tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me htki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilhedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Just sellega letab Tartu kirik oma lokaalse thenduse ning on vaieldamatult arvestatav kogu htumaa gootika mastaapides. Muide, juba 1558. aastal Klnis ilmunud Tilemann Bredcnbachi raamat nimetab, kirjeldades reformatsioonisndmusi Tartus, lima kunstiosavuse ja suurte kuludega ehitatud Ristija Johannese kirikul, kus muude kaunistuste hulgas olid lunastaja ja kaheteistkmne apostli kujud. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne ldkuju silinud. Tugeva lnetorniga kolmelvilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polgonaalse lpmikuga koor, mille phjakljel paikneb krkamber. Pikihoone lunakljel oli nn Lbeki kabel - meenutus ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennekike Lbeki ja Venemaa kaubandust. Kronoloogia
Fifth level Kiriku ajalugu Viljandi Jaani kiriku rajamine on toimunud vahemikus 1466-1472. Paavstiks oli tollal Paulus II(1464-1461) Liivi sõja(1558-1583) ajal purustati turuväljaku ääres paiknenud Viljandi linnakirik. Koguduse tarbeks asuti taastama Viljandi kloostri juures paiknenud kirikut,mis oli 1560.aastal suletud ja sõjas purustatud. 17.sajandi esimestel kümnendeil ehitatud kirik pühitseti ristija Johannesele. Taas kannatas kirik Põhjasõjas. 18.sajandi teisel poolel sai kirik kõrge,vahe galeriiga barokse tornikiivri,mis põles 1811.aastal. 1815.aastal valmis tänaseni säilinud tornikiiver. Kirik suleti 1950.aastail ning muudeti kaubalaoks. 1989.aastal hakati mõtlema kiriku taastamise peale. 27.detsembri 1992.aastal jõuti kiriku sissepühitsemiseni. Click to edit Master text styles Second level Third level
Järvamaa Kutsehariduskeskus Puit-ja Kiviehitiste restauraator Rauno Schubbe Järva-Jaani Kirik referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Ajalugu Järva- Jaani ühelöövilise kiriku ehitamisele on asutud arvatavasti 13.saj.lõpul või 14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Järva-Jaani kiriku torni vanuse suhtes ühtivad suulised andmed ajaloolistega. 1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn. Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a
LEONARDO DA VINCI Peamiselt tuntakse Leonardo da Vincit kui maalikunstnikku, kuid tegelikkuses muutis see mees maailma. Tema leiutised on loonud inimkonnale tohutult võimalusi, mida meil arvatavasti ilma temata ei oleks olnud lennukid, laevad, jalgratas, autod, langevarjud ja palju muud. Leonardo da Vinci elas aastatel 1452-1519. Selle aja jooksul suutis ta anda lisaks maalikunstile (tuntumad teosed on Mona Lisa, Püha söömaaeg, Kuningate kummardamine, Ristija Johannes jpt.) suure panuse teaduse ja mehaanika arengusse. Kõige uuenduslikum külg Leonardo panusel tehnikasse oli masinaosade analüüs, mida ta tegi alates 1490. aastatest. Masin oli tema jaoks mitmesuguste lihtmehhanismide kombineerimise tulemus. Lisaks sellele, et ta tundis lihtmehhanisme, arendas ta ka nende funktsioone ja eripära, nii et neid sai kasutada keerulistes masinates, mis võimaldasid mitmesuguste ülekandemehhanismide abil automaatsel...
Tallinna 21. Kool Riia Jaani kirik Anna-Britt Pähkel 10.c klass Tallinn 2015 Riia Jaani kirik on Läti Evangeelse Luterliku Kiriku vallakirik, mis pärineb juba 13. sajandist. See on kõige vanem palvemaja Riias. Kirik on ehitatud piiskop Alberti palee alale. 1234. aastal võtsid dominikiinlastest mungad kiriku kabeli eest vastutamise enda kanda ja pühendasid selle Ristija Johannesele. Ühtlasi leidub kirikus mitmeid kunstiteoseid, mis on seotud temaga. Umbes 1330. aastal laiendati seda ning kirik jätkas tegutsemist dominiiklaste kabeli ja vallakirikuna kuni 1523. aastani. Pärast mitmeid rekonstruktsioone sai kirik oma praeguse välimuse umbes 1500. aastal. 1523. aastal konfiskeeris Riia linnavolikogu Jaani kiriku. 1582. aastal omandas Jaani kiriku Läti kogudus, kuid hiljem selgus, et see jäi liiga väikseks nende vajaduste jaoks. 1587-1588
Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. ISLAM JA TEISED RELIGIOONID Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. ALLAH Allah on araabiakeelne sõna, mis tähendab 'Jumal'. Sõna koosneb määravast artiklist al ja sõnast ilah 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu
kohta. • Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Prohvetid • Allah on inimestele • Peale Muhammadi, oma tahet Moosese ja Jeesuse kuulutanud on Koraanis prohvetite suu läbi, mainitud prohvetite keda ta on maailma seas veel näiteks läkitanud kokku 124 Aabraham, Ismael, 000. Iisak, Jaakob, Taavet • Viimane neist oli ja Ristija Johannes. Muhammed. Pühad tekstid • Muslimid usuvad, et Koraan • Lisaks Koraanile ilmutati Muhammadile, kui on islamile oluline Allah saatis ingli dikteerima tekstide kogumik talle ilmutusi. ahadith. • Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan . Islami usukombed Palvetamine • Palvetatakse viis • On paika pandud
Edasi viis tee Raffaeli Rooma, kus ta kunst saavutas küpsuse. Paavst Julius II soosikuna sai ülesande maalida Sixtuse kabelisse freskod kolme saali seintele. Kuulsamad neist on ,,Ateena kool", ,,Disputa" ja ,,Parnass". ,,Ateena kool" ülistab filosoofiat. Freskol kujutatakse antiikmaailma suurvaime-filosoofe. Maali keskel asuvad Aristoteles ja Platon, kes diskuteerivad maailma eksistensi üle. ,,Disputa" eksponeerib usukangelasi, kelle kohal kroonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes. ,,Parnass" kujutab luuletajaid ja muusasid, kelle keskel on Apolloni figuur. Kõigil neil freskodel on võrratu kompositsioon, detailid on paigutatud äärmiselt vabalt ja loogiliselt. Maalid on dünaamilised, hästi tasakaalus ja harmoonilised. Ka järgmise paavsti soosiv suhtumine tõi Raffaelile hulgaliselt tellimusi. Paljusid töid teostasid tema õpilased. Raffael liikus kõikjal ümbritsetuna paljudest oma õpilastest. Raffael jätkas madonnapiltide maalimist
JAANIPÄEV AULE MÄEMETS PA14 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS JAANIPÄEVAST • Jaanipäeva tähistatakse Eestis 24. juunil • Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, millega tähistatakse Ristija Johannese sünnipäeva • Jaanipäeva ja- ööd tähistatakse laialdase jaanitulega • Sel päeval on korraldada rahvapidusid kui ka püha sõprade ja tuttavate keskel, kus grillitakse kas aias või looduses • Tänapäevalgi on jaanipäev eestlaste seas üks tähtsamaid pühi • Jaaniööl käivad armastajapaarid metsast otsimas sõnajalgasi, mille sõnajalaõis tähendab müütilist armastust JAANIPÄEV EESTI RAHVAKALENDRIS • Jaanipäev on rahvakalendris oliliseim suvepüha
Tähtas, uhkelt, varbsein, kõrgkiht, leibkond, leibki, hertsogkond, vaatabki, kündke, sõudke, kärbse, raudse, soodsa, õudse, röntgen, usbekk, Abiturient,absoluutne,abstraktne,absurdne,adekvaatselt,afekt,aferist,afiss,afisi,akadeemik,akrobaat,alfabeet,alkohol,anekdoot,annulleerima,aplodeerima,areen,ar kompott, lillgi, kasski, vattki, ehkki, Kristallselge, metallkonks, parkettpõrand, Ressurss, renessanss, forsseerima, profid, sahariin, professor, hitekt,arhitektuur,arreteerima,asfalt,asfaldi,atentaat,bakalaureus,balansseerima,banaalne,barbaarne,bareljeef,bariton,barjäär,barokne,baseeruma,bestseller,blama Abiturient, absoluutne, abstraktne, afekt, alfabeet, atentaat, barokne, diagramm, diagnoos, daatum, defekt, gigantne, globaalne, grammofon, az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar grimeerima, homogeenne, ...
Peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu. Keskaegne meeleolu, kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja naturalismiga. On esitatud Jeesus Kristuse inimlik ja jumalik loomus. Vasakpoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena leinavad Jeesust kui inimest, paremal aga seisab rahulikult Ristija Johannes ,viidates Kristusele kui lunastajale. Altari välimiste tiibadepaari avamisel ilmuvad nähtavale pildid , mille rõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad väliskülje karmidele värvidele. Neil piltidel kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut. Eriti imetlusväärsete vikerkaarevärvidega on maalitud taevasse tõusev Kristus. · ALBRECHT DÜRER kõrgrenessansi kunstnik. Oli mitmekülgne kunstnik,
Polnud rangeid reegleid, vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. Jan van Eyck- Põhja-Madalmaade koolkonna tähtsaim esindaja. Vennad Eyckid on madalmaade maalikoolkonna rajajad (Jan ja Hubert van Eyck). Üheks tööks Madalmaade tähtsaim, suurim teos Genti altar Belgias: Valmis 1432. aastal, kui Hubert oli juba surnud. Maalisid peenmaalitehnikas, piiblistseenid reaalsed ja elavad. Tiibaltar koosneb 24- st pilditahvlist. Suletud altari välisküljel Maarja kuulutus, Ristija Johannes, apostel Johannes, põlvitav abielupaar. Siseküljes „Talle kummardamine“, kus tall on keskel altaril, ees kummardavad inglid, tagaplaanil müstiline „Elukaev“. Siseküljel lisaks trooniv Jumal-isa, Neitsi-Maarja, musitseerivad inglid, Aadam ja Eeva. Jan van Eyck kasutas värviperspektiivi, mis lõi sügavillusiooni: eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaanil külmad toonid. „Arnolfini abielupaar“- Itaalia ärimees Arnolfini koos tulevase naisega.
4. Too paar näidet igast kirikutüübist a) ühelööviline kirik- Nt Valjala kirik Saaremaal. Ühelöövilised kirikud olid kitsad ja mitte avara ruumimõjuga. Ümarakaarelised ja ristküliku kujulised. Kiriku põrand on kaetud hauaplaatidega. b) kahelööviline kirik- Nt Keila kirik. Küllaltki haruldane eestis. Sellel on kõrged tornid ja teravkaarne raidportaal. c) kolmelööviline kirik- Levis Lõuna-Eestis. Nt Suure-Jaani Ristija Johannese kirik ja Oleviste kirik. Ehitusmaterjalina on kasutatud paekivi, maakivi ja tellist. Kolmelööviline kirik oli ka kodakirik. Sellel oli ruudukujuline põhjaplaan, kiriku oli 3 võlvikut. Gooti stiilis. Kesklööv on keskmistest laiem. 5. Nimeta Tallinna keskaegsed kloostrid- Püha Katariina klooster, Püha Miikaeli nunnaklooster, Padise lähedal mungaklooster, Püha Brigitta ehk Pirita klooster. 6
Portreel on ilmselt kujutatud hertsog Ludovico il Moro hermeliiniga armukesest. v Sellele viitab kärp, mida naine hellalt süles paitab see loom on ka hertsogi vapil. v Samas viitab loom naise nimele Gallerani, ´´kärp´´ on kreeka keeles gale. Viimane maal v Ristija Johannes on Leonardo ainus Rooma perioodilt säilinud maal ja tõenäoliselt ka viimane tema enda maalitud töö. v Ta maalis vananedes üha vähem, kuna keskendus muudele huvidele. v Maalimine jäi unarusse ilmselt ka ta kõrgete nõudmiste tõttu, oma töödele nende teostamine võttis väga palju aega. Leonardo kui leiutaja v Peale maalimise tegi Leonardo lugematul hulgal mehaanika ja loodusteaduse alaseid
Kriitikud on öelnud, et see teos räägib rohkem kristlusest kui ühegi teise kirjaniku tööd. Flauberti karakterite iseloom on sarnane Piibli tekstile. Peamised lisad on Herodiase poliitiline ambitsioon ja uued karakterid Vitellius ja Phanuel. Herodiase tütar on Salome ja ta on vanem kui Piibli tekstides esitatu. Lugu leiab aset Surnumerest idas ühel kaljul, Herodese ja Herodiase palees. Herodes on Heriodiase abikaasa vend. Ristija Johannes taunis seda suhet ning seetõttu vihkab naine teda. Mannaius, timukas, räägib nelivürstile, et kaks meest, kes olid Püha Ristija Johannesega kaks kuud tagasi salapäraseid sõnu vahetanud, olid lahkunud Ülem-Galilea suunas ning on lubanud tuua tähtsa uudise. Herodias on ambitsioonikas naine, kes on jätnud on esimese mehe ja lapse, kuna Herod suutis talle pakkuda paremaid võimalusi oma plaani elluviimiseks. Naine lausa vihkab Johanni, kuna viimane on teda pidevalt alandanud
Monet oli üks Prantsusmaa tuntumaid maalikuntsnikke. Alguses oli karikaturist. Tahtis maalida pilte, mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Monet sai algul mõjutusi G. Couret'i ja hiljem E. Manet'i loomingust. figuraalkompositsioon ja maastikumaal. on jäädvustanud maastikku vabas looduses erinevatel päeva ja aastajadel. Kandis puhtad ja heledad värvid sidumata pintslitõmmetega lõuendile ning saavutas sellega säreleva valguse mulje. on loonud mitmeid tuntuid kunstivõtteid. Maalis lõpuni välja. "Eine vabas looduses" ,,Tõusev päike" ,,Moonipõld" ,,Udu Londonis" "Vesiroosid" Renoir lõpetas kloostrikooli.Tagasihoidlik, ei armastanud kelkida. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali. Kui teised kunstnikud loobusid musta värvi kasutamisest, siis Renoir ei loobunud. Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tas...
skulptor ning arhitekt. Maalis sixtuse kabeli laele 9 stseeni esimese moosese raamatust. Oli vatikani peaarhitekt. Hinnatakse püha perekonda, madonna lapsega, aadama loomist, viimset kohtupäeva ja taavetit(skulptuur). Kujutab teisi kuulsaid persoone. Kujutas kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Raffaello santi: maalis rida madonnapilte, kaunistas vatikani piduruume. Hinnatakse sixtuse madonnat, ateena kooli, disputat, neitsi maarjat ja jeesuslast püha ristija johannesega. Kujuta enamasti teisi kuulsaid oersiine, kuid on joonistanud enda autoportree "ateena kooli" nurka. Veneetsia: kunstnik giorgone: "magav veenus", tizian lõi portreesid mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Läbipaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Manerism kujunes välja itaalias ja hakati matkima suurmeistrite, eriti raffaeli ja michaelangelo teoseid. Prantsuse kunst 16saj: tänu francois esimesele, kes käis vallutusretkedel itaalias, jõudis renessansskunst ka
skulptor ning arhitekt. Maalis sixtuse kabeli laele 9 stseeni esimese moosese raamatust. Oli vatikani peaarhitekt. Hinnatakse püha perekonda, madonna lapsega, aadama loomist, viimset kohtupäeva ja taavetit(skulptuur). Kujutab teisi kuulsaid persoone. Kujutas kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Raffaello santi: maalis rida madonnapilte, kaunistas vatikani piduruume. Hinnatakse sixtuse madonnat, ateena kooli, disputat, neitsi maarjat ja jeesuslast püha ristija johannesega. Kujuta enamasti teisi kuulsaid oersiine, kuid on joonistanud enda autoportree "ateena kooli" nurka. Veneetsia: kunstnik giorgone: "magav veenus", tizian lõi portreesid mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Läbipaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Manerism kujunes välja itaalias ja hakati matkima suurmeistrite, eriti raffaeli ja michaelangelo teoseid. Prantsuse kunst 16saj: tänu francois esimesele, kes käis vallutusretkedel itaalias, jõudis renessansskunst ka
1516. aastal võttis ta vastu Prantsusmaa kuninga François I kutse. Prantsusmaal saatis Leonardo suure osa ajast mööda oma pabereid korrastades. Ta suri Amboise`is 1519. aastal 67-aastaselt. Prantsusmaal kavandas Leonardo kuningas François I-le aia ja palee ning kujundas mõned õukonnapidustused. Ta joonistas ka paar dramaatilist pilti üleujutustest, mis kujutasid looduse ürgset jõudu. Ainus maal, mille ta sel perioodil lõpule viis, oli Ristija Johannes, mida oli alustanud juba Milanos. Leonardo Ristija Johannes on kummaline ja meeldejääv pilt. Nägu on üsna naiselik ja meenutab pisut Mona Lisat. Pilt on maalitud tumedale taustale ühe värvi erinevate varjundites. Ristija Johannese joonistamine sai alguse 1509. aastal ja maal valmis 1515. aasta paiku. Leonardo autoportree on ülimalt mõjuv joonistus. Jooned on sujuvad ja varjutamine talitsetud. Ometi on portrees mõtisklevat pinget. Pilt vihjab sisemisele jõule ning ehk ka
loomulikuna. Maal ei ole kuigi hästi säilinud, sest varasemad restaureerijad arvasid ekslikult, et tegemist on õlimaaliga. Alles lõppeva sajandi alguseks tehti keemiliste katsetega kindlaks, et pilt on maalitud spetsiaalse temperaga. Veel kannatas teos Teises maailmasõjas, sest Santa Maria delle Grazie kloostri reflektoorium, kus teos asub, purustati lennurünnakus. “Püha Anna, Neitsi Maarja, Jeesuslaps ja Ristija Johannes”lõpetatud 1510 Valmimisest alates on see maal olnud kõikidele vaatamiseks Firenzes, teos on olnud väga kuulus Itaalias. Pildis ei ole enam mitte midagi järgi vararenessansi maalide jäikusest, fantaasia saab täieliku vabaduse, vaataja võib pildile anda selle sisu, mida ta seal näeb ning mis talle meeldib. Salapärane naeratus Anna näol kuulub pildi sümbolikeelde. Tänapäeval asub maal Louvre’is. Selle maali puhul ei ole kunagi
jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). Isikud, olendid Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Iljits Lenin, Rembrandt van Rijn, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I ehk Peeter Esimene; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu; müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus Jumal (kristlaste ainujumala nimi). Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula), Lucia legendi meister (anonüümne kunstnik XV saj-st)
Varakristlik kunst Üldiseloomustus Varakristlik kunst on ristiusuga seotud kunst Rooma riigi aladel I aastatuhande I poolel pKr (eksisteeris samaaegselt antiikkunstiga). Varakristlik kunst eristub tänu usulisele alusele. Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käi...
R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim). Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud). Saaremaa: Kuressaare (piiskoplinnus, vanalinn, linnapark, rand), Panga pank, Viidumäe LKA, Kaali met kraater, Vilsandi (Eesti läänepoolseim saar) RP, Muhu. Hiiumaa: Kärdla (keskväljak ja Pritsimaja, rannapark, Ristija Johannese kirik), Pühalepa kirik, Suuremõisa mõis, Reigi kirik, Kõpu ps, Kõrgessaare mõis (viinaköök, restoran, külalismaja).
Mida neil kujutatakse? Raesaali sisekujundus tehti 1667. aastal. Piibliainelised lünettmaalid tegi Johann Aken. Neil kujutatakse Kuningas Salomoni kohtupidamisi, Kristus Pilaatose ees, Abielu rikkunud naine. 8. Kes ja millal tegi puust nikerdfriisid? Alustas Taani päritolu Elert Thiele ja jätkas sakslane Joachim Armbrust. (1667) 9. Mida on kujutatud nikerdatud pingileenidel? Stiil? Kujutatud on Tristani ja Isolde lugu ning Simsoni võitlust lõviga.Neitsi Maarja, Ristija Johannes, Püha Peetrus, Viimne kohtupäev, Jeesus kristus. Pingid on gooti stiilis. 10. Mida sümboliseerivad kodanikesaali sammastel olevad värvid? Värvid kodanikesaali sammastel ei sümboliseeri midagi. Värvidega on seotud mõned legendid. 11. Miksa hinnatakse Tallinna Raekoja arhitektuuri? Tallinna Raekoda on Põhja- Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Raekoja ehitamisel ei ole arhitektuurieeskuju imporditud ega kusagilt otse üle võetud
· arhitektuuris ainult kavandatud, skulptuure pole säilinud · ''Madonna kaljukoopas'' · õlimaal, mille sügavus on mattunud poolhämarusse vormid ja värvid sulavad kokku · arvestab õhuperspektiivi, mitte tausta detailide väljatoomisega · sfumato (õrn heletumedus) loob tervikkujundi ja unistusliku meeleolu romantilisus · kolmnurkne grupp Madonna, Kristuse laps, ingel ja Ristija Johannes · praegu asub Louvre'is · ''Püha õhtusöömaaeg'' · suur seinamaal · iga üksikfiguuri asend, perspektiivi ja valguse-varju kasutamine tundub kaalutletuna, samas loomulikuna, lausa ainuvõimalikuna, kui arvestada pildil kujutatut · Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab äraandjast · iga nägu on omaette psühholoogiline portree õpetaja teade on piisavalt vapustav terviklik
kirikunupidamised, koosolekud ja referendumid. Fakte: Asutamise 1891 aasta: Kloostri Vasknarva prohvet Eeliase kirik (1873.a.) erakla: Pühakojad: Jumalaema Uinumise peakirik (1910), iglase Siimeoni ja naisprohvet Anna kirik (1895), Radonezi vaga Sergi kirik (1895), Püha piiskop Nikolause ja vaga Arseniuse Suure kirik kalmistul (1885), Ristija Johannese ja Tartu preestermärter Issidori kirik (1990), Moskva metropoliit Aleksiuse ja märter Varvara kirik (1986). Austatud Jumalaema Uinumise ikoon, Pühtitsa Jumalaema ikoon, püha ülempiiskop ikoonid: Nikolause ikoon, suurmärter Varvara ikoon säilmetükikesega, keiser Peeter I-le kuulunud kaasaskantav pühakuju Päästja ikoon, Vladimiri ja
· Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Portaalide kujunduses võib näha elavat taimornamentikat. Pikihoonet kooriruumist eraldava võidukaare piilaritel on 2 väga ilmekat skulptuurigruppi Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp. · Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Kõrgemal asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad viimse kohtupäeva stseeni. · Jaani kiriku sisekujundus värvilised elusuurused terrakotafiguurid, sajad eri suurusega figuurid, pead, reljeefid kiriku seintel, piilaritel, teistel ehitusosadel. · 14. Sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp , mis paiknes Harju-Risti kirikus.
Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal.
Pikkihoone idaosas asub kesklöövi laiune hulknurkse lõpmikuga kooriruum, lääneosas pooleldi pikkihoone sisse ehitatud nelinurkne massiivne torn. Hoonel olid enne roidvõlvid. Ehitist kaunistab rikkalik terrakootaplastika-dekoor, mis paikneb neljatahuliste piilarite kapiteelidel ja mida on algselt olnud üle tuhande, friisina ja üksikfiguuridena sise- ja välisseintel. (dekoori loomisel töötas mitu meistrit). Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiirukujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal torni lääneküljel kolmkaarnissides asuvad poolfiguurid. Samuti oli kiriku sisekujunduses sadu figuure ja reljeefe kuid mis on kiriku remondi ajal ümber tehtud klassitsistliku maitse järgi. Hoone on Lõuna-Eesti tellisarhitektuuri tähelepanuväärsemaid näiteid. Kirik on ka ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 1944-2005.
Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See käib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld kutsuti 'leedutuleks'
Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See käib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld kutsuti 'leedutuleks'
Põhjaküljel kujutatakse Püha Katariina, lõunaküljel Püha Nicholause lugusid. Ristiusu põhisõnum on ülilihtsalt, kuid haaravalt kokku võetud Kolgata reljeefil, mis tänapäeval paikneb lõunapoolse eeskoja seinal. Väga suurejooneliseks keskaegse kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14.sajandil loodud terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiir kujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal tornilääneküljel kolmkaar nissides asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimse kohtupäevastseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggooti katedraalide fassaadidel, kuid pole levinud Ida Euroopas. Seda üllatavam on sellise sisuga teose leidmine Tartus. Veel hämmastavam on olnud aga Jaani kiriku sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused
Gabriel Gabriel on üks kolmest peainglist. Heebrea keeles tähendab Gabriel "Jumala mees", "Jumal on mu jõud" või "Jumal on tugev" Gabriel on taevaste varade valvur ja taeva peasaadik, Jumala sõnumitooja. Vanas Testamendi seletab Gabriel Taanielile tema nägemuse. Uues Testamendis teatab Sakariasele, et talle sünnib pojaks Ristija Johannes Toob Neitsi Maarjale sõnumi Jeesuse sünnist. Sümbolid Liilia viljakus ja vaimsus, spirituaalsus Õlipuuoks rõõmusõnum Tõrvik tuli ja võitlus Trompet, pasun Jumala hääle kuulutaja. Valge värv lootuse värv. Sopò kirik. Nueva Granada, Leonardo da Vinci (1472-75) Kolumbia.
loomulikuna. Maal ei ole kuigi hästi säilinud, sest varasemad restaureerijad arvasid ekslikult, et tegemist on õlimaaliga. Alles lõppeva sajandi alguseks tehti keemiliste katsetega kindlaks, et pilt on maalitud spetsiaalse temperaga. Veel kannatas teos Teises maailmasõjas, sest Santa Maria delle Grazie kloostri reflektoorium, kus teos asub, purustati lennurünnakus. · "Püha Anna, Neitsi Maarja, Jeesuslaps ja Ristija Johannes"lõpetatud 1510 Valmimisest alates on see maal olnud kõikidele vaatamiseks Firenzes, teos on olnud väga kuulus Itaalias. Pildis ei ole enam mitte midagi järgi vararenessansi maalide jäikusest, fantaasia saab täieliku vabaduse, vaataja võib pildile anda selle sisu, mida ta seal näeb ning mis talle meeldib. Salapärane naeratus Anna näol kuulub pildi sümbolikeelde. Tänapäeval asub maal Louvre'is. Selle maali puhul ei ole kunagi kahtlust olnud Leonardo
1984 lõpetati Niguliste restaureerimine Niguliste tähtsamad teosed Altarid Maarja altar koorist paremal - Mustpeade vennaskond, telliti 15. saj enne 1493. - Meister: Püha Lucia legendi meister - 1493 jõudis Tallinasse - Maksis ka Suurgild - Retaabel: topelttiibadega, 3 liturgilist asendit. - Taga: Maarja näeb kuulutust o hallid toonid omased madalmaade kunstile o taga lukud, selliseid säilinud väga vähe - II positsioon Ristija Johannes + topelteestkostestseen: Palve-Maarja-Kristus-Jumal Maarja näitab palja rinnaga, et on Kristuse ema, inglid hoiavad kristuse kannatuse risti Kujutatud ka tellijaid kas mustpäid või suurgildi mehi, ei tea. 15 tk. Johannes, sest on seotud viimse kohtupäeva ja teesisega - Keskel: Neitsi Maarja mõlemal poolel pühakud: Viktor ja Jüri. - Gertrud, Assissi Franciscus tiibade sisekülgedel - Algselt Katariina kloostri kirikus, 1524 viidi mustpeade majja
Lõunaeesti jaanilaulud sarnanesid tugevasti läti lauludele nii oma viisi kui ka refrääni 'liigo, liigo' poolest. Jaanitulel lauldi juba 19. sajandil palju uuemaid laule, ringmängulaule ja igasuguseid parajasti populaarseid viise. Peamine oli laulmine ja üsna loomulik, et noorrahvas eelistas vanade laulude kõrval moodsaid laule ja tantse. Rituaalsed toidud Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Ristija Johannes Ristija Johannes sündis umbes kuus kuud enne Kristust ja oli tema emapoolne sugulane. Saanud kõrbes elades valgustuse, liikus ta Jordani jõe äärde. Kütkestava jutlustajana pööras ta paljusid oma usku, oli kuulus prohvet ja ristija, mille tõttu pälvis juba eluajal hüüdnime Ristija Johannes. Johannesega on seotud mitmed tuntuimad ja maailmakirjanduses korduvalt läbikirjutatud lood, mille hulka kuulub lugu tema äkilisest surmast
sõna ,,ja" (Meie Meel; Pere ja Kodu) · Väljakujunenud terminid (Baltimaade Pariis; Must Manner; Vana Maailm; Uus Maailm; Roheline Manner; Igavene Linn; Metsik Lääs; Kolmas Maailm) · Tiitlit näitav fraas, mida kasutatakse erilise austuse väljendamiseks (Tema Pühadus Johannes Paulus II; Tema Kõrgus kuningas Karl Gustav ) · Isikute ja muude olendite, ka kujuteldavate nimed (Peeter Esimene; Pippin Lühike; Ristija Johannes; Richard Lõvisüda)NB! Kristlikus kontekstis: Jumal; tavalises tekstis: jumal · Isukulistatud (Suur Tundmatu) · Müütilised (Vanapagan) · Ülekantud tähenduses mingi tüübi iseloomustamiseks kasutatud nimi (Andresed ja Pearud) · Isikunime täpsustav osa, kasutatakse sidekriipsu (Piibu- Leenu; Sauna- Madis; Kaval- Ants) · Auhinnad, liigisõna väikesega. (Kuldse Palmioksa orden; Maarjamaa Risti orden)
Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Ristimiskivi on ka romaanipärane. 2) Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku? Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride pärast, on läinud ta ajalikku, mida algselt on olnud üle 1000 ja mis sobisid hästi punasest tellisest ehitatud kiriku üldtooniga. Lääneportaali ehisviilu nissidespaiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimase kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggootika katedraalide fassaadidel, kuid polnud levinud Ida-Euroopas. Veel hämmastavam on olnud aga Tartu Jaani sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid kesklõõvi akendetsoonis, pseudotrifooriumi nissides ja kesklõõvi lääneseinal. Teise maailmasõja ajal 1944.aastal muutis pommitamisel tekkinud tulekahju Jaani kiriku
Islami seosed teiste usunditega Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. Koraan Muhameedlaste püha raamat on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne 7. sajandi keskpaiku. Muhameedlaste jaoks
Firenze, Toscana Nimi Kool Klass Firenze, Toscana Firenze on linn Itaalias Toscana maakonnas. Firenze asub Arno jõe ääres, peaaegu Itaalia poolsaare keskel. Firenze üldandmed: rahvaarv-373 446(2011.a andmed), pindala- 102,41 km2, kaitsepühak- Ristija Johannes, linna püha-24.juuni. Firenze vapp: Linna ajalugu Firenze rajasid 59.aastal e.m.a roomlased ja nimetasid selle jumalanna Flora järgi Florentiaks. Linna arengule aitas kaasa Arno jõel kulgev kaubandus. 8.sajandil oli linn Karl Suure valitsuse all. 10-11.sajandil kujunes Firenzest oluline käsitöökeskus .1115.aastal moodustati linnas vaba kommuun. 13.sajandil oli Firenzest saanud oluline kaubanduslinn . Arenes pangandus. Käibele tuli
Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Auguste Rodin Referaat Koostaja: Nipi Tiri 12 klass 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Elulugu................................................................................................................................. 4 Looming............................................................................................................................... 6 Calais' kodanikud................................................................................................................. 9 Põrguväravad.....................................................................................................................10 Mõtleja.................................
See võimaldas sügavamat ilmekust. Tundeelu väljendatakse intensiivsemalt. Kui itaallased eelistasid ilu, siis Madalmaades ei olnud ilu nii tähtis ja inimest kujutati reaalselt. · Renessansi teerajajateks olid vennad Eyeckid, kuulsaim nendes oli Jan van Eyck(1380-1441), (osad kahtlevad Hubert van Eyeck olemasolus). Kuulsaim töö Genti altar(tiibaltar, kui tiivad kinni on siis pildi alumises osas põlvitasid altari tellija van Vejdt oma naisega ristija johannese ja evangelist johanesse ees?, ülemises osas on kujutatud Maarja kuulutuse stseeni. Kui tiivad lahti on, siis alumine keskmine pilt kujutab Johannese ilmutuse raamatust talle kummardamist, ees on müstiline elukaev, ruttavad kohale pühakud ja märtrid, esiplaanil on vasakul prohvetid ja filosoofid, taga kristuse eest võitlejad, paremal apostlid ja kirikuisad ja nende taga palverändurid, üleval keskel Jumal isa, Ristija
"Alasti tulin ma" D.Weiss Lugesin D.Weissi romaani ühest suurimast prantsuse skulptorist läbi aegade- Auguste Rodinist.Valisin selle raamatu, sest olin varem lugenud Vincent van Goghi elust jutustavat teost "Elujanu", mis oli uskumatult huvitav ning ka seetõttu, et kuulsate kunstnike elulood on pea alati väga põnevad.Kuna tegelen ka ise kunstiga, siis oli see raamat mulle vägagi meeltmööda. Nagu juba öeldud räägib raamat Francois-Auguste Rodinist.Auguste Rodin sündis 12. novembril 1840. aastal Pariisis.Tema vanemateks olid Jean-Bapiste Rodin ja Marie Cheffer.Tema isa oli prantsuse talupoeg ja ema Lorraine ist pärit külatüdruk.Enne Auguste ilmatulemist oli neil juba kaks tütart- Clotilde ja Marie.Poja sünd oli tema isa jaoks väga tähtis sündmus, sest just pojast oli ta kaua unistanud.Kahjuks ei läinud kõik nii nagu isa oli unistanud.Auguste oli jässakas maamehe kehaga ning lühinägelik poiss.Kui ...
Müüt: kaks naist last jagamas (pooleks raiuma). Nutumüür, Seeba kuninganna jalgade ,,päästmine". 7. Müütide seos tegelikkusega Vana Testamendi näidete abil (nt kaljust vee löömine, taevamanna jne). Paabeli torni ehitamisel tekkisid keeled. 10 käsust tekkisid seadused. Loodud maal Pühasöömaaeg. Tehtud film Jeesuse ristilöömisest. 8. Salome, Juudit, Kristus ja Juudas (tegutsemise ajendid, kajastus Piiblis, mõju tänapäevale). Salome Heroodese tütar, lasi Ristija Johannese kinni võtta ja pea maha raiuda. Juudas- ta ,,müüs maha" Jeesuse, millega ta näitas maailmale, kes Jeesus tegelikult on. 10.Kristlik sümboolika (värvid, geomeetrilised kujundid) must surma, leina ja kaduvuse värv. punane vere ja tule värv, sümboliseerib nii armastust kui vihkamist. roheline elu ja kasvamise värv. sinine taeva värv, sümboliseerib taevalikku armastust. valge puhtuse, süütuse ja rõõmu värv.
Tegelikult tähendab sõna ,,Megiddo mäge", mis viitab väikesele mäele Vahemere ääres. Sealne suur org on olnud lahinguväljaks paljudele vallutajatele ja see saab olema ka kohaks, kus toimub maa viimane konflikt. Alates inimese langusest, maa elanikkond on treeninud Harmagedooniks. Iga väikenegi kokkupõrge ja maailma sõda on olnud esialgne samm lahingute lahinguni: Harmagedoonini. Hüüdja hääl kõrbes - neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Judea kõrves ning ütles: Parandage meelt, sest taevariik on lähedal! Tema on nimelt see, kellest prohvet Jesaja on rääkinud, üteldes: Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issanda teed, õgvendage tema teerajad! Fraas ühest olulisemast Vana Testamendi ettekuulutusest, mis seostub Uues Testamendis kirjeldatud sündmustega. Tähelepanuta jäetud prohvet või ennustus. Igal asjal on oma aeg sagedasti osundatud piiblilõik, mis juhatab inimest oma toimingute
Leonardo da Vinci referaat 2007 Leonardo da Vinci sündis 15.aprillil 1452. aastal talus, mis asus Anchianos. Leonardo esivanemad elasid selles piirkonnas alates XIII sajandist. Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Umbes viis aastat elas ta Anchianos, siis kolis ta oma vanaisa juurde Vincisse. Vincis läks poiss ka kooli. Väike poiss oli uudishimulik ja sageli vaidles õpetajatele vastu. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo da Vinci elas Vincis 1466. aastani. 14- aastaselt kolis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verocchio ateljees. Andrea del Verocchio oli tol ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta oli skulptor, kunstnik ja juveliir. Verocchio avaldas suurt mõju da Vinci arengule. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kuns...
MICHELANGELO Michelangelo Buonarroti on sündinud 6. märtsil 1475 Arezzo lähedal asuvas Caprese-nimelises külakeses Toscanas. Tema isa nimi oli Lodvico, varaka kaupmeeste suguvõsa järeltulija, oli Caprese linnapea. Michelangelo ema suri 1481. aastal, kui poeg oli kuuene, jättes Michelangelo ja ta kuus venda isa hoolde. Caprese maja Üsna peatselt peale Michelangelo sündi kolis pere Firenzesse ning Michelangelo anti amme hoolde lähedal asuvasse Settignano linnakesse, kus peamiseks elatusallikaks oli marmori murdmine ja töötlemine. Kuivõrd Michelangelo oli usaldatud kiviraiduri perre, meeldis kunstnikule hiljem naljatades öelda, et armastuse skulptuuri vastu oli ta saanud kaasa juba rinnapiimaga. Jätnud kooli varakult pooleli(ta oli vaid 13 aastane), läks Michelangelo isa vastasseisust hoolimata õpipoisiks freskomaalija Domenico Ghirlandaio ...
Alles peale 1440. Aastat huvitusid ka paljud teised kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Oma lahingupiltides pühendas erilist tähelepanu ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele. (6) ("San Romano lahing". Üks kolmest lahingumaalist, mis olid esimesi lahingumaale Euroopas.) DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) D. Veneziano piltide ruum on konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. (6) ("Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga") PIERO della FRANCESCA (u. 1416-1492) Oli vaimustatud matemaatilistest reeglitest. Tema tasakaalukate kompositsioonide figuurid mõjuvad pidulikult vaikivate ja suursugustena. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad. (7) ("Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza". Mees oli Urbino hertsog. Teda ei saanud kujutada otsevaatest, sest ta teine silm oli turniiril viga saanud. Nii kujunes välja profiilportree
Leonardo da Vinci Mona Lisa Marten Arandi Leonardo da Vinci • Itaalia kõrgrenessansi üks tuntumaid esindajaid. • Sündis 1452, Itaalias (Anchiano). • Suri 1519, Prantsusmaal (Cloux). • Tegemist polnud ainult kunstnikuga. Ta oli veel skulptor, arhitekt, moedisainer (unikaalne kott, kavand ilmselt aastast 1497) insener, loodusteadlane ning leiutaja. • Suured teened anatoomias, nimelt lahkas laipu ja kirjeldas nende põhjal inimkeha ehitust, samuti joonistas inimese kehaosasid. Inimese kehaosade (luude, liigeste, kõõluste) kujutamine • Ta koostas helikopteri, tanki, kalkulaatori jooniseid, kuid arvestades tolleaegse teaduse arengutaset, polnud võimalik neid ideid tollal ellu viia. • Küll võeti aga kasutusele mõned tema väiksemad leiutised: automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks. • Leonardo da Vinci IQ oli suhteliselt kõrge-180 Näiteid leiutiste ...
1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali. Suure-Jaani Järvepidu peetakse iga aasta augustikuu esimesel laupäeval alates aastast 1961. Vallavanemad Suure-Jaani vallavanemad on olnud Ain Olesk (1992-2002) ja Maie Käba (2002-2009). Alates 2009.aastast on vallavanem Tõnu Aavasalu. Vaatamisväärsused Suure-Jaani linna esindusvaade Suure- Jaani paisjärvele ja Ristija Johannese kirikule. Rahvapärimuse järgi leitud Suure-Jaani kirik ennevanasti suure metsa seest sambla alt, kust ainult torni ots välja paistnud. Olustvere mõis on üks Eesti paremini säilinud mõisakomplekse, kuhu kuulub 29 hoonet. Inglise stiilis härrastemaja, mida kutsutakse ka Olustvere lossiks, valmis 1903.aastal. 1920 kolis sellesse Eesti Aleksandri Puutöökeskkool, praegune Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. Tänapäeval asuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
