Liivlaste järgmiseks misjonäriks sai piiskop Albert, kes oli osav diplomaat, võimekas organisaator, karm ja salakaval. Ta värbas Ojamaalt(Gotland), Taanist ja Saksamaalt ristisõdijaid. Aastaarvud, mida peab teadma 1159 Lübecki linna taastamine; 1201 Riia linna rajamine; 1202 Mõõgavendade ordu rajamine; 1210 Ümera lahing; 1217 Madisepäeva lahing; 1219 Taanlased vallutavad Tallinna; 1220 Rootslased vallutavad Lihula; 1227 Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ristis eestlasi, piiskop; Kaupo liivlaste vanem, kes sõdis eestlaste vastu, kuna liitus ristisõdijatega; Lembitu eestlaste vanem, Madisepäeva lahingu juht, langes samuti Madisepäeva lahingus; Valdemar II Taani kuningas, vallutas Põhja-Eesti; Preester Henrik kirjutas raamatu Eesti
Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja. 1201 aastaks oli ristisõdijate vägi Veneetsiasse kogunenud, kuigi vägesid oli palju vähem kui eeldatud (10 000). Veneetslased, kelle juht oli eakas ja võibolla pime doodz Enrico Dandolo, ei tahtnud ristisõdijaid ära lasta, kui nad kokkulepitud summat täies mahus ära ei maksa, kuid ristisõdijad maksid ainult poole, ja seegi viis nad äärmisse vaesusse. Veneetslased jätsid nad Lido saarele vangi ning pidasid aru, mida nendega ette võtta. Dandolol ja veneetslastel õnnestus ristisõdalasi enda huvides ära kasutada. Dandolo, kes tegi ristisõjaga ühinemisest San Marco di Venezia kirikus toimunud tseremoonial suure numbri, saatis sõjalaevad hoopis ründama Dalmaatsias asetsevat Ungari sadamat Zarat, mis varem oli kuulunud Veneetsiale
valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldzukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad lõunasse, Cairo suunas, juulis 1221. Esialgu tundus sõjakäik olevat edukas, moslemite väed olid paanikas, ei suudetud organiseerida korralikku kaitset. Ainsad aga, kes võitlusvõime suutsid säilitada, olid Türgist pärit orisõdurid mamelukid. Nad peatasid ristisõdijate varustamise toiduga ning panid nad taganema.
Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldžukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. 11/28/15 4 Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad 1221 aasta juulis edasi lõunasse Kairo suunas. Esialgu tundus sõjakäik olevat edukas, moslemite väed olid paanikas, ei suudetud organiseerida korralikku kaitset. Ainsad aga, kes võitlusvõime suutsid säilitada,
nii mõndagi tema elukäigu kohta teada, ehkki ainult Lembitu kuue viimase eluaasta kohta. Lembitu paistis kroonikas silma sõjaretkedel. Esimest korda mainitakse teda seoses Sakala väe tasuretkega üle Ümera jõe 1211. aastal, kui eestlased rüüstasid Rubene kanti, kus Henrik preestriks oli. Tal võis olla koguni isklik kokkupuude Lembituga, võibolla pööras ta osaliselt ka seetõttu talle oma kroonikas rohkem tähelepanu kui teistele eestlaste vanematele. 1212. aastal saatsid ristisõdijad Sakalasse preester Salomoni, kes asus Viljandi ümbruskonnas rahvast ristima. Samaaegselt tungisid Novgorodi ja Pihkva venelased Novgorodi vürsti juhtimisel Ugandisse ja hiljem ka Harjusse, kus nad piirasid Varbolat ja rüüstasid ümbruskonda. Seepeale hakkasid ugalased ja sakalased koguma oma sõjaväge, et teha tasuretk Pihkva alla. Sellest kuulda saanud preester Salomon lahkus Viljandist, kuid
Aastatel 1147-1149 toimus teine ristisõda. Prantsuse kuningas Louis ja Saksa kuningas Konrad võtavad ette sõjaretke Pühale Maale. 1145. aastal kuulutati sõda välja, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Väike- Aasiasse jõudnud ristivägi kaotas muhameedlastele Aastatel 1189-1192 toimus komas ristisõda. Muhameedlased vallutasid uuesti Jeruusalemma. Ristisõdijad juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi. Kuid uppus üht mäestikujõge ületades. Tehti kokkulepe, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid kaotanud. Aastatel 1202-1204 toimus neljas ristisõda. Taheti vallutada Egiptus, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn.
Aastal 1208 jõudsid saksa ristisõdijad Ugandisse ning ristiusustasid selle maakonna. Aastal 1219 jõudsid Taani väed Tallinna, mille käigus vallutati Põhja-Eesti. 1220 tungisid Rootsi väed Lihulasse. Eestlased võitlesid vapralt ja võitsid selle lahingu. See võit oli väga tähtis eestlaste jaoks, sest see tõstis usu endasse ja andis jõudu edaspidisteks võitlusteks. Kuid ainult usust endasse ei piisanud, sest lõpptulemusena jaotati Eesti neljaks osaks. Ristisõdijad kasutasid oskuslikut ära eestlaste ja nende naabrite vahelisi keerulisi suhteid. Kui eestlaste suhted naabritega oleksid head, siis nad võiks ühise sõjaväe moodustada, mis oleks ehk piisavalt tugev, et vaenlased tagasi lüüa. Vägede ühendamine oleks väga keeruline, kuna eestlaste naabrid olid vabadusvõitluse ajaks juba alistatud. Ristisõdijad suutsid eestlaste ja nende naabrite vahel tekitada tüli, mille tulemusena ristisõdijad vallutasid Baltimaade rahvad ükshaaval.
Lugesin läbi 3 teksti, esimene nendest kirjutab ristisõdijate kokkupõrkest eestlastega merel. Ristisõdijad küsisid luba oma piiskopilt eestlastega sõdida, kuna kaupmehed ja kodanikud lubasid neid rahus oma sadamatest läbi sõita. Kuid piiskop püüab neid ümber veenda, sest nad võivad vaenlasega ohtu sattuda, kui ka sellepärast et paganate seas asub kirik mis ootab nende päralejõudmist ja nad ei suudaks oma kaotust tagasi teha. Läbirääkimised kestsid edasi, kuna ristisõdijad ei võtnud nõu kuulda ja tahtsid ikka sõdida. Piiskop lõpuks leebus ja andis loa. Nad tegid korda oma laevad millega plaanisid minna, neil oli hea sõjavarustus. Ristisõdijad võitsid lahingus ning eestlaste poolt röövitud esemed tagastati Lundi peapiiskopile, auväärsele isand Andreasele tagasi. Teine tekst räägib Polotski kuninga sõjaretkest Ükskülasse. Selsamal suvel tungib Polotski kuningas Liivimaale ning ründab Üksküla linnust. Liivlased, kui relvastamata mehed ei
kätte langenud ja nad ei lubanud sinna enam palverändureid. Euroopas valitses ka sõjameeste üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida. Algus - talupoegade ristiretk 1095 Prantsuse talupoegade ristiretke juhiks oli jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupojad – kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. Esimene ristisõda 1096 – 1099 Eesmärgiks moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Ristiusu levitajate teekond kulges järgmiselt: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Jeruusalemm vallutati 1099 ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Teine ristisõda 1147-1149
Kogu raskuspunkt oli planeeritud egiptusele, aga see suundus mujale, kõigepealt veneetsia doozi suunamisel. Ristisõdijate vägi, mille algne ülesanne oli võita muhamedlasi, nüüd hoopis konstatinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke veneestia dooz, prantsuse kuningas ja paavst innocentius3 . linnades süvenesid basileuse ja tema võõramaalastest liitlaste vastu meeleolud ning 1204. aasta veebruaris ta tapeti. Ristisõdijad vastasid sellele konstantinoopoli vallutusega. Seejärel ka hulga bütsantsi alasi ja tegid sellest ladina keisririigi. Bütsantsile tähendaski neljas ristisõda suurimat tagasilööki 4. sajandist alates kuigi 1261- aastal õnnestus nikaia keisril michael 8 palaiologosel genova raha ja laevastiku abiga konstantinoopolis basileuse võim taastada ja ristisõdijad sealt välaj ajada. Viimased ristisõjad.
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos. Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208 1227. Seal osalesid eestlased ja ristisõdijad. See oli Balti ristisõdade üks osa. 1208. aastal jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Peamiselt ründasid nad Ugandi ja Sakala maakonda. Sakalased ja ugalased kaitsesid end vapralt ja samas tehes vasturetki ka latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka saarlased ja läänemaalased. Arvatavasti suurendas eestlaste eneseusku, aga 1210.aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Probleeme tekitasid aga pingestavad suhted idanaabrite, Novgorodi ja Pihkva vürstiga, kes korraldasid Eestisse samuti sõjaretki. 1211. aastal püüdsid sakslased piirata Viljandit
Algas sõda. o 1210 Novgorodi vürst Uljase sõjaretk Ugandisse. Piiras ümber Otepää. Ümera lahing. Ugandisse rüüsteretk -> eestlased saatsid maleva ristisõdijate tugipunkti Võnnu -> riiast ristisõdijatele abi -> eestlased katkestasid Võnnu piiramise ja taganesid Ümera jõe metsadesse, võtsid sisse positsioonid, sest teadsid, et ristisõdijad tulevad -> ristisõdijad põgenesid. Eestlaste jaoks oluline – näitas, et sakslased ple võitmatud. Liivlastest said eestlaste vastased. o 1211 Piiskop Albert korraldas suhteb Polotskiga – need ei olnud enam sõjas faktorid. Sakslased koos liitlastega piirasid Sakala tähtsaimat keskust, Viljandi
RISTISÕJAD GREGOR LABUNSKI 7.B NELJAS RISTISÕDA · IV ristisõda 1202-1204 Saladin suri 1193 ja ta riik jagunes. Eurooplastel oli aga vaid kitsas rannariba Ees-Aasias. IV ristisõja organiseerijaks oli juba Innocentius III. 1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268- Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi
roll eestlaste vastu, kuna teised olid käinud neil röövretkedel ja laastanud nende maid. Ka venelastega oli eestlastel halbu suhteid. Eestlastel polnud häid suhteid naabritega ning koostöö puudu ka maakondade vahel. Sellest saigi üks tegur, miks nad vabadusvõitluse kaotasid. Eestit tahtsid vallutada ka mitmed maad (Rootsi, Taani). Eestlastel polnud ühtset riiki ega juhtu, kes oleks kutsunud kokku ühe suure sõjaväe ning andnud igale salgale kindla ülesande. Ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed ning neil oli rohkem kogemusi ja parem relvastus. Samuti ka saadeti neile abiväge, kui nad lahingus hätta peaksid jääma. Ristisõdijad toetas katoliku kirik, mis oli Lääne-Euroopas üheks tähtsaimaks võimuorganiks. Ristisõdijatele lubati kõikide pattude täielikku andeksandmist ning kaitsta nende vara. See tundus ristisõdijatele ahvatleva pakkumisena ning nad olid nõus. Muidugi tahtsid nii kirik kui ka rüütlid kiiresti rikastuda.
LÜÜASAAMINE MUISTSES VABADUSVÕITLUSES KUI PÖÖRDEPUNKT EESTLASTE AJALOOS Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Meile väga tähtis muistne vabadusvõitlus toimus aastal 1208 kuni 1227. Sellest võtsid osa muidugi eestlased ja ristisõdijad. 1208 Ründasid ristisõdijad sakala maakonda ja ka Ugandit. Sakalased ja ugaandlased said vastastega hakkama, kuid nad tegid samal ajal vasturetki la latgalite ja liivlaste aladele. Vapralt lõid vastu ka inimesed läänemaal ja saaremaal. Eestlased olid kindlad oma võidus kuna nad olid ju võitnud Ümera lahingu. Eestlastele valmistasid peavalu ka nende ida poolsed naabrid. Novgorod koos Pihkva vürstiga plaanisid ka Estisse sõjaretki. Sakslased
vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal 5)Oska kanda kontuurkaardile: a) Muinas eesti maakonnad, b)eestlaste naaberrahvad, Liivimaa riigid keskajal(enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Meinhard-tuli Saksamaalt liivlasi ristiusku pöörama;1186.aastal sai te siinseks piiskopiks. Berthold-1196.aastal sai ta liivlaste ristiusustamise etteotsa;1198.aastal tõi ta maale esimesed ristisõdijad. Albert-kolmas piiskop,oli osav diplomaat,võimekas organisaator,asutas 1201.aastal Riia linna. Theoderich-Meinhardi abiline,kes käis mehe palvel Roomas abi otsimas. Kaupo-liivlaste mõjukaim vanem,kes läks üle sakslaste poolele Ymant-tappis piiskp Bertholdi (torkas odaga selja tagant läbi) Lembitu-eestlate ovanem, kes koondas suurt väge, et minna vaenlase tagalasse; ta suri ühes lahingus Läti Henrik-preester,kes kitjutas Liivimaa kroonika ( seal kirjeldatakse eestlaste ristimist)
innustatud ja kavandasid suurt vallutusretke Riiga. Vastased kuulsid sellest plaanist ja kohe asusid neid ründama sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi. Vastased võitsid. 1219.aastal sekkus ristisõdadesse ka Taani. Mitme vastasega sõdimine raskendas eestlastel kodumaa kaitsmist ja see oli minu arvates üks suurimatest põhjusest vabadussõja kaotamises. Ristirüütlitel oli katoliku kiriku toetus, neid treeniti katoliku kiriku uskumuste järgi. Näiteks uskusid ristisõdijad, et osaledes ristisõjas, saavad nad kõik oma elus tehtud patud andeks. Samuti lubati ristisõdijatele kõik vallutatud maa endale saada, mis motiveeris neid väga, sest see oli kerge tee rikastumise suunas. Ristirüütlid olid väga motiveeritud sõja võitmiseks. Eestlaste sõjaline tase oli kordades erinev ristisõdijate omast. Isamaa kaitsjad olid valmistunud vaid üksikutel sõjaretkedel käimiseks, tänu millele ei olnud neil nii hea relvastus kui vastastel
algas suur kirikulõhe roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kiriku vahel. 1066. a Normandia hertsog William Vallutaja hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa ja pani aluse tugevale kuningavõimule. 1096. a paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja Kristuse püha haua vabastamiseks. 1198.-1216. a valitses paavst Innocentius III, see oli paavsti autoriteedi kõrgaeg Lääne- Euroopas. 1201. a ristisõdijad asutasid Daugava jõe suudmesse Riia linna; algas liivlaste, lätlaste ja peagi ka eestlaste alistamine. 1240. a Batu-khaani juhitud mongolite väed vallutasid Kiievi, Vene vürstiriigid langesid mongolite Kuldhordi võimu alla. 1291. a moslemid vallutasid Akkoni, ristisõdijate viimase tugipunkti Pühal Maal. 1337. a algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. 1453. aastaks oli sõjategevus vaibunud ning inglased Prantsusmaalt välja tõrjutud. 1347.-1349
ristisõdijad talupojad kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. I ristisõda 1096-1099 1096. aastal moodustati aga Euroopas 4 armeed, 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Paavst Urbanus teatas Aleksiosele, et tulemas on u. 300 000 ristsõdijate vägi. Aleksiost valdas hirm. Selline vägi suudab jagu saada türklastest, aga kas mitte ka Bütsantsist. Aleksios arvas ja kartis, et Ees-Aasia maad lähevad ristsõdijatele ning algatas kahepoolset poliitikat, teades et ristisõdijad on juba välja valinud riigid (kohad) Süürias ja Palestiinas. Nii oli võimalik kõik kompromissiteel lahendada, aga siiski ei tahtnud Aleksios kuulda maade jaotamisest, mis olid kuulunud Ida-Rooma impeeriumile. Ta otsustas, et esitab nõude, millega kõik ristisõdijate juhid peavad talle vasallivande andma. Bütsantsil oli samal ajal aga probleeme ristisõdijatega, kes röövisid ja vallutasid linnu. Peeti isegi lahinguid Bütsantsiga. Lõpuks pidid juhid andma keisrile ikkagi vasallivande
privilege. 1. Ristisõda Alates 1096.aasta hilissügisest hakkasid üksteise järel Püha Maa poole liikuma juba elukutseliste võitlejate üksused. Kokku ligikaudu 40 000 kristliku sõdalase osalusel peetud Esimene ristisõda (1096 1099) jäi ainsaks tõepoolest õnnestunud kampaaniaks ristisõdade ajaloos. Kui alatasa ühtse juhtimise suhtes tõrksad ja rivaalitsevad tõrksad ristisõdijad Konstantinoopoli alla jõudsid, tuli see basileusele halva üllatusena. Meelituste ja ähvardustega ünnestus Alexios I Kommenosel ristisõdijate juhtidelt vasallivanne võtta ja nad oma maadelt edasi suunata. Püha haua poole viival teekonnal saatis läänekristlaste väge aga edu. Teineteise järel langesid ristisõdijate kätte Edessa ja Antiookia ning 1099. aasta juulis, pärast kuuajalist piiramist, ka Jeruusalemm. Ristisõja peamine eesmärk oli saavutatud.
kultuuriruumi ning siit jooksis sajanditeks piir kahe ristiususuuna vahel. Võib õigustatult väita, et eestlaste allajäämine Muistses vabadusvõitluses oli suuresti tingitud rooma katoliku kiriku huvidest ja tegevusest rooma katolik kirik oli tollane tähtsaim Lääne-Euroopa poliitilisem jõud. Üheks põhjuseks, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse oli võõrvallutajate rohkus. Esimesena tungisid Eesti aladele saksa ristisõdijad. Kõigepealt langesid löögi alla Sakala ja Ugandi maakonnad. Saksa ristisõdijad olid välja õppinud sõdurid tegu oli rüütliordu liikmetega. Kuigi mõõgavendade ordu loodi alles 1202.aastal, oli siiski tegu tugeva sõjalisejõuga. Lisaks saksa ristisõdijatele tungisid 1219.aastal Põhja-Eestisse Taani kuningas Valdemar II väed, kelle armee koosnes jällegi feodaalidest. Lisaks tungisid 1220. aastal Lääne-Eestisse Rootsi väed. Kuigi Rootsi
ülemaailmse paavstiriigi loomine. Alates 1096. aastas hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Sel aastal moodustati Euroopas ka 4 armeed: 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Sõdijaid, kelle tulekust Urbanus Aleksiosele teatas, oli tulemas ligikaudu 300 000. Ligikaudu 40 000 kristlikku sõdalast koondus kuue tähtsama üliku lipu all kokku. Kui ristisõdijad, kes olid tõrksad ühtse juhtimise suhtes, Konstantinoopoli alla jõudsid, tuli see basileusile suure üllatusena. Aleksios I Komnenosel õnnestus aga ristisõdijatelt vasallvanne saada ja ta suunas ristisõdijad oma maadelt edasi. Teekonnal Püha haua poole saatis läänekristlasi edu. Üksteise järel langesid ristisõdijate kätte 1098. aastal Edessa, millest sai ristisõdijate esimene riik, ja Antiookia. 1099. aastal pärast kuuajalist piiramist saadi enda alla ka Jeruusalemm,
Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad Eestit (Ugandisse), kust suundutakse suure saagiga tagasi, põletatakse maha Otepää linnus -Uganlased kutsuvad appi Sakalased rünnatakse vastu 2. 1210 rIstisõdijad kavandavad sõjakäiku Võnnu alla, Eestlased piiravad 4 päeva Võnnu linnust. Eestlased peidavad end Ümera lähistele metsadesse Ümera lahing (Eestlaste võit) 3. Mõlemad pooled on sõjast kurnatud, valitses nälg, palju surnuid,
pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Kui ristisõdijad oma retki Eesti aladele 1208. aastal alustasid, võitlesid sakalased, ugalased ja ka läänemaalased ning saarlased vapralt vastu, kuid kui ka idanaabrid Eestisse sõjaretki korraldama hakkasid sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aasta algas eestlastele õnnetult. Ristiusu olid sunnitud vastu võtma ugalased ja sakalased. Eestlased palusid abi venelastelt ning nende abiga löödigi peagi sakslased Eesti aladelt minema. otsustav lahing toimus aga 1217. aastal 21
Lisaks mängis seal ka rolli kättemaks eestlaste vastu, kuna nad olid käinud Lätis röövretkedel ja laastanud nende maid. Ühendatud jõududel suudeti lõpuks ka eestlased alistada. Kaotus sõjas tuli suuresti tänu sellele, et eestlastel polnud naabritega eriti häid suhteid ning koostöö puudus ka maakondade vahel. Eestlastel polnud ühtset riiki ega juhti, kes oleks kutsunud kokku ühe suure sõjaväe ning andnud igale salgale kindla ülesande. Ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed ning neil oli rohkem kogemusi ja parem relvastus. Samuti saadeti neile vajadusel abivägesid, kui nad lahingus hätta jäid. Ristisõdijad toetas katoliku kirik, mis oli Lääne-Euroopas üheks tähtsaimaks võimuorganiks. Ristisõdijatele lubati kõikide pattude täielikku andeksandmist ning nende vara oli kaitse all. See tundus paljudele meestele ahvatleva pakkumisena ning nad liitusid meeleldi sõdijatega.
Muistse vabadusvõitluse tähtsus ja tähendus eesti rahva ajaloos Muistseks vabadusvõitluseks peetakse eestlaste alistumist kristlastele, kes soovisid Läänemere idakalda rahvast ristida. Baltimaade elanikud olid viimased ristimata paganad Euroopas. 1208. aastaks jõudsidki ristisõdijad Eesti pinnale, tabades esialgu Sakalat ja Ugandit. Sellega sai alguse oluline sündmus Eesti ajaloos Muistne Vabadusvõitlus. Muiste vabadusvõitluse alguses leidsid aset mitmed tähtsad lahingud Ugandi lahing, Võnnu piiramine ja sellele järgnev Ümera lahing. Ümera lahingut võib pidada oluliseks pidepunktiks sündmuste alguses, sest selles lahingus suudeti Sakslasi võita. See aga omakorda suurendas eestlaste eneseusku
Kas eestlastel oleks olnud võimalus võita Muistne vabadusvõitlus? Muistne vabadusvõitlus algas 1208 aastal, kui ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonda. Ristisõdijate saabumisega mõjutas eestlaste edasist saatust oluliselt. Ristisõdijate eesmärgiks oli ristida kõik Euroopa rannikuäärsed alad, millest järeldub, et ristimise põhjuseks olid suuremate sadamate oma võimu alla saamine, turgude laiendamine, saksa majanduspoliitika laiendamine ja suurema maa-ala omamine. Kõige selle
1187 Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189- 1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 Konstantinopoli vallutamine. 1261 Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 Damitta vallutatakse. 1221 ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa- Rooma keiser Friedrich II 1244 vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen. Itaalia kaubalinnad suurendasid isakaubanduselt saadavaid kasumeid. Islami maailma tihedam liitumine.
vastu panna, kuni lätlased ja liivlased on purustatud ning sakslased eestlaste poolt täielikult ümber piiratud. Lahinguplaani õnnestumise pidi tagama eestlaste arvuline ülekaal, mistõttu keskele paigutati eesti maleva arvukaim osa, mille moodustasid arvatavasti revalased, virulased, järvalased ja harjulased. Lahing võis alata keskpäeva paiku. Eestlased olid suutnud lahingukoha valida neile sobivalt ja saavutanud ka teatud ootamatuse. Ristisõdijad olid eestlaste lähedusest teadlikud ja liikusid juba teist päeva edasi ettevaatlikult ning lahinguvalmina. Kolonnid seati käigult ümber võitlusrindeks. Lahinguvälja idapoolses osas olid eestlased algul edukad. Siin said läänemaalased kasutada heiteodasid, mille sajule liivlased vastu ei pidanud ja tagasi tõmbusid, vältides lähivõitlust. Liivlased taandusid sakslaste juurde, nende vastu võidelnud läänemaalased aga põrkusid uuele
kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Oluline: · Esimene Ristisõda jäi ainsaks õnnestunuks kampaaniaks ristisõdade ajaloos. Vähe oluline: · 1096.a liikus Püha Maa poole liikuma juba elukutselised võitlejad, eesotsas tähtsamate ülikutega hertsog Gottfriediga ja krahv Raymondiga. · Islamimaailm ei olnud huvitunud Jeruusalemmast vaid konstantinoopolits, kuid ristisõdijad ei osanud olukorda oma huvides kasutada ning 1144.a kaotati vaenu surumistel Edessa. Teine ja Kolmas ristisõda Väga tähtis: · Teine ristisõda, oli kristlaste suur nurjumine, nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt, kuna kaotati Edessa ja Damaskuse piiramise operatsioon ebaõnnestus täielikult. Tähtis: · Jätkus islami konsolideerumine ning etteotsa tõusis Salah ad-Din, mille tulemusel purustati lahingus kristlaste väed ja hõivati kaitseta jäänud Jeruusalemma
sellist sõgedust mõista. Külades oli elu silmnähtavalt raske. Loomaliha söömise asemel nähti vaeva viljakasvatamise ja leivasöömisega. Kas tõesti kolisid inimesed metsast ära selle tõttu, et külades oli moodne elada? Oldi valmis kannatama ränka vaeva ja vastikut toitu ning astuma pigem sakslaste ikke alla. Paistis, et usse vihati. Vihkamise põhjus oli selles, et käimas oli ristimise periood ning ristisõdijad tulid Eesti paganaid ristima. Arvan, et ristisõdijad pidasid ussisõnade oskajaid põlisusundite järgijateks. Põlisusundite uskumine aga ei toonud alati kasu. Näiteks Leemetil oli metsas elades naaber, kes sundis oma tütart Hiiet jooma hundipiima, kuigi Hiie organism ei talunud seda ning ajas oksendama. Külas elades unustati, kes oldi enne küladesse kolimist ja kus kohast tuldi. Unustati vanad tuttavad ja kombed ning tavad. Külades olid kirikud, kus kuulati jumalasõna. Jeesust hakati kummardama ja rääkima tema pidevast teenimisest
aastal alustas ta Riia linna ehitamise, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 1202. aastal asutati eliitväeosa - "Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu" (Mõõgavendade ordu). Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. Eestlaste eneseusku suurendas tublisti 1210. aastal võituga lõppenud Ümera lahing. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui eestlased sõjast kurnatud, ja kui puhkes veel katk, sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas sõda uue hooga. Sakslased ja latgalid jõugsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus. Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka sakalased sunnitud rahu paluma ning ristimise vastu võtma. 1217. aastal korraldasid ugalased koos sakslastega juba ühise sõjakäigu Venemaale
· Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst · Juhan Sverkersson - Rootsi kuningas · Hertsog Karl - Ülemvalitseja lihulas peale kuninga lahkumist · Õnnepäeva - Lembitu vend · Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn · Dünamünde klooster Koht, kuhu ristisõdijad meelise viivad. Tegevus · Ristisõdijad tulevad eestisse. Lembitu laseb oma rahvast ristida. · Sõdurid viivad Meelise ära. Meelis põgeneb kloostrist saarlastega. · Saarlastel on merel riia sakslastega lahing. · Tulevad Oldenburgi krahv & piiskopi vennad kahe laevaga. · Saarlased põgenevad riiglaste eest. Saarlaste laev upub. · Meelis pääseb eluga. Ärkab Kuramaa mereröövlite laevas. · Laev sõidab rootsi poole röövretkele.
piiskopina vastu võtta. Berthold sai paavstilt volituse alustamaks ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. Liivimaa ja Läti alad vallutati ristisõdijate poolt nii: Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega. Neil õnnestus enda poole võita osa liivlasi ning nende vanem Kaupo. 1208. a võtsid latgalid ristimise vastu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele eestlaste vastu. Tähtsamad sündmused: 1208 – ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1217 – Madisepäeva lahing, Eestlased kaotasid, Lembitu ja mitmed eesti vanemad langesid. Langes Kaupo. 1219 – Sõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II. Taanlased vallutavad Tallinna. 1220 – Rootsi püüdis vallutada Lihula linnust, nende vägi löödi aga puruks. 1223 – Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 – eestlased suutsid
*Saksa kaupmehed tahtsid hõivata kaubandusmonopoli Venemaaga *Rooma paavstid tahtsid katoliku usku levitada, et oma mõjuvõimu suurendada. *Taavi ja Rootsi kuningriigid tahtsid oma valdusi suurendada *Saksa aadlikud soovisid saada elatusvahendeid- maad ja sõjatulu 1208 oli sakslaste ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse- algas Muistne vabadusvõitlus. 1210 eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe puruks 1211 piirasid ristisõdijad Viljandi linnust 1212 Novgorodi ja Pihkva väed ründasid Varbola linnust, neile anti lunaraha ja nad lahkusid 1212 rüüstati Pihkvat 1212-1215 nälja ja katku tõttu vaherahu 1217 langes Sakala vanem Lembitu Madisepäeva lahingus 1219-1220 taanlased alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist 1222 vabastati kogu eesti ala, va Tallinn. saarlaste õhutusel 1224 uued rüüsteretked, kogu Mandri-Eesti ristiti. Vallutati Tartu. 1227 ristisõdijad ja ristitud eestlased vallutasid muhu linnuse
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus. Eestlastel tuli selle aja jooksul taluda palju ristisõdalaste rünnakuid. Kuid eestlaste kaotust ei olnud kuidagi võimalik ära hoida. See oli paratamatu,kuid eestlased olid tublid ja seisind neile vapralt vastu. Ristisõdijad olid kavalad ja kasutasid ära,et eestlastel olid keerulised suhted naabritega. Eestlastel olid keerulised suhted liivlaste,latgalite ja venelastega. Kui eestlased oleks oma jõud naabritega ühendanud oleks ehk ristisõdijate väed tagasi lükatud. Kuid vägede ühendamine oleks olnud aga väga keeruline, kuna sakslased olid vabadus võitluse ajaks liivlased ja latgalid oma võimu alla saanud. Lõpuks õhutasid latgalid sakslasi Eestit ründama, kuna eestlased olid rüüsteretkedel liivlaste ja latgalite juurde suurt kahju tekitanud. Ristisõdijad suutsid eestlased ja nende naabrid üksteise vastu üles ässitada, mille tu...
Keskaeg- Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõda toimus Läänemere ääres 12-13 sajandil. 1143.a- Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks. Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel. Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama läheduses asuvaid liivimaa paganaid. Põhjused, miks korraldati Liivimaale ristisõdu ? a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks. b) Saksa kaupmeeste peamiseks ja lõplikuks sihtmärgiks oli Venemaa turg, kuhu sooviti laieneda. Eesti alad jäid vaid tee peale ette. c)Katoliku kiriku soov ristiusustada liivimaa alad. Meinhard- Üksküla augustiinlane ,kes pühitseti 1186. aastal piiskopiks, Tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine.Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 1196.aastal suri Meinhard ja Üksküla piiskopiks sai tsistertslane Berthold.
Kujunes välja 9 linna- Reval, Pernau (1251), DorpPat, Hapsal, Fellin, Weissenstein, Wesenberg, Pernau(1318) ning Narwa. Need tingimused aga kahtlemata kiirendasid Eesti majanduslikku positsiooni kaubatandritel ning minu meelest oli see ka üks peamisi põhjusi, miks Eestimaast sai peagi ka oluline geopoliitiline ja strateegiline piirkond, mis paelus paljusid valitsejaid ümberringi veel aastasadu. 1215. aastal algas võitlus suureneva hooga ning nüüd ei piirdunud ristisõdijad vaid Ugandi ja Sakalaga, vaid jõuti ka Kesk-Eestisse ja Läänemaale. Võrreldes varajasema hiilgava Ümera lahingu võiduga, said eestlased seekord ühise sõjaretke käigus Riia vastu rängalt kaotada, mis demoraliseeris neid märgatavalt, kuid eestlased nii kergelt alla ei andnud. Paraku olid eestlased pärast 1217. a Madisepäeva lahingu kaotust viimseni murtud. Kaotuse põhjuseid oli mitmeid: eestlasi oli märgatavalt vähem kui vastaseid, vaenlastel oli samuti ka
kindlustama, sest kardeti eestlaste vasturetke. Otepää linnuse taastamisel ümbritseti kaitseehitustega ka madalamal platool paiknenud asula ja sellest sai eeslinnus. Eestlaste muistses vabadusvõitluses (1208-1224) peeti kõige arvukamalt lahinguid just Otepää linnuse ümber. Otepäälastel tuli võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägedega kui ka venelastega. 1217. a veebruaris saavutasid suured eesti-vene ühendväed siin võidu, mille tagajärjel pidid ristisõdijad loobuma kõigist seni vallutatud aladest Eestis. 1224. aastal asuti Tartu piiskopkonna esimest kivilinnust rajama just Otepääle ja 1225. aastal võttis Tartu piiskop Hermann I siin valminud linnuses vastu paavsti esindaja legaat Modena Wilhelmi. Seega oli Otepää kivilinnus üks esimesi tellisehitisi Eestis. Esialgu elas linnuses 4 Tartu piiskopi vasalli, kes ajasid üsna aktiivset poliitikat, eriti Venemaa suunal.
Jerusalemma Kuhu? Jerusalemma Väike-Aasia Jerusalemma Konstandinoopoli vastu vahetada Jerusalemma Egiptus Konstandinoopol Damietta vallutati Sõjaline lüüa vallutati, rüüstati vallutati kuid Ristisõdijad said Jerusalemm, saamine kui ja moodustati siis satusid Jerusalemma kuid pidid kujunesid sõlmiti liit Ladina-Keisririik. ristisõdijad selle eest toetama ristisõdijate ristisõdijate muhameedlast Lääne ja Ida lõksu ja linn valitsejat sõdades.See
Eestimaa piiskoppi Theoderichi, kes haavatud liivlase kroonika järgi ka tõepoolest ristis. Kaupo annab oma pojad piiskop Albertile pantvangideks. 1200. aastal, kui piiskop Albert esmakordselt Liivimaale saabus, olid liivlased tema suhtes üpris vaenulikult meelestatud ja seetõttu vangistas piiskop nende vanemad, sealhulgas ka Kaupo. Nad vabanesid alles seejärel, kui olid oma pojad Albertile pantvangideks andnud. Tol ajal näib see levinud praktika olevat, sest hiljem kordasid ristisõdijad sama ka Sakala vanemate, kaasa arvatud Lembitu puhul. Võib oletada, et Kaupo poeg Berthold reisis koos piiskopi ja teiste pantvangidega Saksamaale, kus ta sai vaimuliku hariduse, sai tubliks kristlaseks ning pöördus hiljem Liivimaale tagasi, saades samasuguseks tugevaks kristlaste toetajaks nagu tema isagi. Kuid ilmselt ei saa väita, nagu oleks Kaupo 1200. aastal kristlaste leeri kuulunud: vaevalt oleks temalt sellisel juhul pantvangi nõutud. Seega on võimalik, et toona oli Kaupo veel
1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta, sest viimased olid kirikuvande all) – 5000 rüütlit koos 30 tuhande jalamehega. Võitlusvõime ei olnud meestel ühtne ja teel Jeruusalemma tegeldi rüüstamisega. Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma langemise järel vallutasid ristisõdijad suure osa Vahemere idarannikust. Vallutatud aladel moodustati ristisõdijate riigid. Tähtsaim neist oli Jeruusalemma kuningriik, mis hävis sisemise nõrkuse ja troonitülide pärast 1187. aastal, kui kaovad ka kõik teised ristisõdijate tugipunktid. Väiksemad vasallriigid on Antiookia vürstkond, Edessa ja Tripolise krahvkond. Vaimulikud rüütliordud Need ristisõdijate riigid olid pidevalt ohustatud muhameedlaste poolt. Need ristisõdijad, kes olid
Jeruusalemma poole asus teele mitmeid salku, kelle hulgas oli ka täiesti ettevalmistamata sõdijaid, kuid mitme lainena itta suunduvad rüütlid moodustasid lõpuks siiski ühtse sõjaväe, mis jõudis Jeruusalemma müüride alla 1099. aasta juunis. Jeruusalemma piirati kuus nädalat, siis õnnestus sõdijatel viimaks linn vallutada. Kõik vaenlased, kes ette jäid, tapeti. Rahvas jooksis viimases hädas kokku Templimäele, kuna seal olid kaitseks tugevad müürid ja tornid, kuid kahjuks ristisõdijad olid peatamatud. Kindlakäeliselt Jumala nimel tapeti seal üle 10 000 inimese, et need, kes Issanda pühamut oma ebausklike kommetega rüvetanud olid, selle omaenda verega puhastama pidid. Kui linnas sel viisil kord saavutatud, langetati relvad ning pesti käed, vahetati riided puhtamate vastu, seejärel käidi alandliku ja rusutud südamega pühades paikades, kus ka Kristus viibinud oli. 4. Kes oli Saladin ja millega ta on läinud ajalukku?
võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus. 1227 vallutasid ristisõdijad muhu ja saaremaa. 1236 leedulased purustasid mõõgavendade ordu, mille riismed liitusid saksa orduga moodustades selle haru liivimaa ordu. 1242 jäälahing, milles rüütlite vägi sai novgorodi väelt lüüa
1202-asutati eliitväeosa Mõõgavendade ordu, nad kujunesid ristisõdijate väe tuumikuks 1206-1207 algas latgalide ristimine, liivlased ja sengalid suures osas ristiti 1208-ümera piirkonna latgalid võtsid ristimise vastu, jõudsid eesti pinnale, ründasid sakala ja ugalat, latgalid osalesid eesti ala sõja käikudel, RISTISÕDIJAD jõudsid eestisse 1210-Ümera lahing lõppes, kõik olid kurnatud, puhkes katk 1212-sõlmiti vaherahu( sellel ajal oli katk, nälg, probleemid, ristisõdijad tegelesid enda arendamisega edasi, kuid eestlased ei tegelenud sõjalise arenguga ja elasid edasi oma tavapärast elu) 1215-algas sõda uue hooga, 1217-Madisepäeval toimus lahing, Lembitu koondas väed, eestlased 6000.in, eestlaste allajäämine, langesid lembitu ja kaupo 1219-Valdemar ii, sekkus ristisõtta, taanlased ründasid ja vallutasid lindanise linnuse 1220-rootslased sekkuseid, lääne-eesti, lihula 1224-vallutasid tartu, kogu mandrieesti oli läinud ristisõdjate kätte,
viitmata edasi. Nendega ühines ka keiser Alexiose väesalk. Üheskoos piirati Nikaia linna (praegune Iznik Türgis), mis 45 päeva pärast alistuski. Alexios oli vahepeal sõlminud kaitsjatega salanõu: Nikaia jääb keisri meestele, mitte ristirüütlitele. Viimane osa retkest läbiti mererannikul. 1099. aasta juuni algul nägid ristirüütlid esmakordselt Jeruusalemma müüre. Asuti linna piirama, millele järgnesid verised tapatalgud. Ristisõdijad rajasid Jeruusalemma kuningriigi, mis ei püsinud kuigi kaua. Ristisõdijate riigid Kui ristisõdijad vallutasid 1099. aastal Jeruusalemma, siis rajasid nad Palestiinasse mitmed riigid, nt Jeruusalemma kuningriigi, mille alla kuulusid ka Edessa, Antiookia ja Triipoli krahvkonnad. Ristisõdijatega tuli Pühale maale kaasa Prantsuse feodaalkord ning sinna ehitati palju kindluseid. Rüütlite saagiahnus ja omavaheline rivaalitsemine põhjustasid väikeriikide nõrkuse ja ebakindluse
Kas eestlastel oleks olnud võimalus võita muistset vabadusvõitlust ? Eestlaste muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208. Eestlaste muistne vabadusvõitlus on üks järk sellest , kui ristisõdijad tahtsid jõu ja mõõgaga Liivimaal ja Eestimaal peale suruda ristiusku. Aastat 1208 võibki lugeda alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. Eestlased kaotasid vabadusvõitluse ning põhjuseid selleks on mitmeid, aga mis olid põhjused ja miks nad kaotasid ning kas Eestlased oleksid suutnud muistse vabadusvõitluse võita? Esimene põhjus, miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse on sõjalise varustuse puudumine ning eestlasi oli kordades vähem. Vastasel olid hea varustus sõjaks ning head oskused sõjariistade kasutamiseks
Bütsantsi keisri Alexios I palvele Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. 1096 kümned tuhanded prantsuse, saksa talupojad teele pühale maale. teekond Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. tulemus: jeruusalemm vallutati kristlaste poolt. III ristisõda - 1189-1192 eestvedajad euroopa liidrid, ristisõdijad Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli tulemus: Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see Neljanda ristisõja puhkemiseni. teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik ja Pergamon. IV ristisõda - 1202-1204 korraldas paavst Innocentius III tulemus: vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi
Nendeks ordudeks olid Templiordu ja Saksa ordu. Teine ristisõda(1147-1149) Esimese ristisõja käigus vallutatud alad suutsid türklased peagi tagasi vallutada. Teise ristisõja algatajateks olid Bernard Clairvaux´st, prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad. Juba alguses hakkas see sõjakäik viltu vedama. Bernardi üleskutses räägiti, et ristisõdu võib pidada ka Euroopas ja Euroopa valitsejad hakkasidki lääneslaavlaseid ehk vende ristima. Kui ristisõdijad Pühale maale tungisid, suleti kohe linnaväravad ja sõjamehed ei saanudki Palestiinasse tungida. Näidates üles pahameelt hakkasid nad rüüstama selle ümbrust. Ristivägi, mis jõudis Väike-Aasiasse, kaotas muhameedlastele. Kolmas ristisõda(1189-1192) Järk järgult vallutasid muhameedlased omi maid tagasi ja varsti langes ka Jeruusalemm. Püha linna langemine hirmutas läänemaailma ja taas õhutas paavst nende vastu relvi haarama. Ristisõdijaid juhatasid
koopia -> koopia 13./14.saj. Neid viimaseid päris mitu, neist olulisim kannab nime Zamoyski koodeks, see leiti 19.saj Poola aadliperekonna Zamoyski raamatukogust. See põhimõtselt koopia koopia. HLK kirjutatud ladina keeles. Drang nach Osters tung itta, sai alguse Saksamaalt, sisaldas uute alade vallutamist ja hõivatud aladele ristiusu levitamist katolikul kujul. Tegemist oli paganatega seal , riik puudus, polnud organisatsioonilist taset, kes oleks vastu pannud. Saksa ristisõdijad huvitusid nii Eesti kui Läti aladest, Eesti aladest teatud ajal ka Taani ristisõdijad, Soome aladega tegelesid Rootsi ristisõdijad. Ida pool toimus samasugune nähtus, sammumine läände, neid vene vürsitiike huvitas alade hõivamine, ristiusu levitamine õigeusu kujul. Vene vürstiriigid üritasid ristiusustada Karjalat Soomes, paar Läti idapoolset alad, üritasid ka Eesti alasid, aga siin ei õnnestunud. Surve oli mõlemalt poolt. Muistne vabadusvõitlus on üks osa sellest, mis toimus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
