Eesti ajaloo periodiseerimine (§1) 1198-1290 Pulli Kroonika Pronks Raud Liivimaa 9000 1800 500 ristisõda 8700 5000 2000 1000 1000 2000 Kunda Lammasmäg i eKr pKr MUINASAEG e esiaeg (93%)
,,Tapamaja, korpus viis ehk Laste Ristisõda: sunnitud tants surmaga" Rabavalt mitmetahuline romaan sõja mõttetusest, inimlikust surmahirmust ja elu mõtte otsimisest on endiselt iga lugejat isiklikult kõnetamas. Kes raamatu kätte võtab, võib kogeda magus-pineva iroonia kõditust, sest kuigi autor osaleb küll ka ise pealtnäha kuulekalt sõjas, argielus ja surmas, paljastab ta samas visa järjekindlusega vahendeid, millega valitsus on inimesi sugereerinud sõda, argielu ja surma tõsiselt võtma, kartma ja pühaks pidama. Ta on lugeja ja propagandamasina vaheline agent, kes pöörab kaarte ja avab silmi. See USA-vastane iroonia on ka põhjus, miks sai võimalikuks raamatu avaldamine Nõukogude Liidus 1971. a ja miks oli nii vajalik anda välja kordustrükk aastal 2003. Kurt Vonnegut on end alati nimetanud humanistiks; ta pooldab eelkõige inimlikkust ja tegeleb selle avamisega läbi oma kirjutiste. Ehk on just see tõsiasi põhjuseks, miks ,,...
1. Suurfeodaalid tegutsesid sõltumatute valitsejatena 2. Feodalism 3. Läänestamine ehk maatüki kasutusele andmine 4. Läänidest said perekonna pärusvaldused · Tsentreeritud riigid tugeva keskvõimuga 1. Inglismaa tugev kuningavõim sai alguse 1066 2. Kuningas on kõikide senjöör · Esinduskogud (ülesanne oli esindada talupoegi, ülem ja alamkoda) Aadel · 8 ristisõda · Eesmärk vabastada ristiusu pühad paigad ja Jeruusalem · 10 000 sõdijat oli ristiarmees Keskaegne ülikool · 4 teaduskonda 1. Filosaafia 2. Õigus 3. Arsti 4. Usu · Õppetöö ladina keeles · Vanim ülikool asub Itaalias Salernos. 10 saj. arstide kool · Kuidas juhiti ? 1. Gildide ja tsunftide eeskujul 2. Magistrid täitsid meistrite ülesandeid 3
Jeruusalemma kristlastele tagasi anda. 1228. aastal pani paavst keisri kirikuvande alla. Selleks ajaks oli Friedrich aga abiellunud Jeruusalemma kuninganna Isabella II-ga ning kogunud piisavalt suure väesalga, et minna Palestiinasse. Nõnda asus ta kirikuvande all olles ristiretkele ning pärast läbirääkimisi sultan Al-Kamiliga saigi ta Jeruusalemma ja selle ümbruse enda kätte. Seega lõppes Kuues ristisõda kristlastele edukalt, kuid paavsti see ei lepitanud: keiser jäi kirikuvande alla. 1229. aastal krooniti Friedrich ka Jeruusalemma kuningaks, kuid andis peagi tiitli üle oma pojale Konrad IV-le. 1235. aastal alustas aga Friedrichi vanem poeg Heinrich tema vastu mässu, millega liitusid ka Lombardia linnad. Pärast aastapikkust sõda õnnestus Friedrichil Heinrich vangistada, Saksa kuninga tiitel anti üle aga Konradile. Järgneval 15 aastal toimus keisri ja paavstide vahel pidev võitlus
Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop Albert 1199-1229 Riia piiskop
1. Suurfeodaalid tegutsesid sõltumatute valitsejatena 2. Feodalism 3. Läänestamine ehk maatüki kasutusele andmine 4. Läänidest said perekonna pärusvaldused • Tsentreeritud riigid – tugeva keskvõimuga 1. Inglismaa tugev kuningavõim sai alguse 1066 2. Kuningas on kõikide senjöör • Esinduskogud (ülesanne oli esindada talupoegi, ülem ja alamkoda) Aadel • 8 ristisõda • Eesmärk vabastada ristiusu pühad paigad ja Jeruusalem • 10 000 sõdijat oli ristiarmees Keskaegne ülikool • 4 teaduskonda 1. Filosaafia 2. Õigus 3. Arsti 4. Usu • Õppetöö ladina keeles • Vanim ülikool asub Itaalias Salernos. 10 saj. arstide kool • Kuidas juhiti ? 1. Gildide ja tsunftide eeskujul 2. Magistrid täitsid meistrite ülesandeid 3
Ristisõjad Rüütliordud rüütlitest sõjamehed, kes olid andnud munga tõotuse. Lääne kristlaskonna sõjakäik mittekristlaste vastu. 1096-1270 Põhjused 1. Paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid alasid. 2. Rüütlite agressiivsuse suunamine väljapoole Lääne-Euroopat. 3. Itaalia linnade soov saada Vahemere kaubandus oma kontrolli alla. AJEND ehk ettekääne 1096.a. kuulutas Vladimir II, et Kristuse haud tuleb vabastada türklaste käest I ristisõda. 1096-1099 vallutati Jeruusalemm ja rajati ristisõdijate riigid IV ristisõda. 1202-1204 Lääne kiriku rünnaks Ida kiriku vastu Sõdade tulemused 1. Jeruusalemma tagasi vallutamine kristlaste kätte ei õnnestunud. 2. Tugevnes kristliku ja islami maailma vastasseis. 3. Avardus Eurooplaste maailmapilt. 4. Tugevnes Vneetsia ja Genova positsioon Vahemerel. Uuendused : hügieeni järgimine, saunad, püssirohi, saunad.
Kunstimuuseum Kumu Kumu Riiginimi suure tähega Eesti kroon, Saksa lipp, Vene sõdur Jaapani diplomaat, Kanada Laevastik, Rootsi hümn, Prantsuse Kodanik, Hollandi kodakondsus Konkreetne ajalooline sündmus, Teine maailmasõda, Vabadussõda, Esisuurtäht Kuues ristisõda, Lahesõda, Oktoobrirevolutsioon, Tartu rahu Ajaloosündmuse nimi kirjuta Suur Pauk, Verine Pühapäev, läbiva suurtähega Pikkade Nugade Öö, Punane Reede Ajaloosündmuse nimetuses nimi Suur Prantsuse revolutsioon, suure tähega Kollaste Turbanite ülestõus, Taevase Rahu väljaku protestimiiting Kui üritusel on nimi Tulpide ralli, Rahumaraton,
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste ...
· Ka keeleajalooline väärtus: kohanimede järgi on võimalik näha keele arengut ja muutumist. Ilukirjanduslik funktsioon: õhtusöömaaegadel ettelugemine. · Pannud aluse mitmetele edasistele kirjanduslainetele.. mõjutused tänapäevani. Räägib Saksa ordu asutamisest. Kõige olulisem eestlaste jaoks on piiskop Albert, kelle juhtimisel viiakse läbi ristisõda. Paavst kuulutab ristisõja välja. Läti Hendrik teeb kogu sõjakäigu kaasa (1208- 27) Kroonika kujutab ühelt poolt eestlaste muistset paganausku, teiselt poolt kristlikku elulaadi kahe usundi kokkupõrge. Eestlaste kangelaslikkus väga siit välja ei paista. Kujutatakse neid brutaalsete paganatena. See ongi kroonika väärtus ehedad kujutused vanade eestlaste uskumustest.
Tihedad sidemed naaberrahvastega( Skandinaavia, balti hõimub ja slaavlased). Eestit läbisid kaubateed idast läände ning põhjast-lõunasse. Kultuuriline mõjutus toimus ka sõjalisel teel: viikingite retked; eestlaste retked Skandinaaviasse; eestlaste retked balti hõimude alale; Vene vürstide retked Eestisse; 12 saj jätkusid lääne poolt Rootsi ja Taani riigi- ja kirikuvõimude katsed Eestit alistada ja rahvast ristida. Liivimaa ristisõda 12 saj lõpp ja 13 saj II pool. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 ning eestlaste ristiusustamine( sakslased, taanlased, rootslased) Keskajal oli Eestimaal sakslastest ülemkiht ja mittesakslased ehk eestlased. Ristiusu mõjused: integreerumine Lääne-Euroopa kultuuriruumi; muinasusundi ja ristiusu võitlus; mungad ja kloostrid; uued põlluharimisviisid, käsitööoskus jne. 13) Eesti mitmekultuurilise ühiskonna kujunemisprotsess 19. sajandist kuni tänapäevani.
- Põhja-Euroopa linnu ühendav kaubaliit 12-17. saj. - hansat liitsid kaupmeeste ühised privileegid ja ühised huvid, kaupmeeste ulatuslikud isiklikud ja perekondlikud sidemed, ühine keel ja sarnane kultuur. - selle kaudu jagati omavahel ideid, käsitööoskuseid ja haridust. 3. Liivimaa ristisõjad - keskaja katoliiklike rüütlite ja teiste sõjameeste võitlusi, mille väljakuulutatud eesmärgiks oli ristirahva kaitsmine ja pühapaikade vabastamine teiseusuliste võimu alt. - esimene ristisõda: 1096-1099.a. (vallutati Jeruusalemma ja Lühis-Idasse rajati katoliiklikud riigid) 4. Riia kiriku rajamine - 1201. aastal rajas piiskop Albert Riia linna, mis sai Liivimaa kiriklikuks ja majanduslikuks keskuseks. - 1202. aastal rajati Mõõgavendade Ordu 5. Eesti vallutamine - 1208.aastal alustasid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu koos ristisõdijatega Eesti alistamist. - sõda kestis vaheaegadega 30 aastat. - 1210. aastal laienes sõda Läänemaale ning 1212
Seldzukkide kallaletungi oht tegi ärevaks ka Bütsantsi valitsejad. Imperaator Alexios 1. pöördus sõjalise abi saamiseks läänekiriku poole. Paavst Urbanus 2. ei jätnud võimalust kasutamata. Ida- ja läänekiriku vahekord oli pinev. Paavsti juhtimisel pidid Euroopa feodaalid vabastama Jeesuse Kristuse haua. 1095. aastal Lõuna-Prantsusmaal Clermontis koos olnud kirikukogul pidas Urbanus 2. kõne, mille mõju ühiskonnale oli tollal ettearvamatu. Esimene ristisõda ( 1096. 1099. ) Vastukajad paavsti üleskutsele olid tormilised. Juba 1096. aasta varakevadel läksid kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale Maale. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ja Kreeka ning 1096. aasta suvel jõuti Konstantinoopolisse. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi, kokku 5000 rüütlit ja 30 000 jalameest. Kuid see vägi ei olnud ühtne. Aastavahetuse paiku hakkasid üksikud feodaalide salgad jõudma Konstantinoopoli alla. Keiser Alexios 1
Homo erectus ilmus 2 milj. aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav. Neandertaallane (konspektis pole midagi olulist kirjas) Homo sapiens ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst. Neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Tekkekoldeks peetakse viljaka poolkuu piirkonda (Eufrati-Tigrise ja Niiluse orgudes ning nende jõgede vahel). 2.Idamaade ristisõjad Ristisõja mõiste. Ristisõdade põhjused. 1. Ja 4. ristisõda. Ristisõdade tagajärjed. Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid.
1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hijem usust. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Ka Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Riia linnust (od locum Rige) Liivimaal, lahing küll võideti, kuid Bertold sai lahingus surma
) ellujäänutena jõudnud 21. sajandi künnisele. Kui vaadata, millised jõud koguti kokku sõjas hunnide vastu ja võtta teadmiseks, et sõjalisi reide tuli ette iga paari aasta tagant ja igal retkel langes alati tubli arv sõjamehi, siis pidi Eesti rahvaarv tol kaugel ajal olema ääretult suurem või kiiresti sigiv. Arvata võis, et tegelikult vastavad mõlemad oletused tõele ja Eesti aladel võis tõesti elada mitmeid miljoneid elanikke. Tegelikult oli aga ristisõda, allutamaks viimaseid vabu Euroopa rahvaid ja vana tsivilisatsiooni kandjaid, lihtsalt üks häbiväärne lehekülg Euroopa ajaloost, millest nüüd vaikides püütakse mööda minna. Paavst on küll andestust palunud inkvisitsiooni eest, kuid samasugune ja veelgi hullem lehekülg on paavsti poolt veel heastamata. Meie rahva ristiusustamisega lõppes tegelikult 1500 aastane sõda aesti-eestlaste- finnide-soomlaste-vendide-liivlaste ja neid alistanud germaanlaste-slaavlaste vahel
Oli Äksi pastor aastail 1760-1764, kodu-uurija ja literaat, Põltsamaa pastor aastatel 1764- 1804. Piiskop Meinhard-oli esimene Liivimaa piiskop. Piiskop Berthold-oli Ikskile piiskop. Piiskop Albert-oli Riia piiskop Aastaarvud 9000 ekr-vanimad teadaolevad inimasutuste jäljed Eestis 9000-5000 ekr-keskmine kiviaeg e mesoliitikum 1030-Jaroslav Tark tegi sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti. Mille ta nimetas Jurjeviks. 1198-1290- Liivimaa ristisõda 1202-Riias asutatakse Mõõgavendade ordu 1208-algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210-Ümera lahing 1217-Madisepäeva lahing 1227-Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus 1238-Stensby leping, Tallinn, Rävala, Harju ja Virumaa lähevad Taani valdusesse 1343-1345-Jüriöö ülestõus 1421-peetakse esimene Liivimaa maapäev 1535-ilmub esimene eesti keelne raamat Wanrati ja Koelli katekismus 1629-Altmargi vaherahu, kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla
hospidali vendade ordu. Aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud. Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Ordu loomine ja selle esimesed aastad Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Jeruusalemma kuningas Friedrich II soosingul. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütliorduks. Selle tunnusmärgiks sai must rist valgel mantlil. Saksa ordu õitseaeg Kuni 1291. aastani asus ordu kõrgmeistri residents Akkos, linna langemise järel viidi see üle Veneetsiasse ja 1309. aastal Marienburgi
rajas VabaVene riigi. 3.Novgorod oli slaavlaste ja varjaagide tugipunkt.Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaup meeskond.Linna juhtis rahvakoosoleks e.veetse,kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis vürsti,kelle peamine ül oli sõjavähe juhtida.Vürst koos kaaskonnaga ei tohtinud elada Novgorodi linnas.Novgorod oli kui kaubanduslik vabariik. 4.13471349a oli Euroopa suurim katkuepideemia,mis laastas LEuroopat ning millles suri palju inimesi. 5.IV ristisõda viis Konstantinoopoli vallutamiseni ja rüüstamiseni LEuroopa ristisõdijate poolt.1268a.vallutasid egiptlased Antiookia.1291a. langes viimane tugipunkt Akka. 6.Vaimulikud rüütliordud rajati Pühal Maal valduste kaitseks.Liikmed andsid mungatõotuse, loobusid ilmalikust elust,perekonnast ja pühendusid ristiusu kaitsele.Ordurüütlid kehastasid sõjamehe ideaali.Vaimulikd ordud olid suured ja jõukad munkade või nunnade kogukonnad suurte maavalduste ja paljude talupoegadega
kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus d)ristisõjad: põhjused:*soov saada maid juurde *soov vabastada Jeesuse hauda Islami usuliste käest *Rooma katolik kirik soovis saada ülemvõimu Bütsantsi õigeusu kiriku üle *Islamiusulised keelasid palveränduritel ristiusu pühapaikade külastamise *Bütsantsi riigi valitseja palus abi lääne seldzukkide vastu 1) 1096- 1099, vallutati Jeruusalemm Kokku 8 ristisõda 2)1202-1204, vallutati Konstantinoopol(1204) 3)1291 Püha maa langes moslemitte kätte, sõjad lõppesid *Aitas lõpetada feodaalsõjad, aitasid kaasa kaubanduse arengule idamaadega, eurooplased liikusid rohkem, rüütlid said seiklushimu välja elada, idamaadest levisisid uued tavad ja kombed *Kasvas usuline vaimustus ja salliamatus, hakati juute tagakiusama, kaupmehed nägid neis konkurente MÕISTED Reliikvia-
elatusalaks oli maaharimine;ehitati linnuseid; ainus muinasjumal on Taara Kolme piiskopi tegevus ida-baltikumi paganate ristimiseks-kolm piiskopi olid Meinhard,Albert ja Berthold;nad kuulutasid ristiusku paganatele;Berthold võttis kasutusele jõudu; ta tõi maale esimesed ristisõdijad;loodi siis Mõõgavendade Ordu;tema ülesandeks oli paganatega sõdimine Eestlaste võitlused 1208-1215-1208.aastal jõudis ristisõda eestlaste maale; ristisõdijad tungisid Ugandi maakonda;1210.aastal piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asulal;Sel aastal toimus Ümera lahing; eestlased võitsid selle lahingu;1211.aastal tahtsid mandrieestlased ja saarlased vallutada Toreida linnust(muistne vabadusvõitlus) Muistse vabadusvõitluse lõpp 1215-1127-1217.aastal toimus madisepäeva lahing; see peeti Viljandi lähedal;lahing toimus 21.09.;selles lahingus langes Lembitu;1124.a. langes Tartu
54) Ketser – inimene, kes kritiseeris kirikut 55) Inkvisitsioon - kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas 56) Benediktlane – mungaordud, rajajaks Benetictus, kandsid mustasid kuubesid 57) Tsistertslane – mungaordud, nime on saanud Citeaux’i kloostri järgi, kandsid valgeid kuubesid 58) Dominiiklane – mungaordud, valge rüü, mille peal kantakse musta kuube 59) Frantsisklane – mungaordud, hall rüü 60) Ristisõda – usulistel eesmärkidel toimunud sõda, kiriku poolt organiseeritud 61) Ordurüütel - 62) 7 vaba kunsti - grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, arikmeetika, astronoomia, muusika 63) Skolastika – keskaegne filosoofia (tõlgendab maailmaasju kasutades piiblit) 64) Humanism – isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal 65) Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopas 66) Reformatsioon – usupuhastusliikumine
Kordamisküsimused ajaloos: Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? *Sakslaste tung itta (drang nach osten) *Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE *Uus kaubatee Saksa aladelt Novgorodi *Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid?
Välisekspansiooni musternäidiseks kujunesid ristisõjad.Ristisõja põhjusteks võib nim türklaste kasvavat ekspansiooni Väike-Aasias,mistõttu Bütsantsi keisrid palusid Lääne-Euroopalt abi. Ristisõjast oli huvitatud ka paavst, kelle võim algas tugevnema. Ristisõjast olid huvitatud ka tsentraliseeritud riigid. Seega said sõjakad rüütlid end välja elada moslemite peal. Turu suurenemise võimalust kasut ära ka Itaalia kaubalinnad. Ristisõja kuulutas 1095 välja paavst Urbanus II. I ristisõda oli edukas, vallutati Palestiina ja vabastati Jeruusalem. Ristisõdijad lõid oma kuningriigid Palestiinasse. Püha haua kaitsmiseks loodi vaimulikud rüütliordud: hospitaliidid, templirüütlid ning Saksa Ordu. Tagasivallutamise eest seisis Saladin, kes vallutas 1187 Jeruusalemma tagasi. Taasvallutamine ebaõnnestus. Ambitsioonikaim oli III ristisõda: kus kolm kroonitud pead üritasid Jeruusalemma tagasi vallutada (Philippe II Auguste, Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda)
Dominiiklased- Jumala ustavad koerad. Ül oli jutlustada õige usu kaitsex. Must kuub. Suur rõhk haridusel. c)ristisõjad: põhjused:*soov saada maid juurde *soov vabastada Jeesuse hauda Islami usuliste käest * Romma katolik kirik soovis saada ülemvõimu Bütsantsi õigeusu kiriku üle *Islamiusulised keelasid palveränduritel ristiusu pühapaikade külastamise *Bütsantsi riigi valitseja palus abi lääne seldzukkide vastu 1096-1099, vallutati Jeruusalemm. Kokku 8 ristisõda. 1202-1204, vallutati Konstantinoopol(1204). 1291 Püha maa langes moslemitte kätte, sõjad lõppesid. Aitas lõpetada feodaalsõjad, aitasid kaasa kaubanduse arengule idamaadega, eurooplased liikusid rohkem, rüütlid said seiklushimu välja elada, idamaadest levisisid uued tavad ja kombed. Kasvas usuline vaimustus ja sallimatus, hakati juute tagakiusama, kaupmehed nägid neis konkurente. d)võitlus ketseritega: Ketserite vastu toimusid ristisõjad. Loodi
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 -1227. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Õpetaja: J.Klausen 2012.a. Liivimaa ristisõda.1198-1290 11.-13- sajand ristisõdade ajastu. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. 1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). 1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused.
ala. · Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks · Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Meinhard, Berthold, Albert. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid. 1210.a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad. 1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab 4
RISTISÕDA LÄÄNEMERE KALDAL Keskaja algus Euroopas 1476 (5. saj), Eestis 13.saj Keskajal Euroopas: o Katoliku kiriku roll o Paavstide ja Saksa-Rooma keisri võimuvõitlus o 1096 I ristisõja algus Pühal Maal o 1204 4. ristisõja algus (kokku 8, esimene edukas) o 12.saj lõpust kaoliku kiriku tõsisem surve läänemere idakalda kristianiseerimiseks Piiskopid, ristiusu levitajad: Meinhard ja Theodrich, Albert, Berthold 1201 rajati Riia linn o Tugipunkt, võimukeskus 1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võim...
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gal...
häälteenamusprintsiipi kasutati seisuste siseselt esinduse seisus koosnes kahte tüüpi saadikuist osa esindusõigus tuli ametikohast või tiitlist - kõrgaadlikud teine osa oli seisuslike organisatsioonide valitud alamaadlikud RISTISÕJAD Ristisõjad toimusid 11.-13. saj. Vastamisi on 3 tsivilisatsiooni: Lääne maailm, islamimaailma ja Bütsants. Kokku toimus 8 ristisõda Põhjused Põhjuseks toodi seda, et taheti vabastada Jeruusalemm moslemite käest. Tegelikult tahtsid paavstid ona mõjuvõimu laiendada taheti maad saada 1054 kirikulõhe paavst kui Rooma esindaja tahab ülendada võimu Kreeka katoliku kiriku üle Lääne-Euroopas oli palju tegevuseta ja maavaldusteta rüütleid, kellel polnud rahuaegadel väärilist teenistust ihaldati idamaade rikkusi takistati islamiusu levikut Lõppemise põhjused
Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu. Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198. a Läänemere lääneranniku paganlike slaavlaste vastu. Eesmärk ei saavutatud.
Liivimaa ristiusustamine 1140 hoogustus sakslaste ja taanlaste sõjategevus paganlike slaavlaste vastu. Samal ajal jutlustati kogu Euroopas ristisõda ja paavst lubas Põhja-Euroopa kristlastel suududa Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. 49 aasta jooksul ristiusustati Vendi ristisõdadega Läänemere lõunakalda rahvad ja slaavlased. Edasi põõrdus tähelepanu Läänemere ida kaldale. Esile kerkisid ka kaubanduslikud huvid. Saksa kaupmehed soovisid jõuda Läänemere alade kaudu vene turule. 1143 rajati ristiusu ja saksa kaumeeste keskusena Lübeck.
,,Liivimaa ristisõda" 1. Millised eesmärgid olid Liivimaa ristisõjas: 1. Rooma paavstil ta tahtis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. 2. Saksa kaupmeestel nad olid huvitatud kindla tugiaia rajamisest Väine jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rahulik misjonitöö oli äärmiselt vaevarikas, ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi. 3. Taani ja Rootsi kuningatel Tahtsid Eestit enda valdusesse saada. 4. Saksa rüütlitel paljud rüütlid olid andnud usulise vaimustuse harjal sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. Pealegi sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida. Nii oli saavutatud ka kaupmeeste ja rüütlite täielik kooskõla. 5. Vene vürstidel Nõudsid oma vürstide ülemvõimu...
Jeruusalemma. Balti ristisõja algus sajandi lõpul. 13.s Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu. Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236). Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine. Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2 Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse. Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274). 1291.a
ülikooli filosoofiateaduskond · Vabariigi Valitsus (ametlik nimetus), Eesti valitsus, valitsus (tavakasutuses) 4) Riigi- ja osariiginimed, 5) Perioodikaväljaannete nimed, · Eesti Ekspress, Keel ja Kirjandus, Teater. Muusika. Kino, õpilasalmanahh Oma Sulega 6) Ajaloosündmusete nimed, · Veebruarirevolutsioon, Jüriöö ülestõus, Seitsmeaastane sõda, Kuues ristisõda, Teine maailmasõda= II maailmasõda, Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk, Rooside sõda, Laste ristisõda. 7) Autasunimed, · Nobeli rahupreemia, Juhan Liivi luuleauhind, Riigivapi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Silmapasitvate Teenete order, aumärk Mõõk ja Ilves, Valge Roosi orden, Kuldne Palmioks, Hõbevaas. 8) Üritusenimed,
Ladina keeles. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227.aastal. Kroonikas on tähelepanekuid eestlaste kommete, usuni, keele, rahvalaulu,isiku ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale(sellest ka nimi Maarjamaa). Esimene eestikeelne tõlge 18811883. Taani hindamisraamat 13.sajandil Taani munkade poolt registreeritud PõhjaEesti asulate nimekiri. Sisaldab 500 kohanime, lisaks isiku ja perenimed. Kirikukirjandus ristiusu levikuga kaasnes kirikute ja kabelite ehitamine. Aja jooksul nende tähendus avardus ja neist said kultuurikolded. Kiriku kaudu hakkas levima kirjasõna, esialgu käsikirjana, hiljem
Peale seda algas pime orjuseaeg, mil rahvas pidi oma töövaevast isandaid toitma. Lindanise lahing Taani kuningas Voldemar II oli esimese katse Eestimaal alasid vallutada teinud 1206. aastal, mil ta proovis ebaõnnestunult kanda kinnitada Saaremaal. Sõjaväega Eestimaale tungimise plaan kerkis taas päevakorda 1218. aastal, kui kuningaga kohtusid Riia Piiskop Albert, Eestimaa piiskop Theoderich ja Zemgale piiskop Lippe Bernhard. Riiast lähtunud ristisõda oli Eestimaal põrkunud eestlaste ja neid toetama asunud Vene vürstide tugevale vastupanule, mistõttu pidasid piiskopid vajalikuks leida endale uusi liitlasi. Nii palutigi kuningat astuda eestlaste ja venelaste vastu sõtta, lubades vastutasuks Eestimaa ja võib-olla ka Liivimaa tema võimu alla anda. Valdemar lubaski järgmisel aastal Eestimaale minna. Peagi sai ta Paavstilt loa liita paganatelt vallutatavad alad Taani riigi ja selle kirikutega.
Piiskopkonnad on erinevad jagatud territooriumid 26. Millega tegeleti kloostrites? Palvetati, räägiti jumalatega, kirjutati raamatuid ümber 27. Ketserlus ja inkvisitsioon. Ketserlus oli kõrvalekaldumine ristiusu ametlikust sisust. Inkvisitsioon oli kiriku kohtu vorm 28. Mis olid ristisõjad? Millal said alguse? Millise ristisõja käigus ristiusustati Eesti? Mis olid ristisõdade eesmärgid? Ristisõjad olid võitlused püha maa pärast. Toimus 1096- 1099. aastatel. Liivimaa ristisõda. Ristisõdade eesmärgid olid vabastada Iisraeli türklastelt, vabastada Edessa, vallutada Konstantinoopol. 29. Tsentraliseerimine- kui rahvusriikide eellugu sama või sarnast keelt kasutavat rahvastikku hakati koguma ühe valitseja võimu alla. Euroopa oli endiselt poliitiliselt killustunud - miks? Ei suudetud realiseerida ideid ja puudusid selgepiirilised kuningriigid. 30. Must surm- millal ja kust sai alguse. Mõju Euroopale? Must surm oli 1347- 1348. aastatel. Sai alguse Lõuna- Hiinas
suunda sellest, mida peetakse ristisõdadeks: Traditsionalistlik ristisõjad on sõjad Jeruusalemma pärast Pühal Maal, hilisemad nähtused on lihtsalt selle kõrvalnähud või termini vale kasutamine Pluralistlik võrdväärsena nähakse ristisõdadena ka teisi võitlusi, olgu vaenlasted moslemid, paganad või paavsti vaenlased, kestavad kuni 18. sajandi (türklased). See mis defineerib ristisõja on eelkõige just indulgents. Ristisõda on sõda, mille osaline vähemasti ise arvab, et ta sellel sõjakäigus osalemise eest pälvib vabastuse patukahetsusest. Õndsust võib pälvida mitte ainult maise Jeruusalemma müürida all võideldes, vaid ka taevase Jeruusalemma omade all. Need on aga kõikjal, kus kristlus kaitsmist vajab. Ristisõda on element poliitikas, mis on võimalik ka ilma ristisõda olemata, aga see ei vähenda fakti, et sinna mindi patukahetsuse eesmärgil. Rahaahnus ja seiklusvajadus ei
21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? Eusebios. 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus. "Editio vulgata" 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos. Augustinus. "De civitate Dei" ("Jumala riigist"). 24. Kuidas nimetatakse kirikulõhet ja millal see toimus? 1054 toimus mõlema kiriku lõplik lahknemine teineteisest kirikulõhe ehk skisma. 25. Kes paavstidest ja mis aastal õhutas Liivimaa vastast ristisõda? Innocentius III 1198. a. 26. Kes paavstidest õhutas esimest ristisõda ja mis ajavahemikul see toimus? Paavst Urbanus II apell ja esimene ristisõda (1096 1099). 27. Kes vallutas Jeruusalemma ristisõdijatelt tagasi ja millal? Saladin ehk Salah ad-Din, 1187 aastal. 28. Millal toimus neljas ristisõda ja mida sellega saavutati? Neljas ristisõda (1202-1204). Konstantinoopoli lõplik langemine (1453). 29. Kes vallutas Konstantinoopoli lõplikult ja mis aastal? Mehmet II aastal 1453. 30
11. sajandi lõpul saavutatud edu ei püsinud kaua. Seldzukkidel õnnestus osa kaotatud aladest tagasi saada. 1144. aastal langes nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. Tuli hakata mõtlema uue ristisõja peale. Teise (1147 1149) ristisõja eestvedajaks oli Bernard Clairvaux. Teel pühale maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Nende lähenedes suleti väravad. Pettunud rüüstajad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Kolmas ristisõda (1189 1192). Aastal 1187 langes ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris alistus Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ning need asendati islami usu tunnustega. Ristisõdijate väge juhatasid Saksa Rooma keiser Fiedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe Teine Auguste. Kolmas ristisõda lõppes kristlaste moraalse kaotusega. Neljas ristisõda (1202 1204). Neljanda ristisõja korraldas Innocentius Kolmas
nõrgad 962. a Otto I lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, pannes aluse Püha Rooma keisririigile. 988. a vürst Vladimir Püha valitsusajal võeti Venemaal vastu ristiusu. 11-13.saj- Lääne-euroopas algab kõrgkeskaeg. 1066.a- viikingiaeg on läbi, mõned viikingite vürstid rajasid oma riike Lääne-Euroopas ja normanni päritolu hertsog Villim pani aluse tugeva keskvõimuga kuningriigile Inglismaal. 1096-1270.a- ristisõjad pühale maale, ühtekokku peeti 8 ristisõda, millest edukaks võiks pidada ainult esimest. Põhjused: 1. Islami maailma tugevnemine 2. Paavsti võimu tugevnemine-''Püha sõda'' st. Katseid vabastada püha maa kus Jeesus sündis ja tegutses islamiusuliste käest. 3. Keskaja massi liikumine milles said kokku usuvaimustus ja võimuiha. 4. Oli tekkinud suur hulk maata ja tegevuseta rüütleid Euroopas. Lubadused: · kes läheb sõtta uskmatute vastu saab patud andeks
1813-32 Rosenplänteri ,,Beiträge", esimene eestiaineline teaduslik ajakiri 1838 Tartus asutati Õpetatud Eesti Selts Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega. Henriku Liivimaa kroonika, esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta. Läti Hendrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab mitmeid perioode, sealt tulenevad mõned eesti keelsed sõnad ning tähelepanekud eestlaste elu kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale. Sellest on jäänud Eestile nimi Maarjamaa. (TÄHTSUS: 13.sajandil esimesed eesti keeles kirja pandud sõnad) Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosa-, harvemini värsivormis. 13.sajandil Taani hindamisraamat, mis sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks ka isiku ja perenimesi. Reformatsioon- ehk usupuhastus, Martin Luther astus välja patukahetsuskirjade
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
13. sajandi alguses võtsid asjad eestlaste jaoks pahaendelise pöörde. Nimelt oli alanud ristisõdade ajastu. Laienesid kristliku maailma piirid ja kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Samas tahtsid Saksa kaupmehed oma mõju itta laiendada ja vajasid korralikku tugipunkti. Tuldi Eesti aladele kaupu müüma ja ostma. Kaupmeestega saadeti ühes ka munk Meinhard, kes pidi siinsetel maadel ristiusku levitama. Paljud liivlased võtsid ristiusu vastu, kuid varsti halvenes siiski nendega läbisaamine. Osalt kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud, teisalt kuna sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadetega edasi elada. Kui kaupmehed abipalvega Rooma paavsti poole pöördusid, leiti, et nende huvid ühtivad ja paavst kuulutas Liivimaa paganate vastu ristisõja. Siia vooris palju väikeaadlike, kes asusid sõtta lootuses kiiresti rikastuda. Nad hävitasid siinseid inimesi ilma halast...
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad ...
Tapamaja korpus viis ehk laste ristisõda märkmed 1 - peategelane Yon Yonson oli sõjavang, tahtis kirjutada Dresdeni hävingust raamatu, mõtles, et see lihtne ja toob talle palju rikkust, aga tegelikult oli raske leida sõnu sündmuste kohta - kirjutas sõjavastast raamatut, kuid Harrison Starr ütles, et pigem võiks ta juba kirjutada jääliustikuvastast raamatut, sest tegelikult sõjad ju ei kao ja neid on raske peatada nagu jääliustikke, lk 11 - Yonsoni vana sõjasemu V
Martinus V. Benetiklased lk 88 Kerjus munga ordud lk 90 3.9 Ristisõjad Ristisõja põhjused Ristisõjad pidid suurendama paavsti autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi. 1095 kutsus paavst kõiki kristlasi muhhameedlasi pühalt maalt välja ajama. Ristisõdijatele anti andeks nende patud, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla ja nad vabastati võlgadest. Surma saamise korral ootas paradiis. Esimene ristisõda Osales 40 000 meest. 1099 langes ristisõdijate kätte Jeruusalemm. Pühal maal moodustati neli ristisõdijate riiki. Selleks, et oma valdusi kaitsta, asutati kolm vaimuliku rüütliordut: rüütliordu Johhanniitide ordu tentooni ehk saksa ordu II ja III ristisõda alade kaotamisele vastati teise ristisõjaga. 1147-1149a osalesid prantsuse kuningas Louis VII ja saksa kuningas Konrad III. Sõda ebaõnnestus täielikult. III ristisõda toimus 1189-1192a. Osalesid
Sultan oli armunud Edithisse, kuid tema ei vastanud ta tunnetele, sest sultan oli väär usust ning ta ei armastanud teda. Sultan oli ennast ohverdav, kuna ta lasi oma armastatul abielluda Davidiga. Sultan valdab paljusid nõiakunste. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele Richard, kui sa said teada, et nuubialane oli tegelikult Soti prints, miks sa siis selle kohta midagi ei öelnud? 6. Teose miljöö Romaani Talisman taustaks on Kolmas ristisõda (11891192). Tegevustik toimub Süürias Palestiina läheduses.Ristisõda moslemite ja kristlaste vahel, teoses on praegusel hetkel rahu, kuna Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda on haige. Kristlased tahavad Jerusalemma uskumatutest nn puhtaks teha. Inglismaa liitlased tahavad koju minna, sest on väsinud sellest sõjast. Richard on väga pettunud nende peale. Kristlaste ja moslemite toidus on erinevusi
William Vallutaja- Normandia hertsog, hõivas ENG ja pani aluse tugevale kuningavõimule Gregorius VII- üks mõjukamaid paavste, sõnastas paavsite nõuded, milles oli kirjas ka et piiskopid nimetaab ametisse paavst, selle tulemusel läks ta tülli Heinrich IV-ga ja pani tema riigi kirikuvande alla. Innocentius III- viis Gregorius VII sõnastatud põhimõtted ellu muutes oma võimuloleku keskaegse paavstivõimu kõrgghetkeks, alustas IV Ristisõda, võitles Läänemere ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti Aquino Thomas- teoloog ja skolastik, kirjutas raamatu " Summa Theologiae", seletas mõistusetõdede ja jumalike põhitõdede vahekorda. Pärast surma kuulutati pühakuks ja tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon- oli vastu omaaegsetele skolastikutele, mille tulemusel ta vangi määrati, püstitas seiskoha, et loodust tuleb tundma õppida katsete ja vaatluste abil,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
