vaidluse. Peale seda Kreon lahkus mu ähvarduste saatel. Hiljem lossis rääkisin ka Iokastele, mis oli juhtunud ja et mind süüdistatavat oma isa mõrvas. Iokaste kinnitas, et keegi selle maa peal, ei oska ennustada. Ta rääkis mulle, et Laiosele olevat kunagi ennustatud, et ta sureb tema enda lapse käe läbi. Peale selle teada saamist, hülgas meesoma lapse ja nüüd tuli ju välja, et kuningas tapeti hoopis röövlijõugu poolt kolme tee ristil. Mulle hakkas aga midagi tuttavat selle looga seoses meenuma ning ma pärisin veel selle juhtumi ja ka Laiose enda kohta. Kõik, mida Iokaste mulle temast rääkis, tema välimus, kes temaga kaasas olid... kõik oli mulle tuttav. Sain aru, et oraakel võis siiski tõtt rääkida. Tunnistasin ka Iokastele seda. Rääkisin naine ka veel loo sellest, kuidas üks võõras mind kunagi võõraslapseks pidas. Kuidas mu vanemad - isa Polybos Korintosest ja ema Merópe Dorisest - ta hukka saatsid
Kuressaare Gümnaasium Johann Köler Kuressaare 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Lapsepõlv ja esimesed aastad maalikunstnikuna 3.Johann Köler rahvamehena 4..Johann Köler maalikunstnikuna 5.Kokkuvõte 6.Maalid 7.Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus Johann Köler (1826-1899) on Eesti rahvsliku maalikunsti teerajaja ja progressiivne ühiskonnategelane.Tema meelisalaks oli portreekunst.Tema portreteeritud isikute ring oli väga suur.Eesti talumehest Vene tsaarideni.Ta on portreteerinud ka paljusi Itaalia ja Krimmi maastikke. Köleri arvukas looming portree-, ajaloo-, zanri- ja maastikumaali alal lõi eesti professionaalsele maalikunstile kindla aluse, millele järgnevad kunstnike põlvkonnad võivad julgesti toetuda.Johann Köler oli esimene eestlane, kes sai tollase parima kunstihariduse ta lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia, millele lisandus mitmeaastane enesetäiendus Euroopas reisides. Ta tegi hiilgavat karjääri: oli sama k...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv VIRSIK, NEKTARIIN JA PASSION Referaat Toiduaineõpetuses Pärnu 2010 VIRSIK ladina keeles: Prunus persica inglise keeles: peaches vene keeles: itaalia keeles: pesco prantsuse keeles: pêcher soome keeles: persikka rootsi keeles: persika saksa keeles: Pfirsich Kirjeldus Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 34 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju Nende jaoks, kelles virsiku karvane pind külmajudinaid tekitab, püütakse aretad...
Jumal peaks olema naine Ivar Sild Jürgen Rooste, Sonetid. Taanilinn 1999. Kui on üleüldse raamatuid, millest võiks lõputult teisast kirjandust ehk kriitikat paberile panna, siis just see. Häda ongi, et Rooste esikkogu on nii mitmekihiline ja särav raske kuskilt alustada ning millegagi hõlmata. Kuna ma ei ole teab mis hea esseist ega teadlanegi, siis märgistan oma mõtted lihtlugejale mõistetavast ajaüldisest, keelekasutuse ning muud olulised ja teoreetilised targutused jätan pädevamatele. Tunnistan ausalt, et mul osaks õnn tunda luuletajat isiklikult, seega hindamine vaevalt objektiivne on. Kui Karl-Martin Sinijärv vaimustus Jürgenist vaid õhukese raamatu põhjal, nõnda mina hoopis rohkem teadlikuna noormehest endast ja lugenuna vähemalt kolm korda enam ta värsse. Ma arvan, et selline ettekiitmine on lubatud, sest tegelikult näitab juba "Õlekõrre" sarja kuuluminegi teatavat kvaliteeti. Sarja kujundus on minimalistlik ja kena ning sisug...
kindlasti tema enda tehtud. Tööd on väga elavad, natuek idealiseerivad, looduslähedased, maalimisel vastandas tumedat-tõmmut meest, pehme vormikas hele naine, maalimislaad hästi vaba, kohati jõuline, mänglev, maalide peal väga palju tegelasi, aga kõik on hästi kompaktsed, temaatika: mütoloogia, kaasaegsete portreed, religioon. Tähtsamad tööd: "Helene Fourment" portree, "Kolm graatsiat"; "Dionysose pidustused"; "Kristus ristil. Odalöök"; "Leukippose tütarde röövimine"; Rembrandt (1606-1669): Sai samuti hea hariduse, elas kuni 18 eluaastani Amsterdami lähedal, siis läks sinna, avas seal oma ateljee, "autoprotree Saskiaga"; oli väga edukas, palju tellimustöid, noorpõlve edukamaid töid oli "Doktor Tulp ja anatoomia"; "Aabram ohverdab Iisakit"; pärast naise surma maalimisviis muutus, tekkis selline hingeline sügavus,
Minu enda tehtud luuletused!!! 1. Jeesus sinu eest kord elu andis , rippus ristil pimeduse sees. Sinu patud kik siis lunastas ja andis , ennast ra , igavese elu veeks. Neid on kolm sa tea ja samas ks , Isa , Poeg ja Phavaim. Kui Neid had , kui neid nuad , antakse ka sulle ettetundmis Aim. Inimhing , kes plgab Taevaisa , teda ootab haud ja surmatee aga mina otsisin ja leidsin , Jeesus kitsas aga ainus ige tee! Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed. Hbi , valu jb te ktte , teie pisaratest Isa Jrve teeb. Autor: I. Viilver 2. Julud Juluvana teel on siia;
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide v...
Mošee on pühakoda. Minarett on saledad kõrged tornid, mis kuuluvad tavaliselt mošeede juurde. Mihrab on poolkaar mošeedes, mis on suunatud Meka linnas asuva Kaaba Templi poole. Medrese on ehitustüüp, mis ühendab mošee ja teoloogilise õppeasutuse. 21)Mis on romaani stiili põhiliseks tunnuseks? Ümarkaared. Massiivsus. 22)Mille poolest erinevad kreeka ja ladina rist? Kreeka risti harud on ühe pikkusega, ladina ristil aga on üks haru teisest pikeme. 23)Nimeta gooti stiilis ehitiste kaks kõige olulisemattunnust! Teravkaar. Roidevõlvid. 24)Nimeta gootistiili kolm etappi! Varagootika – 12.sajandi teine pool. Kõrggootika - 13.-14.sajand. Hilisgootika - 15.-16.sajandi esimene pool. 25)Nimeta Tartu olulisemad gootistiilis ehitised! Tartu Jaani kirik. Tartu Toomkirik. 26)Milline oli tähtsaim Hiina kiviehitis? Kirjuta ehitusaeg ja mõõtmed!
Omaealiste sõpradeta üksikut tüdrukut kasvatasid peamiselt vanaema ja ema. Laps oli iseseisev ja fantaasiarikas, õppis juba kolmeaastaselt veerima ning luges edaspidi kõike, mis kodust, naabertaludest, koolist või külaraamatukogust kätte sai (Victor Hugo ”Hüljatud”, Romain Rolland’i ”Jean-Christophe”, Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno…). Ühtlasi püüdis ta ka ise kirjutada ja tundis varaküpsena igavust alg- ning põhikoolis Ristil (1954– 1959), Kalmetul (1959–1963) või Viljandis (mõni kuu 1962). 1965–1967 õppis meie tärkav lüürik Tallinna kaugõppekeskkoolis, töötades veel kõrvalt raamatukoguhoidja ja arhivaarina. Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt. Diplomaadi abikaasana on Viivi Luik elanud 1993–1997 Helsingis, 1998–2003 Roomas ja 2004 New Yorgis. 4 Tunnustused
Elulugu. Dalí sündis Prantsuse piiri lähedal asuvas Figueresi linnas. Tema isa Salvador Dalí i Cusí oli advokaat ja notar, kelle rangele kasvatusstiilile vastandus tema naine Felipa Domenech Ferrés. Just Dalí ema oli see, kes poja kunstikatsetusi julgustas. Dalí oli peres teine laps, kuid tema samuti Salvadori nime kandnud vend suri enne Dalí sündi. Kolm aastat noorem õde Ana María kirjutas aga 1949. aastal oma vennast raamatu. 1916. aastal, kui Dalí koos kohaliku kunstniku Ramon Pichot’ga suvepuhkust veetis, avastas ta enda jaoks moodsa kunsti. Järgmisel aastal korraldas Dalí isa poja söejoonistustest koduse näituse. Esimene avalik näitus toimus 1919. aastal Figuerese teatris. Veebruaris 1921 suri Dalí ema rinnavähki. Salvador oli siis 16-aastane ning on hiljem sündmust kirjeldanud kui oma elu suurimat vapustust. Dalí isa abiellus hiljem oma naise õega. Kuna Dalí hindas oma tädi väga, ei olnud sündmuste selline käik talle vastumeelne. ...
Kuningas Oidipus Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu ka...
Renessanss madalmaades PIETER BRUEGEL vanem (u. 1525-1569) Suurim madalmaade meister, hüüdnimega Talupoegade Bruegel (armastas eriliselt talupoegade elu kujutada). Üks suurimatest realistidest kunstiajaloos, peenmaalitehnikust olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Br...
15.sajandi lõpus Madalmaade realismi mõjutused. 16.sajand on tormiline, sest on reformatsioon, usulised vastuolud ja talurahvasõjad. Kiire kultuuri areng, kunst saavutab õitsengu. Kunstnikud ühendavad hilisgootika, madalmaade realismi ja Itaalia renessansi kohaliku traditsiooniga. Kunst huvitub inimeste omapärast ja tundeelust. Kunst on isiksustatud. ' Matthias Grünewald- looming gooti ja renessansi üleminekul, mõlema mõjutused. ,,Isenheimi altar"- tiibaltar, tume meeleolu- kristus ristil, maarja ja johannes. Meeleolu on gootipärane, aga kujutamine valguse ja varjuga on renessansilik. Kinniselt on altar sünge, lahtiselt on meeleolu rõõmus. Grünewald pole maailma jäljendaja, vaid lähtub oma tunnetest. Albrecht Dürer- kõrgrenessansilik kunstnik, graafik, teadlane, arendas erinevaid graafikatehnikaid. Elas ka itaalias. Ühendas saksa, itaalia ja madalmaade kunstitraditsioonid. Peab oluliseks seost teadusega , maalikunsti aluseks on mõõtmisoskus
Helme Maarja kogudus Referaat Sissejuhatus Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issandaihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Praegu on Helme Maarja kogudusest alles ainult varemed, kuid koguduse ülesannet täidab Helme kihelkonna peakirik ehk endine Vennastekogudus ning see asub Tõrva linnas. Koguduse õpetajaks on Arvo Lasting. Helme Maarja kogudus Ajalugu Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Poola revisjonide puhul 1590. ja 1599. aastal mainitakse, et suurem, st kihelkonnakirik oli saksa kirik ja väiksem kabel eesti kirik. Vene-Liivi sõja ajal sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, all...
Erinevalt katoliku kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje eelisarengut. Kesksel kohal on liturgia (kirikulaulud, ikoonid) ja kandvaks jõuks on munklus ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine. Õigeusklike on maailmas 160 miljonit inimest. (Religiooniturism 2014) 2.ÕIGEUSU KIRIK Õigeusu kirikud paistavad silma, kui väga kirevate ja värvikatena. Nende kirikute arhitektuuris kasutatakse sibula kujulisi kupleid, ristil on üks või kaks lisapõikpuud, ikoonide ees kummardatakse, iseendale lüüakse risti. 4 Õigeusk ei tunnista pärispatust mõjutamata eostumist (Lugu Maarjast ning Jeesusest). Pärispattu peetakse kõikidele inimestele loomupäraseks kurjusekalduvuseks. Kuid siiski õigeusklikud usuvad, et Maarja jäi pärast eostamist jätkuvalt neitsiks ning oli kogu elu ilma patuta. (Gabriel,T., Geaves,R. 2008:27)
Sissejuhatus Sürrealism on 20 saj. kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Efektse, kohati lausa sokeeriva loominguga kaasnesid elegantselt sõnastatud spekulatiivsed teooriad, skandaalsed väljaastumised ja lärmakad manifestatsioonid. Kõik see on andnud põhjust väga erinevateks suhtumisteks sürrealismi, kuid vaieldamatu on tema mõju kogu meie sajandi edasisele kunstikultuurile. Sõjast põhjustatud psühholiigiline sokk jätkas oma toimet ka 1920.a. , leides väljundi mitmesugustes irratsionalistlikes õpetustes. Prantsusmaal kujunes moefilosoofiks Henri Bergson, kelle põhimõisteks oli ,,intuitsioon". Tema filosoofias oli eriline koht kunstiloomel kunstis nägi ta kõikehõlmavat tunnetusvahendit, mis tema käsutuses olevate võimalustega on suuteline väljendama subjektiivseid seisundeid. Kunstipraktikale vahetumat teoreetilist alust pakkus see-eest teine tol ajal populaarne õpetu...
· Saint Chapelle · Reimsi katedraal · Amiens'i katedraal · Beauvais' katedraal · Mont Saint-Micheli klooster Inglise gootika · Kirikud pikad, madalad, taandunud tuigisüsteemiga · Rikkalikult kaunistatud läänefassad varjab kiriku struktuuri · Nelitise kohal kõrgub võimas torn. NT Westminster Abby, Salisbury katedraal, Yorki katedraal, Kings College Itaalia gootika · Milano katedraal · Doodzide palee Kesksed - Kristuse ja Neitsi Maarja kujutamine · Krutsifiks - Kristus ristil · Pieta - Neitsi Maarja surnud Kristusega süles Renesanss: 14.saj eel-........................ 15.saj vara- RENESSANSS 16.saj kõrg-...................... Itaalia arhitektuur 15.saj, Õ lk 36-39 · Firenze - Tähtsaim Euroopa kunstikeskus (eelrenessanssil) Filippo Brunelleschi · Peatakse tsentraalprespektiivi leiutajaks Tsentraalprespektiivis kõik vaatesuunda tähistavad jooned näivad
Profaanarhidektuur o Põnevaima osa moodustavad linnused. Kuna olid kindluskirikud olid need väga paksude seintega. Linnuse oluliseim osa- müür ja tornid. Ehitati kõrgemale, järve või jõe kaldale, et loodust kaitsena kasutada( raskem juurdepääs). KUJUTAV KUNST Väga omapärased ja rikkalikult esindatud. Seotud kirikutega ja arhidektuuriga. o Varaseim näide Saksamaalt, 10.saj, Gero rist (kristus ristil temaatika, krutsifiks) Hildeshaimi kiriku ustel on reljeefid, mis kujutavad piiblistseene. Kuna inimesed ei osanud lugeda ja ladina keelt ka eriti ei mõistnud olid reljeefipildid väga olulised, et inimesed saaksid aru, mida neile räägitakse. Sümboolika oli väga oluline( võtmetega kujutati Peetrust, karjasena Kristust) nimetatakse vaeste piiibliks. Reljeefid olid ka kapiteelidel.
paljudele osaduse ülestõusmises, ennekõike neile, kes joovad armulaual tema verd(veini). Jeesuse hukkamist kurjategija kombel on sageli tõlgendatud kui tema soovimatust olla kuningas, hoolimata kroonist, sest ta oli nii Jumal kui inimene. Jeesus võidab surma ja teda on nähtud noore väejuhina, kes juhib oma rahva võidule; selles lunastuskontseptsioonis kutsutakse teda ladina keeles Christus Victor. Jeesuse sõbrad ja perekond teadsid, et ta suri ristil. Enamik jüngritest põgenes, kuid naised jäid risti alla, kuni ta suri. Nad olid hämmastunud, kui Jeesus ilmus nende ette peale surma äravõitmist. Jeesust kujutatakse hoidmas punase ristiga lippu. See on ülestõusmise sümbol ning sageli lehvib see pühapäeviti kirikus. See on ka Püha Jüri lipp. Kirik koosneb neist inimestest, kes vastanud Kristuse kutsele jätkata maailmas tema tööd. Nad järgivad tema eeskuju õpetades, jutlustades ja teisi teenides, eriti neid, kes
Võime sellest aru saada kui tõsiasjast, et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Autori sõnadest võib välja lugeda, et on olemas ainult üks ainus kristlane ning temagi suri ristil. Olen ka ise ristitud, seega oli veidi keeruline seda teost lugeda. Tundus nagu püüaks autor lugejaid kristlusest eemale viia. Mõned väited usu kohta olid arusaamatud. Üldse polnud põhiprobleem sõnastatud piisavalt selgelt, seega tundus, nagu oleks seal rohkem kui üks lahendamatu seik. Nietzsche mõistis kristlust päris karmilt kohati hukka, see tekitaks minus veidi vastakaid tundeid. Igal inimesel on õigus teha oma elus ise valikuid. Pole õige kellelegi
Ühelööviline kirik rajati ilmselt 13. sajandi teise poole algul. Kaarma kirik, kui uue võimu ja ideoloogia tugipunkt, ehitati muistsesse asustuskeskusse, saarlaste maalinna vahetusse lähedusse. Võimalik, et see ehitati pärast saarlaste 1260.a ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruselisest käärkambrist koori põhjaküljel. Esmakordselt Saaremaal võeti siin kasutusele tugipiilarid (neist on enam - vähem algkujul säilinud kaks idapoolset kiriku põhjaküljel). Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar ning hoone põhjaseinas paikneva külgportaali romaanipärane lehtdekoor annab tunnistust romaani stiili mõjule. Peamiselt naiste sissepääsuna mõeldud külgportaal paiknes põhjamaa katoliku kirikuis tavaliselt lõunaseinas, siin erandlikult põhjaseinas. Hiljem kinni müüritud portaalil on omapärane kolmikkaarekujuline ava. Teravkaarne peaportaal lääneküljel on aga iseloomulik juba gooti stiilile. Koor...
EKSOOOTILISED PUUVILJAD Avokaado Kirjeldus Pehme kreemja ja maheda pähkli maitsega avokaado on suurepärane vili. Viljad kasvavad kõrgete (8-9 m) puude otsas. Taime nimi on ameerika pirnloorber. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani, Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu. Avokaado pärineb algselt Kesk-Ameerikast (Mehhikost), kuid teda kasvatatatakse nüüd enamikus troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Euroopasse tuuakse avokaadot peamiselt Iisraelist. Ostmine Praegu on avokaado müügil aastaringselt peaaegu samasuguse enesestmõistetavusega kui õunad ja pirnid. Viljad korjatakse alati poolvalminuna. Kui ostame neid poest, on nad endiselt pooltoored, kuid valmivad toasoojuses paari päev...
hinge tähis. Sellest uskumusest lähtus hiiepuude austamine (ühinesid esivanemad, inimene ja taevas). IDEE MÕTE MÕISTUS. Tee taeva ja maa vahel. Nimetused isa, esiisa, isake taevas. üles suunatud vertikaal seos tulevikuga, edasiminek. alla - Tagasiminek maa ja esivanemate juurde, eilne. Rist - oluline nõiamärk, samaaegselt surm ja igavene elu. Ristimärgile on eestlased läbi aegade omistanud erakordset väge ja võimu. Rahvatraditsioonis oli ristil kaitsev tähendus, ühtlasi on ta ka üldise õnne märk. Paljud rahvakultuuriuurijad näevad risti märgis päikese sümbolit- säravat päikest näeb inimese silm kiirtekimbuna, mille võib taandada ristiks . Diagonaalristi võib võtta aga ka kui korrutamist näit. muudab hea mitmekordseks. Kaitsev ja hoidev rist (noorema rauaaja käevõrud, sõled) hinge kaitse . Ristimärk oli võimsaks rohuks haiguste ja vigastuste vastu. Rist tõmmati ümber haava ja seitsmekordselt (maagiline
Joseph Haydn Klassitsismiaja muusika 18. sajandil kujunesid muusikas, eriti instrumentaalmuusikas välja erinevad vormid. Hakati kasutama teistsuguseid väljendusvahendeid. Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega, sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid...
8 · Lühikese Jala värav ; · Pika Jala värav. 9 1.3.1 Näited mõningatest väravatest Harju värav Esmakordselt mainiti väravat 1361. aastal Sepaväravana (Harju tänav kandis sellel ajal nime Sepa või Seppade tänav). Harju tänav oli keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatiste osa, mis asjus praeguse Müürivahe, Rüütli ja Harju tänava ristil ning praeguse Vabaduse Foto nr 5. Harju värav väljaku ja Müürivahe tänava vahelisel Harju tänava alal. Harju värava peatorn oli neljakandiline ja viie korruseline.. Tema põhiplaani suurus oli 9,8×8,8 m ja kõrguseks 21 m. Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus Viru väravad Viru Väravad ehitati 14. sajandil,
Keha element (pisike osa) massiga m, asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsmomenti I=mr 2. Keha kui terviku inertsmoment leitakse keha osade inertsmomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsmomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm kordameeter ruudus (1kg*m2) Akustika - füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli iseloomustab kõrgus, tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil. Helid jaotatakse: lihthelid e toonid; liithelid (madal sagedus + täisarv korda kõrgemad ragedused); mürad (ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks [I0(1000Hz)= 10-12W/m2] . see sõltub aga subjektist ja sagedusest. Valulävi on heli intensiivsus mille juures tekivad kuulmis kahjustused (I=10W/m2).Heli valjus (L) 1 detsibell on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille intensiivsuse ja 0-nivoole vastava intevsiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10
Peter Paul Rubens Jõhvi 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Elukäik 1 4. Elukäik 2 5. Looming 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Tema kuulsamad maalid on · "Kristuse ristilt mahavõtmine" (1612; Antwerpeni katedraal) · 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Henri IV abikaasa kuninganna Marie de' Medici ülesandel 16211625 naise elu kujutavad pildid on barokk- kunsti suurimad meistriteosed. · "Jeesuslapse kummardamine" · "Viimane kohtupäev" · "Õlgkübar" (1626; Susanna Fourment) · Kolm graatsiat. 1639 · Maria Medici sabumine Marseille'sse · "Autoportree Isabella Brantiga" (1609) · ,,Kristus ristil" (1609-1612) · "Maa ja vee liit" (1615) · ,,Lõvijaht" (1615-1618) · ,,Amatsoonide võitlus" (1618-1620) · ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine" (u 1620) · ,,Leukippose tütarde r...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Iseloomulikud riitused - poiste ümerlõikamine(mõnes kohas ka tüdrukute) 3-13 aastaselt, abielu(avalik pidu, kuni 4 naisega), surnuga tegutsemine(viimastel tundidel loetakse 36. suurat, pestakse, pannakse valged riided selga, matus kodus või mosees, pannakse niisama hauda, maetakse päikeseloogangul samal päeval või järgmisel hommikul) Sümbolid tähed ja kuu Kristlus Lunastusõpetus Inimene palub oma patud andeks. Lunastus on tegelikult Kristuse surm ristil, ta lunastas kõikide inimeste patud. Kogudus on vaimulikud ja ilmikud. Regulaarsed jumalateenistused enamjaolt pühapäeviti. Inimesi ristitakse Iseloomulikud tunnused Monoteistlik. Armastus oli tähtis ja kolmesuunaline: armasta jumalat, teist inimest ja iseennast. Peasuunad Rooma-Katoliku kirik, Õigeusu kirik, Luterlus, Nelipühilased Pühakiri - Piibel Rajaja tekkis Jeesus Kristuse tegevustulemusena. Pühad paigad Vatican, Kolgata mägi.
ruumidest. 1944 aasta septembri alguseks oli admirali üleskutsete peale Kiviloo mõisa kogunenud vaid umbes 500 meest. Kõik senised lootused olid purunenud põrmuks. Pitka löögiüksus avaldas vaenlasele vastupanu Tartu maanteel Vaida lähistel ja Soodla silla juures Kehras. Üks ägedamaid lahinguid toimus aga Keilas ja kestis ühtekokku ligi 3,5 tundi. Tallinnas, Nõmme turuplatsil lasksid Pitka mehed puruks kaks vaenlase tanki. Tema löögiüksuse mehed avaldasid vastupanu ka Ristil ja Märjamaa lähistel. Admiral J. Pitka edasine saatus on jäänud tänaseni selgusetuks. On olnud arvamusi, et peale ebaõnnestunud katset 1944. aasta septembris, kui Eesti oli juba täielikult punaarmee poolt vallutatud, Eestist lahkuda, tegi see tulihingeline, kuid nüüd juba vana ja väsinud mees oma elule lõpu. Johan Pitka ausamba avamine Staabi ja toetuslaev "Admiral Pitka" Kasutatud kirjandus: Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Pitka http://www.hot
El Greco Referaat 2007 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Elulugu...............................................................................................................................4 Looming.............................................................................................................................5 Tähtsamad teosed.............................................................................................................. 8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.................................
Ta tegutses Mainzis, Frankfurtis ja Aschaffenburgis. Grünewald on esmajoones maalija, pearõhku oma töödes paneb ta värviprobleemidele ja valguse kujutamisele. Iseloomulik on Grünewaldi kunstile suur ilmekus, tunnete kirglik ning haarav väljendus ja vapustav, traagiline paatos. Grünewaldi peateos on kuulus Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis u.1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil. Nagu viirastus esineb siin ristilöödud Lunastaja heledasti valgustatud figuur öise taeva foonil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Ristist vasemal põlvitab ahastav Maarja Magdaleena, kelle kõrval seisab punases rüüs jünger Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Paremal pool seisab rahulikus poosis Ristja Johannes; ta näitab Kristuse figuurile, nagu tahtes öelda, et ta ettekuulutus on täide läinud.
Stroma kiht Endoteeliumi kiht Super Lasik/ Wavefront Lasik Võimaldab teha silma korrektsiooni inimestele, kellel on lühinägevuse või kaugnägelikkuse reskemad vormid või erinevad kõrge järku aberatsioonid. Soovitatakse inimestele kelle eluviis, amet nõuab väga hea nägemise kvaliteedi. Tähtsamad asjad on: adaptatsioon pimedus, nägemuse teravus, kontrastiline tundlikkus, hämarasuses nägemine. Laserite mõju parameetrid uuritakse omapärase ristil nimega Wave Scan (Laine frondi analüsaator). Arvestab iga inimese silma ehituse iseärasusi, arvutab ja modeleerib maksimaalse täpsusega parameetrid laseri jaoks, mis kompenseerivad kõik olevaid moonotusi. Sarvkesta ehitus Epiteelia kiht Bowmani membraan Stroma kiht Endoteeliumi kiht Super Lasik. Eelised Kõrged nägemise karakteristikud. Nägemuse teravuse võimalik saada kuni 1,0 D. Uue sarvkesta kuju modeleeritakse iga inimesle
Esineb nii ühelöövilise kiriku kui ka kolmelöövilise kodakiriku tüüp. Tavaliselt on neil torn; nüüd saavad torni mõned varem tornita olnud vanemad kirikud. Nagu XIII-XIV saj kirikud, täitsid hilisgooti kirikud mõnikord kaitse ülesandeid. Oma ehitusviisilt on mõned Põhja-Eesti maakirikud väga lähedased Tallinna ehitistele ja neid võib lugeda Tallinna arhitektuurikoolkonna mälestisteks. XV-XVI saj on ehitatud kirikud Keilas, Kosel, Ristil, Kuusalus, Rakveres, Kadrinas jm. Lõuna-Eestis on mõned maakirikud säilinud ümberehitatud kujul (Rannus, Karulas, Põlvas, Puhjas). Keskaja ühiskondlikke hooneid on säilinud ainult Tallinnas. Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda, mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn.
ülekandumine veime lunastamiseks. Kollektiivse abistamise peamiseks vormiks pulmades oli rahakorjamine. Pulmarahvalt noorpaari heaks rahakorjamise komme sai ilmselt laiema ulatuse alles 19. sajandil seoses jõukuse kasvuga külas. Rahakorjamise viise tunti mitmeid ja ja sageli kasutati samas pulmas mitut. Kõige üldisem, ent ka kõige uuem rahakorjamise kommetes oli rahakogumine viinaga pärast veimede jagamist. Taval on lokaalselt erinevad nimetused. Loodepoolses Eestis (Jüris, Ristil, Hageris, Noarootsis, Kullamaal, Lääne-Nigulas, Vigalas) oli tava nimetuseks pealisjoot. Edela-Eestis (Audrus, Pärnu-Jaagupis) tunti kommet laua otsa viimisena. Tartumaal nimetati seda terviseviina joomiseks ning Viljandimaal pruutviinaks... Ülemaaliselt tuttavaks rahakorjamise kombeks oli põrandapühkimine: noorik pandi põrandat pühkima, kusjuures pulmalised kogu aja jooksul mööda põrandat käisid ja uusi õlgi põrandale tassisid. Õlgede sisse olid pulmalised aga raha loopinud
Millal ja kelle poolt allkirjastati dokument, mis arvas protestantlikud kirikud välja Roomakatoliku kiriku mõiste alt "kirik"? 1517. 47. Loetleda judaistliku juutluse etteheited kristlusele. 1. Juudid usuvad, et teine inimene ei saa lunastada teiste inimeste pattusid. 2. juudid usuvad, et meie ei vaja vereohvrit (silmas on peetud Jeesuse vereohvrit ristil) pattude andeksandmiseks. 3. Juudid usuvad ,et Jeesus ei olnud Messias. 4. Juudid usuvad, et Jumal vihkab inimeste toodud ohvreid. Kes suri ristil? Kas see oli Jeesus kui Jumal või Jeesus kui inimene? Kui see oli Jeesus kui Jumal, siis juudid ei usu, et Jumal võiks surra. Kui see oli Jeesus kui inimene, siis oli kõikide kristlaste jaoks Jeesuse surm kui inimese surm, kui inimese poolt toodud ohver. 48. Miks juudid ei tunnusta Kristust Messiana? Jeesus ei täitnud juutide arvates prohvetite poolt ettekuulutatut. Jeesuses ei kehastunud Messialikud omadused. Kristlaste poolt valesti tõlgitud Vana Testamendi teksti osad. Judaism tugineb
Millal ja kelle poolt allkirjastati dokument, mis arvas protestantlikud kirikud välja Roomakatoliku kiriku mõiste alt "kirik"? 1517. 47. Loetleda judaistliku juutluse etteheited kristlusele. 1. Juudid usuvad, et teine inimene ei saa lunastada teiste inimeste pattusid. 2. juudid usuvad, et meie ei vaja vereohvrit (silmas on peetud Jeesuse vereohvrit ristil) pattude andeksandmiseks. 3. Juudid usuvad ,et Jeesus ei olnud Messias. 4. Juudid usuvad, et Jumal vihkab inimeste toodud ohvreid. Kes suri ristil? Kas see oli Jeesus kui Jumal või Jeesus kui inimene? Kui see oli Jeesus kui Jumal, siis juudid ei usu, et Jumal võiks surra. Kui see oli Jeesus kui inimene, siis oli kõikide kristlaste jaoks Jeesuse surm kui inimese surm, kui inimese poolt toodud ohver. 48. Miks juudid ei tunnusta Kristust Messiana? Jeesus ei täitnud juutide arvates prohvetite poolt ettekuulutatut. Jeesuses ei kehastunud Messialikud omadused. Kristlaste poolt valesti tõlgitud Vana Testamendi teksti osad. Judaism tugineb
Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherentsete lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Helilained.Akustika elemendid Akustika - füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus, tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil. Helid jaot: lihthelid e toonid ;liithelid (madal sagedus + täisarv korda kõrgemad sagedused); mürad (ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks 10-12 W/m2 See sõltub aga subjektist ja sagedusest. Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo, mille int ja 0nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10. L=10logI/I 0(dB) - heli valjuse ja intensiivsuse vaheline seos.
Koostas: Meris Tammik ([email protected]) KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST ABIKS KULTUURISÜNDMUSTE KAJASTAMISEL Mis on kultuur? Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid (hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne). Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule (või inimgrupile). Erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris) nimetatakse subkultuuriks. Mõistet kultuur võidakse kasutada ka kitsamas tähenduses kultu...
SISUKORD 1.Üldinfo lk 3 1.1 Üldtutvustus lk 3 1.2 Looduskeskkond lk 4 1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, ...
Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Kristus ristil - krutsifiks Aadama ja Eeva paradiisist Kain tapab Aabeli. Reljeef väljakihutamine Reljeef piiskop Bernwardi ustel piiskop Bernwardi ustel Väga elavad on reljeefid ühel varasemal romaani kunsti teosel - nn. piiskop Bernwardi väravatel St. Michaeli kirikus Hildesheimis Saksamaal
Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja...
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna kesk...
· Zierbaras(1598-1664)- Realistliku laadiga askeetlik põhitoon. · Madalmaad: Ei moodustanud enam poliitilist tervikut, jagunes kaheks. Kalvinistlik Holland- põhjas ja Katoliiklik Lõuna- Holland- Hispaania. Kunstilaad on kardinaalselt erinev. · Belgia e Flandria. · Peter Paul Rubens(1577-1640)- Iseloomustab lopsakus, jõulisus, tunnene maksimaalne väljendamine. Naised olid äärmiselt lopsakate vormisega. Kolm graatsiat. Rubenslikud naised jõulised. Tuntuim maal Kristus ristil. Kristuse ristiltvõtmine. Leukippose tütarde röövimine. 1621- 1630 sooritas terve rea reise, kus esindas Madalmaid diplomaatiliselt Hispaania kuninga? Ülesanne? Telliti kunsti. Pildiseeria Marid de Medici ülesandel. 1630 abiellus leseks jäänud Rubens 16 aastase tuntud iluduse Helen Tourment'iga, kellest on teinud palju portreesid. Portreede paremik. Pildid tema poegadest. · Anthony van Dyck(1599-1641)- Rubensi õpilane. Itaalias käik ja eriti Tizian on teda eriti mõjutanud.
tähte INRI, mis on lühend ladinakeelsetest sõnadest Iesus nazarenus rex iudaeorum Jeesus naatsaretlane, juutide kuningas.) Seesugune väljend riivas ja solvas juudi rahvast. Paljud möödujad, kes seda lugesid, tundsid, et see haavab neid. Preestrid püüdsid Pontius Pilatust veenda sõnastust ümber tegema, nii et sealt loeks välja ainult, et Jeesus ise oli ennast juutide kuningaks nimetanud. Aga Pilatus, kes oli kogu sellest loost juba tüdinud, keeldus kirja muutmast. Jeesus vaevles ristil pikki tunde ja heitis hinge õhtu hakul. Seda päeva nimetavad kristlased Suureks Reedeks ja see on üleüldine leinapäev. Sel päeval on kohatu tantsupidusid ja muid lõbusaid üritusi korraldada. Õhtul läks Jeesuse hea tuttav Arimaatia Joosep paluma Pilatust, et tal lubataks sõbra surnukeha ristilt maha võtta ja juudi kombe kohaselt maha matta. Belgia linna Antverpenisse sattudes astuge kindlasti sisse ka katedraali. Siin saate imetleda
[1] Väidetavalt saanud Assauwe torn nime karjus Assauwe ehk Asso järgi. 19. sajandil asus selles hobusetall. Hiljem kolis torni konservatoorium ning 1934. aastast tegutseb Assauwe tornis ja sellega seotud hoones Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.[2][1] Assauwe torni torni aadress on Müürivahe 12. Selle taga asub sisehoov: Asso õu ehk Karjase hoov.[1] Harju värav Harju värav oli keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatiste osa, mis asus praeguse Rüütli, Müürivahe ja Harju tänava ristil ning Müürivahe tänava ja praeguse Vabaduse väljaku vahelisel Harju tänava lõigul. Kunagise Harjuvärava peatorni asukohal on praegu kahel pool Harju tänavat hooned Harju nr. 13 ja 6. Tallinna linnamüüri Harju värava ristlõike kujutis, Rein Zobeli 1980. aasta rekonstruktsiooni alusel Harju väravakompleksi kulusid ka värava ees asunud Harju värava eesväravate kompleks - 2-3 paari väravatorne koos neid ühendavate müüridega. Ajalugu Esmakordselt mainiti väravat 1361
7. Auto hoiulevõtt 5/24h 8. Remonditööd 22/h 9. Käigukasti õlivahetus: automaatkast koos dünaamilise läbipesuga 100 (lisaks õli ja filter); manuaalkast 50 (lisaks õli ja filter) 10. Auto diagnostika - 20/h Kliendi töökojas (mitte ooteruumis) viibimise lisatasu on 20%! Tooteid ja teenuseid vajavad autoomanikud, nii eraisikud kui ka ärikliendid selleks, et nende auto oleks sõidukõlbulik. Teenust juba pakutakse turul, kuid Ristil oleks see esimene remonditöökoda, kus töid teostavad vastava väljaõppe saanud mehaanikud, kes tagavad teie sõidukile korraliku hoolduse ja garantii. 8.2 Tootearendus Ettevõttet on plaanis arendada, lisades ajapikku juurde erinevaid remonditöid, mida algselt pole võimalik olnud teha. Uuendame pidevalt diagnosikaseadmete ja muu tehnika tarkvara. Ideid võtame konkurentidelt ja teistelt firmadelt, kellega on meil sarnane tegevusala. 8.3 Konkurentsieelised
Viljandi lossipark. · Park on oma nime saanud ordulossi varemete järgi .(is named after the ruins of the order castle) · Kui linn 19. saj. teisel poolel kasvas, tekkis vajadus puhkeala järele. 1863.a. saadi mõisalt õigus lossimägesid kasutada.(When the town started to grow in the second half of the 19th century the need for a recreational zone arose. In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. · Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele. · XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjama...
vahel. Uus eelvärav ehitati saleda lääne- ja tüseda idatorniga. Alul nimetati uut ehitist "väravaks", siis lihtsalt "uueks torniks". Alates 1842. aastast kannab torn nime "Paks Margareeta". · Harju värav oli keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatiste osa, mis asus 4 praeguse Rüütli, Müürivahe ja Harju tänava ristil ning Müürivahe tänava ja praeguse Vabaduse väljaku vahelisel Harju tänava lõigul. Kunagise Harjuvärava asukohal on praegu kahel pool Harju tänavat hooned Harju 13 ja 6. Esmakordselt mainiti väravat 1361. aastal Sepaväravana (alamsaksa Smedeporte, sest Harju tänav kandis tollal Sepa või Seppade tänava nime). Värava neljakandline peatorn oli lõplikul kujul viiekorruseline. Tema põhiplaani suurus oli 9,8×8,8 m ja kõrgus 21 m
KUNST PÕHJA POOL ALPE 15. JA 16. SAJANDIL Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 16. sajandil tekkisid suured muutused juba enamiku Euroopa maade ühiskondlikus elus. Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKU...