Karl Ristikivi teos ,, ROHTAED" räägib Juulius Kilimiti elust, kuidas temast sai see kes ta oli. Juulius Kilimit oli põhimõtetega mees ja ta üritas vältida oma põhimõtete rikkumist. Juuliuse elule pani aluse tema isa, kes hakkas andma oma pojale haridust niipea, kui see oli võimalik. Kuna Juuliuse isa oli koolmeister, siis hakkas Juulius tundma huvi koolmeistri ameti vastu juba üsna varajalt. Ma arvan, et isa oli tema elu üks määravamaid isikuid ning isa pärast sai Juuliusest see, kes ta oli. Kui Juuliuse isa suri, siis hoolitses tema eest onu. Sealt läks ta aga linna kooli, sest oli isalt saanud päranduse. Elukohaks sai Juuliusele Mamma Neideri pansionaat, kus koheldi Juuliust väga hästi. Teda austati seal ning ta sai isegi endale täiesti omaette toa, mis oli küll väike aga seal oli olemas laud ja voodi, ning rohkemat tal polnudki rahuloluks vaja. Juuliuse elu esimene armastus oli Leonoore, kes oli ka Juuliusele muusaks. Leo...
teadma peaks, et konkureerida kogemustega kandidaatidega. Õpetage meile ka meie, kui kodaniku, õigusi põhjalikult ja meeldejäävalt. Ma võiksingi jääda neid siia loetlema. Kuid kõige eelnevaga tahtsin ma jõuda mõtteni, et kooli ülesanne peaks olema õpilasi valmistada ette eluks, mitte eksamiteks. Tuleks kaotada mõningaid aineid või neid muuta ja asendada praktilistemate teadmiste omandamisega, sest nagu ütles Karl Ristikivi, kunagine eesti kirjanik: „Koolitunnistus ei tähenda midagi- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on.” Kuid kõike ei saagi oodata koolilt, tuleb ka ise olla aktiivne ja uurida võimalikult palju vanematelt või õpetajatelt. Me ei saa oodata ideaalseid muutuseid, kui me ise ei avalda enda mõtteid ega küsi midagi õpetajatelt. Peame andma märku nii endast, enda mõtetest kui ka ootustest ning vajadustest
inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi. Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib. Paulo Coelho, 1947- on brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Ja nii kui nad (inimesed) meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Karl Ristikivi, 1912-1977 oli eesti kirjanik Koolitunnistus ei tähenda midagi -- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on. Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof Inimene, kellel on, mille nimel elada, suudab peaaegu kõik asjad üle elada. Sass Henno, 1982- on eesti kirjanik Me ütleme pidevalt asju, mida me ei mõtle ja seetõttu saame ka koguaeg haiget. Ja mitte ainult meie, vaid ka inimesed, kellest me võib- olla tegelikult hoolime.
luuletamise, siis ta põhjendab seda sellega, et talle tundub, et ta ei suuda enam midagi lisada (on Tartust ja sõjast kõik ära kirjutanud). Temaatiline kirjeldus on ebaõiglane selles mõttes, et keelelises ja stiilises plaanis on tegemist väga huvitava autoriga: tal on ühelt poolt rafineeritud vormikultuur; teiselt poolt mod elu- ja keeletunnetus. See oleks nagu mingit moodi mod hõnguline kirjandus, mis on lülitanud ennast väga klassikalisse vormi. Karl Ristikivi üks luulekogu ilmunud, tuli välja 1972. See on üks olulisemaid luulekogusid üldse, mis paguluses on ilmunud. Ristikivi luule markeerib selgelt modernistliku luulekeele tulekut, mis algas 1940-50ndate jooksul paguluses ilmuma. Urve Karuks 1968 "Savi" Ivar Ivask autor, kelle jaoks on nii eesti kui ka läti kult oluline. oli abielus Astrid Ivaskiga (tuntud läti luuletaja). Ivaski puhul tähendas ka seda, et tal oli kultuuriidentiteedi otsinguid.
· Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". · Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Giorgio de Chirico. Apollinaire'i portree . Giorgio de Chirico . Tänava melanhoolia ja müsteerium. Sürrealistlikku luulet viljelesid: · EUROOPAS: · EESTIS: · A. Breton · K. Ristikivi · L. Aragon · J. Üldi · P. Eluard · A. Ehini · jt · jt Salvador Dali (19041989) Hispaania · Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ning katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres. · Dalí kunstitalent avaldus varases eas. Esimest korda õppis Dalí joonistamist 10aastaselt. · Debüütnäituse korraldas Dali 14aastaselt. · 1919. aastal, 15aastasena asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas
,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst". 1930. aastate keskpaigas leidis aset teine suurem murrang omariiklusaegses kirjanduses. Proosalooming jäi küll esikohale ning järgnenud aastaid on peetud koguni eesti romaani kõrgajaks, kuna senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Siingi tuleb märkida taas A.H. Tammsaaret, kelle kõrvale kerkis aga oma linnatriloogiaga Karl Ristikivi. Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan. Seda viljelesid edukalt nii vanameistrid Karl August Hindrey ja Mait Metsanurk kui ka uustulnukad August Mälk ja Enn Kippel. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori koondudes ,,Arbujate ,, rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, Augusust Sang, Uku Masing, Benhard Kangro. Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938
tema silmapiir, mida näeb just see isik, mitte kõrval seisev inimene. Kokkuvõttes võiksin öelda, et iga inimene on erinev. Igaühel on oma unistused,mida ta ise vaid näeb. Alati on võimalus oma unelmad rahumeelselt täita, kuigi mitte igakord ei möödu see vere või pisarateta. Me tõepoolest elame kõik ühe taeva all, kuid iga inimene näeb silmapiiri seal, kus ta seda näha tahab ja siis, kui tema jaoks parim aeg on. Lõpetuseks ja kinnituseks oma arvamusele tsiteeriksin Karl Ristikivi ütlust: ,, Ka kõige heledam tuli võib varakult kustuda, kui teda miski ei toida. Peab olema tugev unistustes, suur unistaja, et ainult neist toitu saades oma leeki alles hoida ja eluaeg uneskäija kombel tegelikkusest läbi rännata." Eliise Vilepill 11.a
Jaan Krossi romaanid. (luuletaja ja tõlkija, prosaist, palju tõlgitud välismaal. Asus esimesena Eestis tutvustama Karl Ristikivi ajaloolisi teoseid). Kirjanik on oma proosateosed kirjutanud valdavalt Eesti ajaloo ainetel. Olevat huvitav elada sisse möödunud aegade tegelikkusesse, avastada sarnasusi mineviku ja oleviku sündmustes ja inimeste tegutsemise põhimõtetes. Kirjanik töötab iga teose eel läbi ajaloouurimusi, arhiiviürikuid, kirjavahetusi. Kross on probleemikirjanik, teda huvitab eeskätt inimese käitumine ja siseheitlused ajaloo poolt määratud olukorras. Tema tõstatatud probleemid on
Selgita mõisted: (ENSV) Ülemnõukogu Vormiliselt liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan, juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Ees...
Viimase kohta näite võiks tuua isegi Fjodor Dostojevski romaanist "Kuritöö ja karistus," kus Raskolnikovi ülikoolitee jäi poolikuks just raha puuduse tõttu. Tänapäeval võiks öelda, et keskkool ja ülikool on põhimõtteliselt siiski kohustuslikud, kuna kasvõi kõige lihtsama töö saamiseks on vaja mingeid eelnevaid kogemusi ja teadmisi. Mitte ükski tööandja ei taha võtta tööle inimest, kellel puudub haridus, kui tal on võimalik valida ka haritud inimest. Karl Ristikivi on öelnud:" Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene mis ta tõepoolest väärt on." Tegelikult on tänapäeva ühiskonnas ikka määravaks just nimelt tunnistus mis tõestab, et sul on teatud haridus omandatud, kuid keegi ei saa garanteerida, et ülikooli hariduse omandanud isik on osavam oma töös kui ainult keskkooli haridusega persoon. Suurt osa inimese intelligentsuses mõjutab ka
Samad tegelased, sama teema mitmes romaanis: peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist. diloogia (2) Tolstoi "Kannatuste rada"; Iga teos algab sissejuhatusega, mis tutvustab lugejale tegelasi, tegevuskohta ja aega triloogia (3) Ristikivi Tallinna triloogia; seda, mis vajalik järgneva mõistmiseks, sõlmituses selguvad vastuolud, järgneb teema romaanitsükkel Balzac "Inimlik komöödia"; arendus, mis jõuab haripunkti e kulminatsiooni (eelnevalt võib olenevalt teose mahust epopöa (kogu ajastut kujutav suurteos) Tammsaare "Tõde ja õigus" 5 osa
Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse. Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis. 1. Marie Under 2. Artur Adson 3. Bernard Kangro 4. Karl Ristikivi. o Välis-Eestis alustasid loominguga prosaistid: 1. Arved Viirlaid 2. Arvo Mägi 3. Enn ja Helga Nõu Naturalism Naturalism oli 19.sajandi lõpul tuntuks saanud kirjandus- ja kunstivool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju, kaldudes kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu
kohta troonil ning ta peab Hamletit oma konkurendiks. Samas Hamlet ei ihalda niivõrd võimu, kuid õiglust oma isale. Tähtis koht on ka hullumeelsusel ja selle kujutamisel. Kas Hamlet ongi hull või see on teesklus, et varjata oma tõelisi motiive? Lõpuks on piir juba väga hägune. Tema hullus ei tule sugugi, nagu arvatakse, armastusest Ophelia vastu. Kättemaksust saab Hamleti kinnisidee, isa vaimu viirastused aina süvendavad seda. Selles teoses on armastus ainult näiline. Karl Ristikivi "Inimese teekond" "Inimese teekonna" suur teema ongi nagu pealkirjas öeldud teekond. Teekond, mis kätkeb endas koduigatsust, igatsust juurte ja kindla pinnase järele. Teosel on eesti ajalugu arvestades tugev kaal. Eesti on mõnes mõttes terve aeg, kuni taasiseseisvuseni, paguluses elanud. Eestlus ja eestlane olemine oli pikalt maha surutud. Ainult mujal või üksi kodus võis õige eestlane olla. Ristikivi luulekogus ongi see valu, mida meie maa on pidanud endas kandma.
Katrin Olhovikov 11. kl 28,02,08 Kirjanduse igavene sõnum Kirjanduse all mõistame nii ilu-, populaar- kui ka teaduskirjandust. Ilukirjanduse alla kuuluvad proosa, luule ja draama. Kui me loeme erinevaid ilukirjandusteoseid, siis sageli otsime nendest meelelahutust või püüame põgeneda argimurede eest. Kuigi igal teosel on olemas oma sõnum, ei pruugi me sellele tähelepanu pöörata, sest meie aeg kulub sündmuste arengu jälgimisele. Kui me aga loeksime teoseid teise pilguga, püüdes mõista autori jäetud sõnumit, avaneks meile hoopis teistsugune maailm. Ilukirjanduse puhul tuleb sõnum esile tegelaste ja olustiku kaudu. Tammsaare romaanis ,,Tõde...
KOOL ANNAB, KOOL VÕTAB On esimene september. Ema saadab oma väikest poega, kes alles lasteaia lõpetanud, kooli. Koolijütsil välguvad peas aga mitmed mõtted mis nüüd saama hakkab? Millised on ta uued õpetajad, klassikaaslased või klassiruum? Ta ootab kannatamatult, mil ulatatakse kätte uhiuus trükilõhnaline aabits ning hetke, mil ta seda huviga juba sirvida saaks. Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside kunstitundides õpetatakse lapsi ,,õigesti" joonistama. Näitena või...
„Rõõmus raamat“. K.E.Söödi, E.Enno, J.Oro (Julius Oengo) lasteluule. Laste ja noorteproosa: J.Parijõgi „Tsemendivabrik“ (1926), „Jaksuküla poisid“ (1930), „Teraspoiss“ (1937) Richard Janno „Vutipoisid“ (1935), Valve Saretok „Kiki suur suvi“ (1936), Marta Sillaots „Trips, Traps ja Trull“ (1935) jt. Lastele ja noortele kirjutasid paljud tuntud kirjanikud, nagu Tammsaare, Luts, Mälk, Ristikivi jt. Aimeraamat lastele, nt Kustas Põldmaa „Mikroobide jahil“ (1935) jt Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjandus Eestis 1940–1950. Tendentslik sotsrealism 1940-44: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärtteosed (K.Merilaasi lasteluulekogu, M.Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal.
Omad vitsad peksavad! Üldiselt oli raamat nauditav, lugu piisavalt intrigeeriv ning tempo oli hea. Ma hindan väga kõiki neid teadmisi mida olen saanud erinevatest kunstiajaloo raamatutest, mida olen pidanud lugema. Mõne lugemist olen nautinud, mõne teise lugemist aga mitte nii väga. Natuke kahju on, et nüüd enam ühtegi raamatut ei pea lugema ei tea kas võtan oma enese initsiatiivist mõne kunstiraamatu kätte. Nüüd aga asun Karl Ristikivi lugema. Aitäh seekordse soovituse eest! Tõelised sedöövrid ei muutu ajaga ega vanane. Täna, mil maailm on tunda saanud n ii palju pettumusi, mil rahamaailma ühtlane inetus on iga päev labastmas indiaani kiltuuride ilu, on Diegost ja Fridast maha jäänud kujundid armastus ja tõeotsingud, kus tundlikkus seuneb kannatusega ikka veel muljetavaldavad, ikka vajalikud. Mehhiko ajaloos jäävad nad särana kui
Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsõpetustest, mille kohaselt looming lähtud alateadvusest, nägemustest. Sürrealism soovis esile tõsta ja väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses ühiskonnas alla surutud. Sürrealistide eesmärk oli tõusta kõrgemale realistlikust kunstis. Sürrealistid pidasid oluliseks kujutlusvõime vabastamist. Sürrealistid Paul Eluard, Karl Ristikivi, Ilmar Laabani. Maagiline realism 1. Maalikunsti ja kirjanduse vool. 2. Maagilise elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Tunnused- Sündmustik antakse edasi Teise vaatenurgast. Teksti dekodeerimine on keerukas. Kasutatakse fantastilisi elemente nagu unenäod ja kujutlused. Sündmused toimuvad spetsiifilises ajaloolises, geograafilises ja kultuurilises kontekstis.
Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda" 1. osa 0 [005] (eellugu) Tiina tuleb paljajalu linna, läheb tööle kirstutegija juurde, kust leiab oma kaasa, Jakob Kadariku, ning nad lähevad Jakobi vanemate juurest ära oma elu elama. Kehvasti elavad. Jakob sureb ära, Tiinast jäävad alles pojad Jakob ja teise mehega poeg Villem. Tiina sureb siis ise ka ära. I [015] Tiina poeg , u. 12aastane Jakob (juunior) hakkab riidekaupmehe Abneri juures tööle õpipoisina. II [026] Jakob kohaneb, varastab õunu ja see avastatakse. III [036] Keegi varastab riiet ja Jakob saab selle eest triibulised. IV [050] Jakob on nüüd ühe aasta õpipoiss olnud, muutub täiskasvanumaks, tahab areneda. Abnerid saavad endale suvimaja. V [062] Jakob on 9 aastat Abnerite juurest töötanud, nende tütar Elsa meeldib talle. Tekib lootus, et ta võib saada Abnerite rikka maja ...
EESTI 1920-1940 1. Eesti majandus: 1920-ndatel: · sõltuvus idaturust, · põllumajanduse taandareng; · suured võlad; · kasvas tööstusettevõtete arv; · seoses Eesti Panga avamisega, võeti arutult laenu -> pank laenas välja raha üle oma võimete ning krediidi tagasisaamiseks tuli kullatagavarad realiseerida; · Venemaa sulges turu Eesti kaupadele; · mõisnikele kuuluvad maad riigistati; · asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid ...
Reaalsust võime suuta küll fantaasiast eristada, kuid kui Stiinas või Cosmopolitanis on ikka väga ilusad kollased kõrvarõngad ja kõikidel tüdrukutel juba on sellised, siis ega saagi ju kehvem olla. Ühiskond lööb meediaga käed ning nüüd tekib surve juba omade poolt. Surve sõprade, perekonna poolt, vajadus kuuluda klassi, kuuluda perekonda, sõprusringi, huviringi seltskonda. Igal klassil on omad nõudmised, omad nähtamatud lepingud meediaga. Karl Ristikivi on öelnud, et iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. Alles jäävad teiste öeldud sõnad, ühiskonna sõnad, ema sõnad, õpetaja sõnad. Need sõnad saadavad meid elus. Saadavad poeriiulite vahele, saadavad oma tuppa, klassist välja. Neid sõnu on aga liiga palju. Me tarbime sõnu ja ei oska ilma nendeta olla. Descartes'i parafraseerides võiks meie tänapäevased uskumused sõnastada nii: tean viimaseid uudiseid, järelikult olen olemas. Viimaseid uudiseid on aga
Kirjanike loomingus onsurma- ja enesetapumotiivid,jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale,reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. KAFKA, SUITS , TUGLAS SÜRREALISM eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see sürreaalsusega. Sürrealistliku luule viljelejad on Andre Breton, Louis Aragon ja Paul Eluard, Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja Andres Ehin. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms.Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismistteesi, et ühiskondlikke
Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. (J.W. Goethe) ,,Elu on meile vaid laenuks antud" (Karl Ristikivi) Me kõik oleme erinevad ja keegi meist ei saa näha maailma samasugusena. Meil on kogemused, mis võivad olla nii head kui ka halvemad, aga need õpetavad meid ja neid on vaja. Samuti vajame ka ilusat lapsepõlve, mälestusi, vanemaid, kodu ja sõpru. Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Mõned teevad selleks rohkem, mõned vähem. Oma peaaegu kahekümne nelja eluaasta kogemustest olen nii mõndagi õppinud ning tean, et üksnes eluraskused õpetavad meid elu hüvesid hindama. Shakespeare ütles kord, et elu on rooside ja okastega palistatud tee. Jah tõesti, nii see on. Meie elus on palju ilusat, kuid tihti tuleb ette ka raskusi. Mäletan aega, kus sain 17 ja pidin olude sunnil kodust lahkuma. Tihti juhtus, et olin päevi sööma...
Koer, saba sorgus, lonkis mööda tänavat. 5. Erijuhud ja täpsustused, erandlik koma JA, NING, EGA, EHK, VÕI ees 1. Tule siia, võidumees, (üte) ja näita tulemusi! 2. Hr. Ilves, meie president, (lisand) ja peaminister... 3. Tuli rõõmsalt, vilistades oma viisi (lauselühend), ning kohkus mind nähes. 4. Ei ole ta noor, ei ole ta ilus, (mõttepööre) ja mina peaksin teda tahtma. 5. Tammsaare, kes oli juba kuulus kirjanik (kõrvallause), ja Ristikivi, kes tuli alles kirjandusse... 6. Kõik uurimused, tean kindlasti (kiillause), või teaduslikud tööd on oodatud konkursile. 7. Lähme homme, ehk siis ei saja. 8. Tunnista oma süüd, või ma lahkun! 9. Ta tuleb homme, ega sul ei ole selle vastu midagi. 10. Ta vedas sind alt, ja sina ei mõista. 11. Mulle meeldib elusaatuse sügav kujutamine, nagu Tammsaare ja Dostojevski romaanides.
Kõrgemad koolid: TÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Tehnikum, Tallinna Tehnikum, Tallinna Konservatoorium, Riia Kõrgem Kunstikool Eesti kultuurikapital- peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kirjandus-Siuru rühmitus(Gailit, Visnapuu, Semper, Adson, Under, Tuglas), Tuglas, E.Vilde(„Mäeküla piimamees“, „Mahtra sõda“), Ristikivi („Ristideta hauad“), Luts, A.H. Tammsaare Muusika-Eevald Aava (ooper „Vikerlased“), Artur Kapp Teater-Priit Põldroos ja Paul Sepp (lavastajad), Ants Lauter ja Liina Reimann (näitlejad) Sport-Alfred Neuland(maadlus), Jüri Lasmann(maratonijooksja), Alfred Schmidt, Osvald Käpp ja Voldemar Väli (maadlus), Paul Keres, Kristjan Palusalu (maadleja), Martin Klein Kunst-Konrad Mägi, Maks Roosmaa, Eduard Taska, Nikolai Triik, Kristjan Raud, Viiralt
sajandil kaheks ja kuidas neid nimetatakse? 20. sajandil jagunes eesti kirjandus kaheks seoses 1944. aastal alanud Nõukogude Liidu teise okupatsiooniga Eestis. Selle tõttu põgenesid paljud Eestist välismaale, sealhulgas paljud kultuuriinimesed ja kirjanikud. Eesti kirjandus jagunes pagulas- ja kodukirjanduseks. 2. Nimeta kaheksa kirjanikku, kes 1944. aastal lahkusid Eestist. 1944. aastal lahkusid Eestist Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu jpt. 3. Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Aastatel 1944-1990 jaguneb eesti kirjandus stalinismiperioodiks, sulaperioodiks, stagnatsiooniperioodiks ja nüüdiskirjanduseks. 4. Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Aastatel 1945-1953 ilmus nii vähe kirjandusteoseid, sest valitses üldine segadus ja teadmatus selle üle, kuidas kirjutada Nõukogude Liidu standardite järgi
Tema loomingus elustub muistsete uskumuste maailm ja hingestub loodus. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Kontekst: teadmine, et ollakse eksiilis ja seeläbi on esiplaanil tarvidus hoida rahvuslikku järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. FRA sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism. Neli põlvkonda: klassikud . visnapuu, under, suits, adson; arbujad ja nende kaasaegsed: kangro, ristikivi, rannit; kadunud põlvkond, kelle debüüt jäi sõja jalgu: lepik, kolk, grünthal, laaban; ja juba paguluses hariduse saanud noored: ivask, laaman, karuks. Viljakaim Visnapuu poliitiline isamaalüürika. Uudislooming oli päevikuline võõrsilolu kajastus ja poliitiline deklaratsioon rahvale osakssaanud ebaõigluse vastu. Suits mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud ja maapaomeeleolud. Under poeetiline lihtsus ja rahvalähedus
Õuduskirjanikuna saavutas kuulsuse ameeriklane Edgar Allan Poe. Vene kirjanikest on õudusjutte kirjutanud Nikolai Gogol, eesti autoritest Veiko Belials ja Urmas Alas. Teaduslik-fantastiline ehk ulmekirjandus Eesmärk on käsitleda võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduse vormis Aluse pani Jules Verne Johann Wolfgang Goethe, Mery Shelley Utoopia Selline teos, mis räägib sellisest kohast ja korrast, mida pole olemas. Thomas More, Platon Eestis: Karl Ristikivi Eepika Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Jaotub zanriteks: eepos, romaan (suurvormid); jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt (väikevormid) Kirjutatud värssidest ja selles luuakse maailmast terviklik pilt. Romaanis kasutatakse proosavormi ja kujutatakse tegelasi nendr kongreetses ümbruses kindlas ajas ja ruumis. Novell erineb romaanist lühiduse ja keskendatuse poolest
Kokku on teoseid tõlgitud 30 keelde. Traat on tegutsenud ka tõlkijana, näiteks on ta vahendanud läti luuletaja Uldis Berzinsi loomingut. Ta on tõlkinud poola, tsehhi, makedoonia, vene, soome ja läti luulet. Tunnustused Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Vilde-nimeline kirjanduspreemia (1979) Virumaa kirjandusauhind Albu valla A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Tänaseks rohkem kui 60 teosega kuulub eesti kirjandusklassikute Vilde, Tammsaare, Ristikivi ja Krossi kõrvale. Kolmekordne Vilde-nimelise kolhoosi preemia laureaat ja teeneline kirjanik Mats Traat on kirjanik, kelle loomingule tema eluajal on ausammas püstitatud. Nimelt seisab Vilde nim. kolhoosi keskuses Pajustis pjedestaalil aurukatel, premeeritud teose peategelane. 5 Teosed Romaanid "Tants aurukatla ümber" (1971; kordustrükid 1975 ja 2005)
KOOL Referaat Debora Vaarandi NIMI KLASS 2013 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................lk1 Debora Vaarandi looming...........................................................................lk2 Teosed.................................................................................................lk3 Luulekogu üldiseloomustus.........................................................................lk4 Ühe luuletuse analüüs.......................................
abil oma maailmapilti ja mõistmist laiendataks. Kolmas ning ehk kõige universaalsem on kunst, millest saavad aru nii lapsed kui ka täiskasvanud, erinevalt loomulikult. Sellisteks teosteks on M. Maeterlincki ,,Sinilind" ja A. de Saint-Exupéry ,,Väike prints". Tihti tundub mulle, et kirjanikud kirjutavad just sellest, millest neil on vaid enda tarbeks vaja kirjutada. Nagu oleks E. M. Remarque tahtnud ,,Läänerindel muutusteta" abil vabaneda endas tormitsevast valust ja koledusest või K. Ristikivi leida ,,Põlevas lipus" õiglust ja tõde ning O. Wilde kaotada ,,Dorian Gray portree" abil hirmu enda kunstist. Kõik see võib juhtuda ka lugejaga. Ja see on kunst missugune! Arvan, et on aeg muuta rakurssi. Kui elu mõjutab kunsti, siis kas ja kuidas mõjutab kunst maailma, milles elame? Peale eespool kirjeldatud mõju teadlikule kunsti tarbijale usun, et kunsti mõju laieneb ka alateadvusele, seda eriti noorte inimeste puhul, kes on mitmetest suundadest väga kergesti mõjutatavad
näiteks reisima. Mitte mingisugusele turismireisile vaid ikka ise omal käel kasvõi kellegagi koos kuskile teise maailma otsa lennata. Liigne etteplaneerimine ei ole kunagi midagi head endaga kaasa toonud, seega olekski lihtsalt vaja valida sihtpunkt, osta lennupilet ning vaadata, mis saama hakkab. Seiklused ja põnevad vahejuhtumid juhtuvadki just siis, kui neid kõige vähem oodata osatakse. Nagu eesti kirjanik Karl Ristikivi on kirjutanud: ,,On suur vahe, kas inimene on oma kodus või reisil -- viimasel juhul teeb ta paljugi, mida hea kasvatus kodus kunagi ei lubaks. Reisija eesõigus, lausa kohustus on olla uudishimulik ja oma nina igale poole toppida, sest miks muidu ta üldse kodust välja läheb.". Eriti seiklusjanulistele, kellel reisimisest veel väheks jääb, on välja mõeldud ekstreemsport. Selle alla kuuluvad igasugused aktiivsed tegevused, mida vähegi
romaan maagilis-realistlik romaan James Joyce teadvuse vool Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog Albert Camus eksistentsialistlik romaan Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus Gabriel Garcia Marques maagiline realism 9. sümbolism- hendrik visnapuu, helbemäe Sürrealism-Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja Andres Ehin Ekspressionism-M. Under Impressionism-Tuglas, Gustav Suits. 10.sai alguse 20.sajandi esimesel poolel Parimaid postmodernistlike kirjanikke liidab kõigile erinevustele vaatamata just veendumus,et kirjutamine on midagi enamat kui lihtsalt mäng. Ollakse üldisel seisukohal, et postmodernismi iseloomustavad pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute,aga ka käivetõdede eiramine ; eklektilisus, aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine
HINGEDE ÖÖ Karl Ristikivi TSITAADID ,,Inimesed ja linnadki on ju nii erinevad, ja mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, võib teise hoopis jalust lüüa" (lk. 8) ,,Kui palju lubadusi jääb täitmata miks siis mitte täita mõnikord lubadust, mida pole antud?" (lk 29) ,,Aga see oli nii tüüpiliselt naiselik valada oma rahulolematus etteheideteks konkreetsele inimesele, kelle uskumisest või mitteuskumisest midagi ei olenenud." (lk 46) ,,Alati on lootus, et kohtad mõnd uut inimest, kel on uued arvamused
Sisukord 1) Debora Vaarandi elulugu lk. 4 2) Debora Vaarandi looming lk. 5 3) Luulekogu üldiseloomustus lk. 6 4) Ühe luuletuse analüüs lk. 9 5) Kasutatud kirjandus lk. 10 Debora Vaarandi elulugu Debora Vaarandi oli luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 1. oktoobril 1916a. Võrus postiametniku tütrena. Varane lapsepõlv möödus Saaremaal Pöides Saikla külas emapoolse vanaisa talus. 1922-1927 elas ta Saaremaal suviti, muidu oma vanemate juures Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis. 1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle...
-30. aastatel Karl Eduard Sööt ,,Laula lapsuke", Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu","Lõhkiläinud Kolumats". Ernst Enno - Luuletused: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees, Julius Oro - Luuletused: Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik. Proosa: 20-30ndatel Oskar Luts ,,Kevade", ,,Nukitsamees", Jüri Parijõgi ,,Semendivabrik", Karl Ristikivi ,,Vikerkaar", ,,Viikingite jälgedes", Juhan Jaik ,,Tondijutud" 1930. aastate lõpuks oli Eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas muudatused, kättesaadav maailma LK paremik, temaatiline avardumine, LK teooria & ajaloo uurimine, raamatute välimuses parem tase Nõukogude Eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) (valitses plaanimajandus, tsensuur)
lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Ise arvas ta, et see sündis "...tänu rikkamale lektüürivalikule, osalt ka vaimliselt erksamale ümbruskonnale..."; arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. Karl Ristikivi oma essees "Neljast arbujast" leiab, et Talviku lihtne trohheus ja riimiskeem abab demonstratiivne tagasipöördumine vana juurde - võib ajajärgul, kui kõik luuletajad taotlevad ülimoodsust, olla samuti uudis. 1928. aastal on Tuglasele kirjutatud kirjaga kaasas 11 luuletust, millest 10 ilmub "Loomingu" 1929. aasta veebruarinumbris; luuletused tähistavad Talviku poeetilist eneseleidmist, mida iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm
põgeneda kaosesse. Kasutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes ja püüdsid nii luua lugejas vabastava elamuse. NT Louis Aragon ja Paul Éluard. Sürrealism- Tekkis 1920. Aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli asendada reaalsus sürreaalsusega. Nad rajasid oma loomingu alateadvusele ja unenägudele. Sürrealistid ei soovinud ainult uuendada kunsti vaid ka üldisi arusaamu inimestest ja elust. NT Andre Breton, Louis Aragon (prantslased) ja Karl Ristikivi, Jüri Üdi (eestlased) Absurd- sündis vastusena teisele maailmasõjale. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Teoste tegelased olid kaotanud isiksusele omased jooned, kelle tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade ja kes on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. NT Samuel Beckett (Iirlane) ja Eugene Ionesco (rumeenlane) ning Mati Unt (eestlane)
rahvuskultuuri edasiarenemise välismaal. Juba 1945 ilmusid Rootsis eesti kirjanike algupärased teosed, aasta hiljem hakati eestikeelseid uudisteoseid välja andma ka Saksamaal. Kokku on väljaspool Eestit kirjastatud 2600 mitmesugust raamatut ja brosüüri. Kahel esimesel sõjajärgsel kümnendil ilmus trükiseid rohkem kui Nõukogude Eestis. Eestist lahkus arvukalt kirjanikke (ka tulevasi): Marie Under, Gustav Suits, August Gailit, Henrik Visnapuu, August Mälk, Karl Ristikivi, Kalju Lepik, Raimund Kolk. Kirjanduselu keskuseks kujunes Rootsi. 1945-51 tegutses kirjastus Orto, mis hiljem asus ümber Kanadasse. Kõige rohkem on algupärast ilukirjandust välja andnud kirjanike aktsiaseltsina rajatud Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis alates 1951 tegutses B. Kangro eestvedamisel Lundis. Kuna lugejaskond oli piiratud, saadi autoreile maksta vaid sümboolset honorari, kirjutamisest end ei elatatud. Kirjanduslikest ajakirjadest on olulised Tulimuld
Neli põlvkonda kirjutasid paguluses: - KLASSIKUD: Visnapuu, Under, Suits, Adson. Viljakaim pagulaskirjanik oli Visnapuu, kes viljeles poliitilist isamaalüürikat. Uudislooming oli päevikuline võõrsilolu kajastus ja poliitiline deklaratsioon rahvale osakssaanud ebaõigluse vastu. Suits kirjutas mälestusi kodumaast, võttis poliitilisi seisukohti. Tema luulet läbis maapaomeeleolu. Under kirjutas paguluses poeetiliselt lihtsalt ja rahvalähedaselt. - ARBUJAD JA NENDE KAASAEGSED: Kango, Ristikivi, Rannit. Ristikivi viljeles modernistlikku luulet, mis kajastab inimest võõras, muutunud maailmas. Eksistentsiaalselt valdav paguluselamus. - KADUNUD PÕLVKOND (nende debüüt jäi sõja jalgu): Lepik, Kolk, Grünthal, Laaban. - PAGULUSES HARIDUSE SAANUD NOORED: Ivask, Laaman, Karuks. Kangro – luule mahukas, isikupärane ja muutub ajas suht vähe. Mediteeriv enesetunnetuslüürika. Liigub reaalse ja kujuteldavam elu ja unenäo piiril. Maagiline realism
Heiti Talvik 9. november 1904 18. juuli 1947 Uurimustöö Mustvee 2009 HeitiTalvik sündis 9. novembril 1904. aastal Tartus ja suri 18. juulil 1947.aastal Tjumeni oblastis. Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini proffessor Tartu ülikoolis. Heiti isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast. Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka ...
peamiselt novellid. Meisterlikkuse saavutasid Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaane kirjutasid Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk. · Kümnendi keskel asendus uusromantism uusrealismiga, esikohale tõusis proosa ja romaanizanr. · Senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks 1930. a. keskel üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Silma paistsid Anton Hansen Tammsaare ja Karl Ristikivi. · Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan. · Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori, koondudes ,,Arbujate'' rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro. · Eesti kunsti vanameistritest jätkasid tegutsemist Ants Laikmaa, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe.
,,Senkiföldje" ja peaosalisena ning ka ise lavastanud filmid ,,Varas" ja vastuolulise ,,Berliin 1945: Muusika pommide all" Film ja teater Filmirezissöör oli tema esimene unelmate amet kui ta oli umbes 5 aastane. 80-tel tegi ta kaasa väikestes osades mitmes Vene filmis, milliseid tihti filmiti Eestis kuna tegevus pidi toimuma Ameerikas. 1989 filmiti Soomes filmi ,,Iskelmäprinssi", milles oli tal peaosa. 1992. aastal kirjutas Karl Ristikivi järgi ja lavastas lühifilmi "Varas", mille filmimise käigus õppis ta meeletult - sest maksis iga vea omast taskust kinni. Samal aastal osales Mart Prantsuse- Ungari filmis "Dieu n'existe pas" ja siis tuli USA filmi nimega "Candles in the Dark", mis andis võimaluse kohtuda Oscari-võitja Maximilian Shelliga. Veel tegi ta kaasa filmides "Kallis härra Q" ning USA filmis "Virtuoso". 1999. aastal lavastas inglise kirjaniku, oma lemmikautori Saki novelli järgi lühinäidendi
See järjepidevus ilmneb ka Rooma õiguse keele -- ladina keele tasandil. Eesti õigussüsteem Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi osana baseerub samuti Rooma õigusel. Nii võib leida Eesti õiguskeelest ladinakeelseid juriidilisi termineid, mis on välja kujunenud juba rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi. Juriidilistes tekstides kasutatud ladinakeelsed sõnad ja väljendid täiendavad õigusteaduse keelt, ilmestades ja täpsustades vastavat teksti. Merike Ristikivi. Ladina päritolu juriidilised terminid eesti õiguskeeles.http://www.ut.ee/klassik/isikud/mag/ristikivi_mag.html Vasta allikatele tuginedes (ja lisamaterjali kasutades): 1) Milles seisneb Rooma õiguse roll ja olulisus tänapäeva maailma/Euroopa õigussüsteemis? Euroopa õigussüsteemide õigus on välja kujunenud Rooma õiguse baasil. Juriidilistes tekstides kasutatud ladinakeelsed sõnad ja väljendid täiendavad õigusteaduse keelt, ilmestades ja täpsustades vastavat teksti.
More'i Utoopia ja Machiavelli riik ,,Ideaalne on see, mida tegelikult pole. Ilma loodusteaduseta ei saa kunagi mõista filosoofiat, ideaalset ilma reaalseta. Ideaalne on selleks, et selle poole püüda, on eesmärk. Ja ideaalne riik on eesmärk, mille poole maksab püüelda..." lausus kord Karl Ristikivi ja kui tahes palju otsida põhjuseid, miks maailm muutub ja riigid arenevad, pole leida paremat vastust kui see, et nad püüavad samastuda täiuslikkusega, mille endale mudeliks loonud. Thomas More ja Niccolò Machiavelli kaks targemat meest, lõid sulega oma ühiskonnavormi: omal ajal paberile, sajandeid hiljem reaalsusesse põimununa. Nad esitasid oma maailmavaateid erinevalt: More eelistas kolmanda nime reisimuljete kaudu ,,Utoopiat"
Kirjutanud ka suurvorme. Helena Tulve on keskendunud kõlakeskse muusika loomisele. Tema teostes on aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse spektraalmuusika, IRCAM'i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregooriuse laulu ja ida muusika kajastused. 4. Teosed Phainomenon - klaverile, löökpillidele ja lindile (1989/90) Lethe - kammeransamblile (1991) Exodus - kammerkoorile (1992/93) Saar - viiulile ja klarnetile (1993) Sõnajalad - häälele ja klaverile, Karl Ristikivi tekst (1994) Öö - saksofonikvartetile (1997, Stockholmi Saksofonikvartetile, esiettekanne festivalil NYYD '97) à travers - kammeransamblile (1998, NYYD Ensemble'i tellimus) Sinine - kammeransamblile (1998, NYYD Ensemble'i tellimus) Sans titre - klavessiinile (1999, Jukka Tiensuule) Sula - sümfooniaorkestrile (1999, Festivali NYYD 99 tellimus) Ithaque - naishäälele, viiulile ja klaverile (2000) Vertige - klaverile (2000) Cendres - ansamblile(2001) Valvaja - oboele (2002)
Freudi ja psühhoanalüüsi tähtsus · Alateadvuse mõiste · Varase lapsepõlve tähtsus · Muutis suhtumist seksuaalsusesse ja kehasse · Mõjutas üldisi hoiakut vabameelsuse suunas o 20. sajandil muutusid hoiakud vabamaks · Kunst, kirjandus, kultuur o Sürrealism Unenäo reaalsus Salvador Dali- Eestis Navitrolla L. Bunuel- ,,Andaluusia koer" K. Ristikivi ,,Hingede öö" Fr. Kafka · Psühholoogiline nõustamine o On pannud aluse sellele Teised psühhoanalüütikud · Carl Gustav Jung (1875-1961) o On ka muid põhjuseid peale seksi, mis inimesi liigutab o Kollektiivne alateadvus o Arhetüüp Sarnaste isikute, objektide või kotseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud.
riigipöördesse ja dem. piirangutesse. Pealegi suurenes riigi toetus kultuurile. 1934.a läks riigivanema kirj. auhind Tammsaarele „Tõe ja õiguse“ eest. 1937 sama Albert Kivika „Nimed 7 marmortahvlil“. Ajastule iseloomulik ajaloolise romaani populaarsus. M. Metsanurk „Ümera jõel“. August Mälk „Surnud majad“ (Põhjasõja aega). Ka Enn Kippel ja August Hindrey. 1938 kõige ttähtsam Karl Ristikivi „Tuli ja raud“. Psühholoogilise romaani katsed 1930ndatel. Tammsaare, Ristikivi, Hint. 1930 II poole noored luuletajad Heiti Talvik, Betti Alver, Brenard Kangro, Kersti Merilaas, Uku Maasing; August Sang, Paul Viiding ja Mart Raud – ühiskogu „Arbujad“, hakati nimetama arbujateks. Olid uussümbolistid, metafüüsika, raskemeelsus. Tallinnas ka uute noorte luuletajate rühmitus „Elbumus“ (Jaan Kross, Ilmar Laaban). Kujutav kunst
Minu lugemisvarag i koosnes kahest poolest. Kui ema veel töötas kirjandusmuuseumis, kust ta mõne aasta pärast halva ankeedi pärast lahkuma sunniti, tõi ta sealsest raamatukogust mulle lugeda ühe ""Looduse" Kuldraamatu" teise järel. Mäletan tänini midagi niisugustest raamatu test nagu Karin Michaelise Bibi-lood, Karl May Winnetou-sari, Väike lord Fauntleroy, Roosa saar, Doktor Dolittle ja mitmed teised. Ka muud eestiaegset lastekirjandust puutus mulle kätte, sealhulgas Karl Ristikivi "Semud" ja "Lendav maailm". Need laenasin p erekonnasõprade Starkopfite riiulilt. Vahel mõtlen, et ei olegi päris kirjandus- ja kunstiinimene, vaid mingi segu ühelt poolt kollektsionäärist ja teiselt poolt müstikust. Türgi intellektuaalid võtsid mind endastmõistetavalt müstikuna. Kollektsionäär olen lapsest saadik. Olen kogund marke, te lliskive, kuid ka abstraktsemaid asju nagu keeled, kultuurid, religioonid. Mul on nõrkus
Tõde, õigus ja kohustused Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud, oleks ta teda kätel kandnud ja hoidnud kui potili...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
