristisõda oli edukas, vallutati Palestiina ja vabastati Jeruusalem. Ristisõdijad lõid oma kuningriigid Palestiinasse. Püha haua kaitsmiseks loodi vaimulikud rüütliordud: hospitaliidid, templirüütlid ning Saksa Ordu. Tagasivallutamise eest seisis Saladin, kes vallutas 1187 Jeruusalemma tagasi. Taasvallutamine ebaõnnestus. Ambitsioonikaim oli III ristisõda: kus kolm kroonitud pead üritasid Jeruusalemma tagasi vallutada (Philippe II Auguste, Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda)
Mõõgavendade ordu edasitung Saksa rüütlite esialgne plaan tungida siit lõunasse (Leedu) ja itta (venemaale) ebaõnnestus: 1236 a. hävitasid leedulased mõõgavendade ordu Saule lahingus. 1242. a jäälahingus sakslased hävitatakse ja ordu loobub ida-suunalisest ekspansioonist. Venemaa alistus hiljem mongolitele (rändrahvas Hiina põhjapiirilt) Vt. Tingis-khaan. 1150-1250 a toimus ristisõda ka Soomes, kus ristimist teostasid Rootsi ristisõdijad. Eestlaste lüüasaamise põhjused muistses vabadusvõitluses: Eestlastel puudusid liitlased sõjas vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedukad. Puudus ühtne riik. Eesti malevad ei tundnud eriti Viske ja Heiterelvi (kiviheitemasinad, amb) Eestlastel puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed. Vaenlastel oli alati võimalus meestel täiendust saada kuid eestlaste malevlased said ükshetk
Nendega ühines ka keiser Alexiose väesalk. Üheskoos piirati Nikaia linna (praegune Iznik Türgis), mis 45 päeva pärast alistuski. Alexios oli vahepeal sõlminud kaitsjatega salanõu: Nikaia jääb keisri meestele, mitte ristirüütlitele. Viimane osa retkest läbiti mererannikul. 1099. aasta juuni algul nägid ristirüütlid esmakordselt Jeruusalemma müüre. Asuti linna piirama, millele järgnesid verised tapatalgud. Ristisõdijad rajasid Jeruusalemma kuningriigi, mis ei püsinud kuigi kaua. Ristisõdijate riigid Kui ristisõdijad vallutasid 1099. aastal Jeruusalemma, siis rajasid nad Palestiinasse mitmed riigid, nt Jeruusalemma kuningriigi, mille alla kuulusid ka Edessa, Antiookia ja Triipoli krahvkonnad. Ristisõdijatega tuli Pühale maale kaasa Prantsuse feodaalkord ning sinna ehitati palju kindluseid. Rüütlite saagiahnus ja omavaheline rivaalitsemine põhjustasid väikeriikide nõrkuse ja ebakindluse
käima. 1346. aastal müüs näiteks Taani kuningas oma valdused Saksa ordule, kes andis need Liivi ordule. Liivi sõja tulemusel oli Eesti jaotatud Taani, Poola ja Rootsi võimu alla. 18. sajandil läks Eesti Venemaa koosseisu. 13. sajandist alates oli Eesti mitme riigi vahel jaotatud ja kogu Eesti ühendati uuesti alles 17. sajandil Rootsi võimu alla. Kuni 13. sajandini ei olnud Eesti alal ühtset riiki tekkinud, oli sugukondlik elukorraldus, sugukonna eesotsas olid vanemad. Ristisõdijad tõid Eestisse aga Lääne-Euroopa tolleaegse ühiskonnamudeli, feodaalühiskonna. Valitseja oli maa jaganud vasallidele, kes pidid selle kasutamise eest teenima feodaali sõjaväes. Vasalli alluvuses olid talupojad, kes pidid maa kasutamise eest koormisi kandma ja oma töö ning koormistega valitsejat ülal pidama. Hakkas välja kujunema mõisaühiskond. Ristisõdijate peaeesmärk oli maade ristiusustamine. Seda soodustati sellega, et need, kes olid ristiusu
Feodaalekspansioon Ei tegeletud laienemisega, vaid kuni 11. saj. tõrjuti välis-Euroopast tulevaid rünnakuid. Hiljem asub Lääne-Euroopa tsiv. ise pealetungile. Rahvastiku kasv tingis agressiivsuse kasvu, kuna ruumi jäi väheks. Feodaalekspansiooni puhul võib välja tuua kaht erinevat suunda. Esimene oli itta. Idasuunalise ekspansiooni teostajateks olid sakslased. Leedu riik takistas edasitungi maismaal. Kuid selle asemel toimetati ristisõdijad kohale laevadega. Tabasid liivlasi, latgaleid. Siis tabasid eestlasi. Siis tabasid läti lõuna aladel elavaid sengaleid ja kurelasi. Edasi liikuda ei saanud, kuna Leedu jäi ette. Ettekäändeks oli sagedasti ristiusk. Drang nach Osten - Tung itta. Laienemine toimus ka edelasse. Eeskätt feodaal tsiv. laienemine Pürenee poolsaarele. A. 711 algas rekonkista. Rekonkista kestis üle 700 aasta. Lõppes täpselt a. 1492.
Peale sõda araablased tugevnesid, eesotsas Salah ad-Din, purustas kristlaste väe 1187, hõivas Jeruusalemma III ristisõda 1189-1192 ajend Jeruusalemma langemine; Richard I Lõvisüda sai Salah ad-Dinilt Tüürose ja Jaffa linna vahelise rannikuriba ning kristlikele palveränduritele õiguse 3 aasta vältel Jeruusalemma külastada; Põhieesmärk saavutamata IV ristisõda 1202-1204 algataja paavst Innocentius III; Raskuspunkt planeeritud Egiptusele, Veneetsia lubas ristisõdijad üle Vahemere toimetada, kuid ristisõdijatel polnud piisavalt raha, neile tehti hinnaalandust, kuid pidid vallutama Veneetsiale Aadria mere äärse Zara linna; Ristisõdijate hulka ilmus troonilt kukutatud basileuse Isaak II Angelose poeg Alexios, kes palus toetust oma isa õiguste taastamisel, vastutasuks lubas ta ära maksta nende võlad, liituda ristisõjaga Egiptuse vastu, allutada õigeusu kiriku Rooma paavstile;
Selleks et suurenda kiriku võimu ja kinlustada preestrite järelkasvu selleks rajasid Albert ja Theo koos Baltimaade esimese kloostri Väinajõe suudmesse. Nõudsid tegevused aega,pidev sõjategevus liivirahvaga ikka. 1206 tundus saksalaste võim liivimaal üsna tugev aga jälle Holmi liivlaste vanem Ako planeeris suuremat vastuhakku kristlaste vastu ,sõlmis lepingud ka koiva liivlastega,otsis toetus latgalitel,semgalitel ja venevürstidest. 1206 liivlaste suurim kordineeritud vastuhakk,nii ristisõdijad ja preestrid ajati maalt välja.' Koivaliivlaste vastu suunati nende enda vanem Kaupo, vastupanu keskus Doreida,tehti maatasa. Teiselpool Koivajõge seisnud Satesele linnust ei suutnud kaupo vägi vallutada, ida poolt ilmus uus oht Holmi alla ja hakkas seda piirama Polotski vürst. Kaupo lasi jalga.1206 võitlused liivlaste jaoks erakordsed ohvrite rohked. 1206 liivlaste vastupanu lõpp. 1208 kui Albert saavutas suurt sõjalist edu korraga mitmel pool,esmane eesmärk oli kindlustada
1.MÕISTED Billingeni katastroof enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Ki...
Hukkunute mälestamise kõrval on see kujunenud ka hoiatuspäevaks, et taolised õudused ei korduks. 1 1http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm 5 1.2 Juudi rahva sündmuste kronoloogia 70- Juutide Teise Templi purustamine Jeruusalemmas roomlaste poolt. Kristlased, sel ajal väike juudi sekt, võtsid seda kui jumala märguannet teistele juutidele ja kõigile juutidele osaks saavaid kannatusi kui jumala tahet. 1096- Algas Esimene ristisõda. Teel Pühale Maale tapsid ristisõdijad kolmandiku Saksa- ja Põhja-Prantsusmaa juutidest. 1215- Toimus neljas Lateraani kirikukogu, kus paavst Innocentius III tutvustas märki, mida juudid pidid teistest eraldumiseks kandma hakkama. See oli tavaliselt ümmargune kollane märk, mille värv sümboliseerib reeturlikkust ja argust. 1348- Katkuepideemia Must Surm Euroopas. Katku levitamises süüdistati juute, kes olevat kaevud ära mürgitanud. Selle tulemusena tapeti üle Euroopa kümneid tuhandeid juute.
eestvõttel Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster. Pilet nr6 *muistne vabadusvõitlus 1208-1227 · 1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonda. 1210aastal toimus Ümera lahing-eestlased(ugalased,sakalased) sakslaste, liivlaste ja latgalite vastu. Eestlased võitsid selle lahingu . · 1212aastal sõlmiti 3aastaks Turaide vaherahu, sest nii eestlased kui ka ristisõdijad olid sõjas kurnatud ning puhkes katk. See tähendas aga seda et Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. · 1217aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahing, 21sept kus hukkus Sakala vanem Lembitu ja Liivlaste vanem Kaupo. Lahin toimus Viljandi lähedal · 1219 aastal 15juunil jõudsid taanlased eesti aladele, Taani kuningas Valdemar2 maabus suure laevastikuga rävalasse. kus toimus lahind, taanlaste võit(seal said endale
kujuga. Haiged saavad terveks. Azirult rahu ostmine kogu Egiptuse kullaga vaarao palvel. Sinuhe ostab rahu vaarao saadikuna. Yafo - (Vanas Testamendis Jaafo; Uues Testamendis Joppe; heebrea Yafo; araabia Yf) on ajalooline linn Iisraeli põhjaosas Vahemere rannikul, Tel Avivist lõunas. Seda peetakse üheks maailma vanimaks sadamalinnaks. Linna on mainitud Vana-Egiptuse allikates 1470 eKr. Yafot on mainitud korduvalt Vanas Testamendis.Roomlased hävitasid linna 68. aastal. Ristisõdijad hõivasid muslimite mahajäetud linna 1099. astal.19. sajandil sai linnast kaubavahetuse keskus. Linna sadama kaudu viidi Euroopasse siidi ja apelsine. Linna paljudes Euroopa keeltes kasutatava nimekuju Jaffa järgi said nime apelsinisort Jaffa ja selle järgi karastusjook Jaffa.4.novembril 1949 liideti Yafo Tel Avivi linnaga ning viimase ametlikuks nimeks sai Tel Aviv-Yafo. (lk.70) Niisutuskraav - see on kitsas inimtekkeline süvend (sageli vooluveekogu) maapinnas.Kraave
Talvel kasutati suuski ja kelke. Eesti pind oli 85% ulatuses kaetud metsaga, mis vähendas ka inimeste liikumist ja teede arengut ja üldse rändamist. Lagedad alad olid sood või rabad. Lühemaid vahemaid läbiti ratsa, pikemaid veeteedel. Põllumajanduse arenedes jõudis siiagi ratas ja kaarikute tekkega ka vajadus parema läbitavusega teedeks. Teed kulgesid jõgede ja ojade kallastel ja mäeseljandikel. Teede areng toimus koos vallutajate tulekuga, sest ristisõdijad vajasid nagu Roomagi, oma alade haldamiseks ligipääsu. Muinasajal korrastati teid mis viisid pelgupaika või linnusesse. Soode läbimiseks tehti roigasteid. Teede korraldus puudus, peeti vast vahti ,et ennetada vaenlase tulekut. Linnades kasutati puitsillutist 13-14 saj. Piki teed laotatud palkidele oli risti tihedalt laotud okaspuud. Kui muinasaja teed olid isetekkelised, siis inimeste kommunikatsioonide tulemusena. Teedevõrk siiski eeldab süsteemsust ja teatud piirkondi ühendamist.
Eesti geograafiline asend Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralis...
perioodil, loodeti abi saada. 1348 paavst mõistis nad hukka. Ristisõjad Ristisõdade teoloogiline põhjendus, seos kahetsustegude ja palverännakutega - Usuti, et Ristisõdadega kaitsti Püha Maad ja kristlasi üldiselt. Neile, kes läksid ristisõdadest isa võtma lubati indulgentse. Samuti usuti, et märtrisurm on jumalale meelepärane. Islamisusulised olid keelanud kristlaste palverännakud Jeruusalemma ja hävitanud Püha Haua kiriku. Õiguslikus mõttes olid kõik ristisõdijad palverändurid. Ristisõjas osalemine tagas hingeõnnistuse. Õiglane sõda - sõda kristlike naabritega; vägivald on halb, kuid teatud olukordades vajalik; sõdima peab kui alam, aadlik; sõditakse rahu ja korra eesmärgil. Indulgentsiteoloogia teke - Sai vaikselt alguse hilisantiigis. 6.sajadi alguses hakati karme patukahetsusregulatsioone asendama leebematega- palvetamine, almused, annetused, rahalised trahvid- olenevalt patu raskusest. Seni aga tähendas see aga lihtsalt patu leevendamist
(von Rauchi vajadus üle selgitada 1970.a , mis Leedu kuulub Balti riikide hulka. I PEATÜKK: Euroopa viimased paganad - Pärast Skandinaavia jääkilbi taandumist tekkisid Läänemere idarannikule inimeluks kõlbulikud tinigmused, u. 11 000 a.eKr asususid siia esimesed inimesed. Piirkonna põhjaossa soome-ugri keele kõnelevad inimesed, Läänemere lõnapoolsele rannikule neoliitikumis indoeurooplastest balti keelte kõnelejad. Saksa ja Taani ristisõdijad alistasid 13.sajandil protoläti ja eesti hõimud ning pöörasid nad tule ja mõõga abil ristiusku. Leedu hõimud ühinesid ühe valitseja võimu alla ja panid edukalt vastu Saksa Ordu rünnakutele. Esimesed asukad - Leedu tundraaladel põhjapõtrade jahtijad, paleoliitikumi ehk vanema kiviaja lõpul. Lõunast tulnud olid Swidry, läänest tulnud Madeleine'i-Ahrensburgi kultuuri esindajad. Nende põhiline kultuuriline erinevus- erinev tulekivi töötlemine
Kuid ristiusk suruti eestlastele peale tule ja mõõgaga, mis juba iseenesest tekitas meie esiisades õigustatud sisemise tõrke uute tõdede vastu, olles pealegi vastuolus ka kristluse enda kuulutusega. Ristiusk oli tekkinud hoopis teistsuguses keskkonnas; aastaaegade vaheldumise ja sesoonsete põllutööde rütmis elavatele eesti talupoegadele oli mõistetavam loodust pühaks pidav muinasusk. Samas tuli eestlastel tahes-tahtmata tunnistada uue jumala üleolekut - jäid ju ristisõdijad peale muistses vabadusvõitluses ning rüvetasid karistamatult pühasid hiisi ja jumalakujusid. Eestlaste maailmapilt murenes. Siiski jäi ristiusk neile esialgu vaid vältimatuks, vastumeelseks ja kulukaks (kirikumaksud!) kohustuseks, mida südames ei tunnistatud. Katoliku kirikus peeti jumalateenistusi ladina keeles, mis samuti ei soodustanud ristiusu omaksvõtmist eestlaste poolt. Salajas elati ikka vanade usutavade järgi. Ajapikku sulas
Kolme maleva manööver Varsti koostasid eestlased vastupealetungi kava, mille eesmärgiks sai saksa koloonia täielik hävitamine. Saarlased pidid sulgema Väina jõe suudme ja piirama sisse Riia linna, läänlased pidid ründama Toreida liivlasi ning sakalased ja ugalased pidid latgaleid ahistama, et nood ei saaks sakslastele appi minna. Plaan loodetud tulemusi kaasa ei toonud, sest jõududest jäi lihtsalt väheks. Merelahing Uues sadamas 1215. a. juunis asusid ristisõdijad Saksamaa poole teele. Torm sundis neid varju otsima Saaremaal Uues sadamas. Saarlased saatsid info üle kogu Eesti. Sakslased käisid salaja mõõkadega vilja lõikamas, aga mõned õnnestus saarlastel kinni võtta. Saksa kogesid tuldi piirama 200 paadiga. Alles 2 nädala pärast suutsid sakslased sadamasuust välja murda ja avamerele pääseda. Ugandi ja Sakala alistuvad 1215. a. suvel tehti mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati nii kaua, kuni
Lääne piiskopi ja Tartu piiskopi vahel. Kujunes välja pärisorjus: talupoegi sunniti tegema teotööd; talupojad muudeti sunnismaisteks; mõisnikud pidasid talupoegi enda omandiks, müüsid ja kinkisid neid oma äranägemise järgi. 1343 a alanud Jüriöö ülestõusu käigus püüdsid eestlased oma vabaduse taastada, kuid edutult. Kahtlemata kujutasid 13. sajandi alguse võitlused endast tõsist ususõda, kus kummagi poole selja taga seisid oma jumalad. Ristisõdijad pidasid enne lahingut missat ja hüüdsid võitlustes appi Jeesust ja Neitsi Maarjat, muhulased ja saarlased Läti Henriku sõnul aga Tharapitat. Pole põhjust kahelda sakalaste saadikute sõnades, mis öeldud 1223. a kevadtalvel pärast kirikusse jumalateenistusele läinud relvitute sakslaste tapmist: ristiusku ei võeta vastu seni, kuni maale on jäänud üksainus aastane või küünrapikkune poisike. Siiski võtsid ristiusu kohustused juba samal sügisel kanda ka ellujäänud täismehed
sajandini järk-järgulised mindi kuskile, ootati, mindi mõne aja pärast edasi pigem kaubaretked ja uudistamised foiniiklane Hanno oletatavasti sõitis 6. saj esimesena ringi ümber Aafrika kogemata A. Suur 4. saj eKr laiendas alasid Indiani, millest varem polnud aimugi viiking Erik Punane peetakse Gröönimaa avastajaks, mis algul oli hea ja soe, 14. saj jääaeg viiking Leif Eriksson jõudis Ameerikasse, kuid algul ei usutud, kuni saadi kindlaid fakte ristisõdijad avastasid Aasiat 11.-13. sajand Itaalia kaupmehe poeg Marco Polo suundus kaubandusretkele Aasiasse India ja Hiinani sattus vangistusse kirjutas kirju sellepärast on tema avastustest teada 15. sajand teadlikud uute piirkondade otsimised ja kaubarännakud Eeldused ja põhjused eurooplased ihaldasid idamaade rikkusi teadmised jõudsid Euroopasse araablaste kaudu vajadus väärismetallide järele kuulujutud rikastest valitsejatest + kulukad sõjaretked
Saksa-Rooma kuningas uppus enne Palestiinasse jõudmist ning ta väed naasesid koju. Vallutanud Küprose, lahkusidp prantsuse väes sõja otsustavaimal hetkel. Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu al- Diniga(9. oktoober), saades loe külastada Jeruusalemma kolme aasta jooksul. NELJAS RISTISÕDA 1202-1204 Algatajaks oli silmaaistvamaid paavste Innocentius III, kes pidas ristisõdu ka Eesti- ja Liivimaa aladel. Algne raskuspunkt oli koondatud Egiptusele, kuid kui ristisõdijad Vahemereni jõudsid, leidsid nad, et neil pole piisavalt raha, et maksta Veneetsia kaupmeestele nende ületoimetamise eest. Tasumiseks vallutasid nad Veneetsiale Zara linna, tegu oli kaubandusliku konkurendiga. Seejärel palus abi Konstantinoopoli basileuse troonilt kukutatud Isaak II poeg Alexios, kes soovis nende toetust, lubades maskta ristis'dijate kõik võlas. Nii siirdus ristisõdijate vägi Konstantinoopoli alla. Juhtusid seda väge
Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust (Liivimaa konföderatsiooni), mis eksisteeris 13.16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa (läti Vidzeme) moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena Kuramaa (Vana-Liivimaa lääneosa) ja Eestimaa (algselt Taanile kuuluv hertsogkond). Vana-Liivimaa hakkas kujunema 13. sajandi alguses, kui saksa ristisõdijad piiskop Alberti juhtimisel vallutasid enamiku Lätist ning Eesti. Lõplikult kujunesid Vana-Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud. Vana-Liivimaa jagunes mitmeks eraldi seisvaks valduseks. 13. sajandi keskpaigast kuni 1346. aastani eksisteeris 6 sellist ala: Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond, Saksa ordu Liivimaa haru valdused, Riia peapiiskopkond ning 3 piiskopkonda: Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu. Pärast 1346
Türklased-selduzkid olid11. sajandil alistanud suure osa islamimaadest ja tungisid ka Väike-Aasiasse. 1071 purustasid nad Manzikerti lahingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes türklaste võimu alla, selle elanikudpöördusid islami usku ja võtsid omkas türgi keele. Bütsantsi keisrid palusid türklaste vastu abi Lääne-Euroopast. Sellest sai Rooma paavstide ja Lääne-euroopa feodaalide korraldatud ristiretkede üks peamisi ajendeid. Kui kasu asemel tõid ristisõdijad hoopis kahju.1204 aastal vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed Konstantinoopoli. Järgmised aastad olid Bütsants lääne feodaalide ehk frankide võimu all. 14 asj tugevnes Väike-Aasias Türgi riik Osmani dünastia võimu all. Peagi laiendasid osmanid oma võimu Balkani poolsaarele ja piirasid seega Konstantinoopoli igast küljest. 1453 aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu.
tagasi saada kog maa. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vastased olid rajanud. Eesti lõplik ristiusustamine- vastased kogusid end, kuid peagi tulid tagasivallutusi tegema. 1224 a oli suurimaks vastupanupunktiks jäänud Tartu. Liiguti edasi Saartele ja kuna vastupanu näis lootusetu, lasid saarlased ennast ristida (1227) Allajäämise põhjused- · Vastaste sõjaline ülekaal, professionaalsed sõjamehed, kaasaegseim sõjatehnika · Tuli võidelda Saksa Taani ja Rootsiga · Ristisõdijad olid head diplomaadid; õhutasid paganate omavahelisi konflikte · Venelaste abi oli omakasupüüdlik · Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult ja lõpuks tuli puudu elavjõust · Polnud riiki ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad · Lähemate naaberrahvastega ei tehtud koostööd PILET 17 ,,Oleme vanakreeka kultuuri pärijad" Alfabeet. Kangelaseepika. Teater. Ajalookirjutuse algus. Alfabeet- kujunes ~800 eKr foiniikia tähestiku põhjal
sõltusid suuresti mere kaudu varustamisest ja neil endal ei olnud laevastikke. Tihti kasutasid teised riigid itaallaste laevastikku oma eesmärkide saavutamiseks, saades selle eest rikkalikke vastuteeneid ja maavaldusi. Näide 1: 1123. Pactum Warmundi' iga aitasid veneetslased Jeruusalemma kuningriigi Egiptuse vastu võidule ja said selle eest igas kuningriigi linnas kaubanduskvartali, õigusmõistmise autonoomia, piirangud tollidele ja maksudele. Näide 2: ristisõdade käigus soovisid frangi ristisõdijad vallutada Konstantinoopoli. Seda tehti jällegi Veneetsia laevadega. Saadi palju territooriume ja rikkusi juurde. Sellised tehingud suurendasid veneetslaste ülemvõimu Vahemeres veelgi. Genova Veneetsia peamiseks rivaaliks oli Genova. Näiteks 1170. aastal rüüstasid veneetslased Genova kaubanduskvartalit Konstantinoopolis. Pärast seda, kui Genova sõlmis liidu Konstantinoopoli valitsejaga ja löödi koos tagasi ladinlased Bütsantsist, sai Genova juhtpositsiooni Vahemere ida-osas
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma ...
olnud komme surnutele kindad kätte panna, selleks teksti spetsiaalselt valged kindad. Muinasajalõpus esineb ka palju kihvripatseid. Kihvast valmistatud ripatsid on peamiselt mitssea, karu või hundi omad. Neid on päris aktiivselt siin kantud. Tulevad ka ristikujulised ripatsid. 13nda sajandi esimesel kahel kümnenidl on hakatud riste hauda kaasa panema. Sel ajal tehti siia ka esimesed ristiretked. Muinasaja lõpul olid lähivõitluse relvad küllalti heal tasemel. Ei saa väita, et ristisõdijad oleksid olnud parema relvastusega. Probleem oli selles, et ristisõdijatel olid uuemad sõjatehnikad. Neil olid ka paremad sõjapidamisoskused, hobused olid paremini väljaõpetatud. Suurem osa sõjanuia päid on nukkidega ja need on leitud Pada kalmest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
