Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ristik" - 201 õppematerjali

ristik – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – hiireviu – bakter (seened lagundavad taimi, bakterid lagundavad loomi) Pilet 12 1.Rakutsükkel. Mitoos.
Ristik

Kasutaja: Ristik

Faile: 0
thumbnail
8
odt

Rannaniit ja rannaniidu elukooslus

Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik , sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts , pilliroog . Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle Tutkas Liivatüll Punajalg-tilder Kiivitaja...

Bioloogia
62 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). ·Sessoonsus Monokarpne õitsemine ­ õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine ­ õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. ·Õite liigutused Õite liigutused e nastid Võilill avaneb hommikul, sulgub õhtul; valge ristik liigutab õielehti vastavalt valgusele (päeval lahti, öösel kinni). Õite liigutused kindla ärritaja suunas e tropismid Päevalill keerab end päikese poole. ·Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale ·Ise- ja risttolmlemine Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel. Risttolmlemine: tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale....

Eesti taimestik ja selle...
194 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Meetaimede ülevaade

Ühed tähtsamad õietolmutaimed on sarapuu, lepp, paiseleht, tamm jt. Suviti külastavad mesilased õietolmutaimedest vahel ka kibuvitsa, lupiini, ja vägiheina õisi. Suurem osa taimi annab nii nektarit kui ka õietolmu. Sellised taimed on näiteks pajud, võilill, vaarikas, valge mesikas, valge ristik , põdrakanep, viljapuud, marjapõõsad jt. Ainult nektarit andvaid taimi on Eestis väga vähe. (Rohtla, 2001) Õitsemisaja järgi jaotatakse meetaimed kevadisteks, suvisteks ning sügisesteks taimedeks. Kevadised meetaimed õitsevad varakevadest kuni juuni keskpaigani. Sellised taimed on näiteks vaher, paiseleht, pajud, võilill, marjapõõsad, viljapuud, mustikas, pohl. Suvised meetaimed õitsevad peamiselt juuni keskpaigast kuni juuli lõpuni. Sellesse rühma kuuluvad...

Mesindus
35 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ravimtaimed

Aasristik Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik , millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised....

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Evolutsiooni küsimused ja vastused

Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik Loomariik: Riik-loomariik, Hõimkond- lülijalgsed, klass-putukas, selts-liblikalised, sugukond- põualiblikalised, Perekond- kapsaliblikas, Liik- suur kapsaliblikas Taimeriik: Riik- taimeriik, hõimkond- kattes eemnetaimed, Klass- kaheidulehelised, selts- oalaadsed, sugukond- liblik õielised, perekond- ristik , liik- valge ristik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? Maa tekkis ligi 4.5 milj aastat tagasi. Elu sai alguse ürgookeanis, ürgookean ei sarnanenenud praeguse ookeaniga (soojem, madalaveelisem) pidevate maavärinate tõttu tungis merevette sageli maa sisemusest vedelat magmat ja gaase. Selle tõttu sai võimalikuks esimeste organismide tekke. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegadeks, aguaegkondadeks, vanaaegkondadeks, keskaegkondadeks ja uusaegkondadeks....

Bioloogia
97 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Taimehaigused

o Mugula kuivmädanik ­ levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii. Tõrje: mugulate vigastuste vältimine, säilitada mugulaid 2-4 kraadi juures. Külvikorras kartul teravilja järel. Seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. Mugulate puhtimine. o Kartuli-mustkärn ­ säilib mullas, kandub edasi mugulatega, ristik halb eelvili. Nakatumist soodustab liigniiskus kartuli kasvuajal. Väheneb mugulate idanevus. Tõrje: mugulate puhtimine, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Kartuli-hõbekärn ­ haigustekitaja kahjustab ainult mugulate epidermist ja selle all paiknevat õhukest mugulakude. Säilib seemnemugulatel või taimejäänustel mullas. Haigestunud mugulad tõmbuvad krimpsu, põhjustavad põllul tühimikke. Tõrje: seemnemugulate puhtimine sügisel, seemnematerjali uuendamine....

Taimekahjustajad ja nende...
95 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Õied-seemned-viljad

BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja...

Botaanika
21 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Ladinakeelsed taimede perekonnanimed

Òxalis Jänesekapsas Papàver Magun, moon Polygònum Kirburohi Potent`illa Maran Pr´imula Nurmenukk, pääsusilm Pulmonària Kopsurohi Pulsatilla Karukell P`yrola Uibuleht Ranùnculus Tulikas Rhinànthus Robirohi Rùmex Oblikas Sc`irpus Kõrkjas [stsirpus] Silène Põisrohi Stellària Tähthein Trientàlis Laanelill Trifòlium Ristik Vacc`inium Mustikas Verònica Mailane V`icia Hiirehernes [viitsia] V`iola Kannike Centaurèa Rukkilill, c`yanus jumikas...

Botaanika
11 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Bioloogia eksam 2011 + vastused

Bakterite tähtsus ­ *väga head lagundajad ­ surnud organisme (loomi) *tagavad looduses aineteringluse ­ peamiselt lämmastiku, hapniku, süsiniku, fosfori, väävli *osalevad mulla kujundamises ­ eluta ja eluslooduse vastastikune koostoime, mille käigus pinnasesse sattunud organismide jääkproduktid lagundatakse lihtsama ehitusega ühenditeks. 2.Kirjutage joonisel esitatud liikide põhjal toiduahel produtsendist, kolmest konsumendist ja destruentidest. Lahendus: Ristik ­ lehetäi ­ jooksiklane ­ juttselghiir ­ hiireviu ­ bakter (seened lagundavad taimi, bakterid lagundavad loomi) Pilet 12 1.Rakutsükkel. Mitoos. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Mitoos jaguneb omakorda karüokineesiks ja tsütokinees. Karüokinees jaguneb profaasiks, metafaasiks, anafaasiks, telofaasiks. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse...

Bioloogia
419 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Ravimtaimed - töölehed

.................................................................................................................................................... 5. VÄRVI NÕUTUD ARV 5 NURMENUKKU 2 NÕGEST 4 Koostas: Laura Räni 4-7 aastastele 6. ARVUTA JA VÄRVI: 1 ­ ROHELINE; 2 - TUMESININE; 3 - PUNANE MUSTIKAS : MAASIKAS: PUNANE RISTIK : 5 Koostas: Laura Räni 4-7 aastastele 5. JÄLGI JOONT: 6 Koostas: Laura Räni 4-7 aastastele Tööjuhend Töölehed on mõeldud 4-7 aastastele lastele ravimtaimede teema kinnistamiseks. Neid on võimalik...

Elu mitmekesisus
59 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti taimed ja taimekate

Sk. Liblikõielised - ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud. Juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku. Liitlehed, sageli köitraoga. Õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine, õisik: kobar, nutt. Vili: kaun. N: harilik nõiahammas, hulgalehine lupiin, harilik lutsern, valge mesikas, roosa ristik , mägiristik, kahkjaspunane ristik, kassiristik, kuldristik, aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes, harilik koldrohi, aas-hundihammas, haisev jooksjarohi. Sk. Pöögilised - Õiekate lihtne, neljatine kuni kuuetine, sigimik kolmepesaline, igas pesas kujuneb tavaliselt üks pähkel, pähklit ümbritseb lüdi, mis on kaetud soomusjate v. ogajate väljakasvetega. Lehed terved v. hõlmised, igihaljad v. suvehaljad. N: harilik pöök, harilik tamm. Sk. Kaselised - Õiekate lihtne, vähemärgatav, neljatine v...

Eesti taimestik ja selle...
104 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Geograafia 2008 a.

, päevalill villalambad Suhkrukultuurid Suhkrupeet ,- roog Linnud Lihakanad (kalkunid ) munakanad Mõnukultuurid Kohv , tee , kakao , Karusloomad Rebased , naaritsad narkootikumid , tubakas Söödakultuurid Ristik , põldhein , Muud loomad : Põhjapõdrad , kaamlid , söödajuurviljad hobused , kitsed Kiukultuurid Linas , puuvill , kanep , Mesilased Mesi agaav Köögiviljad Tomat , kurk , hernes , Siidiusskasvatus Siid uba Aiandus Marjapõõsad , viljapuud , iluaiandus...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...

Põllumajandus
18 allalaadimist
thumbnail
9
doc

MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Välipraktika päevik Koostas: Juhendas: Alar Astover Tartu 2010 Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mul...

Mullateadus
41 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ökoloogia mõisted seletusega

Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ­ ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht ­ iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus ­ näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg ­ aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo ­ maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia ­ eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon ­ koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid ­ nii looduslikud kui inimtekkelised. A...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
156 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Kultuurrohumaa

Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt. Need jäävad püsima ainult nendesse kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kultuurrohumaade tähtsus Eesti looduses on see, et sinna külvatakse just neid taimi, mis on loomasöödaks kõige paremad ning tänu sellele on loomade jõudlus ja tootlikkus suurem. Ohakas Tulikas Naistepuna Ristik Timut Lutser Koerapöörirohi n Kerahein Harilik tindik Lehetäi Heinaritsikas Pääsusaba Lina-tähtöölane Mesilane Lepatriinu Kitsed, hobused, lambad, veised Põldlõoke Sookiur Kiivitaja Põldpüü Rukkirääk Suurkoovitaja...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
64 allalaadimist
thumbnail
11
docx

HARKU VALD

Karu-, palu-, turbasamblad, maarja- ja soosõnajalg, jugapuu, kuusk, mänd, kadakas, nulg, lehis, jasmiin, lumimari, pöök, sirel, kukerpuu, viirpuu, toomingas, kibuvits, pihlakas, näsiniin, vaher, hobukastan, paakspuu, pärn, saar, sanglepp, sarapuu, arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik , põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik: Harku linnustik on väga mitmekesine...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mälumäng - Taimed siin ja seal

Mis riigi rahvuslill on vesiroos? 10. Milline taim kasvab kiirusega kuni meeter päevas? VASTUSED 1-6.klass 1) Mis taim on bandade lemmiksöök? BAMBUS 2) Mis värvi on rukkilill? SININE 3) Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? ÕIGE 4) Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? KLOROFÜLL 5) Mis on suurim mari maailmas? KÕRVITS 6) Kas on olemas rosinapuu? EI 7) Missugune taim toob õnne, kui tal on neli lehte? RISTIK 8) Kas roosid kasvavad puudel või põõsastel? PÕÕSASTEL 9) Mis puu kasvab tõrust? TAMM 10) Milline okkaline taim kasvab kõrbes? KAKTUS 7-12.klass 1) Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? ÕIGE 2) Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? KLOROFÜLL 3) Mis on Läti rahvuslill? HARILIK HÄRJASILM EHK KARIKAKAR 4) 85% maailma taimestikust kasvab vee all. Õige või vale? ÕIGE 5) Mis on suurim mari maailmas? KÕRVITS...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...

Eesti loodus ja geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Agronoomia

Kui kõrrelisi väetada lämmastikuga, kõiguvad nende saagid tunduvalt vähem, kui liblikõielised. Maksab rohkelt ja võib olla keskkonna ohtlik, võib rikkuda joogivee. Samas jääb kasutamata liblikõielitega sümbioosis olevate mügarbakterite abil siduda lämmastiku. Tuleks tunda bioloogili omadusi. Kasuatda võib: liblikõielised õistaimed- (tähtsad tänu maheviljelusele, ning lämmastikväetise kõrge hinnale, küllalki arvukas 50 liiki, ristik , kitsehernes), toorproteiini sisaldus kaks korda suurem kui liblikõielistel. Raske kuivatada, Ristikutel lühem eluiga, vajavad parasniisket mulda, lubjalembelised, kaasnevad piirangud, seemned kallimad, seemne saak sõltub ilmastikust, putuktolmleja, põhiliselt sammasjuurestik, seetõttu vegetatiivselt vähelevivad. Puhmikulised (punane ja roosa ristik), võsundilised(hiire ja seahernes), juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid), maapealsete võrsetega( valge ristik)....

Agronoomia
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun