,,Õige mehe koda" (Karl Ristikivi) Tegevusaeg: u 1885-1935, Tallinn Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik. *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem. *Tiina sureb ning Jakob läheb vanavanemate juurde elama. *1.dets. läheb Jakob P.Abneri Kaubamajja tööd küsima ja Paul Abner võtab ta enda hoole alla, kasvatades teda kui om...
Karl Ristikivi ''Rohtaed'' Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks ...
NÕIDUSE ÕPILANE I Dominikaalane koos kahe valvuriga suunduvad alla keldrisse, kus istub vang, keda peetakse olevat kuradiga ühenduses ja kellele määrati surmanuhtlus. Tema nimi oli Johannes Faber. Vang on saanud elamiseks veel 5 lisapäeva, et jutustada dominikaalasele oma lugu. Samuti olid nad otsustanud kõik selle üles kirjutada, teistele õpetuseks ja hoiatuseks. Nad läksid treppidest üles ja istusid ühte suurde tuppa maha, et alustada. Vang sõi leent ja leiba kehakinnituseks ning kõrvale veini,segatud äädikaga. See pidavat kõige paremini janu kustutama. Seejärel hakkas vang jutustama täiesti algusest, oma varasest lapsepõlvest. Ta kasvas üles juutide juures, rabi Esra majas Praha vanalinnas. Ühel sügisõhtul olid Esrad leidnud oma ukse tagant korvi, milles oli paksult riietesse mähitud laps. Lapsel olid sinised silmad, mis kõnelesid, et ta on kristlase laps. Rab...
samal ajal üksteise tööd tegevat, nimetab Jutustaja neid kui lihtsalt härra X ja härra Y. Ma jätaksin järgnevad peatükid, mis kannavad vastavalt tunnistaja järjekorranumbrile sama nime, lähemalt kirjeldamata. Teen seda vaid nii palju, et kirjeldan teatud vajalikul määral tunnistajaid ja nende süüd. Seitse tunnistajat põhineb tegelikult katoliiklusest tuntud Seitsmel surmapatul. See on antud teoses justkui sümbol, kuna on fakt, et Karl Ristikivi oli veendunud kristlane. Samas ei kirjeldata ühtki süüalust, keda nimetatakse tunnistajateks, autori poolt kui tõesti süüdlast vaid pigem kui ülekohtuse kohtusüsteemi ohvrit. Terve kolmas osa on sümbol. See on mõeldud parodeerimaks kohtusüsteemi ja muid seaduslikke asjaajamisi. Sellest ka piiripunkt, arstlik läbivaatus ja kohtu, koos oma tunnistajatega. Esimene patt on uhkus. Selles süüdistatakse Bobby't.
Realism-tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffn...
,,uutmine", ,,üksik täht" Ilmar Laaban (1921-2000) Sürrealistliku luule viljeleja, publitsist, tõlkija, kirjanduskriitik On avanud keele rikkusi uudsest küljest. Looming on andnud loometõukeid mitmetele kodueesti luuletajatele nt A.Ehmile, J.Üdile. Tegi koostööd moodsate Rootsi noorluuletajatega. Arno Vihalemm(1911-1991) Luuletaja, kuntsnik graafik 5 kogu Teosed: ,,klaasmäel", ,,cogito Ergo Sum" Prosaistid Karl Ristikivi (1912 -1977) Algul kirjutas luulet, hiljem kirjanik Varbla kihelkonnas sündinud. Elas Rootsis, eesti kirjanike kooperatiivi esimees Looming: Tallinna triloogia: ,,tuli ja raud" ,,Hingede Öö" Ajaloofilosoofiline sari: ,,Põlev Lipp", ,,Lohe Hambad", ,,imede saar", ,,Mõrsjalinik Suurim romaanikirjanik. Arved Viirlaid Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid
Mis on aga eesmärkide poole püüdlemise hinnaks? Kas eesmärkide täitmine teeb üldse õnnelikuks? Palju on neid, kes arvavad, et elu on nautimiseks ja seda tuleks elada täiel rinnal. Ometigi ei tea ma kedagi, kes minu hinnangul ka tegelikult nii teeks. Kõiki seovad erinevad kohustused, seadused, tunded ja sõltuvused, mis paratamatult panevad enese tahtmisi alla suruma ning tegema seda, mis on kohane või vajalik. Karl Ristikivi teose ,,Hingede öö" viies süüalune Sixten oli kohtu all just nimelt pideva mõnutunde otsimise pärast. Teda süüdistati ka isekuses ja vaid endale elamises. Ühiskonnal on igaühe suhtes teatud ootused ning võttes eesmärgiks epikuurlasliku nautlemise, tekib konflikt ning kulmukortsutamine on kerge tulema. Eneseületuse soov on juba kord inimloomuses. Vaid vähesed emotsioonid suudavad ületada seda rõõmu, mis pärast pikka ja vaevalist tööprotsessi ,,vilju noppides" valdab. J.R.R
Peategelase iseloomustus. Tundmused, mõtted, mälestused, hoiakud, olemasolu õigustatus, iseenda otsimine. Alustuseks julgeksin kohe tõmmata paralleeli peategelase ja autori vahel, ühest rääkimine nõuab mingil määral ka teise kaasamist, kogeb peategelane teoses ju läbielamisi, mis selgelt tulenevad autori isiklikust identiteedikriisist või püüdest enesemääratluse otsinguile ning teose minategelase kaudu püüab ta selgitada eksistentsi vajalikkust/mõttetust ja eksleb teel hingerahuni. Antud peatükkides iseloomustab minategelast taas pealesuruv tõelisuse igav leigus, samuti läbib teksti ka tegelase teatav valiku-ja otsustusvabaduse puudumine, teisisõnu valdab üldine ettemääratus. Talle on ette nähtud kindlad kohtumised, vestlused, millest ta ei saa ega võtagi vajalikuks loobuda, mis omakorda võiks sümboliseerida tegelase soovi asetleidvatest sündmustest osa saada. Oluliseks aspektiks on kindlasti ka peategelase (seej...
Karl Ristikivi "Hingede öö" "Hingede öö" on mulle juba tuttav ning minu jaoks ääretult mõnus lugemine. Selles on iga kord midagi uut avastada ning kokkuvõttes ei olegi seda minul võimalik üleni analüüsida. Esmakordsel lugemisel olin ma sarnaselt paljude teiste lugejatega pidevas ootuses millises suunas tegevus kulgeb ja milline on lõppresultaat. Mulle meeldib, et juba loo juba üsna varajases staadiumis tekitatakse lugejasse salapärasuse tundmus. Peategelane satub imelikku majja, kus on veidrad inimesed. Olukord on tema jaoks sama võõras kui lugeja jaoks. Ta ei tunne sealt majast mitte kedagi või äkki siiski tunneb? Alguses kirjeldatud tegelased saavad loo kulgedes endale mingid rollid, mis vahepeal muutuvad millekski hoopis muuks. Peategelane kisutakse maja atmosfääri. Tal ei ole seal kohta ning ta ei otsigi seda, ta lihtsalt kulgeb sinna kuhu teda suunatakse. Iga tegelasega, keda ta kohtab on tal mingisugune erilaadi vahekord ning k...
Karl Ristikivi ,,Kõik, mis kunagi oli" sisukokkuvõte ,,Kõik, mis kunagi oli" kannab alapealkirja ,,Pilte ühest suvest". Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn Eesti aeg võis õitseda kogu täiuses, kõigi oma plusside ja miinustega. Romaani kirjutamist alustas Ristikivi juba Saksa okupatsiooni ajal Tartus, ent see ilmus alles 1946. aastal Vadstenas Rootsis. Eestis anti esimene teose trükk välja alles 2000. aastal. ,,Kõik, mis kunagi oli" on romaanidiloogia esimene osa, millele järgnes ,,Ei juhtunud midagi". Ristikivil oli kavas kasvatada sündmuste kroonika triloogiaks, kuid kirjaniku loodetud õnnelikku lõppu saatus Eestile tema eluajal ei pakkunud. Teose tegevus algab Palunurme kirikumõisas, mille vana praost August Tammik ootab oma asemiku saabumist
Inimesed ei suuda raamatus omavahel suhelda, üksteist ei mõisteta ning arusaamatused kuhjuvad. Esimeses peatükis kondab minategelane surnud mehe majas. Keegi ei oska anda täpset vastust, kes täpselt surnud on, kuigi matustest räägitakse ülima pühadusega. Pulmas abielluvad vana mees ja noor rase näitsik, vaevu 17, kuid keegi ei pööra sellele võikale ühendusele tähelepanu ning seda tähistatakse suurelt. Teost saab vaadelda kui pagulase sisekaemust ja maailmavaadet. Teades Ristikivi tausta ning seda, et ta ise oli samuti pagulane Rootsi ühiskonnas, saab tuua mitmeid paralleele minategelase ja autori vahel. Minategelane on isegi vana-aasta õhtul üksi ja nagu ta mõista annab, elabki mees omaette. Ka Ristikivi elas üksi ning lausa nii äärmuslikult, et ta leiti alles mitu päeva peale tema surma ihuüksi oma korterist. Palju leiab kriitikat teda ümbritseva ühiskonna ja inimeste suhtes, kes ei paista meest väga soojalt vastu võtvat
õppimata, mitte Juuliusel. Ta ei soovinud aga oma klassile halba valgust heita ning jättis vastamata. Ka mamma Neider leidis poisis midagi erilist olevat: ,, Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei aateid ega põhimõtteid. Praegu huvitas neid ainult see küsimus, millal mamma Neider kartulid praetuks saab." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 20 ). See näitab mamma Neideri suhtumist Juuliusesse, ta austas noormeest just põhimõttelisuse ja hea kasvatuse tõttu. Juulius ei olnud nagu teised poisid, ta erines neist juba noorpõlvest peale. Temas peitus midagi enamat kui ühes lihtsas õpilases. b. küpsusperioodil Teine raamatuosa käsitleb Juuliuse elu küpsusperioodil. Pärast katkenud rasedust
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" analüüs ,,Rohtaed" räägib Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm elulõiku: õpiaastad, küpsusaastad ja vanaduspõlv. Pärast seda, kui Juulius gümnaasiumi pooleli jätab, põgeneb ta linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus Tartu Ülikooli õppima minna ning ta püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Selleks, et õppida, peab ta aga raha teenimiseks eratunde andma. Samal ajal tekib tal lähem tutvus proua Neideri tütre Emiliega. Nad armuvad teineteisse ja abielluvad. "Rohtaed" räägib ka loo sellest, kuidas inimesed võivad küll koos olla, kuid sisimas on nad siiski üksi. See käib eelkõige Juuliuse kohta. Tal on nii hoolitsev naine ja ei puudu ka lapsed, kuid sellest kõigest ei piisa vaimsel tasandil. Oma hingelt ja unistustelt jääbki ta üksikuks. Ki...
Allan(1) sõdur, kes oli laulnud Olle- haige Bobby-teener Bella aka Amarüllis Allan(2) klaverimängija Randallid- lauakaaslased .. Erna(Toto) ja Rolf pastor Roth Allan(3) mees maalilt Stanley -sõdur Christer- lennuõnnetuses hukkunud Daniel Cgristeri elus vend "punane tuba" Hiljem hakkab inimene rohkem märkama, mitte ainult seda, kas heinad on külmad või soojad, vaid ka seda, kas need on omad või võõrad. Inimesed ja linnadki on nii erinevad, mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, õib teise hoopis jalust lüüa. Olen nii kaua püüdnud näha inimestes head, et ma paratamatult näen kõigepealt seda, mis mulle ei meeldi. On tegelikult palju kergem läbi murda vaenulikust maailmast kui võtta ise sama hoiak. Kas ei tähenda ilu meie enamiku silmis siiski sagedamini keskmist kui äärmust? Ajaga muutub inimene mitte ainult ise, vaid ka teiste mälestuses. Kui palju lubadusi jääb täitmata, siis miks mitte täita lubadust, mida kunagi pole antud...
Bobby (Ristikivi lapsepõlv) UHKUS/ülim püüdlikkus · ,,Mõnikord olen imestanud, miks ma ei sündinud surnult, kas see polnud mingi eksitus." · ,,Mul ei olnud mingit õigust elada, sest ma olin oma elamise õiguse varastanud kelleltki teiselt." · ,,Mul ei saanud kunagi tekkida tunnet, et mul oli õigus või midagi kuulus minule ..." · ,,Mu auahnuseks kujunes olla hea laps ja sellega võita inimeste armastus." · ,, Et nad kõik kohtlesid mind ühteviisi, peaks tõestama, et viga ei olnud mitte nendes, vaid minus. ... See oli mu enda varastatud eluõigus." · Onu lapsel hea tunnistus, onu väga uhke. Näeb Bobby veel paremat => ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on." => süüdistatakse uhkuses · ,,Ma ei teinud, mida minult oodati, ega täitnud seega oma kohust kaasinimeste vastu." (Eeldati, et ...
Tema enda soovitused noorematele - Ei oska muud elda, kui et te ka edaspidi, kui olete vanaks ja targaks saanud, priselt oma noorusest ei lahkuks. Et teile keset praktilist elu jks aega ka millegi ebapraktilise jaoks, mille vrtust ei saa hegi riraamatu deebeti- vi kreediti-poolele kanda ja mis ometi on teinud inimese selleks, mis ta on. Romaanis on tegelikult rohkem tegelasi, kik nad on mingit viisi ksi ja nende saatused mingit viisi traagilised. Ristikivi on suutnud tegelased nii hsti romaani sisse kirjutada, et isegi, kui ligi 100 leheklje jooksul me mingi tegelasega ei kohtu, siis taaskohtumine teeb kuidagi rmsaks, tekib jllengemisrm, mitte vrastus. Ka romaani kolme osa ajalised vahed ei tekita mingit vrastavat leminekut, pigem on see leminek nii sujuv, justkui oleks tegelastega koos 15 aastat mda saatnud. On inimesi, kes suudavad alati nha niutud silmadega - nad suudavad lbi nha, tolmu ja suitsu all leida asjade hinge
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
Minu sissevaade Ristikivi teosesse ,,Hingede öö" Tsitaatidest lähtuv analüüs Teos on psühholoogiline, paneb alateadlikult mõtlema eksistentsi ja elus tähtsaimate faktorite üle. ,,Pimedus on kõigile ühtviisi arusaadav. Valges ei taha keegi midagi näha, aga pimeduse samadust tahavad kõik välja uurida. Pimedus see on teadmine." Nii ,,Hingede öö" minategelast kui ka reaalset inimest köidab rohkem pimedusega seonduv kui valguses sündiv. ,,Hingede öö" minaisikul on lõputu huvi ja julgus minna edasi just sinna, kus on pime tundmatus. Teoses olnud tulede kustutamine oli järgnevate sündmuste aluseks. Küsimuseks sai, et kes kustutas tuled. Analoogiat pimeduse põhjuste ja tulemuste leidmisel võib leida ka elust, kui inimene püüab toime tulla oma probleemidega ja neid lahendada. Vajame pimedust, et teada saada seda, mida veel ei tea, seejuures kardame sageli tundmatut. ,,Meie tempo ajas võib muutuda...
Karl Ristikivi ´´Hingede öö´´ Elu majas sees oli väga aeglane kohati aeg ei liikunudgi edasi. Majas oli väga palju tube ja korruseid. Kõik toad olid erineva välimuse ja sisuga. Elu oli seal ebareaalne, väljamõeldud või õpetus.Majast väljaspool oli elu rõõmus , sest oli aastavahetus ja inimesed kogunesid tänavatel ja asutustes,et võtta vastu uut aastat. Olle oli poiss kellel polnud jalgu ja kelle käed olevat olnud justkui moonutatu, valged ja närbunud. Olle tahtis, et peategelane temast loo kirjutaks. Olle jutustas maalist oma seinal ja seda olevat palju põnevam vaadata kui aknast maju. Pinokliga oli võimalik näha sellel maalil saart, millele oli Olle nime pannud ja kujutanud ette elu seal saarel. Ma arvan, et Olle tahtis jätta endast midagi maha, ehk siis lasta kirjutada endast raamat, kuna ta ise ei saavutanud elus miskit märkimisväärset , siis jutustas ta loo ja kui peategelane sellest kirjutaks jätaks ta endast mä...
Karl Ristikivi "Rohtaed" Esimene jagu Esimene peatükk Märts 1890 kroonugümnaasium. Oli õpetaja Semmulni ladina keele tund. Elmar pidi vastama, kuid ta ei osanud. Tema selja taga istuv Kilimit sosistas talle valesti ette. Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama Julius Kilimit, kes teeskles, et temagi ei oska vastata. Kilimit pääses karistuseta. Pinginaaber Sagrits ei mõistnud, miks Julius ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi vastu ning püüdis õilsalt käituda. Peale matemaatika tunni lõppu tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud. Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära teeks. Julius läks koju koos Sebedeus (Sebastian) Koik`uga. Teine peatükk Lapsena elas Julius külas, kus kolme kihelkonna peale oli vaid üks kool. Tema isa Aleksander Kilimit ...
Ajalooaineline. Kujutati suuri sotsiaalseid murranguid revolutisoone ja sõdu. Iseloomulik mitmesse liini hargnev, aeglaselt edenev tegevus, pikad kirjeldused ja rohkearvuline tegelaskond. R. Sirge ,,Maa ja rahvas", A.Hint ,,Tuuline rand". 7. Iseloomusta pagulaskirjandust. Teemad: Isamaa, kommunismi häving, põlgus, sõda, reaalne elu pagulus, üksildus (vaimne, hingeline), Eesti Vabariigi aeg ülistavas toonis, põgenemisteekond. Autorid: H. Visnapuu, M. Under, G. Suits, K. Ristikivi, B. Kangro, A.Gailit. 8. Miks kirjanikud eelistasid kodumaale pagulase elu? Eestis oli küüditamise aeg, kõik haritud inimesed olid ohuks Nõukogude Liidule ja küüditati vangilaagritesse. Polnud võimalik kirjutada südamel olevatest teemadest ega Eesti Vabariigist (välismaal oli sõnavabadus suurem). 9. Miks kirjutas Ristikivi väga palju üksindusest? Mida sümboliseerib üksindus ta loomingus? Ta oli eraklik ja üksildane inimene, naist polnud. Oli pagulane Rootsis
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1
elektroakustilisi vahendeid. Laaban vastandus sageli üldlevinud vaadetele. Ivar Grünthal (1924 -1996) Temaloomingu kõrgaegoli 50.,60.aastatel.Esimenekogu"Uni lahtistesilamdega" ilmus 1951. Tema loomingu läbivaks printsiibiks on vastandite ühendamine. Ta ühendas traditsioonilise vormi ja moodseelutunnetuse.Inspiratsioonileidis takooli-jasõjaaastatest.Temaloomingutvõibjagada kaheks perioodiks. Karl Ristikivi (1912-1977) Ristikivi saituntuksjuba1930.,1940.aastatevahetusel,mililmus temaTallinnatriloogia ("Tuli jaraud","Õigemehekoda" ja "Rohtaed").Needkolmrealistlikku romaanijälgisid peategelaste kujunemislugu aastakümnete vältel. Ristikivi loomingu põhiosa sündis aga paguluses. Alustas ta nostalgilise realistliku tagasivaatega Eesti ellu traagiliste ajaloosündmuste eelõhtul, seejärel valmis modernistlik tippteos "Hingede öö" ja pärast aastate pikkust vaheaega kirjutas ajaloolisi romaane
kaitsja paistavad mõlemad samal ajal üksteise tööd tegevat, nimetab Jutustaja neid kui lihtsalt härra X ja härra Y. Ma jätaksin järgnevad peatükid, mis kannavad vastavalt tunnistaja järjekorranumbrile sama nime, lähemalt kirjeldamata. Teen seda vaid nii palju, et kirjeldan teatud vajalikul määral tunnistajaid ja nende süüd. Seitse tunnistajat põhineb tegelikult katoliiklusest tuntud Seitsmel surmapatul. See on antud teoses justkui sümbol, kuna on fakt, et Karl Ristikivi oli veendunud kristlane. Samas ei kirjeldata ühtki süüalust, keda nimetatakse tunnistajateks, autori poolt kui tõesti süüdlast vaid pigem kui ülekohtuse kohtusüsteemi ohvrit. Terve kolmas osa on sümbol. See on mõeldud parodeerimaks kohtusüsteemi ja muid seaduslikke asjaajamisi. Sellest ka piiripunkt, arstlik läbivaatus ja kohtu, koos oma tunnistajatega. Esimene patt on uhkus. Selles süüdistatakse Bobby't.
tema nime ja mälestustega puutus ta igal pool kokku, kui ta liikus Vargamäel. Indrekul endal polnud temast mälestusi, vaid tema mäletas ainult teiste mälestusi, temal oli nii öelda mälestuste mälestus. Ja äkki tundus talle siin kirstu ääres seistes, et kogu elu polegi muud kui ainult mälestus või mälestuste mälestus, kõik ülejäänu on tühine, et selle võiks rahulikult loovutada. Just see lõik Anton Hansen Tammsaare romaanist ajendas mind tegema uurimistööd Karl Ristikivi romaani ,,Kõik, mis kunagi oli põhjal. Teema sai valitud seetõttu, et tundus olevat sobiv jätk ,,Tõele ja õigusele . Samas on see väga laiahaardeline teema. Tekkis soov teada saada, kui palju on romaanis ,, Kõik, mis kunagi oli metafüüsilise mõõtmega mälestusi ning leitud mälestused lahti mõtestada lühidalt. Töö eesmärgiks on uurida, kui palju leidub teoses mälestustega seotuid lauseid ning
Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. ,,Head inimesed surevad vara, ja ka Juulius Kilimiti võõrasema suri veel enne, kui kui
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Avatud Ülikool I aasta Rühm 17 KODUTÖÖ Ladina juriidiline terminoloogia Juhendaja lektor M. Ristikivi Tartu 2008 Käesoleva rühmatöö põhise kodutöö eesmärgiks on tõlkeharjutuste lahendamine aines Ladina juriidiline terminoloogia. Tõlkimine: Tekst 2 16) Res in commercio käibeline asi ; res extra commercium käibeväline e. käibetu asi. 17) Per aes et libram - vase ja kaalu abil ; libripens - kaalumees (kaaluga) Tekst 4 24) Intra vires volituste piires (ulatuses); Ultra vires üle võimu piiride Tekst 5
Tema esikromaan ,,Kass sööb rohtu" rabas konservatiivset pagulaskonda: romaan kõneleb paguluses üleskasvanud eesti noorte indentiteedirasukstest. Käiakse küll koos, püütakse lugeda eestikeelseid romaanegi, aga ikka kõlab küsimus, milleks. Järgmine romaan ,,Tiiger, tiiger" keskendub pagulaseks olemise probleemidele, vanema ja noorema põlvkonnas suhtlemisraskustele. Romaan ,,Paha poiss" uurib juhuse osa inimelus. 10. Millal ja millega sai tuntuks Karl Ristikivi? 3p. Karl aristikivi oli saanud tuntuks juba 1930-1940.aastate vahetusel, mil ilmus tema Tallinna triloloogia( ,,Tuli ja raud", ,,Õige mehe koda" ja ,,Rohtaed") Need kolm realistlikku romaani jälgisid peategelase kujunemislugu aastakümnete vältel, nii et nende haardeulatuse ning inimesemõistmise pärast on autorit kõrvutanud vanameister Tammsaarega. 11. Millest kirjutas Karl Ristikivi paguluses? 3p.
,,Hingede öö" kui sümbolistlik romaan Karl Ristikivi teos ,,Hingede öö" oli vaieldamatult omal ajal midagi uudset. Autor on kasutanud kirjatöös erinevatele romaanidele omaseid jooni. Millist romaani ta ise kirjutada tahtis polegi täiesti kindel, kuid võime oletada, lugedes kirja proua Agnes Rohumaale, et Ristikivi sooviks oligi kirjutada midagi teistsugust, millel poleks ehk üht suurt mõtet. Raamat kujutab nooremapoolset meest, kes on vana-aasta õhtul läinud linna jalutama
Hingede öö Karl Ristikivi Vana-aasta õhtul läheb mees tänavale jalutama, tahab olla lihtsalt üksi,jalutades tänaval ta tunneb ühe maja puhul vajadust sisse astuda. Sündmustiku toimumise kohaks on salapärane maja (Surnud mehe maja), mis on lõputu hulga tubadega ja on tohutu suur. Ta puutub kokku erinevate inimestega erinevates olukordades,kõik inimesed justkui tunneks peategelast, aga peategelase jaoks tunduvad ainult vähesed justkui tuttavad.
Henrik Visnapuu (1890-1951) 6 luulekogu, enamasti valikkogud uutest ja vanadest värssidest poliitline isamaalüürika, võõrsiloleku kajastamine Marie Under (1883-1980) "Sädemed tuhas" (1954), Ääremaile (1963) + 3 valikkogu patriootlikud teemad, paguluse üldised soovid ja lootused Gustav Suits (1883-1956) kogu "Tuli ja tuul" (1950) mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud arbujad ja nende kaasaegsed: Bernhard Kangro (1910-1994) Karl Ristikivi (1912-1977) 17 luulekogu paguluses "Inimese teekond" (1972) Loodusluuletaja inimene võõras, muutunud maailmas nn kadunud põlvkond: Kalju Lepik (1920-1999) "Tuulisui" rühmituse kokkukutsuja vastupanuluule, kirjanik võõras maailmas, maapaos olemise mõtestamine traditsiooniline vorm, assotsiatiivne luule, rahvaluule mõjutused, intertekstuaalsus Raimond Kolk (1924-1992) Ivar Grünthal (1924-1996)
lõpetamist poleemikas arvustajatega, et kõige iseloomustavam pole siin mitte ajalooline ainestik, vaid asjaolu, et tegemist on sotsiaalsete romaanidega. Tõeliselt ajaloolisteks on romaanid ( ,,Mahtra sõda, ,,Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid", ,, Prohvet Maltsvet) saanud palju hiljem, järelpõlvede jaoks. Tuntud ja teatud on eestlastele Vilde ja teiste juba mainitud eesti ajalooliste romaanide autorite kõrval veel Mait Metsanurk (,,Ümera jõel"), Karl Ristikivi ning eriti just Jaan Kross. Samuti on veel ajaloolistel ainetel romaane kirjutanud August Mälk (,,Surnud majad"), Karl August Hindrey (,,Urmas ja Merike"),ning Enn Kippel (,,Meelis"). Enn Kippel sai oma ajalooliste romaanidega kohe eriti populaarseks. Mait Metsanurk aga sai 1935. aastal riigivanema auhinna ajaloolise teose ,,Ümera jõel ,, eest. Nii Kippeli ajaloolised romaanid kui ka Metsanurga ,,Ümera jõel" tekitasid tol hetkel ajalooliste romaanide tulva. Ajalooline romaan 1930
mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). Teosed: "Luuletused" (koostaja ja järelsõna autor Karl Muru), Eesti Raamat,Tallinn 1988 "Mu südamelt murti pitsat: luuletused" (koostaja ja järelsõna autor Karl Muru),Tänapäev, Tallinn 2006 "Legendaarne" (koostanud Karl Muru ja Hando Runnel),Ilmamaa, Tartu 2004: Karl Ristikivi Karl Konstantin Ristikivi õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz..1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935),"Semud" (1936),"Sellid" (1938),"Sinine liblikas" (1936),"Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese
Indreku soov õppida. Lugupidamine esimese põlve haritlaste ja talumeeste vastu. Sõnum: Töö tegemine ei tähenda veel armastust. Töö ei tohiks olla põhiline, on ka muid häid asju. Tsitaat: ,,Aga mis on see inimese elu nagu rohi vikati ees." - Pearu Marile. ,,Kannata aga, noorik, ega armastus muidu ei tule, kui valu ei ole." - Saunatädi Krõõdale. Pilet 15: Ivan Bunini nelja novelli lähivaatlus Pilet 16: Karl Ristikivi elu ja looming Karl Ristikivi elas 1912 1977. Ta on sündinud Varblas teenijatüdruku vallaslapsena. Kui ema otsis endale kohta, siis oli laps tal kaasas. Ristikivi õppis kohalikus koolis 6 klassi, hiljem läks Tallinna. 1927 1930 (15 18 aastat) oli Tallinna Kaubanduskoolis, seal oli võimalus palju lugeda ja kinos käia. 1932 (20 aastat) lõpetas kolledzi humanitaarharu, samas töötas õpingute kõrvalt. 1933 1934 oli Haapsalus sõjaväes.
Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane.
Kümnen Teemad Autorid Teosed Huvitavat d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks
" Minu arvates ongi kõige parem õpetaja elu ise. Elukoolis käime me iga päev ja omandame tarkusi, mida ,,päris" koolides teada ei saaks. Peale põhikooli võiks õpilane hakata mõtlema, missugused on tema eesmärgid hariduse omandamises ja elukutse valiku tegemisel. Pean koolis olevate tulemuste kõrval oluliseks ka väärtusi elukoolis. ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on" (eesti kirjanik Karl Ristikivi). Karl Ristikivi öelduga olen ma nõus. Valikuid on palju ja valida saavad kõik. Valik hariduses nõuab hoolikat läbimõtlemist. Tark otsus viib õigele teele!
VÄLISEESTI KIRJANDUSE ARVESTUSEKS Nimeta 10 väliseesti kirjanikku ja igaühe juurde mõni teos (v.a Ristikivi, Helbemäe, Viirlaid) 1. Bernard Kangro "Jäälätted" 2. August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Rühmatöö õppeaines "Ladina juriidiline terminoloogia" Juhendaja: Merike Ristikivi TARTU 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tekst 4.........................................................................................................................................3 Tekst 9.........................................................................................................................................3 Tekst 14.........
ning lootusest. Seal esineb palju sürrealismi ja piltluulet, tõsidust ja süngetoonilisust. Pagulasproosa räägib kodumaa ajaloost enne I maailmasõda, argipäevamuredest ja kodumaalt põgenemisest. Kuna põgeneti põhiliselt Rootsi, siis seal tegustses ka aastatel 1950-1994 Eesti kirjanike ühisettevõttena ,,Eesti Kirjanike Kooperatiiv". Pagulaskirjanduse üks tähtsamaid tegelasi oli Karl Ristikivi, keda peeti Tammsaare järeltulijaks. Oma Rootsis oleku ajal kirjutas ta palju romaane, mis väljendasid üksindustunnet ja ka koduigatsust. Teise kirjanikuna tõstaksin ma esile Bernard Kangro, kes kirjutas ka romaane ning peale 1944. aastal Rootsi põgenemisel töötas ajakirja Tulimuld toimetajana ja 1950-1994. aastatel ka ,,Eesti Kirjanduse Kooperatiivi" direktorina. Tema luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel, meeleoludes vaheldub nukrameelsus irooniaga
Pärnu 2011 Käisin Pärnu Keskraamatukogu 1. korruse galeriis Vello Paluoja näitusel ,,Inimesi Eesti kultuuriloos 3", mis oli avatud 30.08-12.09 2011. Näitus on jätkuks varem eksponeeritud 23 pastelltehnikas portreele, mis on maalitud kultuurilooliste isikute fotode järgi. Seekordne väljapanek koosnes 11. tööst, kujutatud oli eksiilis elanud Välis-Eesti kirjanikke jt kultuuritegelasi. Kujutatud oli kirjanikke Raimond Kolki, Valev Uibopuud, Karl Ristikivi, Bernard Kangrot, August Mälki, Pedro Krustenit, Karl-Ast Rumorit, luuletajaid Kalju Lepikut, Marie Underit, Henrik Visnapuud ja rohuteadlast-arhivaari Hugo Salasood. Näitus jätab ühtlase mulje, portreed on kõik samasugustes kuldsetes puitraamides, ovaalsete ümbristega, pigem tuhmide värvide ja neutraalse taustaga, portreteeritud on vanemas eas ja pildidki jätavad seetõttu vanaaegse ja klassikalise mulje. Rõhk on inimeste näoilmete realistlikul kujutamisel.
lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Ise arvas ta, et see sündis "...tänu rikkamale lektüürivalikule, osalt ka vaimliselt erksamale ümbruskonnale..."; arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. Karl Ristikivi oma essees "Neljast arbujast" leiab, et Talviku lihtne trohheus ja riimiskeem abab demonstratiivne tagasipöördumine vana juurde - võib ajajärgul, kui kõik luuletajad taotlevad ülimoodsust, olla samuti uudis. Ristikivi: "... Heiti Talvik...(püüdis) kirjutada tõepoolest loomulikku, voolavat keelt, tarvitada puhtaid, aga seejuures ometi ennast loomulikult pakkuvaid riime. Seda vähemalt ei saa nimetada vähenõudlikkuseks, igatahes mitte vähenõudlikkuseks enese vastu..." 1928
· Neutraalseid kirjeldusi vähe · Igatsusluuletused, mälestuspildid · Kirjutati kodumaast idüllilisi värsse ja hümne · Pöörduti mineviku ja lootusrikka tuleviku poole · 2 suunda: 1. Uusromantiline luule modernismi mõjudega 2. Unustatud vana taasavastamine lorilaulud Autorid · Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist: Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu · I MS paiku sündinud: Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ilmar Laaban · Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Ilona Laaman, Urve Karuks Proosa · Lahkusid: A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · Paguluses hakkasid kirjutama: Arved Viirlaid, Ilmar Talve, Helga Nõu (lahkus lapsena) · Lugeja ootas kauneid mälestusi kodumaast, pidi alles hoidma viha vaenlase vastu, kurbudt kaotuse pärast, kindlat teadmist kaotuse suurusest
Eesti keel Kirjanduse kontrollküsimused XII klass Millal ja millega seoses hargnes eesti kirjandus 20 saj. kaheks ja kuidas neid nimetatakse? 1944a lahkusid eestist välismaale sõjapõgenikena rida kirjanikke, tekkis paguluskirjandus. Eesti kirjandus oli jagunenud kaheks väliseesti ja kodueesti kirjandus Nimetage kirjanikke kes 1944. Aastal lahkusid Eestist Marie Under, Albert Kivikas, August Gailit, Karl Ristikivi, Gustav Suits Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Stalinism, sulaaeg, stagnatsioon, uued tuuled Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Kirjanikke oli vähe, kuid põhiline põhjus Eestis oli stalinistlik tsensuur Millise vabanemise tõi kirjandusse nn sulaaeg? Senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all. Millist romaanizanri viljeleb kirjanik Jaan Kross? Tooge näiteid.
teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Praegune Teaduste Akadeemia maja Toompeal KIRJANDUS Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle psühholoogiliseks realismiks, mille tõendiks on ka Tammsaare ja Ristikivi. Luules kerkis rühmitus "Arbujad", mis koosnes sellistest noortest nagu Talvik, Alver, Merilaas, Sang, Masing ja Kangro. A.H. Tammsaare Karl Ristikivi KUNSTIELU Kadus senine voolude paljusus ja lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks uusrealism. Noorem põlvkond kunstnike: Adamson-Erich, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra, E. Viiralt "Jutlustaja" E. Viiralt "Naised pesemas" A.Bach "Kalevipoeg" K.Raud A
,,Oleme jõudnud selleni, et kirjandus ei ole mitte mingi reaalse maailma kirjeldamine, vaid inimese ja elu avastamine, seletamine, kujutamine selles osas, mida iga inimne valge päeva ajal oma 13 mõistusega vaadeldes ja elades ainuõigeks peab, vaid et kõige taga (või all) asub üks teine tõelisus, mida inimvaim alalõpmata taotab." Tunaeilset Kangrot iseloomustades kirjutab Karl Ristikivi: ,, Üks etteheiteid arbujaile oli, et nad ei olnud küllalt rahvuslikud. [ - - - ] Ometi ei leia me sel ajal ühegi teise luuletaja juures nii järjekindlalt läbi viidud rahvuslikku temaatikat kui just Kangro ,,Reheahjus". Meie iseseisvuse viimaste aastate luules on Kangro sisuliselt kõige rahvuslikum, kuigi ta jälgib rohkem Juhan Liivi kui Koidula traditsiooni." Eilse Kangro osa väliseesti kultuurielus
naturalistlik romaan "Vaeste- Patuste alev". Ta on kirjutanud romaane, novelle, näidendeid, oli kõrgel tasemel tegev ENSV poliitikaelus. August Jakobsoni loomingust on ajale kõige paremini vastu pidanud muinasjutud. ALEKSANDER MILDEBERG, August Jakobson, 1957 Anneli Oidsalu 10 Kirjandusvõistlused Kirjastuse Loodus romaanivõistlus 1938 võitis Karl Ristikivi (1912 1977) romaan "Tuli ja raud". Ristikivi debüütromaan kuulub nn Tallinna- triloogiasse koos romaanidega "Õige mehe Ristikivi loomg: ajalooliste koda" (1940), "Rohtaed" romaanide sari, eesti esimene modernistlik romaan "Hingede (1942) öö", (1953) luulekogu "Inimese teekond" (1972) Anneli Oidsalu 11
Villionilt Hiljem muutub luuletaja stiil rahulikumaks ja selgemaks ning ekspressionistlikud võtted taanduvad Tema luulest hakkavad kostuma kaduvuse ja surma tunnetamine LOOMINGUNÄITED Tema eluajal ilmus temalt kaks luulekogu "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937) Pärast kohtupäeva avaldas Talvik ainult neli luuletust, käsikirjas on säilinud seitse luuletust ja luulekildu Käsikirja jäi ka tema 1945. aastal kirjutatud "Fööniks" TEISTE ARVAMUSED TEMAST Karl Ristikivi: "...Paljusid Talviku värsse lugedes tundub, nagu oleks tegemist prohvetiga, kes tulevaid sündmusi juba varakult ette nägi... Talvik polnud mingi prohvet selle sõna müstilises tähenduses, mingi ekstaatiline oraakel. See on vastuolus ta tõelise olemusega, ta intellektuaalsusega, terava, loogilise mõistusega. Kõik need elemendid, mis ta luules esinevad prohvetlike piltidena, olid juba ajas olemas, oli vaja ainult selget pilku, et neid näha, selget mõistust,
PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õppida ja komistuskivide alt õpetussõnu leida. PROBLEEM ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Missuguseid õpetussõnu ja näpunäiteid pakub endas selgusele jõuda soovijale aga ilukirjandus? SISU · rumalus haritus K. Ristikivi "Rohtaed" - Juulius Kilimit J. Kross "Wikmani poisid" Tammsaare "Tõde ja õigus"- eelkõige II osa Indrek, aga ka Hundipalu Tiit ja külarahvas A. Kivirähk "Rehepapp"- rehepapp ja sulane Jaan rehepapp ja külarahvas A. Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" - onu Vootele · mugavus/ laiskus töökus A. Kivirähk "Rehepapp" Imbi ja Ärni A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Pearu Murakas ja Andres Paas
Tsensuur taandus Väliseestluse ideoloogia Ajaleht "Välis Eesti" Optimistlik eluvaade Keelatud nimekirjade lühenemine Temaatika Proosas: Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Temaatika luules: Isiklikud hingehädad Perekond ja loodus Piltluule Sürrealism Pagulaskirjanikud Gustav Suits Marie Under Hendrik Visnapuu August Gailit Karl Ristikivi Artur Adson Bernard Kangro Bernard Kangro Võrumaa Rootsi Sümbolitaotluslik kujundikeel Meeleolud luules Teosed: "Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
