Kas balti ristisõda ja musitne vabadusvõitlus olid pöördeks Eestimaa ajaloos? Eesti ajaloos mõeldakse keskaja alguseks Balti ristisõda, mis toimus aastatel 1180 kuni 1290. Balti ristisõõda oli sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13. sajandil saksa ristisõdijate poolt. Palju informatsiooni on pärit Henriku Liivimaa kroonikast. Peamisi põhjuseid oli rahva ristimine. Enne ristisõda olid eestlased paganlikrahvas, Rooma paavt tahtis levitada katoliku usku ja ristida kõik paganlikud rahvad. Kristlased ründasid 1208 Sakalat ning tegid seal suure tapatöö, tapeti kõik kes vähegi teele ette jäid. Eestlased suutsid vastupanu osutada 1210 aastal toimunud ümera lahingus, kus sakslased alistati täielikult. Seejärel tunnistati kolmeks aastaks vaherahu. 1215 aastal aga alustati uue hooga võitlust. Aasta pärast olid Sakala ja Ugala sunnitud ristimisele. Kevadel 1217
ebaõnnestus ja abielu jäi katki. Hiljem abiellus ta Margaret-iga, Louis VII tütrega. 1171. aastal, Richard lahkus koos oma emaga Aquitaania poole. 1172. aastal kuulutati Richard Aquitaania hertsogiks. 1183. aastal, Richardist sai Inglismaa troonipärija. Ristisõda ja vangipõlv 1189 aastal, peale Henry II surma, Richard krooniti Westminister Abbey’s Londonis. Ta alustas raha kogumist ristisõja jaoks mida maailm tunneb nüüd kui Kolmandat ristisõda. Seal ta sõlmis Saladiniga rahuleppe. Peale ristisõda alustas ta reisi tagasi Inglismaale, kuid halbade ilmastikutingimuste pärast, leidis ta ennast Austriast. Seal valitses kuningas Leopold kellega ta oli ristisõjas tülli läinud ja siis Leopold vangistas Richardi, süüdistades teda tema nõbu Konradi mõrvaplaanitsemises. Kuigi kuningas rändas ringi, kui palverändur, avastati tema olemasolu, sest ta kandis kallist sõrmus.28. märtsil 1193, Richard osteti ära Speyeri poolt ja
maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. Lisandus Itaalia kaubalinnade, eelkõige Genova, Pisa ja veneetsia soov kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades oli segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privilege. 1. Ristisõda Alates 1096.aasta hilissügisest hakkasid üksteise järel Püha Maa poole liikuma juba elukutseliste võitlejate üksused. Kokku ligikaudu 40 000 kristliku sõdalase osalusel peetud Esimene ristisõda (1096 1099) jäi ainsaks tõepoolest õnnestunud kampaaniaks ristisõdade ajaloos. Kui alatasa ühtse juhtimise suhtes tõrksad ja rivaalitsevad tõrksad ristisõdijad Konstantinoopoli alla jõudsid, tuli see basileusele halva üllatusena
VIIES RISTISÕDA Viies ristisõda (1217-1221) oli kristlaste järjekordne katse tagasi vallutada Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saanud. Otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima
Arutlus teemal: Liivimaa ristisõja mõjukus. Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda, Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.saj. alguses. Kas ristisõda oli pöördepunktiks Eesti ajaloos ? Majanduses jäi muinasajaga võrreldes samaks see, et põhitegevuseks oli põllumajandus. Põllumajanduses kehtis ikka 3 välja süsteem, tol ajal enam kasvatatud viljad olid oder, kaer ja rukkis. Tegeleti endiselt edasi metsandusega, kalandusega ja oli naturaalmajandus. Lisaks sai Eesti mees vahendada mett, puitu jne. Muutusteks oli see, et maa kuulus maaisandale aga
nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi · Väike-Aasias piiras Seldzukkide vägi nad ümber ja purustas · alates 1096. aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutselised sõdurid · kuus tähtsamat ülikut, ristisõdijate eesotsas olid Lotringi hertsog Gottfried, Toulouse'i krahv Raymond. · 40 000 kristliku sõdijat 1. ristisõda ainuke tõeliselt õnnestunud · moodustati neli ristisõdijate haldusüksust Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik; maa jagati läänideks ja esimene senjöör oli Jeruusalemma kuningas · asutati kolm vaimulikku rüütliordut Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu · strateegiliste vigade tõttu kaotati Edessa 1144
esimene. Pärast isa surma 1137. aastal saigi impeeriumi keisriks Eleanorist Akvitaania hertsoginna. Samal aastal 1125-1127 - Jingkangi intsident: abiellus vastne valitsejanna Prantsusmaa kuninga Songi dünastia kaotas oma Põhja- Louis VI pojaga, keda pärast isa surma troonile Hiina alad Jini dünastiale astumist Louis VII nime all tuntakse. Eleanor oli 1147-1149 - Teine ristisõda, Edessa abielludes vaid 15-aastane. Paar elas Prantsusmaal tagasivallutamiseks ning neil sündis kaks tütart. 1159 - Lübecki linnas sai alguse Ristisõda Hansa Liit 1147. aastal läks Eleanor abikaasaga koos sõdima 1162 - sündis Genghis Khan, Teise ristisõtta. Võitlustes ei läinud neil hästi ning Mongolite impeeriumi rajaja ka paari omavahelised suhted üha halvenesid
Balti ristisõda 1. Ristiusu jõudmine Läänemere äärde a) Ristiusus nähti võimalust normannide tsiviliseerimiseks ja põhjast lähtuva ohu likvideerimiseks b) Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavias käis käsikäes riikide tekkega - kuningad nägid ristiusus vahendit enese ainuvõimu kindlustamisel : Taanis võttis ristiusu vastu ja lasi oma rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960.a paiku. Norras kinnistus ristiusk kuningas Olav Püha valitsemisajal (1016 1028).
a)rahvaarvu kasv ja külvipinna puudud > vajadus väljarändeks b)feodaalide soov seisusekohaselt elada / rikastuda sõdades c)Itaalia kaubalinnade soov haarata kontroll Idakaubanduse üle d)müüdid Idamaade rikkustest e)katoliku kiriku soov levitada kristlust muhameedlaste hulgas f)soov vabastada Püha maa / Kristuse haud g)arusaam, et paradiisi pääs tuleb välja teenida ja uskmatute (mittekristlaste) tapmine on Jumalale meelepärane tegu 29.Mitu ristisõda aset leidis? Dateeri need. 30.Esimene ristisõda 1096-99 Teine ristisõda 1147-49 (...) Kolmas ristisõda 1189-92 Neljas ristisõda 1202-04 Viies ristisõda 1217-21 Kuues ristisõda 1228–1229 Seitsmes ristisõda 1248–1250 Kaheksas ristisõda 1270 30.Olulisimad ristisõdadega seotud isikud. 31.Prantsusmaa kuningas Louis VII, Saksa kuningas Konrad III, Saksa-Rooma keiser Friehrich I
Keskaeg- Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõda toimus Läänemere ääres 12-13 sajandil. 1143.a- Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks. Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel. Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama läheduses asuvaid liivimaa paganaid. Põhjused, miks korraldati Liivimaale ristisõdu ? a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks.
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
RISTISÕJA ALGUS Meinhard suri, 1196- Üksküla piiskopiks Berthold Liivlaste umbusaldus sakslaste vastu- volitus paavstilt alustada ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK
Vana Liivimaa Millega lõppeb Balti ristisõda? · Kuralased 1267 · Preislased 1283 · Semgalid (Lõuna-Läti esivanemad) 1290 sellega lõppeb ristisõda. Leedu 1236 purustasid zemaidid ja semgalid Saule lahingus Mõõgavendade ordu. Mõõgavendade ordust saab Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Stensby lahing Saksa ordu (Teutooni ordu) + Mõõgavendade ordu = Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) Miks ei jõudnud ristisõdijad Venemaale ? · Tülid Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja keisrimeelsete vael. · 1242 Jäälahing venelased takistasid ristisõdijate sissetungi Venemaale.
Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujunes RISTISÕDADE keskne idee 4. Nimeta ristisõtta minejate privileegid - Kõik patud anti andeks - Varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla - Sõja tegevuse ajal vabastati võlgade tasumisest - Surmasaamise korral ootas tee paradiisi 5. Clermont´I kirikukogu tulemused - Paavst suutis ajendada nii lihtrahvaid kui ka rüütleid,et nad võtaksid ette järjekordse retke Pühale Maale, Jeruusalemma. 6. Esimene ristisõda ja aselle tulemused - 1096-1099 - Jeruusalemma vallutamine - Philippe Teine - Moodustati Jeruusalemma kuningriik - Damaskise piiramine - Ebaõnnestumine poliitiliselt ja sõjaliselt 7. Miks jäi Teise ja Kolmanda ristisõja põhieesmärk saavutamata? - Teises ristisõjas said väed lüüa Türklaste käest, Püha Maa jäi moslemite kätte. - Kolmandas ristisõjas oli Kristlased alguses üsna edukad, kui läksid peagi riidu sõjasaagi pärast
Kurt Vonnegut (1922 – 2007) Elulugu • Kurt Vonnegut oli saksa päritolu neljanda põlve ameeriklane. • Ta sündis Indianapolises, kus isa töötas arhitektina ja ema oli jõuka õlletöösturite perekonna tütar. • Huvi kirjutamise vastu tekkis tal juba koolipõlves. • 1940. aastal astus ta Cornelli ülikooli biokeemiat õppima. • 1943. aastal võttis Vonnegut end arvele sõjaväes. • 1944. aastal langes ta jalaväes teenides Saksa sõjavangi. Elulugu • Pärast sõda töötas Kurt Vonnegut mitmesugustes ametites, muuhulgas ajakirjanikuna ja ühes esimestest Saabi müügiesindustest USA-s. • 1945. aastal abiellus ta oma esimese abikaasaga ja peale kolme oma lapse lapsendasid nad noorelt surnud õe ja õemehe kolm last. • Alates 1950. aastast oli Vonnegut vabakutseline kirjanik, loomingu kõrgaeg oli 1960.-1970. aastatel. • Kurt Vonnegut suri 2007. aastal kodus trepil kukkudes saadud ajutrauma tüsistus...
Texase osariik Texase osariik Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda I maailmasõda I maailmasõda Rooside sõda Rooside sõda Ajaloosündmused Kuues ristisõda Kuues ristisõda Inglise kodanlik revolutsioon Inglise kodanlik revolutsioon Üritused (nimi Pimedate Ööde filmifestival Pimedate Ööde filmifestival esineb harva esimene üldlaulupidu
Texase osariik Texase osariik Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda I maailmasõda I maailmasõda Rooside sõda Rooside sõda Ajaloosündmused Kuues ristisõda Kuues ristisõda Inglise kodanlik revolutsioon Inglise kodanlik revolutsioon Üritused (nimi Pimedate Ööde filmifestival Pimedate Ööde filmifestival esineb harva esimene üldlaulupidu
See sümboliseerus Jeesus Kristuse okaskrooni. *Keskaegne kirikuehitus oli gooti (teravkaared, sihvakad tornid/võlvid, virtraažid) ja romaani (ümarkaared, kitsad/väiksed aknad) stiilis. 5. RISTISÕJAD * Ristisõjad olid paavsti/ kiriku poolt organiseeritud sõjakäigud. Nende peamised põhjused olid: taheti haarata uusi maid ja privileege, sooviti pühamaid saada, sooviti suurendada paavsti autoriteeti, sooviti majanduslikku kasu ja elujärge parandada, lisaks taheti ka usku levitada. * I ristisõda oli 1096-1999. Eestvedajad olid Gotfield ja Raymond. Taheti vallutada Jeruusalemm ja seda ka tehti. Vallutati ka Edesse ja Antiookia. Ristisõda oli edukas. * II ristisõda oli 1147-1149. Eestvedaja oli prantsuse kuningas Louis VII ja saksamaa kuningas Konrad II. Nad soovisid tagasi saada Edessa, kuid plaan nurjus. * III ristisõda oli 1189-1192. Eestvedajad olid Barbarossa, Philippe II Auguste ja Richard I Lõviisüda. Taheti taasvallutada Jeruusalemm, kuid see ebaõnnestus.
Kaval-Ants, Vanapagan, Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Püha Vaim, Koidulaulik, Igavene Juut, Rahva Hääl, Eesti Loodus, ,,Luikede järv", Fotod kirjutatakse jutumärkides: ,,Sügisel pargis" Mängud samuti :"Kull ja kanad" Veebruarirevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing, 4.mai liikumine, XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon, Stalini lahing, Hispaania pärilussõda, Tartu rahu, Kuues ristisõda, Teine maailmasõda, Esimene oopiumisõda, Kollaste Turbanite ülestõus, Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk, Jäälahing, Vabadussõda, Laste ristisõda, Nobeli rahaauhing, Kristjan Raua kunstipreemia, Barcelona olümpiamängude kettaheitja kuldmedal, Eesti Taassünni auhind,Murtud Rukkilille märk, rahvatantsupidu, ,,Jõgeva piklik", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett", ,,Eesti pirn", ,,Baccara" roosid, Vikerkaare kommid,
Soov kontrollida Vahemere kaubandust , paavsti mõjuvõimu tõsta, oma elujärje parandamine, kiriku valdusest ühiskonna eemalhoid. 1095. Clermonti kirikus kutsuti üles kõiki usuvendadele appi minema kuna ,,Jumal tahab seda!" 1-ristisõda 1096-1099. Gottfreid ja Raymond läksid kristlike sõdalastega ristisõtta. Nad vallutasid Edessa, Antiookia ja Jeruusalemma.Asustati ordud: Templiordu, johanniitide ordu, Teutooni ordu. Islamimaailma see väga ei kottind. 2-ja 3. ristisõda osalesid prantsusmaa Louis7 ja Saksa Konrad3. Taheti Damaskust piirata kuid see ebaõnnestus. Kolmandas sõjad langes Jeruusalemm, kristlaste eesotsas olid Saksa-rooma preester Friedrich1 Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe 2 Auguste ja Inglise kungingas Richard 1 lõvisüda. 4-ristisõda eesotsas Innocentius 3, enam ei olnud eesmärk võita muhamedlasi vaid võita Konstantinoopoli. Viimased- 5.ei saavutatud midagi, 6. 10aastane vaherahu ja Jeruusalemm mis uuesti ära võeti. 7. nurjus
Eesti ala oli jagatud kildudeks, asustus üsna hõre ning ühtse riigi tekkimist ei peetud oluliseks . Tekkimas olid ka feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda. Balti ristisõda toimus aastatel 1180-1290 ning selle aja jooksul peetud Muistne vabadusvõitlus, mis oli üks sõja osadest, vahemikus 1208-1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel 12. sajandil. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai tugipunkt saksa kaupmeeste jaoks Läänemere- reisidel. Suurt huvi tunti just eelkõige Baltimaade vastu, sest asukoht oli soodne kauplemiseks Vene vürstiriikidega
Liivlaste ja latgalite alistumine Ristisõda- katoliku kiriku poolt organiseeritud sõda ristiusu levitamiseks või kaitseks Meinhard- liivlane, kes sai piiskopiks ja kelle eesmärgiks oli Liivimaa ristiusustada. Teda austati. Berthold- sai pärast Meinhardi surma piiskopiks, ta hakkas liivlasi jõuga ristiusustama ja suri esimeses ristisõjas Riia lähedal Theoderich- Mõõgavendade ordu looja, Meinhardi abiline, hiljem Eesti piiskop Albert- tema sai võimule ja ristisõda sai hoo sisse. Ta tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, tema alustas Riia ehitamist 1201. aastal, hakkas maasid läänistama Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu-1202. asutati, ristisõdijate väe tuumik, kujunesid Albertile ohtlikuks 1206-1207.- liivlaste vastupanu rauges, nende vanem Kaupo oli juba sakslaste poolel, toimus ulatuslik ristiusustamine 1208.- latgalid läksid ka sakslaste poolele üle ja edasi suunati pilgud eestlaste poole Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 - 1227
KESKAJA RÜÜTEL VARUSTUS OLI VÄGA KALLIS RÜÜTLIKS LÖÖMINE Ühe versiooni järgi pidi uus rüütel, rüütatud lahinguvarustusse, laskuma põlvili oma senjööri ette. Too tõusis ja puudutas paljastatud lapiti mõõgaga 3 korda äsjapühitsetu õlga, lausudes seejuures: "Jumala nimel, Püha Miikaeli ja Püha Jüri nimel löön ma su rüütliks. Ole vapper ja aus." RISTISÕJAD Millal? Miks? Tulemused 1. Ristisõda 1096-1099. a Vabastada Püha Püha Maa vallutai. Maa türklaste käest Rajatakse vaimulikud rüütliordud. 2. Ristisõda 1147-1149 Vabastada Edessa Kaotai sõjas. riik moslemite Hakati vende käest ristima. 3. Ristisõda 1189-1192 Vabastada Kaotai sõjas
2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisusekohaseid valdusi hankida. 5)Vene vürstid-Novgorodi vürst Aleksander peatas läänerüütlite ittatungi. 6)Liivlased ja latgalid-Olid esimesed, kes ristiusu vastu võtsid. Olid ristisõdijate poolel. 7)Eestlased-Kaitsta oma ala ja rahvast. Sõjavarustuse võrdlemine
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Albert von Buxheovedeni piiskopiks pühitsemisega sai tõelise hoo sisse ka Liivimaa ristisõda, mille eesmärk oli Liivimaal ristiusu levitamine sealsete paganate seas. 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Kuna tolleaegse geograafilise arusaama kohaselt elasid need rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti olulisks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõit...
Mõnes mõttes näitasid ristisõjad paavsti ja kiriku tugevat mõjuvõimu euroopa rahva üle. Paavst andis samuti ristisõdijatele mitmeid privileege, nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, nad vabastati sõjategevuse ajaks kõigi võlgade tasumisest ja surma saanuid ootas paradiis. Enamus ja tähtsamad neist, peeti küll 10-13 sajandin,i kuid pärast seda kuulutati isegi mitu ristisõda. Pärast seda muidugi, jäid need hilisemad ristisõjad väiksemateks ja ei osaletud enam nendes nii palju. Ristisõdu ei peetud ainult pühal maal, vaid ka balti maadel, ja kuulutati eestlaste, lätlaste, liivlaste ja teiste paganatest rahvaste vastu. Põhiliselt osalesid balti rahvaste vastu ristisõdades ainult sakslased. Ristisõjad näitasid minu meelest Paavsti ja kiriku suurt mõjuvõimu rahva ja kuningate üle kõrgkeskajal mis oli kiriku mõjuvõimu üks tipp perioodi
Saarlased olid targad, tugevad, reageerisid kiiresti, kavalad, pidasid kõige kauem vastu. Said võitudest innustust. 8.Kas venelased olid pigem liitlased või vastased? Põhjenda oma arvamust. Vastased, tahtsid maid endale, nendega kaasnes rüüstamine, külade hävitamine 9.Miks eestlastel tuli alistuda? Loetle kaotuse põhjused. Nälg, sõjameeste vaesus, halvad suhted maakondade vahel, halb varustus, koostöö puudimine naaberrahvastega, katk. 10.Kas ristisõda Balti rahvaste vastu võib pidada ajalooliseks seaduspärasuseks või juhuseks? Põhjenda oma arvamust. Seaduspärasuseks, sest alati minnakse edu peale ahneks ja tahetakse aina rohkem. Antud juhul soovis Rooma katoliku kirik rohkem alasid ja usku levitada ja omada veel rohkem võimu. 11.Mis toimus ja milline tähendus oli järgnevatel aastatel Liivimaa ristisõja käigus: 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1219, 1220, 1222, 1224, 1227? · 1210
Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses. 11. - 13. sajand oli suurte ristisõdade ajastu. Piiskop Alberti eesmärgiks oli laiaulatuslik ristisõda Euroopas. Oli vaid aja küsimus millal ristirüütlid Eesti aladele jõuavad. 1208. aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Ristisõda Eestis oli alanud. Sõjad eestlaste ja ristirüütlite vahel kestsid mõned aastakümned. Mis põhjustas eestlaste allajäämise? Üheks allajäämise põhjuseks oli kindlasti Eesti maakondade vaheline vilets koostöö suhted. Maakonnad olid igaüks enda eest väljas. Puudus riik ja kindel valitseja. Lembitu olnuks väga hea valitseja, kuid ta hukkus Madisepäeva lahingus. Enne sõdu polnud eestlastel
Tema pinnalt on läbi käinud sakslased, rootslased, taanlased, liivlased, latgalid ning palju muid rahvaid. Esiajast saadik on toimunud siin palju muutusi, mis on viinud meie ühiskonda edasi nii tervikuna kui ka üksikute lülidena. Kogu see muutus ja kohanemine on taganud meile pääsu keskaega. 12. sajandil hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma ning tänu usulistele erimeelsustele ja piiskop Meinhardi ülesandele Liivimaa ristiusustada, algas ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli see, mis ühendas eestlasi ning pani neid meeskonnana tööle, olenemata kaotusest. Rahva jaoks peabki olema esmatähtis see, et rahvas oleks ühtne ning tõesti valmis oma kodumaa eest võitlema. Ristisõda üldse algatati kuna usuti, et kristlik keskkond on kaupmeestele ohutum ning mis üldkokkuvõttes edendaks kaubandust. Ühiskonna arenemise jaoks oli see vägagi vajalik, kuid usu pealesurumine tekitas suuri mässe
Liivimaa ristisõda 12saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140 hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal jutlustati kõikjal ristisõda, st kutsuti kristlikke sõjamehiandma oma relvad kiriku teenistusse, lubas paavst Põhja-euroopa kristlastel suunduda Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi 4aastakümmet kestnud ulatusliku vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levitamise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Uued vallutused avasid kaupmeestele uusi teid Vene turu poole. 1196 aastal suri piiskop Meinhard ning tema järeltulijaks sai Berthold, tänu kellele
siis oleks hea Sakala vanem ellu jäänud. Eestlased oleksid pidanud jääma Eestisse ja kaitsma enda linnuseid. Samas kui koondati peaaegu kõigist maakondadest kokku 6000 meest ja jäädi ikkagi alla, siis oleks võinud abi küsida ka Rootsilt. Siis oleks juurde tulnud veel paar tuhat meest ja oleks tõenäolisem, et nad oleksid suutnud nad alistada. Sakslasi toetas katolik kirik, mis oli sellel ajal Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline võim. Kuulutati välja ristisõda, mille näiliseks eesmärgiks oli paganlike maade ristimine ja pattude andeksandmine, kuid tegelikult soovis Saksamaa suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Samas, kui eestalsed oleks suutnud oma uskumustest loobuda ja ammu ennast ristida lasknud, oleks see kõik olemata. Kuna Mõõgavendade ordu loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid. 1208. alustasid nad omal initsatiivil koos latgalidega ristisõda. 1208. tungisid latgalide soost
siis oleks hea Sakala vanem ellu jäänud. Eestlased oleksid pidanud jääma Eestisse ja kaitsma enda linnuseid. Samas kui koondati peaaegu kõigist maakondadest kokku 6000 meest ja jäädi ikkagi alla, siis oleks võinud abi küsida ka Rootsilt. Siis oleks juurde tulnud veel paar tuhat meest ja oleks tõenäolisem, et nad oleksid suutnud nad alistada. Sakslasi toetas katolik kirik, mis oli sellel ajal Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline võim. Kuulutati välja ristisõda, mille näiliseks eesmärgiks oli paganlike maade ristimine ja pattude andeksandmine, kuid tegelikult soovis Saksamaa suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Samas, kui eestalsed oleks suutnud oma uskumustest loobuda ja ammu ennast ristida lasknud, oleks see kõik olemata. Kuna Mõõgavendade ordu loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid. 1208. alustasid nad omal initsatiivil koos latgalidega ristisõda. 1208. tungisid latgalide soost
õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204
õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204
Töö käigus tahan teada saada, millised sõjad on Põltsamaa piirkonda mõjutanud ja kuidas nad Põltsamaa muuseumis representeeritud on? Ja millised relvad on Põltsamaa muuseumis eksponaatidena väljas? 1. PÕLTSAMAA PIIRKONDA MÕJUTANUD SÕJAD Eesti alad on olnud üsna rahutu ajalooga. Vallutajad tulid nii idast kui läänest suhteliselt tihti eesmärgiga kas maad vallutada ja orjasid saada või siis lihtsalt selleks ,et rahvavarasid varastada ja maad rüüstata. 1.1. Liivimaa ristisõda 13. sajandil algas Liivimaa ristisõda, mida toetasid Rooma paavstid ja katoliku kirik. Selle käigus vallutati Liivimaa saksa-rooma keisririigi poolt ja rahvas orjastati baltisaksa mõisnike poolt. „Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu
Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega. Ristisõja algus, pööre · Üksküla piiskopiks sai Berthold · Sellega kaasnes uuspööre. · Pöördepõhjused : 1. Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis sel teel taastada oma kiriku kunagise liigripostitsiooni Põhja-Euroopas 2. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed, nad olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Aga kuna misjonitöö oli osutunud äärmiselt vaevaliseks, loodeti kiiremaid tulemusi ristisõjast. Ristisõja algus · Meinhard suri -> Berthold Üksküla piiskopiks (1196) · Liivlased ei soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, kna olid
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu)
Tapatalgud, mille ristisõdijad seal korraldasid, olid tohutud. Ei halastatud kellelegi. Ainuüksi peamoseestapeti 10 000 inimest. Teine ristisõda(1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldzukkidel osa kaotatud aladest tagasi võita. 1144. aastallanges nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. LääneEuroopale oli see raske löök. Tuli hakata jälle tegema kihutustööd, et võtta ette uus ristisõda.Uue ristisõja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux'st. Ta põhjendas Teise ristisõja korraldamise vajadust. Püha Bemardi üleskutsetele vastati pea kogu Euroopast. Kaks tolle aja kõige võimsamat valitsejat Prantsuse kuningas Louis VII (loe: luii) ja Saksa kuningas Konrad otsustasid ka ise minna Pühale Maale ristisõtta.Ometi hakkas asi juba alguses viltu vedama. Püha Bemardi üleskutsetes räägiti sellest, et ristisõdu paganate vastu võib pidada ka Euroopas
Ristisõjad ja sakslaste tung itta Ristisõjad olid retked mittekristlaste vastu, Rooma paavsti ja katoliku kiriku juhtimisel. Peamine eesmärk oli vabastada Jerusalemm uskumatute käest. Varjatud eesmärk oli hoopis aga röövimine, seiklusiha ja oma ambitsioonide rahuldamine. 1096. -1270. toimus 8 ristisõda. Ristisõja algus - Hamburgi-Bremeni piiskop ühitses Meinhardi Liivimaa piiskopiks ja tema ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold. Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus
Liivimaa ristisõda algas, sest Üksküla piiskopiks sai Berthold, kuid keda liivlased ei soovinud piiskopina vastu võtta. Berthold sai paavstilt volituse alustamaks ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. Liivimaa ja Läti alad vallutati ristisõdijate poolt nii: Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega. Neil õnnestus enda poole võita osa liivlasi ning nende vanem Kaupo. 1208. a võtsid latgalid ristimise vastu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele eestlaste vastu. Tähtsamad sündmused: 1208 – ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu
Lause “Eks ta ole” ilmub romaanis „Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda“ pärast igat surma ja selle mainimist, võrdsustades need, olgu surmad siis loomulikud, juhuslikud või tahtlikud ning kas need esinevad massilises või väga isiklikus plaanis. See pealtnäha labane fraas kajastab Tralfamadori filosoofiat, mis trööstib Billy Pilgrim’i, et kuigi inimene võib konkreetsel hetkel surnud olla, on ta elus kõigil teistel minevikuhetkedel ning, mida saab aja jooksul ikka ja jälle läbi ajarännaku külastada. Billy hindab Tralfamadori surmale reageerimise lihtsust ja iga kord, kui ta kohtub surnud inimesega, kehitab ta lihtsalt õlgu ja ütleb: „Eks ta ole.“ Samal ajal illustreerib fraasi kordamine ka seda, kuidas sõda muudab inimesi vähem tundlikumaks surma suhtes, sest iga passiivse mainimisega „eks ta ole“, räägib jutustaja hukkunute arvust delikaatselt, viidates surma traagilisele paratamatusele. „Kui tralfamadoorlane näeb laipa, mõtleb ta ...
Nad pidid ööpäeva jooksul 7 korda palvetama ja psalme laulma. Teine oluline tegevus oli raamatute ümberkirjutamine. Kirjutati kõiki raamatuid ümber nagu nt: ilukirjandust, antiikkirjandust, teaduskirjandust. Kirjutati eraldi ruumides, mida nimetati skriptooriumiks. Tänu munkadele on säilinud antiikkirjanduse tuntumad teosed, sellest järeldub, et mungad ja nunnad mängisid keskajal väga suurt rolli. Kõige hullem osa keskaja usu juures on ristisõdade teke. Esimene ristisõda leidis aset aastatel 1096-1099. Põhiliseks ristisõdade põhjusteks oli, et Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta. Samuti tahtis Rooma paavst vabastada ristiusu püha paigad. Kuid ristisõdadega kaasnes ka rüütlitel oma kasum, nad said uusi maid vallutada ja neil oli võimalus saada osa Idamaade rikkustest. Kuid ristisõdade tagajärjel suurenes paavstivastase kriitika kasv, tugevnes hoopis kuningavõim
Liivimaa piirkond 12. saj teisel poolel: 1. Sõjategevuse hoogustumine paganate vastu 2. Paavst andis loa minna Põhja-Euroopa kristlastel kohalike paganate vastu 3. Ulatuslike vallutussõdade tulemusena liideti Liivimaa lõunakallas kristliku Euroopaga 4. Rajati Lübeck 5. Pühitseti ametisse piiskop Meinhard, kelle ülesandeks sai ristiusustada Liivimaa Miks algas ristisõda? 1. Liivlased hakkasid umbusaldama sakslasi, ei tahtnud uut piiskopi vastu võtta 2. Piiskop Berthold sai volitused peapiiskopilt ristisõja korraldamiseks, et alistada liivlased 3. Hamburg-Bremeni peapiiskop soovis taastada kiriku kunagise liidriposistsiooni Põhja- Euroopas 4. Saksa kaupmehed tahtsid tugiala Daugava jõe äärde 5. Rahulik misjonitöö osutus liiga vaevarikkaks, sõjast loodeti kiiremaid tulemusi 6
üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: "Jumal tahab seda! Jumal tahab seda!" Paavst kutsus rüütleid lõpetama sisetülid ja asuma teele Hommikumaad vallutama. Rüütlid kujutasid ristisõda omalaadse relvastatud palverännakuna ja peale Urbanus II kõnet hakkas kujunema omalaadne ristisõja usutunnistus, milles liitus religioosne enesesalgamine lootusega rikkalikule maisele tasule, millega Jumal hüvitab oma armastatud laste sõdalaspingutused. Augustinuse teooria järgi oli taevasesse Jeruusalemma jõudmine iga õige kristlase kõrgeim kutsumus. Harimatu rüütli kujutluses identifitseerus taevane Jeruusalemm reaalsega, Palestiina Jeruusalemmaga
Relvadeks olid VISKE- JA TORKEODAD. USUND oli inimeste vaimses elus tähtsal kohal, usund muutus, tegevusalad võetikasutusele, kombed ja elukohad. VÄGI- arvati et kõikidel elusolenditel on peale füüsilise keha jõud ja vägi. Targad e. nõiad viisid läbi ohverdamisi, tule ümber tantsiti, ravida osaksid. Arvati, et hing lahkub kehast, ning võib minnakellegiteise sisse. Hingedeaega tähistati. ANIMISM- Kogu elusaja eluta looduse hingestamine. EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕISTLUS oli Balti ristisõda, mis toimusid 1180- 1290 a., üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208- 1227 · BALTI RISTISÕDA sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13sajn. Saksa ristisõdijate poolt. · Peamiseks allikaks on Henriku ,,Liivimaa kroonika" · Eestlased enne paganad, animistlik usund, kuid idast oli tulnud ka ristiusu mõjusid. Balti ristisõja põhjused :
Ladina keel Kohalikud keeled Ikoonid pole usulised - Paavst Ikoonide kultus - patriarh 529, Monte Cassinno klooster( 1 Klooste ), Püha Benedictus Inimesed astusid Kloostrisse : Et pühendada elu jumalale Tagada seisuskohane elu Sunniviisiliselt Lapsi 11.-12. Sajandil munkluse kriis Kloostrite rikastumine kloostrireegite rikkumine, loobuti tsõlibaadist.!!!!!! uute murgaordude tekkimine. Reliikviad Pühakutega seotud esemed ! Indulgents- Patulunastuskiri ! Ristisõjad: 8 ristisõda 1096-1270 Vabastada Püha maa moslemite käest!!!!!!!! NNNBBB! Eesmärki täitis vaid 1.ristisõda(ainuke edukas) ->Bütsantsi riigi allakäik 1204 Konstantinoopoli rüüstamine ->Euroopasse oskused,uuendused Idamaadest Püssirohi,araablaste teadusesaavutused numbrid,paber... ->Kaubanduse kasv Itaalia kaubalinnade õitseng ->Usuline vaimustus Euroopas Kristlaste ja mkoslemite vastuolude suurenemine juutide tagakiusamise suurenemine ->Rüütliordud- teutooni,templiordu, Johanniidid.!!!!!!!!!!!!
Kurt Vonnegut Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda Kurt Vonnegut(1922-2007) Ameerika kirjanik ja graafik Sündis Indianapolises 13.-15. veebruaril Saksamaa linna Dresdeni pommitamise tunnistaja Ajakirjanik ja Saabi müügiesindustest USA-s 1945. a. abiellus esimest korda 1979. a. abiellus teist korda 1984.a. Üritas end tappa 2007. aastal suri ajutrauma tüsistustesse Tegelased Billy Pilgrimit(peategelane) Valencia Merble Barbaba Robert Roland Weary Edgar Derby Billy Pilgrim(1922-1976) Sündis 1922 Iliumis Habemeajaja poeg Naljaka välimusega Pikk vibalik Lõpetas Iliumi keskkooli Käis Iliumi Optikakooli õhtukursustel Ta isa sai jahiõnnetuse läbi surma Suri 13. veebruaril 1976. aastal Sündmused Sõdis 2. maailmasõjas 13 veebruar 1945 Dresden 1967. aastal lendav taldrik 1968. aastal lennuõnnetus Oma arvamus Aitäh kuulamast!
Ajaloo Kontrolltöö 11.kl 1.Milliseid sõdu nimetatakse ristisõdadeks? (1pt) Sõdu kus oli eesmärk rahavas ristiusku pöörata 2.Millal ja kelle vastu toimus esimene ristisõda?(2pt) Esimene 1198a liivlaste vastu , 10961099a Jeruusalemma vastu 3.Millised võisid olla Jüriöö ülestõusu põhjused?(1põhjus=1punkt) Eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. 4.Millist territooriumi nimetati keskajal Liivimaaks?(1pt) Viljandi, UusPärnu,Tallinn, 5.Kes olid keskajal Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased?(2pt) Taani,Rootsi,Norra,Moskva,Leedu,Pihkva 6
väge saada endile.Eestlased uskusid et inimese hind suudab ringi rännata aga peale surma hing lahkub oma nö uudekodusse.Loodust austati väga ja oldi arvamusel,nii nagu mina talle,nii tema mulle.Usuti et on olemas haldjad ja vaimud.Pühapäevaks pidasid eestlased neljapäeva.Suur tähtsus oli nõidumisel,maagial ja ennustamisel,püüti tihtipeale ette ennustada sõjaretki ja muud.Alates 11 saj hakkati vastuvõtma ristiusku. KESKAEG Liivimaa ristisõda 1140 saksid ja taanlased hoogustasid sõjategevust Läänemere lõuna kaldal.40 aastat kestnud vendi ristisõda liitis Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga.Liivlased umbusaldasid sakslasi ega tahtnud Berholi(piiskop) piiskopina vastu võtta,sai ta paavstilt volituse alustada ristisõja korraldamist.1198 saabusidki ligi 1000 meest Riia alale ja seal toimus lahing.Theiderich'i peeti Mõõgavande ordu loomise initsiaatoriks.1201 hakkas
paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri. Ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi, miks? · Hamburgi-Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni · Saksa kaupmehed olid huvitatud tugiala rajamisest Väina jõe äärde, usuti et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused Kõik olid valmis selleks, et ristisõda täies hoos toimuma hakkas- taheti oma lapsi sõtta saata, et saaksid seisusi. Tsistertslased olid kujunenud euroopas tähtsaimaks ristisõdade ideede kandjaks, ja Theoderich, hilisem Eesti piiskop, peetakse Mõõgavendade oedu loomise initsiaatoriks. Piiskop Albert Liivimaa ristisõja sai tõelise hoo sisse noore ja ambitsioonika Bremeni toomhärra Alberti piiskopiks pühitsemisega 1199.a, tal oli kidel eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
