andku sulle rahu! + Aamen. Märkus 1. Kui mitu last korraga ristitakse või kui lapse vanemad on surnud või tundmata, siis tuleb seda kõnes ja palves eraldi mainida. Märkus 2. Kui laps on raskesti haige või nõrk ja on karta tema peatset surma, siis toimetatakse ristimist pärast soovisõna p. 11- ndas ettenähtud korras, millele võimaluse korral veel mõned teised ristimiskorra osad juurde lisatakse. Märkus 3. Kui ristimine toimub kodus ja lapse ema on juures, siis võib lapse panna ema sülle ja õpetaja õnnistab ema ja last ühtlasi käte pealepanemisega. Selle järele ütleb õpetaja juuresolijaile: Jumala rahu, mis ülem on kui kõik mõistus, hoidku teie südamed ja meeled Kristuses Jeesuses igaveseks eluks. 15. Lõpplaul. Kui lapseristimine paigutatakse jumalateenistusse, siis kehtib järgmine kord: 1. Pärast üldist usutunnistust ütleb õpetaja: Selle püha usutunnistuse peale ristigem
Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: "See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!" (Luuka 22:19) - põhineb Jeesuse sõnadel Pühal Õhtusöömaajal. Armulaud katoliku kirikus Armulaual vein - Jeesuse veri, Armulaual leib - Jeesuse ihu Toimed: 1. inimhinge üleloomuliku elu suurendamine 2. pattudest puhastamine 3. inimese kurjade kavatsuste nõrgendamine 4. igavese õndsuse pant Ristimine sümboolselt tähendab patu mahapesemist ähtealuseks on pärimuslikud puhastumisrituaalid vettekastmist praktiseerivad vaid õigeusklikud ja baptistid. Teistes kirikutes piserdatakse veega http://www.youtube.com/watch?v=1HGrlCJ5wAo&feature=related
Lugupeetud Direktor, õpetajad ja gümnasistid - tere rebased. Oleme kogunenud selleks, et võtta vastu endi hulka uued gümnasistid ja aidata neil unustada senine rebasekarjäär. Karjäär, mille teed on sillutanud rumalused, lapsikused, naer ja kilked …, nüüd saab see läbi. Meil on hea meel, et valisite uue karjääri alguseks just Suure-Jaani Gümnaasiumi. See on kahtlemata õige valik, sest siin oleme meie, meie, kes ei poputa, ega nunnuta teid, ei hoia kätt, ega silita pead – vastupidi, me õpetame ja aitame, me julgustame ja suuname, aga ainult tingimusel, et see on teie tahe ja valik. Aeg on suureks saada ja suurelt mõelda, aeg on astuda oma esimesed sammud, et uus karjäär võiks edukalt alata. Selle karjääri edu eest vastutate ainult teie ise. Ja kui see õnnestub, siis olete eeskujuks tulevastele rebastele. Siin on olemas kõik eeldused, et omandada teadmisi ja kogemusi, millest seniajani teil aimugi polnud. Kui arvasite, et keemia võrran...
KAS RISTIMINE ON MOEASI? Ristimine - seda tehakse inimeste enda soovi alusel. Ristijaks on kirikuõpetaja. Mõned inimesed ristitakse noorelt, mõned vanemalt. Laste ristimine toimub nende vanemate tahte alusel. Minu ristimist soovisid samuti isa ja ema ja mind ristitigi siis, kui ma ei olnud veel ühe aastanegi. Vanemate sõnul ei olnud see moe asi vaid nad soovisid seda siis ja sooviksid mind ristida ka praegu. Ristimine tähendab seda, et kui keegi seob ennast millegagi sõnul seletamatuga, millest on talle tuge ja kaitset. Sellest räägitakse kui jumalaga liitu asumisest. Mõned arvavad, et peale ristimist avanevad inimesele uksed teispoolsusesse, mis tähendab
Taiese analüüs Antud teose nimi on ,,Kristuse ristimine" ning see valmis 1475. aastal Italias. Seda loetakse vararenessansi ajaks. Maali loetakse valminuks kahe autori poolt Andrea del Verrocchio ja Leonardo da Vinci. Maali hoitakse Uffizi Galeriis Firenzes. Andrea del Verrocchio oli lisaks kunstnikule veel kullassepp ja skulptor, mis võibki olla üheks eelduseks, miks teos on maalitud puidule. Kustnikuna polnud ta tööd väga viljakad ning seepärast väljendub tema kuulsus rohkem skulptorina. Leonardo da Vinci oli aga Verrocchio töökojas, mis oli üks Firenze parimaid, õpilane. ,,Kristuse ristimine" on õlimaal puidul ning lisaks õlivärvidele on seal kasutatud ka tempera tehnikat. Teos liigitatakse tahvelmaaliks. Pealkirjast väljendub juba see, et antud teos on religioosne maal, sest pildil toimuv tegevus ning sinna maalitud tegelased on kõik seotud Piibliga. Kristuse ristijaks on antud pildil meie kee...
Sakramendi mõiste tuleneb kreeka sõnast "müsterion" ja tähendab saladust. · Üheks usuelus avalduva saladuse näiteks on Jumala (Kristuse) inimeseks saamine. Hiljem hakati niiviisi nimetama kiriku teatud pühasid talitusi, mis vahendavad inimestele Jumala armu. · Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus ise on nende talituste ajal inimesele lähedal ja nähtavad ained (vesi, leib, vein) on märgiks, et inimene saab sakramentidest osa. Ristimine ja armulaud · Enamiku kirikute poolt tunnustatavad ühised sakramendid on ristimine ja armulaud. · Luteri kirikus on ainsateks sakramentideks ristimine ja armulaud · Ristimise läbi võetakse inimene kiriku liikmeks. See toimub ainult üks kord elus ja selle aluseks on Jeesus Kristuse käsk. Väikelaste puhul ühendatakse nime panek ristimisega. Ristimine ja armulaud · Püha Õhtusöömaaja kordamise praktikast on sündinud armulaua sakrament. Selle tähendus on eri
nõustuti ristimisega Ugandis & Sakalas, mis ajas närvi vürst Vladimiri, kes tegi 1216 rüüsteretke Ugandisse 1217 veebr Otepää, Pihkva ja Novgorod liitusid sakslaste suurim lüüasaamine 1217 21sept Madisep lahing, appi oodati vene vägesid, kes olid ordu poolt ära ostetud Lembitu & Kaupo X, kaotus 1219 suvi taanlased (Valdemar II) Tln-s, eestl-d käitusid sõbralikult, kogusid salaja vägesid ja tungisid kallale, Taani lipu keiss Theoderich X, kaotus, Rävala ristimine 1220 võiduristimine 1220 suvi Rootsi kunnivägi puruks, Lihula linnus 1221 saarlaste pealetung taanlaste vastu, kes üritasid Tln vallutada, kiviheitemasin 1223 eestl-te üldine pealetung, venelased appi Est vallutati tagasi, v.a Tln 1224 Trt kaitsmine Est mandriosa võõraste käes 1227 talv lõppvaatus Saaremaal, Muhu linnus, muhulased lubasid end ristida, aga sakslased polnud nõus Valjalas soostuti läbirääkimistega
· Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses lõunamaadest (Tsiili, Itaalia, Hispaania, Honduras) või poolakad, kolm vaimulikku on Eesti päritolu, nunnad pärinevad enamikus Indiast. · Hinnanguliselt oli 2006. aastal Eestis ligi 6000 katoliiklast, moodustades nõnda 0,4% Eesti elanikkonnast. · SAKRAMENT kristlikus kirikus maagiline talitus, mille eesmärk on vahendada Jumala armu. · 7 SAKRAMENTI: 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon (ristimise kinnitamine) 6-7 aastaselt piiskop teeb pühitsetud õliga krismaga otsaette ristimärgi ~ leer 3. Piht e. patutunnistus. Vähemalt kord aastas tuleb preestrile patud üles tunnistada. Koosneb kolmest osast südame kahetsus, suu tunnistus ja meeleparandus. 4. Armulaud e. euharistia 5. Ordinatsioon e. preestriks pühitsemine 6. Abielu 7. Viimne võidmine · PURGATOORIUM- puhastustuli lunastamata pattudega surnute hinged
ristimine. Tema arvates oli see olnud väga lahe üritus. Praeguste rebaste ristimiste kohta oskas ta öelda, et paljud tegemised on ära keelatud, sest need on liiga rõvedad. Kuid üldkokkuvõttes talle see traditsioon meeldib. Ta lisas: "Hea viis võtta vastu uusi õpilasi, muud moodi ei saakski!" Tuntud eesti näitleja Taavi Tepenkovile tuli küsimusega seoses meelde ka tema enda rebaste ristimine. "Omal ajal oli see väga vahva üritus, " rääkis Taavi. "Enda rebaste ristimine mulle väga meeldis. Rebast peeti siis kõige tähtsamaks ning igav ei hakanud kellelgi." 65-aastane daam oli rebaste ristimise suhtes päris ükskõikne. Ta arvas, et kui noortele liiga ei tehta ja nad halvasti end ei tunne, siis on üritus aktsepteeritav. Sama arvas ka nooremas eas inglise keele õpetaja, kelle arvates on rebaste tegemisi väga põnev vaadata. Põdrakostüümi kandev 20ndates aastates mees, kes viibis vastamise hetkel ülemeelikus meeleolus
§ 10 lk 52, 54-55, § 11 lk 56-57 + konspekt sh paljundus Liivimaa ristisõja algjärk 1198-1208: - liivlaste ja latgalite ristimine- koos kaupmeestega hakkasid Läänemere idakaldale jõudma esimesed ristiusu misjonärid. Meinhardile tehti ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Berthold korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. Pärast mitmeid sõjalisi operatsioone pöördus osa liivlasi vabatahtlikult ristiusku. Ülejäänud liivlased 13. saj. Toimus ulatuslik ristimine ja ehitati kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid. - Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust. Meinhard- alustas misjonit Ükskülas, kuhu rajati kirik. Rahumeelne ristimine. Katolik usk levib liivlaste seas. Berthold- siseneb sõjaväega Liivimaale Holmi linnust vallutama. Lahingu võidavad sakslased. Albert- saabus koos ristisõdijate väega Liivimaale, asutas Mõõgavendade ordu. 2
Andrea del Verrocchio Noorusiga • Sündis 1435. aastal Firenzeses. • Pottsepp Francesco Cioni poeg. • Õppis kellasepaks Giuliano Verrocchini juhendamisel. • Töövähesuse tõttu loobus kellassepa ametist ja otsustas tegutseda maalikunstnikuna. Firenze, Itaalia Andrea del Verrocchio • Rajas oma ateljee ning sai mainekaid tellimusi maalikunsti, skulptuuri ja ehituskunsti vallas. • Verrocchin sai aru, et ei saavuta maalijana midagi ning otsustas tegeleda rohkem skulptuuriga. • Tal oli palju õpipoisse, kellest hiljem saanud maailmakuulsad kunstnikud • Veneetsia linn tellis tema käest monumendi Bartolommeo Colleonile - ühele silmapaistvamale väepealikule. Bartolomeo Colleoni ''Madonna koos istuva lapsega'' ja ''Püha Moonika'' ''Kristus ja Püha Toomas'' ja ''Taavet'' Verrocchio ja Leonardo da Vinci • Verrocchio suureks karjääripöörde p...
Napoleon I Koostas : ( sinu nimi ) Sünd, nimi ja ristimine Napoleon sündis 15. augustil. Eesnimi. Napoleoni ristimine. Haridus Napoleon oli aadlipäritolu. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Isikuomadused Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga. Ta teadis peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga
Joseph Smith 1830ndad aastad, USA, Salt Lake City Ühakirjad: Piibel ja Mormooni raamat: Õpetus ja lepingud. Kallihinnaline pärl. Jumal ja Jeesus elavad planeedil Kolob inimestena Isa, Poeg ja Püha Vaim on kolm eri isikut Taevane Ema Inimesed elavad enne sündimist inimesse vaimudena Taevase Isa juures Lunastus on kõikidele inimestele, järgneb viimne kohus eri astmetega, aga põrgut ei ole Pühad rituaalid (preesterluse talitused – ristimine, nime andmine, õnnistamine, haigete võidmine, isa õnnistused) Templitalitused – esoteeriline ja salajane osa ainult mormoonidele Kaks liiki preesterlust: vaimulikud ja üldine kõikidele mormoonidele Surnute ristimine (st et ka surnud mittemormoone saab ristida mormooni usku, kui nimi ja daatumid teada saada). Sellepärast koguvad mormoonid genealoogiaid kogu maailmast. Rituaal „varustus“ ehk surma puhuks taevase parooli saamise rituaal
1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo 1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas. võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad sõjaline ülekaal vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Täiuslikud relvad, sõjatehnika. Vallutajad head diplomaadid. Vallutades ära liivlased, latgalid ja eestlased- ässitasid nad üksteise vastu.
Sel õppeaastal, Narva Eesti Gümnaasiumis, toimus rebasteristimine 23.-25. septsembril. See ristimine erines vägagi eelmistel aastatel korraldatuist. Täna, täieõigusliku rebasena, tahaksin ma jagada omi mõtteid ning tundeid möödunust. Esimese päeva hommikul koolimaja uksest sisenedes, ootas mind suur üllatus-pidin kiiruga koolikoti vahetama maximakilekoti vastu välja ning tormama kiiruga õue, kus teised mind juba ootasid. Seal jagati meile kätte kaltsukast ostetud vanad, räbaldunud hilbud, mida me pidime siis ka kandma järgnevatel päevadel
) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 Riia linna asustamine (piiskop Alberti poolt) 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1219 taanlased vallutavad Tallinna 1220 rootslased vallutavad Lihula (Eesti võimsa linnuse) 1227 ristisõdijad alistavad saarlased __________ 1202 Mõõgavendade ordu loomine piiskop Alberi poolt 1208 algab muistne vabadus võitlus (Otepää lahing) 1211 Viljandi esmakordne piiramine ja ristimine 1224 Tartu langeb, mandri Eesti on vallutatud 1159 rajati Lübechi linn Isikud: 1) Albert oli saksa piiskop kes tahtis Liivlasi ristida. Lõi mõõgavendade ordu. 2) Kaupo sakslaste poolele üle läinud endine Liivi vanem. Sõdis Eestlaste vastu madisepäeva lahingus ja suri saadud vigastustesse järgmisel päeval 3) Lembitu 1212 aastal 21. Septembril langenud Liivlaste kõveim vanem
1224, kroonika on 4-osaline). Kroonika eesmärgiks oli kirja panna Liivimaa paganahõimude ristiusku pööramine, ülistab ristisõdijaid, vaenulik visamalt vastu pannud eestlaste vastu, kirjeldab mõnuga rüüsteretki Eestisse, reserveeritud suhtumine rootslastesse, taanlastesse ja Mõõgavendade ordusse. · 1215-1222 sõja II periood. Sakslaste röövretked Sakalasse ja Ugandisse. Lembitu võetakse kinni. Levala linnus vallutati. Sõlmiti rahu, ristimine Sakalas ja Ugandis. Sakslaste katselised retked Saaremaale. 1216 saadavad eestlased saadikud Polotski vürsti, Novgorodi ja Pihkva vürsti juurde (sõlmiti koostöö). 1217. veebruar koguti Novgorodis suur vägi -> liiguti Eestisse -> Pihkva vürst liitus vägedega -> piirati Otepää linnust. Riiast tuli sakslastele abivägi (3000 meest). Aga sakslased pidid ikkagi lahkuma linnusest (ka Ugandist ja Sakalast) -> Vene väest oli kasu eestlastele. Valmistuti järgmiseks võitluseks.
Leonadro da Vinci Autor: Margit Mölder Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2010 Leonardo da Vinci 15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux Noorus · Sündis 1452 a. · Kuni viienda eluaastani kasvas ema või isapoolsete vanavanemate hoole all. · Ebaseaduslik päritolu kahjustas teda suuremas eas. · Oli vasakukäeline ja võimeline maalima mõlema käega. Firenze (1469 1482) · Firenze oli üks Euroopa elavamaid ja jõukamaid linnu. · Leonardo oli Verrocchio õpipoiss. · Leonardol oli Verrocchioga sarnane "käekiri." "Sõduri pea" Pliiatsijoonistus paberil Briti Muuseom, London Üks kõige viimistletumaid Leonardo varasemaid joonistusi. http://propagander3.tripod.com/index-30.html Möirgava lõvi visand Punane kriit paberil Musée Bonnant, Bayonne, Prantsusmaa http://www.art-prints-on-demand.com/a/le...
oleks ilmselt võit koju jäänud, kuna aga ühine riik ehk riiklus puudus jäi võit napilt saamata. Kuid oma staatuse on saarlased endale kindlalt võideldes tekitanud. Aastatel 1222- 1223 toimus eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Alguse sai see jällegi Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. See sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine. Edasi järgnesid vallutused Viljandi, Tartu ning Tallinna all, kui alati olid saarlased oma vallutuste ja katsetega kõige innustavamad ning agaramad. Jällegi sõjaline vastupanau jäi kestma üle Eesti vaid kahes kohas Tartus ning otseloomulikult Saaremaal. Aastal 1227 pärast pikka ettevalmistust võetigi ette siis suur sõjaretk Saaremaale. Võitlema sunniti ka mandrilt pärit eestlasi. Klaassiledaljääl ettevaatlikult liikunud risitsõdijate vägi jõudis esmalt Muhu linnuse alla.
väe tuumikuks(spartalik elukorraldus, religioossne motiveeritus, tugev distsipliin) . 4. Ordu allutati küll piiskopile, kuida kujunes Riia piiskopiole ohtlikuks konkurendiks. Liivlaste alistumine · Mõõgavendade ordu saatis iga kevad Liivimaale laevadega ristisõdijaid. · Sakslastel õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos liivlaste vanema Kaupoga. · Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206-1207. Siis toimus ulatuslik ristimine, ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. · Hiljem kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllatki heaks: 1. Maksud ei olnud eriti koormavad 2. Nad olid olnud varemgi Polotski vürsti maksualused 3. Vastutasuks võisid liivlased arvestada mõjuka liitlasega naaberrahvaste kallaletungide korral 4. Riia linna rajanemine ja sellega elavnenud kaubandus tõi majanduslikku kasu kõigile Latgalite alistumine · 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera
- Enamasti risikujulise põhiplaaniga - Kirikus peab olema kindlasti kristluse sümbol ehk rist nähtaval kohal - Kirikus on altar, kuhu tavaliselt lihtsurelik ei lähe - Kantsel on kõrgem koht, kus peetakse jutlust ja väiksem lugemispult, mis on all. Seal loetakse ette piiblit - Kasutatakse orelit - Uutemates kirikutes on bassein, kus ristitakse uuemaid inimesi - Rikkalikult kaunistatud ja mälestusmärgid · Puhad toimingud ehk sakramentid - Üldlevinud toimingud ristimine ja armulaud. Veel kuulub hulka abiellu sakrament, surm, - Ristimine tähendab kristlaseks saamist (kokkupuude pühaveega). Ristimine tähendab kuulumist jumalale. - Konfirmatsioon on leeritamine, mis järgneb ristimisele. See toimub siis kui inimene on sirgunud noorikuks. Inimene võtab endale sellega kohustusi õppimaks piiblilugu, kirikulaule, kommete täitmist. Toimub see 10-16-aastani. - Viimase võimise käigus palutakse andeks kõikide elujooksul tehtud pattude eest
Mõõgavendade Ordu sõlmimine PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD II 1215-1221 2.1. 1215-1218 Vaenlase surve Eestlaste maakonnad 1215 Ridala rüüstamine, Sakala Lõhavere(Leole) tugevneb ristimine Lembitu Mõõgavendade ordu, *Veel püütakse liivlased ja latgalid 1215 3 maleva manööver Riia vastu vaenlane välja tõrjuda 1215 merelahing Saaremaal Uues sadamas
Kiriklikud sakramendid Kiriklikuks sakramendiks peetakse Kristuse poolt seatud püha toimingut, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. Enamikud kogudused ja kirikud tunnustatavad kahte sakramenti, ristimine ja armulaua sakrament. Lisaks neile kahele on veel viis sakramenti. Katoliku kirik tunnistab meeleparanduse sakramenti, vaimulikuseisuse sakramenti, haigete salvimise ja konfirmatsiooni sakramenti. Õigeusu kirik tunnistab patutunnistamise, vaimulikku ametisse pühitsemist, õlitamise ja salvimise sakramenti. Luteri kirik tunnistab sistimist, pihilkäimist ja armulauda. Üks ühine tunnustus erinevate uskude sakramendiks on abielu sakrament. Kristlaseks saadakse ristimise sakramendi läbi
küljes kinni hoida. · Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnimaisteks. Sunnimaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Ristiusu kiriku teke · Lääne-Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik. · Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur Milano ediktiga aastal 312. · Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. · Üks olulisemaid sündmusi frankide ristimine 5. sajandi lõpul · Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus, suurt osa etendasid ka misjonärid. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine · Kokku kestis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta. · Kateeder piiskopi jutlustamistool · Kaanon vaimulikkonna nimekiri · Piiskopi ülesanded: preestrite ametissepühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike
aastal loodi esimene kogudus Saksamaal, Hamburgis. Tänu sellele asjaolule levis baptism kiiresti Läänemereäärsetes maades. Mis on baptism? Baptism on evangeelne protestantlik liikumine, selle järgijaid nimetatakse baptistideks. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab vette kastmist; Baptismis ei ristita mitte lapsi, vaid usku tunnistanud täisealisi üleni vettekastmisega. Baptistid ei risti lapsi. Kuna luterliku ja vanakirikliku arusaama järgi ei ole ristimine mitte inimese, vaid Jumala tegu, mida vajavad kõik inimesed, on kirik praktiseerinud lasteristimist oma algusaegadest peale. Mis puutub ristimise välisesse kujusse, siis tunneb kiriku ajalugu nii vee alla kastmisega kui ka piserdamise või ülevalamisega ristimist, kusjuures põhirõhk ei ole veekogudusel, vaid Jumala sõnal ja tõotusel, millel ristimine rajaneb. Baptismis sakramente ei ole, vaid nende jaoks on ristimise ja armulaua puhul
aastal loodi esimene kogudus Saksamaal, Hamburgis. Tänu sellele asjaolule levis baptism kiiresti Läänemereäärsetes maades. Mis on baptism? Baptism on evangeelne protestantlik liikumine, selle järgijaid nimetatakse baptistideks. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab vette kastmist; Baptismis ei ristita mitte lapsi, vaid usku tunnistanud täisealisi üleni vettekastmisega. Baptistid ei risti lapsi. Kuna luterliku ja vanakirikliku arusaama järgi ei ole ristimine mitte inimese, vaid Jumala tegu, mida vajavad kõik inimesed, on kirik praktiseerinud lasteristimist oma algusaegadest peale. Mis puutub ristimise välisesse kujusse, siis tunneb kiriku ajalugu nii vee alla kastmisega kui ka piserdamise või ülevalamisega ristimist, kusjuures põhirõhk ei ole veekogudusel, vaid Jumala sõnal ja tõotusel, millel ristimine rajaneb. Baptismis sakramente ei ole, vaid nende jaoks on ristimise ja armulaua puhul
aastal loodi esimene kogudus Saksamaal, Hamburgis. Tänu sellele asjaolule levis baptism kiiresti Läänemereäärsetes maades. Mis on baptism? Baptism on evangeelne protestantlik liikumine, selle järgijaid nimetatakse baptistideks. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab vette kastmist; Baptismis ei ristita mitte lapsi, vaid usku tunnistanud täisealisi üleni vettekastmisega. Baptistid ei risti lapsi. Kuna luterliku ja vanakirikliku arusaama järgi ei ole ristimine mitte inimese, vaid Jumala tegu, mida vajavad kõik inimesed, on kirik praktiseerinud lasteristimist oma algusaegadest peale. Mis puutub ristimise välisesse kujusse, siis tunneb kiriku ajalugu nii vee alla kastmisega kui ka piserdamise või ülevalamisega ristimist, kusjuures põhirõhk ei ole veekogudusel, vaid Jumala sõnal ja tõotusel, millel ristimine rajaneb. Baptismis sakramente ei ole, vaid nende jaoks on ristimise ja armulaua puhul
20.01.2017 Anna-Maria Tomsen 10kl. Arvustus (filmi kohta). ,,Ristimine peateega" "Raha eest ei saa osta õnne ( )" see on õigile väga tuntuv vanasõna. Aga paljud inimesed unustavad sellest. Näidega võib võtta filmi ,,Ristimine peateega", millest ma kirjutan arvustust. Filmis kõik on sassis nagu lõngakera. Kui vaadata seda võib märgata ka see, et see film nagu paljud teised filmid on tehtud elust ja kõikest mis võib toimuda. Paljudel inimestel toimub elus väga palju huvitavat asju...Keegi näeb neid, aga keegi mitte. Kuidas raha võib muuta inimest? Vaatame seda peategelaste peal. Raha muudab inimest. Nii oli ka peategelastega. Noorel paaril olid head suhted oma vahel, nad tahaksid abielluda... Aga nagu me teame elu on täis üllatusi ja need üllatused väga sageli vahetavad inimest: nende iseloomu, käitumist, elustiili, rääkimis stiili, muidugi ka vaade maailmale. Seda võib näha ka ,, Ristimise peatee...
SIKHISM ELINA RIES, LEENI LÕSOV, EVA-LIISA SUVI, ELERY SALLERT Üldist Välja arenenud hinduismist & islamist; pole otseselt nende segu. Levib peamiselt Loode-Indias, aga leidub ka USAs, Kanadas & Suurbritannias. Suuruselt 5. religioon; ligikaudu 28 miljonit sikhi maailmas. Ajalugu Aluse pani 15. sajandil Guru Nanak koos veel 9 Guruga, et ühendada hindusid & moslemeid. Alates 5. Gurust positsioon päritav. Sikhide elu Sikhiks saamiseks pole piiranguid. Kohustuseks ristimine. Kohustatud lugema pühakirja. Kindlad distsipliinireeglid (viis väliselt eristatavat tunnust) AITÄH KUULAMAST!
Sikhism hinduismist ja islmamist välja kasvanud. nad usuvad karmasse. ristimine on kõikidele sikhidele kohustuslik rahvus, nahavärv jne pole oluline . sikhism on monoteistlik usk neil on keelatud alkoholi tarbimine ja suitsetamine ja mõnuained. keelatud on ka juuste lõikamine ja liha söömine. kantake turbaneid. Langar'i eesmärk - tava valmistada ja serveerida taimset toitu, tegemata vahet rasside või usutunnistuste vahel, kuigi mehed ja naised istuvad harilikult eraldi. langar toimub pärast igat jumalateenistust. kesksel kohal usk Jumala ainulisusesse. sikhide pühakiri algab sõnadega ek onkar - (Jumal on üks) sikhide pidustusi, nii usupühi kui ka kultuurisündmusi, on kahte sorti: mõne guru mälestusega seotud aastapäev ning pidustus.
*katoliku kirikut oli kritiseeritud Tulemused: *Levik teistesse maadesse *Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku 2) Millised olid olulised muudatused mida Luther tahtis ellu saata? 1. paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Ainsaks autoriteediks on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus; 2. emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine; 3. tahtevabaduse eitamine; 4. sakramendid on vaid ristimine ja armulaud; 5. kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja; 6. pühakutekultuse eitamine; 7. tsölibaadi kõrvaleheitmine; 8. kloostrite ja mungaordude kaotamine; 9. kirikuvarade võõrandamine. 3) Mida sarnast ja mida erinevat oli J.Calvini ja M.Lutheri õpetuses?. Erinevused: Luther arvas, et õndsaks saab vaid usu läbi, Calvin pidas tööd kõige tähtsamaks ja kellel on hästi läinud sellel oli võimalik õndsaks saada. Luther eitas
1219.a. rahvas ristiti ja taanlased tulid Tallinna lähedalt ja pidasid lahingu, eestlased kaotasid, taanlase laevastik Tallinnas, Valdemar II 1220.a. lõid eestlaed Lihula ligidal/vallutasid eestlasedrootslased löödi minema(eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) 1220ndakstaanlased valluanud Põhja-Eesti, sakslased Lõuna-Eesti, keskmine osa, toimus võiduristiminesüüdistati üksteist(taanlased saklasi ja vastupidi), külade juurde paigutati puuriste, et näidta, et ristimine oli seal juba toimunudnäitab, et ristimine oli maa vallutamise ettekääne 1221.a. saarlased üritasid koos rävalste, harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutadaootamatult ilmusid merel nähtavale koged(arvati, et Taani omad) 1222.a. Taani vägi, eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, hakati ehitama kivilinnust, saarlased löödi tagasi, kuningas jättis sinna oma meeskonna, lõpuks pidid ikkagi taanlased taganema ja linnus lõhuti ära 29.jaan
Albert Kivikas Albert Kivikas 18. jaanuar 1898 Suure-Jaani 19. mai 1978 Lund Eesti kirjanik ja ajakirjanik, tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Tegeles ka väliskirjanduse tõlkimisega peamiselt vene, vähesel määral ka saksa keelest Nooruses avaldas teoseid ka pseudonüümide A. Pedajas ja Mart Karus all Oli kaks korda abielus. Esimesest abielust abikaasa Gertrudiga (suri 22. jaanuar 1934) olid tal pojad Tiit ja Peep. Teisest abielust abikaasa Annaga sündisid pojad Tõivelemb, Uldenagu ja Ihameel 1944. aastal põgenes perega Rootsi, kus elas elu lõpuni Haridustee 1907 alustas kooliteed Reeguldi vallakoolis 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Keskendus kirjandusele, psühholoogiale, Põhjamaade ja üldajaloole ...
Ühiskondlik hukkamõist. 1844 j. Smith tapeti. Uus juht puusepp Brigham Young. Mormoonide asula Salt Lake City. Mitmenaisepidamine. Kristliku kaldega usk. ’’kallihinnaline pärl’’. Õpetus: kunagi elas jumal lihtsa surelikuna. Ei kolmainuõpetusele. Jumal elab planeedil Kolob. Õpetus Taevasest Emast. Inimesed elavad enne oma sündi vaimudena taevase isa juures. Lunastus ja ülendus. Pühad rituaalid: ristimine, nime andmine, võidmine, õnnistused. Vee ja leiva sakrament, templi talitus. Templiabielu ja pitseerimine, et ka teispoolsuses kokku jääda. Surnute eest ristimine. Endowment- varustus. Eesmärgiks levitada evangeeliumi sõnumit. 60 000 misjonäri. 1999 10 milj mormooni. Hierarhia, president ehk prohvet, 12 liikmeline Apostlite Kvoorum. Eestis u 500 in. 2. Ühenduskirik. Rajaja San Myung Mun ehk Moon. Sünd põhja koreas 1920. Sai kiristuselt ilmutuse. 1945 esimesed järgijad
Elizabeth I 07.09.1533-24.03.1603 Grete Nisu 2010 Printsessi sünd. Sündis 7. septembril 1533 Ema kuninganna Anne Boleyn Isa kuningas Henry VIII Isa soovis poega ja lasi Anne hukata. 10. Septembril ristimine Vanglast troonile. 15. jaanuaril 1559. krooniti 18. märts 1554 saadeti kuningannaks Westminster Towerisse. Abbey's. Inglismaa iseseisvuse kaitsmine. Vaenlased Prantsusmaa,Sotimaa, Hispaania. Lahing Hispaania `'võitmatu'' armaada vastu aastal 1588. Maadeuurijad, meresõitjad. Walter Releigh uuris
· Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang: · Kirikutalitused muutusid lihtsamaks ja odavamaks · Vähenes kiriku mõju majandusele ja poliitikale Tulemused: · Levik teistesse maadesse · Piiblid rahvuskeeltes · Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku
Miks teised evangelistid sellest midagi ei räägi? Põhjenda! 4. Madonnapiltidel näeme tihti Jeesust mängimas väikese Johannesega. Kuidas me neid lapsi eristame? 5. Kuidas kirjeldab Ristija Johannest evangelist Matteus? 6. Millest me tunneme ära Ristija Johannese renessansiajastu, kuid ka hilisema aja piltidel? 7. Millise suure maaligeeniuse piltidel on Ristija Johannes kõige vähem tõsimeelne usumees? JEESUSE RISTIMINE Piero della Francesca. Jeesuse ristimine. Rahvusgalerii, London. Kõik evangelistid peale Luuka paigutavad Ristija Johannese ja Jeesuse esimese kohtumise Rooma keisri Tiberiuse3 valitsemise viieteistkümnendale aastale. Tiberius valitses aastatel 14 37 p. Kr. Seega kohtusid kaks tulihingelist usumeest aastal 29. Jeesus oli kolmekümneaastasena vanemate kodust küll äsja lahkunud, kuid ta polnud oma kutsumuses veel päriselt veendunud. Tulihingelisest ja kirglikust askeedist4 Johannesest räägiti aga üle terve Palestiina.
Kinkige see summa poissmeeste peol peigmehele ning oodake huviga, kuidas peigmees raha kulutama hakkab kas ta hoolitseb peo vältel vaid oma soovide eest, või teeb selle raha eest välja kõigile oma headele sõpradele? Poissmeeste peo lõpetuseks võiksid peigmehe sõbrad korraldada ka tseremoonia, mille jooksul antakse peigmehele üle medal, mis tõendab peigmehe valmisolekut abieluks. Autor: Kristiine Saat Ristimine http://et.wikipedia.org/wiki/Ristimine Ristimine on kristlik kombetalitus, mis sümboolselt tähendab patu mahapesemist. Ristimine kuulub ka sakramentide hulka ning seda tunnistavad sakramendina kõik kristlikud kirikud. Ristimise lähtealuseks on pärimuslikud puhastumisrituaalid. Algset vettekastmist kasutavad alles vaid õigeusklikud ja baptistid. Teistes kirikutes kasutatakse veega piserdamist. http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=43 Mis on ristimine?
Võrdle õigeusku ja katoliku 1. õigeusk rahvuskeel katolikus ladina keel 2. õigeusus saavad kõik veini, katolikus ainult preestrid 3. õigeusus võib vallaline olla, katolikus ei tohi 4. lihavõtted õigeusus kõige tähtasam, katolikus jõulud 5.Õigeusus pinke pole, katolikus kirikus on pingid kus istuda sab võrdle katoliku ja lutheri usku 1. katolik kirik on rikkalikum kui lutheri kirik on lihtne ja odav 2.pidulik missa katolikus, lutheril lihtne 3. lutheri usus emakeelne, katolikus ladina keel 4. lutheri usus vaja 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), katolikus 5 vaja kindlasti saada sakramente 5.katolikus usus on kloostrid, lutheri usus pole kloostreid tsivilisatsioon -kõige suurem kultuuriline eneseteaduslik jaotus, mille jagavad ära keel, usk, kombed ja ajalugu.
Statistiline uurimus TKG rebaste ristimise kohta. Kirjeldus: Uurimus käib Tartu Karlova Gümnaasiumi rebaste ristimise kohta, mis toimus 27.09- 01.10.10. Peale ürituse toimumist küsisin anonüümselt 30 inimeselt arvamust ristimise kohta. Kui väga meeldis Teile rebaste ristimine? Punkte sai anda 1-10. Punktid jaotusid: 5 punkti- 2 häält 7 punkti- 4häält 8 punkti- 4häält 9 punkti- 8 häält 10 punkti- 12 häält Variatsioonirida 5;5;7;7;7;7;8;8;8;8;9;9;9;9;9;9;9;9;10;10;10;10;10;10;10;10;10;10;10;10 X(min) 5 X(max) 10 9 Mo 10 Me9 Hindepunktid Sagedus Sagedusjaotus (W) 1 punkti 0 0% 2 punkti 0 0% 3 punkti 0 0% 4 punkti 0 0%
31. 32. Reformatsioon. Vastureformatsioon. 1. Reformatsiooni põhjused ja eeldused. · Kiriku kaugenemine algkristlikest põhimõtetest · Rahvusriikide tugevnemine ja nende valitsejate püüe vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Vaimulike privilegeeritud seisund, kiriku liigne rikkus · Vaimulike kõlbeline allakäik, mittekristlikud eluviisid · Paavstide sekkumine päevapoliitikasse · Indulgentside müük 2. Martin Luther ja tema õpetus · Ainus usulise tõe allikas on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest USUPUHASTUS. · Inimene saab õndsaks ainult usu kaudu (õndsaks saab inimene mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele, selleks polnud vaja kirikut ja paavsti) · Keelata indulgentside müük (tulust rahastati Püha Peetruse kiriku ehitustöid) · Oli jäiga kirikuhierarh...
piiskop, kellel on piiramatu võim · Õigeusu ja protestantismi kõrval on üks kolmest kristluse põhiharust · Katoliikluse aluseks Piibel Katoliiklastele iseloomulik · Pühakute ja Neitsi Maarja austamine · Käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena · Altarid kodudes Sakrament Sakrament · Ehk riitus, mida Piibli järgi on Kristus ise käskinud läbi viia ning mille kaudu on kristlastele tõotatud Jumala armu · Sinna kuuluvad ristimine ja armulaud Katoliikluse alla kuuluvad · Aktseotandid · Appellandid · Böömi vennad · Hussiidid · Intergralism · Jensenistid · Kariklased · Jne Mehhiko katedraal Brasiilia katedraal Kasutatud kirjandus · http://toomkirik.ee/toomkogudus/talitused/ · http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=ii · http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
Väepealik valgel hobusel. PIERO della FRANCESCA "Kristuse ristimine" Ristkülik (maa) ja ring (taevas) jumalik kompositsioon Ringi keskmes tuvi (püha vaim) Kristus keskel Ristija Johannes paremal Inglid vasakul Looklev jõgi näitab ruumi Noored taimed uuestisünd Kõik detailid võrdse selgusega joonistatud nii esi kui tagaplaanil Õp. lk.48 KRISTUSE RISTIMINE (1445) · praegu Londonis · M munatempera puutahvlil · T Ristija Johannes ristib Kristust Jordani jões. Inglid · S Johannes loomanahas. 3 inglit- kolmainsus. Taimed uuestisünd. Tuvi. Ring- taevas. Ristkülik maa. Kuldsed kiired- jumala kohalolek. · K Kristus keskmes. Kompositsioon kolmnurgal ja ristkülikul. Esi- ja tagaplaan. Koloriit- ei muutu plaanides. Rahulik, rohekas. Kerge valguse ja varjuga modelleerimine. Täpsed detailid. Andrea Mantegna (1431-1506)
Muinasaja lõpul oli eestlane lihtne maainimene, kes ei teinud oma naabritega koostööd, vaid selle asemel käidi hoopis üksteise aladel rüüsteretki korraldamas. Eesti ala oli jagatud kildudeks, asustus üsna hõre ning ühtse riigi tekkimist ei peetud oluliseks . Tekkimas olid ka feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda. Balti ristisõda toimus aastatel 1180-1290 ning selle aja jooksul peetud Muistne vabadusvõitlus, mis oli üks sõja osadest, vahemikus 1208-1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel 12. sajandil. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai tugipunkt saksa kaupmeeste jaoks Läänemere- reisidel
1210 Ümera lahing, lõppes võiduga meile 21.09.1217 Madisepäeva lahing, Viljandi lähedal, eestlaste allajäämisega lõppes, langes Lembitu ja teisi eesti vanemaid, samuti liivlaste vanem Kaupo 1219 Taani kuningas Valdemar 2 sõjaretk Põhja-Eestisse, võidukas, Tallinna kivilinnuse ehitus, Taani võim, ristimine, 1227 sakslaste vägi üle jää saartele, muhu linnus hävitati, Saarema tähtsaima linnuse Valjala vallutamine, saarlaste ristimine 1236 Saule lahing , Mõõgavendade ordu sai leedulastelt ja semgalitelt lüüa, et ristisõda ei katkeks ühinesid mõõgavennad saksa orduga ja loodi Saksa ordu Liivimaa haru 1238 Stensby leping, Saksa ordu pidi Liivima haru tagastama Taani kuningale Tallinna, rävala, harjumaa, järvamaa ja virumaa. Tekkis Eestimaa hertsogkond. 1242 Jäälahing 1248 Tallinn sai linnaõiguse, 1290 - Samgolite alistumine 23.04
Indulgents- patukustutuskiri mida müüdi paavsti nimel raha v kirikule osutatud teenete eest Reformatsioon- usupuhastusliikumine, martin lutheri algatatudkatoliku kiriku vastane usuliikumine. Protestant- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad M.luther esitas oma seisukohad 31 okt 1517 95 teesina. Inimene sai õndsaks usu läbi mitte kiriku, tõe allikas piiber, sakramendid ristimine ja armulaud. 1524-26 - saksa talupoegade sõda 1555 - Augsburgide usurahu protestantide ja nende vahel kes uuendustega kaasa ei läinud kalvinism - jean calvini rajatud protestantlik usuvool, levis lääne europes puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja inglismaal hugenott- sama aga prantsusmaal anglikaani kirik- reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv inglise kirik, oli protestantlik, jumala teenistus sarnane katolikule 1534 kuulutas Henri 8 end inglismaa kiriku peaks. jesuiit - katoliikliku vaimuliku ordu jeesuse ühingu e jesu...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4
Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud. Siis tuli Kadri sünnipeäv, sai 70. Mitu sündmust tähistati koos sel päeval Meos Martini pojapoja ristimine, Toomas Parvi laulatuse päev. Meos Martin tahtis üle trumbata Kadrit. Külalised olid kutsutud laupäeva hommikuks. Kava oli välja töötatud, et Kadri teema hommikul, ristimine peale seda ning siis pruutpaar. Siis hakkas rahvast kohale voolama. Meos Martin sai pahaseks, kuna kohu kraam, mis kingiti, viidi Kadri aita. Ei olnud aru saada, kellele mingi kingitus mõeldud oli. Külla oli kutsutud ka uus köstler, kuna vana oli saanud surma. Kuid ta ei tulnud
köidikud tuli katki rebida. Iga inimene pidi tegema seda samm-sammult omal viisil. Katarid aksepteerisid taaskehastumise ideed. Need, kes ei suutnud vabanemist saavutada praeguses surelikus elus, said tagasi tulla mingil teisel ajal ja jätkata võitlust täiuslikkuse nimel. Seega peab aru saama, et taaskehastumine ei olnud ei esmavajalik ega ka ihaldusväärne sündmus, vaid tagajärg sellest, et kõik inimesed ei ole võimelised murdma ühe eluajaga mateeria paeluvaid ahelaid. Vaimu ristimine Katarite ühiskond oli jagatud kahte põhilisse gategooriasse: Täiuslikud ja Usklikud. Täiuslikud moodustasid katarite tuumiku, kuigi nende tegelik arv ühiskonnas oli suhteliselt väike, umbes tuhande ringis ühe korraga. Hoolimata nende vähesusest, nad esindasid katarite traditsioonide säilitavat südant, ´´tõelist ristiusu kirikut'', nagu nad ennast nimetasid. Inimene sai astuda katari usku läbi consolamentumi rituaali(vaimu ristimine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
