KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- vä...
Neile on iseloomulik väga liigirikas puittaimestik ja suur lilleliikide valik. Kuigi liikidest on enamus võõramaised, domineerivad biomassilt siiski kodumaised - puudest harilik Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool vaher, harilik jalakas, harilik pärn, aru- ja sookask, murutaimed - aasnurmikas, valge ristik, punane aruhein ja suur teeleht ja umbrohud - vesihein, murunurmikas, hiirekõrv, naat, võilill ja roomav tulikas. Võõrliigid väga inimsõltuvad, enamus kaovad koos inimhoole lakkamisega. Paljud kaovad koos lillemoe muutumisega. Mõned siiski metsistuvad ja kodunevad - näiteks siniliilia (stsilla), kirju liilia ja läikiv tuhkpuu. prügimägedel elutsevad varesed, hõbekajakad, kilgid, aga ka rotid ja kakandid või ruumide niisketes nurkades esinev soomuklane
viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). ·Sessoonsus Monokarpne õitsemine õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. ·Õite liigutused Õite liigutused e nastid Võilill avaneb hommikul, sulgub õhtul; valge ristik liigutab õielehti vastavalt valgusele (päeval lahti, öösel kinni). Õite liigutused kindla ärritaja suunas e tropismid Päevalill keerab end päikese poole. ·Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale ·Ise- ja risttolmlemine Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel. Risttolmlemine: tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale.
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, ha...
Geiser Constantinus e Konstantinus Suur kuulutas a 313 kristluse lubatud religiooniks. Tollerantsi e sallivuse edikt. Kristluse keskus on Konstantinopol. III ETAPPI KRISTLUSES: I 313 Constantinus II 325 Nikaia kir.kogul domeneeriv III 381 Geiser Theodosius kuulutab kristluse ainsaks relig-ks. Kr. muutub monopolseks.Kr. levitamiseks võimalused: 1) rahulik misjon (misjonärid) apostlid.St.Patrick,levitas iirlaste seas kr.Kasutas shamrock e triniteet kolme oruline ristik õppevahendina. 17.märts-pühapäev iirlastel.Eestis levitasid: M.Fulco, pr pärit 1167-ei õnnestunud. 2) sunni meetod-valitseja suund. Valitseja võtab kristluse, seejärel rahvas. Vürst Vladimir 1988 Teda inspireeris konkr naine.Kaupo-liivaste vanem. J.Luiga kirjutas ,,Lembitu välis poliitika". Tuli ja mõõk. PIIBEL VT ja UT. VT 39 rmt-ajaloor.(5 Moos.r),õpetusr.(Salom r), prohvetir, UT 27 rmt-ajaloor.-4 evangeliumi Markus,Matteus,Luka,Johannes.apostlite tegude r-Peetrus,Paulus
hernel 34%, kikerhernel 31%, lupiinil kuni 61%. Toiduvalgu kvaliteedi järgi on esikohal aeduba ja lääts. Valgud sisaldavad inimesele ja loomadele väga vajalikke aminohappeid. Paljudel liblikõieliste liikidel on suur rahvamajanduslik tähtsus: nad on toidu-, sööda-, mee-, dekoratiiv- ja haljasväetisetaimed. Toidu- ja söödaväärtus alaneb mõnikord glükosiidide ja alkaloidide suure sisalduse tõttu. Siia kuuluvad perekond hiirehernes, hernes, ristik, lutsern, aeduba, sojauba ja lupiin. Liblikõieliste (ristik, lutsern, mesikas, lupiin) kasvatamise eesmärk on mulla rikastamine orgaanilise aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödag...
kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + + 0 0 Mikroobidel põhineb metabolismiseostelvõi avaldub Mingi erilise ainevahetus protsessi käivitumises (vähkja aktiinia), ristik ja mesilane;lehetäi ja sipelgas). o Sümbioos ja mutualism, Mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + + - - Ektosümbioospuiduüraskid ja ambroosia sümbioos Endosümbioos üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv
hernel 34%, kikerhernel 31%, lupiinil kuni 61%. Toiduvalgu kvaliteedi järgi on esikohal aeduba ja lääts. Valgud sisaldavad inimesele ja loomadele väga vajalikke aminohappeid. Paljudel liblikõieliste liikidel on suur rahvamajanduslik tähtsus: nad on toidu-, sööda-, mee-, dekoratiiv- ja haljasväetisetaimed. Toidu- ja söödaväärtus alaneb mõnikord glükosiidide ja alkaloidide suure sisalduse tõttu. Siia kuuluvad perekond hiirehernes, hernes, ristik, lutsern, aeduba, sojauba ja lupiin. Liblikõieliste (ristik, lutsern, mesikas, lupiin) kasvatamise eesmärk on mulla rikastamine orgaanilise aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi
Põhja-Eestis muutus teravilja järel tähtsamaks kaubaliseks põllukultuuriks kartul. Esialgu kasvatati kartulit mõisa kapsa- ehk juurviljaaias. Eriti jõudsalt arenes kartulikasvatus Viru- ja Harjumaa mõisates. 19. sajandi teisel veerandil kujunes oluliseks põllumajanduse haruks meriino tõugu peenvilla- lammaste kasvatamine. Meriino lammaste kasvatamisega kaasnes ristiku kasvatamine. 1830. aastatel kasvatati ristikut peaaegu igas kolmandas Eestimaa mõisas, 1840. aastatel levis ristik ka talupõldudele. Ristikukasvatusel oli põllumajanduse edasisele arengule väga suur tähtsus. Ristik oli kõrge- kvaliteediline loomasööt, kuid aitas tõsta ka põlluviljakust (mõjus lämmastikku andva väetisena). Industrialiseerimise varaseim periood(millised konkreetsed ettevõtted) Industrialiseerimise varasem periood on seotud puuvillatööstusega. Eestis tähistas tööstuspöörde algust just tekstiilitööstuse teke. Asutati rida suuri kalevivabrikuid. Kalevi-
Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised:
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude...
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
seisaldus, kuid nad on harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Kultuurid, mis sobivad hästi kuivendatud leetjal mullal kasvatamiseks on lupiin, rukis ja lutsern. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et huumusesisaldus ei langeks alla normaalse taseme. Samuti sobivad leetjad mullad rohumuaaks, nad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega. Hästi kuivendatud ja parasniisketel leetjatel muldadel kasvab hästi karjamaa raihein, punane ja roosa ristik, ja mesikas. Leetjte muldade keskmine rohumaa saagikus on 1,0-1,4 Mg kuiva heina hektari kohta. [4][11] Kui tugevalt erodeeritud mullad tuleks metsastada, siis nõrgalt erodeeritud muldi võib vajadusel haritava maana kasutada, kuid samas peaks võtma kasutusele erosiooni tõkestavaid agrotehnilisi võtteid. Erosioonialal kasvava metsa boniteet on kõrge (I-III), peapuuliigiks on soovitavad nii kuusk, mänd kui ka kask. [4]
Seeme säilib 6-8 aastat Eelviljadesks sobib seller, Kasvukohale istutamiseks Pealtväetamine viljade närtsimist Risttolmleja hernes, uba, ristik peab olema taimel 3-4 Kahjurite ja haiguste tõrje Ei soovitata kasvatada pärislehte Rohkem kasta kui viljad kapsaste järel Kurgitaimed on haprad hakkavad tulema
on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) (MINE LINGILE!) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised:
Bakterite tähtsus *väga head lagundajad surnud organisme (loomi) *tagavad looduses aineteringluse peamiselt lämmastiku, hapniku, süsiniku, fosfori, väävli *osalevad mulla kujundamises eluta ja eluslooduse vastastikune koostoime, mille käigus pinnasesse sattunud organismide jääkproduktid lagundatakse lihtsama ehitusega ühenditeks. 2.Kirjutage joonisel esitatud liikide põhjal toiduahel produtsendist, kolmest konsumendist ja destruentidest. Lahendus: Ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu bakter (seened lagundavad taimi, bakterid lagundavad loomi) Pilet 12 1.Rakutsükkel. Mitoos. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Mitoos jaguneb omakorda karüokineesiks ja tsütokinees. Karüokinees jaguneb profaasiks, metafaasiks, anafaasiks, telofaasiks. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse
Puud langetatakse 4-5 kaupa. Soolakute rajamine ulukite suunamiseks üks kindlamaid meetodeid. Sõraliste hoole! Metskits tähendab eeskätt talvist lisasöötmist, mis tähendab heine söödasõime viimist. Kindlasti jääb ainult henasit muidugi metskitsele väheks. Metskitse talvine sööt peaks koosnema 3 komponendist koresööt, mahlakas sööt ja jõusööt. Koresööt on kuivatatud roheline sööt, enamasti hein ja lehisvihad. Hein peab olema kvaliteetne nt lutsern, ristik. Mahlakas sööt on nt söödakapsas ja peet (peenestatud). Sobib ka kartul, maapirn, õunad, kuid neid võiks heintega segada, et vältida külmumist. Jõusööt on tavaliselt teravili. Parim on kaer. Kõlbavad ka tammetõrud, eriti purustatult. Põder on Eesti loodusoludega hästi kohanenud ja mingit lisasöötmist ta ei vaja. Teadliku põdrahoole peamine eesmärk on nende loomade eemalemeelitamine inimese rajatud metsakultuuridest, pakkudes neile midagi veelgi maitsvamat.
elupaika. Nt ilves ja hunt söövad mõlemad jänest ja seetõttu on nende vahel konkurents. Sellele, kes jänese kinni püüab, tähendab see edu, teisele aga ebaedu. MUTUALISM on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. PROTOKOOPERATSIOON – kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise kuid pole obligaatne. Nt ristik ja mesilane, lehetäi ja sipelgas NEUTRALISM on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille puhul ei ole tegemist ei kahju ega kasuga, seega mõlemad pooled on teineteise suhtes neutraalsed. Nt hunt ja arukased MÜKORIISA - seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen oma "peremehe" – taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt).
Orhideed isegi ei idane ilma seeneta, sest tal puuduvad vajalikud toitained. Seene abiga saab taim toitu, orhidee end ise üksi ära ei elata. Orhideed söövad seda seent, seened on justkui orjad. (Orhidee ei tee nektarit aga tolmendajad tolmendavad ikka) Sümbioos, Seotud õhulämmastiku-fikseerivate mikroobidega. Võime viia lämmastik aminorühma (NH3) koosseisu. See on energeetiliselt väga kulukas. Mügarbakterid, asustavad liblikõieliste (hernes, ristik, uba) taimede juuri ja moodustavad juuremügaraid. Nad tegelevad lämmastiku sidumisega, annavad selle taimedele ja saavad vastu suhkrut. Liblikõielised seetõttu on suutelised asustama kohti, kus on lämmastiku defitsiit. Seetõttu enne kartuli kasvatamist kasvatatakse 1 aasta ristikut. 50 Sojaoa juurenoodulid
Kõrge fotosünteetilise tootlikusega on tavaliselt sellised lehed, millel on kõik tingimused optimaalsed (põllumajanduskuluutid ja nendega kaasnevad umbrohud). Taimed fotosünteeesi aktiivsusega jaotatakse erinevatesse rühmadesse. C3 tüüpi: fotosünteesi esmased produktid on kolme süsinikuga orgaanilised happed. Mõõduka kliimaga kasvukohtades on C3 tüüp efektiivsem kui C4 ja CAM. C3 tüüp on valdav enamus taimi. (ntks nisu, rukis, raihein, kerahein, põlduba, aeduba, valge ristik, lutsern, tamm, pöök, kask, mänd) CAM tüüpi: paksulehelised taimed (kõrbe sukulendid). Fotosünteesi ööpäevane rütm muutub: öösel C4 ja päeval C3. C4 tüüpi: esmased produktid peamiselt nelja süsinikuga orgaanilised happed. (ntks mais, suhkruroog, hirss, sorbo, kukekannus, rebasheinad, portulakid, maltsalised). On olemas ka segaperekondi. Nii on C3 ja C4 tüüpi liike Euphorbia perekonnas. Looduses on intensiivseim
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
Vesine roe- vähe kiudu, palju jõusööta, palju rasva, liiga kiire soolestiku läbimine. Tihke roe- palju kiudu, vähe vett. Seedumatud söödaosised. Roojakoguse vähenemine ja rooja välimuse(värvuse) muutus 19. Vasta tümpaania Söötade fermentatsioonil tekkiv gaaside liig vatsas, mida ei saa välja röhitseda. Eluohtlik, areneb kiiresti. Primaarne tümpaania e vahutav puhitus: karjamaatümpaania (kastemärg või külmunud rohi; lutsern, kaleega, ristik, viki-teravilja, juurdviljapealsed, kartul; mürgised taimed) , laudatümpaania (riknenud sööt, kuumaks läinud, hallitanud; vasikatel riknenud lõss või piim; libediku tümpaania). Sekundaarde tüpaania e vaba gaaside puhitus. Ravi: esmaabi, lehmaga joosta, vatsa massaaz, külm vesi, süljevoolu intensiivistmine, käärimise tõkestamine õli 1-2l, liigsete gaaside eemaldamine sond, troakaar, vatsamotoorika ja talitluse
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
# juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku # liitlehed, sageli köitraoga, abilehtedega # õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine # õisik: kobar, nutt # vili: kaun Maailmas 650 perekonda 18 000 liiki Eestis looduslikult 12 perekonda, kultuuris 18, liike kokku üle 80 Kasutamine: toidu- ja söödakultuurid hernes, uba, sojauba, maapähkel, lääts, lagrits, ristik, lupiin, mesikas, kikerhernes tehnilised kultuurid: indigo Selts roosilaadsed - Rosales Piiritletakse täielikult ainult molekulaarsete andmete põhjal, 11 sugukonda Sugukond roosõielised – Rosaceae Umbes 3000 liiki, üle maailma Rohttaimed, puud ja põõsad # liit- ja lihtlehed # lehed vahelduvalt # abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud # õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised # võib esineda välistupp
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Normaalse konsistentsiga roe. Vesine roe- vähe kiudu, palju jõusööta, palju rasva, liiga kiire soolestiku läbimine. Tihke roe- palju kiudu, vähe vett. Seedumatud söödaosised. Roojakoguse vähenemine ja rooja välimuse(värvuse) muutus 20. Vasta tümpaania Söötade fermentatsioonil tekkiv gaaside liig vatsas, mida ei saa välja röhitseda. Eluohtlik, areneb kiiresti. Primaarne tümpaania e vahutav puhitus: karjamaatümpaania (kastemärg või külmunud rohi; lutsern, kaleega, ristik, viki-teravilja, juurdviljapealsed, kartul; mürgised taimed) , laudatümpaania (riknenud sööt, kuumaks läinud, hallitanud; vasikatel riknenud lõss või piim; libediku tümpaania). Sekundaarde tüpaania e vaba gaaside puhitus. Ravi: esmaabi, lehmaga joosta, vatsa massaaž, külm vesi, süljevoolu intensiivistmine, käärimise tõkestamine – õli 1-2l, liigsete gaaside eemaldamine – sond, troakaar, vatsamotoorika ja talitluse taastamine/tugevdamine – seedepulbrid, dieet. 21
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS Õpetaja: Ana Valdmann Õppeaine: bioloogia Klass: 8. klass Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 22 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seosta...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
metsaraie 2. parajalt valgust seenehüüfid. 2. puisniitude 2. tolmeldavad kindlad kinnikasvamine mesilaseliigid 9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur: valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna talle ei jätku valgust. 9.9. I lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir. Toiduahel: ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu. 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete
9.6. 9.7. Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid 1. parajalt niiskust 2. parajalt valgust 1. idanemiseks vajalikud seenehüüfid. 2. tolmeldavad kindlad mesilaseliigid 1. metsaraie 2. puisniitude kinnikasvamine 9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur: valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna talle ei jätku valgust. 9.9. I lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir. Toiduahel: ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu. 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete
kasvupidurdus ja koguni struuma (goiter). Akuutse süsteemse eksponeerumise tulemusena lektiinidele võib tekkida surmav maksa ja teiste organite kahjustus. ensüümi inhibiitorid · Kuigi paljud taimsed ja loomsed toidud sisaldavad proteaaside, amülaaside ja lipaaside inhibiitoreid, on siinkohal mõtet puudutada vaid proteaaside inhibiitoreid. Neid leidub sellistes taimedes nagu sojauba (Kunitzi inhibiitor) ja teised oad, hernes, teraviljad, ristik, kartul jt. Suures enamuses on nad trüpsiini, leidub aga ka kümotrüpsiini ning karboksüpeptidaas B inhibiitoreid. On vähe tõenäoline, et keegi sööb mingit ühte toorest inhibiitoriallikat nii palju, et järgneda võiks tõsine akuutne mürgistus. · Siiski on näidatud, et ka erinevate proteaasi inhibiitorite söömine võib suurendada pankrease hüpertroofia ja vähi riski. Ensüümi molekuli seondumisel inhibiitoriga saab
polüsahariide ja mitmeid alkohole, aga ka orgaanilise happeid nt bensoe-hape. Azotobakterite perekonda kuuluvate liikide võime siduda õhu lämmastikku kõigub suurtes piirides, ehk 2-20 mg ühe g energeetilise materjali kohta. 28. Mügarbakterid Kõige tähtsamad õhu lämmastiku sidujad. Mügarbakterid moodustavad mügaraid ainult papilonaceae sugukonna taimede juurde. Maaviljeluses ja põllumajanduses ning aianduse kultuuridena on nendest taimedest liblikõielised taimed, nagu ristik, mesikas, lupiin, hernes, uba, jpt. Ja mügarbakter kuulub rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised, gramm negatiivsed, liiguvad kas mono trihaalselt või peritrihaalselt paiknevate viburitega bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nim bakteroidideks. Kunstlikul söötmel võib mullas vabalt elavana, kasutada mügarbaktereid lämmastikühenditena lämmastikhappe soolasid, paljusid amiinohappeid jne
polüsahariide ja mitmeid alkohole, aga ka orgaanilise happeid nt bensoe-hape. Azotobakterite perekonda kuuluvate liikide võime siduda õhu lämmastikku kõigub suurtes piirides, ehk 2-20 mg ühe g energeetilise materjali kohta. 28. Mügarbakterid Kõige tähtsamad õhu lämmastiku sidujad. Mügarbakterid moodustavad mügaraid ainult papilonaceae sugukonna taimede juurde. Maaviljeluses ja põllumajanduses ning aianduse kultuuridena on nendest taimedest liblikõielised taimed, nagu ristik, mesikas, lupiin, hernes, uba, jpt. Ja mügarbakter kuulub rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised, gramm negatiivsed, liiguvad kas mono trihaalselt või peritrihaalselt paiknevate viburitega bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nim bakteroidideks. Kunstlikul söötmel võib mullas vabalt elavana, kasutada mügarbaktereid lämmastikühenditena lämmastikhappe soolasid, paljusid amiinohappeid jne
migratsiooni teel kuni 10. tiinuspäevani. Kui migratsioon jääb mingil põhjusel ära, siis suureneb embrüonaalne suremus. Õige seemenduaeg: 24 tundi pärast inna algust, häbemeturse on vähenemas, tupest nähtav tugev nõrevool, paigal- seisurefleks on selgesti nähtavad. Emiste ebaõige söötmine - Eriti oluline on A-vitamiini olemasolu (suvel värske haljassööt eriti liblikõielised nagu lutsern, ristik, aga ka värske karjamaarohi, talvel rohukuivised). Mittekvaliteetne sööt (hallitusseentest tabandunud teravili, kasvama läinud või päikese käes seisnud kartul jne), liigselt lahjunud emised. Suguelundite anormaalsused, patoloogilised muutused ja haigused - Emiste reproduktsioonivõimet vähendavad sellised infektsioonhaigused nagu brutselloos, tuberkuloos, katk, leptospiroos, salmonelloos, tokso-plasmoos jt. suguteedesse
struuma (goiter). Akuutse süsteemse eksponeerumise tulemusena lektiinidele võib tekkida surmav maksa ja teiste organite kahjustus. Ensüümi inhibiitorid: Kuigi paljud taimsed ja loomsed toidud sisaldavad proteaaside, amülaaside ja lipaaside inhibiitoreid, on siinkohal mõtet puudutada vaid proteaaside inhibiitoreid. Neid leidub sellistes taimedes nagu sojauba (Kunitzi inhibiitor) ja teised oad, hernes, teraviljad, ristik, kartul jt. Suures enamuses on nad trüpsiini, leidub aga ka kümotrüpsiini ning karboksüpeptidaas B inhibiitoreid. On vähe tõenäoline, et keegi sööb mingit ühte toorest inhibiitoriallikat nii palju, et järgneda võiks tõsine akuutne mürgistus. Siiski on näidatud, et ka erinevate proteaasi inhibiitorite söömine võib suurendada pankrease hüpertroofia ja vähi riski. Ensüümi molekuli seondumisel inhibiitoriga saab pankreas signaali
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. ...
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu...
· Koresööt · Lehm suudab päevas süüa 75100 kg rohtu. · Rohi on tavaliselt seda väärtuslikum ja maitsvam, mida varasemas kasvufaasis see on · Aastasadu on traditsiooniliseks talviseks koresöödaks olnud hein kuivatatud või kuivanud rohi. · Silo ulatusliku kasutuselevõtuga on heina osatähtsus põhisöödana oluliselt vähenenud. · Heina tootmiseks kasutatakse looduslikke või kultuurheinamaid. · Kultuurheina põhilised komponendid on ristik, timut jt kõrrelised. · Heina kuivaine toitefaktorite sisaldus on sarnane rohu omaga. · Selles on rohkesti toorkiudu, mis on oluline vatsaseede ergutaja. · Kvaliteetne hein on tervislik sööt, kuid kõrgetoodangulise lehma puhul piirab selle kasutamist söömus · Hein kuivatatakse rohumaal või spetsiaalses ventileeritavas küünis. · Ventileerimisega kuivatatud heina kvaliteet on vähem sõltuv ilmastikust.
Körts sai maaelus väga tähtsaks, ka kirikute juurde ehitati körtse, kus pärast jumalateenistust toimus nn aftekas. Kõrtsist sai ka oluline suhtlemis jakommuniatsioonikoht. Kõrtsi võis pidada rüütimõisa omanik, oli mõisnikele hea sissetulekualllikas. Uuendused mõisamajanduses- domineeriv põlluharimisviis oli olnud nn kolmevälja süsteem (suvivili, talivili ja kesa). Alates 18 saj hakati mõistaes kasutama mitme-välja süsteemi (sest tulid uued kultuurid nagu ristik ja kartul). 19 saj teisel veerandil mutuus see mitmevälja süsteem mõistaes valdavaks. Taludesse jõudis see uuendus tükkaega hiljem (alles 19. saj Ii poolel). 18. saj teine pool hakati kasvatama Merino lambaid, sealt sai seda peenvilla" Esimene viljapeksumasinate kasutuselevõtt, üldiseks muutus nende kasutamine alles 19 ja 20 sajandi vahetusel. 1792- Liivimaa Üldkasulik ja ökonoomiline Sotsiteet- esimene oluline pöllunudse
põõsassamblikud (näit., habe- ja narmassamblikud. Liudsamblik (Lecanora conizaeoides) kasvab ainult väävliühenditega saastatud õhus. Geoloogilisi indikaatoreid kasutatakse maavarade otsingul vaselill tõrvalill; huulõieline maitsetaim Becium homblei Sambias ja Zimbabwes. Muldade happesust näitavad: väike oblikas (Rumex atsetosella), harilik nälghein (Spergula arvensis), põldkannike põldudel (Viola arvensis). looduslikes ökosüsteemides: punane ristik (Trifolium arvense), lambaaruhein (Festuca ovina), mustikas (Vaccinum myrtillus), pohl (Rhodococcum vitis-idaea), harilik jõhvikas (Oxycoccus quadripetalus). Selliseid taimi nimetatakse atsidofiilseteks e. happelembesteks. Neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikastel muldadel kasvavad: põldudel sirplutsern (Medicago falcata), valge mesikas (Melilotus albus), põldsinep (Sinapis arvensis), põld-kukekannus (Consolida regalis)
talirukis; · järgnevust halvasti taluvad kultuurid, mis ühel kohal kasvatamisel annavad tunduvalt vähem saaki ja uuesti võib neid samale põllule külvata pärast ühe- kuni kolmeaastast vaheaega. Sellesse rühma kuuluvad oder, nisu, kaer, kaalikas, kapsas; · järgnevust halvasti taluvad kultuurid, mida võib samale põllule külvata pärast kolme- kuni kuueaastast vaheaega. Sellesse rühma kuuluvad lina, hernes, punane ristik, lutsern, mesikas, peet ja raps, rüps. Kui ei osutu võimalikuks külvata sobiva eelvilja järel, tuleks eelistada keskmiselt sobivaid eelvilju ja vältida mittesobivaid. Erinevatele põllukultuuridele sobivad eelviljad on toodud 9.4 Tootmismahtude planeerimine Eriti tähtis on tootmismahtude planeerimine loomakasvatusega tegelevates ettevõtetes, kus ise toodetakse kogu karjale vajaminev söödakogus. Planeerimine tuleks teha iga
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Hoopis erilisel viisil rikastavad lämmastikuühenditega mulda mügarbakterid. Mügarbakterite nimetus tuleneb sellest, et nad moodustavad taimejuurtel palja silmaga nähtavaid mügaraid. Mügarbakterid elavad sümbioosis liblikõieliste taimede juurtega. Nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. Taimed ise õhulämmastikku kasutada ei saa. See on ka põhjus, miks liblikõieliste põllukultuuride (hernes, uba, ristik jt) kasvatamine rikastab mulda lämmastikuühenditega. Need taimed ise sisaldavad ka rohkelt valke. Osa õhulämmastikku siduvaid baktereid elab ka vabalt mullas. Mügarbakterid saavad taimelt aga eluks vajalikke suhkruid. Joonis ja selgitus: Õhus on 78 % lämmastikku, kuid sellisel kujul taimed seda kasutada ei saa. Õhulämmastikku seovad ja muudavad taimedele kasutatavateks aineteks mitmesugused mullas elavad bakterid, nt mügarbakterid.
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED .......................................................
I kategooria: püramiid-akakapsas (Saaremaal Sõrve poolsaarel), jalgtarn (Tilleoru maastikukaitsealal, Keila ümbruses, Karula Rahvuspargis) odajas astelsõnajalg (Muhu kirderanniku pangal). II kategooria: sile tondipea (Järva, Rapla, Harju ja Lääne-Viru maakondades), mägi- naistepuna (Lääne-Saaremaal), ida-võsalill (Narva jõe ääres Permisküla metskonnas), liiv-esparsett (Lõna-, Kagu-, Ida- ja Kirde-Eestis), alpi ristik (Lääne-, Ida- ja Kesk-Eestis), püstine hiirehernes (Lääne-Eestis), lood- angervars (Lääne- ja Lõuna-Eestis), kõrge kannike (Lääne- ja Kirde-Eestis ning Järva- ja Raplamaal), tuhkpihlakas (Lääne-Saaremaal) III kategooria: kaunis kuldking, harilik näsiniin, tumepunane neiuvaip, laialehine neiuvaip, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, palu-karukell, aas-karukell (kõiki nimetatud liike leiab üle Eesti)
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
